Euroopa Regionaalarengu fondi projekti
2014-2020.2.04.16-0037
“KURESSAARE ESMATASANDI
TERVISEKESKUSE RAJAMINE”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Kuressaare Haigla
Sihtasutus
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
ERF-302/2019
17.01.2020
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja
tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski
esines puudusi riigihangete läbiviimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid.
Märge struktuuritoetuse registris2:
Ø märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 - Lihthankes nr 179798 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole
proportsionaalsed ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 592,02
eurot, millest auditi ulatusse kuulub 398,96 eurot.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse
standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud
objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda
avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud
on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI
ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
Meede 2014-2020.2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamine
Meetme tegevus 2014-2020.2.4.2 Investeeringute toetamine esmatasandi
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused
Projekti number 2014-2020.2.04.16-0037
struktuuritoetuse
registris (edaspidi
SFOS)
Projekti nimetus KURESSAARE ESMATASANDI TERVISEKESKUSE RAJAMINE
Toetuse saaja ja Kuressaare Haigla Sihtasutus
partner(id):
Taotluse rahuldamise 21.04.2017. a otsus nr 021
otsuse (otsuse TRO muutmine: 12.10.2018. a otsus nr 11.6-5_0051
muutmise) number ja
kuupäev
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude 1.05.2015 - 31.12.2018
abikõlblikkuse periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2019 a tööplaan3.
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele
kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse
nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja
kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Viktoria Koljagina, Ernst & Young Baltic AS (auditi juht);
Keiu Friedenthal, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik
25.06.2019 - 4.11.2019)
Teet Tamme, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik
alates 5.11.2019);
Kadri Tang, Ernst & Young Baltic AS (auditi läbiviija).
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi läbiviimise aeg
25.06.2019 - 17.01.2020
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
Toimingud toetuse Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud
saaja juures isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
· projekti tegelik teostamine,
· projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
· kulude abikõlblikkus,
· projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
· omafinantseeringu olemasolu,
· struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude SFOS nr 48774; 11.07.2018, 226 040,11 EUR
aluseks olevad
väljamaksed
(väljamaksetaotluse
SFOS nr, kuupäev,
abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja Toetus: 74,42%
omafinantseeringu Omafinantseering: 25,58%4
osakaal abikõlblikest
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; 226 040,11 EUR, 100%
% deklareeritud
abikõlblikust summast)5
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 592,02 (tähelepanek nr 4.1)
TOETUS OMA-
Väljamaksetaotluse
FINANTSEERI KOKKU
number: 48774 riiklik
Kokku EL fond NG
toetus
Mitteabikõlblik summa 296,91 296,91 0 102,05 398,96
auditeeritud kuludes
(eurodes)
Mitteabikõlblik summa 145,42 145,42 0 47,64 193,06
auditeeritud kuludest
väljaspool (eurodes)
Leitud vea määr (%) 6 0,18%
4
TRO muudatusega 12.10.18 on toetuse osakaal abikõlblikest kuludest 75% ja omafinantseering 25%.
5
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud
andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida
projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi
käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud
tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks.
Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite
järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltoimingud
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega.
Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järel toiminguid rakendusüksus.
Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja
rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib
täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti
eesmärkidele ja rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise
andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning
omafinantseering on tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Siiski
esines puudusi hangete läbiviimisel hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes, tehti üks oluline
tähelepanek.
Oluline tähelepanek nr 4.1 – Lihthankes nr 179798 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole
proportsionaalsed ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 592,02
eurot, millest auditi ulatusse kuulub 398,96 eurot.
Riigihangete seaduse § 3 p 2 järgi on hankija kohustatud jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud
ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema
sellega proportsionaalsed, st kohased ja vajalikud. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus
väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet
hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.7
Lihthankes „Kuressaare esmatasandi Tervisekeskuse rajamise projekti nõustamisteenused“
(viitenumber 179798) pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks on hankija hanketeates nõudnud pakkujalt mh, et:
1. pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul olema korraldanud rahvusvahelisi hankemenetlusi,
avatud ja läbirääkimistega hankemenetlusi ja lihthanke menetlusi, mis on seotud Euroopa
Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega.
Audiitorite hinnangul Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega seotud
hankemenetluste korraldamine ei erine mingil moel hangete korraldamisest, mis ei ole seotud
Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Kvalifitseerimise tingimusena
oleks piisanud üksnes erinevate hankemenetluste korraldamise kogemuse nõudest.
7
Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsus asjas nr 3-09-2756
6
2. pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks jurist, kes on osalenud vähemalt kolme
riigihanke vaidlustusmenetluses Hankija esindajana sh otsus langetati Hankija kasuks.
Antud tingimusele vastavus ei väljenda pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Audiitorite
hinnangul oleks piisanud juristi olemasolu nõudest, kes omab kogemust hankija esindamisel
riigihangete valdkonnas.
3. pakkujal peab olema seoses Euroopa Liidu toetusfondidest rahastatud projektidega Euroopa
Komisjoni või Rahandusministeeriumi või EASi poolt läbi viidud auditite ajal audiitorite
päringutele vastamisel Euroopa Liidu toetuse saaja esindamise kogemus.
Antud tingimuses on loetletud kolm konkreetset asutust, kuigi tegelikkuses on päringuid esitavaid ja
auditile sarnaseid toiminguid teostavaid üksusi rohkem. Seega ei saa lugeda tingimust põhjendatuks
ja asjakohaseks ning audiitorite hinnangul on suhtlemise kogemuse nõudmine nimetatud kolme
konkreetse asutusega liigselt piirav.
Audiitorite hinnangul on antud tingimused (p 1-3) ebaproportsionaalsed, kuna sama tulemus oleks
saavutatav vähem piiraval viisil.
Eelpool toodust tulenevalt, esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse
01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille tõttu
vähendatakse eraldatavat toetust kuni 10%, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus
hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära.
Analoogse rikkumise puhul avatud hankemenetluses on EK hangete finantskorrektsiooni juhendi8 lisa
2 punkti 119 järgi piiravate tingimuste korral, mis ei sisalda kindla riigiga seotud nõudeid, kuid siiski
piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele tagasinõude määraks 10%, mida võib vähendada 5%
finantskorrektsiooni määrani, kui on tagatud minimaalne konkurentsi tase. Audiitorite hinnangul on
hankes olemas minimaalne konkurentsi tase (pakkumuse esitas 2 pakkujat) ning audiitorid ei
tuvastanud ühegi muu eeskirja eiramist, mille eest on suurem korrektsioon ette nähtud, seega loeme
asjakohaseks kohaldada analoogselt 5% finantskorrektsiooni määra. Tuvastatud puudustest
tulenevalt on auditi hetkel projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 11 840,43 eurost 5% ehk
592,02 eurot mitteabikõlblik.
Risk toetuse saajale:
Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on liialt piiravad, mistõttu ei ole tagatud
piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate
nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 442,3210
eurot ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 149,70 eurot projekti abikõlblikust
omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja ei ole audiitori hinnanguga nõus ja esitab alljärgnevad vastuväited:
1. Meie hinnangul erineb hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine olulisel määral, kuna
toetuse saaja peab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega seotud
8
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_EN.pdf
9 Valikukriteeriumid ei tohi olla piiravad või diskrimineerivad ja need peavad olema proportsionaalselt seotud
hankelepinguga. Kui hankijal ei ole võimalik täpselt kirjeldada valikukriteeriumit, siis tuleb igale viitele valikukriteeriumi juures
lisada märge „või samaväärne“, et oleks tagatud piisav konkurents.
10 Maksetaotluse (MT) nr 48774 toetuse määr oli 74,42%; MT 49706 toetuse määr oli 76,28% ja MT 51314 toetuse määr
oli 75%
7
hankedokumendid eelnevalt kooskõlastama ning põhjendama oma valikuid ja otsuseid. Lisaks peame
vastama küsimustele ning esitama selgitusi ja üldjuhul ka täiendavaid selgitusi hankemenetluste kohta
ehk kokkuvõtvalt peab pakkuja arvestama lisategevustega, mis tava hankemenetluses ei ole
vajalikud. Pakkuja peab arvestama siinjuures riikliku bürokraatiaga.
2. Hankelepingu täitmine sisaldas ka võimalike riigihangete vaidlustusmenetluste lahendamist (vt HD
p 2.1.1). Jääb selgusetuks kuidas audiitorite poolt välja pakutud hüpoteetilist kogemust oleks toetuse
saaja pidanud hindama? Juhul kui toetuse saaja oleks pidanud kaasama täiendavat õigusabi oleks
projekti kulud suurenenud.
3. Oleme nõus, et sõnastus ei ole kõige õnnestunum, kuid mõte jääb samaks: Pakkuja peab
arvestama riikliku bürokraatiaga.
VAKO on 02.11.2017 otsuses nr 159-17/190916 leidnud, et kvalifitseerimise eesmärgiks on välja
selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma
ning kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja
olema sellega (esemega) proportsionaalsed, s.t kohased ja vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on
kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Kvalifitseerimise
tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada
mõne teise, näiteks teistsuguse, kergema tingimuse kaudu.
Lisaks jääb toetuse saajale arusaamatuks horisontaalsete kulude muutmise nõue (taotluses olid
horisontaalsed kulud 100% abikõlbulikud, mis hiljem muudeti pea poole väiksemaks).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk,
et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise
protsess ning toetus summas 442,32 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering
summas 149,70 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
Seisuga 5.11.2019 ei ole projekti viimast maksetaotlust (SFOS MT nr 53752) välja makstud. Kui
projekti viimane maksetaotlus sisaldab ka hankega nr 179798 seotud kulusid, soovitame
rakendusüksusel ka nendest abikõlblikest kuludest hankega nr 179798 seotud mitteabikõlblikud kulud
(5%) maha arvata.
Rakendusüksuse kommentaar:
Kuigi RHS § 125 ei kohusta lihthankemenetluses seadma kohustuslikke nõudeid (§ 77) ütleb § 125 lg
5, et lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid. RÜ hinnangul on lihthankes 179798 seatud kvalifitseerimistingimused
vastuolus RHS § 3 p 2 ja 3 ning seega on auditis toodud tähelepanek põhjendatud.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Margot Maisalu,
02.03.2020
Audiitori täiendav selgitus:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud hinnangu juurde. Nimetatud kvalifitseerimise tingimused ei
ole vastavuses lihthanke tulemusel sõlmitava hankelepingu esemega ega ole sellega
proportsionaalsed, st kohased ega vajalikud, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka
pakkuja, kellel nõutud spetsiifilised kogemused puudusid.
8
TS on selgitanud, et „…hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine erineb olulisel määral,
kuna toetuse saaja peab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega
seotud hankedokumendid eelnevalt kooskõlastama ning põhjendama oma valikuid ja otsuseid. Lisaks
peame vastama küsimustele ning esitama selgitusi ja üldjuhul ka täiendavaid selgitusi
hankemenetluste kohta ehk kokkuvõtvalt peab pakkuja arvestama lisategevustega, mis tava
hankemenetluses ei ole vajalikud.“ Projektidokumentide kooskõlastamine, vastuvõetud otsuste
põhjendamine, küsimustele vastamine ning täiendavate selgituste esitamine on ülesanded, millega
tegeleb toetuse saaja või toetuse saaja poolt esindajaks valitud projektijuht/teenusepakkuja.
Käesoleva hanke üheks osaks oli lisaks hangete korraldamisele ka projekti nõustamise teenus.
Viimase nõuetekohaseks täitmiseks oli hankija seadnud kvalifitseerimisetingimuse „Pakkuja peab
olema viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kaks riigihanke esemele sarnase esemega
lepingut. Sarnaseks loetakse lepinguid, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate
projekti ja/või programmidega.“ Audiitorite hinnangul nimetatud tingimusele vastav pakkuja on
võimeline täitma ka toetuse saaja kommentaaris nr 1 nimetatud tegevusi. Seetõttu hankemenetluste
korraldajale nõuda varasemat hangete korraldamise kogemust, mis on seotud Euroopa Liidu
vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega on kvalifitseerimise tingimusena liigselt
piirav. Audiitorite hinnangul oleks piisanud üksnes erinevate hankemenetluste korraldamise
kogemuse nõudest.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisaldanud riigiabi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises
osas kehtivaid õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 9 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Teet Tamme Viktoria Koljagina
Juhtivkonsultant Juhtivkonsultant
Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS
Tallinn, 17.01.2020
9
Hr Märt Kõlli
Kuressaare Haigla Sihtasutus Meie 20.01.2020 nr 10-5/453-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra juhatuse liige
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.04.16-0037 „Kuressaare esmatasandi
tervisekeskuse rajamine“ auditi lõpparuande nr ERF-302/2019.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (9 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Teadmiseks:
Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Ingrid Kuld 611 3294
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272