dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 17. jaanuar 2020
Viit
5.2-2/2521-4
Registreeritud
17. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Arsti põhiõppe kliinilise osa läbiviimisega seotud kulude hüvitamisest.asice811 KB

Sisu (failidest)

Hr Priit Eelmäe Teie: 16.12.2019 nr 5.7-1/9320-2 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Meie: 17.01.2020 nr 5.1- 1.1/19/3885-4 Arsti põhiõppe kliinilise osa läbiviimisega seotud kulude hüvitamisest Austatud härra Priit Eelmäe Nagu me juba suvisel kohtumisel oma seisukohta väljendasime, siis Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteediks on kõrgkoolides kvaliteetse tasemeõppe läbiviimise rahastamine. Praeguse ebapiisava rahastamise juures on löögi all väikesed erialad, õpetajakoolituse ja insenerierialade õpetamine eesti keeles, regionaalne kõrgharidus ülikoolide kolledžites ning suurimaks probleemiks on õppejõudude palk. Haridus- ja Teadusministeerium esitas kõrghariduse olukorra parandamiseks lisataotluse kõrgharidusõppe rahstamise suurendamiseks 30 mln euro võrra, meile eraldati viis miljonit, et katta minimaalne kõrgharidusõppe kallinemine. Seetõttu ei ole meil võimalik suurendada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi rahastust, kuid 2020. aasta eelarvesse oleme kavandanud jätkuvalt 842 000 eurot, et toetada haiglas toimuva arstide praktika läbiviimist. Samas kehtib nt õdede nappuse leevendamiseks Haiglate Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tervishoiukõrgkoolide konsensuslepe, kus haiglad loobusid tervishoiukõrgkoolidelt praktikatasu küsimusest, et neile koolitataks rohkem õdesid. Peame seda heaks näiteks, et ka tööandjad võtavad vastutuse selles osas, mis puudutab töökohal toimuvat praktikat, sest sellega panustatakse oma tulevase töötajaskonna ettevalmistamisse. Lisan kirja juurde ka 2020. aasta lepingu eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Reimand kõrghariduse ja teaduse asekantsler Koopia Sotsiaalministeerium Lisa: Riigieelarvelise_toetuse_kasutamise_leping_2020.pdf. Ivi Lillepuu 7350207 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika) Indrek Reimandi isikus, kes tegutseb põhimääruse alusel, ühelt poolt, Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) rektor Toomas Asseri isikus teiselt poolt ning Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi toetuse saaja või sihtasutus) juhatuse esimehe Priit Eelmäe isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, kolmandalt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), võttes arvesse asjaolu, et Tartu Ülikoolis läbiviidava arstiõppe maht on 360 (kolmsada kuuskümmend) ainepunkti (EAP-d), millest kliinilise õppe osa moodustab 200 (kakssada) ainepunkti (EAP-d), ning kliiniline õpe sisaldab nii kontaktõpet, mis toimub loengute, seminaride ja praktikumidena, kui ka Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum toimuvat praktikat Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ tähenduses, sõlmivad käesoleva riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja selle lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.2.1. lisa 1 – tegevuskava; 1.2.2. lisa 2 – riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanne; 1.2.3. lisa 3 – riigieelarvelise toetuse programm, eelarveklassifikaator ja ülekandmise tähtajad. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lähtudes toetuse saaja soovist viia läbi arstiõppe kliinilist õpet ning ministeeriumi soovist seda kõrgharidusprogrammi elluviimise raames toetada ning juhindudes kõrgharidusseaduse § 7 lõikest 6, sõlmivad pooled lepingu, et määratleda poolte õigused ja kohustused ning vastutus. 2.2. Lepingu ese on ministeeriumi poolt toetuse saajale antav riigieelarveline toetus (edaspidi toetus) punktides 2.1 ja 3.1.1 nimetatud lepinguliste kohustuste täitmiseks. 2.3. Toetuse kasutamise tähtaeg on 31.12.2020. 3. POOLTE KOHUSTUSED 3.1. Toetuse saaja kohustub: 3.1.1. kasutama toetust lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras järgmisteks tegevusteks: 3.1.1.1. sihtasutuses toimuva ravitöö produktiivsuse vähenemise korvamiseks, mis kaasneb kliinilise õppega; 3.1.1.2. sihtasutuses toimuva ravitöö produktiivsuse vähenemise korvamiseks, mis kaasneb praktika juhendamisega; 3.1.1.3. kliinilise õppega seotud üliõpilastele õppetöö jaoks vajalike vahendite soetamiseks; 3.1.1.4. kliinilise õppe jaoks vajalike väikesemahuliste lisainvesteeringute katteks; 3.1.1.5. sihtasutuses toimuvas kliinilises õppes osalevate arstide ja õdede enesetäiendamiseks kliinilise pädevuse ja juhendamisoskuste tagamiseks; 1/5 3.1.1.6. sihtasutuses toimuvas kliinilises õppes osalevate arstide ja õdede osalemiseks rahvusvahelises arendus- ja teadustöös Eesti tervishoiusüsteemi ravikvaliteedi tagamiseks; 3.1.2. esitama ministeeriumile lepingu lisas 2 oleval vormil vahearuande seisuga 30.09.2020 hiljemalt 15.10.2020 ja lõpparuande hiljemalt 15.01.2021 e-posti aadressil [email protected]; 3.1.3. esitama ministeeriumi kirjalikul nõudmisel muid vahearuandeid 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; 3.1.4. esitama ministeeriumi kirjalikul nõudmisel toetuse arvel kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide koopiad viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; 3.1.5. tagastama ministeeriumi kirjalikul nõudmisel mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse osa kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; 3.1.6. kandma kasutamata jäänud toetuse osa tagasi kahe (2) kuu jooksul peale punktis 2.3 sätestatud tähtaega; 3.1.7. arvestama ministeeriumi esitatud märkusi ja antud juhiseid, kui need on kooskõlas lepinguga; 3.1.8. teavitama ministeeriumit juhul, kui toetuse tegelik kasutamine erineb lisas 1 kokkulepitud tegevustest, ja tegema tegevuskava muutmise ettepaneku; 3.1.9. pidama toetusena saadud raha kohta arvestust kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega; 3.1.10. võimaldama ministeeriumil ning Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust; 3.1.11. nimetama lepingu eesmärgina kirjeldatud tegevuse toetajana ministeeriumit vastavates trükistes, reklaamides (raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ning avalikel esinemistel, samuti kasutama trükistes ministeeriumi logo nähtaval kohal; 3.1.12. viivitamatult teatama ministeeriumile: 3.1.12.1. asjaoludest, mis takistavad toetuse saajal lepingut täitmast; 3.1.12.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 3.1.12.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 3.2. Ülikool kohustub: korraldama arstiõpet iga-aastase rahastamise kokkulepete raames kokkulepitu alusel moodustatud õppekohtadel õigusaktides sätestatud korra ja tingimuste põhjal. 3.3. Ministeerium kohustub: kandma toetuse saajale üle lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 842 000 (kaheksasada nelikümmend kaks tuhat) eurot lepingu lisas 3 kokkulepitud tähtaegadel. 4. VASTUTUS 4.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult ja heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 4.2. Pooled vastutavad oma kohustuste mittevabandatava täitmata jätmise ja mittekohase täitmise eest, välja arvatud juhul, kui täitmisest keeldumise või mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest. 4.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 2/5 4.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise põhjustas teise poole tegevus või tegevusetus. 4.5. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. 4.6. Pool on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise või andmete muutumisest mitteteatamisega teisele poolele tekkinud kahju. 5. LEPPETRAHV 5.1. Toetuse saaja on kohustatud maksma ministeeriumi nõudmisel leppetrahvi kuni viie (5) protsendi ulatuses ministeeriumi poolt ülekantud toetuselt: 5.1.1. lepingu punktides 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4 sätestatud kohustuste tähtaegse täitmata jätmise eest; 5.1.2. lepingu punktis 3.1.10 sätestatud tutvumise mittevõimaldamise eest; 5.1.3. lepingu punktis 3.1.12 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. 5.2. Leppetrahv tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest. 5.3. Leppetrahvi tasumine ei välista ministeeriumi õigust nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti õigust lepingust taganeda sama või muu rikkumise eest lepingus sätestatud alustel või seaduses sätestatud muul alusel. 6. TEATED 6.1. Lepingu punktis 11.1 märgitud kontaktisik teavitab toetuse saajat punktis 3.1.2 nimetatud aruande puudus(t)est e-posti teel. Aruande kooskõlastamisel teavitab kontaktisik toetuse saajat aruande kooskõlastamisest samuti e-posti teel. 6.2. Ministeeriumi ja toetuse saaja vahelised lepinguga seotud andmed ja teated (edaspidi teade) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on teavitava iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 6.3. Lepingu rikkumisest teatamine ja muud teated ning tahteavaldused, mis loovad või toovad kaasa õiguslikke tagajärgi, peavad olema esitatud kirjalikus või elektroonilises vormis. 6.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 11.1, 11.2 ja 11.3 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne nende muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 11.1, 11.2 ja 11.3 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 7.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 7.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide alusel. 8. LEPINGU MUUTMINE 8.1. Lepingut muudetakse poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 8.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 3/5 (kolmekümne) päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 8.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta, kui see on vajalik olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta juhul, kui: 8.3.1. muudetakse lepingule kohalduvaid õigusakte; 8.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord. 9. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGUST TAGANEMINE 9.1. Leping jõustub allkirjastamisel ja kehtib kuni kõigi poolte lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 9.3. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja ei ole asunud kohustust täitma selleks antud kümnepäevase (10-päevase) tähtaja jooksul. 9.3.1. Rikkumine on oluline eelkõige juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 9.3.1.1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine pool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 9.3.1.2. rikuti kohustust (k.a lepingu punktis 3.1.2 sätestatud kohustus), mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eeldus lepingu täitmise vastu; 9.3.1.3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.3.1.4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustusi ka edaspidi. 9.4. Lepingu punktis 9.3 ette nähtud lepingust taganemisel tekib pooltel õigus nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. 10. LÕPPSÄTTED 10.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 11.1, 11.2 ja 11.3 nimetatud kontaktisikud. 10.2. Lepingu punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast. 10.3. Lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused. Lepinguga loetakse lõppenuks kõik poolte vahel varem sõlmitud kokkulepped toetuse kasutamiseks. 10.4. Kui ükskõik milline lepingu säte on tühine või osutub tühiseks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 10.5. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist. 10.6. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.7. Leping on avalik, sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuva dokumendiregistri kaudu. 4/5 11. POOLTE ANDMED 11.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium rg-kood: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu kontaktisik: kõrghariduse osakonna peaekspert (Ivi Lillepuu) e-post: [email protected] telefon: 735 0207 pangarekvisiidid: saaja Rahandusministeerium, ak EE891010220034796011, viitenumber 2800047737 11.2. Ülikool: Tartu Ülikool rg-kood: 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu kontaktisik: rektor (Toomas Asser) e-post: [email protected] telefon: 737 5100 tehingupartneri kood: 605201 11.3. Toetuse saaja: Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum rg-kood: 90001478 aadress: L. Puusepa 1a, 50406 Tartu telefon: 731 9401 kontaktisik: vanemraamatupidaja (Klavdia Noormets) e-post: [email protected] pangarekvisiidid: ak EE641010220001585019 tehingupartneri kood: 016303 Ministeerium Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ülikool (allkirjastatud digitaalselt) 5/5 Lepingu lisa 1 Tegevuskava Pooled on leppinud kokku alljärgnevas. Programmi Tegevusala Tegevuse tegevuse Tegevuse Summa Nr Tegevus kood (5- tulemus või Tähtaeg kood (10- kirjeldus € kohaline) väljund (näitaja) kohaline) 1. Kõrgharidusprogramm 842 000 Kõrgharidusõppe läbiviimine ning 1.1. rahastamis- ja juhtimissüsteemi HS08010100 09400 842 000 arendamine Tartu Ülikooli 31.12.2020 arstiõppe Sihtasutuses kliinilise õppe toimuv praktika 1.1.1. Arstiõppe kliinilise õppe läbiviimine HS08010100 09400 läbiviimine SA-s on ettenähtud Tartu Ülikooli mahus toimunud Kliinikum Tegevuskava kokku 842 000 Ministeerium Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 1/1 Lepingu lisa 2 Riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanne Aruanne esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vahelise lepingu nr … alusel. Tegevuskava ja eelarve täitmise aruanne seisuga [kuupäev] Jääk aruandeperioodi alguseks ja lõpuks eurodes Programmi Tegevus (lepingu Ülevaade tegevuse elluviimisest* Saavutatud Eelarve € Tekkepõhised tegevuse kood (10- tegevuskavast) tulemus või kulud € lepingu kohaline) väljund (näitaja) perioodi algusest KOKKU: * Ülevaade tegevuse elluviimisest, alategevustest, elluviimise ajast, esinenud probleemidest ja võetud abinõudest ning hinnang kõigile neile. Tehingupartneri nr [………] tekkepõhised tulukanded TP-koodiga 007001 (Täidavad avaliku sektori üksused, kellel on riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 2 iseseisev tehingupartneri kood, v.a. riigiasutused) Summa € Deebet Kreedit Programmi tegevuse kood Tegevusala kood Allikas Kande kuupäev (10-kohaline) (5-kohaline) Aruande koostas: [allkiri, nimi ja telefoninumber] Aruande kinnitas: [asutuse juhi nimi ja allkiri] Ministeerium Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 1/1 Lepingu lisa 3 Riigieelarvelise toetuse programm, eelarveklassifikaator ja ülekandmise tähtajad Lepingu punktis 3.2.1 nimetatud toetuse 2020. aasta tegevuskava rahastamiseks kannab ministeerium Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum arvelduskontole riigieelarvelise toetuse alljärgneva maksegraafiku kohaselt, juhindudes haridus- ja teadusministri 31.12.2019. a käskkirja nr 349 lisast nr 12 „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused programmide tegevuste lõikes“. Kande Programmi Tegevusala kood Liik Konto Osakond Ressurss Summa € kuupäev tegevuse kood (5-kohaline) (3-kohaline) (10-kohaline) 15.02.2020 HS08010100 09400 20 452 KG105030 ATG10-H31314 842 000 Tegevuskava kokku 842 000 Ministeerium Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 1/1
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel