Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 12.11.2019 nr MKM/19-1147/-
[email protected] 1K; 2-2/17-
0676/8403/
Meie 09.01.2020 nr 1.2-3/2772-4
Vastus kooskõlastuskirjale
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud kooskõlastamiseks
meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu. Eelnõu muudatused on seotud tervisekontrolli tegija tunnustamisega kui ka
tervisekontrolliga seotud vaidluste lahendamisega. Muudatused puudutavad otseselt nii
Terviseameti kui ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud
tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni pädevust ja ülesandeid.
Sotsiaalministeerium on tutvunud eelnõus kavandatud muudatuste ja neile antud
selgitustega, kuid kahjuks ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik sellisel kujul kavandatud
muudatusi heaks kiita ega omapoolset kooskõlastust anda. Mittekooskõlastatavad eelnõu
punktid on esitatud eelnõu esimese paragrahvi punktides 61–65, mille täpsemad selgitused
mittekooskõlastamise asjaolude kohta toome alljärgnevalt.
1. Oma sisult on kavandatud muudatused sarnased 2015. aastal kooskõlastamiseks esitatud
eelnõule ning põhimõttelisi erinevusi neis ei ole.1 Varasemat eelnõu Sotsiaalministeerium ei
kooskõlastanud.2
Sotsiaalministeerium juhtis 2015. aasta vastuskirjas eelnõu koostaja tähelepanu sellele, et
viidatud kvaliteedisüsteemi juurutamine toob kindlasti kaasa kulu tervisehoiuteenuse
osutajale. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et kuigi muudatusega kaasnevad olulised
muudatused meremeeste tervisekontrolli tegijatele, ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et
nimetatud sihtgruppi oleks kaasatud lahenduste väljatöötamisse või arvestatud seletuskirjas
neile kohalduva mõjuga.
Samas vastuskirjas märgiti, et selgusetuks jääb ka kõige olulisem ehk konkreetse seaduse
alusel mõeldud kvaliteedisüsteemi põhisisu – mida siis teenuse osutajatelt eeldatakse ja
oodatakse ehk teiselt poolt, mida tuleb pädeval organil kontrollida. Viidatud vastuskirjas
esitati mitmeid tehnilisi ja sisulisi küsimusi ning tehti ettepanek need asjakohaste
osapooltega läbi arutada. Varasema vastuskirja punktis 7 tõstatati järgmised küsimused:
Mis saab olukorras, kus tunnustatud arst lahkub selle tervishoiuteenuse osutaja
juurest, kes omab vastavat kvaliteedisüsteemi? Kas ja kes peaks Terviseametit
sellest teavitama? Mis saab siis kui Terviseamet küll avastab, et arst on töökohta
muutes asunud tööle teenuse osutaja juurde, kelle juures puudub nõuetele vastav
kvaliteedisüsteem – kas Terviseamet peaks arsti tunnustamisotsuse kehtetuks
tunnistama? Kuidas sellest teada saadakse? Ebaselge on olukord ka juhul, kui teatud
1 Eelnõude infosüsteem, eelnõu toimik number 15-1379 („Meresõiduohutuse seaduse ja sellega
seonduvate seaduste muutmise seadus“).
2 Sotsiaalministeeriumi vastus 2015. a oktoobris, nr 1.2-3/3935.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
aja möödudes see sama arst kes töötas teenuse osutaja juures, kellel puudus
nõuetele vastav kvaliteedisüsteem, vahetab oma töökohta ja töötab ühest ajahetkest
tervishoiuteenuse osutaja juures, kes taas tagab nõuetele vastava kvaliteedisüsteemi
– kas Terviseamet tunnustab arsti uuesti (juhul kui viimasest tervisekontrollist pole
möödas enam kui kolm aastat)? Kuidas on teada asjaolu, et arst on teinud oma
viimase valdkondliku tervisekontrolli vähem kui kolm aastat tagasi? … jne, jne..
Vastuskiri sisaldas mitmeid ettepanekuid, kuid neist ühe olulisemana tegi
Sotsiaalministeerium ettepaneku asjakohaste osapoolte kaasamiseks. See tähendab, et
sisuliseks aruteluks tulnuks kaasata nii Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi kui ka näiteks
mõne tervishoiuteenuse osutaja esindaja, kelle tegevusi eelnõu muudatused otseselt
mõjutavad. Kahetsusväärselt jäävad aga käesoleva eelnõu raames üles samad küsimused
ning jätkuvalt vajab mõjuhinnang täiendamist. Mõjude all küll tuuakse, et peamised
muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, Maanteeamet,
Terviseamet), sadamatele ning laevaomanikele, kuid leitakse, et seadusel puudub oluline
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
2. Eelmise aasta detsembrikuus suheldi ministeeriumide ametnike vahel.
Sotsiaalministeerium tegi veelkord ettepaneku omavahelise kohtumise korraldamiseks, kuid
tagasisidet edastatud märkustele ega kohtumise ettepanekule ei tulnud. Käesoleva eelnõu
pinnalt ei ole jätkuvalt võimalik hinnata ei tegelikku mõju teenuse osutajatele ega ka
Terviseametile, sest nii kvaliteedisüsteemi sisu kui ka sellega seonduv menetlus on jätkuvalt
küsitav ja ebaselge. Lisamata on ka sellekohane rakendusakti kavand, mis arusaamist
ilmselt sisu poolelt hõlbustaks.
Kehtiva meresõiduohutuse seaduse3 kohaselt peab arst olema omandanud vastava eriala
ning registreeritud Terviseameti peetavas tervishoiutöötajate registris (§ 261 lõike 1 punkt 1).
Nimetatud nõue on kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seadusega, mille alusel
saabki tervishoiutöötajaks olla arst, kes on registreeritud Terviseametis. Lisaks sellele peab
arst olema läbinud meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegijatele mõeldud
meremeditsiinialase koolituse (§ 261 lõike 1 punkt 2). Kõik kehtivad ja eelpool nimetatud
nõuded lähtuvad füüsilisest isikust, kes saab omandada vastava eriala ja kes saab läbida
vastaval suunal koolitusi ehk soovi korral end erialaselt täiendada. Eelnõuga lisatakse aga
kohustus, kus see sama arst peab lisaks tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks töötama
edaspidi sellise tervishoiuteenuse osutaja juures kellel on olemas vastav kvaliteedisüsteem
(uus lisatav punkt, § 261 lõike 1 punkt 3). Samas lähtub lisatav nõue mitte enam niivõrd
arstile kui füüsilisele isikule esitatud nõuetest (kvalifikatsioon, pädevus, oskused) vaid
tehnilisest nõudest organisatsioonile kui juriidilisele isikule. Säte, kuhu muudatust
kavandatakse, reguleerib arstiga seonduvat ja Sotsiaalministeeriumi hinnangul sellesse
loetellu ei sobitu.
Selliselt kavandatud normiga tekib ka praktikas mitmeid menetluslikke küsimusi nagu sai
viidatud juba 2015. aasta vastuskirjas. Lisaks juba tõstatatud küsimustele on näha, et oma
sisult ei puuduta see kuidagi arsti kui isikut ning on üsna tavaline, et praktikas töötab üks arst
ka mitme teenuse osutaja juures. See ilmestab vaid seda, et selliselt kavandatud lahendus ei
sobitu soovitud eesmärki täitma (nõue ei ole seotud asutuste vahel liikuva inimesega vaid
konkreetset teenust osutava juriidilise isikuga). Ka seletuskirja sissejuhatuses tuuakse, et
seadusesse lisatakse täiendavalt kvaliteedisüsteemi loomise kohustus asutusele, kus
teostatakse meremeeste tervisekontrolli ning väljastatakse tervisetõendeid. Seega on
Sotsiaalministeeriumi hinnangul tegemist pigem korraldusliku ehk organisatoorse meetmega
ja see peaks seonduma mitte arsti kui erialaspetsialistiga vaid pigem teatud teenuse või
tegevusloa nõudega. Samas rõhutame, et kuna kvaliteedisüsteemi täpne sisu on teadmata,
on keeruline pakkuda ammendavaid lahendusi kooskõlastusringil.
3 Meresõidohutuse seadus
3
Vaidluste lahendamise osas juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
alusel loodud nõuandva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni eesmärk on
patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ja hinnangust
tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute
tegemine (TTKS § 502 lõige 1). Kindlasti ei ole nimetatud komisjoni eesmärgiks vaidluste
lahendamine. Komisjoni eesmärki eelnõu raames ka ei muudeta.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei hinda meretöölepingu sõlmimist taotleva
isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisundi
vastavust nõuetele. Tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks
tunnustatud arst, nii nagu meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel sätestatud Vabariigi
Valitsuse määruses toodud on.4 Tasub eraldi rõhutada, et kindlasti ei hakka Terviseamet
otsustama ekspertkomisjoni hinnangu alusel isiku tervisekontrolli suunamise vajaduse üle.
Patsient võib alati pöörduda vastava ekspertkomisjoni poole või osutatud tervishoiuteenuse
osas tugineda näiteks teisese arvamuse saamiseks ravikindlustuse seaduses toodud alusele
(vt nt § 40).5 Lõplik lahendus sõltub sellest, mida kontrollitakse ja kelle osas kontrollitakse
ning mis mõju see isikutele omab.
Sotsiaalministeerium edastas nimetatud eelnõu kommenteerimiseks ka Terviseametile, kes
samuti sellisel kujul esitatud muudatustega ei nõustunud (viidatud tagasiside on eraldi eelnõu
koostajale edastatud). Seega tuleb alternatiivseid, kuid sobivaid lahendusi kaaluda koostöös
ning Sotsiaalministeerium on selleks igati avatud. Seetõttu teeme ettepaneku kohtuda
ametnike tasandil jaanuaris, kaasates selleks asjakohaste osapoolte esindajad
Sotsiaalministeeriumist, Terviseametist kui ka Veeteede Ametist.
Edastame Sotsiaalministeeriumi seisukoha teadmiseks ka Terviseametile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Nele Nisu 6269 338
[email protected]
4 Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja
mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid.
5 RaKS sätestab võimaluse sõltumatu arvamuse saamiseks, mille eesmärk on anda hinnang esmase
arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi
või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse
osutamisega seotud riskide kohta.