Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.03.2017-31.12.2019
Kulu aruandeperioodi lõpuks
Eelarve
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud
täitmise %
väljamakse taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu kulu
3 4 5 6 7=(veerg
1 2
5/veerg 3)*100
1 Otsesed kulud 604 979 0 356 218,73 0 58,88
1.1 TAT juhtimiskulud 107 517 0,00 43 327,10 0,00 40,30
1.1.1 Otsene personalikulu 107 517 0,00 43 327,10 0,00 40,30
2.1 IT lahenduse juurutamine ja
1.2 150 142 0 86 453,40 0 57,58
arendamine (väljund)
1.2.1 Otsene personalikulu 0 0,00 0,00 0,00 #DIV/0!
1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 150 142 0,00 86 453,40 0,00 57,58
2.2 Juhtumikorralduse mudeli välja
töötamine, piloteerimine ja täiendamine
1.3 347 320 0,00 226 438,23 0,00 65,20
ning teavitustegevused (väljund)
1.3.1 Otsene personalikulu 230 875 0,00 168 130,55 0,00 72,82
1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 116 445 0,00 58 307,68 0,00 50,07
2 Kaudsed kulud3 50 759 0,00 31 718,74 0,00 62,49
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 655 738 0 387 937,47 0 59,16
4 Otsesed personalikulud kokku4 338 392 211 457,65
5 Jaotamata eelarve 0
6 Eelarve kokku 655 738
7 ERF tüüpi kulud kokku 0
ERF tüüpi kulude osakaal TAT
8 0,00%
kogumaksumusest (%)
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083
3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Kohalikud omavalitsused: Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn,
Raasiku vald, Saaremaa vald.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.05.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.12.2019
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine
nimetus
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
nimetus1
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes
registrites oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel
tööturult eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult
eemalolevatest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat
hindamist.
Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse,
mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole
nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse
rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik
kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt
haridustase). Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras
õpingute katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
noortega kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab
IT lahendus juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused.
2017:
Esialgne ajakava nägi ette seiremooduli ja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist 2017.
aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK) üle
7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Seiremooduli abil andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka
õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017.
Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid
andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke
väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud
Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses
Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018.
Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks seiremooduli
valmimiseks on 01.05.2018.
Hinnang:
Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli
eelnõu kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest
tulenevalt ka nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise
läbinud seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning
juhul, kui arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt,
hakata tellitud lahendust ümber tegema.
Seire alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT-
lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise
käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s
vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt
juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli
valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse.
2018 I pa:
Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele
järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks
29.mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos
nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate
puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK
korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse
turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised
probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt
15.mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile
taotluse esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel.
Hinnang:
Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut.
KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest.
2018 II pa:
I seire perioodil oli KOV-idel võimalik nimekirjadega tööd teha nelja kuu jooksul. II seire nimekirjad avati
taotluse esitanud KOV-idele 19. oktoobril.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Enne, kui uute seire tulemuste nimekirjadega süsteem avati kõigile taotluse esitanud KOV-idele, testiti
seire tulemust ja lahendust viie piloteeriva KOV-i poolt ning nende tagasisidele tuginedes parandati
selgunud vead. Näiteks EHIS-e päringu vea tõttu oli sattunud nimekirja ekslikult 1700 noort, kes tegelikult
õppisid, kuid viga parandati TEHIK-u ja EHIS-e koostöös operatiivselt ja eksitavad andmed eemaldati
nimekirjast. Lahenduse kasutamisel esines sellegipoolest üksikuid tehnilisi takistusi, mis parandati
2
arendaja poolt esimesel võimalusel. Näiteks ei töötanud nimekirja filter, mis võimaldab juhtumikorraldajal
saada ülevaadet noortest, kes ei ole 14 päeva peale KOV-ilt teavituse saamist küsimustikku täitnud.
Ülevaade on vajalik, et saata meeldetuletus või otsida noorega mõnel muul viisil kontakti. Tulenevalt
juhtumikorralduse mudelit piloteerivate KOV-ide antud tagasisidest täiendati ka STAR infosüsteemi
kasutamise juhendit. Näiteks kirjeldati rohkem lahti ja lisati joonised selle kohta, kuidas saavad KOV-id
esitada läbi süsteemi seirega ühinemise taotlust ja juhtumikorraldajad sisestada süsteemi noortega
seotud juhtumiplaani või lihtmenetluse andmeid.
2019 I pa:
TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud jätkata teisel poolaastal.
2019 II pa:
Loodi STAR-i iseseisev funktsionaalsus, millega saab manuaalselt seiresse lisada kui ka eemaldada
KOV-e ja vajadusel käivitada päringut üleriigiliseks seireks. Üleriigilise seire päringu loomise arendused
teostati omavahenditest. Arendustega jätkatakse 2020. aastal.
Hinnang:
Tehnilise lahenduse kasutamise käigus avastati päringute vigu ja esines muid üksikuid tehnilisi
probleeme. Samas on see arusaadav, sest tegemist uue süsteemiga, mille töökindlus kasvab ajaga.
Piloteerivate KOV-idega uute seire nimekirjade ja süsteemi korduv testimine võimaldas ennetada
suuremaid probleeme. Kuna avastatud süsteemi vigade parandamine korraldati operatiivselt, siis ei
esinenud KOV-ide töötamisel nimekirjadega olulisi takistusi. 2019. aasta lõpu seisuga ei jõutud teostada
kõiki esialgselt kavandatud arendusi. Tugisüsteemi piloteerivad KOV-id on toonud välja, et lahenduse
sujuvaks toimimiseks on vaja teostada selliseid lisaarendusi nagu ankeedi küsimuste muutmine,
kaaskirja saatmisega seonduva ajaloo kuvamine, juhtumite seisudest ülevaate andva nn
valgusfoorilahenduse loomine jne. Kooskõlastamisel on TAT-i muudatused, millega suurendatakse TAT-
i eelarvet ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta lõpuni. IT-arendustega jätkatakse 2020.
aasta teisel poolaastal.
Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning
nimetus teavitustegevused
Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine
nimetus2
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
3
TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja
koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse
metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda
pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule
tuua. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus.
2017:
2017. a koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates
01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene seire. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks kohtuti
erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila
programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud
omavalitsused) ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi
käigus külastati Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi
linnavalitsuse tööturu administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh
Rootsi lähenemist NEET noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda
igapäevatöö kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel.
Õppevisiidilt saadud kogemused ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli
projektiversiooni valmimisele. Stockholmi linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel
toimib kõige paremini eelteavituse ja personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse
Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast
lähenemist näeb ette ka noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on
võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles
seejärel võetakse personaalselt ühendust. Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi
koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil välja standardiseeritud juhtnööre ning
abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse vajaminevate poliitikasoovituste ning
seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii
tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on tugisüsteemi testimise faasis hoidmas
arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes kavandatakse noortegarantii
tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua standardiseeritud abimaterjalid
noortega intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks. Stockholmi linnavalitsuse
spetsialistid olid nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja hindamisjuhiseid, mille
Sotsiaalministeerium tõlgib rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel kasutatakse noortegarantii
tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis võimaldaksid kohaliku
omavalitsuse töötajatel viia läbi intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel. Lisaks olid
Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi TAT-i
partneriks asuvate KOV-ide juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus
õppevisiit Stockholmi, et TAT-i partner KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida.
Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-
idega, kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017
külastati Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja
mittetöötavate noortega tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele
punktidele (nt mida on oluline silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel).
Hinnang:
2017. a täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida
noortegarantii tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda.
2018 I pa:
Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner-KOV-i
juhtumikorraldajale ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti
seires osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel ja on kättesaadav Tööelu portaalis).
2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner-KOV-iga, kõik viis KOV-i värbasid TAT-i
huvides tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–
11. aprill juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad
eksperdid KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid.
25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte
probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate
spetsialistidega.
4
Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad
võimaluse vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis
edukalt sarnast süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on
oluline piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus
küsida, saada vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti,
edutegureid jm nüansse otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati:
- milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni,
- kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema,
- kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks,
- kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda,
- millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne.
Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt
Eestist e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored
vs nende vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%)
jm (6%). Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev;
postkaardile kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-
posti saatmisel peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte
see kohe ära kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM
(Activity-inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on
seal noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja
kasutatavad töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängkaardid, klotsid jm nt saab noor valida
kaardi, mis paremini iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused,
mida pakutakse on personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused,
õpenõustamine, CV koostamine, tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise
nõustamine, sporditreeningud jm tegevused. Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka
grupikohtumisi, et noor tunneks ennast vabalt, olles koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste
noortega. Esmasel näost-näkku personaalsel kohtumisel tuleb alustada nendest teemadest, mis noort
huvitavad, selgitada välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda, mida ta tahab teha ja minna edasi samm
haaval eesmärgini. Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik, sundust pole. Kujundlikult peab kogu
protsess välja nägema selline, et noor juhib protsessi – tema on nn autojuht, kes hoiab rooli, nemad on
kõrval- ja tagaistmel, et vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna, kuhu soovib. Vanemaid
kaasatakse alaealiste noorte puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole ja algul kohtutakse
vanemaga ja sealt jõutakse nooreni.
Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus,
personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne.
15.mail kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja
abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ja tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii
tugisüsteemi lahendust ja selle kasutamise juhendit.
2018 II pa:
14. augustil kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada statistika- ja aruandlusmooduli
arendusvajadust KOV-ide vaatest ning analüüsida tugisüsteemi kasutamisel ilmnenud tehnilisi või
juhtumikorraldusega seotud kitsaskohti ning leppida kokku lahendusi. Juhtumikorralduse juhis on seires
osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalis.
2019 I pa:
16.-17. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kuressaares, millest võtsid osa
partner-KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikupartnerid Saaremaalt. Koosolekul arutati lahendusi
KOV-ide esitatud ettepanekutele ja küsimustele noortegarantii tugisüsteemi rakendamise kohta
(infosüsteemi täiendamise võimalusi, võrgustikutööd, juhtumikorralduse protsessi jms).
Sotsiaalministeeriumi esindajad andsid ülevaate noortegarantii tugisüsteemi tegevuskava seisudest ja
tutvustasid andmekorje nõudeid. Samuti lepiti kokku järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja
korraldamisega seotud küsimustes. Lisaks andis Saaremaa vallavalitsuse juhtumikorraldaja koos
võrgustikutöö esindajatega (Tugila, noortekeskus, Töötukassa) ülevaate piirkonnas tugisüsteemi
toimimisest. Üldiselt toimib piloteerivates KOV-ides töö hästi, kitsaskohtadeks on nimekirjaga töö
ressursimahukus (paljud nimekirjas olevad noored töötavad või õpivad välismaal ja seda infot ei ole
5
riiklike registrite andmetest võimalik leida, et nimekirja kitsendada).
2019 II pa:
15.–16. augustil toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Võrus, millest võtsid osa partner-
KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikutöö partnerid Võrumaalt ning Töötukassa esindaja. Koosolekul
arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (vajalikud IT arendused,
tingimuste muutmine nimekirjade moodustamisel, igakuised statistilised ülevaated, koostöö partneritega,
töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahustuse võimalik pikendamine). Samuti arutati esitatud
juhtumikorralduse mudeli muudatuste ettepanekud ning lepiti kokku edasised sammud muudatuste
sisseviimiseks enne septembri KOV-ide seminari toimimist. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku
päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes.
28. novembri noortegaranti tugisüsteemi kasutamise koolituse raames toimus aasta viimane
rakenduskoosolek. Koosolekul arutati IT-arenduste seisusid, lepingute pikendamist seoses kavandatava
TAT-i ajaraami pikendamisega ja võimalusi tugisüsteemi jätkamiseks ja tööde üleandmiseks KOV-is
peale partner-lepingute lõppemist.
Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine
nimetus3
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.06.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks
vabatahtlikkuse alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning
mudelit praktikas testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav
spetsialist, kes hakkab lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud
noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi.
2017:
2017. a juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene seire saab toimuma alles 2018. a.
2018 I pa:
Taotluse esimeses seires osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i. Esimene nimekiri oli
viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu esimese nädala jooksul.
Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018. Esialgu KOV-id tutvuvad
nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes juhtumikorralduse juhisest
- saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjas posti teel (olenevalt sellest, millise kontaktid on
kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust nõudvatest
probleemidest annavad KOV-id Sotsilaaministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest tõrgetest
TEHIK-ule) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi, juhtumikorralduse
käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada partner-KOV-
ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel seirekoosolekutel ning
tutvustada KOV-idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel ja teha kättesaadavaks vastava web-i
lehe (http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/)
vahendusel.
Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse
analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande
seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal.
2018 II pa:
Viie partner-KOV-i nimekirjades oli esimeses seires kokku 3 062 ja teises seires 3 509 noort. Neist abi
tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks vajas kokku 160 noort (vt allpool tabel 1).
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
6
2019 I pa:
Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist teises ja kolmandas seires. Kolmandas seires
oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi 7.06. 2019 seisuga 35 noort. Kokku kolme
seire jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 195 noort.
Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostasid esmakordselt seirenimekirjad abi vajanud noortest.
Tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. mai 2019 on abi vajanud abi noorte arv 136. Erinevus varasemalt
tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest,
mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on seire jooksul saanud 27-aastaseks
või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is.
2019 II pa:
Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist kolmandas ja neljandas seires. Kolmandas
seires oli partner-KOV-ide nimekirjades 1 744 noort. Neist vajas abi oktoobris 2019 täpsustatud andmete
järgi 61 noort. Neljanda seire nimekirjades oli 1 638 noort, kellest seni on abi vajanud 61 noort. Kokku
nelja seire jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 282 noort.
Partner KOV-ide juhtumikorraldajad koostavad seirenimekirjad abi vajanud noortest. Seirenimekirjade
järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. detsembrini 2019 abi vajanud noorte arv 189. Erinevus allpool
olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi
vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on seire jooksul saanud 27-
aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is.
Tabel 1. Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade
II seire (oktoober 2018 - III seire (aprill 2019 -
I seire (juuni-september
märts 2019) september 2019)
2018)
31.12.2018 seisuga 07.06.2019 seisuga*
Nimekirjas Abi
KOV
Abi Abi noorte arv vajanud
Nimekirjas Nimekirjas
vajanud vajanud noorte
noorte arv noorte arv
noorte arv noorte arv arv
Kohtla-Järve linn 428 23 471 14 373 5
Raasiku vald 39 15 54 9 38 3
Saaremaa vald 326 17 384 8 292 9
Tartu linn 2 083 24 2 447 26 913 38
Võru linn 183 16 153 8 128 6
Kokku 3 062 95 3 509 65 1744 61
*täpsustatud andmed 15.10.2019 seisuga
Tabel 1 (jätk). Partner- KOV-ide tegevuste ülevaade
IV seire (oktoober 2019- Kokku abivajanud
märts) noorte arv
31.12.2019 seisuga 31.12.2019 seisuga
KOV
Abi
Nimekirjas
vajanud
noorte arv
noorte arv
Kohtla-Järve linn 380 16 58
Raasiku vald 38 5 32
Saaremaa vald 261 10 44
Tartu linn 855 27 115
Võru linn 104 3 33
Kokku 1 638 61 282
7
Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused
nimetus4
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale
avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii
tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt
mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada
neid võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette
valmistada juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda
teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud
noortegarantii tugisüsteemi lahendusest.
2017:
2017. a toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku
seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete
kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli
planeeritud esimese seire toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus 2018.
aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud
teavitustegevused toimuma 2018. a.
Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu
saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla,
keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning
selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii
tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes
koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne
nendest ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii
tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja
samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ja poliitikutelt), millest võib järeldada, et
avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. a planeeritud laiemad teavitustegevused
(regionaalsed infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes;
teavituskampaania jms) ei tule sihtrühmadele üllatusena.
2018 I pa:
Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist,
mille käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige
intensiivsem periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu
teise poolde. Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitatakse videoklippe,
mis tutvustavad noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati
noortegarantii tugisüsteemi tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel.
Levitatud materjalid (videod või visuaalid) on kättesaadavad ka http://tooelu.ee/ngts. Samuti viis läbi SOM
teavitustegevusi maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede
vahendusel avalikkusele. Tööeluportaali koostati noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud
alamleht ja KOV-idele mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks
sihtgruppidele noortegarantii tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse
kommunikatsiooni tegevustes, et viidata leidmise kohale.
Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus.
2018 II pa:
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
8
Ecwadori esitles teavitustegevuste järelanalüüsi tulemusi 28.06.2018. Analüüs näitas, et kokkuvõttes
saavutati ja ületati videoklippide ja bännerite näitamiste arvusid. Kõige efektiivsema tulemuse andsid:
- Google (bännerite näitamisi kokku 4 024 323, mis oli 107,3% planeeritust),
- sotsiaalmeedia (videoklippe näidati 92%le 16-26 aastasele Facebooki külastajale ning Facebookis ja
Instagramis kokku vaatas videoklippe 174 456 unikaalset inimest, mis oli 136,2% planeeritust),
- TV 3 play (250 491 klipi näitamist ja 6061 klikki).
II seire eel jätkas SOM teavitustegevuste läbiviimist noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide
ning noortevaldkonnas tegevate organisatsioonide lehtede vahendusel. Avaldati artikkel Sotsiaaltöö
ajakirjas. Tööeluportaalis täiendati KOV-dele mõeldud alamlehte ning lisati täiendavad infot I seire
tulemuste ja KOV-dele olulise info kohta.
12. septembril viidi läbi infopäev KOV-idele, kus räägiti Noortegarantii tugisüsteemi käivitamise
tulemustest ja edasistest tegevustest ning piloteerivad KOV-id jagasid enda kogemusi noortega
töötamisest.
2019 I pa:
Märtsis valmis uus noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video, mida levitati Facebook-is ja Youtube-is
teavituskampaania raames. Video on järele vaadatav lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=1apKO-
FtRa8&feature=youtu.be. Vastav Facebooki postitus on kättesaadav lingilt:
https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/videos/635574536888922/?epa=SEARCH_BOX
6. mail 2019 toimus seminar noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud kohalike
omavalitsuste töötajatele, mille raames anti ülevaade tugisüsteemist ja eelmiste seirete tulemustest,
jagati tugisüsteemiga töötamise kogemust ning arutati piirkondade eripärasid noortega töötamisel ja
lahendusi võimalikele kitsaskohtadele.
2019 II pa:
Teisel poolaastal toimus kaks noortegarantii tugisüsteemi seminari KOV-idele:
10. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar kõikidele KOV-idele ja
võrgustikukoostöö esindajatele. Seminaril tutvustati tugisüsteemi kasutamise seniseid tulemusi,
süsteemiga liitumise võimalusi, jagati süsteemi kasutajate kogemusi ning pakuti motiveeriva
intervjueerimise lühikoolitust.
28.–29. novembril toimus kahepäevane noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolitus, mis oli mõeldud
neljandas seires tugisüsteemi kasutatamiseks taotluse esitanud KOV-idele. Koolituse raames anti
ülevaade tugisüsteemi toimimisest, õpetati juhtumikorralduse mudeli praktikas rakendamist uuendatud
juhtumikorralduse juhise alusel ja NGTS STAR lahenduse kasutamist. Samuti said osalejad praktilist
väljaõpet noortega tulemuslikult suhtlemiseks vajalike tehnikate omandamiseks. Seminari raames toimus
ka tugisüsteemi rakenduskoosolek süsteemi piloteerivate KOV-ide juhtumikorraldajatega.
8. Näitajate5 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase6 saavutustase
missugusest tegevusest
kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja
seid7 saanud osalejate 2023) 282
arv
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega
pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik
saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja
võrrelda hõivatud isikutega.
5
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
6
TATs fikseeritud saavutustase.
7
TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame, et juhtumikorralduse
teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele.
9
Panustab otseselt rakenduskava
tulemusnäitajasse.
TAT spetsiifilised väljundnäitajad8
Tegevus 2.1. IT 1 1 Näitaja on täidetud Lahendus on
lahenduse juurutamine ja kasutusel. Panustab kaudselt
arendamine rakenduskava väljundnäitajasse.
Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused
Aktiivseid 700 (aastaks Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuseid saanud 2023) 282 väljundnäitajasse
osalejate arv
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad9
Osalejad, kes 6 kuud 40% 0 KOV-id on alustanud noortega
pärast tööturuteenuste juhtumikorraldust, kuid pole võimalik
saamist on hõives. viia andmeid isikupõhiselt kokku ja
võrrelda hõivatud isikutega.
Panustab otseselt rakenduskava
tulemusnäitajasse
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei.
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei.
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis
või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna
16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni
ning neile vajalikku abi pakkuda,
toomaks noori püsivalt tagasi tööturule
ja haridusse.
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh
ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0%
TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (Seirenimekirjad on taotluse esitanud KOV-
selgitus: idele kättesaadavad, võimalik on jõuda sihtgrupini, toevajadusega
noortega kohtuda, koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste
osutamiseks ja alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist).
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele10
2017:
Esialgne ajakava (esimene seire planeeritud toimuma 2017. a jooksul) läks seaduseelnõu
kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. a seire teostamiseni ei jõutud. Samas
valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad testima asuda.
8
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
9
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
10
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
10
Samuti valmis 2017. a IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused
arendustöödega alustamiseks 2018. a algul.
2018 I pa:
Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist
ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus
tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide
juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest
teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses seires osaleda).
IT-lahendus on testitud ja seirepäringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning
planeeritav avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud
webi-lehed noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on
kommunikatsioonitegevustega.
2018 II pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Esimese seire nimekirjadega töötamisel jõuti abivajadust
täpsustada 19% nimekirjas olnud noorega. Teise seire nimekirjadega jõiti ära täpsustada 14% noore
abivajadus. Esimese seire tulemust mõjutas tõenäoliselt ka asjaolu, et süsteemi käiku laskmine veidi
hilines ja süsteem oli kasutajatele võõras. Samas ei ole KOV-id osanud ette hinnata, kui suur on tegevuse
ressursikulu. Esmakordselt taotlust esitavatel KOV-idel ei ole võimalik ette teada, kui palju on piirkonnas
potentsiaalselt tuge vajavaid noori, kellega tuleb ühendust võtta, et hinnata mitme töötaja ressurss on
vajalik, et seda tegevust ära katta.
2019 I pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Kolmanda seirega välja tulnud noorte abivajadust saab
täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb kolmanda seire periood.
2019 II pa:
Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge
tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Neljanda seirega on jõutud 31.12.2019 seisuga 282
abivajava nooreni. Neljanda seire nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15.
aprillini, mil lõpeb neljanda seire periood.
10. TAT mõju läbivatele teemadele11
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse
vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja
konkreetsetes piirkondades.
Infoühiskond X X
Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR
jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi
ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi
tööturule ja haridusse.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei
mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused
11
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
11
sh sooline võrdus X X
Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve
sh võrdne kohtlemine X X
Selgitus:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale.
Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu
mõistes üks haavatavaid riskirühmasid.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust,
mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on
abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid
puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed
sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost,
rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele13
2017:
Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud
ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid
juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse.
2018 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel.
TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi
probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise
alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös
lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste
leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest.
2018 II pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse ning
juhtumikorralduse mudeli testimisel.
TEHIK-u poolt on esinenud raskuseid tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise ülevaate
edastamisega. Tehniliste puuduste tuvastamise ja võimalike lahenduste leidmisel on TEHIK olnud
aktiivne.
2019 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja
esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks.
TEHIK-u poolt esineb jätkuvalt raskusi tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise andmete
väljavõtmisega.
2019 II pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja
esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-ult võttis statistiliste andmete
väljavõtmise ülesande üle SKA, kes on STAR infosüsteemi (mille osaks on ka tugisüsteemi IT-lahendus)
omanik. Tugisüsteemi tegevuste statistiliste andmete väljavõtmisega seotud päringud on väljatöötatud
ning Sotsiaalministeeriumile on tagatud igakuine statistiline aruandlus. Kooskõlastamisel on TAT-i
muudatused, millega suurendatakse TAT-i eelarvet ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta
12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
13
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
12
lõpuni, mis võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner-KOV-idega 2020. aasta lõpuni ja teostada
tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Natalja Omeltšenko
[email protected] 21.01.2020
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Brit Rammul Kuupäev
digiallkirjas
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
13