Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 22.01.2020 09:02
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: 2.07-1/1/2020 Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks
kohaldamiseks
Manused: Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohal.asice
Tere
Teile on saadetud Aktsiaselts Rakvere Haigla dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu
dokument:
Reg. kpv.: 21.01.2020
Reg. nr.:2.07-1/1/2020
Pealkiri: Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks
Lugupidamisega
Aktsiaselts Rakvere Haigla
Lõuna põik 1
44316 RAKVERE
Tel 322 9010; faks 322 9009
[email protected]
www.rh.ee
Sotsiaalministeerium
Gonsiori tn 29, 15027 Tallinn
[email protected] 21.01.2020 nr 2.07-1/1/2020
Austatud Heli Paluste
Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks
Pöördume Sotsiaalministeeriumi kui tervishoiuteenuse valdkonna vastutava ametiasutuse, mille
ülesandeks on mh tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike
teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahuolu nendega, poole seoses ravikindlustuse seadusest (RKS)
tulenevate patsiendile majutusteenuse pakkumise ja osutatud majutusteenuse eest patsientidelt
voodipäevatasu nõudmist käsitleva regulatsiooni ühetaoliseks kohaldamiseks selgituste saamise
küsimuses.
1. Käesoleva pöördumise objektiks olevad RKS sätted
1.1. RKS § 67 lg 1 sätestab: „Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt
omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust
ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.“.
1.2. RHS § 67 lg 3 sätestab: „Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud
tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste
loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite
loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui
käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.“.
1.3. RKS § 71 lg 1 sätestab: „Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes
Lõuna põik 1 Tel 322 9010 Konto EE521700017001904897 Luminor Bank
44316 RAKVERE Faks 322 9009 Konto EE791010220025506016 SEB
Reg nr 10856624 e-post:
[email protected] Konto EE942200221020336737 Swedbank
www.rh.ee
osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal
alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe
haigusjuhtumi korral.“
1.4. RKS § 68 lg 1 sätestab: „Tervishoiuteenuse osutaja, kellega haigekassa on sõlminud ravi
rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse
tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes“.
1.5. RKS § 68 lg 4 lause 1 sätestab: „Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse
osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes.“.
2. Pöörduja küsimused seoses punktis 1 välja toodud sätete tõlgendamisega
2.1. Kuidas tõlgendab ministeerium RKS § 71 lõikes 1 kasutatud terminit „iga haiglas oleku ajal
alanud kalendripäeva eest“? Kas vastav mõiste hõlmab ministeeriumi hinnangul igat
kalendripäeva, millal patsient on faktiliselt haiglas majutusteenusel viibinud või üksnes neid
kalendripäevi, mil patsient on viibinud haiglaravil astroloogilise päeva vahetumise ajahetkel
ehk südaööl?
Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks sätet tõlgendada astroloogilise kalendripäeva
vahetumise mõistest lähtuvalt siis kas näiteks olukorras kus patsient on saabunud erakorralise
meditsiini osakonna kaudu haiglaravile kell 00:05 öösel ja lahkunud seejärel omal soovil ja
riisikol haiglast pealelõunal, ehk ühe ja sama kalendripäeva sees, ei või tervishoiuteenuse
osutaja voodipäevatasu tasumist vastava ühe kalendripäeva sees toimunud majutusteenuse
pakkumise eest nõuda? Märgime siinkohal, et kulutused patsiendi majutamisele on sama
suured olenemata sellest, kas patsient viibib majutusteenusel astroloogilise kalendripäeva
vahetumise ajahetkel või algab ning lõpeb majutusteenuse osutamine ühe ja sama
kuupäevanumbri sees.
2.2. Palume ministeeriumil selgitada, millised majutusteenuse tingimused ning patsiendi poolt
tasumisele kuuluvad lisatasud päevaravi ja päevakirurgia korral kohalduvad, arvestades
seejuures RKS § 68 lõigetes 1 ja 4 sätestatut.
2.2.1. Kas RKS § 68 lg 1 sätet tuleks tõlgendada nii, et kindlustamata isikule võib statsionaarset
tervishoiuteenust osutada ka allpool majutuse standardtingimusi?
2.2.2. Tulenevalt asjaolust, et RKS § 68 lg 4 lausest 1 tulenev kindlustatud isiku õigus nõuda
tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes ei ole § 68 lg 4
lauses 1 grammatiliselt seotud üksnes statsionaarse teenuse mõistega ning arvestades
seejuures asjaoluga, et ka § 68 pealkiri ei sisalda viidet vastava sätte kohaldumisele üksnes
patsiendile statsionaarse teenuse osutamisel siis kas ministeeriumi hinnangul laieneb
vastava nõude (Sotsiaalministri 15.11.2002.a määrusega nr 132 “Haiglate majutuse
standardtingimused” kehtestatud standardtingimustele vastava majutusteenuse pakkumine)
esitamise õigus ka päevaravi ja päevakirurgia patsientidele või ei ole tervishoiuteenuse
osutaja kohustatud ministeeriumi hinnangul päevaravi ja päevakirurgia patsientidele
standardtingimustele vastavat majutusteenust (voodi kasutamine koos puhta voodipesuga,
pesemis- ja teiste hügieenitoimingute sooritamise võimaluste tagamine teenuse saamise
ajal) patsiendile erinevate meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal, sh vahetult enne
ja/või peale päevakirurgia lõikuse toimumist, statsionaarsel ravil viibiva patsiendiga
samadel tingimustel pakkuma?
2.2.3. Juhul kui ministeerium asub käesoleva pöördumise punktis 2.2.2. toodud küsimuse osas
seisukohale, et ka päevaravi ja päevakirurgia teenust saavatele ravikindlustusega
patsientidele tuleks teenuse osutamise ajaks tagada sarnaselt statsionaarsel ravil viibivate
kindlustatud patsientidega majutuse standarditingimustele vastav majutusteenus siis
arvestades, et teenuse osutajale kaasnevad identsed majutuskulud (voodihõive,
kommunaal-, administratiiv- ja muud halduskulud) nii statsionaarsel ravil viibivale
patsiendile majutusteenuse pakkumisel kui ka päevaravil või päevakirurgias viibivale
patsiendile majutusteenuse pakkumusel siis kas tervishoiuteenuse osutaja on ministeeriumi
hinnangul õigustatud nõudma ka päevaravi või päevakirurgia teenust saavatelt patsientidelt
teenuse osutamise päeva eest kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantava kuluna
voodipäevatasu, arvestades seejuures RKS § 72 lõikest 2 tuleneva piirmääraga?
Märgime, et kuigi Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse
eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel kasutatavasse päevaravi ja päevakirurgia
piirhinda on sisse arvestatud mh voodiriiete pesu, voodikoht ja patsiendi toitlustus, ei kata
vastavad piirhinna sisse arvestatud komponendid ära kõiki standardse majutusteenuse
pakkumisega kaasnevaid seotud kulutusi (administratiivkulud, sh IT kulud, halduskulud
jne). Eeltoodust tulenevalt võimaldab kindlustatud patsiendi poolt voodipäevatasu
tasumine katta standardse majutusteenuse pakkumisega lahutamatult nii vahetult kui ka
kaudselt tervishoiuteenuse osutajale kaasnevaid, piirhinnas mitte sisalduvaid, kulutusi.
2.2.4. Juhul kui ministeerium peaks asuma käesoleva pöördumise punktis 2.2.3. toodud küsimuse
osas seisukohale, et tervishoiuteenuse osutaja ei ole õigustatud käsitlema päevaravil või
päevakirurgia korras patsiendile osutatavat teenust sarnastel alustel statsionaarse
raviteenusega siis kas ministeeriumi hinnangul võiks tegemist olla hoopis ambulatoorse
teenusega sarnastel alustel käsitletava teenusega, millise korral kohaldub tervishoiuteenuse
osutajale õigus nõuda kindlustatud patsiendilt RKS § 70 alusel visiiditasu maksmist?
Juhul kui ministeerium peaks käesolevas punktis esitatud küsimuse osas asuma
seisukohale, et päevaravi ja päevakirurgia teenuseid tuleks käsitleda ambulatoorsete
teenustena siis kuidas defineerib ministeerium päevaravi ja päevakirurgia teenuse sisulised
erinevused statsionaarsest teenusest majutusteenuse osutamise seisukohast lähtuvalt?
Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad tõlgendavad
hetkel käesolevas pöördumises välja toodud tervishoiuteenuse osutamise käigus patsientidele
majutusteenuse osutamisega seotud RKS sätteid väga erinevalt, mistõttu koheldakse ka patsiente
erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures erinevalt, milline praktika ei pruugi pöörduja
hinnangul olla kooskõlas RHS 6. jaost tulenevate põhimõtetega. Selgete ja ühetaoliste
käitumisjuhiste andmine käesolevas pöördumises toodud sätete osas tagaks pöörduja hinnangul
patsientide võrdse kohtlemise ning tervishoiuteenuse osutajate poolt sarnaste kvaliteedinõuete
rakendamise tervishoiuteenuste osutamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Suurkaev
Juhatuse esimees
Koostaja: Kaidi Part
[email protected]