dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2020
Viit
1.2-3/2772-4
Registreeritud
9. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32772-4 09.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc292 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 12.11.2019 nr MKM/19-1147/- [email protected] 1K; 2-2/17- 0676/8403/ Meie 09.01.2020 nr 1.2-3/2772-4 Vastus kooskõlastuskirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud kooskõlastamiseks meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu muudatused on seotud tervisekontrolli tegija tunnustamisega kui ka tervisekontrolliga seotud vaidluste lahendamisega. Muudatused puudutavad otseselt nii Terviseameti kui ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni pädevust ja ülesandeid. Sotsiaalministeerium on tutvunud eelnõus kavandatud muudatuste ja neile antud selgitustega, kuid kahjuks ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik sellisel kujul kavandatud muudatusi heaks kiita ega omapoolset kooskõlastust anda. Mittekooskõlastatavad eelnõu punktid on esitatud eelnõu esimese paragrahvi punktides 61–65, mille täpsemad selgitused mittekooskõlastamise asjaolude kohta toome alljärgnevalt. 1. Oma sisult on kavandatud muudatused sarnased 2015. aastal kooskõlastamiseks esitatud eelnõule ning põhimõttelisi erinevusi neis ei ole.1 Varasemat eelnõu Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud.2 Sotsiaalministeerium juhtis 2015. aasta vastuskirjas eelnõu koostaja tähelepanu sellele, et viidatud kvaliteedisüsteemi juurutamine toob kindlasti kaasa kulu tervisehoiuteenuse osutajale. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et kuigi muudatusega kaasnevad olulised muudatused meremeeste tervisekontrolli tegijatele, ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et nimetatud sihtgruppi oleks kaasatud lahenduste väljatöötamisse või arvestatud seletuskirjas neile kohalduva mõjuga. Samas vastuskirjas märgiti, et selgusetuks jääb ka kõige olulisem ehk konkreetse seaduse alusel mõeldud kvaliteedisüsteemi põhisisu – mida siis teenuse osutajatelt eeldatakse ja oodatakse ehk teiselt poolt, mida tuleb pädeval organil kontrollida. Viidatud vastuskirjas esitati mitmeid tehnilisi ja sisulisi küsimusi ning tehti ettepanek need asjakohaste osapooltega läbi arutada. Varasema vastuskirja punktis 7 tõstatati järgmised küsimused: Mis saab olukorras, kus tunnustatud arst lahkub selle tervishoiuteenuse osutaja juurest, kes omab vastavat kvaliteedisüsteemi? Kas ja kes peaks Terviseametit sellest teavitama? Mis saab siis kui Terviseamet küll avastab, et arst on töökohta muutes asunud tööle teenuse osutaja juurde, kelle juures puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem – kas Terviseamet peaks arsti tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistama? Kuidas sellest teada saadakse? Ebaselge on olukord ka juhul, kui teatud 1 Eelnõude infosüsteem, eelnõu toimik number 15-1379 („Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“). 2 Sotsiaalministeeriumi vastus 2015. a oktoobris, nr 1.2-3/3935. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 aja möödudes see sama arst kes töötas teenuse osutaja juures, kellel puudus nõuetele vastav kvaliteedisüsteem, vahetab oma töökohta ja töötab ühest ajahetkest tervishoiuteenuse osutaja juures, kes taas tagab nõuetele vastava kvaliteedisüsteemi – kas Terviseamet tunnustab arsti uuesti (juhul kui viimasest tervisekontrollist pole möödas enam kui kolm aastat)? Kuidas on teada asjaolu, et arst on teinud oma viimase valdkondliku tervisekontrolli vähem kui kolm aastat tagasi? … jne, jne.. Vastuskiri sisaldas mitmeid ettepanekuid, kuid neist ühe olulisemana tegi Sotsiaalministeerium ettepaneku asjakohaste osapoolte kaasamiseks. See tähendab, et sisuliseks aruteluks tulnuks kaasata nii Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi kui ka näiteks mõne tervishoiuteenuse osutaja esindaja, kelle tegevusi eelnõu muudatused otseselt mõjutavad. Kahetsusväärselt jäävad aga käesoleva eelnõu raames üles samad küsimused ning jätkuvalt vajab mõjuhinnang täiendamist. Mõjude all küll tuuakse, et peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, Maanteeamet, Terviseamet), sadamatele ning laevaomanikele, kuid leitakse, et seadusel puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 2. Eelmise aasta detsembrikuus suheldi ministeeriumide ametnike vahel. Sotsiaalministeerium tegi veelkord ettepaneku omavahelise kohtumise korraldamiseks, kuid tagasisidet edastatud märkustele ega kohtumise ettepanekule ei tulnud. Käesoleva eelnõu pinnalt ei ole jätkuvalt võimalik hinnata ei tegelikku mõju teenuse osutajatele ega ka Terviseametile, sest nii kvaliteedisüsteemi sisu kui ka sellega seonduv menetlus on jätkuvalt küsitav ja ebaselge. Lisamata on ka sellekohane rakendusakti kavand, mis arusaamist ilmselt sisu poolelt hõlbustaks. Kehtiva meresõiduohutuse seaduse3 kohaselt peab arst olema omandanud vastava eriala ning registreeritud Terviseameti peetavas tervishoiutöötajate registris (§ 261 lõike 1 punkt 1). Nimetatud nõue on kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seadusega, mille alusel saabki tervishoiutöötajaks olla arst, kes on registreeritud Terviseametis. Lisaks sellele peab arst olema läbinud meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegijatele mõeldud meremeditsiinialase koolituse (§ 261 lõike 1 punkt 2). Kõik kehtivad ja eelpool nimetatud nõuded lähtuvad füüsilisest isikust, kes saab omandada vastava eriala ja kes saab läbida vastaval suunal koolitusi ehk soovi korral end erialaselt täiendada. Eelnõuga lisatakse aga kohustus, kus see sama arst peab lisaks tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks töötama edaspidi sellise tervishoiuteenuse osutaja juures kellel on olemas vastav kvaliteedisüsteem (uus lisatav punkt, § 261 lõike 1 punkt 3). Samas lähtub lisatav nõue mitte enam niivõrd arstile kui füüsilisele isikule esitatud nõuetest (kvalifikatsioon, pädevus, oskused) vaid tehnilisest nõudest organisatsioonile kui juriidilisele isikule. Säte, kuhu muudatust kavandatakse, reguleerib arstiga seonduvat ja Sotsiaalministeeriumi hinnangul sellesse loetellu ei sobitu. Selliselt kavandatud normiga tekib ka praktikas mitmeid menetluslikke küsimusi nagu sai viidatud juba 2015. aasta vastuskirjas. Lisaks juba tõstatatud küsimustele on näha, et oma sisult ei puuduta see kuidagi arsti kui isikut ning on üsna tavaline, et praktikas töötab üks arst ka mitme teenuse osutaja juures. See ilmestab vaid seda, et selliselt kavandatud lahendus ei sobitu soovitud eesmärki täitma (nõue ei ole seotud asutuste vahel liikuva inimesega vaid konkreetset teenust osutava juriidilise isikuga). Ka seletuskirja sissejuhatuses tuuakse, et seadusesse lisatakse täiendavalt kvaliteedisüsteemi loomise kohustus asutusele, kus teostatakse meremeeste tervisekontrolli ning väljastatakse tervisetõendeid. Seega on Sotsiaalministeeriumi hinnangul tegemist pigem korraldusliku ehk organisatoorse meetmega ja see peaks seonduma mitte arsti kui erialaspetsialistiga vaid pigem teatud teenuse või tegevusloa nõudega. Samas rõhutame, et kuna kvaliteedisüsteemi täpne sisu on teadmata, on keeruline pakkuda ammendavaid lahendusi kooskõlastusringil. 3 Meresõidohutuse seadus 3 Vaidluste lahendamise osas juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud nõuandva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ja hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine (TTKS § 502 lõige 1). Kindlasti ei ole nimetatud komisjoni eesmärgiks vaidluste lahendamine. Komisjoni eesmärki eelnõu raames ka ei muudeta. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei hinda meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisundi vastavust nõuetele. Tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst, nii nagu meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses toodud on.4 Tasub eraldi rõhutada, et kindlasti ei hakka Terviseamet otsustama ekspertkomisjoni hinnangu alusel isiku tervisekontrolli suunamise vajaduse üle. Patsient võib alati pöörduda vastava ekspertkomisjoni poole või osutatud tervishoiuteenuse osas tugineda näiteks teisese arvamuse saamiseks ravikindlustuse seaduses toodud alusele (vt nt § 40).5 Lõplik lahendus sõltub sellest, mida kontrollitakse ja kelle osas kontrollitakse ning mis mõju see isikutele omab. Sotsiaalministeerium edastas nimetatud eelnõu kommenteerimiseks ka Terviseametile, kes samuti sellisel kujul esitatud muudatustega ei nõustunud (viidatud tagasiside on eraldi eelnõu koostajale edastatud). Seega tuleb alternatiivseid, kuid sobivaid lahendusi kaaluda koostöös ning Sotsiaalministeerium on selleks igati avatud. Seetõttu teeme ettepaneku kohtuda ametnike tasandil jaanuaris, kaasates selleks asjakohaste osapoolte esindajad Sotsiaalministeeriumist, Terviseametist kui ka Veeteede Ametist. Edastame Sotsiaalministeeriumi seisukoha teadmiseks ka Terviseametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisaadressaadid: Terviseamet Nele Nisu 6269 338 [email protected] 4 Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid. 5 RaKS sätestab võimaluse sõltumatu arvamuse saamiseks, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel