dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Sotsiaalministeerium · 24. jaanuar 2020
Viit
4.3-1/206-1
Registreeritud
24. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2020
Vastutaja
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. veebruar 2020

Failid

  • 📎20-00140-2.pdf1 KB
  • 📎Kurtide_võrdne_kohtlemine.asice92 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik sotsiaalminister 22.01.20 Kirjalik Küsimus Kurtide võrdne kohtlemine Austatud sotsiaalminister hr Tanel Kiik Reformierakond esitas Riigikogule Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse (122 SE) eesmärgiga kaasata ka kurdid koos vaegkuuljatega seadusandluse tasandil Eesti Rahvusringhäälingu sihtgruppidesse ja markeerida ära nende erinevad kommunikatsioonivajadused. Nimelt vajavad vaegkuuljad üldjuhul kirjakeele kirjalikku väljundit ehk subtiitreid, aga sünnipärased kurdid jälle tõlget viipekeelde. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele küsis Riigikogu arvamust ka Vabariigi Valitsuselt. Kahetsusväärselt otsustas valitsus oma 16. jaanuari k. a istungil eelnõud mitte toetada. Selle istungi kommenteeritud päevakorrast saab lugeda, et Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium nõustuvad eelnõu eesmärgiga, kuid valitsusele tehakse ettepanek antud eelnõu mitte toetada. Üldise põhjendusena tuuakse välja uute tehnoloogiliste lahenduste vajaduse, mis takistab rahvusringhäälingut võimaldamast oma saadetele ligipääsu viipekeelsetele inimestele. Väidetavalt sellist tehnoloogiat rahvusringhäälingul ei ole ja selle hankimine olevat kulukas. Samas ei ole Sotsiaalministeerium omalt poolt põhjendanud, miks ei pea seaduses vaegkuuljate sihtgrupi kõrval välja tooma viipekeele tõlget vajavaid kurte . Nii vaegkuuljad kui kurdid on kuulmispuudega inimesed ja nende erinev at kohtlemi st seadusandluses ei saa lubada õigustatu ks . Ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kui ebavõrdne kohtlemine põhineb isiku tahtest sõltumatutel tunnustel nagu puue, siis peavad põhjendused üldjuhul olema kaalukad (RKÜKo 07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 32). Samuti ei saa ebavõrdset kohtlemist õigustada ülemäärase koormusega riigieelarvele, vaid argumendina sotsiaalabi ulatuse üle otsustamisel (RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 39). Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et ei praegune seaduse tekst vaegkuuljate suhtes ega selle muudetav tekst, mis kaasab kurdid, ei muuda seaduse jõudu imperatiivseks ega kohusta telekanaleid oma toodangule t ingimata subtiitreid või viipekeelt lisama, kui rahvusringhäälingul selleks vahendeid ei jagu. Küll aga juhib seadus tähelepanu erivajadustega inimeste sihtgruppidele ja nende kommunikatsioonivajadustele , mida Rahvusringhääling koostöös riigiga saavad täita. Lisaks, Sotsiaalministeeriumi ettepanek valitsusele üllatav s eda enam , et samal ajal käib sotsiaalkampaania „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“. Ülaltoodust tulenevalt on mul tekkinud Teile mõned küsimused: Millistel põhjustel ei pea Sotsiaalministeerium vajalikuks ega oluliseks lisada kurte sihtgrupina vaegkuuljate kõrvale Eesti Rahvusringhäälingu seadusesse? Kas k urdid, kes on erinevad, kuid sama palju inimesed , võiksid osa saada Rahvusringhäälingus edastatavatest saadetest ja näiteks ajahetkest tulenevatest kõnedest (aastavahetuse kõne, aegkriitiline poliitiline avaldus jne.)? Millised on Sotsiaalministeeriumi peamised tegevussuunad vaegkuuljate ja kurtide (kuulmispuudega inimeste) ligipääsetavuse parandamise ks audiovisuaalses meediaruumis? Milliseid konkreetseid tegevusi peab Sotsiaalministeerium oluliseks viipekeelsete kurtide ligipääsetavuse parandamisel audiovisuaalse le infole ? Millised sellesuunalised tegevused on Sotsiaalministeeriumil plaanis käesoleva aasta jooksul? Lugupidamisega Jüri Jaanson Riigikogu liige Lp hr Taimar Peterkop 23.01.2020 nr 2-3/14-43 Riigisekretär Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Jüri Jaansoni esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister Tanel Kiigele. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu esimees / 23.01.2020 / 2-3/14-43; Riigikantselei / 23.01.2020 / 7-1.2/20-00140 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalministrile (KK 43) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 06.02.2020 Lisainfo: Jüri Jaansoni küsimus kurtide võrdse kohtlemise kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.01.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →