Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 16.01.2020 nr RIIGIKOGU/19-
[email protected] 1329/-3T/
Meie 22.01.2020 nr 1.2-3/3140-4
Vabariigi Valitsuse arvamus ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõu (127 SE) kohta
Vabariigi Valitsus arutas 16. jaanuari 2020. a istungil Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski,
Helmen Küti ja Riina Sikkuti 19. detsembril 2019. a algatatud ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõu (127 SE).
Eelnõu kohaselt laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õigust
vedada sisse ravimeid. Sellega seoses täiendatakse ravimiseaduse § 18 lõiget 1 punktiga 42
järgmises sõnastuses: „4²) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja – ravimeid
haiglaapteegi ülesannete täitmiseks;“. Sotsiaalministeerium ei pea põhjendatuks lisada
tekstiosa „ – ravimeid haiglaapteegi ülesannete täitmiseks“, sest selline täiendus ei ole § 30
lõike 6 muudatust arvestades enam päris täpne. Haiglaapteek saab toimida vaid
ravimiseaduses toodud raamides ja mahus ning haiglaapteegil puudub sarnaselt § 18 lõike 1
punktis 1 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale vajadus sellisteks sisse- või
väljaveo täpsustusteks, mis sisalduvad § 18 lõike 1 punktides 2–4.
Lisaks haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õiguse laiendamisele seoses
ravimite sisseveoga, laiendatakse käesoleva seaduse muutmise eelnõuga ka haiglavõrgu
arengukava haiglaapteekide ravimite jaemüügiõigust. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud, et
haiglaapteegil oleks õigus ravimite jaemüüki teostada piiratult ja kriisiolukordades ning
eelnõus on välja toodud ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks
haiglaapteegi jaemüügi täpsemate tingimuste osas, kuid haiglaapteekide ravimite jaemüügi
tingimused, kord ja kriisiolukorra definitsioon vajavad täpsustamist.
Seletuskiri ei paku selgitust Vabariigi Valitsuse poolt haiglaapteegi jaemüügiõiguse
täpsustavate tingimuste volitusnormi osas, kuid tõenäoliselt on soovitud tagada sarnaselt
Sotsiaalministeeriumi ettepanekule läbipaistvust ja määratleda jaemüügiõiguse sisu
erandlikus olukorras. Peame oluliseks esile tuua, et Sotsiaalministeerium ei pea käesoleval
hetkel mõistlikuks anda haiglaapteegile tavaolukorras jaemüügi õigust, vaid see peaks olema
erandlik. Juhul, kui soov on haiglaapteek võrdsustada tavapärase apteegiga, vajab see
laiapõhjalist analüüsi, selgitamaks välja reaalne vajadus ja hindamaks konkurentsiolukorda.
Haiglaapteegid on eelkõige oma olemuselt suunatud haigla siseste vajaduste katmisele ning
eraldiseisev kaubanduslik tegevus ei peaks olema omaette eesmärgiks. Küll aga võiks
jaemüük olla lubatav ning õigustatud juhul, kui selleks esinevad olulised ja mõjuvad
põhjused, näiteks jaemüügi katkemise oht. Oluliseks võib pidada ka kiiret reageerimist
võimalikult esmasel tasandil, mistõttu oleks otstarbekas olukorra hindamine ja vastava loa
andmine Ravimiameti poolt, kes on jooksvalt olukorraga kursis. Vabariigi Valitsuse jaoks võib
igakordne reageerimine olla liialt koormav ning vastava volitusnormi loomine ei ole
otstarbekas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalministeerium on 18. detsembril 2019. a saatnud Riigikogu sotsiaalkomisjoni
esimehele osaliselt kattuvad ettepanekud ravimiseaduse täiendamiseks
(https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5c9925ab-78ef-4214-
a7925d052c46accd). Samuti on lähiajal kavas arutada võimalikke ravimiseaduse muudatusi
ning laiemalt ravimite kättesaadavusega seotud küsimusi valitsuskabineti nõupidamisel.
Esitatud ettepanekute hulgas on ka ettepanek sätestada, et Ravimiametil oleks võimalik
erakorralises olukorras anda luba haiglavõrgu arengukava haigla haiglaapteegile ravimeid
jaeväljastada. Ettepaneku kohaselt on erandlik olukord selline, kus võib olla oht
apteegiteenuse osutamise katkemiseks või oluliseks häireks. Sätete eesmärk on toetada
ravimite kättesaadavust inimeste jaoks olukordades, kus ravimihulgimüüjatel tekivad tõrked
jaeapteekide ravimitega varustamisel. Apteekide puhul tuleb tagada teenuse toimepidevus
ka olukorras, mis ei ole hädaolukord, kuid ravimid ei ole mingil põhjusel elanikkonnale
kättesaadavad (näiteks viimati Võrus esinenud pikemaajaline voolukatkestus). Seetõttu on
vajalik Ravimiameti pädevuste ja volituste laiendamine, võimaldades apteegiteenuse
häiringu ja katkemise korral astuda vajalikke samme, et ravimid abivajajateni jõuaksid.
Eeltoodust lähtuvalt peab Sotsiaalministeerium õigeks, et haiglavõrgu arengukava haigla
haiglaapteekidel oleks õigus erandkorras ravimeid jaemüügi korras väljastada, kuid peame
õigeks sõnastada ravimiseaduse § 30 lõige 6 järgnevalt: „Ravimiameti loal on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud haiglavõrgu kava haigla
haiglaapteegil erakorralises olukorras ravimite jaemüügi õigus.“.
Sotsiaalministeerium toetab ettepanekut täiendada § 54 lõikega 7, mis on seotud § 18 lõike 1
punkti 42 muudatusega. Oluline on sätestada haiglaapteegi pädeva isiku ja tegevusloa omaja
kohustused juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse.
Haiglaapteegi tegevusloa omajale sisseveoõiguse andmisega seoses on vajalik täiendada ka
tegevusloa omaja kohustusi ravimiseaduse §-s 45. Peame õigeks täiendada § 45 punkti 61
järgmises sõnastuses: „61) haiglaapteegi tegevusloa omaja peab täitma ravimite sisseveol
sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama
aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras;“. Kirjeldatud
ettepanek on kooskõlas ka Sotsiaalministeeriumi koostatud „Ravimiseaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse“ eelnõuga.
Kokkuvõttes otsustas Vabariigi Valitsus 16. jaanuari 2020. a istungil toetada Riigikogu
liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti poolt algatatud ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõu (127 SE) eesmärki, kuid ei toeta eelnõu esitatud kujul. Vabariigi
Valitsus arutab lähiajal Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanekuid ravimiseaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Eda Lopato 626 9147
[email protected]