dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõust

Sotsiaalministeerium · 20. jaanuar 2020
Viit
1.2-3/3118-2
Registreeritud
20. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33118-2 20.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc469 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 18.12.2019 nr SIM/19-1314/- [email protected] 1K; 1-6/1971-1/ Meie 20.01.2020 nr 1.2-3/3118-2 Välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõust Täname teid välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Hindame kõrgelt tehtud tööd, kuid tutvudes eelnõuga ei saa Sotsiaalministeerium eelnõu esitatud kujul kooskõlastada järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu § 1 punktides 1-3 ja 5 toodud muudatustega piiratakse viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele. Muudatuse tulemusena jääb soodustingimustel viisa saamise õigus alles vaid Nõukogu direktiivis 2014/66/EL väljatoodud välismaalasest teadlaste või ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja perekonnale. Seega muutub Eestis õppimine ja lühiajaline töötamine vähematraktiivseks ning väheneb perekondlike sidemete tähtsus. Muudatuse tulemusena on Eestisse õppima või lühiajaliselt töötama asuma soovivad välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse või töökoha vahel. Eeltoodust tulenevalt ei pea me põhjendatuks, et välismaalase, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, abikaasale ja lapsele ei anta viisat või elamisluba samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele. Oleme seisukohal, et Eestis seaduslikult elava ja viisa alusel töötava või õppiva kolmanda riigi kodaniku pereliikmete sisenemine Eestisse soodustingimustel viisa saamise skeemi kaudu peaks säilima, et perekonnad jääks kokku. Leiame, et perekonna taasühinemine peaks olema igal juhul võimalik perekonna tuumiku, st abikaasa ja alaealiste laste puhul. Õigus perekonnaelule ja mittediskrimineerimisele on ka Euroopa Liidu põhiõigusteks, mis on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi EIÕK). EIÕK artiklit 8, kus on sätestatud igaühe õigus sellele, et austataks perekonnaelu, on Euroopa Kohus on tõlgendanud nii, et see hõlmab ka perekonnaga taasühinemise õigust1 ning selle õiguse järgimine on kohustuslik ka Eestile. Asjaolu, 1 Euroopa Kohtu 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-60/00, Mary Carpenter, ECLI:EU:C:2002:434, punkt 42, ja 23. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-109/01: Hacene Akrich, ECLI:EU:C:2003:491, punkt 59 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 et riigile on Euroopa Liidu õiguses antud volitused sisserännet piirata2, ei tähenda, et vastavaid piiranguid peaks maksimaalses mahus ilmtingimata rakendama. Oluline on, et piirangute seadmine oleks sobilik, vajalik ja proportsionaalne (mõistlik). On mõistetav, et viisa andmisest võib keelduda, kui isikud kujutavad ohtu Eesti riigile, st isikud ohustavad avalikku korda või julgeolekut. Vastavat menetlust enne ja pärast viisa andmist saab läbi viia Politsei ja Piirivalveamet. Vaikimisi seda aga kõigi Eestis seaduslikult elavate ja viisa alusel töötavate või õppivate kolmanda riigi kodanike pereliikmete kohta eeldada oleks väär. 2. Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse elama kutsumiseks eeltingimusena 2-aastane Eestis elamise nõue. Tegemist on maksimaalse piiranguga vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ. Sarnaselt käesoleva seisukoha punktis 1 toodule, muudab selline meede Eestis õppimise vähematraktiivseks ning vähendab perekondlike sidemete tähtsust. Muudatuse tulemusena on Eestisse õppima asuda soovivad välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse või töökoha vahel. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on valitud just maksimaalne lubatud periood. Oleme seisukohal, et arvestades tänast olukorras, kus inimeste mobiilsus on suur, on eelneva 2-aastase elamise nõue oluliseks pererännet piiravaks teguriks. Teeme ettepaneku piirangut mitte kehtestada. Jätkuvalt kehtib elamisloa andmisel nõue, et välismaalasel peavad Eestis elamiseks olema piisavad elatusvahendid, mis tagavad perekonna ülalpidamise Eestis. Alternatiivselt võiks kaaluda 12-kuulise piirangu seadmist, mis on sama tähtaeg nagu ettevõtjasisesel üleviimisel töötajale seatud tähtaeg vastavalt välismaalaste seaduse § 19018 punktile 3. Sellisel juhul piisaks, kui elamisloaga abikaasa oleks Eestis elanud 12 kuud. 3. Eelnõu § 1 punktide 6 (tähtajalise elamisloa taotlemisel kahe aastane Eestis elamise piirang), 9 (16 tunnine töötamise aja piirang), 11 (töötasu määra piirang) ja 12 (tähtajalise elamisloa Eesti Töötukassa loa ja töötasu määra nõue) muudatustega tehakse erisused doktoriõppes õppivale või doktorikraadi omandanud välismaalasele. Meie hinnangul on diskrimineeriv läbivalt doktoriõppes olevate isikute ja nende perede eelistamine. Riigil ei ole põhjust eeldada, et rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes või magistriõppes õppivad isikud ja nende pered on tööjõu ressursina doktoriõppega võrreldes üheselt teisejärgulisemad. Teeme ettepaneku, et eelnõu punktides 6, 9, 11 ja 12 kehtestatavad piirangud ei kohaldataks ka välismaalase suhtes, kes omandavad või on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistriõppes. 4. Eelnõu § 1 punktide 11-13 kohaselt kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit õpilastele kohustus teenida lõpetamise järgselt koheselt vähemalt Eesti keskmist palka ja see kohaldub ka Eestis kutsehariduse või kõrghariduse omandanud välismaalastele, sh kui ta taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks. Olukorras, kus Eestis valitseb haritud tööjõu puudus, ei tohiks me seada takistusi kvalifitseeritud töötajate ja nende perekondade Eestisse tulemisele. Eestis on puudus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järgi (nt IKT spetsialistidest, tervishoiu keskastme spetsialistidest, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajatest), mis ei piirdu ainult doktorikraadiga töötajatega. Mitmes suure tööjõu puudusega või avalike teenuste 2 Euroopa Kohus (suurkoda) 27. juuni 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-540/03: Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2006:429, punktides 52–53, 57–59, 60–62, 66, 70–71, 73–74, 76, 85–90, 97–101 ja 103) 3 osutamise seisukohast olulises valdkonnas on Eestis keskmisest madalam palgatase (nt sotsiaaltöö, hooldus). Leiame, et hariduse omandanud välismaalaste lihttööle asumise probleemi lahendamiseks on ka muid võimalusi, kui kogu sihtrühmale palgakriteeriumi kohaldamine, mis vähendab tööjõu pakkumist ka erialadel, kus on suur tööjõuvajadus, kuid madalam palgatase. Ühe võimaliku alternatiivina teeme ettepaneku kaaluda võimalusel palgakriteeriumi mittekohaldamist sihtrühmale juhul, kui Eestis hariduse omandanud välismaalane asub tööle omandatud erialale vastavas valdkonnas või suure tööjõupuudusega valdkonnas (OSKA). 5. Eelnõu § 1 punkti 15 muudatusega ei loeta õppimise aega enam Eestis viibitud aja hulka. Seega ei ole välismaalasel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks juhtudel, kui välismaalane eelnevalt viibib Eestis õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel (v.a doktoriõppe lõpetanud). Asjaolu, et viidatud piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ei selgita iseenesest piirangu eesmärki ega selle sobivust ega vajalikkust. Sotsiaalministeeriumi hinnangul avaldab nimetatud piirang negatiivset mõju, kuivõrd vähendab välismaalase motivatsiooni juba õpingute ajal ühiskonda integreeruda. Leiame, et lihtsam on lõimida ja tööturul rakendada neid inimesi, kes on riigis ka hariduse omandanud, kui neid, kes kohe tööle saabuvad. 6. Seletuskirja punkti 2 lõpus on toodud selgitus väljatöötamiskavatsuse mitte koostamise kohta. Vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 p-le 1 ei ole seaduseelnõu nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Leiame, et pelk vastava eesmärgi olemasolu „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023“ ei ole piisav, et lugeda eelnõu põhjendatult kiireloomuliseks. Vastasel juhul võiks kõiki vastava tegevusprogrammi tegevusi käsitleda kiireloomulistena, arvestamata 4-aastast perioodi, mis on nende tegelikuks elluviimiseks ette nähtud. Väljatöötamiskavatsuse koostamisel oleks olnud võimalik kaaluda erinevaid lahedusi, kaasata seotud osapooli ja huvigruppe ning valida kõige sobivam variant. Meie hinnangul tuleks seaduse muutmise asemel välja pakkuda meetmeid, kuidas peresid Eesti ühiskonda paremini integreerida, mitte kitsendada inimeste õigusi. Näiteks eelnõu § 1 punkt 1, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 621 lõige 2, ei ole põhjendatud. Leiame, et ajutise viibimisalusega lastele hariduse ja vajalike lisateenuste pakkumise ning välismaalasest pereliikme tervisekindlustuse tagamise probleemid tuleb lahendada teisiti (nt teenuste arendamisega), mitte takistades riigis ajutiselt viibiva välismaalase perel temaga ühinemast. 7. Seletuskirjas esitatud mõju analüüsid on ebapiisavad: 7.1. Leiame, et sotsiaalset mõju ei ole adekvaatselt hinnatud. 7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei ole põhjendatud ega piisavalt seostatud radikaliseerumise ennetamisega. 7.3. Majandusliku mõju analüüs toob välja välisüliõpilaste riigis toodetud tulumaksu tulu 2,4 miljonit ja sotsiaalmaksu tulu 5,6 miljonit eurot. Seletuskirjas väidetakse, et eelnõul majanduslikku mõju ei ole, samas piiratakse eelnõus toodud muudatustega oluliselt välisüliõpilaste töötamist, mistõttu langeb ka maksulaekumine. Seetõttu oleme seisukohal, et käesoleva eelnõu muudatuse rakendamine vajab täiendavat mõjude analüüsi, kaaludes seejuures kindlasti alternatiivseid lahendusi. 7.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele hinnatakse väikseks. Samas on eelnõu § 1 punktis 1 planeeritava muudatuse vajadust põhjendatud just sellega, et kehtiv regulatsioon paneb liiga suure koormuse riigile ja kohalike omavalitsuste üksustele. Seega eelduslikult omavad planeeritavad muudatused ka 4 antud valdkonnas märkimisväärset mõju. Vastupidise seisukoha korral tuleks hinnata, kas muudatus on sellisena ikkagi vajalik. 8. Juhime tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamisel ei ole kaasatute hulgas ühtegi kodanikuühendust ega huvikaitse organisatsiooni. Palume kaasamine korrektselt läbi viia, kaasates ka siht- ja sidusrühmade esindusorganisatsioone ning võrdse kohtlemisega tegelevaid ühendusi. Arvestades ilmselgelt kaasnevat mõju tööturule, palume kaasata ka vastavad sotsiaalpartnerid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel