Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 17.01.2020 10:55
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; SM
Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu pöördumine
Manused: ERHL pöördumine.asice
Tere,
Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) märgukirja ravimite hinnakujunduse debati osas.
Lugupidamisega
Teet Torgo
tegevjuht
ERHL
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
Riigikogu fraktsioonid
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
17.1.2020. a
Austatud Riigikogu liikmed, sotsiaalminister
Pöördume Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel Teie poole seoses eelmisel nädalal
(8.1.2020) Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telesaates Pealtnägija käsitletud ravimiteemalise
saatelõiguga ja sellele järgnenud teemakajastusega parlamendis ja avalikkuses, sh ERR erinevates
meediakanalites.
Leiame, et ravimite hinnakujunduse teemakäsitlus Pealtnägija saates oli oluliste puudustega ja
ühekülgne, mistõttu kujutas ravimite hulgimüüjaid põhjendamatus ja ebakohases valguses.
Positiivsena toome samas välja, et ERR kanalis Vikerraadio järgmisel päeval Ravimiameti esindaja
antud intervjuu1 näitas faktiliselt raadiosaatele eelnenud telesaate tasakaalustamatust. Peame äärmiselt
kahetsusväärseks, et juba Pealtnägija saates ei antud seisukohtade esitamiseks sõna kõigile
ravimivaldkonna sisemise toimimise ja ravimite hinnakujunduse kohta sisulist teadmist omavatele
osapooltele. Konteksti lõpuni avamata, kohati võrreldamatuid numbreid siiski mehhaaniliselt omavahel
võrreldes võib tulemus olla küll üllatav, kuid sellepärast veel mitte vähem ekslik ning viia ebakohaste
järelduste või väärtushinnanguteni. Nii jäid kahjuks sisulisemalt kajastamata ravimitootjate seisukohad
ning väidetavalt arusaamatult ja kolossaalselt odavaid ravimeid saavate haiglate endi positsioon. Samuti
ravimivaldkonna järelevalve ja rahastamisega seotud ravimiameti, haigekassa positsioonid – näiteks
lükkas Ravimiameti esindaja poolt järgmisel päeval Vikerraadio saates antud intervjuu ümber mitmed
telesaates kõlanud põhimõtteliselt ekslikud järeldused. Meie hinnangul ebaõnnestunult paluti
ravimitootjate, haiglate ja hulgimüüjate tasandil ravimihindade kujundamist kommenteerima ühe
jaeapteekide huvirühma esindaja (Eesti Apteekrite Liidu kõneisik Kaidi Sarv). Kuna üldapteegid
riigihankeid ei korralda ega osale ravimiturul ka tootmis- ega hulgimüügitasandite kaudu, siis
mõistetavalt jäävad apteegi teadmised teiste ravimi tarneahela tasandite puhul piiratuks.
Kahjuks jõudis telesaate ekslike järelduste kaja ka parlamendi diskussioonidesse ning telesaates
kõlanud väiteid märgiti ära käesoleva esmaspäeva Riigikogu istungil, kui sotsiaalminister vastas
saadikute arupärimistele ravimipoliitika teemal. Kahetsusväärselt unustati ning jäeti ka selles debatis
tähelepanuta telesaatele järgnenud ravimiameti raadiointervjuus ERR-le antud selgitused
ravimihindade tegeliku kujunemise põhimõtete kohta.
Loodame, et käesolev märgikiri aitab tasakaalustada ERR telesaates ja sellele järgnenud diskusioonides
kõlanud ekslikke väiteid ravimite hulgimüüjate kohta ning hoida edasistes debattides ravimite hindade
teemal tervikpilti.
1
Uudis+. 9.1.2020. Vikerraadio. Veebis kättesaadav ERR veebilehel aadressil: https://vikerraadio.err.ee/1018099/uudis-
lauri-varik/1006777.
Edasise debati tasakaalu huvides peame äärmiselt oluliseks tuua välja järgmised seisukohad:
1) Telesaates käsitleti ravimihindade kujunemisest poolikult avamata Eesti kehtivas
seaduses sätestatud ravimite hinnakujunduse põhimõtteid, sealhulgas ravimitootjate ja
haigekassa vahelised sisuliselt apteegi jaemüügi lõpphindade kokkulepped, patsientide
jaoks ravimi eest tasutavat rahasummat mõjutavad ravimihüvitised, ning haldus- ja
kohtupraktikas ravimite hinnakujunduse teemal kujunenud tegelikkust.
Ravimite jõudmise Eesti turule otsustab ravimi tootja. Reaalselt saab Eestis turustada vaid neid
ravimeid, mille ravimitootja on otsustanud turule lasta ning seejärel Eesti hulgimüüjatele reaalselt ka
kättesaadavaks teinud.
Ravimihindade kujunemise üldised põhimõtted on Eestis sätestatud seadusega.
Riigihaiglate ja haiglaapteekide jaoks selgub ravimihind hankemenetluste kaudu, sealhulgas ka need
juhtumid, kui ravimitootja pakub ravimite haiglale tasuta või kasvõi ühe sendiga. Riigihanke reeglid on
seesugused, et nii soodsa hinnaga pakutud ravimi ostmiseks ei pea haigla lihtsalt viima riigihanget läbi
keerulises menetluskorras, vaid võib pakkumise aktsepteerida isegi ilma konkureerivaid pakkumisi
võtmata. Haiglahangetel tehtud ravimitootjate pakkumiste motiive hulgimüüjad mõistagi
kommenteerida ei suuda. Küll aga nõustume Ravimiameti osakonnajuhataja hr Ott Laiuse poolt
Vikerraadiole (9.1.2020) antud kommentaariga, et ravimi hinna osas määrab kõige rohkem tootja.
Ameti esindaja tõdes, et hulgimüüjal on iseseisvalt väga keeruline luua suuri hinnaerinevusi ravimi
müügil haiglatele ja üldapteekidele (nö jaeapteegid) ning et ravimi tegelikku hinda näitab just selle
maksumus jaeapteegis. Samuti nentis ta, et võimalikud käärid haiglatele tehtud pakkumistes osutavad
väga-väga suurtele allahindlustele tootja poolt.
Ameti poolt välja toodud asjaolud selgitavad ilmekalt telesaates ja avalikkuses esitatud meelevaldse
väite ekslikkust, justnagu oleks tavatarbija jaeapteegis ravimite eest 2018. a maksnud ca 20 miljonit
eurot üle ravimite tegeliku hinna või nagu sisaldaks ravimihind apteegis mõne ravimituru osapooltele
põhjendamatut tulu. Tegelikkuses võimaldavad ravimitootjate poolt haiglatele tehtud väga suured
ravimiallahindlused patsiendile ja haigekassale küll odavamat tervishoiuteenust, kuid taaskord jääb üle
vaid nõustuda ravimiameti esindajaga, et vaevalt suudab mõnesendine ravimihind katta isegi ravimi
tootmiskulu, rääkimata ravimi Eestisse toomisega ja Eestis kättesaadavaks tegemisega kaasnevatest
transpordi ja tööjõukuludest.
Jaeapteekidesse mõeldud ravimite hinna määravad retseptiravimite (retseptiravimite kogumaht
ravimiturul 85%) puhul haigekassa ja ravimi tootja omavaheliste hinnakokkulepetega, riik ühepoolselt
seaduses ettenähtud ravimite piirhindade menetluses ning ravimi kuulumine haigekassa poolt
hüvitatavate soodusravimite loetellu. Hinnakokkuleppe kaudu lepivad haigekassa ja ravimitootja juba
omavahel kokku ravimi lõpphinna patsiendile jaeapteegis. Kuigi hulgimüüja sellise kokkuleppe
sõlmimisel ei osale, kasutati ka neid ravimeid telesaates hulgimüüjatele ette heidetud ravimihindade
näitete seas. Üheski neist protsessidest ravimi hulgimüüjad ei osale. Käsimüügiravimite tarnimiseks
sõlmitakse ravimitootja ja hulgimüüja vaheline leping samuti ravimitootja turustus- ja hinnaotsuste
baasilt. Seejuures on hulgimüüjal seadusest tulenev kohustus tagada ravimite püsiv ja piisav
kättesaadavus ja kohaletoimetamise Eesti piires – tingimusel, et ravimitootja on otsustanud ravimit
Eestis üldse turustada. Väga olulisena rõhutame, et ka käsimüügiravimite juurdehindluse lagi on riigi
poolt seadusega ette antud.
Sõltumata ravimi kuulumisest retsepti- või käsimüügiravimite hulka, kehtivad sellele mõlemal juhul nii
hulgi- ja kui jaemüügil riigi poolt ette antud juurdehindluse määrad. Seejuures nõuab seadus, et iga
ravimi saabumine, hinnakujundus – nii ravimi sisseostuhind kui müügihind – ja väljastamine peavad
olema kajastatud hulgimüüja ravimiarvestuses. Sarnane nõue kehtib ka jaeapteekide puhul. Samuti
esitavad hulgimüüjad kokku 9 korda aastas aruandeid ravimihindade kohta erinevatele riigiasutustele –
haigekassale, sotsiaalministeeriumile ja ravimiametile. Järelevalvet nende nõuete täitmise ja järgmise
üle teeb Ravimiamet.
2) Eesti ravimite hulgimüügiturul tegutsevate suuremate hulgimüüjate arv on keskmisel
tasemel võrreldes teistes Euroopa riikides tegutsevate hulgimüüjate arvuga. Seega on
Eesti hulgimüügituru konkurentsiolukord võrdväärne ja toimiv Euroopas sellele
valdkonna üldiselt omase situatsiooniga.
Avalikkuses kõlanud süüdistused kehva konkurentsiolukorra kohta Eestis ravimite hulgimüügiturul on
alusetud. Eesti toimiva konkurentsiolukorra osas viitame ravimihulgimüüjate poolt Riigikogule 2015.
aastal apteegireformi seaduseelnõu menetluses esitatud analüüsile, milles tõdetakse, et ravimite
hulgimüügi valdkonnas on kogu Euroopas tavapärane Eestile sarnane olukord, kus turul tegutseb 2-4
suuremat hulgimüüjat2.
Eestis tegutsevate ja ravimite täissortimenti ehk teisisõnu võimalikult kõiki selles riigis ravimitootjate
poolt turule lastud ravimeid pakkuvate hulgimüüjate arv on 4 (neist 3 ERHL liikmed).
Eesti ja teiste Euroopa riikide ravimite hulgimüügiturul osalejate arvu sarnasust kinnitab ka Euroopa
ravimihulgimüüjate liidu GIRP kaudu iga-aastaselt koostatav statistika, milles võrreldakse
hulgimüüjate arvu Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikides. Viimaste,
2018. a, andmete kohaselt jäi ka Euroopa riikides täissortimenti pakkuvate hulgimüüjate arv valdavalt
vahemikku 2–5, sealhulgas näiteks: Austria 3, Bulgaaria 4, Tsehhi 4, Saksamaa 5, Taani 2, Hispaania
3, Soome 2, Prantsusmaa 3, Iirimaa 2, Itaalia 5, Poola 3, Rootsi 2, Sloveenia 3, Slovakkia 5,
Ühendkuningriik 3.
Seega tuleb Eestis tegutsevate täissortimenti pakkuvate hulgimüüjate arvu ja konkurentsiolukorda
hulgimüügiturul pidada optimaalseks. Lisaks meenutame, et käesoleva kirja koostamise seisuga on
Eestis tervikuna kokku 51 inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüjat.
Kokkuvõtvalt soovime ravimihulgimüüjate nimel rõhutada, et ERR telesaates esitatud väited ravimite
hinnakujunduse ebaselguse ja läbipaistmatuse osas on eksitavad, kuna reeglistik hindade
kujundamiseks ning selles hulgimüüjate tegevusele seatud piirid on sätestatud seaduses ning nende
täitmist kontrollib riik ise järelevalve kaudu. Samuti on Eestis toimiv konkurents ravimite
hulgimüügiturul ning turul tegutsevate suurte hulgimüüjate arvu poolest kuulub Eesti Euroopa
avaramasse poolde.
Loodame, et käesolev selgitus aitab hoida edasistes debattides ravimite hindade teemal tervikpilti.
Ravimihindade kujunemine võib ravimite tarneahela erinevate osapoolte – riik/haigekassa,
ravimitootja, hulgimüüjad, apteegid, haiglad, teised tervishoiu- ja hoolekandeasutused jm – paljususe
tõttu tunduda keeruline, kuid ometi annab seadus ka selles valdkonnas raamistiku, mille täitmist riik
omakorda ka kontrollib ja jälgib.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevjuht
Teadmiseks:
Eesti Rahvusringhääling
[email protected]
2
Raport. Ravimite hulgimüügiturg Eestis: turu- ja konkurentsianalüüs. Redgate Capital. 17.11.2014. Veebis kättesaadav
Riigikogu veebilehel aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/aabf2ae4-8ddc-4d46-9449-
9548fb2295ce/Ravimiseaduse%20muutmise%20seadus