dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 21. jaanuar 2020
Viit
5.2-7/3069-2
Registreeritud
21. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5.2-73069-2 21.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc412 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2020 Kehtiv kuni 17.01.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Riigikantselei Teie 13.12.2019 nr 7-12/19-01814-2 [email protected] Meie 21.01.2020 nr 5.2-7/3069-2 Peaministri vastuse projekt Riigikogu liikmete arupärimisele ravimipoliitika kohta (AP 17) Lugupeetud Jüri Ratas Edastan vastuse projekti Riigikogu liikmete arupärimisele nr 17 vastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Vastuse projekt Katri Eespere 626 9106 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Riigikogu liikmete arupärimine ravimipoliitika kohta (AP 17) Lugupeetud Riigikogu liikmed 11. detsembril 2019. a esitas sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon mulle arupärimise ravimipoliitika kohta. Ajendatud oli arupärimine Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni poolt 10. detsembril 2019. a algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõust 118 SE. Eelnõu 118 SE eluiga parlamendis ei olnud kuigi pikk, sest Riigikogu lükkas eelnõu esimesel lugemisel 17. detsembril 2019. a tagasi. Seega räägime täna eelnõust, mis on käesolevaks hetkeks menetlusest välja langenud. Nüüd täpsemalt küsimuste juurde. 1) Riigikontroll järeldas 2012. aasta raportis, et sisulise konkurentsi puudumine ravimite hulgimüüjate vahel ei taga patsientidele optimaalset hinda. 1.04.2020 jõustuvad sätted kehtestavad vertikaalse integratsiooni keelu, mis avab hulgimüügituru tegelikule konkurentsile, kuna hulgimüügist sõltumatud jaeapteegid saavad valida hulgimüüjat. Tegelik konkurents toob kaasa ravimite hinnalanguse, mida kinnitab asjaolu, et haiglaapteegid saavad juba praegu ravimeid hulgimüügist märkimisväärselt soodsamalt kui jaeapteegid. Kas Riigikogus algatatud eelnõu 118 SE langetab ravimite hinda? Vastus: Ravimiseaduse eelnõu 118 SE algatasid Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioonid, mitte Vabariigi Valitsus. Eesti ravimite hulgimüügiturg on kontsentreerunud kahe-kolme suure hulgimüüja kätte, mistõttu konkurentsiolukord ei ole selline, nagu ta peaks olema. Eesti ravimiturgu iseloomustab kõrge turukontsentratsioon, hulgi- ja jaemüügitasandi vertikaalne seotus ning sellest tulenev hulgimüüja suur turujõud ja mõjuvõim. See tähendab, et Eestis on endaga seotud apteeke kontrollivatel hulgimüüjatel suur võim seada tingimusi turule tulla soovivatele ravimitootjatele. See omakorda mõjutab ravimivalikut ja hindade kujunemist patsiendi kahjuks. Konkurentsiolukorra parandamise eesmärgil Riigikogu ka apteegireformi aastaid tagasi algatas. Mis puudutab ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 118 SE, siis Ravimiameti hinnangul ei olnud kavandatud muudatused proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga. Samuti oli eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus. Seaduseelnõu jõustumise korral oleks Eestis palju vähendatud nõuetega haruapteeke ning jäänud üksikud piirkonnad, kus tegutseksid üldapteegid. Selline ettepanek oli põhjendamatu olukorras, kus tegelikult on 20 aastat räägitud sellest, et suurtes linnades ei ole mingit põhjust haruapteekide pidamist lubada, vaid et haruapteegid on õigustatud ainult väikese nõudlusega piirkondades, kus muidu apteegiteenust lihtsalt ei oleks. Samuti sooviti eelnõuga 118 SE kaotada vertikaalse integratsiooni piirang, mis võimaldanuks jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel nii hulgi- kui jaemüügi korras, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikuid, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turule sisenda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Seega ei olnud tegemist patsiendi või riigi seisukohalt põhjalikult läbimõeldud eelnõuga. 2) Pensionäride ravimiostud moodustavad ravimituru käibest väga suure osa. Kas peate õiglaseks, et Eesti eakate suhteline toimetulek on üks Euroopa kehvemaid, aga ärimeeste huvides tegutsedes sunnite neid maksma oma ravimite eest ülemäärast hinda? Olen nõus, et ravimikulude kontrollimine on väga oluline, kuna kulud ravimitele ajas üksnes suurenevad. Eesti Haigekassa hüvitas 2018. aastal ravimeid kokku üle 216 miljoni euro ulatuses (soodusravimid 136,18 milj eurot + haiglaravimid 70,2 miljonit eurot + täiendav ravimihüvitis 10,3 miljonit eurot = 216,68 milj eurot). Soodusravimeid kompenseeriti 900 000 patsiendile 8,6 miljoni retsepti alusel. Ravimihindade reguleerimine ja ravimite hüvitamine patsientidele on vajalik ravimite rahalise kättesaadavuse tagamiseks. Selleks, et suurte ravimikuludega inimeste kulutusi vähendada, kutsusime ellu täiendava ravimihüvitise süsteemi. Alates 2018. aastast saavad suurte ravimikuludega inimesed haigekassa kaudu täiendavat ja automaatset ravimisoodustust. isikute arv, kes maksid aastas omast taskust rohkem kui 300 eurot soodusravimite eest, vähenes umbes 15 tuhandelt u 120- ni. Kogu täiendava ravimihüvitise reformi eesmärk oli just väga suure omaosaluskoormusega isikute arvu vähendamine. 2018. aastal maksti täiendavat ravimihüvitist 10,3 miljonit eurot ja hüvitist maksti kokku 134 316 inimesele. Patsiendi omaosalus ühe retsepti kohta oli 2018. aastal keskmiselt 6,31 eurot, mis võrreldes 2017.aastaga langes 8% tänu täiendavale ravimihüvitisele. Selleks, et tagada ravimite stabiilne turustamine, vältida hindade tõusu ning kaitsta patsiente liiga suurte ravimikulutuste eest, rakendatakse ka ravimite piirhindade süsteemi, sõlmitakse ravimite hinnakokkuleppeid ning on kehtestatud ka nõue soovitada patsiendile odavaimat sama toimeainega ravimpreparaati. Nüüd ravimite hinnast üldisemalt. Me teame seda, kuidas teoreetiliselt kujuneb ravimi hind: müügiloa hoidja poolt kehtestatud hind (hulgiostuhind) + hulgimüüja juurdehindlus + jaemüüja juurdehindlus + käibemaks (9%). Aga teame ka seda, et ravimi hinnakujunduses on aspekte, mille osas on vaja tulevikus läbipaistvust ja selgust oluliselt suurendada. Sellele, et riik ei suuda hetkel piisavalt hästi kontrollida ravimite ostuhindade läbipaistvust, on tähelepanu juhtinud nii sotsiaalminister kui konkurentsiamet. Seega tuleb ravimite hindade kontrollimiseks astuda tulevikus täiendavaid samme. 3) Olete peaministrina eelnõu 118 SE koalitsiooni eestseisuses heaks kiitnud. Millisele ekspertiisile toetudes olete kõrvale lükanud Sotsiaalministeeriumi nägemuse ravimituru optimaalsest korraldusest patsiendile? 2 Koalitsiooni nõukogu ei arutanud konkreetse seaduseelnõu üksikasju. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete jaoks oli hääletamine vaba ehk iga saadik hääletas vastavalt oma tõekspidamistele. Apteegireformi sujuvamaks elluviimiseks on sotsiaalminister oma ettepanekud esitanud juba möödunud aasta lõpus. Need puudutavad etapiviisilist üleminekut, proviisoromandi jagunemise võimalust mitme proviisori vahel ning haiglaapteekidele erandkorras ravimite jaeväljastamise õiguse andmist ravimiameti loal. Pean samuti oluliseks, et meie patsiendid oleksid kaitstud ning ravimite kättesaadavuse osas oleks tõrkeid võimalikult vähe. 4) Toetades eelnõu 118 SE, kindlustate te tänaste ravimihulgimüüjate turupositsiooni, mille üle on neil põhjust rõõmu tunda. Selgitage palun, kuidas aitab eelnõu 118 SE kaasa „Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele“? Pole mingi saladus, et apteegireformi aluseks olevat temaatikat on arutanud Riigikogu erinevad koosseisud. Näiteks seda, et ravimihulgimüüjad ei peaks jaeapteeke omama, arutati Riigikogus juba 2004. aastal. Konkurentsiamet oli toona seisukohal, et hulgimüüjate õigus apteeke omada halvendab konkurentsiolukorda. Seetõttu toetas Konkurentsiamet väga selgelt põhimõtet, et kogu ravimite käitlemise ahel peaks olema üksteisest sõltumatu, et vältida võimalikke kuritarvitusi ravimite kui elutähtsate kaupade turul. Riigikontroll oli teinud samuti ettepaneku (17.12.2002. a koostatud kontrolliaruandes nr 2- 5/02/89 ,,Ravimite tootmise, hulgi- ja jaemüügi tegevusload") sotsiaalministrile kaaluda vajadust ja võimalust keelata ühel isikul, kas otseselt või kaudselt omada kontrolli samal ajal nii ravimite hulgi- kui ka jaemüügi tegevuslubasid omavate äriühingute üle. Apteegireformi algatanud seadusemuudatused võttis Riigikogu vastu 2014. ja 2015. aastal. Apteegireformiga seonduvaid küsimusi on täiendavalt arutatud nii eelmises kui praeguses parlamendi koosseisus. Teie poolt viidatud seaduseelnõu 118 ei ole teatavasti enam Riigikogu menetluses. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel