dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 17. jaanuar 2020
Viit
5.2-2/140-1
Registreeritud
17. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
16. veebruar 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf264 KB
  • 📎ERHL pöördumine.asice104 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Teet Torgo <[email protected]> Saadetud: 17.01.2020 10:55 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu pöördumine Manused: ERHL pöördumine.asice Tere, Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) märgukirja ravimite hinnakujunduse debati osas. Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht ERHL Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Riigikogu fraktsioonid [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] 17.1.2020. a Austatud Riigikogu liikmed, sotsiaalminister Pöördume Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel Teie poole seoses eelmisel nädalal (8.1.2020) Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telesaates Pealtnägija käsitletud ravimiteemalise saatelõiguga ja sellele järgnenud teemakajastusega parlamendis ja avalikkuses, sh ERR erinevates meediakanalites. Leiame, et ravimite hinnakujunduse teemakäsitlus Pealtnägija saates oli oluliste puudustega ja ühekülgne, mistõttu kujutas ravimite hulgimüüjaid põhjendamatus ja ebakohases valguses. Positiivsena toome samas välja, et ERR kanalis Vikerraadio järgmisel päeval Ravimiameti esindaja antud intervjuu1 näitas faktiliselt raadiosaatele eelnenud telesaate tasakaalustamatust. Peame äärmiselt kahetsusväärseks, et juba Pealtnägija saates ei antud seisukohtade esitamiseks sõna kõigile ravimivaldkonna sisemise toimimise ja ravimite hinnakujunduse kohta sisulist teadmist omavatele osapooltele. Konteksti lõpuni avamata, kohati võrreldamatuid numbreid siiski mehhaaniliselt omavahel võrreldes võib tulemus olla küll üllatav, kuid sellepärast veel mitte vähem ekslik ning viia ebakohaste järelduste või väärtushinnanguteni. Nii jäid kahjuks sisulisemalt kajastamata ravimitootjate seisukohad ning väidetavalt arusaamatult ja kolossaalselt odavaid ravimeid saavate haiglate endi positsioon. Samuti ravimivaldkonna järelevalve ja rahastamisega seotud ravimiameti, haigekassa positsioonid – näiteks lükkas Ravimiameti esindaja poolt järgmisel päeval Vikerraadio saates antud intervjuu ümber mitmed telesaates kõlanud põhimõtteliselt ekslikud järeldused. Meie hinnangul ebaõnnestunult paluti ravimitootjate, haiglate ja hulgimüüjate tasandil ravimihindade kujundamist kommenteerima ühe jaeapteekide huvirühma esindaja (Eesti Apteekrite Liidu kõneisik Kaidi Sarv). Kuna üldapteegid riigihankeid ei korralda ega osale ravimiturul ka tootmis- ega hulgimüügitasandite kaudu, siis mõistetavalt jäävad apteegi teadmised teiste ravimi tarneahela tasandite puhul piiratuks. Kahjuks jõudis telesaate ekslike järelduste kaja ka parlamendi diskussioonidesse ning telesaates kõlanud väiteid märgiti ära käesoleva esmaspäeva Riigikogu istungil, kui sotsiaalminister vastas saadikute arupärimistele ravimipoliitika teemal. Kahetsusväärselt unustati ning jäeti ka selles debatis tähelepanuta telesaatele järgnenud ravimiameti raadiointervjuus ERR-le antud selgitused ravimihindade tegeliku kujunemise põhimõtete kohta. Loodame, et käesolev märgikiri aitab tasakaalustada ERR telesaates ja sellele järgnenud diskusioonides kõlanud ekslikke väiteid ravimite hulgimüüjate kohta ning hoida edasistes debattides ravimite hindade teemal tervikpilti. 1 Uudis+. 9.1.2020. Vikerraadio. Veebis kättesaadav ERR veebilehel aadressil: https://vikerraadio.err.ee/1018099/uudis- lauri-varik/1006777. Edasise debati tasakaalu huvides peame äärmiselt oluliseks tuua välja järgmised seisukohad: 1) Telesaates käsitleti ravimihindade kujunemisest poolikult avamata Eesti kehtivas seaduses sätestatud ravimite hinnakujunduse põhimõtteid, sealhulgas ravimitootjate ja haigekassa vahelised sisuliselt apteegi jaemüügi lõpphindade kokkulepped, patsientide jaoks ravimi eest tasutavat rahasummat mõjutavad ravimihüvitised, ning haldus- ja kohtupraktikas ravimite hinnakujunduse teemal kujunenud tegelikkust. Ravimite jõudmise Eesti turule otsustab ravimi tootja. Reaalselt saab Eestis turustada vaid neid ravimeid, mille ravimitootja on otsustanud turule lasta ning seejärel Eesti hulgimüüjatele reaalselt ka kättesaadavaks teinud. Ravimihindade kujunemise üldised põhimõtted on Eestis sätestatud seadusega. Riigihaiglate ja haiglaapteekide jaoks selgub ravimihind hankemenetluste kaudu, sealhulgas ka need juhtumid, kui ravimitootja pakub ravimite haiglale tasuta või kasvõi ühe sendiga. Riigihanke reeglid on seesugused, et nii soodsa hinnaga pakutud ravimi ostmiseks ei pea haigla lihtsalt viima riigihanget läbi keerulises menetluskorras, vaid võib pakkumise aktsepteerida isegi ilma konkureerivaid pakkumisi võtmata. Haiglahangetel tehtud ravimitootjate pakkumiste motiive hulgimüüjad mõistagi kommenteerida ei suuda. Küll aga nõustume Ravimiameti osakonnajuhataja hr Ott Laiuse poolt Vikerraadiole (9.1.2020) antud kommentaariga, et ravimi hinna osas määrab kõige rohkem tootja. Ameti esindaja tõdes, et hulgimüüjal on iseseisvalt väga keeruline luua suuri hinnaerinevusi ravimi müügil haiglatele ja üldapteekidele (nö jaeapteegid) ning et ravimi tegelikku hinda näitab just selle maksumus jaeapteegis. Samuti nentis ta, et võimalikud käärid haiglatele tehtud pakkumistes osutavad väga-väga suurtele allahindlustele tootja poolt. Ameti poolt välja toodud asjaolud selgitavad ilmekalt telesaates ja avalikkuses esitatud meelevaldse väite ekslikkust, justnagu oleks tavatarbija jaeapteegis ravimite eest 2018. a maksnud ca 20 miljonit eurot üle ravimite tegeliku hinna või nagu sisaldaks ravimihind apteegis mõne ravimituru osapooltele põhjendamatut tulu. Tegelikkuses võimaldavad ravimitootjate poolt haiglatele tehtud väga suured ravimiallahindlused patsiendile ja haigekassale küll odavamat tervishoiuteenust, kuid taaskord jääb üle vaid nõustuda ravimiameti esindajaga, et vaevalt suudab mõnesendine ravimihind katta isegi ravimi tootmiskulu, rääkimata ravimi Eestisse toomisega ja Eestis kättesaadavaks tegemisega kaasnevatest transpordi ja tööjõukuludest. Jaeapteekidesse mõeldud ravimite hinna määravad retseptiravimite (retseptiravimite kogumaht ravimiturul 85%) puhul haigekassa ja ravimi tootja omavaheliste hinnakokkulepetega, riik ühepoolselt seaduses ettenähtud ravimite piirhindade menetluses ning ravimi kuulumine haigekassa poolt hüvitatavate soodusravimite loetellu. Hinnakokkuleppe kaudu lepivad haigekassa ja ravimitootja juba omavahel kokku ravimi lõpphinna patsiendile jaeapteegis. Kuigi hulgimüüja sellise kokkuleppe sõlmimisel ei osale, kasutati ka neid ravimeid telesaates hulgimüüjatele ette heidetud ravimihindade näitete seas. Üheski neist protsessidest ravimi hulgimüüjad ei osale. Käsimüügiravimite tarnimiseks sõlmitakse ravimitootja ja hulgimüüja vaheline leping samuti ravimitootja turustus- ja hinnaotsuste baasilt. Seejuures on hulgimüüjal seadusest tulenev kohustus tagada ravimite püsiv ja piisav kättesaadavus ja kohaletoimetamise Eesti piires – tingimusel, et ravimitootja on otsustanud ravimit Eestis üldse turustada. Väga olulisena rõhutame, et ka käsimüügiravimite juurdehindluse lagi on riigi poolt seadusega ette antud. Sõltumata ravimi kuulumisest retsepti- või käsimüügiravimite hulka, kehtivad sellele mõlemal juhul nii hulgi- ja kui jaemüügil riigi poolt ette antud juurdehindluse määrad. Seejuures nõuab seadus, et iga ravimi saabumine, hinnakujundus – nii ravimi sisseostuhind kui müügihind – ja väljastamine peavad olema kajastatud hulgimüüja ravimiarvestuses. Sarnane nõue kehtib ka jaeapteekide puhul. Samuti esitavad hulgimüüjad kokku 9 korda aastas aruandeid ravimihindade kohta erinevatele riigiasutustele – haigekassale, sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile. Järelevalvet nende nõuete täitmise ja järgmise üle teeb Ravimiamet. 2) Eesti ravimite hulgimüügiturul tegutsevate suuremate hulgimüüjate arv on keskmisel tasemel võrreldes teistes Euroopa riikides tegutsevate hulgimüüjate arvuga. Seega on Eesti hulgimüügituru konkurentsiolukord võrdväärne ja toimiv Euroopas sellele valdkonna üldiselt omase situatsiooniga. Avalikkuses kõlanud süüdistused kehva konkurentsiolukorra kohta Eestis ravimite hulgimüügiturul on alusetud. Eesti toimiva konkurentsiolukorra osas viitame ravimihulgimüüjate poolt Riigikogule 2015. aastal apteegireformi seaduseelnõu menetluses esitatud analüüsile, milles tõdetakse, et ravimite hulgimüügi valdkonnas on kogu Euroopas tavapärane Eestile sarnane olukord, kus turul tegutseb 2-4 suuremat hulgimüüjat2. Eestis tegutsevate ja ravimite täissortimenti ehk teisisõnu võimalikult kõiki selles riigis ravimitootjate poolt turule lastud ravimeid pakkuvate hulgimüüjate arv on 4 (neist 3 ERHL liikmed). Eesti ja teiste Euroopa riikide ravimite hulgimüügiturul osalejate arvu sarnasust kinnitab ka Euroopa ravimihulgimüüjate liidu GIRP kaudu iga-aastaselt koostatav statistika, milles võrreldakse hulgimüüjate arvu Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikides. Viimaste, 2018. a, andmete kohaselt jäi ka Euroopa riikides täissortimenti pakkuvate hulgimüüjate arv valdavalt vahemikku 2–5, sealhulgas näiteks: Austria 3, Bulgaaria 4, Tsehhi 4, Saksamaa 5, Taani 2, Hispaania 3, Soome 2, Prantsusmaa 3, Iirimaa 2, Itaalia 5, Poola 3, Rootsi 2, Sloveenia 3, Slovakkia 5, Ühendkuningriik 3. Seega tuleb Eestis tegutsevate täissortimenti pakkuvate hulgimüüjate arvu ja konkurentsiolukorda hulgimüügiturul pidada optimaalseks. Lisaks meenutame, et käesoleva kirja koostamise seisuga on Eestis tervikuna kokku 51 inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjat. Kokkuvõtvalt soovime ravimihulgimüüjate nimel rõhutada, et ERR telesaates esitatud väited ravimite hinnakujunduse ebaselguse ja läbipaistmatuse osas on eksitavad, kuna reeglistik hindade kujundamiseks ning selles hulgimüüjate tegevusele seatud piirid on sätestatud seaduses ning nende täitmist kontrollib riik ise järelevalve kaudu. Samuti on Eestis toimiv konkurents ravimite hulgimüügiturul ning turul tegutsevate suurte hulgimüüjate arvu poolest kuulub Eesti Euroopa avaramasse poolde. Loodame, et käesolev selgitus aitab hoida edasistes debattides ravimite hindade teemal tervikpilti. Ravimihindade kujunemine võib ravimite tarneahela erinevate osapoolte – riik/haigekassa, ravimitootja, hulgimüüjad, apteegid, haiglad, teised tervishoiu- ja hoolekandeasutused jm – paljususe tõttu tunduda keeruline, kuid ometi annab seadus ka selles valdkonnas raamistiku, mille täitmist riik omakorda ka kontrollib ja jälgib. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevjuht Teadmiseks: Eesti Rahvusringhääling [email protected] 2 Raport. Ravimite hulgimüügiturg Eestis: turu- ja konkurentsianalüüs. Redgate Capital. 17.11.2014. Veebis kättesaadav Riigikogu veebilehel aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/aabf2ae4-8ddc-4d46-9449- 9548fb2295ce/Ravimiseaduse%20muutmise%20seadus
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel