Siseministeerium Teie 18.12.2019 nr SIM/19-1314/-
[email protected] 1K; 1-6/1971-1/
Meie 20.01.2020 nr 1.2-3/3118-2
Välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõust
Täname teid välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest.
Hindame kõrgelt tehtud tööd, kuid tutvudes eelnõuga ei saa Sotsiaalministeerium eelnõu
esitatud kujul kooskõlastada järgmistel põhjustel:
1. Eelnõu § 1 punktides 1-3 ja 5 toodud muudatustega piiratakse viisa andmist Eestis
õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele. Muudatuse tulemusena
jääb soodustingimustel viisa saamise õigus alles vaid Nõukogu direktiivis 2014/66/EL
väljatoodud välismaalasest teadlaste või ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja
perekonnale. Seega muutub Eestis õppimine ja lühiajaline töötamine
vähematraktiivseks ning väheneb perekondlike sidemete tähtsus. Muudatuse
tulemusena on Eestisse õppima või lühiajaliselt töötama asuma soovivad
välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse või töökoha vahel.
Eeltoodust tulenevalt ei pea me põhjendatuks, et välismaalase, kes on vastu võetud
õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või
bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel
põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, abikaasale ja lapsele ei anta
viisat või elamisluba samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele. Oleme
seisukohal, et Eestis seaduslikult elava ja viisa alusel töötava või õppiva kolmanda
riigi kodaniku pereliikmete sisenemine Eestisse soodustingimustel viisa saamise
skeemi kaudu peaks säilima, et perekonnad jääks kokku. Leiame, et perekonna
taasühinemine peaks olema igal juhul võimalik perekonna tuumiku, st abikaasa ja
alaealiste laste puhul.
Õigus perekonnaelule ja mittediskrimineerimisele on ka Euroopa Liidu põhiõigusteks,
mis on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga
(edaspidi EIÕK). EIÕK artiklit 8, kus on sätestatud igaühe õigus sellele, et austataks
perekonnaelu, on Euroopa Kohus on tõlgendanud nii, et see hõlmab ka perekonnaga
taasühinemise õigust1 ning selle õiguse järgimine on kohustuslik ka Eestile. Asjaolu,
1 Euroopa Kohtu 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-60/00, Mary Carpenter,
ECLI:EU:C:2002:434, punkt 42, ja 23. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-109/01: Hacene
Akrich, ECLI:EU:C:2003:491, punkt 59
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
et riigile on Euroopa Liidu õiguses antud volitused sisserännet piirata2, ei tähenda, et
vastavaid piiranguid peaks maksimaalses mahus ilmtingimata rakendama. Oluline on,
et piirangute seadmine oleks sobilik, vajalik ja proportsionaalne (mõistlik).
On mõistetav, et viisa andmisest võib keelduda, kui isikud kujutavad ohtu Eesti riigile,
st isikud ohustavad avalikku korda või julgeolekut. Vastavat menetlust enne ja pärast
viisa andmist saab läbi viia Politsei ja Piirivalveamet. Vaikimisi seda aga kõigi Eestis
seaduslikult elavate ja viisa alusel töötavate või õppivate kolmanda riigi kodanike
pereliikmete kohta eeldada oleks väär.
2. Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse
elama kutsumiseks eeltingimusena 2-aastane Eestis elamise nõue. Tegemist on
maksimaalse piiranguga vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ. Sarnaselt käesoleva
seisukoha punktis 1 toodule, muudab selline meede Eestis õppimise
vähematraktiivseks ning vähendab perekondlike sidemete tähtsust. Muudatuse
tulemusena on Eestisse õppima asuda soovivad välismaalased sunnitud valima
perekonna ja hariduse või töökoha vahel. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks
on valitud just maksimaalne lubatud periood.
Oleme seisukohal, et arvestades tänast olukorras, kus inimeste mobiilsus on suur, on
eelneva 2-aastase elamise nõue oluliseks pererännet piiravaks teguriks. Teeme
ettepaneku piirangut mitte kehtestada. Jätkuvalt kehtib elamisloa andmisel nõue, et
välismaalasel peavad Eestis elamiseks olema piisavad elatusvahendid, mis tagavad
perekonna ülalpidamise Eestis. Alternatiivselt võiks kaaluda 12-kuulise piirangu
seadmist, mis on sama tähtaeg nagu ettevõtjasisesel üleviimisel töötajale seatud
tähtaeg vastavalt välismaalaste seaduse § 19018 punktile 3. Sellisel juhul piisaks, kui
elamisloaga abikaasa oleks Eestis elanud 12 kuud.
3. Eelnõu § 1 punktide 6 (tähtajalise elamisloa taotlemisel kahe aastane Eestis elamise
piirang), 9 (16 tunnine töötamise aja piirang), 11 (töötasu määra piirang) ja 12
(tähtajalise elamisloa Eesti Töötukassa loa ja töötasu määra nõue) muudatustega
tehakse erisused doktoriõppes õppivale või doktorikraadi omandanud välismaalasele.
Meie hinnangul on diskrimineeriv läbivalt doktoriõppes olevate isikute ja nende
perede eelistamine. Riigil ei ole põhjust eeldada, et rakenduskõrgharidus- või
bakalaureuseõppes või magistriõppes õppivad isikud ja nende pered on tööjõu
ressursina doktoriõppega võrreldes üheselt teisejärgulisemad.
Teeme ettepaneku, et eelnõu punktides 6, 9, 11 ja 12 kehtestatavad piirangud ei
kohaldataks ka välismaalase suhtes, kes omandavad või on omandanud Eestis
kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kõrghariduse
rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe
integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistriõppes.
4. Eelnõu § 1 punktide 11-13 kohaselt kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit
õpilastele kohustus teenida lõpetamise järgselt koheselt vähemalt Eesti keskmist
palka ja see kohaldub ka Eestis kutsehariduse või kõrghariduse omandanud
välismaalastele, sh kui ta taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks. Olukorras, kus
Eestis valitseb haritud tööjõu puudus, ei tohiks me seada takistusi kvalifitseeritud
töötajate ja nende perekondade Eestisse tulemisele. Eestis on puudus kõrge
kvalifikatsiooniga tööjõu järgi (nt IKT spetsialistidest, tervishoiu keskastme
spetsialistidest, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajatest), mis ei piirdu ainult
doktorikraadiga töötajatega. Mitmes suure tööjõu puudusega või avalike teenuste
2 Euroopa Kohus (suurkoda) 27. juuni 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-540/03: Euroopa Parlament
versus Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2006:429, punktides 52–53, 57–59, 60–62, 66, 70–71,
73–74, 76, 85–90, 97–101 ja 103)
3
osutamise seisukohast olulises valdkonnas on Eestis keskmisest madalam palgatase
(nt sotsiaaltöö, hooldus). Leiame, et hariduse omandanud välismaalaste lihttööle
asumise probleemi lahendamiseks on ka muid võimalusi, kui kogu sihtrühmale
palgakriteeriumi kohaldamine, mis vähendab tööjõu pakkumist ka erialadel, kus on
suur tööjõuvajadus, kuid madalam palgatase. Ühe võimaliku alternatiivina teeme
ettepaneku kaaluda võimalusel palgakriteeriumi mittekohaldamist sihtrühmale juhul,
kui Eestis hariduse omandanud välismaalane asub tööle omandatud erialale
vastavas valdkonnas või suure tööjõupuudusega valdkonnas (OSKA).
5. Eelnõu § 1 punkti 15 muudatusega ei loeta õppimise aega enam Eestis viibitud aja
hulka. Seega ei ole välismaalasel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt
Eestisse elama asumiseks juhtudel, kui välismaalane eelnevalt viibib Eestis
õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel (v.a doktoriõppe lõpetanud). Asjaolu, et
viidatud piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ei selgita iseenesest piirangu
eesmärki ega selle sobivust ega vajalikkust.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul avaldab nimetatud piirang negatiivset mõju, kuivõrd
vähendab välismaalase motivatsiooni juba õpingute ajal ühiskonda integreeruda.
Leiame, et lihtsam on lõimida ja tööturul rakendada neid inimesi, kes on riigis ka
hariduse omandanud, kui neid, kes kohe tööle saabuvad.
6. Seletuskirja punkti 2 lõpus on toodud selgitus väljatöötamiskavatsuse mitte
koostamise kohta. Vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 p-le 1 ei ole seaduseelnõu nõutav, kui
eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Leiame, et pelk vastava
eesmärgi olemasolu „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023“ ei ole piisav,
et lugeda eelnõu põhjendatult kiireloomuliseks. Vastasel juhul võiks kõiki vastava
tegevusprogrammi tegevusi käsitleda kiireloomulistena, arvestamata 4-aastast
perioodi, mis on nende tegelikuks elluviimiseks ette nähtud. Väljatöötamiskavatsuse
koostamisel oleks olnud võimalik kaaluda erinevaid lahedusi, kaasata seotud
osapooli ja huvigruppe ning valida kõige sobivam variant. Meie hinnangul tuleks
seaduse muutmise asemel välja pakkuda meetmeid, kuidas peresid Eesti ühiskonda
paremini integreerida, mitte kitsendada inimeste õigusi.
Näiteks eelnõu § 1 punkt 1, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 621 lõige 2, ei
ole põhjendatud. Leiame, et ajutise viibimisalusega lastele hariduse ja vajalike
lisateenuste pakkumise ning välismaalasest pereliikme tervisekindlustuse tagamise
probleemid tuleb lahendada teisiti (nt teenuste arendamisega), mitte takistades riigis
ajutiselt viibiva välismaalase perel temaga ühinemast.
7. Seletuskirjas esitatud mõju analüüsid on ebapiisavad:
7.1. Leiame, et sotsiaalset mõju ei ole adekvaatselt hinnatud.
7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei ole põhjendatud ega piisavalt seostatud
radikaliseerumise ennetamisega.
7.3. Majandusliku mõju analüüs toob välja välisüliõpilaste riigis toodetud tulumaksu
tulu 2,4 miljonit ja sotsiaalmaksu tulu 5,6 miljonit eurot. Seletuskirjas väidetakse, et
eelnõul majanduslikku mõju ei ole, samas piiratakse eelnõus toodud muudatustega
oluliselt välisüliõpilaste töötamist, mistõttu langeb ka maksulaekumine. Seetõttu
oleme seisukohal, et käesoleva eelnõu muudatuse rakendamine vajab täiendavat
mõjude analüüsi, kaaludes seejuures kindlasti alternatiivseid lahendusi.
7.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele hinnatakse väikseks.
Samas on eelnõu § 1 punktis 1 planeeritava muudatuse vajadust põhjendatud just
sellega, et kehtiv regulatsioon paneb liiga suure koormuse riigile ja kohalike
omavalitsuste üksustele. Seega eelduslikult omavad planeeritavad muudatused ka
4
antud valdkonnas märkimisväärset mõju. Vastupidise seisukoha korral tuleks hinnata,
kas muudatus on sellisena ikkagi vajalik.
8. Juhime tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamisel ei ole kaasatute hulgas ühtegi
kodanikuühendust ega huvikaitse organisatsiooni. Palume kaasamine korrektselt läbi
viia, kaasates ka siht- ja sidusrühmade esindusorganisatsioone ning võrdse
kohtlemisega tegelevaid ühendusi. Arvestades ilmselgelt kaasnevat mõju tööturule,
palume kaasata ka vastavad sotsiaalpartnerid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]