Saatja: Maarja Kärson </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=userd9b744ba>
Saaja: '
[email protected]', '
[email protected]'
Teema: Vastus pöördumisele võrgupidude osas
Lp Mati Kikkas
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas Sotsiaalministeeriumile Teie pöördumise võrgupidude korraldamise osas. Selles viitasite teema aktuaalsusele paar aastat tagasi kuni 16-aastaste osalemise puhul ja küsisite, kuidas on olukord täna ja mida peaks korraldamisel jälgima. Vabandan, et vastus Teile on viibinud.
Tänane õiguslik olukord ei erine 2017. aastast. LasteKS § 25 lg 1 kohaselt on jätkuvalt keelatud julmust ja vägivalda õhutavate trükiste, filmide, heli- ja videosalvestiste ning esemete demonstreerimine ja levitamine lastele, s.o alla 18-aastastele isikutele. Sotsiaalministeerium algatas 2017. aastal arutelu selle regulatsiooni üle arvutimängude kontekstis ning sai mitmesugust tagasisidet, järgnenud analüüsi käigus leidsime siiski, et täpsema õigusliku regulatsiooni loomine videomängude vanusepiirangute osas ei ole praegu vajalik (vt ka 2019. a artikkel: https://diktor.geenius.ee/rubriik/eesti/eesti-ei-plaani-videomangude-loot-boxe-keelustada-ja-vanusepiirangute-asemel-vastutagu-lapsevanem/).
Esmane vastutus lapse heaolu tagamise eest on lapsevanemal ning iga lapsevanem võiks olla kursis sellega, kuidas ta laps aega veedab, sh milliseid mänge mängib. Mida väiksem on laps, seda suurem vastutus lasub lapsevanemal selle osas, et kaitsta last erinevate ohtude eest, arvestades, et laps ei pruugi ise erinevate tegevuste ohte ja kahjulikkust piisavalt hinnata. Samas see, milline tegevus või materjal on lapsele kahjustav ja milline mitte, oleneb mitte ainult vanusest, vaid konkreetsest lapsest ja sellest, kuidas just see laps seda kogeb.
Teisalt peaks ka iga teenuseosutaja ja ürituse korraldaja, kelle sihtrühma kuuluvad ka alaealised, võtma alati vastavalt võimalustele vastutust laste heaolu tagamise eest. Kui tema teenusel/üritusel on aspekte, mis võivad olla lastele kahjulikud, tuleks anda lastele ja lastevanematele selle kohta aegsasti ja sisukalt infot, et nad saaksid teha hea otsuse selle kohta, kas see on antud konkreetsele lapsele sobiv või mitte. Lisaks võib LasteKS § 25 järgimiseks olla vajalik lapsi või teatud vanuses lapsi mõnele üritusele või teenusele mitte lubada. Arvutimängude osas tuleks kindlasti üheks orientiiriks pidada PEGI vanusepiirangute süsteemi, mida tunnustavad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. PEGI vanusepiirangud on eelkõige mõeldud abistama lapsevanemaid otsustamisel, milliseid mänge lubada oma lastel mängida ja milliseid mitte, kuid on üldiselt ka heaks suuniseks LasteKS § 25 tõlgendamisel. Otsuse, kas konkreetne teenus või üritus tuleks kõigile või teatud vanuses lastele keelata või millisel moel oleks vaja tagada lapsevanema nõusolek lapse osalemiseks, teeb LasteKS § 25 (ja ka muude sätete) alusel teenuseosutaja või ürituse korraldaja. Riiklikku järelevalvet LasteKS §-s 25 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellega võib üksikjuhtumite osas konsulteerida.
Loodan, et vastusest oli Teile abi.
Lugupidamisega
Maarja Kärson
nõunik | Laste heaolu osakond
626 9283 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>