dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. jaanuar 2020
Viit
1.3-4/154-1
Registreeritud
20. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2020
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎10-5453-1 20.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc430 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu fondi projekti 2014-2020.2.04.16-0037 “KURESSAARE ESMATASANDI TERVISEKESKUSE RAJAMINE” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Kuressaare Haigla Sihtasutus rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-302/2019 17.01.2020 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski esines puudusi riigihangete läbiviimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: Ø märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 - Lihthankes nr 179798 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole proportsionaalsed ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 592,02 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 398,96 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Meede 2014-2020.2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamine Meetme tegevus 2014-2020.2.4.2 Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused Projekti number 2014-2020.2.04.16-0037 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus KURESSAARE ESMATASANDI TERVISEKESKUSE RAJAMINE Toetuse saaja ja Kuressaare Haigla Sihtasutus partner(id): Taotluse rahuldamise 21.04.2017. a otsus nr 021 otsuse (otsuse TRO muutmine: 12.10.2018. a otsus nr 11.6-5_0051 muutmise) number ja kuupäev Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude 1.05.2015 - 31.12.2018 abikõlblikkuse periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2019 a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Viktoria Koljagina, Ernst & Young Baltic AS (auditi juht); Keiu Friedenthal, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik 25.06.2019 - 4.11.2019) Teet Tamme, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik alates 5.11.2019); Kadri Tang, Ernst & Young Baltic AS (auditi läbiviija). 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi läbiviimise aeg 25.06.2019 - 17.01.2020 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud saaja juures isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: · projekti tegelik teostamine, · projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, · kulude abikõlblikkus, · projektiga seotud raamatupidamise korraldus, · omafinantseeringu olemasolu, · struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude SFOS nr 48774; 11.07.2018, 226 040,11 EUR aluseks olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja Toetus: 74,42% omafinantseeringu Omafinantseering: 25,58%4 osakaal abikõlblikest summadest (%) Valimi suurus (eurodes; 226 040,11 EUR, 100% % deklareeritud abikõlblikust summast)5 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 592,02 (tähelepanek nr 4.1) TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse FINANTSEERI KOKKU number: 48774 riiklik Kokku EL fond NG toetus Mitteabikõlblik summa 296,91 296,91 0 102,05 398,96 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 145,42 145,42 0 47,64 193,06 auditeeritud kuludest väljaspool (eurodes) Leitud vea määr (%) 6 0,18% 4 TRO muudatusega 12.10.18 on toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 75% ja omafinantseering 25%. 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järel toiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Siiski esines puudusi hangete läbiviimisel hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes, tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek nr 4.1 – Lihthankes nr 179798 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole proportsionaalsed ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 592,02 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 398,96 eurot. Riigihangete seaduse § 3 p 2 järgi on hankija kohustatud jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema sellega proportsionaalsed, st kohased ja vajalikud. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.7 Lihthankes „Kuressaare esmatasandi Tervisekeskuse rajamise projekti nõustamisteenused“ (viitenumber 179798) pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija hanketeates nõudnud pakkujalt mh, et: 1. pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul olema korraldanud rahvusvahelisi hankemenetlusi, avatud ja läbirääkimistega hankemenetlusi ja lihthanke menetlusi, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Audiitorite hinnangul Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega seotud hankemenetluste korraldamine ei erine mingil moel hangete korraldamisest, mis ei ole seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Kvalifitseerimise tingimusena oleks piisanud üksnes erinevate hankemenetluste korraldamise kogemuse nõudest. 7 Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsus asjas nr 3-09-2756 6 2. pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks jurist, kes on osalenud vähemalt kolme riigihanke vaidlustusmenetluses Hankija esindajana sh otsus langetati Hankija kasuks. Antud tingimusele vastavus ei väljenda pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Audiitorite hinnangul oleks piisanud juristi olemasolu nõudest, kes omab kogemust hankija esindamisel riigihangete valdkonnas. 3. pakkujal peab olema seoses Euroopa Liidu toetusfondidest rahastatud projektidega Euroopa Komisjoni või Rahandusministeeriumi või EASi poolt läbi viidud auditite ajal audiitorite päringutele vastamisel Euroopa Liidu toetuse saaja esindamise kogemus. Antud tingimuses on loetletud kolm konkreetset asutust, kuigi tegelikkuses on päringuid esitavaid ja auditile sarnaseid toiminguid teostavaid üksusi rohkem. Seega ei saa lugeda tingimust põhjendatuks ja asjakohaseks ning audiitorite hinnangul on suhtlemise kogemuse nõudmine nimetatud kolme konkreetse asutusega liigselt piirav. Audiitorite hinnangul on antud tingimused (p 1-3) ebaproportsionaalsed, kuna sama tulemus oleks saavutatav vähem piiraval viisil. Eelpool toodust tulenevalt, esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille tõttu vähendatakse eraldatavat toetust kuni 10%, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära. Analoogse rikkumise puhul avatud hankemenetluses on EK hangete finantskorrektsiooni juhendi8 lisa 2 punkti 119 järgi piiravate tingimuste korral, mis ei sisalda kindla riigiga seotud nõudeid, kuid siiski piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele tagasinõude määraks 10%, mida võib vähendada 5% finantskorrektsiooni määrani, kui on tagatud minimaalne konkurentsi tase. Audiitorite hinnangul on hankes olemas minimaalne konkurentsi tase (pakkumuse esitas 2 pakkujat) ning audiitorid ei tuvastanud ühegi muu eeskirja eiramist, mille eest on suurem korrektsioon ette nähtud, seega loeme asjakohaseks kohaldada analoogselt 5% finantskorrektsiooni määra. Tuvastatud puudustest tulenevalt on auditi hetkel projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 11 840,43 eurost 5% ehk 592,02 eurot mitteabikõlblik. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on liialt piiravad, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 442,3210 eurot ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 149,70 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja ei ole audiitori hinnanguga nõus ja esitab alljärgnevad vastuväited: 1. Meie hinnangul erineb hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine olulisel määral, kuna toetuse saaja peab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega seotud 8 https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_EN.pdf 9 Valikukriteeriumid ei tohi olla piiravad või diskrimineerivad ja need peavad olema proportsionaalselt seotud hankelepinguga. Kui hankijal ei ole võimalik täpselt kirjeldada valikukriteeriumit, siis tuleb igale viitele valikukriteeriumi juures lisada märge „või samaväärne“, et oleks tagatud piisav konkurents. 10 Maksetaotluse (MT) nr 48774 toetuse määr oli 74,42%; MT 49706 toetuse määr oli 76,28% ja MT 51314 toetuse määr oli 75% 7 hankedokumendid eelnevalt kooskõlastama ning põhjendama oma valikuid ja otsuseid. Lisaks peame vastama küsimustele ning esitama selgitusi ja üldjuhul ka täiendavaid selgitusi hankemenetluste kohta ehk kokkuvõtvalt peab pakkuja arvestama lisategevustega, mis tava hankemenetluses ei ole vajalikud. Pakkuja peab arvestama siinjuures riikliku bürokraatiaga. 2. Hankelepingu täitmine sisaldas ka võimalike riigihangete vaidlustusmenetluste lahendamist (vt HD p 2.1.1). Jääb selgusetuks kuidas audiitorite poolt välja pakutud hüpoteetilist kogemust oleks toetuse saaja pidanud hindama? Juhul kui toetuse saaja oleks pidanud kaasama täiendavat õigusabi oleks projekti kulud suurenenud. 3. Oleme nõus, et sõnastus ei ole kõige õnnestunum, kuid mõte jääb samaks: Pakkuja peab arvestama riikliku bürokraatiaga. VAKO on 02.11.2017 otsuses nr 159-17/190916 leidnud, et kvalifitseerimise eesmärgiks on välja selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma ning kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema sellega (esemega) proportsionaalsed, s.t kohased ja vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks teistsuguse, kergema tingimuse kaudu. Lisaks jääb toetuse saajale arusaamatuks horisontaalsete kulude muutmise nõue (taotluses olid horisontaalsed kulud 100% abikõlbulikud, mis hiljem muudeti pea poole väiksemaks). Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 442,32 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 149,70 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Seisuga 5.11.2019 ei ole projekti viimast maksetaotlust (SFOS MT nr 53752) välja makstud. Kui projekti viimane maksetaotlus sisaldab ka hankega nr 179798 seotud kulusid, soovitame rakendusüksusel ka nendest abikõlblikest kuludest hankega nr 179798 seotud mitteabikõlblikud kulud (5%) maha arvata. Rakendusüksuse kommentaar: Kuigi RHS § 125 ei kohusta lihthankemenetluses seadma kohustuslikke nõudeid (§ 77) ütleb § 125 lg 5, et lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RÜ hinnangul on lihthankes 179798 seatud kvalifitseerimistingimused vastuolus RHS § 3 p 2 ja 3 ning seega on auditis toodud tähelepanek põhjendatud. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Margot Maisalu, 02.03.2020 Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud hinnangu juurde. Nimetatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavuses lihthanke tulemusel sõlmitava hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalsed, st kohased ega vajalikud, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel nõutud spetsiifilised kogemused puudusid. 8 TS on selgitanud, et „…hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine erineb olulisel määral, kuna toetuse saaja peab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega seotud hankedokumendid eelnevalt kooskõlastama ning põhjendama oma valikuid ja otsuseid. Lisaks peame vastama küsimustele ning esitama selgitusi ja üldjuhul ka täiendavaid selgitusi hankemenetluste kohta ehk kokkuvõtvalt peab pakkuja arvestama lisategevustega, mis tava hankemenetluses ei ole vajalikud.“ Projektidokumentide kooskõlastamine, vastuvõetud otsuste põhjendamine, küsimustele vastamine ning täiendavate selgituste esitamine on ülesanded, millega tegeleb toetuse saaja või toetuse saaja poolt esindajaks valitud projektijuht/teenusepakkuja. Käesoleva hanke üheks osaks oli lisaks hangete korraldamisele ka projekti nõustamise teenus. Viimase nõuetekohaseks täitmiseks oli hankija seadnud kvalifitseerimisetingimuse „Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kaks riigihanke esemele sarnase esemega lepingut. Sarnaseks loetakse lepinguid, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega.“ Audiitorite hinnangul nimetatud tingimusele vastav pakkuja on võimeline täitma ka toetuse saaja kommentaaris nr 1 nimetatud tegevusi. Seetõttu hankemenetluste korraldajale nõuda varasemat hangete korraldamise kogemust, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega on kvalifitseerimise tingimusena liigselt piirav. Audiitorite hinnangul oleks piisanud üksnes erinevate hankemenetluste korraldamise kogemuse nõudest. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisaldanud riigiabi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 9 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Teet Tamme Viktoria Koljagina Juhtivkonsultant Juhtivkonsultant Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS Tallinn, 17.01.2020 9 Hr Märt Kõlli Kuressaare Haigla Sihtasutus Meie 20.01.2020 nr 10-5/453-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra juhatuse liige Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.04.16-0037 „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ auditi lõpparuande nr ERF-302/2019. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (9 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 611 3294 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel