dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohtade küsimine

Sotsiaalministeerium · 22. jaanuar 2020
Viit
5.2-2/182-1
Registreeritud
22. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rakvere Haigla AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. veebruar 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf113 KB
  • 📎Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohal.asice82 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.01.2020 09:02 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: 2.07-1/1/2020 Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks Manused: Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohal.asice Tere Teile on saadetud Aktsiaselts Rakvere Haigla dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument: Reg. kpv.: 21.01.2020 Reg. nr.:2.07-1/1/2020 Pealkiri: Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks Lugupidamisega Aktsiaselts Rakvere Haigla Lõuna põik 1 44316 RAKVERE Tel 322 9010; faks 322 9009 [email protected] www.rh.ee Sotsiaalministeerium Gonsiori tn 29, 15027 Tallinn [email protected] 21.01.2020 nr 2.07-1/1/2020 Austatud Heli Paluste Seisukohtade küsimine ravikindlustuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks Pöördume Sotsiaalministeeriumi kui tervishoiuteenuse valdkonna vastutava ametiasutuse, mille ülesandeks on mh tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahuolu nendega, poole seoses ravikindlustuse seadusest (RKS) tulenevate patsiendile majutusteenuse pakkumise ja osutatud majutusteenuse eest patsientidelt voodipäevatasu nõudmist käsitleva regulatsiooni ühetaoliseks kohaldamiseks selgituste saamise küsimuses. 1. Käesoleva pöördumise objektiks olevad RKS sätted 1.1. RKS § 67 lg 1 sätestab: „Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.“. 1.2. RHS § 67 lg 3 sätestab: „Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.“. 1.3. RKS § 71 lg 1 sätestab: „Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes Lõuna põik 1 Tel 322 9010 Konto EE521700017001904897 Luminor Bank 44316 RAKVERE Faks 322 9009 Konto EE791010220025506016 SEB Reg nr 10856624 e-post: [email protected] Konto EE942200221020336737 Swedbank www.rh.ee osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.“ 1.4. RKS § 68 lg 1 sätestab: „Tervishoiuteenuse osutaja, kellega haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes“. 1.5. RKS § 68 lg 4 lause 1 sätestab: „Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes.“. 2. Pöörduja küsimused seoses punktis 1 välja toodud sätete tõlgendamisega 2.1. Kuidas tõlgendab ministeerium RKS § 71 lõikes 1 kasutatud terminit „iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest“? Kas vastav mõiste hõlmab ministeeriumi hinnangul igat kalendripäeva, millal patsient on faktiliselt haiglas majutusteenusel viibinud või üksnes neid kalendripäevi, mil patsient on viibinud haiglaravil astroloogilise päeva vahetumise ajahetkel ehk südaööl? Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks sätet tõlgendada astroloogilise kalendripäeva vahetumise mõistest lähtuvalt siis kas näiteks olukorras kus patsient on saabunud erakorralise meditsiini osakonna kaudu haiglaravile kell 00:05 öösel ja lahkunud seejärel omal soovil ja riisikol haiglast pealelõunal, ehk ühe ja sama kalendripäeva sees, ei või tervishoiuteenuse osutaja voodipäevatasu tasumist vastava ühe kalendripäeva sees toimunud majutusteenuse pakkumise eest nõuda? Märgime siinkohal, et kulutused patsiendi majutamisele on sama suured olenemata sellest, kas patsient viibib majutusteenusel astroloogilise kalendripäeva vahetumise ajahetkel või algab ning lõpeb majutusteenuse osutamine ühe ja sama kuupäevanumbri sees. 2.2. Palume ministeeriumil selgitada, millised majutusteenuse tingimused ning patsiendi poolt tasumisele kuuluvad lisatasud päevaravi ja päevakirurgia korral kohalduvad, arvestades seejuures RKS § 68 lõigetes 1 ja 4 sätestatut. 2.2.1. Kas RKS § 68 lg 1 sätet tuleks tõlgendada nii, et kindlustamata isikule võib statsionaarset tervishoiuteenust osutada ka allpool majutuse standardtingimusi? 2.2.2. Tulenevalt asjaolust, et RKS § 68 lg 4 lausest 1 tulenev kindlustatud isiku õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes ei ole § 68 lg 4 lauses 1 grammatiliselt seotud üksnes statsionaarse teenuse mõistega ning arvestades seejuures asjaoluga, et ka § 68 pealkiri ei sisalda viidet vastava sätte kohaldumisele üksnes patsiendile statsionaarse teenuse osutamisel siis kas ministeeriumi hinnangul laieneb vastava nõude (Sotsiaalministri 15.11.2002.a määrusega nr 132 “Haiglate majutuse standardtingimused” kehtestatud standardtingimustele vastava majutusteenuse pakkumine) esitamise õigus ka päevaravi ja päevakirurgia patsientidele või ei ole tervishoiuteenuse osutaja kohustatud ministeeriumi hinnangul päevaravi ja päevakirurgia patsientidele standardtingimustele vastavat majutusteenust (voodi kasutamine koos puhta voodipesuga, pesemis- ja teiste hügieenitoimingute sooritamise võimaluste tagamine teenuse saamise ajal) patsiendile erinevate meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal, sh vahetult enne ja/või peale päevakirurgia lõikuse toimumist, statsionaarsel ravil viibiva patsiendiga samadel tingimustel pakkuma? 2.2.3. Juhul kui ministeerium asub käesoleva pöördumise punktis 2.2.2. toodud küsimuse osas seisukohale, et ka päevaravi ja päevakirurgia teenust saavatele ravikindlustusega patsientidele tuleks teenuse osutamise ajaks tagada sarnaselt statsionaarsel ravil viibivate kindlustatud patsientidega majutuse standarditingimustele vastav majutusteenus siis arvestades, et teenuse osutajale kaasnevad identsed majutuskulud (voodihõive, kommunaal-, administratiiv- ja muud halduskulud) nii statsionaarsel ravil viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumisel kui ka päevaravil või päevakirurgias viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumusel siis kas tervishoiuteenuse osutaja on ministeeriumi hinnangul õigustatud nõudma ka päevaravi või päevakirurgia teenust saavatelt patsientidelt teenuse osutamise päeva eest kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantava kuluna voodipäevatasu, arvestades seejuures RKS § 72 lõikest 2 tuleneva piirmääraga? Märgime, et kuigi Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel kasutatavasse päevaravi ja päevakirurgia piirhinda on sisse arvestatud mh voodiriiete pesu, voodikoht ja patsiendi toitlustus, ei kata vastavad piirhinna sisse arvestatud komponendid ära kõiki standardse majutusteenuse pakkumisega kaasnevaid seotud kulutusi (administratiivkulud, sh IT kulud, halduskulud jne). Eeltoodust tulenevalt võimaldab kindlustatud patsiendi poolt voodipäevatasu tasumine katta standardse majutusteenuse pakkumisega lahutamatult nii vahetult kui ka kaudselt tervishoiuteenuse osutajale kaasnevaid, piirhinnas mitte sisalduvaid, kulutusi. 2.2.4. Juhul kui ministeerium peaks asuma käesoleva pöördumise punktis 2.2.3. toodud küsimuse osas seisukohale, et tervishoiuteenuse osutaja ei ole õigustatud käsitlema päevaravil või päevakirurgia korras patsiendile osutatavat teenust sarnastel alustel statsionaarse raviteenusega siis kas ministeeriumi hinnangul võiks tegemist olla hoopis ambulatoorse teenusega sarnastel alustel käsitletava teenusega, millise korral kohaldub tervishoiuteenuse osutajale õigus nõuda kindlustatud patsiendilt RKS § 70 alusel visiiditasu maksmist? Juhul kui ministeerium peaks käesolevas punktis esitatud küsimuse osas asuma seisukohale, et päevaravi ja päevakirurgia teenuseid tuleks käsitleda ambulatoorsete teenustena siis kuidas defineerib ministeerium päevaravi ja päevakirurgia teenuse sisulised erinevused statsionaarsest teenusest majutusteenuse osutamise seisukohast lähtuvalt? Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad tõlgendavad hetkel käesolevas pöördumises välja toodud tervishoiuteenuse osutamise käigus patsientidele majutusteenuse osutamisega seotud RKS sätteid väga erinevalt, mistõttu koheldakse ka patsiente erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures erinevalt, milline praktika ei pruugi pöörduja hinnangul olla kooskõlas RHS 6. jaost tulenevate põhimõtetega. Selgete ja ühetaoliste käitumisjuhiste andmine käesolevas pöördumises toodud sätete osas tagaks pöörduja hinnangul patsientide võrdse kohtlemise ning tervishoiuteenuse osutajate poolt sarnaste kvaliteedinõuete rakendamise tervishoiuteenuste osutamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ain Suurkaev Juhatuse esimees Koostaja: Kaidi Part [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →