dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Ravimiamet
Müügiloa otsusAvalik

Müügiloa otsus

Ravimiamet · 3. jaanuar 2024
Viit
ML-4/1136123
Registreeritud
3. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Müügiloa otsus
Adressaat
STADA Arzneimittel AG
Funktsioon
ML Ravimite müügiload ja dokumentatsiooni hindamine
Sari
ML-4 Müügilubade otsused (humaan- ja veterinaarravimid)
Toimik
ML-4/2022
Vastutaja
Aiki Rümmel (RA, Müügilubade osakond)

Failid

  • 📎SILDENAFIL_STADA_50mg.asice259 KB

Sisu (failidest)

SEHVER Konsultatsioonid OÜ Laose tn 9-1 Haabersti linnaosa 03.01.2024 nr ML-4/1136123 13516 Tallinn Harju maakond Eesti [email protected] OTSUS Müügiloa väljastamiseks detsentraliseeritud müügiloa menetluses Ravimiamet, võttes aluseks ravimite müügilubade komisjonile 08.12.2023 arvamuse andmiseks esitatud müügilubade osakonna hinnangu ravimi efektiivsuse, ohutuse ja kvaliteedi kohta, ravimite müügilubade komisjoni 15.12.2023 protokolli ning tuginedes ravimiseaduse § 68 lõigetele 3 ja 4, § 69 lõigetele 1 ja 2, § 70 lõigetele 1, 2 ja 3, § 71 lõikele 1, § 72, § 73 lõigetele 1 ja 3, otsustab välja anda ravimi müügiloa kehtivusega 5 aastat: ravimi nimetus SILDENAFIL STADA tugevus ja ravimvorm 50 mg õhukese polümeerikattega tablett toimeaine sildenafiil müügiloa number 1136123 ravimi klassifikatsioon retseptiravim pakendisuurus 2; 4; 8 tabletti kõlblikkusaeg 60 kuud müügiloa hoidja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 Dortelweil 61118 Bad Vilbel Hesse Saksamaa ravimipartii väljastamiseks vabastamise eest vastutavad tootjad STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 Dortelweil 61118 Bad Vilbel Hesse Saksamaa Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 Clonmel Healthcare Limited Waterford Road Gurtnafleur E91 D768 Clonmel Co. Tipperary Iirimaa Centrafarm Services B.V. Van De Reijtstraat 31 E 4814 NE Breda Noord-Brabant Holland Koos müügiloa andmisega kinnitab Ravimiamet ravimi omaduste kokkuvõtte, pakendi infolehe ja pakendi märgistuse ning need on käesoleva otsuse lisad. Perioodilise ohutusaruande esitamise kuupäevad ja sageduse määrab Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitee ja need avaldatakse www.ema.europa.eu ning on käesoleva otsuse osa. Vaide käesolevale otsusele saab esitada Ravimiametile 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kui otsuse saaja soovib otsust vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse otsuse peale Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Ravimiamet Lisad: 1. Ravimi omaduste kokkuvõte; 2. Pakendi infoleht; 3. Pakendi märgistus. Aiki Rümmel [email protected] 2 (2) RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE RAVIMPREPARAADI NIMETUS Sildenafil STADA , 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sildenafil STADA , 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 25 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg sildenafiil i ( tsitraadina ). 50 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg sildenafiili ( tsitraadina ). INN. S ildenafilum Teadaolevat toimet omav ad abiaine d Üks 25 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 69,2 mg laktoosi , 0,2 mg glükoosi, 0,004 mg Ponceau 4R alumiiniumlakki ja 0,1 mg sojaletsitiini . Üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 138,5 mg laktoosi, 0,4 mg glükoosi, 0,008 mg Ponceau 4R alumiiniumlakki ja 0,2 mg sojaletsitiini . Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. RAVIMVORM Õhukese polümeerikattega tablett. Si l denafil STADA 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ümmargused kaksikkumerad heles inised läikivad, ligikaudu 8 mm läbimõõduga tabletid . Si l denafil STADA 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ümmargused kaksikkumerad helesinised läikivad, ligikaudu 10 mm läbimõõduga tabletid. KLIINILISED ANDMED 4.1 Näidustused E rektsioonihäirete ravi täiskasvanud meestel. Erektsioonihäirete all mõistetakse võimetust saavutada või säilitada piisavat suguti kõvastumist seksuaalvahekorra rahuldavaks läbiviimiseks. Sildenafi ili efektiivseks toimeks on vajalik seksuaalne stimulatsioon. 4.2 Annustamine ja manustamisviis Annustamine Kasutamine täiskasvanutel Soovitatav annus on 50 mg, mis võetakse vastavalt vajadusele ligikaudu üks tund enne seksuaalvahekorda. Sõltuvalt toimest ja talutavusest võib annust suurendada kuni 100 mg-ni või vähendada 25 mg-ni. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 100 mg ja maksimaalne soovitatav manustamissagedus on üks kord ööpäevas. Kui Sildenafil STADA’t võetakse koos toiduga, võib preparaadi toime algus hilineda , võrreldes tühja kõhuga manustamisega (vt lõik 5.2). Erirühmad Eakad Eakatel patsientidel (≥ 65-aastased) ei ole annuse kohandamine vajalik. Neeru kahjustus Kerge või mõõduka neeru kahjustusega patsientidel ( kreatiniini kliirens vahemikus 30…80 ml/min) juhindutakse soovitustest, mis on toodud alalõigus „Kasutamine täiskasvanutel“. Et raske neeru kahjustuse ( kreatiniini kliirens < 30 ml/min) korral on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb kaaluda ravi 25 mg-se annusega. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust vajadusel järk-järgult suurendada 50 mg-ni kuni 100 mg-ni. Maksa kahjustus Et maksa kahjustusega patsientidel (näiteks maksatsirroosi korral) on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb kaaluda ravi 25 mg-se annusega. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust vajadusel järk-järgult suurendada 50 mg-ni kuni 100 mg-ni. Lapsed Sildenafil STADA kasutamine alla 18-aastastel isikutel ei ole näidustatud. Kasutamine koos teiste ravimitega Välja arvatud ritonaviiri korral, mille kasutamine koos sildenafiiliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4), on sildenafiili samaaegselt koos CYP3A4 inhibiitoritega kasutavatel patsientidel soovitatavaks algannuseks 25 mg (vt lõik 4.5). Posturaalse hüpotensiooni võimaliku tekkimise minimeerimiseks alfablokaatorravi saavatel patsientidel tuleb enne sildenafiilravi alustamist patsientide alfablokaatorravi stabiliseerida. Lisaks sellele tule b kaaluda sildenafiil i ravi alustamist annusega 25 mg (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Manustamisviis Suukaudne. 4.3 Vastunäidustused Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Sildenafil STADA sisaldab sojaletsitiini ning seda ei tohi kasutada patsiendid, kel esineb ülitundlikkus maapähkli või soja suhtes. Kooskõlas sildenafiili teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/tsüklilise guanosiinmonofosfaadi ( cGMP ) metabolismiradadele (vt lõik 5.1) on leitud, et sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet. Seetõttu on sildenafiil vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad lämmastikoksiidi doonoreid (näiteks amüülnitrit ) või mis tahes vormis nitraate. PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili , ja guanülaattsüklaasi stimulaatorite, nagu nt riotsiguaat , kooskasutamine on vastunäidustatud, kuna võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon (vt lõik 4.5). Erektsioonihäirete raviks mõeldud preparaate (sealhulgas sildenafiili ) ei tohi manustada meestele, kellele seksuaalne tegevus ei ole soovitatav (näiteks patsiendid raskete südame-veresoonkonna haigustega nagu ebastabiilne stenokardia või raske südamepuudulikkus). Sildenafiil on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb nägemise kaotus ühes silmas mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia (NAION) tõttu sõltumata sellest, kas see episood oli seotud eelneva kokkupuutega PDE5 inhibiitoritega või mitte (vt lõik 4.4). Sildenafiili ohutust ei ole uuritud järgmistes patsientide gruppides, mistõttu selle kasutamine nimetatud patsientidel on vastunäidustatud: raske maksa kahjustus , hüpotensioon (vererõhk < 90/50 mmHg ), anamneesis hiljutine insult või müokardi infarkt ja teadaolevad pärilikud degeneratiivsed silma võrkkesta haigused (näiteks retinitis pigmentosa , mille korral võib vähestel patsientidel olla tegemist silma võrkkesta fosfodiesteraaside geneetilise häirega). 4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Erektsioonihäire diagnoosimiseks ja selle võimalike põhjuste kindlakstegemiseks tuleb eelnevalt võtta põhjalik meditsiiniline anamnees ja teha kehaline läbivaatus, enne kui saab otsustada farmakoloogilise ravi otstarbekuse üle. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid Enne mis tahes ravi määramist erektsioonihäire puhul peab arst eelnevalt hindama patsiendi südame-veresoonkonna seisundit, sest seksuaaltegevusega on alati seotud teatud kardiaalne risk. Sildenafiilil on vasodilatoorne toime, mille tulemusena tekib kerge ja mööduv vererõhu langus (vt lõik 5.1). Enne sildenafiili väljakirjutamist peab arst hindama, kas selline vasodilatoorne toime, eriti kombinatsioonis seksuaalse tegevusega, võib teatud haiguste või haigusseisunditega patsientidel kujutada endast mingit ohtu. Vasodilatoorse toime suhtes on üldiselt tundlikumad patsiendid, kellel esineb vere väljavoolu takistus südame vasakust vatsakesest (aordi stenoos, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia) ja patsiendid, kellel on tegemist sellise harvaesineva sündroomiga nagu mitme organsüsteemi atroofia, mis väljendub vererõhu autonoomse kontrollsüsteemi tõsise häirena. Sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet (vt lõik 4.3). Ajalises seoses sildenafiili kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud tõsistest kardiovaskulaarsetest sündmustest, sealhulgas müokardiinfarktist, ebastabiilsest stenokardiast, kardiaalsest äkksurmast , ventrikulaarsest arütmiast, tserebrovaskulaarsest hemorraagiast, transitoorsest isheemilisest atakist, hüper - ja hüpotensioonist. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiaalsed riskifaktorid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast sildenafiili sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud nähud on seotud siin mainitud või mõne muu teguriga. Priapism Erektsioonihäirete raviks mõeldud ravimeid (sealhulgas ka sildenafiili ) tule b ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel on tegemist peenise anatoomilise deformatsiooniga (nt angulatsioon , kavernoosne fibroos või Peyronie tõbi) või patsientidele, kellel esinevad haigused, mis võivad luua eelsoodumuse priapismi tekkeks (nt sirprakuline aneemia, hulgimüeloom või leukeemia). Turuletulekujärgselt on sildenafiili kasutamisel teatatud pikaajalisest erektsioonist ja priapismist . Kauem kui 4 tundi püsiva erektsiooni korral peab patsient pöörduma kohe arsti poole. Kui priapismi kohe ei ravita, võib tekkida peenisekoe kahjustus ja püsiv potentsi kadumine. Samaaegne kasutamine koos teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste erektsioonihäirete ravimitega Sildenafiili ohutust ja efektiivsust kasutamisel kombinatsioonis teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste sildenafiili sisaldavate kopsuarteri hüpertensiooni ravimitega ( KAHR ) või teiste erektsioonihäirete ravimitega ei ole uuritud, mistõttu säärased kombinatsioonid ei ole soovitatavad. Toime nägemisele Sildenafiili ja muude PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on spontaanselt teatatud nägemishäirete juhtudest (vt lõik 4.8). Sildenafiili ja muude PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on spontaanselt ja vaatlusuuringutes teatatud harvaesineva haiguse mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia juhtudest (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada, et äkki tekkiva nägemishäire korral tuleb lõpetada sildenafiili võtmine ja pidada otsekohe nõu arstiga (vt lõik 4.3). K asutamine koos ritonaviiriga Sildenafiili ei ole soovitatav kasutada koos ritonaviiriga (vt lõik 4.5). K asutamine koos alfablokaatoritega Ettevaatusega tuleb sildenafiili manustada patsientidele, kes kasutavad alfablokaatoreid , sest koosmanustamine võib põhjustada mõnedel eelsoodumusega isikutel sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.5). See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist. Posturaalse hüpotensiooni tekkimise võimaluse minimeerimiseks peab patsiente enne sildenafiilravi alustamist alfablokaatorraviga hemodünaamiliselt stabiliseerima. Tuleb kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõik 4.2). Lisaks peavad arstid ütlema patsiendile, mida teha posturaalse hüpotensiooni sümptomite tekkimise korral. Toime ver itsusele Inimese trombotsüütide uuringud on näidanud, et sildenafiil võimendab in vitro naatriumnitroprussiidi (üks lämmastikoksiidi doonoreid) antiagregatoorset toimet. Sildenafiili manustamise ohutuse kohta veritsushäiretega või aktiivse peptilise haavandiga patsientidele puuduvad andmed, seetõttu pea b sildenafiili ordineerima sellistele patsientidele ainult pärast oodatava kasu/võimaliku riski hoolikat kaalumist. Naised Sildenafil STADA ei ole näidustatud kasutamiseks naistel. Abiained Sidenafil STADA sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega , täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Sildenafil STADA sisaldab Ponceau 4R alumiiniumlakki, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Sildenafil STADA sisaldab glükoosi. Harvaesineva glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis , see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“. 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed Teiste ravimite toime sildenafiilile In vitro uuringud Sildenafiili metabolismi vahendavad peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isovormid 3A4 (“peatee”) ja 2C9 (“kõrvaltee”). Seetõttu võivad mainitud isoensüümide inhibiitorid vähendada sildenafiili kliirensit ja mainitud isoensüümide indutseerijad võivad suurendada sildenafiili kliirensit. In vivo uuringud Kliiniliste uuringute andmete populatsioonifarmakokineetiline analüüs näitas sildenafiili kliirensi vähenemist manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega (näiteks ketokonasool , erütromütsiin , tsimetidiin ). Ehkki nimetatud patsientide grupis ei täheldatud kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist, on sildenafiili manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega siiski soovitatav alustada ravi sildenafiili 25 mg-se annusega. Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori ritonaviiriga (äärmiselt tugeva toimega P450 inhibiitor) selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis ( ritonaviiri manustati 500 mg kaks korda ööpäevas) täheldati sildenafiili C max -i 300%-list (4-kordset) ja AUC 1000%-list (11-kordset) suurenemist. 24 tunni möödudes pärast manustamist oli sildenafiili plasmakontsentratsioon jätkuvalt ligikaudu 200 ng /ml võrrelduna 5 ng / ml-ga , kui sildenafiili manustati üksinda. Saadud tulemus on kooskõlas ritonaviiri väljendunud koostoimega paljude P450 substraatidega. Sildenafiil ei mõjustanud ritonaviiri farmakokineetikat. Farmakokineetilise uuringu tulemustest lähtuvalt ei ole sildenafiili ja ritonaviiri samaaegne kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4), kui seda aga mingil põhjusel on vaja teha, siis ei tohi sildenafiili maksimaalne annus 48 tunni vältel mitte mingil juhul ületada 25 mg. Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori sakvinaviiriga (CYP3A4 inhibiitor) selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis ( sakvinaviiri manustati 1200 mg kolm korda ööpäevas) täheldati sildenafiili C max -i 140%-list ja AUC 210%-list suurenemist. Sildenafiil sakvinaviiri farmakokineetikat ei mõjustanud (vt lõik 4.2). Võib eeldada, et veelgi tugevama toimega tsütokroom CYP3A4 inhibiitorid (näiteks ketokonasool ja itrakonasool ) suurendavad sildenafiili plasmakontsentratsiooni veelgi suuremal määral. Kui ühekordne sildenafiili annus 100 mg manustati koos mõõduka CYP3A4 inhibiitori erütromütsiiniga viimase plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (5 päeva vältel 500 mg kaks korda ööpäevas), suurenes sildenafiili süsteemne ekspositsioon (AUC) 182% võrra. Tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud asitromütsiinil (500 mg kolm e päeva jooksul ) olevat mõju sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le , C max -le , T max -le , eliminatsioonimäära konstandile ega poolväärtusajale. Tsütokroom P450 inhibiitori ja mittespetsiifilise CYP3A4 inhibiitori tsimetidiini (annuses 800 mg) ja sildenafiili (50 mg) samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele täheldati sildenafiili plasmakontsentratsiooni 56%-list suurenemist. Greibimahl kui nõrga toimega CYP3A4 sooleseina metabolismi inhibiitor võib põhjustada mõõduka t sildenafiili plasmakontsentratsiooni tõusu. Antatsiidi (magneesiumhüdroksiidi/ alumiinimhüdroksiidi ) ühekordne annus ei mõjutanud sildnafiili biosaadavust . Ehkki spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud kõigi allpool nimetatud ravimitega, ei leitud populatsioonifarmakokineetiliste andmete analüüsimisel mõju sildenafiili farmakokineetikale selle kasutamisel koos CYP2C9 inhibiitoritega (näiteks tolbutamiid , varfariin , fenütoiin ), CYP2D6 inhibiitoritega (näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid), tiasiidide ja sarnaste diureetikumidega, lingudiureetikumide ja kaaliumi säästvate diureetikumidega, AKE-inhibiitoritega, kaltsiumikanali blokaatoritega , beeta- adrenoretseptorite antagonistidega ja CYP450 metabolismi indutseerijatega (nagu näiteks rifampitsiin , barbituraadid). Tervete meessoost vabatahtlike uuringus põhjustas tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (125 mg kaks korda päevas) endoteliini antagonisti bosentaani (CYP3A4 [mõõdukas], CYP2C9 ja võib-olla CYP2C19 indutseerija ) koosmanustamine sildenafiiliga tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (80 mg kolm korda päevas) sildenafiili AUC ning C max vähenemise vastavalt 62,6% ja 55,4%. Seetõttu eeldatakse, et tugevate CYP3A4 indutseerijate , näiteks rifampiini samaaegne manustamine põhjustab sildenafiili plasmakontsentratsiooni suuremat vähenemist. Nikorandiil sisaldab kaaliumikanali aktivaatorit ja nitraati. Nitraadi sisaldusest tingituna on võimalik olulise koostoime tekkimine sildenafiiliga . Sildenafiili toime teistele ravimitele In vitro uuringud Sildenafiil on tsütokroom P450 isovormide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 nõrk inhibiitor (IC 50 > 150 mikromooli). Arvestades asjaolu, et sildenafiili maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas on soovitatavate annuste kasutamisel ligikaudu 1 mikromooli, on ebatõenäoline, et sildenafiil mõjutaks nimetatud isoensüümide substraatide kliirensit. Puuduvad andmed sildenafiili ja mittespetsiifiliste fosfodiesteraasi inhibiitorite (näiteks teofülliin ja dipüridamool ) koostoime kohta. In vivo uuringud Seoses selle ravimi teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/ cGMP rajale (vt lõik 5.1) tuvastati, et sildenafiil võimendab nitraatide hüpotensiivset toimet ja selle koosmanustamine ükskõik millises vormis lämmastikoksiidi doonorite või nitraatidega on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Riotsiguaat Prekliinilistest uuringutest ilmnes, et PDE5 inhibiitorite kombineerimisel riotsiguaadiga toimus süsteemse vererõhu lisalangus. Kliinilistes uuringutes on täheldatud, et riotsiguaat suurendab PDE5 inhibiitorite hüpotensiivset toimet. Uuritud populatsioonil selle kombinatsiooni soodustavat mõju ei täheldatud. PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili , ja riotsiguaadi kooskasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Sildenafiili samaaegne manustamine patsientidele, kes saavad alfablokaatorravi, võib mõnedel eelsoodumusega patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni. See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Kolmes spetsiifilises ravim-ravim koostoime uuringus manustati alfablokaatorit doksasosiini (4 mg ja 8 mg) ja sildenafiili (25 mg, 50 mg või 100 mg) samaaegselt patsientidele, kellel oli healoomuline eesnäärme hüperplaasia ( benign prostatic hyperplasia , BPH), mida stabiliseeriti doksasosiinraviga . Nendes uuringugruppides täheldati lamavas asendis vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 7/7 mmHg , 9/5 mmHg ja 8/4 mmHg ning püsti asendis täheldati vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 6/6 mmHg , 11/4 mmHg ja 4/5 mmHg . Kui sildenafiili ja doksasosiini manustati samaaegselt doksasosiinravi ga stabiliseeritud patsientidele, teatati harva patsientidest, kellel esines sümptomaatiline posturaalne hüpotensioon. Selle sümptomid hõlmasid uimasust ja pearinglust, kuid mitte minestust. Sildenafiili (50 mg) manustamisel koos tolbutamiidiga (250 mg) või varfariiniga (40 mg), mida mõlemaid metaboliseerib CYP2C9, ei täheldatud märkimisväärset koostoimet. Sildenafiil (50 mg) ei potentseerinud atsetüülsalitsüülhappe (150 mg) veritsusaega pikendavat toimet. Sildenafiil (50 mg) ei võimendanud tervetel vabatahtlikel 80 mg/dl- se keskmise maksimaalse vere alkoholisisalduse juures alkoholi hüpotensiivset toimet. Järgmiste antihüpertensiivsete ravimiklasside andmete summeerimisel, kuhu kuuluvad diureetikumid, beetablokaatorid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II antagonistid, vasodilataatorid ja tsentraalse toimega antihüpertensiivsed ravimid, adrenergiliste neuronite blokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid ja alfa- adrenoretseptorite blokaatorid, ei leitud kõrvaltoimete profiilis erinevust patsientide vahel, kes said sildenafiili või platseebot. Spetsiifilise koostoime uuringus, milles sildenafiili (100 mg) manustati hüpertensiivsetele patsientidele koos amlodipiiniga , täheldati lamavas asendis süstoolse vererõhu täiendavat langust 8 mmHg võrra ja diastoolse vererõhu täiendavat langust 7 mmHg võrra. Nimetatud täiendavad süstoolse ja diastoolse vererõhu langused olid samas suurusjärgus kui vererõhu langused, mida täheldati tervetel vabatahtlikel, kellele manustati ainult sildenafiili (vt lõik 5.1). Sildenafiil (100 mg) ei mõjutanud HIV proteaasi inhibiitorite sakvinaviiri ja ritonaviiri (CYP3A4 substraadid) tasakaalukontsentratsiooni staadiumi farmakokineetikat. Tervetel meessoost vabatahtlikel põhjustas tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (80 mg kolm korda öö päevas) manustatud sildenafiil bosantaani (125 mg kaks korda öö päevas) AUC suurenemise 49,8% võrra ja C max suurenemise 42% võrra. Sakubitriili / valsartaani tasakaalukontsentratsiooni saavutanud hüpertensiooni põdevatel patsientidel põhjustas sildenafiili ühekordse annuse manustamine vererõhu oluliselt suurema languse võrreldes ainult sakubitriili / valsartaani manustamisega. Seetõttu tuleb sakubitriili / valsartaaniga ravitavatel patsientidel alustada ravi sildenafiiliga ettevaatlikult. 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Sildenafil STADA ei ole mõeldud kasutamiseks naistel. Piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid rasedatega ega imetavate naistega ei ole tehtud. Rottidel ja küülikutel läbi viidud sigivusuuringutes sildenafiili suukaudse manustamisega ei täheldatud mingeid märkimisväärselt kahjulikke toimeid. Sildenafiili ühekordsete 100 mg suukaudsete annuste manustamine tervetele vabatahtlikele spermatosoidide liikuvust ega morfoloogiat ei mõjutanud (vt lõik 5.1). 4.7 Toime reaktsioonikiirusele Sildenafiil mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Et sildenafiiliga läbi viidud kliinilistes uuringutes on täheldatud pearinglust ja nägemishäireid, tuleb patsiente hoiatada, et enne autojuhtimist või masinate käsitsemist peavad nad eelnevalt veenduma, kuidas nad reageerivad ravile sildenafiiliga . 4.8 Kõrvaltoimed Ohutusprofiili kokkuvõte Sildenafiili ohutusprofiil põhineb 9570 patsiendi andmetel, mis saadi 74-st topeltpimedast platseebokontrolliga kliinilisest uuringust. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes sildenafiili saanud patsientidel olid peavalu, õhetus , düspepsia, ninakinnisus, pearinglus, iiveldus, kuumahood, nägemishäired, tsüanopsia ja ähmane nägemine. Turuletulekujärgselt on kõrvaltoimeid kogutud hinnanguliselt > 10-aastase perioodi kohta. Et kõigist kõrvaltoimetest ei ole müügiloa hoidjale teatatud ja neid ei ole märgitud ohutusandmebaasi, siis ei saa nende esinemissagedust usaldusväärselt määratleda. Kõrvaltoimete loetelu Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa [ (väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000)] loetletud kõik meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mida täheldati kliinilistes uuringutes kõrgema esinemissagedusega kui platseebo puhul. Igas esinemis sageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Tabel 1: Turuletulekujärgselt registreeritud meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on suurem kui platseebokontrolli ga kl i inilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed. Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Infektsioonid ja infestatsioonid Nohu Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus Närvisüsteemi häired Peavalu Pearinglus Unisus, hüpesteesia Tserebrovaskulaarne juhtum, transitoorne isheemi line a takk , krambihoog*, korduv krambihoog*, sünkoop Silma kahjustused Värvinägemis e häired**, nägemishäired, ähmane nägemine Pisaravoolu häired***, silmavalu, fotofoobia, fotopsia , silma hüpereemia , nägemise eredus, konjunktiviit Mittearteriitiline eesmine isheemiline optiline neuropaatia (NAION)*, võrkkesta vaskulaarne oklusioon *, võrkkesta hemorraagia , arteriosklerootiline retinopaatia , võrkkesta häired, glaukoom, nägemisvälja defekt, diploopia , nägemisteravuse vähenemine, müoopia, nägemisväsimus, hõljumid klaaskehas, vikerkesta häired, müdriaas , halode nägemine, silmaturse, silmapaistetus, silmakahjustus, konjunktiivi hüpereemia , silmaärritus, ebanormaalne tunne silmas, silmalau turse, skleera värvuse muutus Kõrva ja labürindi kahjustused Peapööritus, tinnitus Kurtus Südame häired Tahhükardia, südamepekslemine Kardiaalne äkksurm *, müokardiinfarkt, ventrikulaarne arütmia*, kodade virvendusarütmia, ebastabiilne stenokardia Vaskulaarsed häired Õhetus, kuumahood Hüpertensioon, hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Ninakinnisus Ninaverejooks, nina kõrvalurgete kinnisus Kõripitsitus, ninaturse, ninakuivus Seedetrakti häired Iiveldus, düspepsia Gastroösofageaalne reflukshaigus, oksendamine, valu ülakõhus , suukuivus Suu hüpesteesia Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lööve Stevensi -Johnsoni sündroom (SJS)*, toksiline epiderm aalne nekrolüüs (TEN)* Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Lihasvalu, jäsemevalu Neerude ja kuseteede häired Hematuuria Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Suguti verejooks, priapism , hematospermia , tugevnenud erektsioon Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Valu rindkeres, väsimus, kuumatunne Uuringud Südame löögisageduse kiirenemine * Teatatud ainult turuletulekujärgse järelevalve ajal ** Värvinägemishäired : kloropsia , kromatopsia , tsüanopsia , erütropsia ja ksantopsia *** Pisaravoolu häired: kuivad silmad, pisaranäärme häired ja pisaravoolu suurenemine Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu. 4.9 Üleannustamine Sümptomid Uuringutes, milles tervetele vabatahtlikele manustati ühekordse annusena kuni 800 mg sildenafiili , täheldati samu kõrvaltoimeid kui väiksemate annuste kasutamisel, üksnes kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste olid suuremad. Sildenafiili annus 200 mg ei suurendanud preparaadi tõhusust, küll aga tõi endaga kaasa kõrvaltoimete (peavalu, kuumahood, pearinglus, düspepsia, ninakinnisus, nägemishäire) esinemissageduse tõusu. Ravi Üleannustamise korral rakendatakse vastavalt vajadusele standardseid üldtoetavaid ravivõtteid. Neeru dialüüs ei kiirenda sildenafiili kliirensit , sest suur osa sildenafiilist on seondunud vereplasma valkudega ja ei eritu uriiniga. 5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED 5.1 Farmakodünaamilised omadused Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, erektsioonihäirete korral kasutatavad ained, ATC-kood: G04B E03. Toimemehhanism Sildenafiil on suukaudne preparaat erektsioonihäirete raviks, mis koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga taastab häirunud erektiilse funktsiooni suguti verevoolu suurendamise teel. Erektsiooni esilekutsuvasse füsioloogilisse mehhanismi kuulub lämmastikoksiidi (NO) vabanemine kavernooskehasse seksuaalse erutuse ajal. Seejärel aktiveerib lämmastikoksiid ensüüm guanülaattsüklaasi , mis põhjustab tsüklilise guanosiinmonofosfaadi ( cGMP ) taseme tõusu, tekitades kavernooskeha silelihaste sujuva lõõgastuse ja võimaldades vere sissevoolu kavernooskehasse. Sildenafiil on cGMP spetsiifilise 5. tüübi fosfodiesteraasi (PDE5) tugevatoimeline ja spetsiifiline inhibiitor. PDE5 on vastutav cGMP lagundamise eest kavernooskehas. Sildenafiilil on erektsiooni tekkes perifeerne toimekoht. Sildenafiilil puudub otsene lõõgastav toime inimese isoleeritud kavernooskehale, samas suurendab ta oluliselt lämmastikoksiidi kavernooskeha lõõgastavat toimet. Kui NO/ cGMP metabolismirada aktiveerub, nagu see toimub seksuaalse stimulatsiooni korral, suurendab sildenafiil PDE5 inhibeerimise teel olulisel määral cGMP sisaldust kavernooskehas. Seetõttu on sildenafiili soovitavate farmakoloogiliste toimete ilmnemiseks vajalik eelnev seksuaalne stimulatsioon. Farmakodünaamilised toimed In vitro uuringud on näidanud, et sildenafiil on erektsiooni tekke protsessis osaleva PDE5 selektiivne inhibiitor. Sildenafiili toime PDE5 suhtes on oluliselt tugevam kui teiste teadaolevate fosfodiesteraaside suhtes. Näiteks on sildenafiil PDE5 suhtes 10 korda selektiivsem kui PDE6 suhtes, mis osaleb silma võrkkesta fototransduktsiooni protsessis. Maksimaalses soovitatavas annuses on sildenafiil PDE5 suhtes 80 korda selektiivsem kui PDE1 ja rohkem kui 700 korda selektiivsem kui PDE2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 ja 11 suhtes. Peale selle on sildenafiilil enam kui 4000-kordne selektiivsus PDE5 suhtes võrreldes PDE3-ga ( cAMP -spetsiifilise fosfodiesteraasi isovorm , mis on seotud südame kontraktiilsuse kontrollimisega). Kliiniline efektiivsus ja ohutus Et hinnata ajalisi piire, mille vältel sildenafiil pärast sissevõtmist vastusena seksuaalsele stimulatsioonile esile kutsub erektsiooni, viidi läbi kaks spetsiaalselt kavandatud kliinilist uuringut. Suguti pletüsmograafilises uuringus ( RigiScan ) oli mediaanaeg, mille vältel saavutati tühja kõhuga uurimisalustel vähemalt 60%- lise suguti kõvastumise astmega erektsioon (piisav seksuaalvahekorraks) 25 minutit (kõikumine 12...37 minutit). Paralleelses RigiScani uuringus oli sildenafiil võimeline vastusena seksuaalsele stimulatsioonile erektsiooni esile kutsuma ka veel 4...5 tundi pärast manustamist. Sildenafiil kutsub esile kerge ja mööduva vererõhu languse, millel enamikul juhtudest puudub kliiniline tähendus. Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist täheldati lamavas asendis keskmise maksimaalse süstoolse vererõhu langust 8,4 mmHg võrra ning keskmise maksimaalse diastoolse vererõhu langust 5,5 mmHg võrra. Sildenafiili vererõhku langetav toime on kooskõlas sildenafiili vasodilatoorse toimega, tõenäoliselt veresoonte silelihaste cGMP sisalduse suurendamise tõttu. Sildenafiili ühekordsel suukaudsel manustamisel tervetele vabatahtlikele (annuses kuni 100 mg) ei täheldatud EKG-s kliiniliselt olulisi muutusi. Sildenafiili ühekordse suukaudse annuse 100 mg hemodünaamiliste toimete uuringus 14-l väljendunud südame isheemiatõvega haigel (vähemalt ühe koronaararteri >70%- line stenoos) täheldati keskmiselt vastavalt 7%-list ja 6%-list rahuoleku süstoolse ja diastoolse vererõhu langust võrreldes algväärtustega . Keskmine pulmonaalne süstoolne rõhk vähenes 9% võrra. Sildenafiil ei mõjutanud südame väljutusfraktsiooni suurust ega halvendanud verevoolu läbi ahenenud koronaararterite . Topeltpimedas platseebokontrolli ga füüsilise koormuse taluvuse uuringus hinnati 144 erektsioonihäirega ja kroonilise stabiilse stenokardiaga patsienti, kes said regulaarselt raviks stenokardiaravis kasutatavaid ravimpreparaate (välja arvatud nitraadid). Tulemuste kohaselt ei leitud sildenafiili ja platseebot saanud patsientide gruppide vahel kliiniliselt olulisi erinevusi ajavahemikus, mis kulus piirava stenokardiahoo vallandumiseni. Mõnedel uuritavatel esines üks tund pärast sildenafiili annuse 100 mg manustamist Farnsworth - Munselli 100 värvitooni testis kergekujulisi ja mööduvaid muutusi värvuste (sinine/roheline) eristamisvõimes, 2 tundi pärast manustamist taolist toimet ei ilmnenud. Värvuste eristamisvõime niisuguse muutuse mehhanism on seotud PDE6 pärssimisega, mis kuulub silma võrkkesta fototransduktiivsesse kaskaadi. Sildenafiil ei avalda mõju nägemisteravusele ega kontrastitundlikkusele. Väikesemahulises (n=9) platseebokontrolliga uuringus talusid patsiendid, kellel oli tegemist dokumenteeritud algava ealise kollatähni degeneratsiooniga, sildenafiili ühekordset annust 100 mg hästi ja neil ei täheldatud olulisi muutusi läbi viidud nägemise testides (nägemisteravus, Amsleri võrgustik, värvide eristamisvõime simuleeritud foorituledest, Humphrey perimeetria ja fotostress). Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi spermatosoidide liikuvuses ega morfoloogias (vt lõik 4.6). Täiendav informatsioon kliiniliste uuringute kohta Kliinilistes uuringutes on sildenafiili manustatud enam kui 8000 patsiendile vanuses 19...87 aastat. Neis uuringutes olid esindatud järgmised patsientide grupid: eakad patsiendid (19,9%), hüpertensiooniga patsiendid (30,9%), diabeetikud (20,3%), südame isheemiatõvega patsiendid (5,8%), hüperlipideemiga patsiendid (19,8%), seljaajuvigastustega haiged (0,6%), depressiooniga patsiendid (5,2%) ning patsiendid, kellel oli teostatud transuretraalne eesnäärme resektsioon (3,7%) või eesnäärme radikaalne eemaldamine (3,3%). Allpool mainitud patsientide grupid ei olnud piisaval määral esindatud või neid ei lülitatud üldse uuringutesse: patsiendid, kellel oli anamneesis vaagna piirkonna operatsioon või kiiritusravi, tõsise neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid ning teatud südame-veresoonkonna haigustega või haigusseisunditega patsiendid (vt lõik 4.3). Fikseeritud annusega uuringutes oli patsientide osakaal, kelle hinnangul sildenafiil parandas nende erektsiooni, vastavalt 62% (25 mg), 74% (50 mg) ja 82% (100 mg) võrreldes 25%- ga platseebogrupis. Kontrollitud uuringutes katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu väike arv sildenafiili saanud ja ka platseeborühma patsientidest . Kõigi uuringute summaarsetel andmetel teatas sildenafiili kasutamisel paranenud erektsioonist 84% psühhogeense erektsioonihäirega patsientidest, 77% segatüüpi erektsioonihäirega patsientidest, 68% orgaanilise erektsioonihäirega patsientidest, 67% eakatest patsientidest, 59% diabeediga patsientidest, 69% südame isheemiatõvega patsientidest, 68% hüpertensiooniga patsientidest, 61% transuretraalse eesnäärme resektsiooniga patsientidest, 43% radikaalse prostatektoomiaga patsientidest, 83% seljaaju vigastusega haigetest ja 75% depressiooniga patsientidest. Sildenafiili efektiivsus ja ohutus leidis kinnitust ka pikaaegsetes uuringutes. Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama sildenafiili sisaldava viidatava ravimiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta erektsioonihäirete ravi korral. Teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2. 5.2 Farmakokineetilised omadused Imendumine Sildenafiil imendub kiiresti. Tühja kõhu korral saabub sildenafiili maksimaalne plasmakontsentratsioon 30...120 minuti (mediaan 60 minutit) jooksul. Keskmine absoluutne biosaadavus on 41% (kõikumine 25...63%). Soovitatavas annustevahemikus (25...100 mg) suurenevad pärast suukaudset manustamist sildenafiili AUC ja C max proportsionaalselt annuse suurenemisega. Kui sildenafiili võetakse koos toiduga, väheneb tema imendumise kiirus: T max -i saabumise aeg hilineb keskmiselt 60 minutit ja C max väheneb keskmiselt 29%. Jaotumine Sildenafiili keskmine jaotusruumala ( V d ) plasma püsikontsentratsiooni staadiumis on 105 l, mis viitab jaotumisele kudedesse. Pärast ühekordset sildenafiili 100 mg-se annuse suukaudset manustamist on keskmine maksimaalne summaarne sildenafiili plasmakontsentratsioon ligikaudu 440 ng /ml (CV 40%). Et nii sildenafiil kui ka tema peamine veres tsirkuleeriv N- demetüleeritud metaboliit seonduvad ligikaudu 96%- liselt plasmavalkudega, on vaba sildenafiili keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 18 ng /ml (38 nM ). Valkudega seonduvus ei sõltu ravimi üldkontsentratsioonist plasmas. Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) saanud tervetel vabatahtlikel meestel sedastati 90 minutit pärast manustamist seemnevedelikus vähem kui 0,0002% (keskmiselt 188 ng ) manustatud sildenafiili annusest. Biotransformatsioon Sildenafiili metaboliseerivad peamiselt maksa mikrosomaalsed isoensüümid CYP3A4 (“peatee”) ja CYP2C9 (“kõrvaltee”). Peamine veres tsirkuleeriv metaboliit tekib sildenafiili N- demetüleerimisel . Nimetatud metaboliidil on sildenafiiliga sarnane fosfodiesteraaside selektiivsuse profiil ning toime PDE5-le in vitro on ligikaudu 50% võrra nõrgem kui sildenafiilil . Metaboliidi kontsentratsioon plasmas on ligikaudu 40% sildenafiili puhul täheldatust. Metaboliit N- demetüül metaboliseerub ka ise terminaalse poolväärtusajaga ligikaudu 4 tundi. Eritumine Sildenafiili kogukeha kliirens on 41 l/h, mis annab terminaalse faasi poolväärtusajaks 3...5 tundi. Nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt eritub sildenafiil metaboliitidena peamiselt väljaheitega (ligikaudu 80% suukaudselt manustatud annusest) ning vähemal määral uriiniga (ligikaudu 13% suukaudselt manustatud annusest). Farmakokineetika erinevates patsientide gruppides Eakad Tervetel vabatahtlikel eakatel (65-aastased või vanemad) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille väljenduseks oli sildenafiili ja tema aktiivse N- demetüleeritud metaboliidi umbkaudu 90% võrra kõrgem plasmakontsentratsioon kui noorematel tervetel vabatahtlikel (18...45-aastased). Tulenevalt verevalkudega seondumise ealistest iseärasustest oli vaba sildenafiili plasmakontsentratsiooni tõus eakatel patsientidel ligikaudu 40%. Neerupuudulikkus Kerge ja mõõduka ( kreatiniini kliirens vahemikus 30...80 ml/min) neerufunktsiooni häirega vabatahtlikel ei täheldatud sildenafiili ühekordse suukaudse annuse (50 mg) manustamisel muutusi selle farmakokineetikas. Nimetatud patsientide grupis täheldati küll N- demetüleeritud metaboliidi AUC ja C max -i suurenemist vastavalt kuni 126% ja kuni 73%, võrreldes sama vanade normaalse neerutalitlusega vabatahtlikega, kuid tingituna uurimisaluste andmete suurest kõikuvusest ei olnud need erinevused statistiliselt olulised. Raske neerufunktsiooni häirega ( kreatiniini kliirens < 30 ml/min) vabatahtlikel sildenafiili kliirens vähenes, mille tulemuseks oli AUC ja C max -i keskmine suurenemine vastavalt 100% ja 88% võrreldes samaealiste neerufunktsiooni häireta vabatahtlikega. Samuti täheldati raske neerufunktsiooni häirega patsientidel N- demetüleeritud metaboliidi AUC ja C max -i olulist suurenemist vastavalt 200% ja 79%. Maksapuudulikkus Kerge kuni mõõduka m aksatsirroosiga vabatahtlikel (A- ja B-klass Child-Pugh ’ klassifikatsiooni järgi) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille tulemusel samaealiste maksafunktsiooni häireta vabatahtlikega võrreldes tõusis AUC 84% ja C max 47%. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole sildenafiili farmakokineetikat uuritud. 5.3 Prekliinilised ohutusandmed Konventsionaalsetes farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse , kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilistes uuringutes katseloomadel ei ole näidatud kahjulikku toimet inimesele. 6. FARMATSEUTILISED ANDMED 6.1 Abiainete loetelu Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos E460 Hüdroksüpropüültselluloos E464 Naatriumkroskarmelloos Naatriumstearüülfumaraat Kolloidne veevaba ränidioksiid E551 Tableti kate: Indigokarmiin alumiiniumlakk E132 Keskmise ahelaga triglütseriidid Hüpromelloos E463 Maltodekstriin Polüdekstroos E1200 Ponceau 4 R alumiiniumlakk E124 Talk E553b Titaandioksiid E171 Dekstroosmonohüdraat Sojal etsitiin E322 Kaaliuma lumiiniumsilikaat / Titaandioksiidi pigment E555 Naatriumk arboksümetüültselluloos E466 6.2 Sobimatus Ei kohaldata. 6.3 Kõlblikkusaeg 5 aastat 6.4 Säilitamise eritingimused See r avim preparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. 6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu PVC/PVDC-alumiiniumfooliumist blisterpakendid pappkarbis, mis sisaldavad 2, 4 või 8 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Erinõuded puuduvad. 7. MÜÜGILOA HOIDJA STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa 8. MÜÜGILOA NUMBRID 25 mg: 1136023 50 mg: 1136123 9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.01.2024 10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV jaanuar 202 4 Pakendi infoleht: teave patsiendile Sidenafil STADA , 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sidenafil STADA , 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid s ildenafiil Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4. Infolehe sisukord 1. Mis ravim on Sildenafil STADA ja milleks seda kasutatakse 2. Mida on vaja teada enne Sildenafil STADA võtmist 3. Kuidas Sildenafil STADA’t võtta 4. Võimalikud kõrvaltoimed 5. Kuidas Sildenafil STADA’t säilitada 6. Pakendi sisu ja muu teave Mis ravim on Sildenafil STADA ja milleks seda kasutatakse Sildenafil STADA sisaldab toimeainena sildenafiili , mis kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse fosfodiesteraasi tüüp 5 (PDE5) inhibiitoriteks. Ravim toimib sel teel, et lõõgastab seksuaalse erutuse ajal suguti veresooni, võimaldades verel sugutisse voolata. Sildenafil STADA aitab erektsiooni saavutada üksnes koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga. Sildenafil STADA on mõeldud kasutamiseks täiskasvanud meestel, kellel esinevad erektsioonihäired ( erektiilne düsfunktsioon ). Vahel nimetatakse seda seisundit ka impotentsuseks. See on olukord, kui mees ei suuda saavutada või säilitada seksuaalvahekorraks vajalikku piisavat suguti kõvaduse astet. Mida on vaja teada enne Sildenafil STADA võtmist Sildenafil STADA’t ei tohi võtta, kui olete sildenafiili , maapähkli, soja või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. kui te võtate samaaegselt ravimeid, mida nimetatakse nitraatideks, sest samaaegne kasutamine võib põhjustada ohtlikku vererõhu langust. Öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda ravimit, mida sageli tarvitatakse stenokardia (“valu rinnus”) korral. Kui te ei ole selles kindel, siis pidage nõu oma arsti või apteekriga. kui te kasutate ravimeid, mida nimetatakse lämmastikoksiidi doonoriks (näiteks amüülnitrit ), sest samaaegne kasutamine võib põhjustada ohtlikku vererõhu langust. kui te võtate riotsiguaati . Seda ravimit kasutatakse pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsus) ja kroonilise trombemboolilise pulmonaalhüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsus trombi järgselt) ravimiseks. On täheldatud, et PDE5 inhibiitorid, sh Sildenafil STADA , tõstavad selle ravimi vererõhku vererõhku langetavat toimet. Kui te võtate riotsiguaati või te ei ole selles kindel, rääkige sellest oma arstile. kui teil on tõsine südame- või maksahaigus. kui teil on hiljuti olnud insult või südameinfarkt või kui teil on madal vererõhk. kui teil on teatud harvaesinevad pärilikud silmahaigused (näiteks retinitis pigmentosa ). kui teil on kunagi esinenud nägemiskaotus mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia (NAION) tõttu. Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Sildenafil STADA võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega kui teil on sirprakuline aneemia (ebanormaalse kujuga punased verelibled), leukeemia (verevähk), hulgimüeloom (luuüdivähk). kui teil on suguti deformatsioon või Peyronie tõbi. kui teil on probleeme südamega. Teie arst peab põhjalikult kontrollima, kas teie süda peab seksuaaltegevusest tulenevale täiendavale pingutusele vastu. kui teil on praegu maohaavand või vere hüübivusprobleemid (näiteks hemofiilia). kui teie nägemine äkki halveneb või kaob, lõpetage Sildenafil STADA võtmine ja pöörduge kohe arsti poole. Sildenafil STADA’t ei tohi kasutada samaaegselt koos teiste suukaudsete või lokaalsete erektsioonihäirete raviks mõeldud preparaatidega. Sildenafil STADA’t ei tohi kasutada koos sildenafiili sisaldavate kopsuarteri hüpertensiooni ravimitega ega mis tahes teiste PDE5 inhibiitoritega. Kui teil ei esine erektsioonihäireid, ei tohi te Sildenafil STADA’t kasutada. Te ei tohi Sildenafil STADA’t võtta, kui olete naine. Erikaalutlused neeru- või maksaprobleemidega patsientidel Te peate rääkima oma arstile, kui teil on probleeme neeru või maksaga. Teie arst võib teile määrata väiksema annuse. Lapsed ja noorukid Alla 18-aastased isikud ei tohi Sildenafil STADA’t kasutada. Muud ravimid ja Sildenafil STADA Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Sildenafil STADA tabletid võivad avaldada mõju teiste, eelkõige stenokardia (“valu rinnus”) leevendamiseks mõeldud ravimite toimele. Kui te mingil põhjusel vajate erakorralist meditsiinilist abi, siis informeerige oma arsti, apteekrit või meditsiiniõde Sildenafil STADA kasutamisest ja ajast millal te seda võtsite. Ärge võtke Sildenafil STADA’t koos teiste ravimitega, välja arvatud juhul, kui teie arst ütleb, et võite seda teha. Ärge võtke Sildenafil STADA’t kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse nitraatideks, sest nende ravimite samaaegne kasutamine võib teil põhjustada ohtlikku vererõhu langust. Teavitage alati oma arsti, apteekrit või meditsiiniõde, kui te kasutate mõnda ravimit, mida sageli kasutatakse stenokardia (“valu rinnus”) korral Ärge võtke Sildenafil STADA’t , kui te kasutate ravimeid, mida nimetatakse lämmastikoksiidi doonoriteks (näiteks amüülnitrit ), sest samaaegne kasutamine võib põhjustada ohtlikku vererõhu langust. Teatage oma arstile või apteekrile, kui te juba võtate riotsiguaati . Kui te võtate selliseid ravimeid nagu proteaasi inhibiitorid (näiteks HIV raviks), võib teie arst alustada ravi väikseima Sildenafil STADA annusega (25 mg). Mõnedel patsientidel, kes saavad ravi alfablokaator itega kõrge vererõhu tõttu või eesnäärme suurenemise ravi ks , võib esineda pearinglust või kerget uimasust, mis võivad olla põhjustatud vererõhu langusest liiga kiirel maha istumisel või püsti tõusmisel. Teatud patsientidel on esinenud neid sümptomeid Sildenafil STADA võtmisel koos alfablokaatoritega . See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast Sildenafil STADA võtmist. Nende sümptomite võimaliku esinemise tõenäosuse vähendamiseks peate enne, kui alustate Sildenafil STADA võtmist, kasutama oma alfablokaatorit regulaarselt ööpäevases annuses. Arst võib alustada teie ravi Sildenafil STADA väikseima annusega (25 mg). Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate südamepuudulikkuse raviks kasutatavaid ravimeid, mis sisaldavad sakubitriili / valsartaani . Sildenafil STADA koos toidu, joogi ja alkoholiga Sildenafil STADA’t võib võtta koos toiduga või ilma. Te võite täheldada, et Sildenafil STADA toime saabub hiljem, kui te võtate seda koos rohke toiduga. Ülemäärase alkoholi tarvitamine võib ajutiselt pärssida teie võimet erektsiooni saavutada. Et saada ravimist maksimaalset kasu, ärge tarvitage enne Sildenafil STADA võtmist suures koguses alkoholi. Rasedus, imetamine ja viljakus Sildenafil STADA ei ole mõeldud kasutamiseks naistel. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Sildenafil STADA võib põhjustada pearinglust ja mõjutada nägemist. Seetõttu peate enne autojuhtimist ja masinate kasutamist olema teadlik, kuidas te reageerite ravile Sildenafil STADA’ga . Sildenafil STADA sisaldab sojaletsitiini . Ärge kasutage seda ravimit, kui olete maapähkli või soja suhtes allergiline. Sildenafil STADA sisaldab Ponceau 4R alumiinium lakki. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Sildenafil STADA sisaldab laktoosi ja glükoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate enne selle ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Sildenafil STADA sisaldab naatriumi . Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“. Kuidas Sildenafil STADA’t võtta Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Soovitatav Sildenafil STADA algannus on 50 mg. Sildenafil STADA’t ei tohi kasutada sagedamini kui üks kord ööpäevas. Ärge võtke Sildenafil STADA õhukese polümeerikattega tablette koos s ildenafi i l i suus dispergeeruvate või närimis tablettidega. Sildenafil STADA tablett tuleb sisse võtta ligikaudu üks tund enne planeeritavat seksuaalvahekorda. Tablett neelatakse tervelt koos klaasitäie veega. Kui teile tundub, et Sildenafil STADA toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile või apteekrile. Sildenafil STADA aitab saavutada erektsiooni üksnes koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga. Ajavahemik, mis kulub Sildenafil STADA tableti sissevõtmisest kuni toime saabumiseni on individuaalne, kuid tavaliselt jääb 0,5...1 tunni vahemikku. Te võite täheldada, et Sildenafil STADA toime algab hiljem, kui te võtate seda koos raskesti seeditava toiduga. Kui Sildenafil STADA ei aita teil erektsiooni saavutada või kui erektsioon ei kesta seksuaalvahekorra jaoks piisavalt kaua, informeerige sellest oma arsti. Kui te võtate Sildenafil STADA’t rohkem, kui ette nähtud Kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste võivad suureneda. Annused üle 100 mg ei suurenda Sildenafil STADA tõhusust. Ärge võtke rohkem tablette , kui arst on teile määranud. Kui te võtate eksikombel rohkem tablette, kui ette nähtud, siis võtke ühendust oma arstiga. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Võimalikud kõrvaltoimed Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Sildenafiili kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed on tavaliselt olnud kerged kuni mõõdukad ja kestnud lühikest aega. Kui teil tekib mõni järgmine tõsine kõrvaltoime, katkestage Sildenafil STADA võtmine ja pöörduge kohe arsti poole: allergiline reaktsioon – seda esineb aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st) . Sümptomiteks on äkki tekkiv õhupuudustunne, hingamisraskus või pearinglus, silmalaugude, näo, huulte või kõripiirkonna turse. valu rinnus – seda esineb aeg-ajalt . Kui see tekib vahekorra ajal või selle järel: Olge poolistuvas asendis ja püüdke lõõgastuda. Ärge võtke valu leevendamiseks nitraate . kestvad ja mõnikord ka valulikud erektsioonid – seda esineb harva (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st) . Kui teie erektsioon kestab üle 4 tunni, siis pöörduge kohe arsti poole. nägemise äkiline halvenemine või kadumine – seda esineb harva . tõsised nahareaktsioonid – seda esineb harva . Sümptomiteks võivad olla raskekujuline naha koorumine ja turse , suu, suguelundite ja silma ümbruste villiline lööve palavik. krambid või krambihood – seda esineb harva . Muud kõrvaltoimed: Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st): peavalu. Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st): iiveldus, näopunetus, kuumahood (haigusnähtude hulka kuulub järsku tekkiv kuumatunne teie ülakehas), seedehäire, värvide nägemise muutused, ähmane nägemine, nägemishäired, ninakinnisus ja pearinglus. Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st): oksendamine, nahalööve, silmade ärritus, verd täisvalgunud silmad/punased silmad, silmavalu, valgussähvatuste nägemine, nägemise eredus, valgustundlikkus, vesised silmad, südamepekslemine, kiire südametegevus, kõrge vererõhk, madal vererõhk, lihasvalu, unisus, puutetundlikkuse vähenemine, peapööritus, kõrvade kumisemine, suukuivus, ninakoobaste sulgus või kinnisus, ninalimaskesta põletik (haigusnähtude hulka kuuluvad vesine nohu, aevastamine ja ninakinnisus), ülakõhuvalu , gastroösofageaalne reflukshaigus (haigusnähtude hulka kuuluvad kõrvetised), veri uriinis, valu kätes ja jalgades, ninaverejooks, kuumatunne ja väsimustunne. Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): minestamine , insult, südameinfarkt, südame rütmihäired, ajutiselt vähenenud verevool ajuosadesse, kõripitsituse tunne, suutuimus, silmapõhja verejooks, kahelinägemine, nägemisteravuse vähenemine, ebatavaline tunne silmas, silmade või silmalaugude tursed, väiksed osakesed või laigud teie nägemisväljas, halode nägemine ümber valgusallikate, pupilli laienemine, silmavalgete värvuse muutumine, suguti veritsus, veri spermas, ninakuivus, tursed ninas, ärritustunne ja äkiline kuulmise nõrgenemine või kuulmise kadu. Turuletulekujärgselt on teatatud ebastabiilse stenokardia (südamehaigus) ja äkksurmade harvadest juhtudest. Peab märkima, et enamikul, aga mitte kõigil juhtudel, oli nende kõrvaltoimetega patsientidel tegemist juba varasemalt esinenud südameprobleemidega. Seetõttu ei ole võimalik öelda, kas need juhud olid otseselt sildenafiilist tingitud või mitte. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest. Kuidas Sildenafil STADA’t säilitada Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast "EXP" ja blistril pärast märgitud kuupäeva. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda. Pakendi sisu ja muu teave Mida Sildenafil STADA sisaldab Toimeaine on sildenafiil . 25 mg: ü ks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg sildenafiili ( tsitraa dina ). 50 mg: ü ks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg sildenafiili ( tsitraadina ). Teised abiained on: Tableti sisu: l aktoosmonohüdraat , m ikrokristalliline tselluloos E460 , h üdroksüpropüültselluloos E464 , n aatriumkroskarmelloos , n aatriumstearüülfumaraat , k olloidne veevaba ränidioksiid E551 . Tableti kate: i ndigokarmiin alumiiniumlakk E132 , k eskmise ahelaga triglütseriidid , h üpromelloos E463 , m altodekstriin , p olüdekstroos E1200 , Ponceau 4 R alumiiniumlakk E124 , t alk E553b , t itaandioksiid E171 , d ekstroosmonohüdraat , s ojal etsitiin E322 , k aaliuma lumiiniumsilikaat/ t itaandioksiidi pigment E555 , n aatriumk arboksümetüültselluloos E466 . Kuidas Sildenafil STADA välja näeb ja pakendi sisu Sildenafil STADA 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ümmargused kaksikkumerad helesinised läikivad, ligikaudu 8 mm läbimõõduga tabletid. Sildenafil STADA 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ümmargused kaksikkumerad helesinised läikivad, ligikaudu 10 mm läbimõõduga tabletid. Tablet id on pakendatud pappkarpides paiknevates PVC/PVDC-alumiiniumfooliumist blisterpakendi tes se , mis sisaldavad 2, 4 või 8 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja STADA Arzneimittel AG Stadastraße 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa Tootja STADA Arzneimittel AG Stadastraße 2-18 61118 Bad Vilbel Saksama a Clonmel Healthcare Ltd. Waterford Road Clonmel , Co. Tipperary , Iisimaa Centrafarm Services B.V. Van de Reijtstraat 31 E 4814NE Breda Holland Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB „STADA Baltics“ Goštauto 40A 03163 Vilnius, Leedu Tel: +370 52603926 e-post: [email protected] Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2024. VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED KARP VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED KARP 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Sildenafil STADA 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sildenafil STADA 5 0 mg õhukese polümeerikattega tabletid s ildenafilum 2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS 2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg sildenafiili ( tsitraadina ). Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 0 mg sildenafiili ( tsitraadina ). 3. ABIAINED 3. ABIAINED Sisaldab laktoosmonohüdraati, Ponceau 4R alumiiniumlakki, sojaletsitiini ja glükoosi. Lisainfot vt pakendi infolehest. 4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS 4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS Õhukese polümeerikattega tablett 2 õhukese polümeerikattega tabletti 4 õhukese polümeerikattega tabletti 8 õhukese polümeerikattega tabletti 5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D) 5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D) Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. 6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS 6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. 7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL) 7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL) 8. KÕLBLIKKUSAEG 8. KÕLBLIKKUSAEG EXP 9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED 9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED 10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE 10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE 11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS 11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa 12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID) 12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID) [25 mg] Müügiloa nr: 1136023 [50 mg] Müügiloa nr: 1136123 13. PARTII NUMBER 13. PARTII NUMBER Lot 14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED 14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED Retseptiravim 15. KASUTUSJUHEND 15. KASUTUSJUHEND 16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS) 16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS) sildenafil stada 25 mg sildenafil stada 50 mg 17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood 17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit. 18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED 18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED PC SN NN MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL BLISTER MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL BLISTER 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Sildenafil STADA 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sildenafil STADA 5 0 mg õhukese polümeerikattega tabletid s ildenafilum 2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI 2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI STADA Arzneimittel AG 3. KÕLBLIKKUSAEG 3. KÕLBLIKKUSAEG EXP 4. PARTII NUMBER 4. PARTII NUMBER Lot 5. MUU 5. MUU
Allikas: Ravimiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel