Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2020
Sisu (failidest)
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 1
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
Programmi nimi Keskkonnatervise programm (TE01)
Programmi eesmärk Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Kaasvastutajad
(TEHIK)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna keskkonnatervise programm on koostatud rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt
arengukava III alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I, II ja IV alaeesmärgi
saavutamisse.
Programm keskendub keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse edendamisele ja keskkonnast
tulenevate terviseriskide vähendamisele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani
ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
Sotsiaalne turvaline areng
sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu-
võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng
võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5:
ja psüühika- ning Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1: aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele
käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud
Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on
annavad oma tervisele
tervishoiuteenuste
ebavõrdsus tervises on vähenenud vähenenud
järjest positiivsema kättesaadavus
vähenenud
hinnangu
Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Keskkonnatervise programm katab rohelisena
märgitud alaeesmärki.
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-
92,9%
punetised (MMR) immuniseerimisega2 ≥ 93,4% ≥ 93,5% ≥ 93,6% ≥ 93,7%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas
93,3%
vaktsineeritud olevate isikute osakaal3 ≥ 93,4% ≥ 93,5% ≥ 93,6% ≥ 93,7%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
Ühisveevärgi joogiveega varustatud
88,87%
elanikkonna osakaal ≥ 89% ≥ 90% ≥ 90,5% ≥ 91%
(2017. a)
Allikas: Terviseamet
Koolide vastavus valgustatuse nõuetele 96%
≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97%
Allikas: Terviseamet (2018. a)
Nõuetele vastavaid kemikaale turustavate
ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate 55%
≥ 56% ≥ 57% ≥ 58% ≥ 59%
arvust (2018. a)
Allikas: Terviseamet
Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud
enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu
kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku4 1612
≤ 1650 ≤ 1600 ≤ 1550 ≤ 1500
kohta (2017. a)
Allikas: Washingtoni Ülikooli
terviseökonomeetria ja hindamise instituut
Olukorra lühianalüüs
Keskkonnatervis on rahvatervise valdkond, mis on suunatud inimese tervist otseselt või kaudselt
mõjutavate keskkonnategurite, sh ohutegurite, tervisemõju hindamisele ning terviseriskide
ohjamisele ja ennetamisele. Keskkonnatervise all mõeldakse inimeste tervist sõltuvalt
keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.
Keskkonnatervise valdkonnaga on tihedalt seotud kemikaaliohutuse valdkond, mis hõlmab
kemikaale tootmisest jäätmekäitluseni – kogu selle nn kemikaalide elutsükli vältel tuleb tagada
ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide
käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt
keeruline tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega ning täiendada kemikaalide ja toodete
registreerimiseks esitatud teavet, parandada teabe kvaliteeti, kasutada ohutumaid alternatiivseid
aineid ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Hea kvaliteediga kemikaaliteave
on tööstuse edutegur, see suurendab avalikult levitatavate andmete usaldusväärsust ja edendab
kemikaalide ohutut kasutamist. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riski
hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet. Tööstus vastutab turul olevate
kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest ja Terviseamet hindab koos teiste
liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust.
2
Mõõdik näitab leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga immuniseeritud 2-aastaste laste osakaalu.
3
2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava kuue vaktsiiniga (erinevate vaktsiinidega hõlmatuse keskmine näitaja)
4
Mõõdik kajastab enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted life years (DALY))
100 000 elaniku kohta, mis on tingitud keskkonnast. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida
saab mõjutada Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne),
kui ka väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne).
2
Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid ning inimese käitumist ja terviseseisundit
sageli enam, kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada erinevad ohutegurid (keemilised,
füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja
tööstusettevõtetest. Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti, õhu,
vee või toidu kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade
kaudu. Elukeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda kohe, kuid tihti
saavad mõjud nähtavaks ja tunnetatavateks alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia,
närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist samal ajal mitu keskkonnast tulenevat
ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite
iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad.
Elukeskkonna all ei käsitleta sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid keskkonnategureid, vaid
keskendutakse looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste
tegurite negatiivsele ja positiivsele mõjule inimese tervisele.
Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast
tulenevate teguritega, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu keskkonna ohuteguritele, nendest
põhjustatud riskide hindamisele ja juhtimisele. Keskkonna ohuteguritest tulenevate probleemide
ennetamiseks ja avaldunud mõjude ohjamiseks on oluline koostöö eri sektorite vahel. Näiteks
mõjutavad keskkonnatervist oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega
Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium (toiduohutus)
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima, toodete ja teenuste
ohutus). Käesolevas programmdokumendis keskendutakse üksnes Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse valdkonna küsimustele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 loomisest alates on paranenud elukeskkonnast
lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning inimese tervist
soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine. 2013. aastal loodi Terviseameti
juurde keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK)5, et koguda ja töödelda andmeid
keskkonnategurite ja epidemioloogilise olukorra kohta, teha ja/või korraldada riskihindamist ja
tervisemõjude analüüside tegemist ning koostada tõenduspõhiseid ettepanekuid eri valdkondade
poliitika sidusgruppide strateegiliste eesmärkide määramiseks keskkonnatervise valdkonnas.
Lisaks on Terviseamet koostanud ohuprognoosid keskkonnatervise, kemikaali- ja tooteohutuse
ning nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje valdkonnas. Ohuprognoosid aitavad ohuteguritega
seotud riske ja ohtu maandada ning järelevalvetööd tõhustada. Enam keskendutakse
keskkonnatervise probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis, seda eri sektorites.
Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning
rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata
saavutatud edusammudest ja positiivsetest muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel
lapsekingades ja vajab edasist juurutamist.
Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise valdkonna
prioriteete. Terviseameti viimastel andmetel kasutab 89% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud
osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi
tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud
indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste
tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole
igavesed ja keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem
tervisele ohutu joogivee kvaliteedi säilitamine. Teatud Eesti piirkondades on looduslik
radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Oleme välja töötanud metoodika joogivee radionukliidide
5
Alates 2017. aastast on KTUK tegevused tagatud Terviseameti keskkonnatervise osakonna koosseisus.
3
sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse
küsimusele – kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Suplusvee kvaliteet on
Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike
supluskohtade arv. Lähiaastatel tuleb läbi mõelda, kuidas avalike supluskohtade arvu kasvatada
(avalikes supluskohtades toimib nõuetele vastavuse seire).
Terviseametile on suureks väljakutseks ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusalade ja
riskijuhtimismeetmete hindamiseks ning vajaduse korral riskide ohjamiseks regulatiivsete
meetmete ettepanekute esitamiseks vajaliku jätkusuutliku võimekuse tagamine. Terviseameti
riiklike kasutajatugede kaudu nõustatakse eri sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka
avalikkust kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin
16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.
Kemikaaliohutuse eri aspektide käsitlemiseks on regulaarselt korraldatud teabepäevi.
Teabepäevade mõju sihtrühmade teadlikkuse suurendamisele on olnud positiivne. Seda tõestab
teabepäevadest osavõtt (keskmiselt osaleb ühel teabepäeval 100 inimest) ja osalejate tagasiside,
mille kohaselt on üritusi hinnatud väga kõrgelt ning märgitud, et teabepäevi tuleks tulevikus
korrata. Teadlikud valikud kemikaali kasutamisel ka tarbekeemias aitavad elanikkonnal
vähendada terviseohtusid ja keskkonnariske.
Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks on
paranenud, aga selle tugevdamine ja nüüdisajastamine on jätkuvalt oluline. Meil on olemas
epideemia ja hädaolukorra riskianalüüs ning plaan, mida uuendatakse. Planeerimisprotsess
riskide analüüsimiseks ja valmisolekuks on järjepidev. Elutähtsa teenuse osutajatena on
paranenud haiglate ja kiirabi valmisolek. Lisaks on paranenud Terviseameti laboratoorne
võimekus (diagnoosida ja uurida kõrgelt patogeenseid mikroorganisme). Antimikroobne
resistentsus (AMR) ei ole Eestis laialdaselt levinud, kuid AMRist on rahvusvahelisel tasandil
kujunenud juba üldine rahvatervise probleem. Eesti peab tegutsema, et AMRi levik Eestis oleks
ka tulevikus tõkestatud, samuti on vaja luua valmisolek AMRi laiemaks levikuks ja selle
ohjamiseks. Resistentsuse tekkimine on otseselt seotud antibiootikumide väärkasutusega ning
seetõttu on oluline nii esmatasandi kui ka üldelanikkonna teadlikkuse suurendamine.
Resistentsete mikroobide põhjustatud haiguste korral halvenevad sageli oluliselt võimalused
haiguseid ravida. See omakorda põhjustab haigusjuhtumite pikenemist ning halvendab
haigestunud inimeste/loomade elukvaliteeti, samuti sagenevad surmajuhtumid. AMR toob
seetõttu kaasa olulisi majanduslikke tagajärgi. Lisaks on oluline pöörata varasemast rohkem
tähelepanu infektsioonikontrolli nõuete jälgimisele nii tervishoiu- kui hoolekandeasutustes, samuti
mujal. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel on ka biotsiidide (nt
desinfektsioonivahendite) toimeainetele resistentsuse teke ja levik.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on jätkuvalt vähenenud 2-
aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega, jõudes 2018.
aastaks 92,9%-ni (2017. aastal 93,3%). Muude immuniseerimiskava vaktsineerimiste puhul jätkus
sarnane trend ning vaktsineerimata laste osakaal suurenes: 2-aastaste laste immuniseerimistega
hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastu oli 2018. aastal 93,3% (2017.
aastal 93,8%), B-viirushepatiidi vastu 92,4% (2017. aastal 92,6%) ja hemofiilusnakkuse vastu
92,4% (2017. aastal 92,6%). 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12-aastaste
tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Esimesel kahel aastal
vaktsineeriti ka 13- ja 14-aastaste jätkugruppe. Vaktsineerimisalase teadlikkuse suurendamiseks
tehakse pidevat teavitustegevust nii tervishoiuteenuse osutajate kui ka elanikkonna seas:
väljastatakse trükiseid ja infomaterjale, uuendatud on veebileht vaktsineeri.ee.
Menetluses on uue rahvatervise seaduse (RTerS) eelnõu, mille algatamise eesmärk on
rahvatervise (sh keskkonnatervise) valdkonna regulatsiooni uuendamine ja ajakohastamine, sh
4
inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine, elanike eeldatava ja tervena elatud eluea
pikenemine, terviseriskide ja tervisekahjustuste vähenemine ja tõhus vältimine, tervise
ebavõrdsuse vähendamine, positiivsed muudatused rahvastiku tervisekäitumises ning üldine
tervist toetav keskkond Eestis. Uues RTerS-is soovitakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda
senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud
riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata
ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid.
Peamised probleemid:
Elukeskkonnast tulenevate ohutegurite ja nende tervisemõju kohta ei koguta andmeid
süstemaatiliselt, seda valdkonda puudutavaid uuringuid ei ole piisavalt tehtud ning info ei ole
inimestele kergelt leitav ega kasutatav.
Inimeste teadlikkus elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise
meetmetest on vähene.
Elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõju olulisusest inimese tervisele ei ole süsteemset
ülevaadet.
Levinud on alternatiivsed mittetõenduspõhised käitumisviisid ja uskumused (nt veendumus, et
vaktsineerimine on tervisele ohtlik; erinevate kemikaalide ja segude kasutamine viisil, mis on
tervist kahjustav, näiteks MMSi tarbimine).
Elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning
tervist toetava keskkonna arendamine vajab ajakohastamist.
Vaktsineerimisega hõlmatus on olnud pidevas langustrendis.
Riiklik valmisolek nakkushaiguste, sh AMRi ja tervishoiutekkeliste nakkuste leviku
tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks vajab kaasajastamist ja tugevdamist.
Toote-, teenuse- ja kemikaaliohutuse ning tervisekaitse nõuete täitmise järelevalve vajab
kaasajastamist.
Puudub oluliste patogeenide ravimresistentsuse tekke ja leviku ohjamiseks vajalik
valdkondade ülene plaan.
Ilu- ja isikuteenuste osutamisel potentsiaalsete terviseriskide vähendamiseks tuleb
kaasajastada senist lähenemist.
5
Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja
elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine
Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna
poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Oodatav tulemus: olemas on tõenduspõhine teave elukeskkonna ohuteguritest ja nende
tervisemõjudest ning sellele tuginedes on kujundatud keskkonnatervise poliitikat.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada Terviseamet. Koostööd tehakse
eesmärgi saavutamiseks ka Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, tervishoiutöötajate ja
ekspertidega.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Tervise säilimist ja parendamist soodustava
elukeskkonna poliitika on kujundatud ja elluviimine
jah jah jah jah jah
korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
97 Säästva ja tervist toetava ning parendava elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse
edendamine (SoM)
Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide
vähendamiseks kujundatakse ning viiakse ellu keskkonnatervise poliitikat. Perioodi 2019–2022
märksõnadeks on vaktsineerimisega hõlmatuse parandamine, sh immuniseerimisalase
teavitustöö tõhustamine, oluliste patogeenide ravimresistentsuse (AMR) tekke ja leviku ohjamine,
muudatused tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkushaiguste ennetamise ja seire
korraldamises, elukeskkonnast tulenevate ohutegurite ja nende tervisemõju kohta andmete
kogumise parandamine ning vajalike uuringute tegemine, inimeste teadlikkuse suurendamine
elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest, sh
kemikaaliohutuse teabepäevad spetsialistidele, elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide
hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi tugevdamine ja elukeskkonnas esinevate
ohutegurite tervisemõjude olulisusest ülevaate saamine (nt põlevkivi tervisemõju), ilu- ja
isikuteenuste osutamise potentsiaalsete riskide vähendamine jm. Oluliseks tegevuseks on uue
RTerS-i ja selle rakendusaktide valmimine ja rakendamine. RTerS-i eelnõuga kehtestatakse 19
rakendusakti, sh suuremate sisuliste muudatustega näiteks hoolekandeasutuste
tervisekaitsenõuded, ujulate, basseinide ja veekeskuste tervisekaitsenõuded, nõuded
balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja selle käitlemisele, nõuded toitlustamisele
lasteasutustes, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, kinnipidamisasutustes ja nõuded
lapsehooldusvahenditele. Uues RTerS-is kavandatakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda
senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud
riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ja juhendada, et aidata
ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid.
6
Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja
ohjamine ning järelevalve
Oodatav tulemus: keskkonnatervise riskide hindamine ja järelevalve toimub nüüdisaegsete
põhimõtete alusel. Keskkonnast tulenevate terviseriskide maandamiseks on välja töötatud ja
rakendatud vajalikud ennetus- ja ohjamismeetmed ning avalikkuse teadlikkus keskkonnast
tulenevatest terviseriskidest on suurenenud.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada Terviseamet.
Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide
vähendamiseks teeb Terviseamet riiklikku järelevalvet ning korraldab terviseriske puudutavat
hindamist ja nõustamist veeohutuse, kemikaaliohutuse, tervisekaitse, välis- ja siseõhu,
nakkushaiguste seire, epideemiatõrje jm valdkondades.
Keskkonnatervise riskid on seotud järgmiste ohuteguritega:
füüsikalised tegurid (nt ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon, temperatuur, õhu
liikumise kiirus, niiskus),
keemilised tegurid (nt kemikaalid, sh tubakatooted ja e-vedelikud, kas otsese kokkupuute või
saastunud õhu, toidu, vee kaudu),
bioloogilised tegurid (nt mikroorganismid, parasiidid joogivee, toidu, sise- ja välisõhu,
suplusvee, pinnase kaudu).
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud
67%
veevärkide osakaal, millel on üle 5000 tarbija6 ≥ 80% ≥ 85% ≥ 90% ≥ 95%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
Joogiveest tingitud haiguspuhangute esinemine7 0
0 0 0 0
Allikas: Terviseamet (2015. a)
Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“
ja „heasse“ klassi kuuluvate supluskohtade 84%
≥ 88% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%
osakaal)8 (2018. a)
Allikas: Terviseamet
Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele, %9 36%
≥ 41% ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56%
Allikas: Terviseamet (2018. a)
Teenuste vastavus nõuetele, % 90%
≥ 80% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85%
Allikas: Terviseamet (2018. a)
Toodete vastavus nõuetele, % 62%
≥ 62% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65%
Allikas: Terviseamet (2018. a)
85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine (SoM)
Hea laboritava ehk Good Laboratory Practice (GLP) on kvaliteedisüsteem, mida rakendatakse
kemikaalide terviseohutuse ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid
võivad kuuluda näiteks ravimite, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või
toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik
6
Mõõdik näitab mitu protsenti üle 5000 tarbijaga veevärkidest on liitunud vee terviseohutuse infosüsteemiga.
7
Mõõdik näitab mitu joogivee kaudu levivat haiguspuhangut on nimetatud aastal registreeritud. Näitaja on oluline ennetusmeetmete
ja Terviseameti järelevalvetegevuste efektiivsuse hindamisel. Tegu on valveindikaatoriga, vastavaid puhanguid ei tohi olla, sest
joogivee kaudu levib nakkus väga kiiresti väga paljudele inimestele.
8
Mõõdik näitab mitu protsenti Terviseameti poolt kontrollitud supluskohtade suplusveest kuulus „väga heasse“ ja „heasse“ klassi ehk
kui paljud vastasid kehtestatud nõuetele.
9
Mõõdik näitab mitu protsenti turul müüdavatest/kasutatavatest keemiatoodetest, mille üle Terviseamet tegi järelevalvet, vastas
kehtestatud nõuetele.
7
kõigile biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatavale teabele10. Teenuse aluseks on
kemikaaliseadus.
143 Vee terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet korraldab joogivee, loodusliku mineraalvee, ujulate vee ja suplusvee seiret ning
riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab
vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb rahvusvahelist
koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Terviseamet on vee
terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja. Teenuse osutamise aluseks on rahvatervise
seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid.
145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle,
teeb sihtuuringuid, nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab
hinnanguid lähtuvalt õigusaktidest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete
lasteasutuste seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).
279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude
hindamine (TA)
Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel esitatud strateegilise keskkonnamõju hindamise
aruandeid (KMH/KSH), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta
tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja
raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja
rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a
ioniseeriv kiirgus) üle. Üheks Terviseameti prioriteediks on osalemine põlevkivi arengukava
rakendusplaani elluviimisel. Selles valdkonnas koordineerib Terviseamet viit projekti.
151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi
taotlemine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate
teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi
turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus
EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid.
152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab kemikaalide (sh biotsiidide ja nende toimeainete)
registreerimise, hindamise, autoriseerimise, piirangute kehtestamise, klassifikatsiooni
harmoniseerimise ja kasutamisega seotud toiminguid ning nõustab kemikaalide (sh biotsiidide ja
detergentide) käitlejaid. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ
nr 1907/2006, CLP-määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC
määrus EL nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid ja keemiarelvade keelustamise
konventsioon.
153 Toodete terviseohutuse korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab ja teeb toote nõuetele vastavuse seaduse ja vastavate
eriseaduste ning EL-i määruste alusel kaupade (kosmeetikatoodete, mänguasjade,
lapsehooldusvahendite ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide) nõuetele
vastavuse hindamist ja järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis.
154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve (TA)
10
Guidance on the Biocidal Products Regulation
https://echa.europa.eu/documents/10162/23036412/bpr_guidance_ir_part_vol_i_part_a_en.pdf/35e5761b-8a4a-454a-bfd7-
f04b41aa9f2a
8
Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuse tervisekaitsenõuete täitmise (rahvatervise
seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide
tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid.
233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA)
Rahvatervise seaduse alusel keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste
uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmise ja muude tervisekaitsetoimingute tegemine laborite
võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks.
Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje
korraldamine
Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning
riikliku immuniseerimiskava rakendamine
Oodatav tulemus: nakkushaigustesse haigestumine on vähenenud ning immuniseerimiskava
kohaste vaktsineerimistega hõlmatus on suurenenud. Suurenenud on elanikkonna teadlikkus
nakkushaiguste leviku ohjamise tõenduspõhistest ennetusmeetmetest.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet. Tulemuse saavutamiseks
tehakse koostööd tervishoiutöötajate ja ekspertidega.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi
0
kohalik levik11 0 0 0 0
(2017. a)
Allikas: Terviseamet
Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt
10,9%
10% elanikkonnast12 ≥ 10 ≥ 10 ≥ 10 ≥ 10
(2019. a)
Allikas: Terviseamet
7–14-aastaste hõlmatus II revaktsineerimisega
difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi 91,0%
≥ 90% ≥ 90% ≥ 95% ≥ 95%
vastu (2018. a)
Allikas: Terviseamet
1–aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus,
läkaköha, poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib 92,9%
≥ 93,1% ≥ 93,2% ≥ 93,3% ≥ 93,5%
vaktsineerimisega (2018. a)
Allikas: Terviseamet
1–aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse
87,1%
vaktsineerimisega13 ≥ 87% ≥ 87% ≥ 88% ≥ 88%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
14–aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps,
88,2%
punetised revaktsineerimisega14 ≥ 89% ≥ 89,1% ≥ 89,2% ≥ 90%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese
59,6%
papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga ≥ 61% ≥ 62% ≥ 63% ≥ 65%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
MRSA osakaal verekülvidest ja EARS-Net
3,3%
baasil Terviseameti kesklaborist aastas 3% < 3% < 3% < 3%
(2018. a)
Allikas: Terviseamet
11
Mõõdik näitab mitu leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohaliku levikuga juhtu on Eestis olnud.
12
Mõõdik näitab mitu protsenti grippi haigestunud elanike analüüsidest on saadetud laborisse kinnitamisele.
13
Mõõdik näitab mitu protsenti 1-aastastest lastest on hõlmatud rotaviirusvaktsiiniga.
14
Mõõdik näitab mitu protsenti 14-aastastest lastest on kaetud leetrite, mumpsi, punetiste revaktsineerimisega.
9
Karbapeneem resistentse Enterobacterales
osakaal verekülvidest ja EARS-Net baasil 0,4%
< 1% < 1% < 1% < 1%
Terviseameti kesklaborist aastas (2018. a)
Allikas: Terviseamet
155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning
nakkushaiguste levikutendentside määramist ja hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi
ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse aluseks on nakkushaiguste ennetamise
ja tõrje seadus ja selle rakendusaktid.
156 Labori referentteenuse osutamine (TA)
Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori
referentteenuste osutamine sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja
säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Teenust
osutatakse gripi- ja muude respiratoorsete viiruste, HI-viiruse, tuberkuloosi ja mükobakterioosi
tekitajate, sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajate, invasiivsete bakteriaalsete haiguste
tekitajate ja muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (Salmonella, Campylobacter, E.coli,
C. diphtheriae) ning antimikroobse resistentsuse suhtes.
234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab antimikroobse resistentsuse seiret ning
levikutendentside määramist ja hindamist, korraldab sihtrühmade teavitamist mikroobide
resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet täidab Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC)
pädeva asutuse kohustusi, sh osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes.
157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste esinemise korral epidemioloogiliste
uuringute tegemist, sh patogeenide määramist nakkushaiguste laboris; tõrjemeetmete
korraldamist, sh riigipiiril; elanikkonna nõustamist; piiripunktide epideemiatõrje plaanide
kooskõlastamist ning järelevalve tegemist tervishoiuteenuse osutajate üle epideemiatõrje nõuete
täitmisel. Terviseamet täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-
eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase
teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) pädeva asutuse kohustusi.
158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA)
Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajad, teeb järelevalvet
tervishoiuteenuse osutajate üle immuniseerimiskava ja külmahela nõuete täitmisel, nõustab ja
vajaduse korral osutab erialast ametiabi, haldab veebilehte vaktsineeri.ee ning korraldab
immunpreparaatide, antiretroviiirusravimite ja antidootide säilitamist ja väljastamist
tervishoiuteenuste osutajatele.
10
Programmi eelarve
Juhtimis- Eelarve
Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
tasand jaotus
Keskkonnatervise
Programm Kulud -7 597 152 -7 592 593 -7 617 218 -7 597 901
programm
sh
Keskkonnatervise välistoetused
Programm -31 591 -24 944 -15 796 0
programm ja
kaasrahastus
Keskkonnatervise Mitterahalised
Programm -535 467 -531 636 -536 120 -535 589
programm kulud
Tervist toetava
elukeskkonna arendamine ja
Meede 1.1. Kulud -5 612 880 -5 614 345 -5 639 813 -5 638 365
elukeskkonnast tulenevate
terviseriskide vähendamine
Tervist toetava
elukeskkonna arendamine ja Mitterahalised
Meede 1.1. -428 252 -425 461 -428 856 -428 472
elukeskkonnast tulenevate kulud
terviseriskide vähendamine
Tervise säilimist ja
parendamist soodustava
Tegevus 1.1.1. elukeskkonna poliitika -599 209 -595 267 -595 145 -593 676
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Säästva ja tervist toetava ning
parendava elukeskkonna
Teenus 97 SOM -599 209 -595 267 -595 145 -593 676
reguleerimine ning
terviseteadlikkuse edendamine
Keskkonnatervise riskide
Tegevus 1.1.2. hindamine, ennetamine ja -5 441 923 -5 444 540 -5 473 524 -5 473 162
ohjamine ning järelevalve
Hea laboritava funktsiooni
Teenus 85 SOM -10 000 -10 000 -10 000 -10 000
rahastamine
Vee terviseohutuse
Teenus 143 TA -821 657 -823 673 -828 760 -828 677
korraldamine
11
Juhtimis- Eelarve
Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
tasand jaotus
Haridus- ja sotsiaalasutuste
Teenus 145 TA -650 496 -650 563 -654 484 -654 452
terviseohutuse korraldamine
Biotsiidi
registreerimistunnistuste ja
Teenus 151 lubade taotlemine, detergendi TA -215 778 -215 797 -216 618 -216 612
turustamiseks erandi
taotlemine
Kemikaalide turustamiseelsete
Teenus 152 tegevuste korraldamise TA -373 967 -374 000 -375 455 -375 443
taotlemine
Toodete terviseohutuse
Teenus 153 TA -397 096 -396 832 -398 830 -398 796
korraldamine
Ilu-, isiku- ja majutusteenuste
Teenus 154 terviseohutuse ja TA -284 691 -284 729 -286 414 -286 401
hügieeninõuete järelevalve
Tasuliste tervisekaitseteenuste
Teenus 233 TA -2 342 846 -2 343 532 -2 355 585 -2 355 420
saamine
Planeeringute ja füüsikalistest
teguritest (v.a ioniseeriv
Teenus 279 TA -345 392 -345 414 -347 378 -347 360
kiirgus) tingitud terviseohtude
hindamine
Nakkushaiguste seire,
Meede 1.2. ennetamise ja tõrje Kulud -1 984 272 -1 978 247 -1 977 405 -1 959 535
korraldamine
Nakkushaiguste seire,
Mitterahalised
Meede 1.2. ennetamise ja tõrje -107 215 -106 175 -107 264 -107 117
kulud
korraldamine
Nakkushaiguste seiramine,
ennetamine ja
Tegevus 1.2.1. tõrjumine ning riikliku -2 091 487 -2 084 422 -2 084 669 -2 066 652
immuniseerimiskava
rakendamine*
Nakkushaiguste seire
Teenus 155 TA -822 770 -824 857 -829 027 -828 956
korraldamine
Labori referentteenuse
Teenus 156 TA -351 992 -343 164 -334 676 -316 785
osutamine
12
Juhtimis- Eelarve
Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
tasand jaotus
Epideemiatõrje tegevuste
Teenus 157 TA -382 450 -382 492 -384 354 -384 339
korraldamine
Immuniseerimiskava
Teenus 158 TA -489 984 -489 616 -492 164 -492 126
korraldamine
Mikroobide resistentsuse tekke
Teenus 234 TA -44 290 -44 294 -44 448 -44 446
ning leviku ohjamine
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis
varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
13
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 juhtkomisjon. Keskkonnatervise programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi
terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse
pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril)
Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse
§ 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab
programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse
kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema
üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning
valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse
programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee
täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Keskkonnatervise programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:
Terviseriskide programm käsitleb ühisosana rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide
väljatöötamist ning tubakatarvitamise vähendamisele suunatud teavitustööd.
Tervishoiusüsteemi programm käsitleb ühisosana teadlikkuse suurendamist
antibiootikumide kasutamisest.
Keskkonnatervise programmi seosed teiste arengukavadega:
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 käsitleb põlevkivi kaevandamise
tervisemõjuga seotud tegevusi.
Heaolu arengukava 2016–2023 hõlmab ühisosana töökeskkonna nõudeid.
14
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu
elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks, panustades keskkonnatervise valdkonda.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 käsitleb info-, seire- ja
tugisüsteemide arendamist ning tegevusplaanide koostamist kliimamuutustest tingitud
terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks.
Maaeluministeeriumi arengukava 2017–2020 visioon on, et Eestis on elujõuline,
konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja
tarbijate rahulolu.
Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, sh radooni riikliku tegevuskava
peaeesmärk on minimeerida suure radooniriskiga töökohtades ja üldkasutatavates ehitistes
radoonikiiritusest põhjustatud terviseriske.
Seirekorraldus
Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava15 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete16 valdkondliku
komisjoni17 ülesandeid:
o meede 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise
ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;
o meede 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.18
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku
tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
15
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
16
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
17
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
18
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
15
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 4
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna
Heaolu arengukava 2016–20231
arengukava
Programmi nimi Hoolekandeprogramm (SK02)
Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
Programmi eesmärk ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile
paranenud
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Kaasvastutajad
Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat,
mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv
kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid.
Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete
hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega
seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Hoolekandeprogramm katab rohelisena märgitud
alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
58
Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate
avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete
teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,1
1,4 1,5 1,5 1,7
hooldusteenuse saajate suhtarv2 3 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Olukorra lühianalüüs
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks.
Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut
ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele,
puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi,
osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel
lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi pakuvad ja
rahastavad üldjuhul eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik
omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks erihoolekandeteenused, rehabilitatsiooniteenused
ja abivahendid, pakub riik. Eestis korraldab neid teenuseid Sotsiaalkindlustusamet.
2
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
3
Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv
teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
2
Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese
iseseisvat toimetulekut, sh töötamist ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii
kaua kui võimalik.
Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed
moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.4 Tööealise elanikkonna vähenemine
samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab
sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei
ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri (vt
joonis 1), puudega inimeste osakaalu (vt joonis 2) ja tulubaasi erinevused (vt joonis 3).
Elanikkonna ning sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab eelkõige
Kagu-Eesti, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma
elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda.
Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja
vanemad) elanikkonnas perioodil 2019–2030 praeguselt 5,6%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja
vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks
28,4% (võrreldes 19,8%-ga 2019. aastal)5. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul
oluliselt pikenenud6, on tervena elada jäänud eluiga Eesti 2017. aasta andmetel üle 65-aastastel
naistel (6,1 aastat) ja meestel (5,7 aastat) võrreldes Põhjamaade (naistel Rootsis 15,8 ja Taanis
12,0 ning meestel vastavalt 15,4 ja 11,1) ja Euroopa Liidu keskmisega (naistel 10,2 aastat ja
meestel 9,8) väga lühike7 ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest
suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on
liikumispiirangud. 2018. aasta andmetel hindas ligi 29% (2014. a oli vastav näitaja 25%) 65-
aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest
tulenevalt suurel määral piiratud8.
Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2016. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes
65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5500 olid kuni 18-
aastased ning umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid
abistatavaid ja hooldatavaid inimesi, kellega elatakse koos, kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla
kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 25 000 inimest, 10–19 tundi
nädalas 16 800 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 17 400 inimest. Hoolduskoormus mõjutab
mitmel moel ka tööturul osalemist. Nii näiteks oli 2018. aasta Eesti tööjõu-uuringu kohaselt veidi
üle 15 200 inimese mitteaktiivsuse põhjuseks vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest.
Üle 8100 inimese ei otsinud tööd samal põhjusel ning ligi 6500 inimese osaajaga töötamise
põhjuseks oli vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. Veidi üle 3600
nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest tahaksid siiski tööle asuda9. See on tingitud
peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest
kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel
hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64%
SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise
4
Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 12%-le 2019. aastal.
5
Allikas: Statistikaamet, 2019
6
Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2018. aasta andmetel meestel 73,86 ja naistel 82,44 eluaastani. Allikas:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S
OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan
g=2
7
Eurostat, 2019. Kättesaadav (viimati kuvatud 26.09.19):
https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tepsr_sp320&language=en
8
Statistikaamet, 2019. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp Viimati kuvatud: 21.03.19.
9
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2018
3
hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele,
arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Maailmapanga koostatud Eesti
pikaajalise hoolduse analüüs10 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks
parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama
sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja
investeerida 0,6–0,8% SKP-st ehk 2016. aasta SKP andmetele11 tuginedes täiendavalt vähemalt
40 miljonit eurot.
Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel
aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning
nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele12. Teenuste ebapiisava
kättesaadavuse tõttu (näiteks rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest
ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem13) on sotsiaalhoolekande
arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste
mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste seas tõusnud
just institutsionaalsete teenuste mahud14.
Seega on tänane sotsiaalsüsteem jätkuvalt asutusepõhise hoolduse poole kaldu, kuid pikaajalise
hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise (DI)
põhimõttest lähtuvalt. Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma
kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodusid
meenutavates kogukondlikes hoolekandeasutustes, seejuures teenuste fookus peab olema
suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja selle suurendamisele. Seetõttu
tuleb riigi poolt pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunata avalikku raha senisest enam
kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude
suurendamisse.
Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema
hooldusvajadusega inimestele (näiteks dementsusega inimestele), mistõttu tuleb investeerida ka
olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua
spetsiaalseid teenusekohti (näiteks dementsusega inimestele), et võimaldada kvaliteetsete
teenuste pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada.
Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ja lisandunud on
teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks
nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist.
Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav.
Kui 2015. aasta alguses oli järjekorras 1022 inimest, siis 2018. aasta lõpus veidi üle 1500
inimese.15 Lisaks erihoolekandeteenustele on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik
kasutada riiklikult korraldatud rehabilitatsiooniteenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid
10
Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel:
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
11
SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet
12
12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele
ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda.
13
Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne.
14
Näiteks, 2018. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 038 65-aastast ja vanemat inimest ning
avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2017 ja 2018, kasvas 65-aastaste ja vanemate
hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,3% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,9%, mis tähendab, et
hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2016. ja 2017. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse saajate
arvu langus suurem kui 2016. ja 2017. aasta võrdluses.
15
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed.
4
sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune
psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumine ja rahastamine
ei arvesta iga teenusekasutaja vajadustega. Riigi poolt teenuseosutajale kompenseeritav
ühikuhind ei ole veel kõigi teenuste puhul teenuseosutaja tegelike kuludega vastavuses. Selgest
vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele
ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi on alustatud uue
isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud
toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning
teenuste hinnakujundus on kulupõhine.
Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja
komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli prototüüp, kus psüühikahäire ja
intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus.
Isikukeskse teenusemudeli katsetamine kaheksas omavalitsuses (teenusemudeli tegevustest sai
osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida toetavate erihoolekandeteenuste
korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning
omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh kaasneb
võimalus paindlikumalt korraldada suhtlust teenusepakkujatega, kes osutavad piirkonnas
vajalikke teenuseid. Saadud andmed on olulised teenusemudeli parandamiseks ning täiustatud
teenusemudeli uueks katsetamiseks alates 2019. aasta lõpust kuni 2021. aasta lõpuni. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“.
Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja
perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga
teenuseüksused väiksemateks ning soetatakse neile eluruumid asulasse, kogukonna keskele.
See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases elukeskkonnas,
olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse, leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja
parem toimetulek. 2023. aastaks peaks parematel kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema
kokku ca 2300 inimest.
Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab
süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb
vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt. Näiteks 2016. aastal muutus nii
rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus,
mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varem olid kliendid järjekorras
Sotsiaalkindlustusameti juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud, kelle jaoks on
teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuseosutaja poolt teenuse
osutamist ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad
teenuseosutaja juurde suunamist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta lõpus oli
teenuseosutajate juures järjekorras 1510 isikut ja neile lisandus veel 861 isikut, kes ootasid
teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja
ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad
inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste
terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi
kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja
rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida
inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate
teenuste toel.
Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel
aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning
5
nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele16. Teenuste ebapiisava
kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just
koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste
poolt korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud.17 Nii
rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus
koduteenuste järele on seitse korda suurem.18
Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati
õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet
ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016.
aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus
on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse
panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esmakordselt
nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab
vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab
tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalvekorraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti
koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist
eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja
leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Toetamaks KOVide sotsiaalvaldkonna arengut,
tegutsevad 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös KOV
sotsiaaltöötajatega aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja
töötada piirkonnale sobilikud abimeetmed.
Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabiteenuse
arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega.
2018. aasta seisuga ei jõua enamik ohvreid ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla
juhtumite puhul jõuab kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest.
Ohvriabitöötaja roll on muutumas teenust saama suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku
koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine.
Plaanis on hakata aktiivselt kaasama ka vabatahtlikke tugiisikuid ning vajalik on tagada
ohvriabiteenuse piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti eri osades. Poliitika rakendamisel saab
ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases ja kannatanuid võimestavas tegevuses. Toimuvad
mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse
lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–2023. Mitmed teenused, mida varem on
korraldanud ministeerium või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on
nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite, prostitutsiooni kaasatud isikute
ja laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud
teenuste koordineerimine). Muutused on olnud küllaltki suured ja kiireloomulised, mis omakorda
on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteemi ümber hinnata ja seda
tervikvaates edasi arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Pooleli on naiste tugikeskuse teenuse kujundamine
selliseks, et see oleks jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele
naistevastase vägivalla ohvritele. Vajalik on suurendada tugikeskuste võimekust jõustada
16
12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele
ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda.
17
Näiteks, 2018. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 038 65-aastast ja vanemat inimest ning
avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2017 ja 2018, kasvas 65-aastaste ja vanemate
hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,3% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,9%, mis tähendab, et
hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2016. ja 2017. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse saajate
arvu langus suurem kui 2016. ja 2017. aasta võrdluses.
18
Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne.
6
kompleksvajadustega (nt puue, sõltuvus) vägivallas kannatanuid. Inimkaubanduse ohvrite
abistamiseks tuleb tihendada koostööd eri ametiasutuste ja kodanikuühenduste vahel, et tagada
ohvrite tuvastamine ja teenust saama suunamine 2019. aastal uuendatud juhise abil. Puuduvad
suunised ja koostöökokkulepped psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks hädaolukordades
(ohvrite ja nende lähedaste abistamine näiteks terrorismi või suurõnnetuste puhul).
Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute
abistamiseks puudub. Raskete lähisuhtevägivalla juhtumite puhul peaks kõikides maakondades
olema katsetatud ja rakendatud kannatanute vajaduste ja riskide hindamist ning asjakohast
tegutsemist. Selge hindamismetoodika juurutamine ja koolitused peavad viima lõpuks selleni, et
vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha kõikjal üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele
suunatud kompleksteenused on tänaseks kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid
töökorraldust tuleb parandada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi komponendid,
teenuse kvaliteet ja võrgustiku koostöö ning paraneks elanikkonna informeeritus teenustest.
Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem tegevus.
Teenuste paketti on lisandunud mitmed uued meetmed, kuid vajalik on nende süsteemne ja tõhus
rakendamine sihtrühma puhul. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt
sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Puudub
tagasiside kogumine ning selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine ohvriabi
klientide seisukohast. Alates 01.01.2019 on ohvriabi kriisitelefon kättesaadav ööpäev läbi. Tuleb
jätkata selle teenuse arendamist ja avalikkusele tutvustamist, et tagada senisest enamate kuriteo-
ja vägivallaohvrite pöördumine nõustamisele. Kuriteo- ja vägivallaohvrite abistamisel on oluline
muuta ja täiendada ka ohvriabi seadus nii psühholoogilise abi kui kuriteoohvritele mõeldud
hüvitiste osas. Samuti vajavad kaasajastamist ametiasutuste vahel andmete edastamist
puudutavad seadusesätted. Paraku jäävad täiskasvanud vägivallaohvrid sageli abita, kuna info
nendest ei jõua ohvriabini.
Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele
ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Vajalik on tihendada koostööd lastemaja ja
seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste vahel, et tagada standardiseeritud abi komponendid
alaealistele kannatanutele sarnaselt täiskasvanud kannatanutega. Tähelepanuta on seni ka laste
vanemad, kellega töötamiseks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka
lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis.
Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud
negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest
vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse
etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti
seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste
võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega
seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest
ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel
määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi
rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete
oskustest ja võimetest leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata.
Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus.
Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide
suhtes erinev, mis on vastuolus EV põhiseadusega. Võrdse kohtlemise seaduse rakendamisel
on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene teadlikkus oma
õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite nappus, mis aitaks
suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning parandaks võrdse
kohtlemise seaduse rakendumist.
7
Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse
kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet.
Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri
vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste
kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri
ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise
aspektist keeruliseks.
Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete
sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate
hooldusvõimaluste tagamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust
0,75
saavate eakate suhtarv19 20 0,95 0,98 1,02 1,06
(2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust
1,9
saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv21 22 2,1 2,2 2,3 2,4
(2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine
korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
19
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
20
Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud
sihtrühmades.
21
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
22
Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud
sihtrühmades.
8
38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste,
Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelise kaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonda
puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse
valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis
osalemine.
Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:
hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine;
sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
süsteem;
kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises;
jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine;
sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenusepakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda.
Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas
Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse
vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates
2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on
diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse
dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse
esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese
töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. 2017. aasta lõpus
otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise
hoolduse süsteemis plaanitavatest muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus
kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse
lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist
toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle
omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest
tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid.
2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
pikaajalise hoolduse lahendusettepanekutele. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmise projekti
juurde liideti ka erivajadustega inimeste poliitika kaasajastamisega seotud tegevused, sest nii
sihtrühmad kui teenused nendes kahes süsteemis kattuvad. Sellega seoses töötati välja projekti
„Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine“ kaasamis- ja
juhtimismudel. Loodi valdkondade ülene nõuandev kogu ja seitse teemapõhist alatöörühma, kus
koostöös sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindajatega töötati välja konkreetsed pikaajalise
hoolduse korraldusmudelid. Töörühmade antud infost lähtuvalt pandi kokku pikaajalise hoolduse
kontseptsioon, mis esitati Vabariigi Valitsusele 2019. aasta novembris. Lähtudes Vabariigi
Valitsuse otsusest töötatakse järgnevatel aastatel edasi pikaajalise hoolduse süsteemi
edendamisega. Muuhulgas tuleb lähiaastatel leevendada pereliikmete ja lähedaste
hoolduskoormust pakkudes omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates sealhulgas
vabatahtlikke ja kogukonda ning soodustades hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu
ühitamist.
9
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
raamistik
Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse
süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks
vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja
teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku
loomiseks on oluline arendada ja rakendada esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse
ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja
sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess.
Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil viidi aastatel 2018–2019 ellu hoolduse
koordinatsiooni katseprojekt. Projekti käigus testiti koordineeritud lähenemise sobivust kuues
Eesti piirkonnas ning töötati välja alternatiivsed lahendused riiklikult rakendatavaks
koordinatsioonimudeliks. Eesti oludesse sobivaimaks peeti selgelt defineeritud ülesannetega ent
paindlikult rakendatavat mudelit. 2020. aastal alustatakse 8-12 piirkonnaga täpsustunud mudeli
rakendamist ning paralleelselt piirkondlike arendustega tehakse ettevalmistusi mudeli
rakendumiseks üle riigi. Seejuures on võtmetähtsusega, et kokku saaksid lepitud ühtsed alused
teenusvajaduse hindamiseks, andmete ristkasutamiseks ning inimesekeskse toe korraldamiseks.
Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises
Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste
kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste
liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt
tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada
sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevate aastate kohalike omavalitsuste
suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust
sotsiaalkaitselise abi osutamisel.
ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke
omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse
sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate)
pädevust suurendavaid koolitusi. Sotsiaalministeeriumi poolt käivitus aastal 2019. aastal
arendussprogramm, mille abil suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele
sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida
valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja
institutsionaalse võimekuse kasvu. Sotsiaalkindlustusameti juurde loodi 2019. aastal
sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku
sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke
strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242
„Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“).
Jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine
Tagamaks riigimeetmete (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused)
süsteemi jätkusuutlikkus vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis on oluline riigimeetmete
teenusekorralduse ja baaseelarvete korrastamine. Sealjuures tuleb edendada meetmete
kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende jätkusuutlikkus, sh tõsta töötajate palgad ja
teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks Sotsiaalkindlustusameti
teenusekorralduse sisulisele läbivaatamisele (milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt
kompenseeritakse) ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning
õigusloomemuudatuste rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks
lisataotlused riigieelarvesse, võttes aluseks Sotsiaalkindlustusameti prognoosid ja kulumudelid.
10
Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenusepakkujate ergutamine
2020.a. alguses valmib Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel roheline
raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu
toetamiseks kodus“. Rohelise raamatu kesksed küsimused, mille osas sõnastatakse
arengusuundi ning tehakse lahendusettepanekuid, on:
Mis on vajalik selleks, et uudsed lahendused toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut ja
heaolu tema kodus?
Kuidas toetada uudsete lahenduste kasutuselevõttu ja järjepidevat rakendamist
sotsiaalvaldkonnas?
Rohelise raamatu koostamise raames tehtud töö on algatuseks ühtse inforuumi tekkel ja sellest
lähtuval tulemuslikul koostööl.
Hoolekandepoliitika kujundamise eesmärk on senisest enam soodustada erasektori
investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetatakse lähiaastatel ESFi meetmest
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete,
teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada
hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad
erivajadustega inimeste toimetulekut.
Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi
hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi,
mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike
omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on
piirkondlikul tasandil oluline panustada jätkusuutlike koostöösuhete edendamise kohalike
omavalitsuste ning vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt
organisatsioonide/ettevõtete vahel. Samuti on oluline edendada koostööd sama valdkonna
vabaühenduste vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise
praktika kujunemisele hoolekandesüsteemis.
Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega
inimeste abistamisel, viiakse aastatel 2018–2020 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti
tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks
hoolekandesüsteemis.
45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamine (SoM)
Hasartmängumaksu eelarvest ja riigieelarve III lugemisel täiendavate eraldiste vahenditest
toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu erinevaid projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande,
perede, vanurite ja puudega inimestega.
Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
11
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja
ööpäevaringse institutsionaalse
erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade 2,1
2,5 3,1 3,7 4,6
suhtarv23 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate
ööpäevaringset erihooldusteenust saavate
psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 54
40 36 34 34
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %24 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja
ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste 0,6
0,9 1 1 1
suhtarv25 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
42 Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine (SoM)
Teenuse eesmärk on puudega inimese eluruumi ümberehitamine selliselt, et ta saaks oma kodus
võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja
hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused erivajadustega inimeste eluaseme
füüsilise kohandamise avatud taotlusvooru läbiviimiseks. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse
kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist.
Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“.
39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM)
Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk
on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul
jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule
suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna
töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) pädevust suurendavaid
koolitusi. Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja
erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda
põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning
nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust
pakkuvate asutustega katsetatakse vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning
eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel. Katsetamise tulemusena töötatakse välja Eestile
sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Toetamaks Ida-
Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium
mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
juhtide, sotsiaaltöötajate ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna
sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Sotsiaalministeerium on töötanud välja esmatasandi hoolduse
23
Näitab, kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud
sihtrühmades.
24
Näitab erihoolekandeteenuste osutamise keskkonna muutumist kodusarnasemaks ja teenuste korralduse muutumist
inimesekesksemaks.
25
Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate ja tööealiste puudega inimeste ning ööpäevaringseid institutsionaalseid
hooldusteenuseid (üldhooldusteenus) saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust
vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
12
koordinatsiooni kontseptsiooni ja katsetab seda KOVidega koostöös. Teenust rahastatakse ESF-
i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega hakatakse testima
ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse
pakkumise tulemusena suureneb erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes
inimeste osalemine igapäevaelus ning tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on
kompetentsikeskused, mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada
transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele
sobivate vedude planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning
integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT
koostööpartnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse
tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja
õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile.
235 Toetus tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks
(SoM)
Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist ning
innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist.
Avatud taotlusvoorude raames toetatakse:
sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, sh hoolduskoormusega inimesele toetavate
teenuste, koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja
intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamist kohalikes omavalitsustes;
innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist.
Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) kahe avatud taotlusvooru määruse kaudu:
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse
andmise tingimused ja kord“ ja „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”
toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks
sotsiaalvaldkonnas”.
137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI)
Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel
ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult
teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh
töötamaks erivajadustega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed).
Dementsussündroomi teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt
hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks.
Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA)
Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast
ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku
valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on
vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise
eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist,
teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid
hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenust saama
13
suunamisel juhtumikorraldajate süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi
rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama. Õigete inimeste õigeid teenuseid
saama suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes rehabilitatsiooni kõige enam
vajavad. Rehabilitatsiooniteenuse arendustegevusi rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest.
195 Abivahenditeenus (SKA)
Teenuse sisuks on toetada abivahendi ostmist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele,
et tagada inimeste puudest tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev
kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus
tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Vanaduspensioniealistele isikutele võimaldatakse
abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule.
Samuti on vanaduspensioniealistel isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis
nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist,
omaosaluse vähendamist, piirlimiidi suurendamist.
Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine“). Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja
perede programmi teenuses nr 220 „Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“.
242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust
kliendi jaoks. Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise
tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus
aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande
valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest
täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt
nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel;
ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i
tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud
info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil
sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF-
i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest.
286 Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse
suurendamine (SKA)
Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest
ei saa edukalt toime tulla kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti
nõustada tööandjaid ja erivajadusega inimeste lähedasi/hooldajaid. Nõustamise käigus tuleb
spetsialist inimese elu- või töökeskkonda, kus arutatakse kohandamisvõimalusi inimese, tema
lähedase või tööandajaga ning koostatakse hinnang soovitustega, milles kajastatakse
erivajadusega inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on
nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku
abivajadust, samuti keskkonnaga ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid.
Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine“
vahenditest.
14
276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM)
Teenuse eesmärk on parandada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste
pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis hakkab
koordineerima valdkonna võrgustikutööd, koondama tõenduspõhiseid metoodikaid, head
praktikat ja ekspertiisi, töötama välja juhendmaterjale, arendama tugiteenuseid ning nõustama
teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel, füüsilise keskkonna kohandamisel ja
keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda
infoliini vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 2018. aastal kuulutati
välja taotlusvoor üldhooldusteenust pakkuvatele hoolekandeasutustele dementsusega inimestele
teenusekohtade kohandamiseks. Toetuse abil on võimalik kohandada olemasolevaid
teenusekohti üldhooldekodus viibivatele dementsusega inimestele kvaliteetse teenuse
pakkumiseks ja/või luua uusi teenusekohti.
41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (SoM)
Teenuse sisuks on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise toetamine. Reorganiseerimise
eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste
reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel
erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete
teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste
taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada
inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvalt
elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse.
Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse
erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse
komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse
andmise tingimuste alusel.26 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse
hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 322 muutub
praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse
esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 124 kogukonnas elamise teenusekohta ning
74 toetatud elamise teenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 327 uut
teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 116 kogukonnas elamise, 25 toetatud elamise, 128
igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu intervallhoolduse
teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse
alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. Teenust rahastatakse ERFi
meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste
vajadustele vastavaks“.
303 Erihoolekandeteenus (SKA)
Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu
vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala
spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus,
ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud
elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel.
26
Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor:
(https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019)
15
Sotsiaalkindlustusameti andmetel osutatakse erinevaid erihoolekandeteenuseid ca 6000
inimesele (ca 7100 teenusekohal27), erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord)
on ca 1500 inimest. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab
mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest, kuigi praegune baasrahastus ei võimalda teenust
pakkuda inimestele, kes on selleks taotluse esitanud. Neile inimestele sobivate teenusekohtade
loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid teenusekohti inimese elukohas või selle lähedal.
Vajaduse analüüsimise ja teenusekohtade loomisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse
teenuse osutamiseks on vajalik kvalifitseeritud spetsialist, kes tegeleb inimese toimetuleku
säilitamise või arendamisega.
Alates 2020. aastast kajastatakse erihoolekandeteenusena ka seni eraldi olnud erihoolekande
päeva- ja nädalahoiu teenust. Tegemist on erihoolekande alateenusega, mille eesmärk on
pakkuda igapäevaelu toetamise teenust, vajaduse korral koos majutusega, raske, sügava, muu
täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure hooldusvajadusega inimestele. Oluline on
Sotsiaalkindlustusametipoolne töö teenuseosutajatega ja piirkondadega, kus teenusekohtadest
on puudus. Päeva- ja nädalahoiu teenuse kui ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivi
pakkumine võimaldab vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust,
toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele
nende vajadustele vastavaid teenuseid.
304 Tegevuslubade menetlemine (SKA)
Loakohustusega sotsiaalteenuste tegevuslubasid menetleb Sotsiaalkindlustusamet ning teeb ka
riiklikku järelevalvet majandustegevuse üle. Lubade andmine on eelkontrolli meede, mille abil
tuleb tagada majandustegevuse vastavus kõige olulisematele majandustegevuse nõuetele.
01.01.2020 jõustub loakohustus väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele ja
turvakoduteenusele.
305 Riiklik ja haldusjärelevalve (SKA)
2016. aastal jõustunud sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande
seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi
saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles
esmakordselt nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav
sotsiaalteenus peab vastama. Kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine vajab endiselt ühtlustamist.
Järelevalves kogutud teabe põhjal annab Sotsiaalkindlustusamet õiguspärasuse hinnangu
teenuse osutamisele ja KOV-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud haldusaktidele. Samuti
hindab Sotsiaalkindlustusamet KOV-ile riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste
vahendite kasutamist. Leitu põhjal teeb Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutusi ning annab soovitusi
õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalve eesmärk on aidata kaasa kvaliteetse
teenuse mõiste sisustamisele ning teenuse kvaliteedi ühtlustamisele.
299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmine. Tagatakse
toetavad teenused ja tugi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanutele.
Vastuvõtutingimustes lähtutakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kultuurilistest,
soolistest, usulistest, keelelistest ja teistest eripäradest ning arvestatakse nende erivajadustega.
27
01.08.2018 seisuga
16
Tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku
omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused
Tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt
saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamise toetuse
vahendeid, mis sisaldavad sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise
toetuse eelarvet.
Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste
osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond. Riikliku ohvriabi
korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse
ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse
raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku
hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabi teenuste eesmärk on
kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks
langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise
riski vähendamine.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine
korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise
korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist
ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist.
Programmi elluviimise perioodil on oodatavad tulemused:
Perevägivalla juhtumite puhul on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga üle Eesti juurutatud
kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning
ametkondade koostöö tugevdamise praktika vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskavale 2019–2023 (läbi on viidud koolitused, loodud on juhendmaterjalid
KOVidele ja täienduskoolitusprogramm lastekaitsjatele, kättesaadavad on
sotsiaalprogrammid vägivallatsejatele).
Seksuaalvägivalla ohvritele on tagatud standardiseeritud heatasemeline abi ning loodud on
eeldused tugevdatud erialade koostööks ohvrite abistamisel ja kaitsel.
Loodud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, et tagada õnnetusjuhtumite,
terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele
ja nende peredele vajaliku heatasemelise abi kättesaadavus.
17
Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkond on tugevdatud
Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Tõhustatud on teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste
kommunikatsiooni, jaotatud rollid, loodud asjakohased juhendmaterjalid ning koolitatud
pädevad spetsialistid.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on arendatud ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi,
mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid
teenuseid.
Ohvriabi seadus on terviklikult kaasajastatud. See sisaldab psühholoogilise abi ja
kuriteoohvrite riikliku hüvitise andmise reeglite muutmist, Sotsiaalkindlustusameti
korraldatavatele teenustele seadusliku aluse andmist ning õiguslike ebaselguste lahendamist
vägivalla ja kuriteo ohvritele osutatavate teenuste puhul. Lisaks on koostöös
Justiitsministeeriumiga loodud ohvriabi fondi loomise ja korraldamise kavand. Ohvriabi
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus peaks valmima 2020. aasta esimese kvartali lõpuks.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on sotsiaal- ja õigussüsteemi andmeregistritega hästi
seostatud ohvriabi infosüsteemiga. Infosüsteemi kasutuselevõtu eesmärk on parandada
ametkondadevahelist teabevahetust ja võimaldada inimesekesksete teenuste arendamist.
Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on rakendada raskete lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamiseks riskihindamise metoodikat üle Eesti ning planeerida hindamise jätkumine
peale MARAC projekti lõppu 2023. aastal.
Avatud projektitaotlusvoorude ettevalmistamine Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismidest toetatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti
„Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla
teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine
perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“.
Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine
ja ohvritele hüvitiste tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023
Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega* vähemalt vähemalt Vähemalt Vähemalt
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 80% 85% 85% 85%
soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks
* Algtase selgub 2020. aasta veebruaris
231 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse
majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi,
tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks
vajalikke teenuseid. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb peamiselt ohvriabi seadusest.
102 Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata
kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele. Selleks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist
nõustamist, sotsiaalnõustamist, tehakse väljatööd abivajajate leidmiseks, võimaldatakse
rehabilitatsiooni prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele ning tööturule suundumiseks
vajalikke teenuseid. Keskused asuvad kolmes Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi, väljatööd
18
ohvrite leidmiseks hakatakse tegema ka Pärnus. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb
CEDAW konventsiooni artiklist 628.
103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin (SKA)
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini teenust reguleerivad
inimkaubanduse direktiivi artikkel 18 ja inimkaubandusvastase konventsiooni artikkel 5, mis
näevad ette inimeste teadlikkuse suurendamise inimkaubanduse ohvriks langemise ohu
vähendamise eesmärgil. Sellest lähtuvalt on eesmärk nõustada inimesi, kuidas välismaale
turvaliselt tööle ja õppima minna, hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral
kontakteeruda asjakohaste asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks. Alates 1. aprillist
korraldab ja pakub teenust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi.
197 Naiste tugikeskuse teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus naistevastase
vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele
majutusele pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning
juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist,
psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Alates 2019. aastast paranes teenuse kättesaadavus
veelgi, avati kaks täiendavat varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise õiguslik
alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismide vahendite toel toimub aastatel 2020–2023 teenuse raames naiste
tugikeskuse liitteenuse arendamine. Eesmärk on tõsta naiste tugikeskuste teenuse kvaliteeti ja
tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega. Teenuse sisuks on teenusega seotud
pakkujate ja partnerite koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise
süsteemi loomine ning kvaliteedi hindamise alustamine.
199 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus.
Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja
psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi.
Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne-
Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse
tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse
järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama.
Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel
asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist
25.
200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA)
Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri
ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste
hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo
tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui
ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab
Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse
alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa
konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja
inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti
28
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/23988
19
Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Hüvitiste summad ning isikute ring, kellele hüvitised on
kättesaadavad, on jäänud ajale jalgu, mistõttu on plaanis analüüsida hüvitiste laiendamise
võimalusi.
201 Psühholoogilise abi teenus (SKA)
Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, on õigus
vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist.
Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul
sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema
toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe
kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga
alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi
seadusest. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite
erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks.
Järgnevate aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate
kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega (seksuaalvägivalla
kriisiabikeskused, lastemaja).
202 Taastava õiguse teenus (SKA)
Teenuse raames korraldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud
lepitusmenetluse korraldamine ja kontrollitakse selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe
tingimuste täitmist (teise astme kuritegude puhul). Prognoositav sihtrühma suurus
(lepitamiskatsete arv) programmi perioodil on 900 lepitust aastas. Teenuse osutamise õiguslik
alus tuleneb ohvriabi seadusest ja KrMSist. 2019. aastal viidi lepitusteenus Eesti õiguse
põhimõtetega paremasse kooskõlla ning uuendati koolitusmudelit. 2020. aastal alustatakse
vabatahtlike vahendajate väljaõpet ning koolitajate koolitamist. Vabatahtlike abil tõstetakse
võimekust laste ja noortega seotud õigusrikkumiste ja konfliktide lahendamiseks.
273 Sotsiaalprogrammi teenus vägivallatsejatele (SKA)
Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele
grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. 2020.
aastal tagatakse programmide pakkumine suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes
gruppides. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada
suhtlemisoskust. Samal ajal tehakse ettevalmistusi katmata sihtrühmadele mõeldud programmi
rakendamiseks Eestis. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest
rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames toimub aastatel 2020–
2023 vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi arendamine ja katsetamine. Eesmärk on tagada
vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on
programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine.
292 Ohvriabi nõustamis- ja võrgustikuteenus (SKA)
Ohvriabisse pöördunud või suunatud klientide arv oli 2019. aastal 4871. See tähendab, et kasv
võrreldes 2018. aastaga oli 26%. Pöördumistest 80% oli seotud perevägivallaga. Vägivallatsejate
kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7 kriisinõustamist
ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi pakutav kriisinõustamine on kõige stabiilsem, otsustati jätkata
kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik kuriteo- ja vägivallaohvrid
olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast vajaduse korral ööpäevaringset
nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas ainult naistele, kes on
vägivallaohvriks langenud. Oluline on tugiisikute süsteemi loomine, mis toetaks ohvriabitöötajaid.
Klientide arvu kasvu taustal saab esmasel nõustamisel suurema rolli kriisiabitelefon 116006,
ohvriabitöötaja roll on nõustada inimesi, kes on motiveeritud kasutama rohkem abi või kelle puhul
20
on tuvastatud suur kaitse- või abivajadus – selliste ohvrite abistamiseks rakendatakse MARAC
mudeli raames võrgustikutööd, mille eesmärk on ohvri heaolu kasvatamise kõrval vähendada
korduvat ohvristumist ning säästa inimelusid. Olulist tähelepanu pööratakse ka ohvriabiteenuse
professionaalsuse kasvatamisele nii nõustamis- ja võrgustikutöö oskuste parandamise kui ka
supervisioonide ja kovisioonide süsteemi rakendamise kaudu.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti tulemusena arendatakse aastaks 2023 välja ohvriabi
vabatahtlike süsteemi, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust ja
mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist.
294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tõhustada psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavust hädaolukorrast
(terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju, liiklusõnnetus vms) puudutatud isikutele ja nende
peredele. Ohvriabi hakkab koordineerima psühhosotsiaalse kriisiabi osutamist
multidistsiplinaarsete meeskondade kaudu, kohe hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning
koostöös kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonidega, vajaduse korral KOV-i lastekaitse- ja
sotsiaaltöötajatega tehakse koostööd ohvritele parima abi tagamiseks. Vajaduse korral
kaasatakse vaimse tervise spetsialistid, tervishoiuasutused jm olulised osapooled.
Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete
võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti
ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %*
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse
monitooring
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste
tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab
isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse,
puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega
tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja
rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega,
Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes
eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist
ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku
diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või
töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler.
21
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Mitmekesise töökoha märgise saanud
17
organisatsioonide arv suureneb suureneb suureneb suureneb
(2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, kes tunneksid end
mugavalt töötades koos inimesega, kes
kuulub seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel
poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub
seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja ellu rakendamine, et tagada
vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse
valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis
osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist.
Perioodil 2020–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja
teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada
diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist
ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Võrdse kohtlemise seaduse
eelnõu menetlemine vabariigi valitsuses ja Riigikogus.
Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise
põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja
ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse
väärtustamiseks ning sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva
ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist
soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide
koostamisel ning võrgustikutegevusi hea praktika vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga
koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ja
võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ning siht- ja sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja
toetamiseks. Lisaks panustatakse Riigikantselei juurde loodud Ligipääsetavuse rakkerühma
töösse ning kaupade ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riiklikku üle võtmise protsessi.
Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike
andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi
võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks oma tegevuses. Tugevdatakse võrdse kohtlemise
küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja
kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõigusi
puudutavat infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide
eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt
juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu.
22
Programmi eelarve
Eelarve
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
jaotus
Programm Hoolekandeprogramm Kulud -88 814 055 -77 550 472 -74 730 466 -73 577 978
sh
välistoetused
Programm Hoolekandeprogramm -25 864 657 -13 279 129 -9 617 911 -4 001 225
ja
kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Hoolekandeprogramm -385 427 -508 996 -457 095 -459 351
kulud
Iseseisvat toimetulekut toetavate ja
kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning
Meede 1.1. Kulud -84 047 741 -72 694 184 -69 707 127 -68 492 816
vajadustele vastavate hooldusvõimaluste
tagamine
Iseseisvat toimetulekut toetavate ja
Mitterahalised
Meede 1.1. kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning -226 047 -303 731 -299 144 -300 851
kulud
hooldusvõimaluste tagamine
Iseseisvat toimetulekut toetavate ja
kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning
Tegevus 1.1.1. -7 033 318 -6 005 351 -6 130 578 -6 252 647
vajadustele vastavate hooldusvõimaluste
tagamine
Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle
Teenus 38 SOM -1 356 318 -1 346 351 -1 350 578 -1 350 647
elluviimise korraldamine
Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate
Teenus 45 kodanikuühiskonna organisatsioonide SOM -5 677 000 -4 659 000 -4 780 000 -4 902 000
võimestamine
Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine
Tegevus 1.1.2. -77 240 470 -66 992 563 -63 875 694 -62 541 020
ja arendamine
Tööturul osalemist toetavad
Teenus 39 SOM -2 757 105 -3 050 427 -2 390 373 -882 734
hoolekandeteenused
Toetus tööturul osalemist toetavate
Teenus 235 hoolekandeteenuste arendamiseks ja SOM -5 537 260 -3 380 296 -2 036 086 -1 033 543
pakkumiseks
23
Eelarve
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
jaotus
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse
Teenus 137 TAI -242 027 -148 358 -148 445 -148 437
toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine
Teenus 194 SKA -4 091 055 -3 202 627 -3 222 004 -5 155 779
ja arendamine
Teenus 195 Abivahenditeenus SKA -7 171 587 -8 596 585 -8 879 489 -11 054 430
Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise
Teenus 242 SKA -1 012 102 -200 113 -185 656 -185 663
teenus
Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja
Teenus 276 SOM -272 069 -272 069 -272 069 -272 069
teenusekohtade kohandamine
Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline
Teenus 42 SOM -2 882 969 -2 096 020 -1 846 734 -976 545
kohandamine
Teenus 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine SOM -12 242 018 -4 331 182 -3 120 391 -1 079 742
Teenus 303 Erihoolekandeteenus SKA -39 545 949 -40 405 074 -40 535 570 -40 536 730
Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja
Teenus 286 abivahendispetsialistide pädevuse SKA -262 277 -79 189 -79 679 -79 733
suurendamine
Teenus 304 Tegevuslubade menetlemine SKA -273 257 -274 819 -275 117 -275 152
Teenus 305 Riiklik ja haldusjärelevalve SKA -273 257 -274 819 -275 117 -275 152
Teenus 299 Rahvusvahelise kaitse teenus SKA -677 537 -680 987 -608 965 -585 311
Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine Kulud -4 317 975 -4 453 833 -4 540 479 -4 602 287
Mitterahalised
Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine -159 237 -205 157 -157 824 -158 379
kulud
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine -491 500 -489 720 -445 487 -325 495
Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise
Teenus 240 SOM -491 500 -489 720 -445 487 -325 495
korraldamine
Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud
Tegevus 1.2.1. teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise -3 985 712 -4 169 270 -4 252 816 -4 435 171
tagamine
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite
Teenus 231 SKA -142 878 -146 650 -141 781 -141 850
abistamise teenus
24
Eelarve
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023
jaotus
Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja
Teenus 102 SKA -225 878 -225 650 -215 781 -215 850
rehabilitatsiooniteenus
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite
Teenus 103 SKA -139 878 -143 650 -142 781 -142 850
abistamise nõuandeliin
Teenus 197 Naiste tugikeskuse teenus SKA -1 241 610 -1 298 931 -1 337 057 -1 328 099
Teenus 199 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus SKA -217 394 -215 841 -204 919 -204 974
Teenus 200 Kuriteoohvri hüvitis SKA -178 339 -169 569 -162 816 -153 843
Teenus 201 Psühholoogilise abi teenus SKA -672 878 -830 650 -1 023 781 -1 266 850
Teenus 202 Taastava õiguse teenus SKA -260 700 -267 508 -252 901 -252 910
Teenus 273 Sotsiaalprogrammi teenus vägivallatsejatele SKA -154 878 -155 050 -140 681 -130 850
Teenus 292 Ohvriabi nõustamis- ja võrgustikuteenus SKA -525 403 -502 119 -444 537 -411 246
Teenus 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenus SKA -225 878 -213 650 -185 781 -185 850
Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete
Meede 1.3. võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse Kulud -448 339 -402 455 -482 860 -482 874
suurendamine
Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete
Mitterahalised
Meede 1.3. võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse -143 -108 -127 -121
kulud
suurendamine
Võrdse kohtlemise edendamine ja
Tegevus 1.2.1. -448 482 -402 563 -482 987 -482 995
võrdsete võimaluste tagamine
Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja
Teenus 58 SOM -448 482 -402 563 -482 987 -482 995
rakendamine
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis
varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Ostetavates teenustes on arvestatud
sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi kasvu võrreldes 2019. aastaga 2,5%.
25
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
26
Hoolekandeprogrammi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused
2020. aastal liideti teenus nr 196 „Erihoolekandeteenuse saamine“ ja teenus nr 274
„Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse saamine“ kokku üheks uueks teenuseks nr 303
„Erihoolekandeteenus“.
Programmi lisandus alates 2020. aastast uus teenus nr 299 „Rahvusvahelise kaitse teenus“, mis
varem oli kajastatud mitme teenusena Siseministeeriumi „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“
programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ all.
Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 277 „Innovaatilise eakate kodu
rajamine“, kuna tegemist oli ühekordse investeeringutoetusega 2019. aastal.
Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 278 „Hoolduse koordinatsiooni
katseprojekti elluviimine“. Projekt viidi ellu aastatel 2018-2019 ning hoolduse koordinatsiooni
kujundamisega seotud tegevused on 2020. aastal kajastatud teenuse nr 38 „Hoolekandepoliitika
kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ all.
Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalkindlustusameti teenust nr 293 „Ohvriabi ja
ennetusteenuse arendamine“. Teenus on jaotatud teistele olemasolevatele teenustele, mis
puudutavad ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamist ja ohvritele hüvitise
tagamist.
27
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala
asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine,
elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise
sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku
sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi
toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.
Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada
inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist
pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda
tööturule või püsida tööturul.
28
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil
tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse
stereotüüpse suhtumise muutmist.
Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste
vägivallaohvrite teenuseid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade
võimestamist ja rahvatervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi ning tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva
toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse
leevendamisega.
Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele
kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.
Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele,
sealhulgas puudega inimestele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parendada sotsiaalkaitse- ja
tervisevaldkonna integreeritust.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muuhulgas eesmärgiks vägivallaohvrite
abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest
lähtuv kaitse ja tugi.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muu hulgas tasakaalustatud kodakondsus-
ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
osutatavatel sotsiaalteenustel.
Seirekorraldus
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava29 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete30 valdkondliku
komisjoni31 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks32.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
29
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
30
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
31
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
32
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
29
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
30
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 7
Tulemusvaldkond Perepoliitika (PP)
Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja
eesmärk elukvaliteet on tõusnud
Valdkonna
Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1
arengukava
Programmi nimi Laste ja perede programm (PP01)
Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
Programmi eesmärk
parandamine, soodustades seeläbi laste sünde
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise
Kaasvastutajad
ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Siseministeerium (SiM)
Sissejuhatus
Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede
arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste
ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse
tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu,
toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks
ja elanikkonna kestmiseks.
Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt
lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel
osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning
hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest.
Alates 2020. aastast viiakse laste ja perede programmi ellu koostöös rahvastikuministriga
(Siseministeerium), kes vastutab peretoetuste, elatisabi ja vanemahüvitise ning perepoliitika
valdkonnaga seotud poliitikakujundamise eest. Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas on
jätkuvalt laste heaolu, sh laste hoolekandeteenuste pakkumise korraldamine ja lastekaitse.
1
Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020
1
Laste ja perede arengukava 2012–2020
Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde
Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk
2: 3: 4: 5:
Strateegiline eesmärk
1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on
vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused
Eesti laste- ja
kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu
perepoliitika on
vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et
teadmistepõhine ja
kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada
ühtne, et toetada
vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga
ühiskonna
et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme
jätkusuutlikkust
elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat
tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine,
soodustades seeläbi laste sünde
Mõõdik Algtase Sihttase 2020 Sihttase 2021 Sihttase 2022 Sihttase 2023
Soovitud laste arv ja naistel
soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja
tegelik laste arv2 0,88 ja
tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste
Allikad: Special meestel
arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus
Eurobarometer, Euroopa 1,55
väheneb väheneb väheneb väheneb
Komisjon (2011. a)
Osakaal lastest (4.–11.
klass), kes on eluga
jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
üldiselt rahul 82%
tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
Allikas: Lapse õiguste ja (2018. a)
tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb
vanemluse uuring 2018,
Praxis
0–2-aastaste lastega 20–
49-aastaste meeste ja
naiste tööhõivemäära 62,9 pp
61 pp 60 pp 59 pp 55 pp
erinevus ehk hõivelõhe (2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
tööjõu uuring
Olukorra lühianalüüs
Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu
mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe
igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede
majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks.
Valdkonna peamine eesmärk on väärtustada ja tagada iga lapse heaolu vananeva rahvastikuga
ühiskonnas, kus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti
2
Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt
avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika
ja regulaarne andmeallikas.
2
andmetel elas 2019. aasta alguses Eestis 254 445 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu
elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui
57 900 võrra.
Statistikaameti andmetel registreeriti 2018. aastal Eestis 14 367 elussündi ja 15 751 surma ehk
aasta jooksul suri 1834 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. 2018.
aastal sündis 583 last rohkem kui 2017. aastal. Kuigi sündimus 2018. aastal suurenes, on
rahvastiku vananemine toonud kaasa ka suurenenud surmade arvu, mis hoiab loomulikku iivet
jätkuvalt negatiivsena. 2018. aasta sündide arv lõpetas pärast majanduskriisi alguse saanud
sündide vähenemise jada ja seda peamiselt just kolmanda lapse sündide arvu suurenemise tõttu
– kolmandaid lapsi sündis 2018. aastal kokku 2818, ca 23% rohkem kui varasemal aastal.
Kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas
kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv
peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal. Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem
lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167).
Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2018. aastal oli sündimuskordaja
1,67. Viimasel viiel aastatel on sündimuskordaja olnud üldiselt tõusutrendis ning läheneb
iseseisvusaja kõrgema taastetasemeni, milleks oli 2010. aastal 1,72. Eesti puhul on kaks kõige
olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea
jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.3 2016. aastal ületas Eesti naiste
lapse saamise keskmine vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2018. aastal
(ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,54 aastat).
Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv.
Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava
keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta
Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed
2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes
varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud.
Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks
avaldamiseks, aga ka sündimust soodustavate poliitikate tõenduspõhiseks arendamiseks teha
perioodilisi küsitlusuuringuid.
Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede
materiaalne kindlustatus. Võrreldes 2017. aastaga on allpool absoluutse vaesuse piiri elavate
laste osakaal ja arv veidi vähenenud: kui 2017. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5%,
siis 2018. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri 1,6% lastest. Võrreldes teiste leibkondadega
on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 4,9% elasid vaesuses. Kui
aastal 2014 oli ka vähemalt kolme lapsega paaride absoluutse vaesuse määr leibkonniti tunduvalt
suurem, siis aastaks 2018 on see langenud kõikide lastega leibkondadega võrreldes sarnasele
tasemele (1,6%).
Laste vaesuse vähenemise taga alates 2015. aastast on olnud perehüvitiste suurendamine,
samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Kolme ja enama
lapsega perede vaesust on vähendanud lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta
1. juulist. Perehüvitiste olulist mõju vaesusele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi
toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2017. aastal peretoetused ja
vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 4,4 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 58% võrra.
3
Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti
Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf
3
Peretoetused (sh lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2017. aastal laste absoluutset vaesust
2,9 protsendipunkti ehk 48% võrra4. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste
mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-
kuuseks saamiseni. Lisaks on alates 2017. aasta algusest võimalus saada täitemenetlusaegset
elatisabi.
Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on
vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele
reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased
oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36%
lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest
peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.5 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad
pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus,
paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.6, 7, 8, 9 Eestis tehtud uuringud10
näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste
koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidi teistele Euroopa riikidele saanud
tavapäraseks praktikaks.
Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused.
SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised viitavad, et vanemad ei suuda sageli kooselu
või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates küsimustes kokku
leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud
pöördumistest moodustasid 2019. aastal 24% lapse suhtluskorraga, elatisega ja hooldusõigusega
seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1726, neist hooldusõiguse küsimustega
seonduvaid 373, kohtuväliseid 169 ja kohtumenetluse aegseid 204). SKA lastekaitse osakond
tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2019. aasta üksikjuhtumite
peamisteks probleemideks olid nii lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatisega seonduvad
küsimused, aga ka lapse heaolu kontrolli taotlused, teated väheste vanemlike oskustega
vanemate kohta ja lapseröövi avaldused.
2018. aastal esitati maakohtutele 2544 hagiavaldust elatise asjades, hooldus- ja suhtlusõiguse
küsimustes esitati maakohtule 1234 avaldust. 2017. aasta seisuga on 8900 vanemat elatisraha
võlgu 11 000 lapsele ning võlgnevus ulatub 52 miljoni euroni. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul
moodustasid 2018. aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi puudutavatest kirjalikest
avaldustest ligikaudu viiendiku vaidlused lapsevanemate vahel (hooldusõigus, suhtlusõigus,
elatis).
Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi: 2010. aastal oli
abivajavaid lapsi arvel 3904, 2015. aasta lõpu seisuga 7924 ehk kaks korda enam. 2018. aastal
oli lastekaitsealaste juhtumitega lapsi Eesti kokku 9488, sh algatati uusi juhtumeid aasta jooksul
3582 lapse osas11. Aasta jooksul tehti 2167 pöördumist seoses hooletuses või hädaohus olevate
4
2018. aasta siirete mõju andmed erinevate toetuste lõikes avaldatakse 2020. aasta märtsis.
5
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2018, Praxis
6
Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes.
Child Development 1996;67(3):1186-1205
7
Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White,
African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170.
8
Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244
9
Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed
(Policy Brief No. 22)
10
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 ja Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis
11
Abivajanud laste arvu koguti hoolekandestatistikas kuni aastani 2015, alates 2016. aastast muudeti statistika korjet kooskõlas
LasteKS-iga ja koguma hakati lastekaitsejuhtumitega laste arvu. Andmete kogumise muutusest tulenevalt pole 2015.a ja varasemad
andmed ning 2016.a ja hilisemad andmed omavahel võrreldavad (sisult on küll tegemist sarnaste andmetega, kuid seaduse ja
definitsiooni muutus mõjutab samuti andmete võrreldavust).
4
ja väärkoheldud lastega kohalikes omavalitsustes ning lisaks registreeris Sotsiaalkindlustusamet
samateemalisi pöördumisi 189 (STARi andmed; temaatiliste pöördumiste registreerimise arv
2018. aasta jooksul, sama isiku osas võis olla mitu pöördumist). Abivajavate laste arvu kasvu taga
ei tule näha mitte niivõrd abivajaduse kasvu kui abivajanud laste paremat märkamist, mis on
tulenenud ka spetsialistide arvu kasvust ja muutunud tööpraktikast (eeldatavasti omab mõju ka
alates 2016. aastast lastekaitseseaduses juhtumimenetluse algatamise vajaduse selgem
defineerimine). 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis arvestatult keskmine laste arv ühe
täiskoormusega töötava kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kohta 1024 last. See näitaja
on samas suurusjärgus kui aasta varem (1025 last keskmiselt ühe lastekaitsespetsialisti kohta
2017. aasta lõpu seisuga), võrreldes varasemate aastatega, aga positiivselt vähenenud (2010.
aastal 1479 last, 2016. aastal 1060 last). Kui varem olid ka maavalitsustes lastekaitsespetsialistid
(2016. aasta lõpu seisuga 18 töötajat kokku koormusega 9,9), siis 2017. aastal maavalitsused
kaotati ning vastavad ülesanded anti üle kohalikele omavalitsustele ja Sotsiaalkindlustusametile
(SKA). Alates 2016. aastast tegutseb SKA lastekaitse osakond, kus 2016. aasta lõpu seisuga oli
neljas piirkonnas kokku 26 täiskoormusega lastekaitsespetsialisti. 2018. aasta lõpuks oli töötajaid
44 (kokku koormusega 43,25) ning lisaks 12 lühemaajalist töötajat lastega seotud projektidel. Kui
veel 2017. aasta lõpu seisuga puudus 13% kohalikest omavalitsustest lastekaitseülesannetega
ametnik, siis 2018. aasta lõpu seisuga on lastekaitsetöötaja pea igas omavalitsuses (97%) ja
enamasti on olemas ka täisajaga lastekaitsetööd tegev ametnik (täiskohaga lastekaitsetöö
ülesannetes ametnik on 91% KOVidest), ainult osaajaga lastekaitseametnik on 6% KOVidest.
Lastekaitseametnikest 240 ehk 93% töötab täiskoormusel ning 19 ehk 7% osakoormusel.
Võrreldes varasemate aastatega on täiskoormusel töötavate lastekaitseametnike osakaal
märkimisväärselt kasvanud, vahemikus 2014–2018 töötas keskmiselt 63% lastekaitseametnikest
täiskoormusel.
Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on
lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli
ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemisel kogu peret, tagades seeläbi
abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või
neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka
erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele
paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui
abi vajanud laste arv on kasvanud (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd
ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke
juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2018. aastal
eraldati perest 287 last, mis on ligi 200 last vähem kui kaheksa aastat varem (2010. aastal oli
perest eraldatud lapsi 460). Perest eraldatud laste arv on järjepidevalt vähenenud. Nii oli 2013.
aastal perest eraldatud lapsi 436, 2016. aastal 353 ja 2017. aastal 267 last. Perest eraldatud laste
osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ja 0,11%-
ni (2017 ja 2018).
Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda.
Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning
pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata.
2018. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt:
perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 63,6% (hooldusperes 127 ja
eestkosteperes 1429 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 36,4% (asendus- ja
perekodus 892 last) lastest. Kuigi aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka laste arv
asendushooldusel järk-järgult vähenenud, on näitaja asendushoolduse vormide järgi olnud
sarnane: 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel
(perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel
asendushooldusel (asenduskodus 1151 last). Asendushooldusel olevate laste arv on väikses
5
langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2018. aasta lõpus 0,96%
lastest (0–17-aastased), proportsionaalselt veidi enam on vähenenud perekonnas hooldamisel
olevate laste arv (viimase viie aastaga ca 90 last vähem).
Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane toe pakkumine on väga oluline
puudega laste puhul. Praegu on puudega laste vanematel raske vajalikku abi leida, sellega
kaasnev asjaajamise korraldus on keeruline ning killustunud erinevate valdkondade ja tasandite
vahel. 2017. aastal Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ja Turu-uuringute ASi poolt tehtud
puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust ilmnes, et ligi pool (46-50%) lastega
peredest leiab, et teave lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on kas pigem raskesti või
väga raskesti kättesaadav.12 Vaja on jõuda olukorrani, et toe pakkumine oleks korraldatud
võimalikult ühest kohast, et vanem ei peaks enam pöörduma mitme asutuse poole. Lisaks tuleb
omada tervikpilti laste vajadustest ja vähendada killustatust, mis võimaldaks pakkuda sama raha
eest rohkem tuge seal, kus laps seda vajab.
Lisaks näitasid sama uuringu tulemused, et pakutavate teenuste maht ja toetuse suurus ei vasta
tegelikele vajadustele. Vanemate hinnangul on piisavas mahus sotsiaalteenuseid saanud
kasutada vähem kui pooled neist, kellel teenuseid on vaja olnud. Eriti kriitiline on olukord
sotsiaaltranspordi, lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenusega, mida pole hinnangute kohaselt
saanud üldse kasutada ligikaudu pooled neist, kellel teenust on vaja olnud.
Aastaid on raske ja sügava puudega lapse toetus olnud 80,55 eurot ning keskmise puudega lapse
toetus 69,04 eurot. Uuringutulemuste järgi jäävad 50% sügava puudega laste kulud vahemikku
119–339 eurot, maksimaalselt võivad aga olla kuni 600 eurot. Raske puude korral jäävad kulud
poolte leibkondade jaoks vahemikku 60–219 eurot ning keskmise puude korral vahemikku 48–
195 eurot. 1. jaanuarist 2020 tõusis keskmise puudega lapse toetus 138,8 euroni, raske puudega
lapse toetus 161,1 euroni ning sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni.
Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine,
selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes
noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pool väärkohtlemise
ohvritest räägib juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale, vähesed
usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi harvem politseid. 13
Väga paljud lapsed aga õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni ei jõua.
2018. aastal jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste kohtlemise muudatused, mis
suurendasid politsei, prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks kohtlemiseks viisil, mis
on eakohane ning ennetab uute süütegude toimepanemist. (Korduv)õigusrikkumiste
ennetamiseks on oluline toetavate teenuste kättesaadavus KOV-ides, näiteks perede
toetusmeetmete pakkumine, märkamine ja abisaamisvõimalused koolides ning head
huvitegevuse ja noorsootöövõimalused koolivälisel ajal. Laste puhul, kelle rikkumiskäitumine on
kõrgema riskiga, on probleemiks tõenduspõhiste riskide ja vajaduste hindamisvahendi puudumine
lapse olukorra hindamiseks, järjekorrad teenuste saamiseks (nt MDFT) ning kinnise lasteasutuse
teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsetele sihtrühmadele (nt põhihariduse omandanud
noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtrühmaga, eeldab kinnise lasteasutuse teenus ka vastava
kompetentsi teadlikku arendamist Eestis.
12
Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Turu-uuringute AS
13
Tartu Ülikool, Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015, lk 6, 7. Internetis kättesaadav:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf
6
Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv
lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja
heaolu
Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Laste- ja perepoliitika arendamiseks
kavandatud tegevused on ellu viidud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste
õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada
laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise
ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja
elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda
puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.
Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde,
viiakse ellu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsil 2018 jõustus
vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samal ajal
vanemahüvitise saamisega tulu kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal
ca 1544 eurot, 2019. aastal ca 1660 eurot), ilma et hüvitis väheneks. 2019. aasta 1. septembril
jõustusid muudatused, millega muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi ning
edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.
Samuti lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult
vanemahüvitise skeemi. Edasistel aastatel tekib vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist
päevade kaupa kogu kolme aasta pikkuse vanemapuhkuse perioodil, vajaduse korral hüvitise
saamist katkestades ja taasalustades ning vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem
isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus (kümne tööpäeva asemel 30 päeva) ning vanematel on
võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist kaks kuud samal ajal. Muudatused tehakse ka
lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse regulatsioonis. Eesti Haigekassa poolt makstav
sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise skeemi ning kõiki vanematele makstavaid hüvitisi
hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet.
Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:
töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel,
korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;
töötatakse välja mitmekülgsete probleemidega lastele mõeldud kompleksteenus;
töötatakse välja lahendused seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste
abistamise süsteemi arendamiseks ning lastekaitsekorralduse tõhustamiseks;
koostöös Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga töötatakse välja lahendused riikliku
perelepitussüsteemi loomiseks.
7
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega
2021
seotud pöördumiste arv väheneb väheneb väheneb väheneb
(2017. a)
Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest
0,1%
lastest14 langeb langeb langeb Langeb
(2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet
133 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine (TAI)
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne
lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on
täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile.
213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA)
Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud
Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks
lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine
ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. LasteKS § 6 lõige 1
toob välja, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut
ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast
märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide,
kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja
arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist.
LasteKS § 6 lõige 2 sätestab korraldatava teenuse raami riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil –
ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse
ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse
vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning
olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.
Toimiv ennetus sisaldab endas eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist
perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks
ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetusega seotud
organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu
põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega. Eestis teevad laste ja
perede heaolu huvides omavahelist koostööd õiguskaitse-, tervishoiu-, haridus- ja
sotsiaalvaldkond ning paljud teised valdkonnad. Lastekaitsealase ennetuse ja teavituse teenuse
ülesanne on viia see töö omavahel kooskõlla. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem,
mille tulemusena paraneb laste ja perede elukvaliteet.
14
Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi
lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb
peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsevaldkonna tööd).
8
214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA)
Teenuse sisuks on LasteKS § 15 lõikes 2 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanded pakkuda
KOVi taotlusel nõustamist lapse heaolu tagavate arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste
üksikjuhtumite vahendamisel ja sellealasel KOVide nõustamisel, samuti KOVi abistamine
lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel
olemasolevate riiklike meetmete seast. Lisaks kuuluvad teenuse alla ka LasteKS § 15 lõike 3
punktis 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOVi lastekaitsetöötajatele ning
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse
vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
Rakendades KOVi lastekaitsealase nõustamise teenust on Sotsiaalkindlustusameti eesmärk
kompetentsikeskusena suurendada KOVi lastekaitsetöötajate pädevust, arendada töö kvaliteeti
kasutades tõenduspõhiseid ja kaasaegseid lastekaitse juhtumitöö metoodikaid ning toetada laste
õigustest ja huvidest lähtuva lastekaitsevaldkonna korraldust KOVis.
KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku analüüsi- ja
vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste
elluviimise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOVidele järjepidevat ja sihipärast
nõustamist, mis hõlmab kõiki KOVi lastekaitsealase nõustamise teenuse osi.
215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA)
LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb abivajavast lapsest viivitamata teavitada kohaliku
omavalitsuse üksust või helistada lasteabitelefonile 116111. Sama seaduse § 15 lõike 3 punkti 6
kohaselt rakendab Sotsiaalkindlustusamet lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena
lasteabitelefoni pidamise. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada
last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende
lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Lasteabitelefon on üle-eestiline
ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda
nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Pöördumise käigus jagatakse
nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida ning kontakte erinevate teenuste ja võimaluste
kohta. Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd KOVi
lastekaitsetöötaja, lastemaja, politsei ja häirekeskusega. Lasteabitelefon on üks väheseid
teenuseid Eestis, kuhu laps saab iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast.
Sotsiaalkindlustusamet rakendab lasteabitelefoni kaudu ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 3
kehtestatud meetmena spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva
lapse abistamiseks töövälisel ajal, pakkudes lastekaitsealast nõustamist ja tuge. Lasteabitelefon
korraldab hädaohus oleva lapse juhtumit seni, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole
kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötajapoolne sekkumine lapse abistamiseks ja tema
ajutiselt perest eraldamiseks. Otsuse alusel võib laps jääda perekonnast eraldatuks ning talle
määratakse ajutine viibimiskoht, vajaduse korral täpsustatakse suhtluskorda kuni asjaolude
äralangemiseni või kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111,
kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist, teavitustegevust ja
teadlikkuse hindamist. Teavitustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust lasteabitelefonist kui
teenusest, kuid ka lastega seotud teemadest üldisemalt, suurendades seeläbi valdkondlikku üldist
teadlikkust. Laialdasem teavitustöö aitab suurendada pöördumiste arvu ja seeläbi lastele abi
pakkuda. Teadlikkuse hindamine annab ülevaate elanikkonna teadlikkusest teenusest.
9
216 Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu,
majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA)
Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvrite majutamiseks,
nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks sõlmis Sotsiaalkindlustusamet riigihanke korras hankelepingu
SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ-ga, kellele anti ohvriabi seaduse § 3¹ lõike 1 ja välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 17 lõike 12 alusel aastateks 2017–2019 üle teenuse
osutamine alaealisele inimkaubandusohvrile, seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ja saatjata
alaealisele välismaalasele. Alates 01.01.2018 on teenuse sisuks saatjata alaealistele
välismaalastele asendushooldusteenuse osutamine vastavalt SHS §-le 1261 ja VRKS § 17
lõikele 12 (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi,
tõlketeenus jms).
217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA)
Lastemajateenus on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete
alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele, kus ohvriks
langenud lapsed saavad lapsesõbralikku, integreeritud tuge ning kus lapse heaolu nimel töötavad
ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega
töötavad spetsialistid. Lastemaja mudeli mõte on pakkuda lastele koordineeritud ja tõhusat abi
ning hoida ära lapse taasohvristamist kriminaalmenetluse käigus.
Koostöö aluseks on ametlik kokkulepe Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri vahel, kes on võtnud endale ülesanded
ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis.
Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale
tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ning korraldada vajalikku
abi ohvriks langenud lastele ja peredele.
Lastemajateenus koosneb neljast põhitegevusest: multidistsiplinaarse koostöö koordineerimine,
lapse ja pere abivajaduse hindamine, lapse ärakuulamine ja pere nõustamine ning ohvriabiteenus.
Lastemajateenuse ühte tegevust, ohvriabiteenust, osutatakse ohvriabi seaduse alusel (seadus
sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused seksuaalselt väärkoheldud alaealistele
ohvriabiteenuse korralduses).
Lastemaja ülesanded: tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja
õigustega; kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; luua võrgustik ja arendada koostööd
organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahel koostööd; tagada lastemajateenuse järjepidev
areng.
Senine lastemajateenuse osutamine on näidanud, et teenuse vajadus on suurem kui teenuse
osutamise jaoks riigieelarves eraldatud summa võimaldab ja tervet Eestit teenusega kvaliteetselt
katta on raske. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda abivajavad lapsed kiirelt teenust
saama, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võivad kannatada teenuse
kvaliteet ja koostöö partneritega.
Eesti kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 soovitakse parandada ohvrite olukorda ning
kuritegevusega tekitatavat kahju vähendada muu hulgas sotsiaalsüsteemi abil.
Justiitsministeeriumi esitatud statistika näitab iga-aastast seksuaalselt väärkoheldud laste
juhtumite arvu tõusu, kuid siiski on see Eesti rahvaarvu arvestades liiga väike. Euroopa Nõukogu
sõnul on seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud ca 20% Euroopa lastest, aga nende
juhtumiteni on raske jõuda. Lastemajateenuse eesmärk on jõuda ka nende juhtumiteni, mis
esialgu politseisse ei jõua. Ka vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 ning lapse
heaolu hindamise käsiraamat (2017) toob ühe olulise juhtpõhimõttena välja senisest suurema
10
valdkondadeülese koostöö tegemise vajaduse, viidates, et vägivald on väga mitmetahuline
probleem, mille ennetamine eeldab eri asutuste aktiivset koostööd, mida lastemajateenuse
kontseptsioon võimaldab.
Lastemajateenuse kättesaadavuse parandamiseks laiendatakse teenust 2020. aastal Ida-
Eestisse. Et teenus oleks paremini kättesaadav ka Lääne-Eestis elavatele lastele/peredele, on
vajalik luua lastemaja 2022. aastal ka Lääne-Eesti piirkonda. Uute lastemajade avamisega saab
avastada rohkem juhtumeid ning abistada rohkem lapsi ja toetada lähedasi. Samuti on väga
oluline teha rohkem teavitus- ja ennetustööd.
Põhja ja Lõuna piirkonna lapsed ja pered saavad jätkuvalt teenust kodulähedases lastemajas.
Teenuse kvaliteet ei halvene, teavitus, ennetus- ja arendustegevused jätkuvad. Lastemajateenust
pakkuvate töötajate hulk kasvab ja kompetents suureneb, koostöö partneritega paraneb ning
seeläbi suureneb ka töömaht ja paraneb kvaliteet.
Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on
kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele
Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused
Oodatav tulemus: lapsevanemad, kes vajavad laste kasvatamisel nõu ja abi, saavad õigel ajal
vajalikku tuge vanemluskoolituste või muude vanemlust toetavate teenuste näol. Lahku läinud
vanematel on lapse elukorraldust puudutavates küsimustes võimalik kokkuleppele jõuda
perelepitaja abiga.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu
ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda 53%
langeb langeb langeb langeb
või ei söanda kellegi poole pöörduda (2018. a)
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis
Laste kehalise karistamise aktsepteerimine
42%
vanemate poolt langeb langeb langeb langeb
(2018. a)
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis
134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI)
Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis
hõlmavad 3–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja
4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogrammi (Advanced Parent).
Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi
„Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Selle eesmärk on arendada vanemate vanemlikke
oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Programmi
pakutakse nii eesti kui vene keeles. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude
katmisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud
supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise
kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud.
291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA)
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames
perelepitussüsteemi uuendamine ja arendamine, et suurendada võimekust lepitaja abiga vaidlusi
11
kohtuväliselt lahendada. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud
lastele mõeldud teenused
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate
120
suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta väheneb Väheneb väheneb väheneb
(2018. a)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet
223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA)
Kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS). Teenus on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile
endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust
piiramata. Lapse suunamise teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena,
süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. 2019.
aastal valmis Sotsiaalkindlustusametis kinnise lasteasutuse teenuse mudeli kontseptsioon, mille
jaoks kasutati nii Eesti kui välisriikide kompetentsi, et leida viise, kuidas ehitada teenus üles nii, et
selle mõjusus oleks kõige suurem. Samuti oli juba 2019. aastal ning on jätkuvalt ka 2020. aastal
eesmärk suurendada teenusekohtade arvu, kiirendada teenust saama suunamise protsessi ning
võtta kasutusele teenuse kasutajakogemuse ja mõju hindamise süsteem.
224 Taastava õiguse teenus lastele ja noortele (SKA)
Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele)
toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud
sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka
väärtegusid toime pannud lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on
aidata lapsel võtta eakohane vastutus tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada
kannatanute heaolu ning pakkuda turvatunnet nii teo osapooltele kui kogukonnale. Lepituse
oodatav mõju seisneb osapoolte rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka
süütegude toimepanemise riski vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi
vahendite toel toimub teenuse raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomine. Eesmärk on
pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute
meetodite abil taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi
loomine ja arendamine, samuti vabatahtlike, ohvriabitöötajate ja suunajate koolitamine ning
teenuse hindamine. 2020. aastal valmistatakse Norra finantsmehhanismi raames ette uued
koolitusmoodulid teenuse pakkumiseks, värvatakse esimene grupp vabatahtlikke
teenusepakkujaid ning uuendatakse teenusekorraldust Sotsiaalkindlustusametis.
232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA)
Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad
noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni
250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas
olukorras peresid ning vähendada sellist laste arvu, kes jõuavad kinnisesse asutusesse. Suureks
probleemiks on teenuse saamise järjekorra vähendamine (järjekorras olemise ajal võib
riskikäitumine eskaleeruda). Järjekorra pikkuse vähendamiseks korraldab SKA regulaarselt
12
püsikoolitusi terapeutidele. Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada juhtumihaldussüsteemi
kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine. Sotsiaalkindlustusamet toetab
mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse
raames (koolituste jm tegevuste kaudu).
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Tagatud on suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste
kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab
puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused osaleda tööturul.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Nende puudega laste vanemate või peamiste
hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud
kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või
sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma 30%
langeb langeb langeb langeb
puudega lapse jaoks või vajaksid enam15 (2017. a)
Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja
vajaduste uuring
Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast
lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95%
saamise algust on tööturul 65% 65% 65% 65%
(2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine (SoM)
Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal
osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium,
puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise
tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse
väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate
töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise
programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on
edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise
saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning
hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest.
15
Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud
teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata
vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele.
13
218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA)
ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-
aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega,
võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.
SKA koordineerib tugiteenuste pakkumist üle Eesti ja töötab välja ühtse teenusesüsteemi, et
teenuste kättesaadavust parandada. SKA nelja piirkonna regionaalsed koordinaatorid suunavad
lapsi teenuseid saama ning tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise,
infojagamise ja võrgustikutööga.
2019. aasta jaanuaris alustati valdkondadeülese sekkumismetoodika arendamise ja
rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötati välja uus toeni jõudmise
korraldusmudel, mida katsetatakse perioodil 2019–2020 kaheksas kohalikus omavalitsuses.
Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja
hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuseosutajate juurde.
Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks
hilisemas tööelus.
219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA)
Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut
ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega.
Praegu ei ole kahjuks võimalik pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke
rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puuduvad vajalikud ressursid. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59
lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud
abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet).
2018. aastal suunati rehabilitatsiooniteenust saama kokku 5622 puudega või puuet taotlevat 0–
16-aastast. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18-
aastastele lastele kalendriaastas kuni 2580 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Samuti toimub teenuse raames raske ja sügava puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse pakkumine ning nende hooldajatega seotud tegevuste elluviimine. Teenuseid16
osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt).
Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine
töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest.
TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb kas raske
nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue või
liitpuue.
220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA)
Teenuse sisu on erivajadustega lastele abivahendi soetamise toetamine. Abivahendi
võimaldamise aluseks on puue või puudeta laste puhul eriarsti tõend. Abivahendi vajaduse
tuvastab perearst, eriarst, füsioterapeut, tegevusterapeut või rehabilitatsioonimeeskond.
Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud
kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud
funktsioonihäiret, parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus-
ja töövõimet. Abivahendite teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Abivahendi riigipoolse
16
Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf
14
kompenseerimise aluseks on sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus nr 74.
Puudega lastele võimaldatakse abivahendid 90% soodustusega sotsiaalkaitseministri määruse nr
74 lisas ehk abivahendite loetelus kehtestatud piirhindadest. Puudeta laps saab riigipoolset
soodustust ainult eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel. Samuti on puudega ja puudeta lastele
õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad
loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist ja piirlimiidi
suurendamist.
Tegevusega 1.2.3 „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad
toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste
toetusfondi vahenditest
Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava
puudega laste lapsehoiuteenuseks.
Raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt
kohalikud omavalitsused, kes saavad selle ülesande täitmiseks riigieelarvest toetust. Kohaliku
omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-,
sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava
puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2018. aastal
kasutati riiklikke vahendeid lapsehoiuteenuseks 770 lapsele (654 raske ja 116 sügava puudega),
tugiisikuteenuseks 1041 lapsele (893 raske ja 148 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks 601
lapsele (426 raske ja 175 sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 203 lapsele (176 raske ja
27 sügava puudega), nõustamisteenuseks 180 lapsele (172 raske ja 8 sügava puudega) ning
lisaks muudeks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks
575 lapse jaoks (465 raske ja 110 sügava puudega)17. Raske ja sügava puudega lastele osutati
2018. aastal teenuseid umbes 3,7 miljoni euro ulatuses. Raske ja sügava puudega lapsi oli
01.11.2018 seisuga 8159. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu raske ja
sügava puudega laste tugiteenusteks igal aastal 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades
tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks
otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse sügava puudega laste arv 4,62-ga.
15
Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise
asendushoolduse edendamine
Oodatav tulemus: asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et
pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust
eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja
toetatud iseseisvasse ellu astumisel.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaaliministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele
paigutatud laste osakaal kõigist 62%
65% 66% 68% 69%
asendushooldusele paigutatud lastest18 (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM)
Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse tugiteenuste ja -
koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tegevuste
tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu
tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESFi
TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest.
295 Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse
ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse
pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Lisaks arendada ja katsetada lühiajaliselt
perepõhise asendushoolduse osutamist kriisiolukordades ning suuremat hoolt vajavatele, nt
käitumishäiretega, lastele. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused
asendushoolduse pakkujatele ning toetatakse asendushoolduse kvaliteedi parandamist, sh
järelevalve tõhustamise kaudu. Kavandatavate tegevustega toetatakse asendushoolduselt
lahkuvate noorte paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning aktiivset osalemist
tööturul. Selleks arendatakse ja korraldatakse ESF TAT „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ vahenditest asendushoolduselt ellu astuvatele noortele toetavaid teenuseid.
Eesmärkide saavutamiseks kujundati 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse
muudatusega ümber senised asendushoolduse valdkonna teenused ning muudeti
asendushooldusteenuste korralduse ja rahastamise süsteemi. Muudatustega suurendati kohalike
omavalitsuste rolli ja motivatsiooni, et tagada lastele kvaliteetne ja eelkõige perepõhine hooldus.
SKA ülesanne on asendus- ja järelhoolduse korraldamisel osaleda tegevuslubade andjana ja
järelevalve tegijana ning pakkuda teenuseosutajatele tugiteenuseid ja pidada hooldusperede
registrit. Lisaks on SKA ülesanne hooldusperedeks soovijate sobivuse hindamine ja
ettevalmistamine.
18
Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel
(perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui
asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha
indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm
perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest).
16
Samuti jätkab SKA vastavalt perekonnaseaduse 11. jaos sätestatud regulatsioonile lapsendamise
korraldamist ning tagab perede ettevalmistamise, hindamise ja toetamise, samuti sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistris (STAR) lapsendajate registri pidamise.
136 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine (TAI)
Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele ning pakub
ja töötab välja koolitusi asendushooldusspetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja
lapsendajaperedele. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada
ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. ESF-i TAT „Asendushoolduse
kvaliteedi tõstmine“ vahenditest jätkatakse teavitustegevuste elluviimist, et suurendada
perepõhise asendushoolduse osakaalu ja suurendada teadlikkust perepõhisest
asendushooldusest.
Tegevusega 1.2.4 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse
edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida
rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest
Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja
järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada asendus- ja
järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks.
Asendus- ja järelhooldusteenus on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad
sotsiaalteenused, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele
tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja
arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks
täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute
toetamine. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste
toetusfondis 2020. aastal planeeritud 18 430 852 eurot.
Asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks 01.01.2018 jõustunud SHS-i muudatused puudutasid
asendushooldusteenust ning selle korraldamise ja rahastamise süsteemi. Muudatused lähtusid
„vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus“ käsitletud
probleemidest ja väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse
poliitika roheline raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse:
suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust, parandad asendushoolduse kvaliteeti
tervikuna, tõhustada asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust.
Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks loodi asendushoolduse rahastamise
skeem, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seadusemuudatusega
sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuseosutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima.
Samuti parandab teenuse kvaliteeti ja lihtsustab kohalike omavalitsuste tööd lapsele sobiva pere
leidmisel 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA kannab ühetaoliselt
ettevalmistatud ja hinnatud hoolduspered.
Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus järelhooldusteenus, mida on
õigus saada eelnevalt asendushooldusel viibinud õppivatel noortel kuni 25-aastaseks saamiseni.
Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel
ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele
omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset, isiklike kulude katmist ja vajaduspõhiseid
tugiteenuseid või toetusi. Nimetatud teenuse puhul on oluline arvestada iga noore individuaalsete
vajadustega ja seeläbi pakkuda talle parimat teenust.
17
Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lõige 3⁴. Vahendid
jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvu alusel. Toetust anti
2019. aastal olenevalt teenusest ca 8300 kuni 19 900 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca 8300
eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 16 600 eurot, asenduskodus asendushooldusel ca
19 100 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 19 900 eurot.
Teenuse kvaliteedi ja asendushooldusel viibivate laste heaolu parandamiseks jõustus 2020.
aastal muudatus, millega vähendati asendushooldusteenusel asendus- ja perekodus
maksimaalset laste arv ühes peres 8-lt lapselt 6-le. Samuti jõustusid turvakoduteenust
puudutavad muudatused, millega sätestati turvakoduteenuse osutamisele tegevusloa nõue ning
kvalifikatsiooninõuded teenust vahetult osutavatele isikutele.
Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine
0–7-aastastele lastele
Oodatav tulemus: lapsehoiukohtade loomise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist
tööturul, lähtudes lapse ja pere (eri)vajadustest, nt hoiukohad erivajadustega lastele,
ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad (õhtu-, öö- ja nädalavahetuse hoid) jt.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses
27,8%
lapsehoius 30,3% 32,5% 33,5% 34,5%
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet
Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast
lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95%
65% 65% 65% 65%
saamise algust on tööturul (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
109 Toetus lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0–7-aastastele lastele
(SoM)
Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru,
kus esimeses anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel (fikseeritud
summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine, millega
toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi lapsehoiukohti luuakse
ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks“ vahenditest.
18
Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku
toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste
väljamaksmine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-
aastaste laste absoluutse vaesuse 58%
väheneb väheneb väheneb väheneb
vähendamisele, %19 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta
jooksul määratud vanemahüvitis 10,9%
11,0% 11,3% 11,5% 12%
(esmakordsed määramised), %20 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
203 Elatisabi (SKA)
Toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse
kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk.
Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida
ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes
taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on
100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse
elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise
määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva
kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse
elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on
võlgniku makstud elatise summa.
Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik elatisabi saada nendel lastel, kelle võlgnikust
vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse
seadustiku kohaselt pankrotimenetluse alustamisega täitemenetlus lõppeb, mis tähendab seda,
et ka lapsel ei ole enam võimalik täitemenetluseaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja sellele
tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub
sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. 2018. aastal koostati väljatöötamiskavatus, milles
otsiti lahendusi riigipoolse elatisabi maksmiseks ka pankrotimenetluse korral. Eesmärk on
koostada seaduseelnõu ja aastaks 2022 tagada ka pankrotimenetluse korral riigipoolne elatisabi
tasumine.
19
Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (peretoetused ja
vanemahüvitis) absoluutse vaesuse määrast.
20
Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised).
19
204 Vanemahüvitis (SKA)
Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega
vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise maksmise aluseks
on PHS 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga
kasvust tuleneva hüvitise suurenemise tõttu. 2020. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud
16 824 hüvitise saajaga (2018. a tegelik oli 17 009 saajat, 2019. a prognoos 17 040 saajat) ning
keskmise hüvitisega 1376,4 eurot (2019. a 1282 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on
taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale
eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel kalendrikuudega
(välja arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel). Alates 1. septembrist 2019
muudeti vanemahüvitise arvestamisaluseid nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks on
raseduseelse (ehk üheksa kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti
keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Ühe
kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja
Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2020.
aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1182,70 eurot (2019. a
1106,60 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3548,10 eurot kuus (2019. a
3319,80). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise
määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem
kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem
kehtivast kuupalga alammäärast. 2020. aastal on hüvitise määr 540 eurot (2019. a 500 eurot).
Isikutele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2020. aastal on 584 eurot. 2018.
aasta 1. märtsil jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu
(ca kahe miljoni euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd
vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise
ülempiiri. 2020. aastal on lubatud teenida tulu 1774,05 eurot (2018. a 1659,90 eurot). Samas
kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus valem soosib
vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka vanemahüvitise
arvestusperioodi muudatus, mis jõustus 1. septembril 2019. Kuigi isikutele, kellel on õigus
vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva, makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja
arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki neid, kellel tekib vanemahüvitise saamise
õigus pärast 1. septembrit 2019.
Kulusid suurendab 01.07.2020 lisanduv uus vanemahüvitise liik – täiendav vanemahüvitis isale,
millele kohaldatakse vanemahüvitise määramise ja maksmise sätteid. Prognoosimise teeb
keeruliseks asjaolu, et alates 01.07.2020 saab vanemahüvitist peatada ja jätkata kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitise saamise periood ei tohi olla lühem kui üks
kalendrikuu. Muutub hüvitise saamise kord lapse emale, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele
ning lapsendajale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Hüvitis määratakse 545 päevaks.
01.04.2022 jõustuvate muudatuste tulemusena liidetakse vanemapuhkuste skeemi rasedus- ja
sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning selle tulemusena luuakse
vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa (emapuhkus ja
isapuhkus). Samuti liidetakse sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja lapsehooldustasu üheks
vanemahüvitiseks, mis jaguneb ema vanemahüvitiseks, isa vanemahüvitiseks ja jagatavaks
vanemahüvitiseks. Vanemhüvitise maksmise periood pikeneb 605 päevani ning vanemahüvitist
saab päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selline paindlik süsteem teeb
prognoosimise keeruliseks.
20
205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA)
Teenus hõlmab sotsiaalmaksu maksmist alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldisi
kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse
tegemine II pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub
kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest
sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga
maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. 2020.
aasta prognoositav isikute arv on 38 798 ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustavast tulust 50,02 eurot
206 Peretoetused (SKA)
Teenuse raames makstakse välja sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste
mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse
toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja
reservväelase lapse toetust.
Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille
suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või sünnivad kaksikud.
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta
ning alates 2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus ühele lapsevanemale kuni
laste 18-kuuseks saamiseni. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on
lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele
100 eurot kuus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on lasterikka peretoetuse suuruseks
alates 2017. aasta 1. juulist 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.
Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse kuni 3-aastast last kasvatavale ühele
vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni 3-
aastase lapse kohta. Peres, kus kasvab kuni 3-aastane laps ja veel 3- kuni 8-aastaseid lapsi,
makstakse ühele vanemale iga kuu 19,18 eurot iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta. Kolme- ja
enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt 3-aastast lapsetoetust saavat last,
makstakse ühele vanemale iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019
lõpetati lapsehooldustasu maksmine ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise
skeemi. Alates 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt kuni
31.08.2024 vaid neile lapsevanematele, kellel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga. Üksikvanema
lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta, kui lapse
sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või on vanem kuulutatud tagaotsitavaks. Eestkostel
oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse
toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel. Kaitseministeeriumi
valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksab
välja Sotsiaalkindlustusamet.
207 Lapsepuhkuste tasu (SKA)
Lapsepuhkuse tasu hõlmab lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid
lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on
töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale, hoolduspere vanemale või
eestkostjale puhkusetasu 3–6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013.
aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv
2020. aastal on 53 550. 2020. aasta lapsepuhkuse tasu määr on 27,70 eurot päevas 8-tunnise
tööpäevaga töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse
riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. Alates
01.01.2013 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on
21
arvestatud keskmise palga prognoosiga. Isade keskmise palga prognoos 2020. aastal on 1737
eurot. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 3639 isikut.
Alates 01.04.2022 on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta
kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva
ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus
on 50% protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise
suurusest.
210 Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele
(SKA)
Õppelaenu kohustuse riigile üle võtmine riigitagatise ulatuses. Õppelaenu kustutamise aluseks on
õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral mõeldud kulu
väheneb saajate arvu vähenemise tõttu.
211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA)
Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni
ja võrdseid võimalusi, hinnata inimese terviseseisundit ja terviseseisundiga seotud toimetulekut
igapäevaeluga hakkamasaamisel, lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele
ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel, hüvitada puudest tingitud
lisakulud ja toetada rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusi.
Kuni 16-aastase puudega lapse toetuse ja vanaduspensioniealise puudega inimese toetuse
suurus sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Seejuures
on kuni 16-aastase puudega lapse toetus oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel
inimesel.
Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste
toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav
puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see
arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse
määrast. Puudega lapse igakuine toetus on praeguseni olnud vahemikus 69–80 eurot. Alates
01.01.2020 on keskmise puudega lapse toetus 138,80 eurot, raske puudega lapse toetus 161,60
eurot ning sügava puudega lapse toetus 241,65 eurot.
Arendustegevuse eesmärk on läbi kliendi kasutajamugavuse ja teenusekogemuse suurendamise
kaudu kasutada kulutõhusamalt klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja tööjõuressursse ning
monitoorida jooksvalt tööjõureformi kulgu. Arendustegevuste raames on SKA teinud pidevat
koostööd TEHIK-uga teenuste arendamiseks tervise infosüsteemis (TIS), et tagada Eesti
Töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus, võttes arvesse,
et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus.
212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA)
Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse
puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise
töötasu ulatuses.
22
Programmi eelarve
Juhtimis- Vastu-
Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand taja
Programm Laste ja perede programm Kulud -773 581 224 -788 392 403 -826 978 533 -854 398 503
sh välistoetused ja
Programm Laste ja perede programm -12 447 930 -8 304 670 -3 211 963 -160 783
kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Laste ja perede programm -591 522 -769 440 -641 363 -644 096
kulud
Lapse õigused on tagatud, toimiv
Meede 1.1. lastekaitsesüsteem väärtustab iga Kulud -2 836 147 -2 828 565 -2 836 998 -2 837 058
last, tema arengut ja heaolu
Lapse õigused on tagatud, toimiv
Mitterahalised
Meede 1.1. lastekaitsesüsteem väärtustab iga -177 552 -225 069 -163 248 -163 639
kulud
last, tema arengut ja heaolu
Lastekaitse- ja perepoliitika
Tegevus 1.1.1. kujundamine ja elluviimise -767 085 -759 680 -762 145 -762 170
korraldamine
Lastekaitse- ja perepoliitika
Teenus 54 kujundamine ja elluviimise SOM -767 085 -759 680 -762 145 -762 170
korraldamine
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem -2 246 613 -2 293 954 -2 238 101 -2 238 527
Lastekaitsetöötajate pädevuse
Teenus 133 TAI -114 825 -114 972 -114 995 -114 993
suurendamine
Lastekaitsealase ennetus- arendus-
Teenus 213 SKA -435 867 -447 649 -430 201 -430 286
ja teavitustegevuse koordineerimine
KOVi lastekaitsealase nõustamise
Teenus 214 SKA -447 486 -459 568 -440 662 -440 740
teenus
Teenus 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) SKA -525 144 -535 570 -524 052 -524 147
Saatjata alaealise välismaalase
Teenus 216 vastuvõtu, majutamise ja heaolu SKA -139 904 -143 375 -142 498 -142 560
korraldamise teenus
Lastemajateenus seksuaalselt
Teenus 217 SKA -583 388 -592 821 -585 692 -585 801
väärkoheldud lastele
Lastele ja peredele suunatud
Meede 1.2. teenused on kvaliteetsed ja Kulud -26 490 151 -21 319 177 -16 065 061 -15 149 981
vastavad perede vajadustele
23
Lastele ja peredele suunatud
Mitterahalised
Meede 1.2. teenused on kvaliteetsed ja -229 841 -294 162 -230 907 -231 716
kulud
vastavad perede vajadustele
Vanemlike oskuste arendamisele
Tegevus 1.2.1. -1 185 872 -1 287 581 -1 286 211 -1 250 357
suunatud teenused
Teenus 134 Vanemlike oskuste arendamine TAI -912 499 -1 005 980 -1 006 067 -1 006 059
Teenus 291 Perelepituse süsteemi arendamine SKA -273 373 -281 601 -280 144 -244 298
Suure abivajadusega ning
Tegevus 1.2.2. õigusrikkumisi toime pannud -2 339 139 -2 437 230 -2 393 992 -2 382 327
lastele mõeldud teenused
Teenus 223 Kinnise lasteasutuse teenus SKA -1 098 645 -1 102 422 -1 100 062 -1 100 117
Taastava õiguse teenus lastele ja
Teenus 224 SKA -143 013 -132 063 -123 082 -111 444
noortele
Mitmedimensiooniline pereteraapia
Teenus 232 SKA -1 097 481 -1 202 745 -1 170 849 -1 170 766
(MDFT)
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused -20 698 724 -16 493 979 -12 005 622 -11 142 587
Puudega laste tugiteenuste
Teenus 55 arendamine ja pakkumine ning töö- ja SOM -222 792 -38 708 -27 064 -25 157
pereelu ühitamise soodustamine
Puudega laste tugiteenuste
Teenus 218 SKA -7 551 794 -4 658 834 -273 650 -273 778
arendamise ja pakkumise teenus
Erivajadustega laste
Teenus 219 SKA -10 626 858 -9 422 902 -9 284 550 -8 378 890
rehabilitatsiooniteenus
Erivajadustega laste
Teenus 220 SKA -2 297 281 -2 373 535 -2 420 358 -2 464 762
abivahenditeenus
Asendushoolduse kvaliteedi
Tegevus 1.2.4. tõstmine ja perepõhise -1 368 313 -1 366 577 -583 080 -581 269
asendushoolduse edendamine
Asendushoolduse kvaliteedi
Teenus 56 SOM -157 912 -40 105 -27 064 -25 157
parandamine
Asendushooldusspetsialistide ja
Teenus 136 TAI -354 256 -492 065 -198 860 -198 853
-perede pädevuse parandamine
Asendushoolduse korraldamise ja
Teenus 295 SKA -856 145 -834 407 -357 156 -357 259
arendamise teenus
Lapsehoiukohtade loomine ja
Tegevus 1.2.5. teenusepakkumise toetamine 0–7- -1 127 945 -27 972 -27 064 -25 157
aastastele lastele
24
Toetus lapsehoiukohtade loomiseks
Teenus 109 ja teenusepakkumise toetamiseks 0– SOM -1 127 945 -27 972 -27 064 -25 157
7 aastastele lastele
Eestis on perede adekvaatset
majanduslikku toimetulekut ning
Meede 1.3. Kulud -744 254 926 -764 244 661 -808 076 474 -836 411 464
töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Eestis on perede adekvaatset
majanduslikku toimetulekut ning Mitterahalised
Meede 1.3. -184 129 -250 209 -247 208 -248 741
töö ja pereelu ühitamist toetav kulud
sotsiaalkaitsesüsteem
Lastele ja peredele suunatud
Tegevus 1.3.1. -744 439 055 -764 494 870 -808 323 682 -836 660 206
hüvitiste ja toetuste väljamaksmine
Teenus 203 Elatisabi SKA -4 942 418 -5 257 721 -5 579 585 -5 899 681
Teenus 204 Vanemahüvitis SKA -286 781 869 -306 027 458 -372 066 398 -404 885 943
Lapsevanema pensioni- ja
Teenus 205 SKA -111 879 418 -119 625 721 -97 732 586 -93 101 681
ravikindlustuskaitse
Teenus 206 Peretoetused SKA -305 954 712 -299 787 153 -297 311 858 -294 620 267
Teenus 207 Lapsepuhkuse tasu SKA -8 229 339 -5 698 569 -6 248 816 -6 838 843
Õppelaenu kustutamine lapse sünni
Teenus 210 korral ning raske ja sügava puudega SKA -253 339 -246 569 -246 816 -242 843
laste vanematele
Teenus 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus SKA -22 685 747 -23 576 924 -24 203 388 -25 392 657
Puudega lapse vanema
Teenus 212 SKA -3 712 211 -4 274 754 -4 934 236 -5 678 290
lisapuhkepäevade tasu
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade
ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on
programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt.
Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
25
Laste ja perede programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused
Alates 2020. aastast liideti Sotsiaalkindlustusameti teenus nr 249 „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmise teenus“ ja teenus nr 221 „Asendushoolduse saamise teenus“ üheks teenuseks nr 295
„Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus“.
Alates 2020. aastast on teenuse nr 224 nimetus „Taastava õiguse teenus lastele ja noortele“,
varem oli see „Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse saamine“.
Seoses Siseministeeriumi juurde loodud rahvastikuministri ametikohaga liiguvad meetmed, mille
sisuks on peretoetused, elatisabi ja vanemahüvitis ning perepoliitika valdkonnaga seotud
poliitikakujundus rahvastikuministri vastutusvaldkonda. Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda
jääb laste heaolu, sh laste hoolekandeteenuste pakkumise korraldamine ja lastekaitse.
26
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Laste ja perede
programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi
ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire
koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning
infovahetuse korraldamine.
Juhtkomisjoni teenindab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks.
Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks
hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Lastekaitse
nõukogu tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad Sotsiaalmisteeriumist,
Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Justiitsministeeriumist,
Siseministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Lisaks osalevad lastekaitse nõukogu töös
üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning vabaühenduste esindajad.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Laste ja perede programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide
teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise
korraldusega.
Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta
laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.
Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka
laste teenuste vastav korraldus.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile
ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele.
Laste ja perede programmi seos teiste arengukavadega:
27
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline
areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside
soodustamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni
ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatest lastele ja
peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid
eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede
juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete
juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada
alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse
tagamist suuremates linnapiirkondades.
Seirekorraldus
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded
on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava21 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete22 valdkondliku
komisjoni23 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.24
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse
nõukogule arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna
arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi
majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina
igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
21
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
22
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
23
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
24
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
28
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 6
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231
Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03)
Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed
Programmi eesmärk
õigused, kohustused, võimalused ja vastutus
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Kaasvastutajad
(SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse.
Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja
vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja
naistel teostada end võrdselt hariduselus, tööl, pere- ja isiklikus elus ning teistel elualadel. Sooline
võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt
kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel
ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii
inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja
kihistumine takistab elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu
suurenemist, sotsiaalset sidusust.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise
lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud
erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas
– kasutamist.
Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise
erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise
ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks
kõigis ühiskonnaelu valdkondades keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste
stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, soolise segregatsiooni vähendamisele
hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise
palgalõhe vähendamisele, soolise tasakaalu saavutamisele eri otsustustasanditel, õiguste kaitse
tõhustamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku
institutsionaalse võimekuse toetamisele.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3:
Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
tööelus osalemist paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse programm katab rohelisena
märgitud alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,
kohustused, võimalused ja vastutus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia
eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 13,2
13.9 14.2 14,5 14,8
29-aastase naise kohta2 (2017/2018. a)
Allikas: Statistikaamet
Nende elanike osakaal, kes peavad
soolist palgalõhet pigem suureks või 64%
- 74% - -
väga suureks probleemiks, %3 (2016. a)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Soolise võrdõiguslikkuse indeks4
59,8
Allikas: Euroopa Liidu soolise - 61,7 - 63,3
(2017. a)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
2
Mõõdik võrdleb vaadeldud õppeaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse
esimese ja järgmiste astmete (ISCED 2011 tasemed 6–8) õppekava täitnud naiste arvu vastavas vanuses naiste aastakeskmise
rahvastiku andmetega
3
Mõõdik näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel.
4
Mõõdik näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgmistes
valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis.
2
Olukorra lühianalüüs
Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt
väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste
sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes
valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist
vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ja eluiga. Inimese identiteet, väärtused,
tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest,
kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate
sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel või selle tõkestamisel võtmeroll haridusel ja
meedial.
On tehtud mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja teadmiste
väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi
on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele
suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele
tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust
edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise
võrdõiguslikkuse põhimõtte ning sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse
ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse
suurendamise.
Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste
haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed
informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu
arengut silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus
kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni
on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem
ebatraditsioonilisi erialasid. Võrdse palga päeva raames on koolinoortele korraldatud soolise
võrdõiguslikkuse teemalisi kirjanduskonkursse.
Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates ja
töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialati, mis peegeldab
segregatsiooni haridusvalikutes.
Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive määr oli
2018. aastal 75,6%, samas kui meeste oma oli samal aastal 82,9%. Sooline hõivelõhe ehk
erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist
ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste
ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel.
Näiteks, 2020. aasta alguse seisuga on Riigikogu liikmete seas 72 meest ja 29 naist ning Vabariigi
Valitsuse koosseisus koos peaministriga 13 meest ja 2 naist.
Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt
tasustatud – nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes
keskmiselt oluliselt madalamad. Sooline palgalõhe on Eestis endiselt oluliselt suurem kui
teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, ulatudes 2017. aastal jätkuvalt üle 25% (25,6%).
Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes
eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis
varade lõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud
uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45% rohkem kui naistel. Kui keskmine
varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis
3
abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste
kasuks5.
Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud
piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline
edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine,
kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam
soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise
võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et
tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest
kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.6 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava
ette tööandjate teadlikkuse suurendamisega ning seaduse rakendamise tõhustamisega seotud
meetmeid.
Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike
omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub
ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse
edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud
ministeeriumitevaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest
poliitikakujundajateni viia, kuid eesmärkide saavutamiseks tuleb koostöö ja koordinatsiooni
põhimõtted ja struktuur ajakohastada. Heaolu arengukava näeb ette meetmed sootundliku ja
teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kõigis valdkondades.
Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku
sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine
kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „raha“7 69,4
- 67,9 - 68,3
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „töö“8 71,5
- 73,5 - 73,9
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „võim“9 34,6
- 37,7 - 40,8
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
5
Eesti Panga Toimetised 4/2019 „Millega selgitada naiste ja meeste varalist ebavõrdsust? Administratiivandmetel põhinev analüüs”
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2019/42019-jaanika-merikull-merike-kukk-tairi-room-millega-selgitada-naiste-ja-
meeste-varalist
6
Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse-
rakendamine/
7
Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda.
Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu.
8
Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi
mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning
töötervishoiuga seotud riskide kaudu.
9
Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse
meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning
keskpanga otsustuskogudes.
4
Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Oodatav tulemus
Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja
vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on
toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades
ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades
soolist võrdsust.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise
lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud
erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas
– kasutamist. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus on kõigil riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustel, haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Samas on ühiskonnas
soolise võrdsuse saavutamise eelduseks ka laiem ühiskondlik arusaamine ja pühendumus soolise
võrdõiguslikkuse põhimõtetele ning nende üleüldine väärtustamine. Soolise võrdõiguslikkuse
poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud
ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Nende naiste ja meeste mees pere 46% -
- 40% -
osakaal, kelle arvates mees peamine toitja (2016. a)
peaks olema pere peamine
toitja, naine peamine koduste naine peamine
28%
tööde eest vastutaja, %10 koduste tööde - 24% - -
(2016. a)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutaja
monitooring
mehed saavad
Nende 15–19-aastaste naiste ja hooldamisega
meeste osakaal, kelle arvates seotud 66% -
- 74% -
mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama (2016. a)
seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui
hakkama kui naised ning naised
naised saavad tehnilisi oskusi naised saavad
nõudvatel töökohtadel sama tehnilisi oskusi
hästi hakkama kui mehed, %11 nõudvatel 58% -
- 67% -
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama (2016. a)
monitooring hästi hakkama kui
mehed
59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
Perioodil 2020–2023 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust
soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel
kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse
teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise teadlikkuse suurendamiseks.
RITA programmi (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa
Regionaalarengu Fond) kaudu tehakse laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on soolise palgalõhe
selgitamata osa vähendamine ning väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku
10
Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas.
11
Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas.
5
ja metoodika loomine. Valmistatakse ette ja esitatakse Vabariigi Valitsusele analüüs ja
ettepanekud naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks.
Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks tehakse rakenduslik uuring, mille
eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste
osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul (projekti toetatakse osaliselt RITA programmi
tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond). Soolise segregatsiooni vähendamiseks haridusvalikutes ja tööturul
korraldatakse eri sihtrühmadele (sh karjäärinõustajad, õpetajad, noored) suunatud asjakohaseid
teadmisi ja oskusi andvaid tegevusi, et suurendada noorte ja täiskasvanute huvi selliste erialade
vastu, kus nende sugu on alaesindatud.
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks
suurendamiseks tehakse muu hulgas isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside
läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Rakendatakse teavitusmeetmeid, et toetada Riigikogu,
kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi
rakendamist.
Viiakse ellu teavitustegevusi, et suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest.
Eraldi pööratakse tähelepanu soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamisele ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele meeste ja noorte seas. Soodustatakse
ka teadlikkuse kasvu ning ühiskondlikke arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust
naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele.
Eri siht- ja sidusrühmade soolisest võrdõiguslikkusest ja selle edendamisest teadlikkuse
toetamiseks arendatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide
programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames välja soolise võrdõiguslikkuse
virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolist võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh
uuringuid ja koolitusmaterjale.
Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajaliku soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse
tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, koostatakse ja avaldatakse ülevaatlik
artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“. Korraldatakse elanikkonnauuring „Soolise
võrdõiguslikkuse monitooring 2021“.
Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi
Valitsusele nõuandva kogu töö toetamine.
308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM)
Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate
tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamist meetmete
väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel.
6
Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
institutsioon
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv
ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku
teenindab kantselei.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse
kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku
28%
poole, % - 44% -
(2016. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise
võrdõiguslikkuse monitooring
36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK)
Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste
kaitse alane nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju
analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Kantselei osales
aastatel 2018–2019 Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis BREAK koostöös
Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk oli suurendada
avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise
valdkonnas. Alates 2019. aasta II poolest eraldati SVVK-le lisavahendid tegutsemaks Euroopa
Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise
toetamiseks.
7
Programmi eelarve
Juhtimis- Vastu-
Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand taja
Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm Kulud -1 455 773 -1 289 901 -1 074 424 -1 014 088
sh välistoetused ja
Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm -544 536 -305 203 -178 874 -118 674
kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm -3 802 -2 755 -3 544 -3 390
kulud
Meeste ja naiste võrdse
majandusliku sõltumatuse
Meede 1.1. toetamine ning soolise tasakaalu Kulud -1 455 773 -1 289 901 -1 074 424 -1 014 088
suurendamine kõigil otsustus- ja
juhtimistasanditel
Meeste ja naiste võrdse
majandusliku sõltumatuse
Mitterahalised
Meede 1.1. toetamine ning soolise tasakaalu -3 802 -2 755 -3 544 -3 390
kulud
suurendamine kõigil otsustus- ja
juhtimistasanditel
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika
Tegevus 1.1.1. kujundamine ja elluviimise -581 735 -606 471 -481 177 -420 951
korraldamine
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna
Teenus 59 SOM -494 386 -519 122 -393 828 -333 602
poliitika kujundamine ja rakendamine
Poliitikarakendamise toetamine ÜKP
Teenus 308 SOM -87 349 -87 349 -87 349 -87 349
fondide meetmetes
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
Tegevus 1.1.2. -877 840 -686 185 -596 791 -596 527
kohtlemise voliniku institutsioon
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
Teenus 36 kohtlemise õiguste alane kaitse ja SVVK -877 840 -686 185 -596 791 -596 527
edendamine
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade
ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast
on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi
8
valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt.
Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
9
Soolise võrdõiguslikkuse programmi 2020. aasta teenuste olulisemad
muudatused
Teenuse 59 „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks“
raames tellitakse teemakohaseid analüüse ja infomaterjale ning korraldatakse teavitusüritusi ja
muid teavitustegevusi. Aastatel 2020–2023 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti
tulemusena luuakse soolise võrdõiguslikkuse teemaline veebikeskkond.
Teenuse 36 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitseks ja edendamiseks“ raames
laiendatakse voliniku nõustamistegevuste mahtu, avaldatakse rohkem arvamust
diskrimineerimisjuhtumite kohta ning analüüsitakse seaduste mõju võrdõiguslikkusele ja võrdsele
kohtlemisele.
Seoses struktuurivahendite kompetentsikeskuse ületoomisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantseleist lisandus alates 2020. aastast uus teenus nr 308
„Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes“.
10
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon. Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi
sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:
Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste
pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse
suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega
vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku
sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud
sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste
11
ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need
mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.
Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise
poliitika kujundamist ja ohvritele ning vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist ja võrdse
kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega.
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed
võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.
Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise
tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia
tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parandamisele. Sooliste stereotüüpide mõju
vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused
eneseteostuseks.
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste
eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside
teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-
kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning
põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh
perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi
vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja
soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa
ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele
osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse
vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale.
Seirekorraldus
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava12 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete13 valdkondliku
komisjoni14 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks15.
12
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
13
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
14
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
15
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
12
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
13
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 5
Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (SK01)
Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja
Programmi eesmärk
jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Kaasvastutajad
Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat
survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete
kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Sotsiaalkindlustuse programm katab rohelisena märgitud
alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
1,0%
Mehed 3,4% 3,3% 3,1% 3,0%
(2018. a)
2,3%
0–17 Naised 3,7% 3,6% 3,4% 3,3%
(2018. a)
1,6%
Absoluutse vaesuse määr Kokku 3,5% 3,4% 3,2% 3,1%
(2018. a)
vanuserühmades 0–17, 18–64 ja
4,0%
65+, %2 Mehed 4,2% 4,1% 4,1% 4,0%
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
2,6%
sotsiaaluuring 18–64 Naised 3,0% 2,9% 2,9% 2,8%
(2018. a)
3,3%
Kokku 3,6% 3,5% 3,5% 3,4%
(2018. a)
..4
65+ Kokku3 0,8% 0,7% 0,7% 0,7%
(2018. a)
3,7%
Mehed 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
(2018. a)
Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu
3,8%
elanikkonnas, %5 Naised 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
3,8%
Kokku 3,8% 3,8% 3,7% 3,7%
(2018. a)
2
Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
3
Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
4
Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. a 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra.
5
Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude
tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke
sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse
ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut.
2
Olukorra lühianalüüs
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu
suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui
sinna juurde tuleb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest
vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada
adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata
sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud
mitu reformi, sealhulgas töövõimereform ja pensionireform.
Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse
vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri
(ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2018. aastal 2,4% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt 31
800 inimest.6 Sügava materiaalse ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 3,8% (ca 50 000
inimest)7. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2018. aasta andmetel
21,7% Eesti elanikest ehk 284 300 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne
kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on
sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise
vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on
suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastase inimeste osakaal – 78,4%, kuid absoluutses
vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem.
Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele –
leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi
ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad
sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski
vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk
toimetulekutoetus.
Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse
erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on osad olemasolevad
sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad.
Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek
ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema leibkonnale
toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse maksmine on administratiivselt kulukam kui
kindlustushüvitiste maksmine ning sellega kaasnevad aktiivsuslõksud. Toimetulekupiiri
arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus
vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud ära
elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud
võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse.
Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt
sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike
sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks
oli 2017. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele8 tehtud kulude osakaal SKP-s
6
Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2017. aastal 207,23 eurot
7
Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude
tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke
sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse
ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut.
8
EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused
moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad
3
kokku 15,9%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 10,9% ja mitterahalised hüvitised vaid 4,9%.
Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 28,5%, rahalised
hüvitised moodustasid 15,0% ja mitterahalised 13,5% SKP-s. OECD riikide keskmine
sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis9. Seda arvestades tuleb tagada meetmete
kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate
kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide
lihtsus ja vähene arv erandeid).
Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste
osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab töötamist
motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme ning aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste
hüvitiste maksmisega.
Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2018.
aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 89% ulatuses (20,3 protsendipunkti võrra) ehk ilma
rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,7% Eesti
elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2018. aastal vähendasid
sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 45% võrra (17,4
protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim
vanaduspension. 2017. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust
14,1 protsendipunkti (81%) võrra ja suhtelist vaesust 8,4 protsendipunkti (27%) võrra10.
Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna
nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas.
Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub
tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017.
aastal. Lisaks ei saa me lubada pensionisüsteemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad erialast
tulenevat varasemat pensionile jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga. Nende
skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis, toetab
tööhõive kasvu ning aitab tagada pensionisüsteemikeemi finantsilist jätkusuutlikkust. Puudega
inimestele toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik maksab
puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste
toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (mh
Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb
analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise
maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega.
Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka
väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud
õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad
teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast
koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja
toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava
meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas
osas puudutavad pensioneid.
rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud
raha).
9
Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm
10
2018. aasta siirete mõju andmed erinevate toetuste lõikes avaldatakse 2020. aasta märtsis.
4
Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja
inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
2,1%
Mehed 1,4% 1,4% 1,4% 1,3%
Absoluutse vaesuse määr töötavate (2018. a)
inimeste seas, %11 1,0%
Naised 0,8% 0,8% 0,8% 0,7%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
sotsiaaluuring 1,6%
Kokku 1,1% 1,1% 1,1% 1,0%
(2018. a)
6,2%
Mehed 7,6% 7,5% 7,2% 7,1%
Absoluutse vaesuse määr (2018. a)
mittetöötavate inimeste seas, %12 3,0%
Naised 4,4% 4,3% 4,1% 4,0%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
sotsiaaluuring 4,3%
Kokku 5,6% 5,5% 5,3% 5,2%
(2018. a)
Absoluutse vaesuse määr puuetega
inimeste seas, %13 …14
Kokku 0,4% 0,3% 0,3% 0,3%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
sotsiaaluuring
50–74-aastaste tööhõive määr, %15 57,9%
54,7% 54,9% 55,3% 56,5%
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet (2018. a)
Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute
suhtarv16
41,3
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti 42,0 41,5 41,0 40,5
(2018. a)
Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja
elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
11
Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid.
12
Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid,
vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid.
13
Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund –
hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid
mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
14
Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. aasta puuetega inimeste absoluutse vaesuse määra.
15
Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 50–74-aastasest rahvastikust.
16
Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension,
väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse.
5
57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide
rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust
ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas:
koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks
lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja
arendustegevustega;
lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise
vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele.
Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist.
Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad
toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;
seotakse toimetulekupiir elatusmiinimumiga;
selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15
aastat töötanud inimestele, seotakse alates 2027. aastast pensioniiga eeldatava elueaga ja
täiendatakse I samba pensionivalemit. Nendest sammudest aga ei piisa eakamatele, eriti
üksikutele vanaduspensionäridele elamisväärse pensioni tagamiseks, mistõttu analüüsitakse
rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni skeeme ja pakutakse välja lahendused. Muu hulgas
analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga 2022. aastaks võimalikke
pensioniindeksi muudatusi.
Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:
töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate
pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna
pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;
rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel.
Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise
toetamiseks:
osaletakse Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu
rakendamise ettevalmistusel;
jätkatakse Valgevenega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu jõustamise ratifitseerimisprotsessi;
jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikidega;
peetakse läbirääkimisi Ukraina, Venemaa, Kanada ja Moldovaga kehtivate lepingute
muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);
käivitatakse elektrooniline andmevahetuskanal EESSI piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite
kiiremaks menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majandusühenduse riikidega.
6
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
65-aastaste ja vanemate elanike
jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
suhtelise vaesuse määr, % 43,1%
tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
väheneb väheneb väheneb väheneb
Sotsiaaluuring
Puuetega inimeste toetuste mõju
18–64-aastaste puuetega inimeste
absoluutse vaesuse jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
20,9%
vähendamisele, % tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
(2017. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti suureneb suureneb suureneb suureneb
Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Eesti keskmise
brutovanaduspensioni suhe
keskmisesse brutopalka 34
34 34 34 34
Allikas: Statistikaamet, (2018. a)
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Rahvapensioni suhe keskmisesse
brutopalka
14
Allikas: Statistikaamet, 15 15 15 15
(2018. a)
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Lepingute alusel pensioni saajate
17 113
arv kokku17 16 150 16 450 16 750 17 050
(2019. a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Välismaal elavad isikud, kes
saavad lepingute ja siseriikliku 9777
13 550 14 500 15 450 15 450
õiguse alusel Eesti pensioni18 (2018. a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
302 Riiklik vanaduspension (SKA)
Vanaduspension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral,
mida makstakse tänaste töötajate sotsiaalmaksust ehk see on jooksvalt rahastatud.
Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub
tema varasemast panustamisest skeemi. Inimesed, kes ei ole piisavalt kaua pensioniskeemi
panustanud, saavad rahvapensioni. Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud
vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas
vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani, sealt edasi on
vanaduspensioniiga seotud eeldatava elueaga. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab
Sotsiaalkindlustusamet ka sooduspensione. Sooduspensionid on enamikus seadustes kaotatud,
kuid pika üleminekuaja tõttu võtab nende väljamaksmine aega veel aastakümneid.
Sooduspensionideks on eripensionid politseinikele, tegevväelastele, prokuröridele, Riigikogu
liikmetele, kohtunikele, Riigikontrolli ametnikele, õiguskantsleritele ja presidentidele ning
pensionilisa riigiametnikele ja päästeteenistujatele. Lisaks on soodustingimustel
vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pension erinevate erasektori erialade esindajatele.
17
Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt
pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni.
18
Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel
eksporditavate pensionide) kasutatavust välisriikides elavate isikute poolt.
7
Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide
seadus annab õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on töötanud tervist
kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel või kes on teinud sellist tööd, millega kaasneb
enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus
pensionile on kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta
staažinõude täitumisel.
Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis.
Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku
kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega
tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes
ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse
sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. Aastatel 2020 ja 2021 arendatakse tõendi A1
teenus automaatseks uue infosüsteemi abil.
306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid /
pensioniregistri pidaja)
Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni
kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis
sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku
pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik
vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja
riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi
kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja
elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja.
237 Riiklik töövõimetuspension (SKA)
Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene
ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla kas
täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise
töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016
enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab
töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet maksab töövõimetuspensione kuni
aastani 2053, mil täitub vanaduspensioniiga viimasel eluaegse töövõimekaotusega inimesel.
Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest
(RPKS).
238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA)
Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel.
Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel
või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus
(RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni
24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja
kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal, või kui lesk on püsivalt töövõimetu või
pensionieas.
Rahvapensionile toitjakaotuse korral on õigus toitja perekonnaliikmetel, kui toitjal ei olnud
surmapäevaks nõutavat pensionistaaži. Toitja pidi olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist
vähemalt ühe aasta Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb RPKS-ist.
8
178 Kahjuhüvitis (SKA)
Tervisekahjustusega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14
lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt
kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma
põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning
maksab hüvitist.
185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA)
Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.
Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega
vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja
täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks
riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus
sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast.
Puudega lapse igakuine toetus on alates 2020. aastast vahemikus 138–241 eurot. Puudega
tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16–53 eurot ja puudega
vanaduspensioniealise igakuine toetus vahemikus 12–40 eurot kuus. Puudega vanema toetust
makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 631
eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka
toetuste kulu riigieelarves.
186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetused (SKA)
Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku
seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima
tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates
2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide
esitamist.
Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida
makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. Toetuse suurus on 230 eurot.
297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale (SKA)
Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande
seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga
aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Toetuse suurus 2020. aastal on 221 eurot kuus.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või
eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksu seaduse alusel.
189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA)
Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema
vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle
igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2020. aastal alla
582 euro. 2020. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus
kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
190 Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest (SKA)
9
Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja
õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada
ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest
kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel
raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning
hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks
Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks
Sotsiaalkindlustusamet.
191 Olümpiavõitja toetus (SKA)
Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse
olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva
töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti
keskmine brutokuupalk (2020. a 1397 eurot, 2019. a 1290 eurot). Toetust saab kümme isikut.
Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab
toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse.
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et
toiduabi saamine on muutnud nende või
nende leibkonnaliikmete elu, % 76%
suureneb - - -
Allikas: Euroopa abifondist enim (2017. a)
puudustkannatavate isikute jaoks abi saajate
uuring
46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM)
Toiduainete ostmise ja jagamise kaudu abi saajatele vähendatakse enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile
rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või
Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise
tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused“ raames.
256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM)
Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja
tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust
kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust
suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest.
Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames.
10
Tegevusega 1.1.3 „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse
makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse
üksuste toetusfondi vahenditest
Tegevuse eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse
vahendeid ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendeid, sh toimetulekutoetuse
administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks.
Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel
kohaliku omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle
eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude
mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast muudeti
toimetulekutoetuse süsteemi puudutavaid tegevusi (sh motiveeritakse toimetulekutoetuse saajaid
tööle minema, suurendatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust jms). Alates
2019. aastast on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot). Sotsiaaltoetuste ja -teenuste
osutamise toetus sisaldab toimetulekutoetuse väljamaksmisega kaasnevate kulude hüvitamise
vahendeid. Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis
2020. aastal planeeritud 16 426 000 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks
415 000 eurot.
Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande
seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varem reguleeris
matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest
otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra.
Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud
kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt
250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud
omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku
omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 2020. aastal
eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks 3 600 000
eurot.
11
Programmi eelarve
Juhtimis- Vastu-
Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand taja
Programm Sotsiaalkindlustuse programm Kulud -2 647 983 678 -2 822 563 986 -2 950 833 690 -3 094 135 285
sh välistoetused
Programm Sotsiaalkindlustuse programm -1 324 993 -133 565 0 0
ja kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Sotsiaalkindlustuse programm -217 132 -287 455 -287 154 -288 452
kulud
Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja
Meede 1.1. inimeste piiriülest liikumist arvestava Kulud -2 647 983 678 -2 822 563 986 -2 950 833 690 -3 094 135 285
sotskindlustussüsteemi kujundamine
Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja
Mitterahalised
Meede 1.1. inimeste piiriülest liikumist arvestava -217 132 -287 455 -287 154 -288 452
kulud
sotskindlustussüsteemi kujundamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja
Tegevus 1.1.1. -589 013 -595 026 -512 986 -513 007
elluviimise korraldamine
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle
Teenus 57 SOM -589 013 -595 026 -512 986 -513 007
elluviimise korraldamine
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine -2 646 286 804 -2 822 122 850 -2 950 607 858 -3 093 910 730
Teenus 302 Riiklik vanaduspension SKA -1 988 821 761 -2 148 603 943 -2 263 421 567 -2 373 961 174
Riikliku vanaduspensioni kogumisosa
Teenus 306 (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid/ SOM -518 100 000 -551 250 000 -576 750 000 -607 050 000
pensioniregistri pidaja)
Teenus 237 Riiklik töövõimetuspension SKA -44 358 999 -23 897 571 -9 354 481 -8 999 917
Teenus 238 Riiklik toitjakaotuspension SKA -15 219 750 -15 789 244 -16 088 542 -16 273 910
Teenus 178 Kahjuhüvitis SKA -6 874 247 -7 240 477 -7 555 724 -7 868 751
Teenus 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus SKA -60 861 366 -63 157 544 -65 402 007 -67 872 276
Represseeritu toetus ja tuumakatastroofi tagajärgede
Teenus 186 SKA -2 222 887 -2 182 121 -2 100 363 -2 012 391
likvideerija toetused
Teenus 189 Üksi elava pensionäri toetus SKA -9 219 887 -9 371 121 -9 290 363 -9 211 391
Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega
Teenus 190 SKA -122 887 -124 121 -124 363 -124 391
inimese eest
Teenus 191 Olümpiavõitja toetus SKA -226 339 -237 569 -245 816 -255 843
Teenus 297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale SKA -258 679 -269 138 -274 632 -280 686
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele -1 324 993 -133 565 0 0
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi
Teenus 46 SOM -1 181 911 -3 756 0 0
ostmine ja jagamine
Teenus 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine SOM -143 082 -129 809 0 0
12
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis
varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
13
Sotsiaalkindlustuse programmi 2020. aasta teenuste olulisemad
muudatused
2019. aastal liideti üheks teenuseks nr 302 „Riiklik vanaduspension“ teenused nr 181 „Riikliku
vanaduspensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saamine“, nr 236 „Väljateenitud aastate
pensioni saamine“, nr 239 „Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade saamine“, nr 182
„Rahvapensioni saamine“, nr 183 „Avaliku teenistuja pensionisuurenduse saamine“ ning nr 184
„Riigikogu liikme pensioni saamine“. Teenuste liitmisel on tulemuste, sh mõõdikute seadmine
loogilisem ja terviklikum. Alates 2020. aastast sisalduvad teenuses nr 302 „Riiklik
vanaduspension“ ka need eripensionid ja suurendused, mida varem kajastati vastavalt teiste
ministeeriumide valitsemisalade või põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes, välja arvatud
Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu makstavad pensionid.
Alates 2020. aastast kajastub Sotsiaalministeeriumi eelarves teenus nr 306 „Riikliku
vanaduspensioni kogumisosa“ kokku summas 518, 1 mln eurot, mida varem kajastati
Rahandusministeeriumi eelarves. Vanaduspensioni kogumisosa koosneb sotsiaalmaksust
edasiantavast osast (4%) ja töötaja töötasust kinnipeetavast osast (2%) ehk kohustusliku
kogumispensioni vahenditest, mis kantakse edasi registripidajale.
Teenuse nr 237 „Riiklik töövõimetuspension“ eelarve vähenemine on seotud töövõime toetamise
süsteemi elluviimisega, millega seoses toimub puudega inimeste töövõime hindamine uutel
alusetel ning järkjärguline üleminek töövõimetuspensioni saamiselt töövõimetoetuse saamisele,
mida maksab Eesti Töötukassa.
Alates 2020. aastast ei ole enam TEHIKu teenust nr 270 „Võimekuse loomine EL-i elektroonilise
sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga (EESSI) liitumiseks“ projekti lõppemise tõttu.
14
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Sotsiaalkindlustuse programmi juhivad Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja
sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust
ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on
tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste
pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.
Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puudega inimeste teenuste ja toetuste
integratsiooni ning ohvritele suunatud hüvitisi.
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste
majandusliku sõltumatuse toetamisega, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline
15
palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi, nt pensioneid (pensionilõhe).
Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad
Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel
väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi.
Seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste
kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puudega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse alusel makstavatest toetuste paketist.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust
ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitisi.
Seirekorraldus
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete20 valdkondliku
komisjoni21 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.22
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
20
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
21
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
22
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
16
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 2
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna
Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
eesmärk
Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
Programmi nimi Terviseriskide programm (TE02)
Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning
Programmi eesmärk
tervisenäitajad on paranenud
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Kaasvastutajad
Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna terviseriskide programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava IV
alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I ja II alaeesmärgi saavutamisse.
Programm keskendub ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamisele ning seeläbi
rahvastiku tervisenäitajate parandamisele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani
ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
Sotsiaalne turvaline areng
sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu-
võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng
võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5:
ja psüühika- ning Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1: aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele
käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud
Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on
annavad oma tervisele
tervishoiuteenuste
ebavõrdsus tervises on vähenenud vähenenud
järjest positiivsema kättesaadavus
vähenenud
hinnangu
Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Terviseriskide programm hõlmab rohelisena
märgitud alaeesmärke.
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning
tervisenäitajad on paranenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Südame ja veresoonkonna haigustesse
surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku 82
56 56 56 56
kohta2 (2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste
2,2
surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta)3 1,7 1,7 1,7 1,7
(2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Standarditud varajase suremuse kordaja
kroonilistesse mittenakkushaigustesse on
vähenenud (30–69-aastaste suremus 367
330 323 316 308
kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 (2015. a)
000 sama vana elaniku kohta)4
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon
0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja
29,5
100 000 elaniku kohta5 31 31 31 31
(2017. a)
Allikas: Statistikaamet
Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja
33,2%
15-aastaste laste osakaal6 34,7% 34,7% 34,7% 34,7%
(2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas
4,5
sünnimomendil7 3,4 3,4 3,4 3,4
(2016/2017. a)
Allikas: Statistikaamet
1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja
käitumishäirete uute juhtude arv 100 000 2123,9
1900 1900 1800 1800
elaniku kohta on vähenenud (2016. a)
Allikas: Statistikaamet
11, 13 ja 15-astaste laste osakaal kellel ei ole
70,1%
esinenud depressiivseid episoode kasvab 70% 80% 80% 80%
(2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Olukorra lühianalüüs
Haiguste ja vigastuste riskitegurid on omavahel sageli seotud, mistõttu on oluline vaadata nende
ennetust kompleksselt. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks Eestis võib pidada
tasakaalustamata toitumist, vähest kehalist aktiivsust ja riskikäitumist, nagu näiteks alkoholi,
tubaka ja illegaalsete narkootikumide tarbimine ning riskiv seksuaalkäitumine.
Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud,
teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike,
sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas selle, milliseid tervist
puudutavaid otsuseid inimene langetab ning kuidas ta enda tervise suhtes käitub.
2
Mõõdik näitab alla 65-aastaste südame ja veresoonkonna haigustesse surnute arvu 100 000 sama vana elaniku kohta.
3
Mõõdik näitab alla ühe aasta vanuses surnud laste arvu 1000 elussünni kohta. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava rahvatervise
näitajaga, mis peegeldab vastsündinute ravi ning jälgimise taset (arengumaades ka ema ja lapse sotsiaalseid olusid).
4
Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite
haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga.
5
Mõõdik näitab surmade arvu 100 000 sama vana (0–19-aastase) elaniku kohta.
6
Mõõdik näitab mitu protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest annab enda tervisele väga hea hinnangu, põhineb küsitlusandmetel.
7
Mõõdik näitab mitu eluaastat elavad eeldatavalt kõrgeima elueaga maakonna elanikud rohkem võrreldes madalaima elueaga
maakonna elanikega.
2
Seetõttu tuleb tervisliku eluviisi soodustamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks eri
eluvaldkondade esindajatega koostöös ellu viia abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava
keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada vaimset heaolu ning kehalist aktiivsust
soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada füüsilist ja psüühilist
sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist
käitumist olmes ja vaba aja veetmisel.
Alates 2018. aastast on inimeste heaolu suurendamise, aga ka haiguste ja vigastuste ennetamise
aruteludes tugevalt esile tõusnud vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Vaimne tervis on
tihedalt seotud üldise heaolu ja ühiskonna sidususega, muutused ja probleemid ühiskonnas
kajastuvad ka halvenenud vaimse tervise näitajates. Eelarvamused ja teenuste vähene
kättesaadavus põhjustavad olukorra, kus vaimse tervise probleemid saavad sageli ka sotsiaalse
tõrjutuse ja toimetulekuraskuste põhjustajaks. 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud
küsitlusest8 selgus, et Eesti elanikkonnast 52% peab enda heaolu ja vaimset tervist heaks, 8%
halvaks. Otseselt probleeme vaimse tervisega on olnud kas endal või lähedasel 35%-l Eesti
elanikest. Vaimse tervise parandamise eesmärgil on oma elustiili viimase aasta jooksul muutnud
kas oluliselt või veidi 56% Eesti elanikest. Kõige mainitum muudatus elustiilis on mõtteviisi
muutmine (37%) ning treenimise/liikumise alustamine või koormuse tõstmine (28%). Erinevad
küsitlused näitavad, et suur osa Eesti elanikkonnast ja depressiooniga inimestest ei otsi abi
emotsionaalsete probleemidega. Samas areneb enamik vaimse tervise probleeme välja
lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas ning varajane sekkumine võib vähendada või peatada
vaimsete häirete hilisemat avaldumist.
Ühiskonna hoiakute muutmisega, kogukondade jõustamisega ja teenuste arendamisega on
võimalik ära hoida vaimse tervise probleemide akumuleerumist ning leevendada nende mõju
inimeste toimetulekule.
2018. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 78,4, kuid EL-is oli vastav näitaja 2016. aastal
81,0. Eestis elavate meeste ja naiste eeldatav eluiga erineb oluliselt. 2018. aastal oli meeste
keskmine eeldatav eluiga vaid 73,9 (2017. aastal 73,7), samas kui naistel oli see 82,4 eluaastat
(2017. aastal 82,3) ehk naised elasid meestest 8,5 aastat kauem. Tervena elada jäänud aastate
poolest elasid naised 2018. aastal meestest 2,8 aastat kauem tervetena (2017. aastal elasid
naised meestest 4,5 aastat kauem tervetena). 2018. aastal elasid madalama haridustasemega
(kuni põhiharidusega) inimesed ligi 9 aastat vähem ja 15 aastat vähem tervetena kui
kõrgharidusega elanikud.
Eestis esinevad lisaks soolistele ja hariduslikele erinevustele eeldatava ja tervena elatud eluea
näitajates ka suured erinevused maakondade vahel – 2017/2018. aastal elasid kõrgeima
eeldatava elueaga mehed Tartumaal ning naised Hiiumaal (vastavalt 74,9 ja 83,1 eluaastat) ja
madalaima eeldatava eluaega mehed ja naised Ida-Virumaal (vastavalt 69,5 ja 79,7 eluaastat).
Samuti esinevad märkimisväärsed tervena elatud eluea näitaja erinevused maakonniti –
2017/2018. aastal elasid Läänemaa mehed Põlvamaa meestest 19,8 aastat kauem tervena ning
Läänemaa naised Põlvamaa naistest 18,8 aastat kauem tervena.
Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,6 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni kohta.
Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja perinataalperioodile
iseloomulikud nakkused. EL-i keskmisest näitajast on Eesti näitaja olnud viimastel aastatel
tunduvalt väiksem – 2017. aastal oli see Eestis 1,3 võrra väiksem.
0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tüdrukute
seas vähenes, kuid poiste hulgas suurenes – nimetatud näitaja oli tüdrukutel 2017. aastal 24,8 ja
8
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/elanikkonna_teadlikkus_suhtumine_ja_hoiakud_vaimse_t
ervise_teemadel_2016.pdf
3
2018. aastal 20,8 ning poistel 2017. aastal 34,0 ja 2018. aastal 35,8. Peamised laste ja noorte
surma põhjused on vigastused, perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid.
Positiivne on laste tervise juures ka see, et järjest enam lapsi hindab oma tervist väga heaks.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2017/2018. aastal oma tervist väga heaks
35,7% õpilastest (39,5% poistest ja 31,9% tüdrukutest). Samas, 2013/2014. aastal oli vastav
näitaja 2,5 protsendipunkti väiksem, 2017/2018. aasta kasv tuleneb nii poiste kui ka tüdrukute
hinnangute paranemisest (2013/2014. aastal poistel 38,0% ja tüdrukutel 28,3%).
Jätkuvalt on probleemiks tervist kahjustav ja riskeeriv käitumine. Peamised käitumuslikud
terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, väike kehaline aktiivsus ning vähene
tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. Kuigi kogu elanikkonna tervisekäitumine on mõningal
määral paranenud, on kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste käitumine paranenud
kiiremas tempos kui madalama hariduse ja sissetulekutega inimeste hulgas.
Alkoholi liigtarvitamise, tubakatoodete tarvitamise, ülemäärase kehakaalu, vigastushaigestumuse
ja -suremuse vähendamisel ning vaimse tervise edendamisel on oluline potentsiaal Eesti inimeste
keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel. Suremus alkoholi liigtarvitamise ja
suitsetamisega seotud haiguste tagajärjel ületab Eestis EL-i vanade liikmesriikide sama näitajat
vastavalt 1,7 ja 1,2 korda (2015). Alkoholi tarbimine Eestis näitab langustendentsi. Kui 2007.
aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta, siis 2018.
aastal oli see näitaja 10,2 liitrit. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine tasemel, kus sellest tulenevad
tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad
alkoholitööstuse toodetud tulu. Ennetuses ja ravis on astutud jõulisi samme. Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel on käivitatud toetuse andmise tingimused (TAT) „Kainem ja
tervem Eesti“, mille eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ning raviks
vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust,
suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti
alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest.
2018. ja 2019. aastal jõustusid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, millega
tugevdati alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkoholireklaami, alkohoolse toote esitlust ja
alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendati sätetega
riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga,
et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelu nõude senisest parem täitmine ning
tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga. Reklaamiseaduses muudeti alkoholireklaami sisu
piiravaid sätteid, täiendati nende kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustati
sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil, ja tervisehoiatusele
esitatavaid reklaaminõudeid. Muudatuste eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada
alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele
toetav keskkond kasvuks ja arenguks.
2018. aastal olid 17,2% elanikest igapäevasuitsetajad (2016. aastal 21,3%), sealhulgas 23,4%
(2016. aastal 30%) meestest ja 12,9% (2016. aastal 15,5%) naistest. Kõige rohkem suitsetajaid
on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas. Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka
alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine, nii oli 2016. aastal 16–64-aastastest elanikest vähemalt
mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 13,8% (2016. aastal 13,1%), e-sigarette 10,5% (2016.
aastal 11,2%) ja huuletubakat 3,3% (2016. aastal 3,4%). 2016. aastal muudeti tubakaseadust ja
võeti üle 20. mail 2016 kehtima hakanud EL-i tubakadirektiiv, millega reguleeriti tubakatoodete
pakendamist ja märgistamist, sh pilthoiatuste lisamise kohustus, nikotiini sisaldavatele
elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõuded ning tubakatoodete ja tubakatootega
seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeld. 2018. aastal muudeti tubakaseadust, et ennetada
paremini alaealiste suitsetamise ja teiste sarnaste toodete tarvitamise alustamist, tugevdada
4
järelevalvet, vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega suitsetamisega kaasnevaid
terviseriske, -kahjusid ja -kulusid: keelati riigisisene kaugmüük, piirati tubakatoodete väljapanekut
ja kaubamärkide esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestati koostise ja
puhtuse nõuded, keelustati e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendati keelde ja piiranguid
elektroonilise sigareti tarvitamisele, kehtestati dokumendi küsimise nõue tubakatoote müügil ning
anti kontrollostu õigus politseiametnikele alaealistele müügi keelu täitmise kontrollimiseks ja
Maksu- ja Tolliametile illegaalsete tubakatoodete müügi kindlakstegemiseks.
Vähese kehalise aktiivsuse ja tasakaalustamata toitumise tulemusena on üle poole Eesti
rahvastikust ülekaalulised ja üha enam kasvav probleem on see laste hulgas – iga neljas 1. klassi
õpilane on ülekaaluline või rasvunud9. 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringu kohaselt oli
30,5% 6–9-aastastest, 34% 10–13-aastatest ja 23,5% 14–17-aastastest lastest ülekaalulised või
rasvunud. Koostamisel on toitumise ja liikumise roheline raamat, mille eesmärk on suurendada
regulaarset liikumisharrastusega tegelemist ja muuta toitumine tasakaalustatumaks. Uuendatud
on Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi. 2016. aastal valmis tõenduspõhisuse ülevaade „Suhkruga
magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamine Eestis“ ja
rahvastiku faktilise toitumise uuring ning 2017. aastal uuring suhkruga magustatud jookide
maksustamise mõjust tervisele. Lisaks on Sotsiaalministeerium panustanud magustatud joogi
maksu seaduse eelnõu väljatöötamisse. Uue rahvatervise seaduse eelnõu alusel kehtestatavate
määrustega ajakohastatakse toitlustamise nõuded lasteasutustes, tervishoiu- ja
hoolekandeasutustes ning kinnipidamisasutustes. Koostöös Tartu Ülikooliga viiakse ellu laste
liikumisprogrammi „Liikuma kutsuv kool“, mille eesmärk on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele,
õpetajatele ning lapsevanematele ideid ja lahendusi, et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda
ning peaksid vähem istuma, vahetunnid oleksid põnevamad, ainetundides oleks rohkem aktiivset
tegevust, koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma, tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid
tegevusi ning liikumine ei tähendaks vaid sporti.
Narkomaania ja HI viiruse laialdane levik on suureks ohuallikaks inimese tervisele ja elule.
Vaatamata sellele, et uute registreeritud HIV-juhtude arv väheneb (2018. aastal registreeriti 14,4
uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta), oli Eestis 2017. aastal uute juhtude arv 100 000 elaniku
kohta EL-is üks suurimaid, jäädes maha vaid Lätile: EL-is keskmiselt 5,8 juhtu, Eestis 16,6.
Lähima kümne aasta jooksul muutub HIV üheks oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks. Mõnes
Eesti linnas (näiteks Narvas ja Kohtla-Järvel) on HIV-i levimus kohalikul tasandil juba ületanud
generaliseerunud epideemia piiri, mistõttu on ohustatud kõik kohalikud elanikud. Viimastel
aastatel on kõige suuremaks riskigrupiks 30-aastased ja vanemad elanikud, kelle hulgas on
diagnoositud kõige enam uusi HIV-i juhte. Ravi efektiivsus on võimaldanud vältida HIV-nakkuse
levikut emalt lapsele ning HIV-i vertikaalne ehk emalt lapsele levik on Eestis olnud püsivalt väike
– viimasel neljal aastal ei ole tuvastatud mitte ühtegi juhtu.
Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-
aastaste kooliõpilaste seas10. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-
aastastest kooliõpilastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni.
2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti
täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul
eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest. Peamine tarvitatav narkootikum on
nii täiskasvanute kui alaealiste seas kanep (ligi 90% narkootikume tarvitanud elanikest).
Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud EL-i suurim. Kui
2017. aastal oli EL-is keskmiselt 22,6 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64-aastaste
seas), siis Eestis oli see näitaja 2017. aastal ligi neli korda kõrgem.
9
COSI, 2015/2016
10
ESPAD 2015
5
Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on
viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus tõusnud. See näitab, et narkootikumide
süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt
piirkonnast kas fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin. Üle poolte narkootikume
süstivatest inimestest on endiselt HIV-positiivse serostaatusega.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta
on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2018. aastal
oli see näitaja 62,1. Seejuures on meeste vigastussuremus vähenenud kiiremini kui naistel, kuid
see on endiselt väga suur – meestel oli see 2018. aastal 3,3 korda levinum kui naistel. Hoolimata
näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuskordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi
1,8 korda kõrgem. Vigastusliikidest esineb Eestis palju vigastussurmasid enesetappude tõttu
(2018. aastal moodustasid enesetapud 23,9% vigastustest). Peamiselt on enesetapu sooritajad
mehed, 2018. aastal oli meeste näitaja enam kui kolm korda kõrgem kui naistel. Samuti on
problemaatiline aastatega kasvanud enesetappude arvu tõus vanemaealiste hulgas – 2018.
aastal olid üle 38% enesetappude sooritajatest 65-aastased või vanemad, samas kui 90ndatel jäi
nende osakaal alla 20%. Võrreldes EL-i keskmise näitajaga on Eestil enesetappude
vähendamises arenguruumi. Eesti 2015. aasta enesetappude kordaja oli ligi 1,5 korda suurem kui
EL-i keskmine näitaja. Enesetapud on kompleksne teema ning need vajavad suuremat
tähelepanu. Oluline on süsteemne tõenduspõhine ennetustegevus teadlikkuse suurendamise ja
vaimse tervise teenuste arendamise kaudu. Teised peamised vigastused, mille tõttu inimesed
hukkuvad, on mürgistused (eelkõige alkoholi- ja narkootikumimürgistused) ning juhuslikud
kukkumised, millest viimati nimetatu puhul suremus järjepidevalt suureneb.
Olulisematest töös olevatest muudatustest saab nimetada rahvatervise seaduse eelnõu, mille
eesmärk on sätestada uus rahvatervise seadus, mis vastaks 21. sajandi rahvatervise valdkonna
käsitlusele, praegusele praktikale ja vajadusele. Uue rahvatervise seadusega soovitakse
sätestada senisest selgemalt rahvatervisealased ülesanded nii riigi kui kohaliku omavalitsuse
tasandil ning kaasajastada ja täiendada rahva tervise kaitse ja edendamise seisukohast olulisi
nõudeid ja piiranguid.
Peamised probleemid:
Tervena elatud eluiga ei ole tõusnud sama kiirelt kui Eesti elanike eluiga ehk Eesti elanikud
elavad kaua, aga ligi kolmandiku sellest ajast tervisest tulenevate piirangutega.
Eri rahvastikugruppide vahel valitseb suur tervisealane ebavõrdsus, tervisenäitajad on
tugevalt seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga (regionaalne
tervisealane ebavõrdsus).
Eestis on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvava trendiga ja seda nii täiskasvanute kui ka
laste seas. 2018. aastal oli ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid 50,7% rahvastikust.
Sealjuures on rasvunud täiskasvanute osakaal Eestis Euroopa Liidu üks suuremaid.
2018. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames
valminud uuringu kohaselt on iga neljas esimese klassi laps Eestis ülekaaluline või rasvunud.
Soovituslikust kogusest väiksem on puu- ja köögiviljade tarbimine. Lapsed tarbivad liiga vähe
piima ning nii lapsed kui täiskasvanud vähe kala. Suur on aga suhkru, soola ja küllastunud
rasvhapete tarbimine.
Pole piisavalt tõenduspõhiseid sekkumistegevusi koolides ja töökohtades, mis oleksid
suunatud toitlustamisele sööklates, toidumüügipunktides ja puhvetites. Suure rasva-, soola- ja
suhkrusisaldusega ning vähese toiteväärtusega toitude reklaamid mõjutavad haavatavate
sihtrühmade tervisekäitumist negatiivselt.
6
Rahvatervise valdkonnas elluviidavate tegevuste tase ja maht on maakonniti ja omavalitsuseti
ebaühtlane, paljudes kohalikes omavalitsustes ei tegeleta rahvatervise valdkonnas
süsteemselt tegevuste planeerimise, elluviimise ega hindamisega.
Vigastushaigestumus ja -suremus on võrreldes EL-i keskmisega oluliselt suurem, eriti
problemaatiline on enesetappude, kukkumiste ja väikelaste vigastuste suur levimus.
Vaimse tervise teenuste süsteem on killustatud, teenused ei ole piisavalt kättesaadavad ega
pruugi vastata inimeste vajadustele.
Enamikul lastel jääb füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata. Väike on ka kehaline
aktiivsus täiskasvanute hulgas, eriti vanemates vanuserühmades ning kehvemates
sotsiaalmajanduslikes rühmades. Elukestavale liikumisharjumusele pannakse alus lapseeas,
mistõttu on eriti muret tekitav väike kehaline aktiivsus laste seas.
Alkoholi kogutarbimine on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt tasemel, kus tervise-
ja sotsiaalsed kahjud on suured. Samuti tarvitatakse alkoholi sageli ja suurtes kogustes,
sealhulgas on alaealised esimest korda purjus palju nooremas eas kui teistes Euroopa Liidu
liikmesriikides. Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades.
Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad.
Järelevalve kehtiva alkoholiregulatsiooni täitmise üle vajab tõhustamist, uute regulatsioonide
järelevalvepraktika tuleb välja kujundada.
Uute turundusvõtete ja -kanalite kasutamine alkoholireklaamiks paneb proovile järelevalve
võimekuse ja seniste regulatsioonide efektiivsuse ning võib nõuda regulatsioonide
uuendamist.
Ühiskondlikud hoiakud on alkoholitarbimise suhtes liiga soosivad.
Naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas.
Suitsetajate osakaal on suurem madalama haridustasemega inimeste seas – põhi- või
madalama haridustasemega inimeste seas on igapäevasuitsetajaid 21,7% võrra rohkem kui
kõrgharidusega inimeste seas. Igapäevasuitsetamine, vesipiibu ja suitsuvabade toodete,
eeskätt huuletubaka levimus ning e-sigarettide kasutamine noorte täiskasvanute
vanuserühmas suureneb. Alaealised alustavad suitsetamisega endiselt väga varases eas.
Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole tagatud kõigile
abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad.
Narkootikumide tarvitamise sagedus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas on jätkuvalt suur.
Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvav probleem.
Sagenenud on HIV-i edasikandumine seksuaalsel teel. Uute täiskasvanud nakatunute arv on
suurenenud tingituna vähesest kaitsevahendite kasutamisest.
Üldine haigestumine tuberkuloosi on tänu riiklikule programmile vähenenud, kuid suureks
probleemiks on multiravimresistentsete, sealhulgas nn eriti resistentsete juhtude ja HIV-i
nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv.
7
Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja
paikkondade võimestamine tervise edendamisel
Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine
Oodatav tulemus: laste kehaline aktiivsus on suurenenud ning laste liikumisharjumused
paranenud.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium koostöös Tartu
Ülikooli liikumislabori, liikuma kutsuvate koolide võrgustiku ning Haridus- ja
Teadusministeeriumiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Iga päev vähemalt 60 või enam minutit
kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste 16,4%
19% 20% 21% 22%
laste osakaal (2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamine (SoM)
Liikumist toetava kooli mudeli arendamine ja rakendamine koolides, sh aktiivse tunni ja vahetunni
metoodika väljatöötamine ja juurutamine, koolipersonali koolitamine ning sekkumiste elluviimine.
Liikumist soodustava koolikeskkonna, sh füüsilise keskkonna arendamine. Liikumist toetavate
sotsiaalsete normide kujundamine.
Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine
Oodatav tulemus: inimeste teadlikkus tasakaalustatud toitumisest on suurenenud ning
tasakaalustatud toitumisvalikud soodustatud. Olemas on uuringud rahvastiku toitumisest ja
ülemäärase kehakaalu levimusest, et hinnata meetmete rakendamise mõju.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu
Instituut.
Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Indikaator
tase 2020 2021 2022 2023
16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike
51,7%
osakaal11 ≤ 50% ≤ 50% ≤ 50% ≤ 50%
(2016. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Ülekaaluliste laste osakaal esimeses klassis12 26,3%
≤ 24% ≤ 24% ≤ 23% ≤ 23%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a)
112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu
haldamine (TAI)
Inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning
tasakaalustatud toitumisvalikute soodustamine. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine,
koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, nõustamisteenuste väljaarendamine ja osutamine.
Toitumisuuringute tegemine ja korraldamine.
11
Mõõdik näitab mitu protsenti 16–64-aastastest on ülekaalulised või rasvunud (kehamassiindeks on ≥ 25 kg/m²), põhineb
küsitlusandmetel.
12
Mõõdik näitab ülekaaluliste või rasvunud 1. klassi laste osakaalu. Ülekaalu ja rasvumise aluseks on Maailma
Terviseorganisatsiooni kriteeriumid.
8
Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine
Oodatav tulemus: alkoholi kogutarbimine ja liigtarvitamine on vähenenud ning ravi ja
rehabilitatsiooniteenused on alkoholisõltuvusega isikutele kättesaadavad.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu
Instituut. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd ka Rahandusministeeriumi ja
Maksu- ja Tolliametiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Alkoholi tarbimine püsivalt alla 9,5 liitri
absoluutset alkoholi 15-aastaste ja vanemate 10,3
˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5
elanike kohta aastas13 (2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
15-aastaste laste keskmine vanus
13,7
esmakordsel purju joomisel on ≤ 13,8 ≤ 13,8 ≤ 13,8 ≤ 13,8
(2014. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine
(TAI)
Elanikkonna teadlikkuse suurendamine alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise
võimalustest. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine. Selle teenuse alla kuuluvad ka TAT
„Kainem ja tervem Eesti“ tegevused, mida rahastatakse ESFist ning mille eesmärk on parandada
alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust
ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning
alkoholitarvitamise häire ravi teenust. Programmiga soovitakse suurendada ka Eesti rahvastiku
teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti alkoholi liigtarvitamise ennetuseks
ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest.
Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine
Oodatav tulemus: suitsetajate ja igapäevasuitsetajate levimusmäär ning elanikkonna
kokkupuude tubakasuitsuga on vähenenud.
Oodatavat tulemust aitavad Sotsiaalministeeriumil oma teenuste kaudu saavutada Tervise
Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd ka
Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal14 17,2%
≤ 16,2% ≤ 16,2% ≤ 15,2% ≤ 15,2%
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a)
Põhiharidusega suitsetajate osakaalu langus on
suurem kui kõrgharidusega suitsetajate
29,9%
osakaalu langus (vahe kahe haridusgrupi vahel ≤ 28% ≤ 28% ≤ 27% ≤ 27%
(2018. a)
väheneb)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
13
Mõõdik näitab mitu liitrit absoluutset ehk 100% alkoholi tarbitakse 15-aastaste ja vanemate elanike kohta. Varem kasutati näitajat
elaniku kohta, kuid rahvusvaheliselt vaadeldakse seda näitajat 15-aastase ja vanema elaniku kohta ning seetõttu on näitajat
muudetud.
14
Mõõdik näitab iga päev suitsetavate 16–64-aastaste osakaalu, põhineb küsitlusandmetel.
9
117 Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud ennetus ja ravi (TAI)
Tubaka tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja
teavitustöö, sh tubakainfo.ee ajakohastamine. Tubakast loobumise nõustamise süsteemi
arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine.
Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine
ning kahjude vähendamine
Oodatav tulemus: narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmade arv on püsivas
langustrendis.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu
Instituut. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd Siseministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Justiitsministeeriumiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Illegaalseid narkootikume proovinud
38%
15–16-aastaste osakaal ≤ 38% ≤ 38% ≤ 38% ≤ 34%
(2015. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Narkootikumide tarvitamisest
110
põhjustatud üledoosisurmade arv < 50 < 50 < 50 < 50
(2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
119 Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi,
rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised (TAI)
Narkomaania ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni-, kahjude vähendamise ja nõustamisteenuste
väljaarendamine ja korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas
hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Narkomaania ja narkootikumide alase teadlikkuse
suurendamine ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades.
Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine
Oodatav tulemus: olemas on vigastuste ennetamise poliitika kujundamiseks vajalik andmestik,
mis võimaldab hinnata vigastuste põhjuseid ja hulka.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja
62,1
traumade arv 100 000 elaniku kohta15 ≤ 61 ≤ 61 ≤ 61 ≤ 61
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet
Enesetappude suremuskordaja 100 000 elaniku
14,8
kohta ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet
138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine (TAI)
Vigastustest tingitud surmade põhjuste andmete kogumine, süstematiseerimine ja avaldamine.
15
Mõõdik näitab õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu toimunud surmade arvu 100 000 elaniku kohta.
10
Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine
Oodatav tulemus: tõenduspõhised HIVi ennetamise ja kahjude vähendamise teenused on
tagatud piisavas mahus ning toimub järjepidev olukorra ja sekkumiste hindamiseks vajalike
andmete kogumine ja analüüs.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Uute HIV-positiivsete juhtude arv 100 000
16,6
elaniku kohta16 ≤ 15 ≤ 13 ≤ 10 ≤7
(2017. a)
Allikas: Terviseamet
100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine (SoM)
HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi
kohta Eestis.
123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI)
HIV-nakkuse leviku peatamiseks kahjude vähendamise, nõustamis-, testimis- ja raviteenuste
korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja
teadusuuringute tegemine. Elanikkonna ja riskirühmade teadlikkuse suurendamine HIV-
nakkusest ja selle levikuteedest.
Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine
Oodatav tulemus: tõenduspõhised tuberkuloosi ennetamise ja mõjude vähendamise teenused
(sh otseselt kontrollitava ravi teenused ja sotsiaalne tugi) on tagatud piisavas mahus ning toimub
järjepidev olukorra ja sekkumiste hindamiseks vajalike andmete kogumine ja analüüs.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Tuberkuloosi esmahaigestunute arv 100 000
11,1
elaniku kohta ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10
(2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB)
osakaal esmastest bakterioloogiliselt (külvis)
21,5%
positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16%
(2016. a)
juhtudest17
Allikas: Terviseamet
126 Tuberkuloosi ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI)
Otseselt kontrollitava ravi (OKR) korraldamine ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevused,
sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamine.
16
Mõõdik näitab mitu uut HIV-positiivset juhtu sellel aastal 100 000 elaniku kohta diagnoositi.
17
Mõõdik näitab multiresistentsete tuberkuloosihaigete osakaalu esmastest bakterioloogiliselt positiivsetest ja kopsutuberkuloosi
juhtudest.
11
Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika
kujundamine ja elluviimise korraldamine
Oodatav tulemus: terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise poliitika on tõenduspõhine,
lähtub inimeste vajadusest ja arvestab Eesti olusid ning eripära.
Oodatavat tulemust aitavad Sotsiaalministeeriumil oma teenuste kaudu saavutada Tervise
Arengu Instituut ja Terviseamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Terviseriskide ennetamise ja edendamise
poliitika on kujundatud. Rakenduslikud
jah jah jah jah jah
küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
98 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine (SoM)
Tervislikku elukeskkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine, et tagada
tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ja ennetada haigusi ning
nendega kaasnevat kahju. Ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende
rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ning koostöö rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Strateegiadokumentide väljatöötamine ja elluviimise hindamine tervislikku
elukeskkonda puudutavas. Rahvatervisega tihedalt seotud valdkondade poliitika, õigusakti
eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada, et
rahvastiku tervist mõjutavate teguritega arvestataks valdkondade üleselt. Riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute nõustamine
terviseriskide ja -mõjude suhtes, soovituste tegemine terviseriskide ja ebasoovitava tervisemõju
ennetamiseks ja ohjamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks. Huvigruppide teavitamine
valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamine aruteludesse.
Rahvatervise osakonna põhitegevuseks on rahvatervise seaduse uue tervikteksti menetlemine ja
rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise
koordineerimine, tubakatoodete tuvastamis- ja jälgitavussüsteemi rakendamine (direktiivi
2014/40/EL artiklite 15 ja 16 rakendamine) ning uudsete tubakatoodete ja alternatiivtoodete
reguleerimine, vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise
raamatu koostamine ning selles sätestatud meetmete rakendamise planeerimine (sh toidu
reformuleerimise plaani koostamine ja lastele suunatud reklaami koodeksi väljatöötamine
koostöös tööstusega), vaimse tervise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise
vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete
täitmise korraldamine ning riikliku HIV-i tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine.
139 Ennetustegevuste korraldamine (TAI)
Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise mõjude vähendamise ja vastava ravi juhtimine,
poliitika kujundamine ning tegevusplaanide koostamine ja arendamine.
140 Tervisestatistika kogumine ja avaldamine (TAI)
Tervisestatistika kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine ning terviseuuringute
tegemine.
141 Terviseandmete registrite pidamine (TAI)
Määratud terviseandmete kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine.
12
142 Teadusprojektide elluviimine (TAI)
Evalveeritud teadusvaldkonnas teadusprojektide elluviimine ning tulemuste avaldamine ja
jagamine.
Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise
edendamisel
Oodatav tulemus: kogukondade ja paikkondade sidusus suureneb ning erinevused maakondade
eeldatavas elueas vähenevad.
Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu
Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Erinevused
maakondade Võrreldes 2015/2016 ja
0,25% 0,25% 0,25% 0,25%
eeldatavas elueas 2016/2017 erinevused
vähem kui vähem kui vähem kui vähem kui
vähenevad18 suurenesid 0,05 eluaasta
2019 2020 2021 2022
Allikas: Tervise Arengu võrra
Instituut
127 Tervisealase teadlikkuse suurendamine (TAI)
Üldelanikkonna ja spetsialistide terviseteadlikkuse suurendamine ning rahvatervise spetsialistide
täiendav koolitamine. Rahvatervise valdkonna uuringute tegemine. Kohalike omavalitsuste ja
kogukondade tervisesuutlikkuse arendamine. Tegevuskohapõhise terviseedenduse, sh tervist
edendavate võrgustike arendamine. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik
areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti „KOV terviseedenduse võimekus“ elluviimine.
129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö (TAI)
Koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise ning heaolu
edendamisel. Laste ja noorte terviseuuringute tegemine.
18
Erinevus kõrgeima eeldatava elueaga ja madalaima eeldatava elueaga maakonna vahel
13
Programmi eelarve
Juhtimis-
Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand
Programm Terviseriskide programm Kulud -17 021 613 -15 818 126 -15 823 316 -15 645 767
sh välistoetused ja
Programm Terviseriskide programm -3 121 308 -1 079 624 -1 079 624 -902 025
kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Terviseriskide programm -29 094 -27 117 -28 858 -28 573
kulud
Meede 1.1. Terviseriskide
vähendamine ning
Meede 1.1. kogukondade ja Kulud -17 021 613 -15 818 126 -15 823 316 -15 645 767
paikkondade võimestamine
tervise edendamisel
Meede 1.1. Terviseriskide
vähendamine ning
Mitterahalised
Meede 1.1. kogukondade ja -29 094 -27 117 -28 858 -28 573
kulud
paikkondade võimestamine
tervise edendamisel
Laste kehalise aktiivsuse
Tegevus 1.1.1. -490 324 -606 324 -606 324 -490 325
suurendamine
Laste kehalise aktiivsuse
Teenus 87 SOM -490 324 -606 324 -606 324 -490 325
suurendamise edendamine
Rahvastiku
Tegevus 1.1.2. toitumisharjumuste -684 902 -662 410 -662 797 -662 768
parandamine
Sekkumised tasakaalustatud
toitumise soodustamiseks,
Teenus 112 TAI -684 902 -662 410 -662 797 -662 768
uurimistöö ja toitumise
andmekogu haldamine
Alkoholi tarbimise
Tegevus 1.1.3. -2 255 701 -228 652 -228 791 -228 766
vähendamine
Alkoholitarbimise
vähendamisele suunatud
Teenus 114 TAI -2 255 701 -228 652 -228 791 -228 766
teavitustöö ja negatiivsete
mõjude vähendamine
14
Juhtimis-
Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand
Tubaka tarbimise
Tegevus 1.1.4. -177 074 -177 112 -177 157 -177 149
vähendamine
Tubakatarvitamise
Teenus 117 vähendamisele suunatud TAI -177 074 -177 112 -177 157 -177 149
ennetus ja ravi
Narkootiliste ainete
tarbimise ennetamine ja
Tegevus 1.1.5. -4 047 985 -4 527 845 -4 528 105 -4 528 077
vähendamine ning kahjude
vähendamine
Narkootikumide tarvitamise
ennetamine ning
sõltuvusprobleemidega
Teenus 119 inimeste ravi, rehabilitatsiooni TAI -4 047 985 -4 527 845 -4 528 105 -4 528 077
ja kahjude vähendamise
teenused ning muud
sekkumised
Vigastuste vähendamine ja
Tegevus 1.1.6. -45 512 -45 182 -46 876 -924
ennetamine
Vigastustest tingitud
Teenus 138 surmajuhtumite andmete TAI -45 512 -45 182 -46 876 -924
kogumine
HIV-i ja AIDS-i juhtude
Tegevus 1.1.7. -5 640 580 -5 988 618 -5 988 906 -5 988 872
vähendamine
HIV-positiivsete patsientide
Teenus 100 andmekogu tegevuse SOM -15 000 -15 000 -15 000 -15 000
toetamine
HIV ennetus- ja uurimistöö
Teenus 123 TAI -5 625 580 -5 973 618 -5 973 906 -5 973 872
ning mõjude vähendamine
Tuberkuloosinakkuse
Tegevus 1.1.8. -289 828 -296 095 -296 131 -296 123
vähendamine
Tuberkuloosi ennetus- ja
Teenus 126 uurimistöö ning mõjude TAI -289 828 -296 095 -296 131 -296 123
vähendamine
15
Juhtimis-
Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand
Terviseriskide ennetamise
ja edendamise poliitika
Tegevus 1.1.9. -2 123 833 -1 983 855 -1 987 806 -2 033 677
kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Terviseriskide ennetamine ja
edendamise poliitika
Teenus 98 SOM -721 083 -716 641 -718 519 -718 550
kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Ennetustegevuste
Teenus 139 TAI -68 874 -62 915 -62 922 -62 921
korraldamine
Tervisestatistika kogumine ja
Teenus 140 TAI -461 707 -461 705 -462 447 -462 423
avaldamine
Terviseandmete registrite
Teenus 141 TAI -268 535 -268 895 -269 884 -315 780
pidamine
Teenus 142 Teadusprojektide elluviimine TAI -603 634 -473 699 -474 034 -474 003
Kogukondade ja
Tegevus 1.1.10. paikkondade võimestamine -1 294 968 -1 329 150 -1 329 279 -1 267 659
tervise edendamisel
Tervisealase teadlikkuse
Teenus 127 TAI -958 717 -1 019 547 -1 019 594 -957 990
suurendamine
Laste ja noorte tervise ja
Teenus 129 heaolu edendamine ning TAI -336 250 -309 603 -309 685 -309 669
uurimistöö
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud,
mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
16
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020 juhtkomisjon. Terviseriskide programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala
asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine,
elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise
sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse
pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril)
Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse
§ 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab
programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning valdkonnas
tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide
koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed
ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Terviseriskide programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:
Keskkonnatervise programm käsitleb ühisosana tubakatoodete ja e-vedelike koostist
puudutavas pädeva asutuse funktsiooni täitmist ning riikliku järelevalve tegemist, samuti
tuberkuloosi multiravimresistentsust.
Tervishoiusüsteemi programm käsitleb e-tervise ja andmekvaliteedi teemasid, mis toetavad
ennetustegevuste planeerimist ning ARV-ravimite kättesaadavust.
17
Terviseriskide programmi seosed teiste arengukavadega:
Heaolu arengukava 2016–2023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse
ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust, töövõime säilitamist ja taastamist
ning ebavõrdsuse vähendamist.
Laste ja perede arengukava 2012–2020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi
koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise
veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks,
samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi.
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse
harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist
aktiivsust terve koolipäeva vältel.
Liiklusohutusprogramm 2016–2025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi
liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja
terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.
Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist
ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid.
Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 fookuses on ühisosana näiteks
tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidu tootmisest, valmistamisest ja märgistamisest,
uuringute tegemine toidutarbimisharjumuste ja toiduostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti
koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete
jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist.
Seirekorraldus
Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete20 valdkondliku
komisjoni21 ülesandeid:
o alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine;
o kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja
hõivesse naasmise suurendamiseks.22
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku
tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
20
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
21
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
22
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
18
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
19
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 3
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna
Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud
eesmärk
Valdkonna
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1
arengukava
Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03)
Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA),
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH), Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt
arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV
alaeesmärgi saavutamisse.
Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65
eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani
Laste ja noorte
Sotsiaalne turvaline areng
sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu-
võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng
võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5:
ja psüühika- ning Alaeesmärk 3:
aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele
Alaeesmärk 1: käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud
Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete
suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on tervishoiuteenuste
ebavõrdsus tervises annavad oma tervisele on vähenenud vähenenud kättesaadavus
vähenenud järjest positiivsema
hinnangu
Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Tervishoiusüsteemi programm hõlmab rohelisena
märgitud alaeesmärke.
1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020
1
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu.
Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Algtase
2020 2021 2022 2023
Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu
24,5%
kogukuludest2 < 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0%
(2018. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Avaliku sektori tervishoiu kogukulude
12,8%
osakaal avaliku sektori kuludest3 ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%
(2017. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal
4,9%
SKPs4 5,0% 5,0% 5,1% 5,1%
(2018. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Ravikindlustusega kaetute osakaal 94,5%
rahvastikus5 (2018. a) 99,0% 99,0% 99,0% 99,0%
Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa
Patsiendi kulutuste osakaal
26,9%
soodusravimite ostmisel6 ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30%
(2018. a)
Allikas: Eesti Haigekassa
Katmata tervishoiuteenuste vajadus7 16,4
10,9% 10,6% 10,3% 10,0%
Allikas: Eurostat (2018. a)
Olukorra lühianalüüs
Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i
keskmisele (2018. aastal Eestis 78,4 ja 2016. aastal EL-is 81 eluaastat). Krooniliste haigete
osakaalu suurenemine elanikkonnas on mõjutanud tervena elatud aastate pikenemist, see
näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas (2018. aastal Eesti naistel 55,6 ja meestel 52,8 ning
2016. aastal EL-is vastavalt 64,2 ja 63,5 eluaastat). Kui eelnevatel aastatel lisandus tervena elatud
aastaid, siis 2018. aastal toimus langus nii naiste kui meeste näitajates (naistel 3,4 ja meestel 1,7
aastat). Endiselt on suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev
tervisekadu. Peamised tervisekao põhjused Eesti meeste hulgas on südame-
veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%), naiste
hulgas aga südame-veresoonkonnahaigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna- ja
sidekoehaigused (7%).8
Elanikkonna vananemisega suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste osakaal. Kui
2009. aastal oli 16-aastaste ja vanemate hulgas 40% inimesi, kes põeb mõnda kroonilist haigust,
2
Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on
teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest
jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks.
3
Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades
avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest
ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest.
4
Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust.
5
Mõõdik näitab, kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018.
ja 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud, on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasolevat
taset säilitada.
6
Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa
ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt).
7
Mõõdik näitab nende elanike (16-64-aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on tervishoiuteenus jäänud kättesaamatuks rahalistel
põhjustel ning pika ooteaja ja kauge vahemaa tõttu.
8
Allikas: Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis
2017. aastal.
2
siis 2018. aastaks on näitaja tõusnud 46,5%. Samuti on nende hulgas rohkem selliseid inimesi,
kelle igapäevased tegevused on piiratud (2018. aastal 37,6% ja 2009. aastal 28,4%).9
Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem,
sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Seoses
vananeva elanikkonna ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga on võtmetähtsusega
esmatasandi tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Seetõttu on
tervishoiusüsteemi nurgakivi elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja
esmatasandi tervishoiuteenused, mis on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks
kontaktiks tervishoiusüsteemiga. Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine
liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse
võimalusi ja suurendab tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutab aastas 77%, eriarstiabi 51%,
hambaravi 62% elanikest ja haiglaravil viibib 14%10 elanikest ning kiirabi väljakutseid oli
2018. aastal ligikaudu 270 000. Pereõdedele on antud suurem roll, näiteks patsientide nõustamine
ja krooniliste haigete jälgimine koos piiratud retseptiõigusega. Tänu nendele muudatustele on
ressursikasutus muudetud tõhusamaks, muu hulgas on vähenenud perearstide töökoormus, mida
näitab pereõdede iseseisvate vastuvõttude kasv (aastatel 2007–2017 on suurenenud 4,6 korda,
2017. aastal toimus perearstiabiasutustes 1 428 503 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu). Samas
on probleemkohaks EMO külastatavuse kasv. 2017. aastal pöörduti EMOsse ca 462 000 korral,
mida on 13% enam kui 2010. aastal. Kergemate kaebustega pöördujatest 40% tõi põhjusena välja
õigel ajal perearsti vastuvõtule mittepääsemise.11
Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega
kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on
jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ning
sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud
tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud:
2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504). Samas on
üldhaiglates ja kohalikus haiglas voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab, et ressursside
kasutamist on väiksemates haiglates vaja veel tõhustada.
Aastatel 2019–2021 tehakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja
leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste
korraldamiseks alates aastast 2040. Välja töötatud lahenduste rakendamisel paraneb ravi
järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja
pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud
erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv
1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL-i keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6).
Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased, neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised
ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26% pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on
Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0 ja EL-i keskmine 2,3). Õendusala töötajate
suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2018. aastal oli see 6,92.
2016. aastal sõlmisid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing õdede ja
ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajaduse kohta aastatel 2017–2020
konsensusleppe, mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele. Samuti
9
Allikas: Statistikaamet
10
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018
11
Riigikontrolli audit: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2472/Area/21/language/et-EE/Default.aspx
3
on ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad
õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul.
Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud. Selle üheks põhjuseks
võib pidada toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2018. aastaks arstide keskmine
põhipalk (2011. aastal 1430 eurot ja 2018. aastal 2185 eurot) ja kuupalk koos kõigi lisatasudega
(2011. aastal 1784 eurot ja 2018. aastal 2696 eurot) tõusnud 1,5 korda ning ületab rohkem kui
kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra
tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot
(põhipalk 761 eurot), siis 2018. aastal oli see juba 1354 eurot (põhipalk 1145 eurot).
Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades
inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside
optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud
omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel.
Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi
toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2018. aasta lõpu seisuga 5,5% elanikest, nimetatud
näitaja on alates 2012. aastast langustrendis. Hiljuti tehtud uuringus leiti, et ravikindlustuseta
tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli neid
8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.12
Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis
2018. aastal 24,5% ja EL-is 2016. aastal keskmiselt 18,2%). Omaosalusest kõige suurema osa
moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 34,8%13 (14,2% käsimüügi- ja 19,5%
retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (27,9%), mis võrreldes varasemate
aastatega 2017. aastal mõnevõrra suurenes (2017. a 31,3% ja 2016. a 28,4%). Selle põhjuseks
võib olla tõsiasi, et alates 1. juulist 2017 hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele
elanikkonnale esmavajalikele hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ja alates 2018. aastast
kuni 40 eurot aastas. Juba hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste14 hüvitist suurendati kuni
85 euroni aastas (omaosalus 15%). 2018. aastast lisandus nendele veel kindlustatud isikute
grupp, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni sündroom. Suur omaosaluskoormus
(WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist15.
Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. 2015. aastal oli 7,4% leibkondade
omaosaluse osakaal katastroofiline16 ning selle näitajaga on Eesti paljudest teistest ELi riikidest
ees. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam
vaesunud või vaesumisohus.17 Seega tuleks Eestis tervishoiukulude omaosalust lähiaastatel
pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta
haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest. 2018. aastal kasvas leibkondade
omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on tingitud statsionaarse
õendusabiteenuse omaosalusest, mis suurenes ligi poole võrra (2017. aastal 8,5% ja 2018. aastal
16%).
12
Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus
13
Tervise Arengu Instituut
14
vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või
vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase,
alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus
15
http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf
16
Omaosalust peetakse katastroofiliseks, kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust, mis ületab leibkonna
maksevõime läve.
17
Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis.
http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1
4
Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb
eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest
Eestis on pensioniealised).
Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed
ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju
kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides
tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute
diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime
suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2018. aastal
SKP-st 6,7%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,6% (2017. a). Ühest küljest iseloomustab see
Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides
rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka
elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on proovikivi nende lahenduste loomisele
ja levikule Eestis.
Üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem
heaks.18 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste
ja pikkade ootejärjekordade tõttu kõrgeim ELis (Eesti 16,4% ja EL 2,0%). Nimetatud põhjustest
on peamiseks pikk ooteaeg (15,0%).19
Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude
suurendamiseks muudest allikatest. Tervise- ja tööminister esitas valitsusele tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja
haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames
kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa
eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja
2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Lisaks
otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid
Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Otsusest tulenevalt on
prognoositud, et tervishoiuvaldkonda lisandub vahendeid 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal
46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega
seotud uute lahenduste, ravimite ja meditsiiniseadmete loomist võimaldavast
tervisetehnoloogia20 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja
tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle
hinnatõusu surve terviseteenustele. Seepärast tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu
võimekuse suurendamisega tegelda ka lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks.
Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaa luua,
et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt
inimgenoomi alal).
Kui üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks,
siis mõnevõrra vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega (52% elanikkonnast).21 2018.
aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (15,8%).22 Peamised probleemid
18
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018
19
Eurostat
20
Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus
tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed,
kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused.
21
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018
22
Statistikaamet
5
eriarstide puhul on pikad ravijärjekorrad (10,5%). Eesti inimestest 69% hindab
tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha
kasvavad, mistõttu on oluline uute võimaluste leidmine ja kasutuselevõtt. Praeguseid murekohti
ületades ning e-tervise arendamise kogemusi ja võimalusi kasutusele võttes on nii tervishoiu- kui
sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste
ärivõimalused). Kui Eesti ei panusta piisavalt tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmisse või
puudub huvi olla katselavaks seal, kus Eestil selleks potentsiaali on (nt kujundada
inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi),
kaotame võimaluse haarata kasvavat majandusharu ja talente. Selleta jääme ilma ärilisest kasust,
andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti kaotame olulise panuse Eesti
elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid odavamalt
kättesaadavad kui muidu.
Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega
ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse
osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja
üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt. Edaspidi on vaja tegeleda nende edasiarendamisega
ning hinnata nende mõju nii ootejärjekordadele kui elanike rahulolule.
Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne23, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi
eeldusi on inimesest lähtuv esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi,
sotsiaalteenuste ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka
patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning
teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest. Samuti on oluline levitada ja
kasutada ühiskonnas tõenduspõhist tervisealast teavet, et parandada elanikkonna terviseharitust.
Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi
suurematesse keskustesse. Arvestades tervishoiutöötajate nappust ja tulevikuprognoose, on
teatav koondumine tulevikus möödapääsmatu. Tervishoiuteenuste osutamine nõuab piisaval
hulgal personali ja vajadust teenust kasutada, et tagada ravikvaliteet ja teenuse ohutus
patsiendile. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline osutada inimestele
võimalikult kodu lähedal eelkõige esmatasandi tervishoiu teenuseid ning muid olulisemaid
eriarstiabiteenuseid. Väiksemate maakonnahaiglate võrgustamine ning koostöö regionaalhaiglate
ja keskhaiglatega aitab tagada ühtlast kättesaadavust, ravikvaliteeti ja ravi järjepidevust. Seda
aitavad tagada nii otseinvesteeringud suuremate maakondade tõmbekeskustes asuvatesse
haiglatesse kui ka planeerimisel olevad üldhaiglate taristu analüüsid ja nendest lähtuvalt
investeeringud maakonnakeskustes asuvatesse üldhaiglatesse.
Probleemid ja ülesanded:
ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muutustest tulenevalt ei suuda
tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kõigi kindlustatud isikute kulusid;
rahvastiku vananemine ja krooniliste haigustega inimeste arv kasvab, mistõttu suureneb
vajadus tervishoiuteenuste järele ning tekib surve tervishoiukulude kasvule. Seda
mõjutavad kallinevad tervishoiuteenused ja innovatiivsed kõrge maksumusega ravimid;
tervishoiuteenuste kättesaadavus elanike hinnangul järjest halveneb ja ravijärjekorrad on
pikad;
tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest
tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged ning see ohustab kõige
23
Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja
väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel
ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises;
inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine.
6
rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi, viies neid vaesusesse või
vaesumise ohtu;
ennetusele pööratakse vähe tähelepanu, sh puudub patsiendikeskne kommunikatsioon
ning tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks on puudulik;
tervishoiuteenuste koordineerimine ja ravi järjepidevus on ebapiisavad ning seda on
vaja tõhustada kõikidel teenuse osutamise tasanditel ja sektorite vahel;
tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad
töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne taristu ja seostatud võrgustik ning
meeskonnatöö);
jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri
tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja
terviklikumat lähenemist.
Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine
Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Algtase
2020 2021 2022 2023
Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine
korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus, suurendada
elanike teadlikkust ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi
teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja
tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab tegevusi
ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamiseks,
EL-i otsustusprotsessis osalemise ettevalmistamiseks, strateegiadokumentide väljatöötamiseks
ja nende elluviimise hindamiseks. Siia kuulub ka huvigruppide teavitamine valdkonda puudutavate
algatuste ja otsuste kohta ning nende kaasamine aruteludesse.
Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2020–2023 on järgmised:
elanikkonna ravikaitse laiendamise võimaluste väljatöötamine ja Vabariigi Valitsusele
ettepanekute tegemine ning vastavalt otsusele tegevuste jätkamine;
inimeste omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks vajalike meetmete
väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga kaitsta elanikke tervishoiukulude tõttu finantsriski
sattumise eest;
erinevate tervishoiu tasandite ning sotsiaalvaldkonnaga hästi seostatud ja inimkeskse
haiglavõrgu edasiste arengusuundade analüüsimine ja väljatöötamine;
õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse,
kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja
-õdede rolli tugevdamiseks;
patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide
õiguste kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks ja
positiivse patsiendiohutuse kultuuri arendamiseks koos patsiendiohutusjuhtumite
registreerimise süsteemi arendamisega;
esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna seostatud teenuste toimemudeli väljatöötamine
ja rakendamine, eelkõige kogukonnateenuste väljatöötamine ja rakendamine;
7
panustamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade
piires teenuste osutamisse;
tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste arendamine (sh indikaatorite ja seiresüsteemi)
ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;
inimkeskse tervisesüsteemi seiremetoodika uuringu tulemuste põhjal inimkeskse lähenemise
meetmete seiramise alustamine;
perearstide, pereõdede ja teiste spetsialistidega laste tervise jälgimise indikaatorite
kokkuleppimine ning vajalike andmete kogumise uuendamine;
üldhaiglate infrastruktuuri seisukorra analüüs ja kaasajastamisvajaduste väljaselgitamine.
Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Algtase
2020 2021 2022 2023
Krooniliste psüühikahäirega patsientidele
koostatud ja rakendatud kriisikaartide arv 50 75 100 100 100
Allikas: Sotsiaalministeerium
72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM)
2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäirega
isikute jaoks puudub huvikaitseühing. Sellest lähtuvalt katsetas Sotsiaalministeerium aastatel
2018–2019 kriisikaardi teenust24 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada
psüühikahäirega patsienti oma haigusega toime tulema, jagada informatsiooni tema õiguste ja
kohustuste kohta ning vajaduse korral juhendada patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi
tagada.
73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta (SoM)
Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda
reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni
moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal
menetleti 64 kaebust aastas, siis 2018. aastal juba 191 kaebust.
289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käitumissüsteemi arendamine (SoM)
Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla projekti elluviimiseks toetust, mille eesmärk on
kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi parandamine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine. Samuti
sisaldab projekt sundravi patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusemudeli väljatöötamist
kohalikul tasandil rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
(EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
24
Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst,
psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb.
8
Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Terviseamet,
Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Sotsiaalkindlustusamet.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
2020 2021 2022 2023
Arstide arv 100 000 elaniku kohta25 355,1 > 350 > 350 > 350 > 350
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a)
Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta26 692,4 > 700 > 725 > 750 > 775
Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a)
Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine 5,4 4,6 4,6 4,6 4,6
ravikestus aktiivravis 27 (2018. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi 71,4 85,0 85,0 85,0 85,0
voodihõive 28 (2018. a)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
79 Residentuurikulude rahastamine
Alates 2020. aastast rahastatakse riigieelarvest ainult residentuuri korraldamise, teoreetilise
koolituse ning baasasutustes residentide juhendamisega seotud kulud. Nimetatud kulusid
rahastatakse ka praegu riigieelarvest, kuid varem rahastati riigieelarvest ka residentide töötasu.
76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate
kohustuste tagamine (SoM)
Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse
vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud
haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist, ning
makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi.
2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada
ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest
ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus
otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate
vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest tasutav sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele
vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni
riigieelarvest rahastatud tervishoiukulutustest.
25
Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis
peab olema täidetud.
26
Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset,
mis peab olema täidetud.
27
Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on
aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust.
Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla.
28
Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul
ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab
tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud.
9
272 Eraldis Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA)
2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada
ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest
ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus
otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste
rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab
2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel.
Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise
summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele, teeb
ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti
Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja
vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA)
Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi
vastutab üldarstiabi korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti
ülesanne on tagada üle-eestiline perearstiabi kättesaadavus, sealhulgas perearsti nimistu
moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine
ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, vajaduse korral
nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust
väljaarvamine. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise
analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises ning
töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises. Samuti nõustab amet inimesi
perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku
järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse
Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse
raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool.
70 Tervisekeskuste kaasajastamine (SoM)
Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste
osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle
perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste
tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada
paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada
abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi
tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt
peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks
luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele,
sotsiaaltöötajale jne.
Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse
osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena
soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid,
10
meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk
parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel. Teenust rahastatakse Euroopa
Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste
kaasajastamine“ vahenditest.
Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt
ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on
parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise
võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent
kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal.
69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine (SoM)
Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
(TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse
soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat
ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu
väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus,
mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas
toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning
tegevused üheksa raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y-
korpuse (patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017 ning
seitsme raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. aasta lõpuks. PERH-i psühhiaatriakliiniku
ehitamise toetuse taotlus esitati 22.06.2018, tegevused nelja raviükskuse rajamiseks viiakse ellu
2023. aasta augustiks. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste
kaasajastamine“ vahenditest.
241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi (SoM)
Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-
Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla
kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Tulemusena
rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia,
taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia
ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali
lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastakse ERF-i vahenditest TAT „Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ alusel.
159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA)
Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle
järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti
Haigekassaga. Terviseameti ülesandeks on kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv
ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida
kiirabi statistikat, teha ettepanekuid ja viia ellu meetmeid kiirabiteenuse efektiivsemaks
korraldamiseks, teha riiklikku järelevalvet kiirabiteenuse osutamise üle.
71 Eriarsti lähtetoetus (SoM)
Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle
väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Toetus on
planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on
arvestatud toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas.
11
77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tervishoiusüsteemi
tagasitoomiseks (SoM)
Kursuse raames pakutakse teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste kontrolli
õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. Eesmärk
on see, et nad saaksid peale koolituse läbimist asuda tervishoiusüsteemis tööle õe või arstina.
161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA)
Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule
tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi
ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi, sh
kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas
märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise
nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus
tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest,
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede
ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse
seadusest, surma põhjuse tuvastamise seadusest, meresõiduohutuse seadusest,
liiklusseadusest ja reklaamiseadusest.
132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI)
Teenus hõlmab vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamist ja pidamist. Tagatakse analüüsiks
ja kvaliteedikontrolliks vajalike andmete laekumine ja kvaliteet. Registrisse kogutakse andmeid
riiklike sõeluuringu programmide raames tehtavate sõeluuringute kohta. Seda tehakse rinna-,
emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute puhul. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide
koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd.
83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM)
Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse
rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust
pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks
väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle
100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma
moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud
järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja
ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja
sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise
kvaliteedi hindamise aruanne29, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti
mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna.
84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM)
Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200
kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud
leping kolmeks aastaks.
164 Mürgistusteabealane nõustamine (TA)
Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on
mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud
29
Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf
12
visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja
suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii
tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse
teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase
andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artiklist 4530, detergentide määruse
artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6.
Lisaks tagatakse elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ja tervishoiuteenuse
osutamiseks antidootide varu moodustamiseks vajaliku info andmine, sh varu nomenklatuur,
kogused ja jaotus. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide
kogumi) moodustab Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga ning koostöös tagatakse
antidootide käitlemise põhimõtted, mis lähtuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §st 57.2
163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA)
Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle
arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud
kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise
seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala
piires ja Terviseamet peab olema väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta.
Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde
ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse
tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta
on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris.
80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel
(SoM)
Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja
säilitamisel tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1.
131 Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine (TAI)
Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused, mis annavad tervishoiuteenuste osutajatele
võimaluse saada ligipääs selleks nõusoleku andnud patsientide digiteeritud geeni-,
tervisekäitumise- ja keskkonnaandmete põhjal tehtud personaalsetele tervisesoovitustele. Nende
põhjal saab tervishoiuteenuse osutaja otsustada, kas patsiendile on visiidi ajal sobivam määrata
ennetustegevused või tema geneetilisele, tervisekäitumise ja keskkonna omapärale vastav ravi.
Loodavad lahendused peavad vastama meditsiiniseadmete määruses kehtestatud nõuetele.
Prioriteedina arendatakse viis terviklikku IT-lahenduse osa: nõusolekute rakendus, geneetiliste
andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini
arvutuskeskkond ning personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond. EASi rahastuse toel
hangitakse Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskuse koostöös tervishoiu otsustustoe tarkvara, millega viiakse perearstideni
personaalmeditsiini, sh geneetilisel infol põhinevad terviseriskide hinnangud ning digitaalsed
ravijuhendid esmalt rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste näidetel. Geneetilised
terviseriskide hinnangud põhinevad RITA 1 projektist rahastatud kliinilistel uuringutel, mis
valideerivad geneetilisi riskiskoore Eesti populatsioonis rinnavähi ja südame-
veresoonkonnahaiguste valdkonnas. Lisaks viiakse arstide töölauale geeniandmetel põhinevad
farmakogeneetilised soovitused Digiretsepti lahenduses. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artikli 45 punkt 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad
segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete
väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks.
13
läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös.
Paralleelselt koolitustega luuakse laiemale avalikkusele suunatud kommunikatsioonistrateegia
ning alustatakse selle elluviimist. Kommunikatsioonitegevuse eesmärk on teavitada kodanikke
personaalmeditsiini võimalustest Eestis. Teenust rahastatakse ERF-i vahenditest.
89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM)
Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot.
Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu, millega on plaanis tellida personaalmeditsiini
tervikliku lahenduse õigusanalüüs ning 100 000 eurot on ette nähtud personaalmeditsiini projekti
ERA-PerMed eestipoolse omafinantseeringu ja projekti tegevuste katmiseks ning uute
personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks.
86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM)
Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel.
Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning
koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt
registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu
Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning
avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete
kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.
287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK)
Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid
ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu agregeeritud
terviseinfo andmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust
rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.
290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda
koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM)
Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja
töötada integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning koduvisiitide varajase märkamise
teenusemudel koos riskianalüüsi tegemise koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele.
Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide
programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
307 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti
tervishoiusüsteemi (TA)
Teenus on suunatud oma koduriigist lahkuda otsustanud ja Eestis tööle asuda soovivate
tervishoiutöötajate integreerimiseks Eesti tervishoiusüsteemi. Teenuse eesmärk on
tervishoiuteenuste kättesaadavuse regionaalne parandamine ja tervishoiutöötajate nappuse
leevendamine nendes Eesti piirkondades ja haiglates, kuhu Eestis kvalifikatsiooni omandanud
tervishoiutöötajad siirduvad harva.
14
Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks
Oodatav tulemus: kriitiline vältimatu abi on kriisiolukorras abivajajale tagatud
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Riigi kriisireguleerimise õppus on üks kord
kahe aasta jooksul korraldatud ja
jah jah jah jah jah
nõuetekohaselt dokumenteeritud
Allikas: Sotsiaalministeerium
166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA)
Hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 alusel on moodustatud riigi tervishoiuvaru,
mille moodustamist, hoidmist ja uuendamist ning kasutusele võtmist korraldab tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 581 kohaselt Terviseamet.
167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA)
Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral
ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava
ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja
tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid
kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sh rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti
Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja
valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja
valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset
läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste
läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik
kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse
iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate
kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet
ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku
valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur.
15
Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse,
tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine
Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe,
kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse,
tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse
tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine jah jah jah jah jah
korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine,
et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik
kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja
rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika
kujundamisele on selles valdkonnas kavas täiendada ravimiseadust tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite
kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv 2001/20/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2001/82/EÜ.
Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames saavad arvamust
avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid.
Teenus hõlmab ka strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat
puudutavas. Selles valdkonnas on plaanis välja töötada ravimipoliitika ja selle rakendamiskava,
millega seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite
kättesaadavuse parandamiseks.
2020. aasta kevadel rakenduva apteegireformi eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite
hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt,
vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada
proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Reformi pikemaajaline eesmärk
on rahvatervise kaitse, professionaalsete proviisorite positsiooni tugevdamine ning
apteegiteenuse senisest tõhusam lõimimine esmatasandi tervishoidu. Ravimihindade kujunemise
protsessi läbipaistvuse suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks on vajalik välja
töötada täiendavaid meetmeid.
Kavas on muuta meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles
käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega.
Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest
algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi.
16
Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja
meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja
Terviseamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega31
95%
Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja ≥ 98 ≥ 99 ≥ 99 ≥ 99
(2016. a)
arstiabile“
Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja
apteekidest kättesaamise korraldusega32 59%
≥ 80 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81
Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja (2016. a)
arstiabile“
28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA)
Teenuse eesmärk on Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine ja seeläbi kõigile
inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiamet väljastab
erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede
ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega
Eestis.
29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA)
Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite
kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja
elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa
hoidjate üle.
30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA)
Teenuse eesmärk on ravimialaste teatiste käitlemine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiametile esitatakse näiteks rakkude, kudede
ja elundite ohujuhtumite teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese
liikumise teavitusi, ravimite kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste
uuringute kõrvalnähtude teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Ravimiamet süstematiseerib ja
hindab saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid
ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse
andmekogudesse.
31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA)
Teenuse raames esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid ning
seeläbi tagatakse kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus
tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Ravimiametile esitatakse aruandeid
näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise,
31
Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse
kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse
kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.
32
Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja
apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea.
Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.
17
narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite, verevalvsusjuhtumite,
ravimite reklaami jne kohta. Ravimiamet süstematiseerib ja koondab saabunud aruanded,
vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA)
Teenuse sisu on ravimite kvaliteedi hindamine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse
kaudu. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis turustatavad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele.
33 Ravimialase teabe edastamine (RA)
Teenuse raames vahendab Ravimiamet ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite
ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd
teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab
Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada.
34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA)
Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalasi küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile
inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside
optimaalse kasutuse kaudu. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja
vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja
vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine.
90 Apteekrite lähtetoetuse pakkumine (SoM)
Apteekri lähtetoetus sätestati 2014. aastal ravimiseaduse § 621 alusel ühekordse toetusena. Seda
makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle
struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või
haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne
kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri
kaugusel. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Senine praktika aga näitab, et apteekri
lähtetoetuse taotlemise tingimused ning summa vajavad ülevaatamist, et toetust oleks senisest
efektiivsemalt võimalik kasutada näiteks maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse
tagamiseks. Apteekri lähtetoetuse süsteemi ülevaatamine ja muutmine toetab ka apteekide
omandireformi rakendamist ning aitab kaasa maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse
suurendamisele.
92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse korraldamine (SoM)
Teenus hõlmab verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamist ja teenuse osutamise
analüüsimist. Perioodil 01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel.
93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM)
Teenuse eesmärk on toetada veredoonorluse propageerimist piisavate verevarude tagamiseks.
Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide
kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks.
300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud
asutuste järelevalve korraldamine (TA)
Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: Eestis toimuvad meditsiiniseadme kliinilised uuringud
vastavalt õigusaktidele, meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul on tagatud, ELi turul on
tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed
on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenuse sisu on kliiniliste uuringute
18
lubade väljastamine, muudatuste lubamine, uuringukohtade auditeerimine, vajaduse korral
ennetähtaegne lõpetamine, uuringuraportid ja kõrvalnähtudega seotud menetlused. Teenuse
raames nõustatakse ettevõtteid, tehakse järelevalvet teavitatud asutuste üle, nimetatakse neid,
auditeeritakse ja tehakse jooksvat järelevalvet. Lisaks väljastatakse vabamüügi sertifikaate ning
täidetakse EUDAMEDi vastutava töötleja rolli Eestis.
301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA)
Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende
poolt tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt,
rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud,
vastuvõetamatud ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud, diagnostilised referentsdoosid
on kehtestatud ja vajalikud süsteemid loodud. Kõikides tervishoiuasutustes, kus kasutatakse
protseduuride juures ioniseerivat kiirgust, on patsiendi kiirguskaitse samalaadne. Terviseameti
turujärelevalve on üles ehitatud vastavalt ELi määrustega 2017/745 ja 2017/746 kehtestatud
nõuetele ja ootustele.
19
Programmi eelarve
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Tervishoiusüsteemi
Programm Kulud -1 652 712 788 -1 756 493 064 -1 805 962 813 -1 854 242 303
programm
Tervishoiusüsteemi sh välistoetused
Programm -33 737 636 -32 104 618 -30 571 452 -11 581 820
programm ja kaasrahastus
Tervishoiusüsteemi
Programm Investeeringud -1 326 905 -1 526 619 -1 561 450 -1 543 450
programm
Tervishoiusüsteemi sh välistoetused
Programm -410 789 -175 878 -50 000 -32 000
programm ja kaasrahastus
Tervishoiusüsteemi Mitterahalised
Programm -1 081 152 -1 081 263 -1 114 251 -1 110 410
programm kulud
Kvaliteetse
tervishoiuteenuse
Meede 1.1. Kulud -1 647 178 266 -1 750 690 838 -1 800 142 788 -1 848 410 306
kättesaadavuse
tagamine
Kvaliteetse
tervishoiuteenuse Mitterahalised
Meede 1.1. -826 834 -831 558 -863 608 -859 646
kättesaadavuse kulud
tagamine
Tervisehoiupoliitika
kujundamine ja
Tegevus 1.1.1. -1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537
elluviimise
korraldamine
Tervishoiupoliitika
Teenus 68 kujundamine ja selle SOM -1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537
elluviimise korraldamine
Patsientide
Tegevus 1.1.2. võimestamine ja -250 724 -255 190 -183 190 -135 191
õiguste kaitse
Patsientide
Teenus 72 SOM -19 000 -19 000 -19 000 -19 000
huvikaitseline toetamine
20
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Patsiendikaebuse
esitamine
Teenus 73 SOM -80 400 -84 866 -84 866 -84 866
tervishoiuteenuste
kvaliteedi kohta
Psühhiaatriliste
patsientide hindamis- ja
Teenus 289 SOM -151 324 -151 324 -79 324 -31 325
käsitlussüsteemi
arendamine
Kvaliteetsete
tervishoiuteenuste
Tegevus 1.1.3. -1 644 798 872 -1 748 149 726 -1 797 743 052 -1 846 054 548
kättesaadavuse
tagamine
Toetuse taotlemine
haiglavõrgu
Teenus 69 SOM -10 727 945 -13 047 972 -15 267 064 -2 095 157
pädevuskeskuste
kaasajastamiseks
Toetuse taotlemine
Teenus 70 tervisekeskuste SOM -15 858 945 -11 536 972 -10 256 064 -8 461 157
kaasajastamiseks
Eriarsti lähtetoetuse
Teenus 71 SOM -150 000 -150 000 -150 000 -150 000
taotlemine
Ravikindlustuse
seadusest ja
tervishoiuteenuste
Teenus 76 SOM -1 432 862 116 -1 508 105 452 -1 531 908 963 -1 588 728 077
korraldamise seadusest
tulenevate kohustuste
tagamine
Tervishoiutöötajate
koolituse rahastamine
Teenus 77 tervishoiutöötajate SOM -69 600 -72 800 -72 800 -72 800
registrisse tagasi
toomiseks
Residentuurikulude
Teenus 79 SOM -2 486 808 -2 638 778 -2 638 778 -2 638 778
rahastamine
21
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Geenivaramu vastutava
töötleja tegevuse
Teenus 80 rahastamine SOM -291 000 -291 000 -291 000 -291 000
geenivaramu pidamisel
ja säilitamisel
Sundraviteenuse
Teenus 83 SOM -5 810 087 -6 316 223 -6 318 902 -6 314 292
rahastamine
Kutsehaiguste
Teenus 84 SOM -57 000 -57 000 -57 000 -57 000
ekspertiisi rahastamine
Müokardiinfarktiregistri
Teenus 86 SOM -71 000 -71 000 -71 000 -71 000
pidamise rahastamine
Personaalmeditsiini
Teenus 89 projekti tegevuskulude SOM -161 621 -162 995 -163 111 -163 084
katmine
Personaalmeditsiini IT-
Teenus 131 lahenduste arendamine TAI -1 014 175 -1 165 071 -1 165 088 -17 053
ja hankimine
Vähktõve ennetus ja
Teenus 132 TAI -914 384 -164 356 -164 396 -164 387
sõeluuringud
Kiirabiteenuse
Teenus 159 TA -198 865 -198 873 -199 217 -199 214
korraldamine
Esmatasandi tervishoiu
Teenus 160 korraldamine ja TA -556 831 -558 608 -560 375 -560 319
järelevalve
Tervishoiuteenuse
osutajate
Teenus 161 TA -556 526 -558 315 -560 589 -560 528
tegutsemisõiguse
haldamine ja järelevalve
22
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Tervishoiutöötajate
registreerimise ja
Teenus 163 kvalifikatsiooni TA -107 126 -108 885 -109 839 -109 789
tunnustamise
taotlemine
Mürgistusteabealane
Teenus 164 TA -253 728 -253 441 -255 476 -255 430
nõustamine
Toetuse taotlemine
eriarstiabi arendamiseks
Teenus 241 SOM -5 052 945 -5 052 972 -3 633 064 -869 157
väljaspool
pädevuskeskusi
Eraldise maksmine
Eesti Haigekassale
Teenus 272 mittetöötvate vanadus- SKA -166 405 000 -196 244 000 -223 444 000 -233 895 000
ja rahvapensionäride
eest
Terviseinfo
Teenus 287 andmevaramu platvormi TEHIK -711 846 -688 687
loomine
Toetuse taotlemine
integreeritud tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste ning
Teenus 290 SOM -131 324 -356 324 -106 324 -31 325
ämmaemanda
koduvisiitide süsteemi
arendamiseks
Välisriigis
kvalifikatsiooni
omandanud
Teenus 307 TA -350 000 -350 000 -350 000 -350 000
tervishoiutöötajate
integreerimine Eesti
tervishoiusüsteemi
Valmisoleku tagamine
Tegevus 1.1.4. -1 042 817 -1 465 836 -1 466 683 -1 466 677
kriisiolukordadeks
Riigi tervishoiuvaru
Teenus 166 TA -301 251 -301 257 -301 502 -301 500
haldamine
23
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Tervishoiu
hädaolukordadeks ja
Teenus 167 riigikaitseks TA -741 566 -1 164 579 -1 165 182 -1 165 177
valmistumise
korraldamine
Ravimite ja
meditsiiniseadmete
ohutuse, tõhususe
Meede 1.2. Kulud -5 534 523 -5 802 226 -5 820 025 -5 831 997
ning kvaliteedi ja
kättesaadavuse
tagamine
Ravimite ja
meditsiiniseadmete
ohutuse, tõhususe Mitterahalised
Meede 1.2. -254 318 -249 705 -250 643 -250 764
ning kvaliteedi ja kulud
kättesaadavuse
tagamine
Ravimite ja
meditsiiniseadmete
ohutuse, tõhususe ja
kvaliteedi ning
Tegevus 1.2.1. kättesaadavuse -462 735 -459 655 -460 946 -460 968
tagamiseks poliitika
kujundamine ja
elluviimise
korraldamine
Ravimipoliitika
Teenus 91 kujundamine ja selle SOM -462 735 -459 655 -460 946 -460 968
elluviimise korraldamine
Kvaliteetsete ravimite,
verepreparaatide ja
Tegevus 1.2.2. meditsiiniseadmete -5 326 106 -5 592 276 -5 609 721 -5 621 794
kättesaadavuse
tagamine
24
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Ravimitega seotud
Teenus 28 lubade ja hinnangute RA -2 625 741 -2 775 609 -2 790 929 -2 801 330
taotlemine
Ravimialaste tegevuste
Teenus 29 RA -509 868 -541 653 -541 345 -541 695
inspekteerimine
Ravimitega seotud
Teenus 30 RA -249 796 -254 419 -254 831 -254 980
teatiste esitamine
Ravimitega seotud
Teenus 31 aruannete esitamine ja RA -142 670 -142 180 -144 179 -144 051
analüüside tellimine
Ravimite kvaliteedi
Teenus 32 RA -307 636 -323 984 -320 894 -321 923
laboratoorne hindamine
Ravimialase teabe
Teenus 33 RA -728 919 -780 484 -781 058 -781 351
edastamine
Ravimitega seotud
Teenus 34 RA -114 870 -126 671 -126 824 -126 838
õigusalane nõustamine
Apteekrite lähtetoetuse
Teenus 90 SOM -45 000 -45 000 -45 000 -45 000
taotlemine
Immunohematoloogiliste
Teenus 92 uuringute referentlabori SOM -117 000 -117 000 -117 000 -117 000
teenuse korraldamine
Veredoonorluse
Teenus 93 propageerimise SOM -17 000 -17 000 -17 000 -17 000
toetamine
Meditsiiniseadmetega
seotud andmekogude
haldamine, kliiniliste
Teenus 300 TA -161 553 -161 808 -162 714 -162 700
uuringute ja teavitatud
asutuste järelevalve
korraldamine
25
Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
Meditsiiniseadmete
turujärelevalve
Teenus 301 koordineerimine, TA -306 053 -306 468 -307 947 -307 925
ohutusvalvsus ja
meditsiinikiiritus
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud,
mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
26
Tervishoiusüsteemi programmi 2020. aasta teenuste olulisemad
muudatused
Alates 2020. aastast ei kuulu enam tegevuse 1.1.3 alla teenus nr 74 „Tervisetehnoloogiate
hindamise keskuse toetamine“, kuna tervisetehnoloogiate hindamise keskuse tehtavad uuringud
puudutavad eelkõige Eesti Haigekassa teenuseid ning seetõttu rahastatakse neid ka Eesti
Haigekassa eelarvest.
Alates 2020. aastast ei kuulu tegevuse 1.1.3 alla ka teenus nr 88 „Siirdamisasutuse tegevuse
toetamine“. Elundidoonorlust ja -siirdamist koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse ülesandeid
täitis nelja-aastase lepingu alusel kuni 2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse
funktsioonid on reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu
Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist
puudutavaid ülesandeid ja koordineerib rahvusvahelist koostööd, mistõttu rahastab teenust
edaspidi Eesti Haigekassa.
Teenuse nr 79 „Residentuurikulude rahastamine“ alt anti Eesti Haigekassale alates 1. jaanuarist
2020 üle residentide töötasu rahastamine. Sotsiaalministeerium jääb jätkuvalt rahastama
residentuuri korraldamist ja residentide juhendajate tasusid, mille kuluks on 2020. aastal
planeeritud 2,4 miljonit eurot.
27
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 juhtkomisjon. Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi
terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi
eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse
pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril)
Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse
§ 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab
programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse
kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema
üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning
valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse
programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee
täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Tervishoiusüsteemi programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
programmidega:
Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis
võimaldab tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse
osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiupoliitika
kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja
koolitervishoidu, alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist
esmatasandil, tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate.
28
„Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“33 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009–
2020 V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius,
haiglavõrgus ja kiirabis.
„E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.34 E-tervise
visioon kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning
infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise
vahendite oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise
spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie
aasta jooksul. Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu
infotehnoloogiliste vahendite ja võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna
sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei taga üksi nende saavutamist.
Tervishoiusüsteemi programmi seosed teiste arengukavadega:
Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond
võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle
jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi:
inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja
16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja
suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta,
ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud
tervisekontroll. Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike
infosüsteemide talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate
kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel
ja elluviimisel.
Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud
tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud
tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane
õpe oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate
teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega
isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise
seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamist.
Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas
korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse.
Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja
rahastamine toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm
panustab tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse
teadlikkuse suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.
Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna
liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse
noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus.
Seirekorraldus
Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
33
Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf
34
E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf
29
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava35 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete36 valdkondliku komisjoni37
ülesandeid:
meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning
nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;
meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise
ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.38
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku
tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
35
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
36
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
37
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
38
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
30
KINNITATUD
sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….
„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“
Lisa 8
Tulemusvaldkond Tööturg (TT)
Tulemusvaldkonna
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
eesmärk
Valdkonna
Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
arengukava
Programmi nimi Tööturuprogramm (TT01)
Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme
ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist
Elluviimise periood 2020–2023
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei,
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
(Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK),
Eesti Töötukassa (TK)
Sissejuhatus
Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis
toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimuse – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkonda peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat
survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Tööturuprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
82,1%
Mehed 81,5% 81,5% 81,3% 81,2%
Tööjõus osalemise määr 15– (2018. a)
64-aastaste seas, %2 75,5%
Naised 73,5% 75,4% 75,2% 75,1%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
tööjõu-uuring 78,8%
Kokku 77,5% 78,5% 78,3% 78,2%
(2018. a)
Olukorra lühianalüüs
Pärast majanduskriisi (2008–2010) on tööturu olukorra näitajad alates 2011. aastast
järjepidevalt paranenud. 2018. aastal oli Eestis 15–74-aastaste seas hõivatuid 664 700,
töötuid 37 700 ja mitteaktiivseid 274 300.3 Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr on
saavutanud rekordtaseme. Tööjõus osalemise määr suurenes 2018. aastal 78,8%-ni (EL28-s
3.–4. kohal) ja tööhõive määr 79,2%-ni (EL28-s 3. kohal). Üle 50-aastaste tööjõus osalemise
määralt on Eesti EL-i riikide seas esikohal ning vanemaealiste (55–64-a) tööhõive määralt 4.
kohal. Vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele on hõivatute arv aasta-aastalt suurenenud.
Juba neljandat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4, mis
on 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste tööjõus osalemise
ja tööhõive määrale. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on saavutatud hõive taset
raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt
osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva
rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal.
2
Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad
töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku
sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud.
3
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel.
4
Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020
2
Töötuse määr vähenes aastatel 2011–2015, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni.
Töötuse kasvu mõjutas töövõimereformi rakendumine. Jätkuvalt on suured regionaalsed
erinevused, Ida-Virumaal ja Kagu-Eesti maakondades on töötuse määr Eesti keskmisega
võrreldes ca kaks korda kõrgem. 2017. aastal langes töötuse määr 5,8%-ni ning 2018. aastal
5,4%-ni, mis on viimase 11 aasta madalaim tase. Samal ajal vähenes pikaajalise töötuse määr
2018. aastal 1,3%-ni. Ligi neljandik töötutest on pikaajalised töötud. Pikaajalise töötuse peamiseks
põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsioonitaset. 2018. aastal puudus pikaajaliste töötute seas
35%-l naistest ja 30%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt raskendab paljudel
töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2018. aastal väitis 21% pikaajalistest töötutest, et ei oska
eesti keelt.
Töötus vähenes 2018. aastal nii noorte kui vanemaealiste hulgas. Noorte töötuse määr langes
11,8%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine.
2018. aastal puudus 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 47%-l töötutest
15–24-aastastest meestest ja 52%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017
testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetamise teenust, et motiveerida
tööandjaid pakkuma noortele võimalust töötada koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse
palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka
koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurim probleem vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud
töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes.
2016. aastal, olukorras, kus viimase viie aasta jooksul oli püsiva töövõimekaoga inimeste arv ligi
1,9 korda (107 303-ni5) kasvanud ja moodustas 8,2% Eesti rahvastikust (tööealisest rahvastikust,
s.o 15–74-aastastest koguni 10,9%) ning kus nende hõivemäär jäi tunduvalt alla Eesti keskmist
vastavat näitajat (töövõimetutest naistest töötas hinnanguliselt 50,1% ja meestest 49,9%6),
käivitus uus töövõime toetamise süsteem. Uue süsteemi eesmärk on toetada vähenenud
töövõimega inimeste varasemast aktiivsemat ühiskonna- ja tööelus osalemist. Prognoosi kohaselt
oleks endise skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuu keskmine arv
kasvanud ca 1,24 korda (132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleksid kasvanud ca
1,5 korda võrreldes 2016. aastaga.7 2018. aastal tehti 48 427 töövõime hindamise otsust,
kusjuures puuduv töövõime määrati 31%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime
vähenemist ei tuvastatud 11%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul
registreeritud töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni ja püsis samal tasemel ka 2018. aastal. 2019.
aasta augusti lõpus oli registreeritud töötute koguarv 31 660 (1801 isiku võrra suurem kui aasta
tagasi), vähenenud töövõimega isikute arv ja osatähtsus nende seas on pisut kahanenud.
Registreeritud töötutest iga kolmas (31,4%, 9936 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2018. aastal
rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 10 204 (2016. aastal 2871 ja 2017. aastal 8453)
vähenenud töövõimega inimest.
Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse
süvenemist. Tööjõupuudust suurendab ka ebapiisav kvalifikatsioon ja vananenud oskused.
2018. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta8 193 400 inimest (kellest õppijaid
oli 11 300 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 27% vanuserühmast. Majandusekspertide
hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti kõige olulisem majandusarengut pärssiv
tegur.9 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia.
Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise
toetust, koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu
5
Sotsiaalkindlustusameti registri materjalid, Sotsiaalministeeriumi arvutused
6
Statistikaameti ETU hinnangul
7
Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
8
Erialase hariduseta isikud – isikud, kellel on alg-, põhi- või üldkeskharidus
9
Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja
eelseisva kuue kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosile.
3
ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist
suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on
suurem oht jääda töötuks.
Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja
vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele
töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad
töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu-uuringu10 andmetel puutub 88% töötajatest
töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli
uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4%
töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või
süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2018. aastal
5167 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1119 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 11. Rasked
tööõnnetused moodustavad ligi 20% kõikidest registreeritud tööõnnetustest.
Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale,
tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu
haiguslehel ligi 670 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 30,3 haiguspäeva.
Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osalemist.
Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia
arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise
vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks
traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus
vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud
töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused,
sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokku sobimatud töö tegemise
vormid moonutavad töö tegemise suhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töö tegemise
kokkuleppeid ja tingivad töö tegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö,
lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide
vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu
arvelt.
Töö tegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, huvide tasakaal töö tegemise
suhtes osapoolte vahel ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste
kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse
kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate
kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli
formaalseks. See võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu
korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi.
Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad
ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega
ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel,
muu emakeelega Eesti elanikel ning madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga
tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus
töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja
tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid
töösuhete ja töökeskkonna teemadel.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb
riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete
10
Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017
4
täitmise üle, pakub ettevõtetele ESFi toetuse andmise tingimuste vahendite toel tasuta
töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid, et tuvastada,
kõrvaldada ja hoida ära töökeskkonna- ja töösuhtealaseid rikkumisi.
Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida
kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik
lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses
on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset
lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas
need praktikas tõusetunud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada
lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning töövaidluse osapooli lepitada või suunata kompromissile
õigusrahu saavutamiseks, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
65,5%
Vanemas eas tööealiste Mehed 65,0% 66,0% 65,9% 65,8
(2018. a)
inimeste (55–64-a) tööhõive
71,3%
määr, %11 Naised 66,8% 71,2% 71,0% 71,0
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
68,7%
tööjõu-uuring Kokku 66,0% 68,7% 68,6% 68,6
(2018. a)
12,3%
Mehed 11,0% 11,0% 10,8% 10,8
Noorte töötuse määr 15–24- (2018. a)
aastaste vanuserühmas, %12 11,4%
Naised 9,0% 9,0% 8,8% 8,8
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
tööjõu-uuring 11,8%
Kokku 10,0% 10,0% 9,8% 9,8
(2018. a)
1,5%
Mehed 2,6% 2,6% 2,4% 2,2
Pikaajalise töötuse määr, (2018. a)
%13 1,2%
Naised 2,3% 2,3% 2,1% 1,9
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
sotsiaaluuring 1,3%
Kokku 2,5% 2,5% 2,3% 2,1
(2018. a)
Tööhõive määr eesti ja 69,8%
Eestlased 67,3% 69,9% 69,9% 70,0
teisest rahvusest elanike (2018. a)
seas, %14 Teisest
64,3%
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 62,1% 64,9% 65,0% 65,0
(2018. a)
Statistikaamet elanikud
Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja
teisest rahvusest elanike vahel15 1,5
1,5 1,5 1,4 1,4
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2018. a)
Sotsiaalministeeriumi arvutused
16–64-aastaste vähenenud töövõimega
inimeste tööhõive määr, %16 51,4%
51,4% 51,5% 51,6% 51,7%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2018. a)
Sotsiaalministeeriumi arvutused
11
Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastaste vanuserühmas.
12
Mõõdik näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas.
13
Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd
otsinud 12 kuud või kauem.
14
Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas.
15
Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast.
16
Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega
inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi.
5
Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv
ühe õnnetuse kohta, päevade arv17 30,1
26,1 26,0 25,9 25,8
Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, (2018. a)
Tööinspektsiooni register
Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset
ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu
kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele
tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja
nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist,
strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti
huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist
aruteludesse.
Tööhõive edendamiseks:
analüüsitakse töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust
ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju
töötusele. Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks;
vaadatakse üle tööturuteenuste osutamise korraldus;
töötatakse välja või tõhustatakse meetmeid kõrgemas keskeas olevate inimeste tööjõus ja
tööhõives osalemise toetamiseks;
analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks ja tööhõive suurendamiseks
suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja
eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi teenuseid;
analüüsitakse ja kujundatakse tööturuteenuseid, et soodustada tööturuvajadustele vastavate
oskuste arendamist.
Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamiseks:
analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust,
efektiivsust ja mõju, vajaduse korral arendatakse või muudetakse teenuseid;
analüüsitakse töövõime hindamise metoodika eesmärgipärast toimimist ja teiste riikide parima
praktika näitel metoodika arendusvajadust ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse
metoodikat;
analüüsitakse, kas töövõime hindamisega seotud protsessid toimivad sujuvalt, ning vajaduse
korral optimeeritakse protsesse.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas töötajate töötingimuste parandamiseks:
analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete
majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks;
kujundatakse tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, et edendada ohutuskultuuri ning
suunata töötajaid ja tööandjaid ohutusnõudeid täitma;
17
Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete
tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele.
6
muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi
töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava
töökeskkonna kujundamisele;
analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse
jätkusuutlikkus;
parendatakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi;
luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik;
analüüsitakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku, et seda
kaasajastada;
arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse
kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku.
Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Eesti
Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse
ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle
liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida
inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral
vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon sobiva töö leidmiseks.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise
elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning
ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele,
tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töötajale töö
kaotuse korral, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et
inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest.
2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega
inimeste täisväärtuslikku elu. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste
süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab Eesti
Töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõime ei olnud varem
hinnatud, kui ka neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv
töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale,
üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui
Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab Eesti Töötukassa, puude raskusastet
Sotsiaalkindlustusamet.
Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning
töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti
Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda
ka erasektori organisatsioonid.
7
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
2020 2021 2022 2023
Tööle liikunud töötute (va vähenenud 60,7% 60,7% 60,6% 60,6% 60,5%
töövõimega) osakaal registreeritud töötutest (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute 46,5% 48,1% 48,0% 47,9% 47,8%
osakaal vähenenud töövõimega registreeritud (2018. a)
töötutest
Allikas: Sotsiaalministeerium
Rakendunute (va vähenenud töövõimega) 81,4% 82,5% 82,5% 82,5% 82,5%
hõives püsimine, (%) (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Vähenenud töövõimega tööle rakendunute 79,8% 81,1% 81,1% 81,1% 81,1%
hõives püsimine, (%) (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Registreeritud töötute (va vähenenud 145,4 141,1 141,9 142,4 142,9
töövõimega) töötuse mediaankestus, päevade (2018. a)
arv
Allikas: Eesti Töötukassa
Vähenenud töövõimega registreeritud töötute 186,0 189,5 190,6 191,2 191,9
töötuse mediaankestus, päevade arv (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Uute töötuskindlustushüvitiste saajate 33% 33,2% 33,9% 34,6% 34,6%
osakaal uutest registreeritud töötutest, % (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Kulu (kogukulu, v.a. kulu toetustele) * * * * *
registreeritud töötu kohta (alates 2021)
Allikas: Eesti Töötukassa
* Indikaatori alg -ja sihttaseme info esitatakse 2021. aastal.
284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks
(SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:
Eesti Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ja kes
on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga
võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.
Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab Eesti Töötukassa osalise või puuduva töövõimega
inimestele töövõimetoetust.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab Eesti Töötukassa kehtestatud
kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest
isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu
töötuna arvele võetud isikute eest.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse Eesti Töötukassale edasiantava
töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja
maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste
sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja
maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks.
104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sh töötavatele, mitteaktiivsetele (sh
koolinoortele) ja töötutele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö
8
otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma
õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad
karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust Eesti Töötukassa toetusel tasemeõppes või
tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste
arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile Eesti
Töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste
ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetas SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja
õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes
karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundas oma
karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja noortele pakutud teenused
olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist
ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sh noortele, tööealistele ja
vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“
vahenditest.
105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija
Eesti Töötukassa)
Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives
osalemist, sealhulgas:
noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;
vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive
suurendamine;
rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;
tööandjate motiveerimine suurema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva, Valga,
Võru maakond) töökohtade loomiseks.
Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ vahenditest.
107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks
(SoM)
Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid
väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed,
pikka aega tööturult eemal olnud inimesed ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga inimesed).
Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise
tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse
ESF-i avatud taotlusvoorudest.
226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM)
Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte
tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda
piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile vajalikku tuge tööturul
osalemiseks ja tööalaste võimaluste suurendamiseks. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi
haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest.
177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine (SKA)
Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud
töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul
on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
9
on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või
on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt
(80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele
jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajaduse korral tuge
suundumisel tööle avatud tööturul või tööturuteenuseid saama. Kaitstud tingimustes töötamise
korral saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi
arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses
juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud
töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud
tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisel selgitatakse välja teenusemudeli
rakendamise takistused, hea praktika ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja
kulukomponendid. Täpsustatakse teenusekirjeldust ja töötatakse välja hindamisvahend teenust
saama suunamiseks.
Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti pakutav teenus, millega võimaldatakse õigustatud
isikutele osta või üürida abivahendeid riigipoolse soodustusega. Abivahendite kompenseerimise
kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
Abivahendite kasutamise võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute
iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelutoimingutes, sealhulgas toetab tööturul osalemist ja
vähendab lähedaste hoolduskoormust. Abivahendi saamise aluseks on puue, töövõime
vähenemine või töövõimekaotus 40% ning perearsti, eriarsti, õe, tegevusterapeudi, füsioterapeudi
või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud abivahendi vajadus. Lisaks on õigus riigipoolse
soodustusega abivahenditele 16–18-aastastel lastel, kellel on eriarst tuvastanud abivahendi
vajaduse ning väljastanud selle kohta tõendi. Puudega, töövõimekaotusega alates 40% ning
vähenenud töövõimega isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on puudega ning vähenenud töövõimega
isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või
ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist või
piirlimiidi suurendamist.
Ühe osana abivahenditeenusest viiakse aastatel 2017–2020 ellu juht- ja abikoerte katseprojekt,
mille käigus koostatakse juhtkoerte koolitamise teenuse kirjeldus ning katsetatakse juhtkoerte
teenust.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või
puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja
parandada inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle
asumist ja suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi. Rehabilitatsiooniteenuse raames
hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse
rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teeb esmase
teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes määrab koos
kliendiga teenuse eesmärgid. Selle järel liiguvad kliendid teenust saama või
rehabilitatsiooniprogrammi, keerukamate juhtumite puhul koostab rehabilitatsioonimeeskond
isikliku rehabilitatsiooniplaani. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi
paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadustele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas
individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse
rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
Teenuse raames katsetatakse erihoolekandeteenuste disainimudelit. Projekti käigus selgitatakse
välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud
10
kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse
hindamise instrumendi sobivus sihtrühma toetusvajaduse väljaselgitamiseks ja edasiste otsuste
tegemiseks. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande uut teenusemudelit.
Samuti pakutakse alates 2019. aastast teenuse raames toetatud töölerakendumise koolitusi.
Nimetatud teenuse eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid
parandada ka kliendi elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid
sotsiaalsüsteemi teenuste raames. Tagades spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud
töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste
toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest töökoha säilimiseni, ühtlasi suureneb
erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda.
Teenust rahastatakse ESF-i TAT-de „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja
nende töötamise soodustamine“ ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi
sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest.
62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM)
Teenuse eesmärk on töövõime toetamise süsteemi elluviimine, sealhulgas spetsialistide
koolitamine vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, tegevusi toetava
institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse
teavitamine. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise
kujundamisega töötingimuste edendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime
süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
243 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SKA)
Sotsiaalkindlustusamet levitab uuest töövõime toetamise süsteemist teadlikkuse suurendamise
eesmärgil infomaterjale ning korraldab infopäevi. Toimuvad uue töövõime toetamise süsteemi
koolitused ja teavitustöö. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ vahenditest.
40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM)
Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse
arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest.
108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on vähenenud
töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine või inimeste olemasoleva
töövõime säilitamine ja parandamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste
osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest.
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Tööinspektsioon.
Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus
töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on
oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust
nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest.
Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb
11
töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning
nõustab töösuhete ja töökeskkonna rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste
lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik
lepitaja.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal
83%
kontrollitud ettevõtetest, % 84% 84% 85% 85%
(2018. a)
Allikas: Tööinspektsioon
Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste
1046,5
hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta < 1000 < 1000 < 1000 < 1000
(2018. a)
Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet18
Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud
23,4
tööpäevade arv 100 hõivatu kohta < 20 <20 < 20 < 20
(2018. a)
Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa
283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine
(TI)
Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas
töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega,
soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist,
tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk tööealiste töötajate töövõime säilitamine ja
parandamine, sealhulgas tööandja toetamine töökeskkonna edendamisel, vähenenud
töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine.
Teenusega viiakse ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime
hoidmise ja säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi,
et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust.
Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse
infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või
andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu
toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate
arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse
parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet
hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest.
61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM)
Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust
töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi
teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eelduste arendamiseks. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
176 Riikliku järelevalve tegemine (TI)
Tööinspektorid teevad töökeskkonnaalast (töötervishoid, tööohutus ja töösuhted) järelevalvet,
renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja
kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse
sattumist ja kutsehaigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine.
Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on
18
Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Tööõnnetuste hinnangulise arvu (mis on saadud registreeritud tööõnnetuste
arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga ) vähenemine viitab töökeskkonna paranemisele.
12
luua tugevad ja usaldusväärsed suhted kahe riigi asutuste vahel, vahetada kogemusi ja praktikat
ning korraldada ühiselt teavitustegevusi. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist.
171 Töövaidluste lahendamine (TI)
Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni
juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1
tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja
muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest
eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu
panustatakse tööturuosapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse.
35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku
Lepitaja Kantselei)
Teenuse sisu on kollektiivsete töötülide ennetamine ja lahenduste pakkumine töötüli osapooltele.
179 Lisapuhkuse hüvitis vähenenud töövõimega inimestele (SKA)
Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus
35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega
töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav
puhkusetasu.
180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele (SKA)
Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva.
Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva
ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu.
275 Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA)
Teenuse näol on tegemist hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused sügava
puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks. Töölepingu
seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus
sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel.
Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase
tegevuse toetamine
Oodatud tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023
HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes,
%*
Allikas: Sotsiaalministeerium
Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti
Töötukassaga üle Eesti programmipõhiselt osutatud
rehabilitatsiooniteenuseid saanud klientide osakaal*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Sihttasemed töötatakse välja 2020. aasta jooksul SoMi, AKRKi ja HTMi koostöös
13
281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise
toetamine (Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA-
ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist
vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks, samuti selgitada välja inimese soovid,
vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus
võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist.
282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine
(Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning
suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi
vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks,
samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada
tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise
kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel.
Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse
Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult
iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist,
võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle.
14
Programmi eelarve
Juhtimis-
Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023
tasand
Programm Tööturuprogramm Kulud -675 040 253 -735 517 331 -740 943 428 -744 009 080
sh välistoetused ja
Programm Tööturuprogramm -38 624 035 -35 893 925 -22 013 796 -4 482 954
kaasrahastus
Programm Tööturuprogramm Investeeringud -822 134 -71 092 -79 550 -79 550
sh välistoetused ja
Programm Tööturuprogramm -773 917 0 0 0
kaasrahastus
Mitterahalised
Programm Tööturuprogramm -151 848 -135 353 -328 913 -328 141
kulud
Kõrge tööhõive taseme
Meede 1.1. Kulud -675 040 253 -735 517 331 -740 943 428 -744 009 080
saavutamine ja hoidmine
Kõrge tööhõive taseme
Meede 1.1. Investeeringud -822 134 -71 092 -79 550 -79 550
saavutamine ja hoidmine
Kõrge tööhõive taseme Mitterahalised
Meede 1.1. -151 848 -135 353 -328 913 -328 141
saavutamine ja hoidmine kulud
Tööturupoliitika kujundamine ja
Tegevus 1.1.1. -2 068 253 -1 971 365 -1 977 462 -1 977 497
elluviimise korraldamine*
Tööturupoliitika kujundamine ja
Teenus 60 SOM -2 068 253 -1 971 365 -1 977 462 -1 977 497
selle elluviimise korraldamine
Aktiivsete ja passiivsete
Tegevus 1.1.2. -659 360 577 -720 381 635 -725 241 800 -727 286 376
tööturuteenuste osutamine
Töövõimereformi sihtrühma
Teenus 40 töövõimelisuse tõstmine ja nende SOM -80 147 -75 174 -27 064 -25 157
töötamise soodustamine
Töövõime toetamise süsteemi
Teenus 62 SOM -795 144 -27 972 -27 064 -25 157
elluviimine
Karjäärinõustamise
Teenus 104 SOM -2 355 945 -1 787 972 -27 064 -25 157
kättesaadavuse suurendamine
Tööturuteenuste osutamine
Teenus 105 tagamaks paremaid võimalusi SOM -4 165 945 -4 229 972 -27 064 -25 157
hõives osalemiseks
Toetuse taotlemine uutele
sihtrühmadele uute
Teenus 107 SOM -1 927 945 -1 927 972 -27 064 -25 157
tööturuteenuste pakkumise
laiendamiseks
15
Tööturuteenuste osutamine
Teenus 108 SOM -18 637 945 -20 061 972 -20 655 064 -4 312 157
töövõimereformi sihtrühmale
Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja
kaitstud töötamise teenuste
Teenus 177 SKA -8 699 072 -7 396 943 -1 286 110 -111 057
osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine
Noortegarantii tugisüsteemi
Teenus 226 SOM -243 550 -53 259 -52 655 -50 697
väljaarendamine
Töövõime toetamise süsteemi
Teenus 243 SKA -61 885 -45 399 -45 650 -45 677
elluviimine
Eesti Töötukassale eraldise
Teenus 284 andmine aktiivsete ja passiivsete SOM -622 393 000 -684 775 000 -703 067 000 -722 641 000
tööturuteenuste osutamiseks
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine -10 518 853 -10 128 303 -10 862 538 -11 882 990
Töötüli lepituse läbiviimine ja
Teenus 35 kollektiivsete töösuhete alase RLK -134 910 -136 931 -136 926 -136 775
nõustamise pakkumine
Tööandjaid ja töötajaid toetavad
Teenus 61 tegevused töötingimuste SOM -707 618 -474 972 -27 064 -25 157
edendamiseks
Teenus 171 Töövaidluste lahendamine TI -940 763 -954 990 -1 023 161 -1 022 021
Teenus 176 Riikliku järelevalve tegemine TI -2 062 935 -2 048 704 -2 121 215 -2 120 995
Lisapuhkuse hüvitis vähenenud
Teenus 179 SKA -5 150 509 -5 838 743 -6 770 985 -7 746 013
töövõimega inimestele
Teenus 180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele SKA -59 887 -64 121 -67 363 -67 391
Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku
Teenus 275 SKA -138 887 -168 121 -205 363 -254 391
töötavale pereliikmele
Nõustamisteenuse osutamine ning
Teenus 283 töövõimet hoidva ja säästva TI -1 323 345 -441 719 -510 459 -510 247
töökeskkonna arendamine
Erivajadustega inimeste
Tegevus 1.1.4. isesesiva toimetuleku ja -3 244 417 -3 171 381 -3 190 541 -3 190 357
tööalase tegevuse toetamine
Kaasava kutsehariduse
arendamine ning HEV õppijate Astangu
Teenus 281 -2 573 364 -2 529 167 -2 543 537 -2 543 400
õppimise ja töölerakendamise KRK
toetamine
Töölesaamist toetavate teenuste
Astangu
Teenus 282 (tööalane rehabilitatsioon ja -671 053 -642 214 -647 004 -646 958
KRK
kaitstud töö) arendamine
16
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis
varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks
programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid
programmide kaupa.
17
Tööturuprogrammi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused
Alates 2020. aastast panustab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ainult tööturuprogrammi,
kus on kaks teenust – teenus nr 281 „Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate
õppimise ja töölerakendamise toetamine“ ning teenus nr 282 „Töölesaamist toetavate teenuste
(tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine“. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel
kaotati hoolekandeprogrammi teenus nr 280 „Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja
programmipõhise lähenemise rakendamise toetamine Eestis“, kuna teenuse tegevused suunati
2019. aastal Sotsiaalkindlustusametile.
Alates 2020. aastast ei kajastu eraldi teenustena enam tegevuse 1.1.2 teenus nr 244 „Töövõime
toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine“ ning tegevuse 1.1.3 teenus nr 246 „Tööelu
puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine“. Teenus nr
244 on edaspidi kajastatud tegevuse 1.1.1 teenuse nr 60 „Tööturupoliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine“ all ning teenus 246 on kajastatud tegevuse 1.1.3 teenuse nr 283
„Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ all.
18
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon.
Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi
ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire
koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning
infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon.
Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest
ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse
üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad.
Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava
programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest
vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid
ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused
(töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele
alustele.
Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise
süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või
hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni
vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh
19
soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt
inimeste tööelus osalemise toetamisega.
Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja
lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühitamise ning paindlike töövormide
teemadega.
Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele
võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks
tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh
puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja
kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega,
samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja
ümberõppe teemasid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on elu-, õpi- ja töökeskkonnast
tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja
töötingimuste parandamisega.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üks eesmärk on tasakaalustatud kodakondsus- ja
rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud
inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu.
Seirekorraldus
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon,
mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete20 valdkondliku
komisjoni21 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks22.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu
arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt
esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil.
Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile
riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
20
Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
21
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
22
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
20
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
21
MINISTRI KÄSKKIRI
31.01.2020 nr 12
Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel:
1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmid:
1.1. Keskkonnatervise programm (lisa 1).
1.2. Terviseriskide programm (lisa 2).
1.3. Tervishoiusüsteemi programm (lisa 3).
1.4. Hoolekandeprogramm (lisa 4).
1.5. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 5).
1.6. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 6).
1.7. Laste ja perede programm (lisa 7).
1.8. Tööturuprogramm (lisa 8).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister