dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2020
Viit
5.2-2/2980-3
Registreeritud
22. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Valgamaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5.2-22980-3 22.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc348 KB

Sisu (failidest)

Agu Kabrits Valgamaa Omavalitsuste Liit Teie 06.12.2019 nr 1-9.1/324/2019/ [email protected] Meie 22.01.2020 nr 5.2-2/2980-3 Vastus pöördumisele Lugupeetud Agu Kabrits Tänan Teid pöördumise eest. Teie mure on igati mõistetav. Kirjeldan esmalt Riigikogu poolt algatatud ja vastuvõetud seaduste põhimõtteid ning järgnevalt annan ülevaate Valgamaal tegutsevate apteekide kohta. Ravimite kättesaadavus inimeste jaoks ja apteegiteenuse kvaliteet on kahtlemata väga olulised. Apteegiteenuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ka maapiirkondades oli Riigikogu üks eesmärke apteegireformi aluseks olevaid seadusemuudatusi vastu võttes. Riigikogu soovis jae- ja hulgimüüjate seotuse keelu ning proviisori enamusosaluse nõudega toetada konkurentsi, proviisorite ärilist sõltumatust ja nende kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Apteegireformi eesmärk ei ole apteekide sulgemine, vaid apteekide omandisuhete muutmine selliselt, et kaoks huvide konflikt ravimite hulgi- ja jaemüügiturul, mis ei teeni meie patsientide huve. Rahvatervise kaitse eesmärke arvestades on oluline tagada ravimite käitlemise ahelas erinevate etappide sõltumatuse printsiip. See tähendab, et ravimite tootmine, hulgi- ja jaemüük peavad olema üksteisest lahutatud, et vältida näiteks ravimite selektiivset kättesaadavust (näiteks kindla tootja ravimite eelistamist jaemüügil) patsiendi jaoks. Samal põhimõttel ei ole lubatud ka arstide ja ravimimüügi seotus. Ravimite käitlemise etappide lahutatuse põhimõtet on toetanud nii Konkurentsiamet, Riigikontroll, Sotsiaalministeerium, Ravimiamet kui ka Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juht. Riigikogu andis 2014. ja 2015. aastal ravimiseaduse muutuste vastuvõtmise ajal turul tegutsenud ettevõtjatele pika perioodi muudatustega kohanemiseks ja apteekide omandisuhete ümberkorraldamiseks. Ühegi apteegi sulgemine ei ole vajalik, kui tänased omanikud õigeaegselt apteegid seaduses sätestatud nõuetele vastavatele omanikele ära müüvad. Tõsi on ka see, et kuigi seadusandja andis pika üleminekuaja seaduse nõuetega kohanemiseks, siis otsest kohustust enne 1. aprilli 2020. a omandisuhteid muuta turuosalistel ei ole. Selleks, et nii riigil, apteegipidamisest huvitatud proviisoritel kui ka avalikkusel oleks ajakohane ja selge ülevaade, millistes piirkondades on konkreetsel ajahetkel seaduse nõuetega juba kooskõlas ja veel mitte kooskõlas olevad apteegid, lõi Ravimiamet interaktiivse kaardi. Maapiirkondades tegutsevatest apteekidest on suurem osa juba proviisoromandis, kuid siiski mitte veel kõik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Selleks, et apteegireformi rakendamine läheks võimalikult sujuvalt, oleme omalt poolt teinud ka ettepaneku etapiviisiliseks üleminekuks. Valga maakonnas on ravimiameti apteekide kaardi andmetel kokku 13 apteeki, millest hetkel vastavad seaduse nõuetele maakonna väiksemates piirkondades asuvad apteegid – nõuetele vastavad apteegid on olemas Pukas, Laatres ja Tsirguliinas. Nõuetele mittevastavad apteegid asuvad Tõrvas, Valgas, Otepääl ja Sangastes. Olukorda hinnates võib välja tuua järgmist. Tõrva linnas elab ca 2700 elanikku (vallas kokku 1.01.2020 seisuga 6109) ning tegutseb hetkel kolm apteeki. On mõistetav, et neljandat apteeki Tõrva linna asutada ei ole praegu mõistlik. Küll aga saab seda teha siis, kui nõuetele mittevastavad apteegid tegutsemise lõpetavad (eeldusel, et omanikud otsustavad apteeke mitte müüa). Eesti Proviisorite Koda on kinnitanud, et olemas on proviisor, kes soovib Tõrvas edaspidi apteeki pidada. Valga linnas elab rahvastikuregistri andmetel 2020. aasta alguse seisuga 11 835 inimest (vallas kokku 15 550 elanikku) ning hetkel tegutseb neli apteeki. On mõistetav, et viiendat apteeki Valga linna praegu asutada ei ole mõistlik. Sarnaselt Tõrvaga on ka Valga puhul Eesti Proviisorite Koda kinnitanud, et apteegipidamisest huvitatud proviisorid on neile teada. Sarnane on olukord ka Otepää puhul. Otepää linnas elab 2020. aasta andmeil 2137 inimest (vallas kokku 6481) ning hetkel tegutseb kaks apteeki. Ka selles piirkonnas on meile teadaolevalt apteegipidamisest huvitatud proviisor olemas. Sangastes asuv nõuetele mittevastav apteek on praegu avatud kahel päeval nädalas. Tulenevalt eeltoodust teeme omalt poolt ettepaneku korraldada ühine kohtumine Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ning apteekrite esindajate vahel. Kohtumisel saame täpsemalt rääkida konkreetsetest väljakutsetest ja lahendustest Valga maakonna puhul. Nii Eesti Proviisorite Koda kui ka Eesti Apteekrite Liit on kinnitanud oma valmisolekut võimalike lahenduste leidmisel. Kohtumise toimumise aja kokkuleppimiseks palun võtke ühendust tervisevaldkonna nõuniku Katri Eesperega ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Katri Eespere 626 9106 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel