dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi 2020-2023 programmide kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 31. jaanuar 2020
Viit
12
Registreeritud
31. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎12 31.01.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc7634 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 Programmi nimi Keskkonnatervise programm (TE01) Programmi eesmärk Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaasvastutajad (TEHIK) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna keskkonnatervise programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava III alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I, II ja IV alaeesmärgi saavutamisse. Programm keskendub keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse edendamisele ja keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamisele. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte Sotsiaalne turvaline areng sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu- võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5: ja psüühika- ning Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on annavad oma tervisele tervishoiuteenuste ebavõrdsus tervises on vähenenud vähenenud järjest positiivsema kättesaadavus vähenenud hinnangu Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Keskkonnatervise programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps- 92,9% punetised (MMR) immuniseerimisega2 ≥ 93,4% ≥ 93,5% ≥ 93,6% ≥ 93,7% (2018. a) Allikas: Terviseamet Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas 93,3% vaktsineeritud olevate isikute osakaal3 ≥ 93,4% ≥ 93,5% ≥ 93,6% ≥ 93,7% (2018. a) Allikas: Terviseamet Ühisveevärgi joogiveega varustatud 88,87% elanikkonna osakaal ≥ 89% ≥ 90% ≥ 90,5% ≥ 91% (2017. a) Allikas: Terviseamet Koolide vastavus valgustatuse nõuetele 96% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Allikas: Terviseamet (2018. a) Nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate 55% ≥ 56% ≥ 57% ≥ 58% ≥ 59% arvust (2018. a) Allikas: Terviseamet Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku4 1612 ≤ 1650 ≤ 1600 ≤ 1550 ≤ 1500 kohta (2017. a) Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Olukorra lühianalüüs Keskkonnatervis on rahvatervise valdkond, mis on suunatud inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite, sh ohutegurite, tervisemõju hindamisele ning terviseriskide ohjamisele ja ennetamisele. Keskkonnatervise all mõeldakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks. Keskkonnatervise valdkonnaga on tihedalt seotud kemikaaliohutuse valdkond, mis hõlmab kemikaale tootmisest jäätmekäitluseni – kogu selle nn kemikaalide elutsükli vältel tuleb tagada ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt keeruline tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega ning täiendada kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teavet, parandada teabe kvaliteeti, kasutada ohutumaid alternatiivseid aineid ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Hea kvaliteediga kemikaaliteave on tööstuse edutegur, see suurendab avalikult levitatavate andmete usaldusväärsust ja edendab kemikaalide ohutut kasutamist. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riski hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet. Tööstus vastutab turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest ja Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust. 2 Mõõdik näitab leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga immuniseeritud 2-aastaste laste osakaalu. 3 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava kuue vaktsiiniga (erinevate vaktsiinidega hõlmatuse keskmine näitaja) 4 Mõõdik kajastab enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted life years (DALY)) 100 000 elaniku kohta, mis on tingitud keskkonnast. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida saab mõjutada Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne), kui ka väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne). 2 Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid ning inimese käitumist ja terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Elukeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda kohe, kuid tihti saavad mõjud nähtavaks ja tunnetatavateks alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist samal ajal mitu keskkonnast tulenevat ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad. Elukeskkonna all ei käsitleta sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid keskkonnategureid, vaid keskendutakse looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite negatiivsele ja positiivsele mõjule inimese tervisele. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu keskkonna ohuteguritele, nendest põhjustatud riskide hindamisele ja juhtimisele. Keskkonna ohuteguritest tulenevate probleemide ennetamiseks ja avaldunud mõjude ohjamiseks on oluline koostöö eri sektorite vahel. Näiteks mõjutavad keskkonnatervist oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium (toiduohutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima, toodete ja teenuste ohutus). Käesolevas programmdokumendis keskendutakse üksnes Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse valdkonna küsimustele. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 loomisest alates on paranenud elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning inimese tervist soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine. 2013. aastal loodi Terviseameti juurde keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK)5, et koguda ja töödelda andmeid keskkonnategurite ja epidemioloogilise olukorra kohta, teha ja/või korraldada riskihindamist ja tervisemõjude analüüside tegemist ning koostada tõenduspõhiseid ettepanekuid eri valdkondade poliitika sidusgruppide strateegiliste eesmärkide määramiseks keskkonnatervise valdkonnas. Lisaks on Terviseamet koostanud ohuprognoosid keskkonnatervise, kemikaali- ja tooteohutuse ning nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje valdkonnas. Ohuprognoosid aitavad ohuteguritega seotud riske ja ohtu maandada ning järelevalvetööd tõhustada. Enam keskendutakse keskkonnatervise probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis, seda eri sektorites. Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata saavutatud edusammudest ja positiivsetest muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel lapsekingades ja vajab edasist juurutamist. Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise valdkonna prioriteete. Terviseameti viimastel andmetel kasutab 89% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ja keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem tervisele ohutu joogivee kvaliteedi säilitamine. Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Oleme välja töötanud metoodika joogivee radionukliidide 5 Alates 2017. aastast on KTUK tegevused tagatud Terviseameti keskkonnatervise osakonna koosseisus. 3 sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse küsimusele – kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv. Lähiaastatel tuleb läbi mõelda, kuidas avalike supluskohtade arvu kasvatada (avalikes supluskohtades toimib nõuetele vastavuse seire). Terviseametile on suureks väljakutseks ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete hindamiseks ning vajaduse korral riskide ohjamiseks regulatiivsete meetmete ettepanekute esitamiseks vajaliku jätkusuutliku võimekuse tagamine. Terviseameti riiklike kasutajatugede kaudu nõustatakse eri sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga. Kemikaaliohutuse eri aspektide käsitlemiseks on regulaarselt korraldatud teabepäevi. Teabepäevade mõju sihtrühmade teadlikkuse suurendamisele on olnud positiivne. Seda tõestab teabepäevadest osavõtt (keskmiselt osaleb ühel teabepäeval 100 inimest) ja osalejate tagasiside, mille kohaselt on üritusi hinnatud väga kõrgelt ning märgitud, et teabepäevi tuleks tulevikus korrata. Teadlikud valikud kemikaali kasutamisel ka tarbekeemias aitavad elanikkonnal vähendada terviseohtusid ja keskkonnariske. Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks on paranenud, aga selle tugevdamine ja nüüdisajastamine on jätkuvalt oluline. Meil on olemas epideemia ja hädaolukorra riskianalüüs ning plaan, mida uuendatakse. Planeerimisprotsess riskide analüüsimiseks ja valmisolekuks on järjepidev. Elutähtsa teenuse osutajatena on paranenud haiglate ja kiirabi valmisolek. Lisaks on paranenud Terviseameti laboratoorne võimekus (diagnoosida ja uurida kõrgelt patogeenseid mikroorganisme). Antimikroobne resistentsus (AMR) ei ole Eestis laialdaselt levinud, kuid AMRist on rahvusvahelisel tasandil kujunenud juba üldine rahvatervise probleem. Eesti peab tegutsema, et AMRi levik Eestis oleks ka tulevikus tõkestatud, samuti on vaja luua valmisolek AMRi laiemaks levikuks ja selle ohjamiseks. Resistentsuse tekkimine on otseselt seotud antibiootikumide väärkasutusega ning seetõttu on oluline nii esmatasandi kui ka üldelanikkonna teadlikkuse suurendamine. Resistentsete mikroobide põhjustatud haiguste korral halvenevad sageli oluliselt võimalused haiguseid ravida. See omakorda põhjustab haigusjuhtumite pikenemist ning halvendab haigestunud inimeste/loomade elukvaliteeti, samuti sagenevad surmajuhtumid. AMR toob seetõttu kaasa olulisi majanduslikke tagajärgi. Lisaks on oluline pöörata varasemast rohkem tähelepanu infektsioonikontrolli nõuete jälgimisele nii tervishoiu- kui hoolekandeasutustes, samuti mujal. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel on ka biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele resistentsuse teke ja levik. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on jätkuvalt vähenenud 2- aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega, jõudes 2018. aastaks 92,9%-ni (2017. aastal 93,3%). Muude immuniseerimiskava vaktsineerimiste puhul jätkus sarnane trend ning vaktsineerimata laste osakaal suurenes: 2-aastaste laste immuniseerimistega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastu oli 2018. aastal 93,3% (2017. aastal 93,8%), B-viirushepatiidi vastu 92,4% (2017. aastal 92,6%) ja hemofiilusnakkuse vastu 92,4% (2017. aastal 92,6%). 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Esimesel kahel aastal vaktsineeriti ka 13- ja 14-aastaste jätkugruppe. Vaktsineerimisalase teadlikkuse suurendamiseks tehakse pidevat teavitustegevust nii tervishoiuteenuse osutajate kui ka elanikkonna seas: väljastatakse trükiseid ja infomaterjale, uuendatud on veebileht vaktsineeri.ee. Menetluses on uue rahvatervise seaduse (RTerS) eelnõu, mille algatamise eesmärk on rahvatervise (sh keskkonnatervise) valdkonna regulatsiooni uuendamine ja ajakohastamine, sh 4 inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine, elanike eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine, terviseriskide ja tervisekahjustuste vähenemine ja tõhus vältimine, tervise ebavõrdsuse vähendamine, positiivsed muudatused rahvastiku tervisekäitumises ning üldine tervist toetav keskkond Eestis. Uues RTerS-is soovitakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ning juhendada, et aidata ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid. Peamised probleemid:  Elukeskkonnast tulenevate ohutegurite ja nende tervisemõju kohta ei koguta andmeid süstemaatiliselt, seda valdkonda puudutavaid uuringuid ei ole piisavalt tehtud ning info ei ole inimestele kergelt leitav ega kasutatav.  Inimeste teadlikkus elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest on vähene.  Elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõju olulisusest inimese tervisele ei ole süsteemset ülevaadet.  Levinud on alternatiivsed mittetõenduspõhised käitumisviisid ja uskumused (nt veendumus, et vaktsineerimine on tervisele ohtlik; erinevate kemikaalide ja segude kasutamine viisil, mis on tervist kahjustav, näiteks MMSi tarbimine).  Elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning tervist toetava keskkonna arendamine vajab ajakohastamist.  Vaktsineerimisega hõlmatus on olnud pidevas langustrendis.  Riiklik valmisolek nakkushaiguste, sh AMRi ja tervishoiutekkeliste nakkuste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks vajab kaasajastamist ja tugevdamist.  Toote-, teenuse- ja kemikaaliohutuse ning tervisekaitse nõuete täitmise järelevalve vajab kaasajastamist.  Puudub oluliste patogeenide ravimresistentsuse tekke ja leviku ohjamiseks vajalik valdkondade ülene plaan.  Ilu- ja isikuteenuste osutamisel potentsiaalsete terviseriskide vähendamiseks tuleb kaasajastada senist lähenemist. 5 Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus: olemas on tõenduspõhine teave elukeskkonna ohuteguritest ja nende tervisemõjudest ning sellele tuginedes on kujundatud keskkonnatervise poliitikat. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada Terviseamet. Koostööd tehakse eesmärgi saavutamiseks ka Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, tervishoiutöötajate ja ekspertidega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ja elluviimine jah jah jah jah jah korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 97 Säästva ja tervist toetava ning parendava elukeskkonna reguleerimine ning terviseteadlikkuse edendamine (SoM) Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks kujundatakse ning viiakse ellu keskkonnatervise poliitikat. Perioodi 2019–2022 märksõnadeks on vaktsineerimisega hõlmatuse parandamine, sh immuniseerimisalase teavitustöö tõhustamine, oluliste patogeenide ravimresistentsuse (AMR) tekke ja leviku ohjamine, muudatused tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkushaiguste ennetamise ja seire korraldamises, elukeskkonnast tulenevate ohutegurite ja nende tervisemõju kohta andmete kogumise parandamine ning vajalike uuringute tegemine, inimeste teadlikkuse suurendamine elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest, sh kemikaaliohutuse teabepäevad spetsialistidele, elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi tugevdamine ja elukeskkonnas esinevate ohutegurite tervisemõjude olulisusest ülevaate saamine (nt põlevkivi tervisemõju), ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsete riskide vähendamine jm. Oluliseks tegevuseks on uue RTerS-i ja selle rakendusaktide valmimine ja rakendamine. RTerS-i eelnõuga kehtestatakse 19 rakendusakti, sh suuremate sisuliste muudatustega näiteks hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded, ujulate, basseinide ja veekeskuste tervisekaitsenõuded, nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja selle käitlemisele, nõuded toitlustamisele lasteasutustes, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, kinnipidamisasutustes ja nõuded lapsehooldusvahenditele. Uues RTerS-is kavandatakse keskkonnatervise valdkonda käsitleda senisest laiemalt ning lisaks tervisekaitsega seotud ülesannetele on seaduse tasemel sätestatud riigi kohustus isikuid ja asutusi keskkonnatervise valdkonnas nõustada ja juhendada, et aidata ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid. 6 Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve Oodatav tulemus: keskkonnatervise riskide hindamine ja järelevalve toimub nüüdisaegsete põhimõtete alusel. Keskkonnast tulenevate terviseriskide maandamiseks on välja töötatud ja rakendatud vajalikud ennetus- ja ohjamismeetmed ning avalikkuse teadlikkus keskkonnast tulenevatest terviseriskidest on suurenenud. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada Terviseamet. Tervist toetava elukeskkonna arendamiseks ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks teeb Terviseamet riiklikku järelevalvet ning korraldab terviseriske puudutavat hindamist ja nõustamist veeohutuse, kemikaaliohutuse, tervisekaitse, välis- ja siseõhu, nakkushaiguste seire, epideemiatõrje jm valdkondades. Keskkonnatervise riskid on seotud järgmiste ohuteguritega:  füüsikalised tegurid (nt ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon, temperatuur, õhu liikumise kiirus, niiskus),  keemilised tegurid (nt kemikaalid, sh tubakatooted ja e-vedelikud, kas otsese kokkupuute või saastunud õhu, toidu, vee kaudu),  bioloogilised tegurid (nt mikroorganismid, parasiidid joogivee, toidu, sise- ja välisõhu, suplusvee, pinnase kaudu). Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud 67% veevärkide osakaal, millel on üle 5000 tarbija6 ≥ 80% ≥ 85% ≥ 90% ≥ 95% (2018. a) Allikas: Terviseamet Joogiveest tingitud haiguspuhangute esinemine7 0 0 0 0 0 Allikas: Terviseamet (2015. a) Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“ ja „heasse“ klassi kuuluvate supluskohtade 84% ≥ 88% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% osakaal)8 (2018. a) Allikas: Terviseamet Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele, %9 36% ≥ 41% ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% Allikas: Terviseamet (2018. a) Teenuste vastavus nõuetele, % 90% ≥ 80% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% Allikas: Terviseamet (2018. a) Toodete vastavus nõuetele, % 62% ≥ 62% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% Allikas: Terviseamet (2018. a) 85 Hea laboritava funktsiooni rahastamine (SoM) Hea laboritava ehk Good Laboratory Practice (GLP) on kvaliteedisüsteem, mida rakendatakse kemikaalide terviseohutuse ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik 6 Mõõdik näitab mitu protsenti üle 5000 tarbijaga veevärkidest on liitunud vee terviseohutuse infosüsteemiga. 7 Mõõdik näitab mitu joogivee kaudu levivat haiguspuhangut on nimetatud aastal registreeritud. Näitaja on oluline ennetusmeetmete ja Terviseameti järelevalvetegevuste efektiivsuse hindamisel. Tegu on valveindikaatoriga, vastavaid puhanguid ei tohi olla, sest joogivee kaudu levib nakkus väga kiiresti väga paljudele inimestele. 8 Mõõdik näitab mitu protsenti Terviseameti poolt kontrollitud supluskohtade suplusveest kuulus „väga heasse“ ja „heasse“ klassi ehk kui paljud vastasid kehtestatud nõuetele. 9 Mõõdik näitab mitu protsenti turul müüdavatest/kasutatavatest keemiatoodetest, mille üle Terviseamet tegi järelevalvet, vastas kehtestatud nõuetele. 7 kõigile biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatavale teabele10. Teenuse aluseks on kemikaaliseadus. 143 Vee terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet korraldab joogivee, loodusliku mineraalvee, ujulate vee ja suplusvee seiret ning riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Terviseamet on vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja. Teenuse osutamise aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. 145 Haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle, teeb sihtuuringuid, nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab hinnanguid lähtuvalt õigusaktidest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete lasteasutuste seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine (TA) Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel esitatud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (KMH/KSH), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Üheks Terviseameti prioriteediks on osalemine põlevkivi arengukava rakendusplaani elluviimisel. Selles valdkonnas koordineerib Terviseamet viit projekti. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab kemikaalide (sh biotsiidide ja nende toimeainete) registreerimise, hindamise, autoriseerimise, piirangute kehtestamise, klassifikatsiooni harmoniseerimise ja kasutamisega seotud toiminguid ning nõustab kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP-määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC määrus EL nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid ja keemiarelvade keelustamise konventsioon. 153 Toodete terviseohutuse korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab ja teeb toote nõuetele vastavuse seaduse ja vastavate eriseaduste ning EL-i määruste alusel kaupade (kosmeetikatoodete, mänguasjade, lapsehooldusvahendite ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide) nõuetele vastavuse hindamist ja järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja hügieeninõuete järelevalve (TA) 10 Guidance on the Biocidal Products Regulation https://echa.europa.eu/documents/10162/23036412/bpr_guidance_ir_part_vol_i_part_a_en.pdf/35e5761b-8a4a-454a-bfd7- f04b41aa9f2a 8 Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuse tervisekaitsenõuete täitmise (rahvatervise seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA) Rahvatervise seaduse alusel keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmise ja muude tervisekaitsetoimingute tegemine laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava rakendamine Oodatav tulemus: nakkushaigustesse haigestumine on vähenenud ning immuniseerimiskava kohaste vaktsineerimistega hõlmatus on suurenenud. Suurenenud on elanikkonna teadlikkus nakkushaiguste leviku ohjamise tõenduspõhistest ennetusmeetmetest. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet. Tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd tervishoiutöötajate ja ekspertidega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi 0 kohalik levik11 0 0 0 0 (2017. a) Allikas: Terviseamet Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10,9% 10% elanikkonnast12 ≥ 10 ≥ 10 ≥ 10 ≥ 10 (2019. a) Allikas: Terviseamet 7–14-aastaste hõlmatus II revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi 91,0% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 95% ≥ 95% vastu (2018. a) Allikas: Terviseamet 1–aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib 92,9% ≥ 93,1% ≥ 93,2% ≥ 93,3% ≥ 93,5% vaktsineerimisega (2018. a) Allikas: Terviseamet 1–aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse 87,1% vaktsineerimisega13 ≥ 87% ≥ 87% ≥ 88% ≥ 88% (2018. a) Allikas: Terviseamet 14–aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, 88,2% punetised revaktsineerimisega14 ≥ 89% ≥ 89,1% ≥ 89,2% ≥ 90% (2018. a) Allikas: Terviseamet 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese 59,6% papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga ≥ 61% ≥ 62% ≥ 63% ≥ 65% (2018. a) Allikas: Terviseamet MRSA osakaal verekülvidest ja EARS-Net 3,3% baasil Terviseameti kesklaborist aastas 3% < 3% < 3% < 3% (2018. a) Allikas: Terviseamet 11 Mõõdik näitab mitu leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohaliku levikuga juhtu on Eestis olnud. 12 Mõõdik näitab mitu protsenti grippi haigestunud elanike analüüsidest on saadetud laborisse kinnitamisele. 13 Mõõdik näitab mitu protsenti 1-aastastest lastest on hõlmatud rotaviirusvaktsiiniga. 14 Mõõdik näitab mitu protsenti 14-aastastest lastest on kaetud leetrite, mumpsi, punetiste revaktsineerimisega. 9 Karbapeneem resistentse Enterobacterales osakaal verekülvidest ja EARS-Net baasil 0,4% < 1% < 1% < 1% < 1% Terviseameti kesklaborist aastas (2018. a) Allikas: Terviseamet 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutendentside määramist ja hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse aluseks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ja selle rakendusaktid. 156 Labori referentteenuse osutamine (TA) Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenuste osutamine sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse gripi- ja muude respiratoorsete viiruste, HI-viiruse, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajate, sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajate, invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajate ja muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (Salmonella, Campylobacter, E.coli, C. diphtheriae) ning antimikroobse resistentsuse suhtes. 234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab antimikroobse resistentsuse seiret ning levikutendentside määramist ja hindamist, korraldab sihtrühmade teavitamist mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi, sh osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab nakkushaiguste esinemise korral epidemioloogiliste uuringute tegemist, sh patogeenide määramist nakkushaiguste laboris; tõrjemeetmete korraldamist, sh riigipiiril; elanikkonna nõustamist; piiripunktide epideemiatõrje plaanide kooskõlastamist ning järelevalve tegemist tervishoiuteenuse osutajate üle epideemiatõrje nõuete täitmisel. Terviseamet täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise- eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) pädeva asutuse kohustusi. 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajad, teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle immuniseerimiskava ja külmahela nõuete täitmisel, nõustab ja vajaduse korral osutab erialast ametiabi, haldab veebilehte vaktsineeri.ee ning korraldab immunpreparaatide, antiretroviiirusravimite ja antidootide säilitamist ja väljastamist tervishoiuteenuste osutajatele. 10 Programmi eelarve Juhtimis- Eelarve Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 tasand jaotus Keskkonnatervise Programm Kulud -7 597 152 -7 592 593 -7 617 218 -7 597 901 programm sh Keskkonnatervise välistoetused Programm -31 591 -24 944 -15 796 0 programm ja kaasrahastus Keskkonnatervise Mitterahalised Programm -535 467 -531 636 -536 120 -535 589 programm kulud Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja Meede 1.1. Kulud -5 612 880 -5 614 345 -5 639 813 -5 638 365 elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja Mitterahalised Meede 1.1. -428 252 -425 461 -428 856 -428 472 elukeskkonnast tulenevate kulud terviseriskide vähendamine Tervise säilimist ja parendamist soodustava Tegevus 1.1.1. elukeskkonna poliitika -599 209 -595 267 -595 145 -593 676 kujundamine ja elluviimise korraldamine Säästva ja tervist toetava ning parendava elukeskkonna Teenus 97 SOM -599 209 -595 267 -595 145 -593 676 reguleerimine ning terviseteadlikkuse edendamine Keskkonnatervise riskide Tegevus 1.1.2. hindamine, ennetamine ja -5 441 923 -5 444 540 -5 473 524 -5 473 162 ohjamine ning järelevalve Hea laboritava funktsiooni Teenus 85 SOM -10 000 -10 000 -10 000 -10 000 rahastamine Vee terviseohutuse Teenus 143 TA -821 657 -823 673 -828 760 -828 677 korraldamine 11 Juhtimis- Eelarve Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 tasand jaotus Haridus- ja sotsiaalasutuste Teenus 145 TA -650 496 -650 563 -654 484 -654 452 terviseohutuse korraldamine Biotsiidi registreerimistunnistuste ja Teenus 151 lubade taotlemine, detergendi TA -215 778 -215 797 -216 618 -216 612 turustamiseks erandi taotlemine Kemikaalide turustamiseelsete Teenus 152 tegevuste korraldamise TA -373 967 -374 000 -375 455 -375 443 taotlemine Toodete terviseohutuse Teenus 153 TA -397 096 -396 832 -398 830 -398 796 korraldamine Ilu-, isiku- ja majutusteenuste Teenus 154 terviseohutuse ja TA -284 691 -284 729 -286 414 -286 401 hügieeninõuete järelevalve Tasuliste tervisekaitseteenuste Teenus 233 TA -2 342 846 -2 343 532 -2 355 585 -2 355 420 saamine Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv Teenus 279 TA -345 392 -345 414 -347 378 -347 360 kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine Nakkushaiguste seire, Meede 1.2. ennetamise ja tõrje Kulud -1 984 272 -1 978 247 -1 977 405 -1 959 535 korraldamine Nakkushaiguste seire, Mitterahalised Meede 1.2. ennetamise ja tõrje -107 215 -106 175 -107 264 -107 117 kulud korraldamine Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja Tegevus 1.2.1. tõrjumine ning riikliku -2 091 487 -2 084 422 -2 084 669 -2 066 652 immuniseerimiskava rakendamine* Nakkushaiguste seire Teenus 155 TA -822 770 -824 857 -829 027 -828 956 korraldamine Labori referentteenuse Teenus 156 TA -351 992 -343 164 -334 676 -316 785 osutamine 12 Juhtimis- Eelarve Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 tasand jaotus Epideemiatõrje tegevuste Teenus 157 TA -382 450 -382 492 -384 354 -384 339 korraldamine Immuniseerimiskava Teenus 158 TA -489 984 -489 616 -492 164 -492 126 korraldamine Mikroobide resistentsuse tekke Teenus 234 TA -44 290 -44 294 -44 448 -44 446 ning leviku ohjamine Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 13 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Keskkonnatervise programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Keskkonnatervise programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Terviseriskide programm käsitleb ühisosana rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide väljatöötamist ning tubakatarvitamise vähendamisele suunatud teavitustööd.  Tervishoiusüsteemi programm käsitleb ühisosana teadlikkuse suurendamist antibiootikumide kasutamisest. Keskkonnatervise programmi seosed teiste arengukavadega:  Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 käsitleb põlevkivi kaevandamise tervisemõjuga seotud tegevusi.  Heaolu arengukava 2016–2023 hõlmab ühisosana töökeskkonna nõudeid. 14  Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks, panustades keskkonnatervise valdkonda.  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 käsitleb info-, seire- ja tugisüsteemide arendamist ning tegevusplaanide koostamist kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks.  Maaeluministeeriumi arengukava 2017–2020 visioon on, et Eestis on elujõuline, konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.  Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, sh radooni riikliku tegevuskava peaeesmärk on minimeerida suure radooniriskiga töökohtades ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriske. Seirekorraldus Keskkonnatervise programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava15 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete16 valdkondliku komisjoni17 ülesandeid: o meede 2.3 „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“; o meede 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.18 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 15 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 16 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 17 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 18 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 15 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 4 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna Heaolu arengukava 2016–20231 arengukava Programmi nimi Hoolekandeprogramm (SK02) Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning Programmi eesmärk ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat, mil praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Hoolekandeprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 58 Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,1 1,4 1,5 1,5 1,7 hooldusteenuse saajate suhtarv2 3 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Olukorra lühianalüüs Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks. Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi, osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi pakuvad ja rahastavad üldjuhul eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks erihoolekandeteenused, rehabilitatsiooniteenused ja abivahendid, pakub riik. Eestis korraldab neid teenuseid Sotsiaalkindlustusamet. 2 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 3 Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 2 Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut, sh töötamist ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.4 Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri (vt joonis 1), puudega inimeste osakaalu (vt joonis 2) ja tulubaasi erinevused (vt joonis 3). Elanikkonna ning sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab eelkõige Kagu-Eesti, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja vanemad) elanikkonnas perioodil 2019–2030 praeguselt 5,6%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks 28,4% (võrreldes 19,8%-ga 2019. aastal)5. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul oluliselt pikenenud6, on tervena elada jäänud eluiga Eesti 2017. aasta andmetel üle 65-aastastel naistel (6,1 aastat) ja meestel (5,7 aastat) võrreldes Põhjamaade (naistel Rootsis 15,8 ja Taanis 12,0 ning meestel vastavalt 15,4 ja 11,1) ja Euroopa Liidu keskmisega (naistel 10,2 aastat ja meestel 9,8) väga lühike7 ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on liikumispiirangud. 2018. aasta andmetel hindas ligi 29% (2014. a oli vastav näitaja 25%) 65- aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud8. Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2016. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5500 olid kuni 18- aastased ning umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid abistatavaid ja hooldatavaid inimesi, kellega elatakse koos, kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 25 000 inimest, 10–19 tundi nädalas 16 800 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 17 400 inimest. Hoolduskoormus mõjutab mitmel moel ka tööturul osalemist. Nii näiteks oli 2018. aasta Eesti tööjõu-uuringu kohaselt veidi üle 15 200 inimese mitteaktiivsuse põhjuseks vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest. Üle 8100 inimese ei otsinud tööd samal põhjusel ning ligi 6500 inimese osaajaga töötamise põhjuseks oli vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. Veidi üle 3600 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest tahaksid siiski tööle asuda9. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise 4 Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 12%-le 2019. aastal. 5 Allikas: Statistikaamet, 2019 6 Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2018. aasta andmetel meestel 73,86 ja naistel 82,44 eluaastani. Allikas: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan g=2 7 Eurostat, 2019. Kättesaadav (viimati kuvatud 26.09.19): https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tepsr_sp320&language=en 8 Statistikaamet, 2019. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp Viimati kuvatud: 21.03.19. 9 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2018 3 hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs10 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKP-st ehk 2016. aasta SKP andmetele11 tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele12. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu (näiteks rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem13) on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste seas tõusnud just institutsionaalsete teenuste mahud14. Seega on tänane sotsiaalsüsteem jätkuvalt asutusepõhise hoolduse poole kaldu, kuid pikaajalise hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõttest lähtuvalt. Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodusid meenutavates kogukondlikes hoolekandeasutustes, seejuures teenuste fookus peab olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja selle suurendamisele. Seetõttu tuleb riigi poolt pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunata avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude suurendamisse. Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema hooldusvajadusega inimestele (näiteks dementsusega inimestele), mistõttu tuleb investeerida ka olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua spetsiaalseid teenusekohti (näiteks dementsusega inimestele), et võimaldada kvaliteetsete teenuste pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ja lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kui 2015. aasta alguses oli järjekorras 1022 inimest, siis 2018. aasta lõpus veidi üle 1500 inimese.15 Lisaks erihoolekandeteenustele on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud rehabilitatsiooniteenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid 10 Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 11 SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet 12 12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 13 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 14 Näiteks, 2018. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 038 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2017 ja 2018, kasvas 65-aastaste ja vanemate hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,3% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,9%, mis tähendab, et hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2016. ja 2017. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse saajate arvu langus suurem kui 2016. ja 2017. aasta võrdluses. 15 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed. 4 sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste pakkumine ja rahastamine ei arvesta iga teenusekasutaja vajadustega. Riigi poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühikuhind ei ole veel kõigi teenuste puhul teenuseosutaja tegelike kuludega vastavuses. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi on alustatud uue isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine. Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli prototüüp, kus psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Isikukeskse teenusemudeli katsetamine kaheksas omavalitsuses (teenusemudeli tegevustest sai osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida toetavate erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh kaasneb võimalus paindlikumalt korraldada suhtlust teenusepakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuseid. Saadud andmed on olulised teenusemudeli parandamiseks ning täiustatud teenusemudeli uueks katsetamiseks alates 2019. aasta lõpust kuni 2021. aasta lõpuni. Teenust rahastatakse ESF-i TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“. Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga teenuseüksused väiksemateks ning soetatakse neile eluruumid asulasse, kogukonna keskele. See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse, leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek. 2023. aastaks peaks parematel kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema kokku ca 2300 inimest. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt. Näiteks 2016. aastal muutus nii rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus, mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varem olid kliendid järjekorras Sotsiaalkindlustusameti juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud, kelle jaoks on teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuseosutaja poolt teenuse osutamist ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad teenuseosutaja juurde suunamist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta lõpus oli teenuseosutajate juures järjekorras 1510 isikut ja neile lisandus veel 861 isikut, kes ootasid teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning 5 nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele16. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud.17 Nii rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem.18 Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016. aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esmakordselt nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalvekorraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Toetamaks KOVide sotsiaalvaldkonna arengut, tegutsevad 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös KOV sotsiaaltöötajatega aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja töötada piirkonnale sobilikud abimeetmed. Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. 2018. aasta seisuga ei jõua enamik ohvreid ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Ohvriabitöötaja roll on muutumas teenust saama suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Plaanis on hakata aktiivselt kaasama ka vabatahtlikke tugiisikuid ning vajalik on tagada ohvriabiteenuse piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti eri osades. Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases ja kannatanuid võimestavas tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–2023. Mitmed teenused, mida varem on korraldanud ministeerium või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite, prostitutsiooni kaasatud isikute ja laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste koordineerimine). Muutused on olnud küllaltki suured ja kiireloomulised, mis omakorda on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteemi ümber hinnata ja seda tervikvaates edasi arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Pooleli on naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele. Vajalik on suurendada tugikeskuste võimekust jõustada 16 12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 17 Näiteks, 2018. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 038 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 8757 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2017 ja 2018, kasvas 65-aastaste ja vanemate hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,3% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,9%, mis tähendab, et hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2016. ja 2017. aasta võrdlust arvestades tagasihoidlikum, kuid avahooldusteenuse saajate arvu langus suurem kui 2016. ja 2017. aasta võrdluses. 18 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 6 kompleksvajadustega (nt puue, sõltuvus) vägivallas kannatanuid. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks tuleb tihendada koostööd eri ametiasutuste ja kodanikuühenduste vahel, et tagada ohvrite tuvastamine ja teenust saama suunamine 2019. aastal uuendatud juhise abil. Puuduvad suunised ja koostöökokkulepped psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks hädaolukordades (ohvrite ja nende lähedaste abistamine näiteks terrorismi või suurõnnetuste puhul). Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute abistamiseks puudub. Raskete lähisuhtevägivalla juhtumite puhul peaks kõikides maakondades olema katsetatud ja rakendatud kannatanute vajaduste ja riskide hindamist ning asjakohast tegutsemist. Selge hindamismetoodika juurutamine ja koolitused peavad viima lõpuks selleni, et vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha kõikjal üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenused on tänaseks kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid töökorraldust tuleb parandada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi komponendid, teenuse kvaliteet ja võrgustiku koostöö ning paraneks elanikkonna informeeritus teenustest. Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem tegevus. Teenuste paketti on lisandunud mitmed uued meetmed, kuid vajalik on nende süsteemne ja tõhus rakendamine sihtrühma puhul. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Puudub tagasiside kogumine ning selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine ohvriabi klientide seisukohast. Alates 01.01.2019 on ohvriabi kriisitelefon kättesaadav ööpäev läbi. Tuleb jätkata selle teenuse arendamist ja avalikkusele tutvustamist, et tagada senisest enamate kuriteo- ja vägivallaohvrite pöördumine nõustamisele. Kuriteo- ja vägivallaohvrite abistamisel on oluline muuta ja täiendada ka ohvriabi seadus nii psühholoogilise abi kui kuriteoohvritele mõeldud hüvitiste osas. Samuti vajavad kaasajastamist ametiasutuste vahel andmete edastamist puudutavad seadusesätted. Paraku jäävad täiskasvanud vägivallaohvrid sageli abita, kuna info nendest ei jõua ohvriabini. Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Vajalik on tihendada koostööd lastemaja ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste vahel, et tagada standardiseeritud abi komponendid alaealistele kannatanutele sarnaselt täiskasvanud kannatanutega. Tähelepanuta on seni ka laste vanemad, kellega töötamiseks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis. Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskustest ja võimetest leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata. Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus. Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide suhtes erinev, mis on vastuolus EV põhiseadusega. Võrdse kohtlemise seaduse rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist. 7 Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet. Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 0,75 saavate eakate suhtarv19 20 0,95 0,98 1,02 1,06 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 1,9 saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv21 22 2,1 2,2 2,3 2,4 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 19 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 20 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 21 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 22 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi antud sihtrühmades. 8 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste, Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelise kaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonda puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis osalemine. Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:  hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine;  sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse süsteem;  kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises;  jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine;  sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda. Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates 2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. 2017. aasta lõpus otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavatest muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid. 2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekutele. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmise projekti juurde liideti ka erivajadustega inimeste poliitika kaasajastamisega seotud tegevused, sest nii sihtrühmad kui teenused nendes kahes süsteemis kattuvad. Sellega seoses töötati välja projekti „Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine“ kaasamis- ja juhtimismudel. Loodi valdkondade ülene nõuandev kogu ja seitse teemapõhist alatöörühma, kus koostöös sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindajatega töötati välja konkreetsed pikaajalise hoolduse korraldusmudelid. Töörühmade antud infost lähtuvalt pandi kokku pikaajalise hoolduse kontseptsioon, mis esitati Vabariigi Valitsusele 2019. aasta novembris. Lähtudes Vabariigi Valitsuse otsusest töötatakse järgnevatel aastatel edasi pikaajalise hoolduse süsteemi edendamisega. Muuhulgas tuleb lähiaastatel leevendada pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust pakkudes omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates sealhulgas vabatahtlikke ja kogukonda ning soodustades hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist. 9 Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse raamistik Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku loomiseks on oluline arendada ja rakendada esmatasandil inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess. Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil viidi aastatel 2018–2019 ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt. Projekti käigus testiti koordineeritud lähenemise sobivust kuues Eesti piirkonnas ning töötati välja alternatiivsed lahendused riiklikult rakendatavaks koordinatsioonimudeliks. Eesti oludesse sobivaimaks peeti selgelt defineeritud ülesannetega ent paindlikult rakendatavat mudelit. 2020. aastal alustatakse 8-12 piirkonnaga täpsustunud mudeli rakendamist ning paralleelselt piirkondlike arendustega tehakse ettevalmistusi mudeli rakendumiseks üle riigi. Seejuures on võtmetähtsusega, et kokku saaksid lepitud ühtsed alused teenusvajaduse hindamiseks, andmete ristkasutamiseks ning inimesekeskse toe korraldamiseks. Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumises Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevate aastate kohalike omavalitsuste suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust sotsiaalkaitselise abi osutamisel. ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) pädevust suurendavaid koolitusi. Sotsiaalministeeriumi poolt käivitus aastal 2019. aastal arendussprogramm, mille abil suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Sotsiaalkindlustusameti juurde loodi 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“). Jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine Tagamaks riigimeetmete (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused) süsteemi jätkusuutlikkus vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis on oluline riigimeetmete teenusekorralduse ja baaseelarvete korrastamine. Sealjuures tuleb edendada meetmete kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende jätkusuutlikkus, sh tõsta töötajate palgad ja teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks Sotsiaalkindlustusameti teenusekorralduse sisulisele läbivaatamisele (milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse) ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse, võttes aluseks Sotsiaalkindlustusameti prognoosid ja kulumudelid. 10 Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine 2020.a. alguses valmib Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Rohelise raamatu kesksed küsimused, mille osas sõnastatakse arengusuundi ning tehakse lahendusettepanekuid, on:  Mis on vajalik selleks, et uudsed lahendused toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu tema kodus?  Kuidas toetada uudsete lahenduste kasutuselevõttu ja järjepidevat rakendamist sotsiaalvaldkonnas? Rohelise raamatu koostamise raames tehtud töö on algatuseks ühtse inforuumi tekkel ja sellest lähtuval tulemuslikul koostööl. Hoolekandepoliitika kujundamise eesmärk on senisest enam soodustada erasektori investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetatakse lähiaastatel ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete, teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad erivajadustega inimeste toimetulekut. Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi, mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on piirkondlikul tasandil oluline panustada jätkusuutlike koostöösuhete edendamise kohalike omavalitsuste ning vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt organisatsioonide/ettevõtete vahel. Samuti on oluline edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele hoolekandesüsteemis. Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel, viiakse aastatel 2018–2020 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti tulemusel töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine (SoM) Hasartmängumaksu eelarvest ja riigieelarve III lugemisel täiendavate eraldiste vahenditest toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu erinevaid projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puudega inimestega. Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 11 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade 2,1 2,5 3,1 3,7 4,6 suhtarv23 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 54 40 36 34 34 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %24 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste 0,6 0,9 1 1 1 suhtarv25 (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 42 Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on puudega inimese eluruumi ümberehitamine selliselt, et ta saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused erivajadustega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvooru läbiviimiseks. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“. 39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM) Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) pädevust suurendavaid koolitusi. Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega katsetatakse vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadustega inimeste abistamisel. Katsetamise tulemusena töötatakse välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Toetamaks Ida- Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtide, sotsiaaltöötajate ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Sotsiaalministeerium on töötanud välja esmatasandi hoolduse 23 Näitab, kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 24 Näitab erihoolekandeteenuste osutamise keskkonna muutumist kodusarnasemaks ja teenuste korralduse muutumist inimesekesksemaks. 25 Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate ja tööealiste puudega inimeste ning ööpäevaringseid institutsionaalseid hooldusteenuseid (üldhooldusteenus) saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 12 koordinatsiooni kontseptsiooni ja katsetab seda KOVidega koostöös. Teenust rahastatakse ESF- i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega hakatakse testima ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena suureneb erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ning tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile. 235 Toetus tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks (SoM) Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist ning innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist. Avatud taotlusvoorude raames toetatakse:  sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, sh hoolduskoormusega inimesele toetavate teenuste, koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamist kohalikes omavalitsustes;  innovaatiliste sotsiaalteenuste väljatöötamist ja pakkumist. Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) kahe avatud taotlusvooru määruse kaudu: „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ ja „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas”. 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI) Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA) Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist, teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenust saama 13 suunamisel juhtumikorraldajate süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama. Õigete inimeste õigeid teenuseid saama suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes rehabilitatsiooni kõige enam vajavad. Rehabilitatsiooniteenuse arendustegevusi rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 195 Abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisuks on toetada abivahendi ostmist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele, et tagada inimeste puudest tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Vanaduspensioniealistele isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on vanaduspensioniealistel isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist, piirlimiidi suurendamist. Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine“). Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja perede programmi teenuses nr 220 „Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“. 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust kliendi jaoks. Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel; ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF- i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 286 Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse suurendamine (SKA) Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest ei saa edukalt toime tulla kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti nõustada tööandjaid ja erivajadusega inimeste lähedasi/hooldajaid. Nõustamise käigus tuleb spetsialist inimese elu- või töökeskkonda, kus arutatakse kohandamisvõimalusi inimese, tema lähedase või tööandajaga ning koostatakse hinnang soovitustega, milles kajastatakse erivajadusega inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku abivajadust, samuti keskkonnaga ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumine“ vahenditest. 14 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on parandada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis hakkab koordineerima valdkonna võrgustikutööd, koondama tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötama välja juhendmaterjale, arendama tugiteenuseid ning nõustama teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel, füüsilise keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 2018. aastal kuulutati välja taotlusvoor üldhooldusteenust pakkuvatele hoolekandeasutustele dementsusega inimestele teenusekohtade kohandamiseks. Toetuse abil on võimalik kohandada olemasolevaid teenusekohti üldhooldekodus viibivatele dementsusega inimestele kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja/või luua uusi teenusekohti. 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (SoM) Teenuse sisuks on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise toetamine. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid), et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.26 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 322 muutub praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 124 kogukonnas elamise teenusekohta ning 74 toetatud elamise teenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 327 uut teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 116 kogukonnas elamise, 25 toetatud elamise, 128 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu intervallhoolduse teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. Teenust rahastatakse ERFi meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“. 303 Erihoolekandeteenus (SKA) Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus, ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel. 26 Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor: (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019) 15 Sotsiaalkindlustusameti andmetel osutatakse erinevaid erihoolekandeteenuseid ca 6000 inimesele (ca 7100 teenusekohal27), erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) on ca 1500 inimest. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest, kuigi praegune baasrahastus ei võimalda teenust pakkuda inimestele, kes on selleks taotluse esitanud. Neile inimestele sobivate teenusekohtade loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid teenusekohti inimese elukohas või selle lähedal. Vajaduse analüüsimise ja teenusekohtade loomisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalik kvalifitseeritud spetsialist, kes tegeleb inimese toimetuleku säilitamise või arendamisega. Alates 2020. aastast kajastatakse erihoolekandeteenusena ka seni eraldi olnud erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenust. Tegemist on erihoolekande alateenusega, mille eesmärk on pakkuda igapäevaelu toetamise teenust, vajaduse korral koos majutusega, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure hooldusvajadusega inimestele. Oluline on Sotsiaalkindlustusametipoolne töö teenuseosutajatega ja piirkondadega, kus teenusekohtadest on puudus. Päeva- ja nädalahoiu teenuse kui ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivi pakkumine võimaldab vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid. 304 Tegevuslubade menetlemine (SKA) Loakohustusega sotsiaalteenuste tegevuslubasid menetleb Sotsiaalkindlustusamet ning teeb ka riiklikku järelevalvet majandustegevuse üle. Lubade andmine on eelkontrolli meede, mille abil tuleb tagada majandustegevuse vastavus kõige olulisematele majandustegevuse nõuetele. 01.01.2020 jõustub loakohustus väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele ja turvakoduteenusele. 305 Riiklik ja haldusjärelevalve (SKA) 2016. aastal jõustunud sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esmakordselt nimetatakse seaduse tasandil need kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine vajab endiselt ühtlustamist. Järelevalves kogutud teabe põhjal annab Sotsiaalkindlustusamet õiguspärasuse hinnangu teenuse osutamisele ja KOV-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud haldusaktidele. Samuti hindab Sotsiaalkindlustusamet KOV-ile riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamist. Leitu põhjal teeb Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutusi ning annab soovitusi õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalve eesmärk on aidata kaasa kvaliteetse teenuse mõiste sisustamisele ning teenuse kvaliteedi ühtlustamisele. 299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmine. Tagatakse toetavad teenused ja tugi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanutele. Vastuvõtutingimustes lähtutakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest ja teistest eripäradest ning arvestatakse nende erivajadustega. 27 01.08.2018 seisuga 16 Tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused Tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamise toetuse vahendeid, mis sisaldavad sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse eelarvet. Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond. Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabi teenuste eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise riski vähendamine. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Programmi elluviimise perioodil on oodatavad tulemused:  Perevägivalla juhtumite puhul on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga üle Eesti juurutatud kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–2023 (läbi on viidud koolitused, loodud on juhendmaterjalid KOVidele ja täienduskoolitusprogramm lastekaitsjatele, kättesaadavad on sotsiaalprogrammid vägivallatsejatele).  Seksuaalvägivalla ohvritele on tagatud standardiseeritud heatasemeline abi ning loodud on eeldused tugevdatud erialade koostööks ohvrite abistamisel ja kaitsel.  Loodud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, et tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele vajaliku heatasemelise abi kättesaadavus. 17  Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkond on tugevdatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Tõhustatud on teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni, jaotatud rollid, loodud asjakohased juhendmaterjalid ning koolitatud pädevad spetsialistid.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on arendatud ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi, mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid teenuseid.  Ohvriabi seadus on terviklikult kaasajastatud. See sisaldab psühholoogilise abi ja kuriteoohvrite riikliku hüvitise andmise reeglite muutmist, Sotsiaalkindlustusameti korraldatavatele teenustele seadusliku aluse andmist ning õiguslike ebaselguste lahendamist vägivalla ja kuriteo ohvritele osutatavate teenuste puhul. Lisaks on koostöös Justiitsministeeriumiga loodud ohvriabi fondi loomise ja korraldamise kavand. Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus peaks valmima 2020. aasta esimese kvartali lõpuks.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on sotsiaal- ja õigussüsteemi andmeregistritega hästi seostatud ohvriabi infosüsteemiga. Infosüsteemi kasutuselevõtu eesmärk on parandada ametkondadevahelist teabevahetust ja võimaldada inimesekesksete teenuste arendamist.  Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on rakendada raskete lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks riskihindamise metoodikat üle Eesti ning planeerida hindamise jätkumine peale MARAC projekti lõppu 2023. aastal.  Avatud projektitaotlusvoorude ettevalmistamine Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest toetatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“. Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega* vähemalt vähemalt Vähemalt Vähemalt Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 80% 85% 85% 85% soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks * Algtase selgub 2020. aasta veebruaris 231 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb peamiselt ohvriabi seadusest. 102 Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele. Selleks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, sotsiaalnõustamist, tehakse väljatööd abivajajate leidmiseks, võimaldatakse rehabilitatsiooni prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele ning tööturule suundumiseks vajalikke teenuseid. Keskused asuvad kolmes Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu, Jõhvi, väljatööd 18 ohvrite leidmiseks hakatakse tegema ka Pärnus. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb CEDAW konventsiooni artiklist 628. 103 Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin (SKA) Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini teenust reguleerivad inimkaubanduse direktiivi artikkel 18 ja inimkaubandusvastase konventsiooni artikkel 5, mis näevad ette inimeste teadlikkuse suurendamise inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil. Sellest lähtuvalt on eesmärk nõustada inimesi, kuidas välismaale turvaliselt tööle ja õppima minna, hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral kontakteeruda asjakohaste asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks. Alates 1. aprillist korraldab ja pakub teenust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi. 197 Naiste tugikeskuse teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele majutusele pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Alates 2019. aastast paranes teenuse kättesaadavus veelgi, avati kaks täiendavat varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendite toel toimub aastatel 2020–2023 teenuse raames naiste tugikeskuse liitteenuse arendamine. Eesmärk on tõsta naiste tugikeskuste teenuse kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega. Teenuse sisuks on teenusega seotud pakkujate ja partnerite koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise süsteemi loomine ning kvaliteedi hindamise alustamine. 199 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus. Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi. Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne- Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama. Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25. 200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti 28 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/23988 19 Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Hüvitiste summad ning isikute ring, kellele hüvitised on kättesaadavad, on jäänud ajale jalgu, mistõttu on plaanis analüüsida hüvitiste laiendamise võimalusi. 201 Psühholoogilise abi teenus (SKA) Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks. Järgnevate aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, lastemaja). 202 Taastava õiguse teenus (SKA) Teenuse raames korraldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja kontrollitakse selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmist (teise astme kuritegude puhul). Prognoositav sihtrühma suurus (lepitamiskatsete arv) programmi perioodil on 900 lepitust aastas. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest ja KrMSist. 2019. aastal viidi lepitusteenus Eesti õiguse põhimõtetega paremasse kooskõlla ning uuendati koolitusmudelit. 2020. aastal alustatakse vabatahtlike vahendajate väljaõpet ning koolitajate koolitamist. Vabatahtlike abil tõstetakse võimekust laste ja noortega seotud õigusrikkumiste ja konfliktide lahendamiseks. 273 Sotsiaalprogrammi teenus vägivallatsejatele (SKA) Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. 2020. aastal tagatakse programmide pakkumine suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Samal ajal tehakse ettevalmistusi katmata sihtrühmadele mõeldud programmi rakendamiseks Eestis. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames toimub aastatel 2020– 2023 vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi arendamine ja katsetamine. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine. 292 Ohvriabi nõustamis- ja võrgustikuteenus (SKA) Ohvriabisse pöördunud või suunatud klientide arv oli 2019. aastal 4871. See tähendab, et kasv võrreldes 2018. aastaga oli 26%. Pöördumistest 80% oli seotud perevägivallaga. Vägivallatsejate kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7 kriisinõustamist ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi pakutav kriisinõustamine on kõige stabiilsem, otsustati jätkata kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik kuriteo- ja vägivallaohvrid olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast vajaduse korral ööpäevaringset nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas ainult naistele, kes on vägivallaohvriks langenud. Oluline on tugiisikute süsteemi loomine, mis toetaks ohvriabitöötajaid. Klientide arvu kasvu taustal saab esmasel nõustamisel suurema rolli kriisiabitelefon 116006, ohvriabitöötaja roll on nõustada inimesi, kes on motiveeritud kasutama rohkem abi või kelle puhul 20 on tuvastatud suur kaitse- või abivajadus – selliste ohvrite abistamiseks rakendatakse MARAC mudeli raames võrgustikutööd, mille eesmärk on ohvri heaolu kasvatamise kõrval vähendada korduvat ohvristumist ning säästa inimelusid. Olulist tähelepanu pööratakse ka ohvriabiteenuse professionaalsuse kasvatamisele nii nõustamis- ja võrgustikutöö oskuste parandamise kui ka supervisioonide ja kovisioonide süsteemi rakendamise kaudu. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti tulemusena arendatakse aastaks 2023 välja ohvriabi vabatahtlike süsteemi, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust ja mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist. 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tõhustada psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavust hädaolukorrast (terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju, liiklusõnnetus vms) puudutatud isikutele ja nende peredele. Ohvriabi hakkab koordineerima psühhosotsiaalse kriisiabi osutamist multidistsiplinaarsete meeskondade kaudu, kohe hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning koostöös kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonidega, vajaduse korral KOV-i lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatega tehakse koostööd ohvritele parima abi tagamiseks. Vajaduse korral kaasatakse vaimse tervise spetsialistid, tervishoiuasutused jm olulised osapooled. Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %* Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. 21 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 organisatsioonide arv suureneb suureneb suureneb suureneb (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja ellu rakendamine, et tagada vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Perioodil 2020–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu menetlemine vabariigi valitsuses ja Riigikogus. Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse väärtustamiseks ning sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide koostamisel ning võrgustikutegevusi hea praktika vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ja võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ning siht- ja sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja toetamiseks. Lisaks panustatakse Riigikantselei juurde loodud Ligipääsetavuse rakkerühma töösse ning kaupade ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riiklikku üle võtmise protsessi. Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks oma tegevuses. Tugevdatakse võrdse kohtlemise küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõigusi puudutavat infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. 22 Programmi eelarve Eelarve Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 jaotus Programm Hoolekandeprogramm Kulud -88 814 055 -77 550 472 -74 730 466 -73 577 978 sh välistoetused Programm Hoolekandeprogramm -25 864 657 -13 279 129 -9 617 911 -4 001 225 ja kaasrahastus Mitterahalised Programm Hoolekandeprogramm -385 427 -508 996 -457 095 -459 351 kulud Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning Meede 1.1. Kulud -84 047 741 -72 694 184 -69 707 127 -68 492 816 vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Mitterahalised Meede 1.1. kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning -226 047 -303 731 -299 144 -300 851 kulud hooldusvõimaluste tagamine Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning Tegevus 1.1.1. -7 033 318 -6 005 351 -6 130 578 -6 252 647 vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle Teenus 38 SOM -1 356 318 -1 346 351 -1 350 578 -1 350 647 elluviimise korraldamine Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate Teenus 45 kodanikuühiskonna organisatsioonide SOM -5 677 000 -4 659 000 -4 780 000 -4 902 000 võimestamine Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine Tegevus 1.1.2. -77 240 470 -66 992 563 -63 875 694 -62 541 020 ja arendamine Tööturul osalemist toetavad Teenus 39 SOM -2 757 105 -3 050 427 -2 390 373 -882 734 hoolekandeteenused Toetus tööturul osalemist toetavate Teenus 235 hoolekandeteenuste arendamiseks ja SOM -5 537 260 -3 380 296 -2 036 086 -1 033 543 pakkumiseks 23 Eelarve Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 jaotus Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse Teenus 137 TAI -242 027 -148 358 -148 445 -148 437 toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine Teenus 194 SKA -4 091 055 -3 202 627 -3 222 004 -5 155 779 ja arendamine Teenus 195 Abivahenditeenus SKA -7 171 587 -8 596 585 -8 879 489 -11 054 430 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise Teenus 242 SKA -1 012 102 -200 113 -185 656 -185 663 teenus Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja Teenus 276 SOM -272 069 -272 069 -272 069 -272 069 teenusekohtade kohandamine Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline Teenus 42 SOM -2 882 969 -2 096 020 -1 846 734 -976 545 kohandamine Teenus 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine SOM -12 242 018 -4 331 182 -3 120 391 -1 079 742 Teenus 303 Erihoolekandeteenus SKA -39 545 949 -40 405 074 -40 535 570 -40 536 730 Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja Teenus 286 abivahendispetsialistide pädevuse SKA -262 277 -79 189 -79 679 -79 733 suurendamine Teenus 304 Tegevuslubade menetlemine SKA -273 257 -274 819 -275 117 -275 152 Teenus 305 Riiklik ja haldusjärelevalve SKA -273 257 -274 819 -275 117 -275 152 Teenus 299 Rahvusvahelise kaitse teenus SKA -677 537 -680 987 -608 965 -585 311 Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine Kulud -4 317 975 -4 453 833 -4 540 479 -4 602 287 Mitterahalised Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine -159 237 -205 157 -157 824 -158 379 kulud Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine -491 500 -489 720 -445 487 -325 495 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise Teenus 240 SOM -491 500 -489 720 -445 487 -325 495 korraldamine Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud Tegevus 1.2.1. teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise -3 985 712 -4 169 270 -4 252 816 -4 435 171 tagamine Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite Teenus 231 SKA -142 878 -146 650 -141 781 -141 850 abistamise teenus 24 Eelarve Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja 2020 2021 2022 2023 jaotus Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja Teenus 102 SKA -225 878 -225 650 -215 781 -215 850 rehabilitatsiooniteenus Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite Teenus 103 SKA -139 878 -143 650 -142 781 -142 850 abistamise nõuandeliin Teenus 197 Naiste tugikeskuse teenus SKA -1 241 610 -1 298 931 -1 337 057 -1 328 099 Teenus 199 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus SKA -217 394 -215 841 -204 919 -204 974 Teenus 200 Kuriteoohvri hüvitis SKA -178 339 -169 569 -162 816 -153 843 Teenus 201 Psühholoogilise abi teenus SKA -672 878 -830 650 -1 023 781 -1 266 850 Teenus 202 Taastava õiguse teenus SKA -260 700 -267 508 -252 901 -252 910 Teenus 273 Sotsiaalprogrammi teenus vägivallatsejatele SKA -154 878 -155 050 -140 681 -130 850 Teenus 292 Ohvriabi nõustamis- ja võrgustikuteenus SKA -525 403 -502 119 -444 537 -411 246 Teenus 294 Psühhosotsiaalse kriisijuhtimise teenus SKA -225 878 -213 650 -185 781 -185 850 Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete Meede 1.3. võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse Kulud -448 339 -402 455 -482 860 -482 874 suurendamine Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete Mitterahalised Meede 1.3. võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse -143 -108 -127 -121 kulud suurendamine Võrdse kohtlemise edendamine ja Tegevus 1.2.1. -448 482 -402 563 -482 987 -482 995 võrdsete võimaluste tagamine Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja Teenus 58 SOM -448 482 -402 563 -482 987 -482 995 rakendamine Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Ostetavates teenustes on arvestatud sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi kasvu võrreldes 2019. aastaga 2,5%. 25 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 26 Hoolekandeprogrammi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused 2020. aastal liideti teenus nr 196 „Erihoolekandeteenuse saamine“ ja teenus nr 274 „Erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenuse saamine“ kokku üheks uueks teenuseks nr 303 „Erihoolekandeteenus“. Programmi lisandus alates 2020. aastast uus teenus nr 299 „Rahvusvahelise kaitse teenus“, mis varem oli kajastatud mitme teenusena Siseministeeriumi „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ all. Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 277 „Innovaatilise eakate kodu rajamine“, kuna tegemist oli ühekordse investeeringutoetusega 2019. aastal. Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 278 „Hoolduse koordinatsiooni katseprojekti elluviimine“. Projekt viidi ellu aastatel 2018-2019 ning hoolduse koordinatsiooni kujundamisega seotud tegevused on 2020. aastal kajastatud teenuse nr 38 „Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ all. Alates 2020. aastast ei ole enam Sotsiaalkindlustusameti teenust nr 293 „Ohvriabi ja ennetusteenuse arendamine“. Teenus on jaotatud teistele olemasolevatele teenustele, mis puudutavad ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamist ja ohvritele hüvitise tagamist. 27 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.  Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda tööturule või püsida tööturul. 28  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse stereotüüpse suhtumise muutmist. Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste vägivallaohvrite teenuseid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade võimestamist ja rahvatervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi ning tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse leevendamisega.  Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele, sealhulgas puudega inimestele.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parendada sotsiaalkaitse- ja tervisevaldkonna integreeritust.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muuhulgas eesmärgiks vägivallaohvrite abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muu hulgas tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele osutatavatel sotsiaalteenustel. Seirekorraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava29 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete30 valdkondliku komisjoni31 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks32. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu 29 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 30 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 31 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 32 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 29 arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 30 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Tulemusvaldkond Perepoliitika (PP) Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja eesmärk elukvaliteet on tõusnud Valdkonna Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1 arengukava Programmi nimi Laste ja perede programm (PP01) Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi Programmi eesmärk parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise Kaasvastutajad ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Siseministeerium (SiM) Sissejuhatus Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest. Alates 2020. aastast viiakse laste ja perede programmi ellu koostöös rahvastikuministriga (Siseministeerium), kes vastutab peretoetuste, elatisabi ja vanemahüvitise ning perepoliitika valdkonnaga seotud poliitikakujundamise eest. Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas on jätkuvalt laste heaolu, sh laste hoolekandeteenuste pakkumise korraldamine ja lastekaitse. 1 Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020 1 Laste ja perede arengukava 2012–2020 Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk 2: 3: 4: 5: Strateegiline eesmärk 1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused Eesti laste- ja kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu perepoliitika on vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et teadmistepõhine ja kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada ühtne, et toetada vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga ühiskonna et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme jätkusuutlikkust elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Mõõdik Algtase Sihttase 2020 Sihttase 2021 Sihttase 2022 Sihttase 2023 Soovitud laste arv ja naistel soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja tegelik laste arv2 0,88 ja tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste Allikad: Special meestel arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus Eurobarometer, Euroopa 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb Komisjon (2011. a) Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale üldiselt rahul 82% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Lapse õiguste ja (2018. a) tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb vanemluse uuring 2018, Praxis 0–2-aastaste lastega 20– 49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära 62,9 pp 61 pp 60 pp 59 pp 55 pp erinevus ehk hõivelõhe (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Olukorra lühianalüüs Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks. Valdkonna peamine eesmärk on väärtustada ja tagada iga lapse heaolu vananeva rahvastikuga ühiskonnas, kus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti 2 Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 2 andmetel elas 2019. aasta alguses Eestis 254 445 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 57 900 võrra. Statistikaameti andmetel registreeriti 2018. aastal Eestis 14 367 elussündi ja 15 751 surma ehk aasta jooksul suri 1834 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. 2018. aastal sündis 583 last rohkem kui 2017. aastal. Kuigi sündimus 2018. aastal suurenes, on rahvastiku vananemine toonud kaasa ka suurenenud surmade arvu, mis hoiab loomulikku iivet jätkuvalt negatiivsena. 2018. aasta sündide arv lõpetas pärast majanduskriisi alguse saanud sündide vähenemise jada ja seda peamiselt just kolmanda lapse sündide arvu suurenemise tõttu – kolmandaid lapsi sündis 2018. aastal kokku 2818, ca 23% rohkem kui varasemal aastal. Kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal. Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167). Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2018. aastal oli sündimuskordaja 1,67. Viimasel viiel aastatel on sündimuskordaja olnud üldiselt tõusutrendis ning läheneb iseseisvusaja kõrgema taastetasemeni, milleks oli 2010. aastal 1,72. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.3 2016. aastal ületas Eesti naiste lapse saamise keskmine vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2018. aastal (ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,54 aastat). Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv. Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed 2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud. Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks avaldamiseks, aga ka sündimust soodustavate poliitikate tõenduspõhiseks arendamiseks teha perioodilisi küsitlusuuringuid. Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede materiaalne kindlustatus. Võrreldes 2017. aastaga on allpool absoluutse vaesuse piiri elavate laste osakaal ja arv veidi vähenenud: kui 2017. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5%, siis 2018. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri 1,6% lastest. Võrreldes teiste leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 4,9% elasid vaesuses. Kui aastal 2014 oli ka vähemalt kolme lapsega paaride absoluutse vaesuse määr leibkonniti tunduvalt suurem, siis aastaks 2018 on see langenud kõikide lastega leibkondadega võrreldes sarnasele tasemele (1,6%). Laste vaesuse vähenemise taga alates 2015. aastast on olnud perehüvitiste suurendamine, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Kolme ja enama lapsega perede vaesust on vähendanud lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta 1. juulist. Perehüvitiste olulist mõju vaesusele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2017. aastal peretoetused ja vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 4,4 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 58% võrra. 3 Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf 3 Peretoetused (sh lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2017. aastal laste absoluutset vaesust 2,9 protsendipunkti ehk 48% võrra4. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18- kuuseks saamiseni. Lisaks on alates 2017. aasta algusest võimalus saada täitemenetlusaegset elatisabi. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.5 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus, paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.6, 7, 8, 9 Eestis tehtud uuringud10 näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidi teistele Euroopa riikidele saanud tavapäraseks praktikaks. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised viitavad, et vanemad ei suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumistest moodustasid 2019. aastal 24% lapse suhtluskorraga, elatisega ja hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1726, neist hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 373, kohtuväliseid 169 ja kohtumenetluse aegseid 204). SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2019. aasta üksikjuhtumite peamisteks probleemideks olid nii lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatisega seonduvad küsimused, aga ka lapse heaolu kontrolli taotlused, teated väheste vanemlike oskustega vanemate kohta ja lapseröövi avaldused. 2018. aastal esitati maakohtutele 2544 hagiavaldust elatise asjades, hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes esitati maakohtule 1234 avaldust. 2017. aasta seisuga on 8900 vanemat elatisraha võlgu 11 000 lapsele ning võlgnevus ulatub 52 miljoni euroni. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul moodustasid 2018. aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi puudutavatest kirjalikest avaldustest ligikaudu viiendiku vaidlused lapsevanemate vahel (hooldusõigus, suhtlusõigus, elatis). Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi: 2010. aastal oli abivajavaid lapsi arvel 3904, 2015. aasta lõpu seisuga 7924 ehk kaks korda enam. 2018. aastal oli lastekaitsealaste juhtumitega lapsi Eesti kokku 9488, sh algatati uusi juhtumeid aasta jooksul 3582 lapse osas11. Aasta jooksul tehti 2167 pöördumist seoses hooletuses või hädaohus olevate 4 2018. aasta siirete mõju andmed erinevate toetuste lõikes avaldatakse 2020. aasta märtsis. 5 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2018, Praxis 6 Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes. Child Development 1996;67(3):1186-1205 7 Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White, African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170. 8 Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244 9 Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed (Policy Brief No. 22) 10 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 ja Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis 11 Abivajanud laste arvu koguti hoolekandestatistikas kuni aastani 2015, alates 2016. aastast muudeti statistika korjet kooskõlas LasteKS-iga ja koguma hakati lastekaitsejuhtumitega laste arvu. Andmete kogumise muutusest tulenevalt pole 2015.a ja varasemad andmed ning 2016.a ja hilisemad andmed omavahel võrreldavad (sisult on küll tegemist sarnaste andmetega, kuid seaduse ja definitsiooni muutus mõjutab samuti andmete võrreldavust). 4 ja väärkoheldud lastega kohalikes omavalitsustes ning lisaks registreeris Sotsiaalkindlustusamet samateemalisi pöördumisi 189 (STARi andmed; temaatiliste pöördumiste registreerimise arv 2018. aasta jooksul, sama isiku osas võis olla mitu pöördumist). Abivajavate laste arvu kasvu taga ei tule näha mitte niivõrd abivajaduse kasvu kui abivajanud laste paremat märkamist, mis on tulenenud ka spetsialistide arvu kasvust ja muutunud tööpraktikast (eeldatavasti omab mõju ka alates 2016. aastast lastekaitseseaduses juhtumimenetluse algatamise vajaduse selgem defineerimine). 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis arvestatult keskmine laste arv ühe täiskoormusega töötava kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti kohta 1024 last. See näitaja on samas suurusjärgus kui aasta varem (1025 last keskmiselt ühe lastekaitsespetsialisti kohta 2017. aasta lõpu seisuga), võrreldes varasemate aastatega, aga positiivselt vähenenud (2010. aastal 1479 last, 2016. aastal 1060 last). Kui varem olid ka maavalitsustes lastekaitsespetsialistid (2016. aasta lõpu seisuga 18 töötajat kokku koormusega 9,9), siis 2017. aastal maavalitsused kaotati ning vastavad ülesanded anti üle kohalikele omavalitsustele ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Alates 2016. aastast tegutseb SKA lastekaitse osakond, kus 2016. aasta lõpu seisuga oli neljas piirkonnas kokku 26 täiskoormusega lastekaitsespetsialisti. 2018. aasta lõpuks oli töötajaid 44 (kokku koormusega 43,25) ning lisaks 12 lühemaajalist töötajat lastega seotud projektidel. Kui veel 2017. aasta lõpu seisuga puudus 13% kohalikest omavalitsustest lastekaitseülesannetega ametnik, siis 2018. aasta lõpu seisuga on lastekaitsetöötaja pea igas omavalitsuses (97%) ja enamasti on olemas ka täisajaga lastekaitsetööd tegev ametnik (täiskohaga lastekaitsetöö ülesannetes ametnik on 91% KOVidest), ainult osaajaga lastekaitseametnik on 6% KOVidest. Lastekaitseametnikest 240 ehk 93% töötab täiskoormusel ning 19 ehk 7% osakoormusel. Võrreldes varasemate aastatega on täiskoormusel töötavate lastekaitseametnike osakaal märkimisväärselt kasvanud, vahemikus 2014–2018 töötas keskmiselt 63% lastekaitseametnikest täiskoormusel. Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemisel kogu peret, tagades seeläbi abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste arv on kasvanud (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2018. aastal eraldati perest 287 last, mis on ligi 200 last vähem kui kaheksa aastat varem (2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460). Perest eraldatud laste arv on järjepidevalt vähenenud. Nii oli 2013. aastal perest eraldatud lapsi 436, 2016. aastal 353 ja 2017. aastal 267 last. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ja 0,11%- ni (2017 ja 2018). Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata. 2018. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 63,6% (hooldusperes 127 ja eestkosteperes 1429 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 36,4% (asendus- ja perekodus 892 last) lastest. Kuigi aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka laste arv asendushooldusel järk-järgult vähenenud, on näitaja asendushoolduse vormide järgi olnud sarnane: 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel asendushooldusel (asenduskodus 1151 last). Asendushooldusel olevate laste arv on väikses 5 langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2018. aasta lõpus 0,96% lastest (0–17-aastased), proportsionaalselt veidi enam on vähenenud perekonnas hooldamisel olevate laste arv (viimase viie aastaga ca 90 last vähem). Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane toe pakkumine on väga oluline puudega laste puhul. Praegu on puudega laste vanematel raske vajalikku abi leida, sellega kaasnev asjaajamise korraldus on keeruline ning killustunud erinevate valdkondade ja tasandite vahel. 2017. aastal Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ja Turu-uuringute ASi poolt tehtud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust ilmnes, et ligi pool (46-50%) lastega peredest leiab, et teave lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on kas pigem raskesti või väga raskesti kättesaadav.12 Vaja on jõuda olukorrani, et toe pakkumine oleks korraldatud võimalikult ühest kohast, et vanem ei peaks enam pöörduma mitme asutuse poole. Lisaks tuleb omada tervikpilti laste vajadustest ja vähendada killustatust, mis võimaldaks pakkuda sama raha eest rohkem tuge seal, kus laps seda vajab. Lisaks näitasid sama uuringu tulemused, et pakutavate teenuste maht ja toetuse suurus ei vasta tegelikele vajadustele. Vanemate hinnangul on piisavas mahus sotsiaalteenuseid saanud kasutada vähem kui pooled neist, kellel teenuseid on vaja olnud. Eriti kriitiline on olukord sotsiaaltranspordi, lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenusega, mida pole hinnangute kohaselt saanud üldse kasutada ligikaudu pooled neist, kellel teenust on vaja olnud. Aastaid on raske ja sügava puudega lapse toetus olnud 80,55 eurot ning keskmise puudega lapse toetus 69,04 eurot. Uuringutulemuste järgi jäävad 50% sügava puudega laste kulud vahemikku 119–339 eurot, maksimaalselt võivad aga olla kuni 600 eurot. Raske puude korral jäävad kulud poolte leibkondade jaoks vahemikku 60–219 eurot ning keskmise puude korral vahemikku 48– 195 eurot. 1. jaanuarist 2020 tõusis keskmise puudega lapse toetus 138,8 euroni, raske puudega lapse toetus 161,1 euroni ning sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni. Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine, selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pool väärkohtlemise ohvritest räägib juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi harvem politseid. 13 Väga paljud lapsed aga õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni ei jõua. 2018. aastal jõustusid õigusrikkumisi toime pannud alaealiste kohtlemise muudatused, mis suurendasid politsei, prokuratuuri ja kohtu võimalusi alaealiste mõjusaks kohtlemiseks viisil, mis on eakohane ning ennetab uute süütegude toimepanemist. (Korduv)õigusrikkumiste ennetamiseks on oluline toetavate teenuste kättesaadavus KOV-ides, näiteks perede toetusmeetmete pakkumine, märkamine ja abisaamisvõimalused koolides ning head huvitegevuse ja noorsootöövõimalused koolivälisel ajal. Laste puhul, kelle rikkumiskäitumine on kõrgema riskiga, on probleemiks tõenduspõhiste riskide ja vajaduste hindamisvahendi puudumine lapse olukorra hindamiseks, järjekorrad teenuste saamiseks (nt MDFT) ning kinnise lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsetele sihtrühmadele (nt põhihariduse omandanud noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtrühmaga, eeldab kinnise lasteasutuse teenus ka vastava kompetentsi teadlikku arendamist Eestis. 12 Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Turu-uuringute AS 13 Tartu Ülikool, Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015, lk 6, 7. Internetis kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf 6 Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde, viiakse ellu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsil 2018 jõustus vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samal ajal vanemahüvitise saamisega tulu kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal ca 1544 eurot, 2019. aastal ca 1660 eurot), ilma et hüvitis väheneks. 2019. aasta 1. septembril jõustusid muudatused, millega muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Samuti lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Edasistel aastatel tekib vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist päevade kaupa kogu kolme aasta pikkuse vanemapuhkuse perioodil, vajaduse korral hüvitise saamist katkestades ja taasalustades ning vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus (kümne tööpäeva asemel 30 päeva) ning vanematel on võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist kaks kuud samal ajal. Muudatused tehakse ka lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse regulatsioonis. Eesti Haigekassa poolt makstav sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise skeemi ning kõiki vanematele makstavaid hüvitisi hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet. Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:  töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel, korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;  töötatakse välja mitmekülgsete probleemidega lastele mõeldud kompleksteenus;  töötatakse välja lahendused seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks ning lastekaitsekorralduse tõhustamiseks;  koostöös Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga töötatakse välja lahendused riikliku perelepitussüsteemi loomiseks. 7 Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega 2021 seotud pöördumiste arv väheneb väheneb väheneb väheneb (2017. a) Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest 0,1% lastest14 langeb langeb langeb Langeb (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine (TAI) Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile. 213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA) Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. LasteKS § 6 lõige 1 toob välja, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. LasteKS § 6 lõige 2 sätestab korraldatava teenuse raami riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil – ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. Toimiv ennetus sisaldab endas eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega. Eestis teevad laste ja perede heaolu huvides omavahelist koostööd õiguskaitse-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkond ning paljud teised valdkonnad. Lastekaitsealase ennetuse ja teavituse teenuse ülesanne on viia see töö omavahel kooskõlla. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem, mille tulemusena paraneb laste ja perede elukvaliteet. 14 Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsevaldkonna tööd). 8 214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA) Teenuse sisuks on LasteKS § 15 lõikes 2 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanded pakkuda KOVi taotlusel nõustamist lapse heaolu tagavate arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste üksikjuhtumite vahendamisel ja sellealasel KOVide nõustamisel, samuti KOVi abistamine lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete seast. Lisaks kuuluvad teenuse alla ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOVi lastekaitsetöötajatele ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Rakendades KOVi lastekaitsealase nõustamise teenust on Sotsiaalkindlustusameti eesmärk kompetentsikeskusena suurendada KOVi lastekaitsetöötajate pädevust, arendada töö kvaliteeti kasutades tõenduspõhiseid ja kaasaegseid lastekaitse juhtumitöö metoodikaid ning toetada laste õigustest ja huvidest lähtuva lastekaitsevaldkonna korraldust KOVis. KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste elluviimise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOVidele järjepidevat ja sihipärast nõustamist, mis hõlmab kõiki KOVi lastekaitsealase nõustamise teenuse osi. 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA) LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb abivajavast lapsest viivitamata teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või helistada lasteabitelefonile 116111. Sama seaduse § 15 lõike 3 punkti 6 kohaselt rakendab Sotsiaalkindlustusamet lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena lasteabitelefoni pidamise. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Lasteabitelefon on üle-eestiline ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Pöördumise käigus jagatakse nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida ning kontakte erinevate teenuste ja võimaluste kohta. Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd KOVi lastekaitsetöötaja, lastemaja, politsei ja häirekeskusega. Lasteabitelefon on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast. Sotsiaalkindlustusamet rakendab lasteabitelefoni kaudu ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 3 kehtestatud meetmena spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal, pakkudes lastekaitsealast nõustamist ja tuge. Lasteabitelefon korraldab hädaohus oleva lapse juhtumit seni, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötajapoolne sekkumine lapse abistamiseks ja tema ajutiselt perest eraldamiseks. Otsuse alusel võib laps jääda perekonnast eraldatuks ning talle määratakse ajutine viibimiskoht, vajaduse korral täpsustatakse suhtluskorda kuni asjaolude äralangemiseni või kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist, teavitustegevust ja teadlikkuse hindamist. Teavitustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust lasteabitelefonist kui teenusest, kuid ka lastega seotud teemadest üldisemalt, suurendades seeläbi valdkondlikku üldist teadlikkust. Laialdasem teavitustöö aitab suurendada pöördumiste arvu ja seeläbi lastele abi pakkuda. Teadlikkuse hindamine annab ülevaate elanikkonna teadlikkusest teenusest. 9 216 Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA) Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvrite majutamiseks, nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks sõlmis Sotsiaalkindlustusamet riigihanke korras hankelepingu SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ-ga, kellele anti ohvriabi seaduse § 3¹ lõike 1 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 17 lõike 12 alusel aastateks 2017–2019 üle teenuse osutamine alaealisele inimkaubandusohvrile, seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ja saatjata alaealisele välismaalasele. Alates 01.01.2018 on teenuse sisuks saatjata alaealistele välismaalastele asendushooldusteenuse osutamine vastavalt SHS §-le 1261 ja VRKS § 17 lõikele 12 (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi, tõlketeenus jms). 217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA) Lastemajateenus on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele, kus ohvriks langenud lapsed saavad lapsesõbralikku, integreeritud tuge ning kus lapse heaolu nimel töötavad ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid. Lastemaja mudeli mõte on pakkuda lastele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära lapse taasohvristamist kriminaalmenetluse käigus. Koostöö aluseks on ametlik kokkulepe Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri vahel, kes on võtnud endale ülesanded ühtlustamaks seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ning korraldada vajalikku abi ohvriks langenud lastele ja peredele. Lastemajateenus koosneb neljast põhitegevusest: multidistsiplinaarse koostöö koordineerimine, lapse ja pere abivajaduse hindamine, lapse ärakuulamine ja pere nõustamine ning ohvriabiteenus. Lastemajateenuse ühte tegevust, ohvriabiteenust, osutatakse ohvriabi seaduse alusel (seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenuse korralduses). Lastemaja ülesanded: tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja õigustega; kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; luua võrgustik ja arendada koostööd organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahel koostööd; tagada lastemajateenuse järjepidev areng. Senine lastemajateenuse osutamine on näidanud, et teenuse vajadus on suurem kui teenuse osutamise jaoks riigieelarves eraldatud summa võimaldab ja tervet Eestit teenusega kvaliteetselt katta on raske. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda abivajavad lapsed kiirelt teenust saama, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võivad kannatada teenuse kvaliteet ja koostöö partneritega. Eesti kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 soovitakse parandada ohvrite olukorda ning kuritegevusega tekitatavat kahju vähendada muu hulgas sotsiaalsüsteemi abil. Justiitsministeeriumi esitatud statistika näitab iga-aastast seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite arvu tõusu, kuid siiski on see Eesti rahvaarvu arvestades liiga väike. Euroopa Nõukogu sõnul on seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud ca 20% Euroopa lastest, aga nende juhtumiteni on raske jõuda. Lastemajateenuse eesmärk on jõuda ka nende juhtumiteni, mis esialgu politseisse ei jõua. Ka vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 ning lapse heaolu hindamise käsiraamat (2017) toob ühe olulise juhtpõhimõttena välja senisest suurema 10 valdkondadeülese koostöö tegemise vajaduse, viidates, et vägivald on väga mitmetahuline probleem, mille ennetamine eeldab eri asutuste aktiivset koostööd, mida lastemajateenuse kontseptsioon võimaldab. Lastemajateenuse kättesaadavuse parandamiseks laiendatakse teenust 2020. aastal Ida- Eestisse. Et teenus oleks paremini kättesaadav ka Lääne-Eestis elavatele lastele/peredele, on vajalik luua lastemaja 2022. aastal ka Lääne-Eesti piirkonda. Uute lastemajade avamisega saab avastada rohkem juhtumeid ning abistada rohkem lapsi ja toetada lähedasi. Samuti on väga oluline teha rohkem teavitus- ja ennetustööd. Põhja ja Lõuna piirkonna lapsed ja pered saavad jätkuvalt teenust kodulähedases lastemajas. Teenuse kvaliteet ei halvene, teavitus, ennetus- ja arendustegevused jätkuvad. Lastemajateenust pakkuvate töötajate hulk kasvab ja kompetents suureneb, koostöö partneritega paraneb ning seeläbi suureneb ka töömaht ja paraneb kvaliteet. Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Oodatav tulemus: lapsevanemad, kes vajavad laste kasvatamisel nõu ja abi, saavad õigel ajal vajalikku tuge vanemluskoolituste või muude vanemlust toetavate teenuste näol. Lahku läinud vanematel on lapse elukorraldust puudutavates küsimustes võimalik kokkuleppele jõuda perelepitaja abiga. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda 53% langeb langeb langeb langeb või ei söanda kellegi poole pöörduda (2018. a) Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine 42% vanemate poolt langeb langeb langeb langeb (2018. a) Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis 134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI) Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 3–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Selle eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Programmi pakutakse nii eesti kui vene keeles. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud. 291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames perelepitussüsteemi uuendamine ja arendamine, et suurendada võimekust lepitaja abiga vaidlusi 11 kohtuväliselt lahendada. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate 120 suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta väheneb Väheneb väheneb väheneb (2018. a) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet 223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA) Kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS). Teenus on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust piiramata. Lapse suunamise teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena, süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. 2019. aastal valmis Sotsiaalkindlustusametis kinnise lasteasutuse teenuse mudeli kontseptsioon, mille jaoks kasutati nii Eesti kui välisriikide kompetentsi, et leida viise, kuidas ehitada teenus üles nii, et selle mõjusus oleks kõige suurem. Samuti oli juba 2019. aastal ning on jätkuvalt ka 2020. aastal eesmärk suurendada teenusekohtade arvu, kiirendada teenust saama suunamise protsessi ning võtta kasutusele teenuse kasutajakogemuse ja mõju hindamise süsteem. 224 Taastava õiguse teenus lastele ja noortele (SKA) Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele) toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka väärtegusid toime pannud lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on aidata lapsel võtta eakohane vastutus tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada kannatanute heaolu ning pakkuda turvatunnet nii teo osapooltele kui kogukonnale. Lepituse oodatav mõju seisneb osapoolte rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka süütegude toimepanemise riski vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi vahendite toel toimub teenuse raames vabatahtlike lepitajate süsteemi loomine. Eesmärk on pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite abil taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi loomine ja arendamine, samuti vabatahtlike, ohvriabitöötajate ja suunajate koolitamine ning teenuse hindamine. 2020. aastal valmistatakse Norra finantsmehhanismi raames ette uued koolitusmoodulid teenuse pakkumiseks, värvatakse esimene grupp vabatahtlikke teenusepakkujaid ning uuendatakse teenusekorraldust Sotsiaalkindlustusametis. 232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA) Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas olukorras peresid ning vähendada sellist laste arvu, kes jõuavad kinnisesse asutusesse. Suureks probleemiks on teenuse saamise järjekorra vähendamine (järjekorras olemise ajal võib riskikäitumine eskaleeruda). Järjekorra pikkuse vähendamiseks korraldab SKA regulaarselt 12 püsikoolitusi terapeutidele. Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada juhtumihaldussüsteemi kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine. Sotsiaalkindlustusamet toetab mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse raames (koolituste jm tegevuste kaudu). Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Tagatud on suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused osaleda tööturul. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma 30% langeb langeb langeb langeb puudega lapse jaoks või vajaksid enam15 (2017. a) Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95% saamise algust on tööturul 65% 65% 65% 65% (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (SoM) Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium, puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest. 15 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele. 13 218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA) ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17- aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks. SKA koordineerib tugiteenuste pakkumist üle Eesti ja töötab välja ühtse teenusesüsteemi, et teenuste kättesaadavust parandada. SKA nelja piirkonna regionaalsed koordinaatorid suunavad lapsi teenuseid saama ning tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise, infojagamise ja võrgustikutööga. 2019. aasta jaanuaris alustati valdkondadeülese sekkumismetoodika arendamise ja rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötati välja uus toeni jõudmise korraldusmudel, mida katsetatakse perioodil 2019–2020 kaheksas kohalikus omavalitsuses. Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuseosutajate juurde. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas tööelus. 219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA) Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Praegu ei ole kahjuks võimalik pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puuduvad vajalikud ressursid. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). 2018. aastal suunati rehabilitatsiooniteenust saama kokku 5622 puudega või puuet taotlevat 0– 16-aastast. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18- aastastele lastele kalendriaastas kuni 2580 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Samuti toimub teenuse raames raske ja sügava puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine ning nende hooldajatega seotud tegevuste elluviimine. Teenuseid16 osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb kas raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue või liitpuue. 220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisu on erivajadustega lastele abivahendi soetamise toetamine. Abivahendi võimaldamise aluseks on puue või puudeta laste puhul eriarsti tõend. Abivahendi vajaduse tuvastab perearst, eriarst, füsioterapeut, tegevusterapeut või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendite teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Abivahendi riigipoolse 16 Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 14 kompenseerimise aluseks on sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus nr 74. Puudega lastele võimaldatakse abivahendid 90% soodustusega sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 lisas ehk abivahendite loetelus kehtestatud piirhindadest. Puudeta laps saab riigipoolset soodustust ainult eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel. Samuti on puudega ja puudeta lastele õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist ja piirlimiidi suurendamist. Tegevusega 1.2.3 „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks. Raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohalikud omavalitsused, kes saavad selle ülesande täitmiseks riigieelarvest toetust. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2018. aastal kasutati riiklikke vahendeid lapsehoiuteenuseks 770 lapsele (654 raske ja 116 sügava puudega), tugiisikuteenuseks 1041 lapsele (893 raske ja 148 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks 601 lapsele (426 raske ja 175 sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 203 lapsele (176 raske ja 27 sügava puudega), nõustamisteenuseks 180 lapsele (172 raske ja 8 sügava puudega) ning lisaks muudeks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks 575 lapse jaoks (465 raske ja 110 sügava puudega)17. Raske ja sügava puudega lastele osutati 2018. aastal teenuseid umbes 3,7 miljoni euro ulatuses. Raske ja sügava puudega lapsi oli 01.11.2018 seisuga 8159. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu raske ja sügava puudega laste tugiteenusteks igal aastal 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse sügava puudega laste arv 4,62-ga. 15 Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Oodatav tulemus: asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja toetatud iseseisvasse ellu astumisel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaaliministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist 62% 65% 66% 68% 69% asendushooldusele paigutatud lastest18 (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM) Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse tugiteenuste ja - koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. 295 Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Lisaks arendada ja katsetada lühiajaliselt perepõhise asendushoolduse osutamist kriisiolukordades ning suuremat hoolt vajavatele, nt käitumishäiretega, lastele. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused asendushoolduse pakkujatele ning toetatakse asendushoolduse kvaliteedi parandamist, sh järelevalve tõhustamise kaudu. Kavandatavate tegevustega toetatakse asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning aktiivset osalemist tööturul. Selleks arendatakse ja korraldatakse ESF TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest asendushoolduselt ellu astuvatele noortele toetavaid teenuseid. Eesmärkide saavutamiseks kujundati 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega ümber senised asendushoolduse valdkonna teenused ning muudeti asendushooldusteenuste korralduse ja rahastamise süsteemi. Muudatustega suurendati kohalike omavalitsuste rolli ja motivatsiooni, et tagada lastele kvaliteetne ja eelkõige perepõhine hooldus. SKA ülesanne on asendus- ja järelhoolduse korraldamisel osaleda tegevuslubade andjana ja järelevalve tegijana ning pakkuda teenuseosutajatele tugiteenuseid ja pidada hooldusperede registrit. Lisaks on SKA ülesanne hooldusperedeks soovijate sobivuse hindamine ja ettevalmistamine. 18 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest). 16 Samuti jätkab SKA vastavalt perekonnaseaduse 11. jaos sätestatud regulatsioonile lapsendamise korraldamist ning tagab perede ettevalmistamise, hindamise ja toetamise, samuti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) lapsendajate registri pidamise. 136 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine (TAI) Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele ning pakub ja töötab välja koolitusi asendushooldusspetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest jätkatakse teavitustegevuste elluviimist, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ja suurendada teadlikkust perepõhisest asendushooldusest. Tegevusega 1.2.4 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada asendus- ja järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks. Asendus- ja järelhooldusteenus on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute toetamine. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis 2020. aastal planeeritud 18 430 852 eurot. Asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks 01.01.2018 jõustunud SHS-i muudatused puudutasid asendushooldusteenust ning selle korraldamise ja rahastamise süsteemi. Muudatused lähtusid „vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus“ käsitletud probleemidest ja väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust, parandad asendushoolduse kvaliteeti tervikuna, tõhustada asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks loodi asendushoolduse rahastamise skeem, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seadusemuudatusega sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuseosutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima. Samuti parandab teenuse kvaliteeti ja lihtsustab kohalike omavalitsuste tööd lapsele sobiva pere leidmisel 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA kannab ühetaoliselt ettevalmistatud ja hinnatud hoolduspered. Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus järelhooldusteenus, mida on õigus saada eelnevalt asendushooldusel viibinud õppivatel noortel kuni 25-aastaseks saamiseni. Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset, isiklike kulude katmist ja vajaduspõhiseid tugiteenuseid või toetusi. Nimetatud teenuse puhul on oluline arvestada iga noore individuaalsete vajadustega ja seeläbi pakkuda talle parimat teenust. 17 Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lõige 3⁴. Vahendid jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvu alusel. Toetust anti 2019. aastal olenevalt teenusest ca 8300 kuni 19 900 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca 8300 eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 16 600 eurot, asenduskodus asendushooldusel ca 19 100 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 19 900 eurot. Teenuse kvaliteedi ja asendushooldusel viibivate laste heaolu parandamiseks jõustus 2020. aastal muudatus, millega vähendati asendushooldusteenusel asendus- ja perekodus maksimaalset laste arv ühes peres 8-lt lapselt 6-le. Samuti jõustusid turvakoduteenust puudutavad muudatused, millega sätestati turvakoduteenuse osutamisele tegevusloa nõue ning kvalifikatsiooninõuded teenust vahetult osutavatele isikutele. Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele Oodatav tulemus: lapsehoiukohtade loomise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist tööturul, lähtudes lapse ja pere (eri)vajadustest, nt hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad (õhtu-, öö- ja nädalavahetuse hoid) jt. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses 27,8% lapsehoius 30,3% 32,5% 33,5% 34,5% (2018. a) Allikas: Statistikaamet Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95% 65% 65% 65% 65% saamise algust on tööturul (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 109 Toetus lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0–7-aastastele lastele (SoM) Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru, kus esimeses anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel (fikseeritud summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine, millega toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi lapsehoiukohti luuakse ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ vahenditest. 18 Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17- aastaste laste absoluutse vaesuse 58% väheneb väheneb väheneb väheneb vähendamisele, %19 (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis 10,9% 11,0% 11,3% 11,5% 12% (esmakordsed määramised), %20 (2018. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 203 Elatisabi (SKA) Toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk. Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik elatisabi saada nendel lastel, kelle võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku kohaselt pankrotimenetluse alustamisega täitemenetlus lõppeb, mis tähendab seda, et ka lapsel ei ole enam võimalik täitemenetluseaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja sellele tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. 2018. aastal koostati väljatöötamiskavatus, milles otsiti lahendusi riigipoolse elatisabi maksmiseks ka pankrotimenetluse korral. Eesmärk on koostada seaduseelnõu ja aastaks 2022 tagada ka pankrotimenetluse korral riigipoolne elatisabi tasumine. 19 Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (peretoetused ja vanemahüvitis) absoluutse vaesuse määrast. 20 Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised). 19 204 Vanemahüvitis (SKA) Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise maksmise aluseks on PHS 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise suurenemise tõttu. 2020. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 824 hüvitise saajaga (2018. a tegelik oli 17 009 saajat, 2019. a prognoos 17 040 saajat) ning keskmise hüvitisega 1376,4 eurot (2019. a 1282 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel kalendrikuudega (välja arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel). Alates 1. septembrist 2019 muudeti vanemahüvitise arvestamisaluseid nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks on raseduseelse (ehk üheksa kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2020. aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1182,70 eurot (2019. a 1106,60 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3548,10 eurot kuus (2019. a 3319,80). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast. 2020. aastal on hüvitise määr 540 eurot (2019. a 500 eurot). Isikutele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2020. aastal on 584 eurot. 2018. aasta 1. märtsil jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu (ca kahe miljoni euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri. 2020. aastal on lubatud teenida tulu 1774,05 eurot (2018. a 1659,90 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus valem soosib vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus, mis jõustus 1. septembril 2019. Kuigi isikutele, kellel on õigus vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva, makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki neid, kellel tekib vanemahüvitise saamise õigus pärast 1. septembrit 2019. Kulusid suurendab 01.07.2020 lisanduv uus vanemahüvitise liik – täiendav vanemahüvitis isale, millele kohaldatakse vanemahüvitise määramise ja maksmise sätteid. Prognoosimise teeb keeruliseks asjaolu, et alates 01.07.2020 saab vanemahüvitist peatada ja jätkata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitise saamise periood ei tohi olla lühem kui üks kalendrikuu. Muutub hüvitise saamise kord lapse emale, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ning lapsendajale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Hüvitis määratakse 545 päevaks. 01.04.2022 jõustuvate muudatuste tulemusena liidetakse vanemapuhkuste skeemi rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning selle tulemusena luuakse vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa (emapuhkus ja isapuhkus). Samuti liidetakse sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja lapsehooldustasu üheks vanemahüvitiseks, mis jaguneb ema vanemahüvitiseks, isa vanemahüvitiseks ja jagatavaks vanemahüvitiseks. Vanemhüvitise maksmise periood pikeneb 605 päevani ning vanemahüvitist saab päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selline paindlik süsteem teeb prognoosimise keeruliseks. 20 205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA) Teenus hõlmab sotsiaalmaksu maksmist alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldisi kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse tegemine II pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. 2020. aasta prognoositav isikute arv on 38 798 ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustavast tulust 50,02 eurot 206 Peretoetused (SKA) Teenuse raames makstakse välja sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või sünnivad kaksikud. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta ning alates 2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus ühele lapsevanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on lasterikka peretoetuse suuruseks alates 2017. aasta 1. juulist 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse kuni 3-aastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni 3- aastase lapse kohta. Peres, kus kasvab kuni 3-aastane laps ja veel 3- kuni 8-aastaseid lapsi, makstakse ühele vanemale iga kuu 19,18 eurot iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta. Kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt 3-aastast lapsetoetust saavat last, makstakse ühele vanemale iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019 lõpetati lapsehooldustasu maksmine ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Alates 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt kuni 31.08.2024 vaid neile lapsevanematele, kellel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta, kui lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või on vanem kuulutatud tagaotsitavaks. Eestkostel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. 207 Lapsepuhkuste tasu (SKA) Lapsepuhkuse tasu hõlmab lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale, hoolduspere vanemale või eestkostjale puhkusetasu 3–6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013. aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 53 550. 2020. aasta lapsepuhkuse tasu määr on 27,70 eurot päevas 8-tunnise tööpäevaga töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. Alates 01.01.2013 on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on 21 arvestatud keskmise palga prognoosiga. Isade keskmise palga prognoos 2020. aastal on 1737 eurot. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 3639 isikut. Alates 01.04.2022 on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. 210 Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele (SKA) Õppelaenu kohustuse riigile üle võtmine riigitagatise ulatuses. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral mõeldud kulu väheneb saajate arvu vähenemise tõttu. 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA) Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi, hinnata inimese terviseseisundit ja terviseseisundiga seotud toimetulekut igapäevaeluga hakkamasaamisel, lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja erinevate soodustuste saamisel, hüvitada puudest tingitud lisakulud ja toetada rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusi. Kuni 16-aastase puudega lapse toetuse ja vanaduspensioniealise puudega inimese toetuse suurus sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Seejuures on kuni 16-aastase puudega lapse toetus oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel inimesel. Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on praeguseni olnud vahemikus 69–80 eurot. Alates 01.01.2020 on keskmise puudega lapse toetus 138,80 eurot, raske puudega lapse toetus 161,60 eurot ning sügava puudega lapse toetus 241,65 eurot. Arendustegevuse eesmärk on läbi kliendi kasutajamugavuse ja teenusekogemuse suurendamise kaudu kasutada kulutõhusamalt klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja tööjõuressursse ning monitoorida jooksvalt tööjõureformi kulgu. Arendustegevuste raames on SKA teinud pidevat koostööd TEHIK-uga teenuste arendamiseks tervise infosüsteemis (TIS), et tagada Eesti Töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. 212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA) Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise töötasu ulatuses. 22 Programmi eelarve Juhtimis- Vastu- Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand taja Programm Laste ja perede programm Kulud -773 581 224 -788 392 403 -826 978 533 -854 398 503 sh välistoetused ja Programm Laste ja perede programm -12 447 930 -8 304 670 -3 211 963 -160 783 kaasrahastus Mitterahalised Programm Laste ja perede programm -591 522 -769 440 -641 363 -644 096 kulud Lapse õigused on tagatud, toimiv Meede 1.1. lastekaitsesüsteem väärtustab iga Kulud -2 836 147 -2 828 565 -2 836 998 -2 837 058 last, tema arengut ja heaolu Lapse õigused on tagatud, toimiv Mitterahalised Meede 1.1. lastekaitsesüsteem väärtustab iga -177 552 -225 069 -163 248 -163 639 kulud last, tema arengut ja heaolu Lastekaitse- ja perepoliitika Tegevus 1.1.1. kujundamine ja elluviimise -767 085 -759 680 -762 145 -762 170 korraldamine Lastekaitse- ja perepoliitika Teenus 54 kujundamine ja elluviimise SOM -767 085 -759 680 -762 145 -762 170 korraldamine Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem -2 246 613 -2 293 954 -2 238 101 -2 238 527 Lastekaitsetöötajate pädevuse Teenus 133 TAI -114 825 -114 972 -114 995 -114 993 suurendamine Lastekaitsealase ennetus- arendus- Teenus 213 SKA -435 867 -447 649 -430 201 -430 286 ja teavitustegevuse koordineerimine KOVi lastekaitsealase nõustamise Teenus 214 SKA -447 486 -459 568 -440 662 -440 740 teenus Teenus 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) SKA -525 144 -535 570 -524 052 -524 147 Saatjata alaealise välismaalase Teenus 216 vastuvõtu, majutamise ja heaolu SKA -139 904 -143 375 -142 498 -142 560 korraldamise teenus Lastemajateenus seksuaalselt Teenus 217 SKA -583 388 -592 821 -585 692 -585 801 väärkoheldud lastele Lastele ja peredele suunatud Meede 1.2. teenused on kvaliteetsed ja Kulud -26 490 151 -21 319 177 -16 065 061 -15 149 981 vastavad perede vajadustele 23 Lastele ja peredele suunatud Mitterahalised Meede 1.2. teenused on kvaliteetsed ja -229 841 -294 162 -230 907 -231 716 kulud vastavad perede vajadustele Vanemlike oskuste arendamisele Tegevus 1.2.1. -1 185 872 -1 287 581 -1 286 211 -1 250 357 suunatud teenused Teenus 134 Vanemlike oskuste arendamine TAI -912 499 -1 005 980 -1 006 067 -1 006 059 Teenus 291 Perelepituse süsteemi arendamine SKA -273 373 -281 601 -280 144 -244 298 Suure abivajadusega ning Tegevus 1.2.2. õigusrikkumisi toime pannud -2 339 139 -2 437 230 -2 393 992 -2 382 327 lastele mõeldud teenused Teenus 223 Kinnise lasteasutuse teenus SKA -1 098 645 -1 102 422 -1 100 062 -1 100 117 Taastava õiguse teenus lastele ja Teenus 224 SKA -143 013 -132 063 -123 082 -111 444 noortele Mitmedimensiooniline pereteraapia Teenus 232 SKA -1 097 481 -1 202 745 -1 170 849 -1 170 766 (MDFT) Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused -20 698 724 -16 493 979 -12 005 622 -11 142 587 Puudega laste tugiteenuste Teenus 55 arendamine ja pakkumine ning töö- ja SOM -222 792 -38 708 -27 064 -25 157 pereelu ühitamise soodustamine Puudega laste tugiteenuste Teenus 218 SKA -7 551 794 -4 658 834 -273 650 -273 778 arendamise ja pakkumise teenus Erivajadustega laste Teenus 219 SKA -10 626 858 -9 422 902 -9 284 550 -8 378 890 rehabilitatsiooniteenus Erivajadustega laste Teenus 220 SKA -2 297 281 -2 373 535 -2 420 358 -2 464 762 abivahenditeenus Asendushoolduse kvaliteedi Tegevus 1.2.4. tõstmine ja perepõhise -1 368 313 -1 366 577 -583 080 -581 269 asendushoolduse edendamine Asendushoolduse kvaliteedi Teenus 56 SOM -157 912 -40 105 -27 064 -25 157 parandamine Asendushooldusspetsialistide ja Teenus 136 TAI -354 256 -492 065 -198 860 -198 853 -perede pädevuse parandamine Asendushoolduse korraldamise ja Teenus 295 SKA -856 145 -834 407 -357 156 -357 259 arendamise teenus Lapsehoiukohtade loomine ja Tegevus 1.2.5. teenusepakkumise toetamine 0–7- -1 127 945 -27 972 -27 064 -25 157 aastastele lastele 24 Toetus lapsehoiukohtade loomiseks Teenus 109 ja teenusepakkumise toetamiseks 0– SOM -1 127 945 -27 972 -27 064 -25 157 7 aastastele lastele Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning Meede 1.3. Kulud -744 254 926 -764 244 661 -808 076 474 -836 411 464 töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning Mitterahalised Meede 1.3. -184 129 -250 209 -247 208 -248 741 töö ja pereelu ühitamist toetav kulud sotsiaalkaitsesüsteem Lastele ja peredele suunatud Tegevus 1.3.1. -744 439 055 -764 494 870 -808 323 682 -836 660 206 hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Teenus 203 Elatisabi SKA -4 942 418 -5 257 721 -5 579 585 -5 899 681 Teenus 204 Vanemahüvitis SKA -286 781 869 -306 027 458 -372 066 398 -404 885 943 Lapsevanema pensioni- ja Teenus 205 SKA -111 879 418 -119 625 721 -97 732 586 -93 101 681 ravikindlustuskaitse Teenus 206 Peretoetused SKA -305 954 712 -299 787 153 -297 311 858 -294 620 267 Teenus 207 Lapsepuhkuse tasu SKA -8 229 339 -5 698 569 -6 248 816 -6 838 843 Õppelaenu kustutamine lapse sünni Teenus 210 korral ning raske ja sügava puudega SKA -253 339 -246 569 -246 816 -242 843 laste vanematele Teenus 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus SKA -22 685 747 -23 576 924 -24 203 388 -25 392 657 Puudega lapse vanema Teenus 212 SKA -3 712 211 -4 274 754 -4 934 236 -5 678 290 lisapuhkepäevade tasu Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 25 Laste ja perede programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2020. aastast liideti Sotsiaalkindlustusameti teenus nr 249 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise teenus“ ja teenus nr 221 „Asendushoolduse saamise teenus“ üheks teenuseks nr 295 „Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus“. Alates 2020. aastast on teenuse nr 224 nimetus „Taastava õiguse teenus lastele ja noortele“, varem oli see „Alaealistele õigusrikkujatele suunatud lepitusteenuse saamine“. Seoses Siseministeeriumi juurde loodud rahvastikuministri ametikohaga liiguvad meetmed, mille sisuks on peretoetused, elatisabi ja vanemahüvitis ning perepoliitika valdkonnaga seotud poliitikakujundus rahvastikuministri vastutusvaldkonda. Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda jääb laste heaolu, sh laste hoolekandeteenuste pakkumise korraldamine ja lastekaitse. 26 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Laste ja perede programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine. Juhtkomisjoni teenindab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Lastekaitse nõukogu tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad Sotsiaalmisteeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Lisaks osalevad lastekaitse nõukogu töös üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning vabaühenduste esindajad. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Laste ja perede programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise korraldusega.  Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.  Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka laste teenuste vastav korraldus.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Laste ja perede programmi seos teiste arengukavadega: 27  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside soodustamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatest lastele ja peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.  Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse tagamist suuremates linnapiirkondades. Seirekorraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava21 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete22 valdkondliku komisjoni23 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.24 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 21 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 22 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 23 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 24 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 28 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231 Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (SK03) Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed Programmi eesmärk õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Kaasvastutajad (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse. Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja naistel teostada end võrdselt hariduselus, tööl, pere- ja isiklikus elus ning teistel elualadel. Sooline võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja kihistumine takistab elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist, sotsiaalset sidusust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks kõigis ühiskonnaelu valdkondades keskendutakse soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele, soolise tasakaalu saavutamisele eri otsustustasanditel, õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades tööelus osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 13,2 13.9 14.2 14,5 14,8 29-aastase naise kohta2 (2017/2018. a) Allikas: Statistikaamet Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või 64% - 74% - - väga suureks probleemiks, %3 (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks4 59,8 Allikas: Euroopa Liidu soolise - 61,7 - 63,3 (2017. a) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 2 Mõõdik võrdleb vaadeldud õppeaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse esimese ja järgmiste astmete (ISCED 2011 tasemed 6–8) õppekava täitnud naiste arvu vastavas vanuses naiste aastakeskmise rahvastiku andmetega 3 Mõõdik näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel. 4 Mõõdik näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgmistes valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. 2 Olukorra lühianalüüs Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ja eluiga. Inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest, kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel või selle tõkestamisel võtmeroll haridusel ja meedial. On tehtud mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja teadmiste väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ning sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arengut silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem ebatraditsioonilisi erialasid. Võrdse palga päeva raames on koolinoortele korraldatud soolise võrdõiguslikkuse teemalisi kirjanduskonkursse. Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates ja töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialati, mis peegeldab segregatsiooni haridusvalikutes. Meestega võrreldes on Eestis naiste tööhõive määr madalam. Naiste tööhõive määr oli 2018. aastal 75,6%, samas kui meeste oma oli samal aastal 82,9%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. Näiteks, 2020. aasta alguse seisuga on Riigikogu liikmete seas 72 meest ja 29 naist ning Vabariigi Valitsuse koosseisus koos peaministriga 13 meest ja 2 naist. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mida peetakse küll oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt tasustatud – nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Sooline palgalõhe on Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, ulatudes 2017. aastal jätkuvalt üle 25% (25,6%). Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis varade lõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45% rohkem kui naistel. Kui keskmine varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis 3 abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste kasuks5. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal on olnud oluline edasiminek, et tagada Eesti põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.6 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava ette tööandjate teadlikkuse suurendamisega ning seaduse rakendamise tõhustamisega seotud meetmeid. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. 2011. aastal taasloodud ministeeriumitevaheline soolõime töögrupp on aidanud teadmisi soolõime rakendamisest poliitikakujundajateni viia, kuid eesmärkide saavutamiseks tuleb koostöö ja koordinatsiooni põhimõtted ja struktuur ajakohastada. Heaolu arengukava näeb ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kõigis valdkondades. Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“7 69,4 - 67,9 - 68,3 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“8 71,5 - 73,5 - 73,9 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“9 34,6 - 37,7 - 40,8 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2017. a) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 5 Eesti Panga Toimetised 4/2019 „Millega selgitada naiste ja meeste varalist ebavõrdsust? Administratiivandmetel põhinev analüüs” https://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2019/42019-jaanika-merikull-merike-kukk-tairi-room-millega-selgitada-naiste-ja- meeste-varalist 6 Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse- rakendamine/ 7 Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda. Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu. 8 Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning töötervishoiuga seotud riskide kaudu. 9 Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning keskpanga otsustuskogudes. 4 Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades soolist võrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel, haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Samas on ühiskonnas soolise võrdsuse saavutamise eelduseks ka laiem ühiskondlik arusaamine ja pühendumus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele ning nende üleüldine väärtustamine. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium Nende naiste ja meeste mees pere 46% - - 40% - osakaal, kelle arvates mees peamine toitja (2016. a) peaks olema pere peamine toitja, naine peamine koduste naine peamine 28% tööde eest vastutaja, %10 koduste tööde - 24% - - (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutaja monitooring mehed saavad Nende 15–19-aastaste naiste ja hooldamisega meeste osakaal, kelle arvates seotud 66% - - 74% - mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama (2016. a) seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui hakkama kui naised ning naised naised saavad tehnilisi oskusi naised saavad nõudvatel töökohtadel sama tehnilisi oskusi hästi hakkama kui mehed, %11 nõudvatel 58% - - 67% - Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama (2016. a) monitooring hästi hakkama kui mehed 59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Perioodil 2020–2023 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise teadlikkuse suurendamiseks. RITA programmi (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond) kaudu tehakse laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on soolise palgalõhe selgitamata osa vähendamine ning väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku 10 Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas. 11 Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas. 5 ja metoodika loomine. Valmistatakse ette ja esitatakse Vabariigi Valitsusele analüüs ja ettepanekud naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks. Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks tehakse rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul (projekti toetatakse osaliselt RITA programmi tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond). Soolise segregatsiooni vähendamiseks haridusvalikutes ja tööturul korraldatakse eri sihtrühmadele (sh karjäärinõustajad, õpetajad, noored) suunatud asjakohaseid teadmisi ja oskusi andvaid tegevusi, et suurendada noorte ja täiskasvanute huvi selliste erialade vastu, kus nende sugu on alaesindatud. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks suurendamiseks tehakse muu hulgas isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Rakendatakse teavitusmeetmeid, et toetada Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi rakendamist. Viiakse ellu teavitustegevusi, et suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. Eraldi pööratakse tähelepanu soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele meeste ja noorte seas. Soodustatakse ka teadlikkuse kasvu ning ühiskondlikke arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eri siht- ja sidusrühmade soolisest võrdõiguslikkusest ja selle edendamisest teadlikkuse toetamiseks arendatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolist võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh uuringuid ja koolitusmaterjale. Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajaliku soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, koostatakse ja avaldatakse ülevaatlik artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“. Korraldatakse elanikkonnauuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“. Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu töö toetamine. 308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM) Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. 6 Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab kantselei. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku 28% poole, % - 44% - (2016. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK) Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitse alane nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Kantselei osales aastatel 2018–2019 Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis BREAK koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk oli suurendada avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise valdkonnas. Alates 2019. aasta II poolest eraldati SVVK-le lisavahendid tegutsemaks Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks. 7 Programmi eelarve Juhtimis- Vastu- Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand taja Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm Kulud -1 455 773 -1 289 901 -1 074 424 -1 014 088 sh välistoetused ja Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm -544 536 -305 203 -178 874 -118 674 kaasrahastus Mitterahalised Programm Soolise võrdõiguslikkuse programm -3 802 -2 755 -3 544 -3 390 kulud Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse Meede 1.1. toetamine ning soolise tasakaalu Kulud -1 455 773 -1 289 901 -1 074 424 -1 014 088 suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse Mitterahalised Meede 1.1. toetamine ning soolise tasakaalu -3 802 -2 755 -3 544 -3 390 kulud suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Soolise võrdõiguslikkuse poliitika Tegevus 1.1.1. kujundamine ja elluviimise -581 735 -606 471 -481 177 -420 951 korraldamine Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna Teenus 59 SOM -494 386 -519 122 -393 828 -333 602 poliitika kujundamine ja rakendamine Poliitikarakendamise toetamine ÜKP Teenus 308 SOM -87 349 -87 349 -87 349 -87 349 fondide meetmetes Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Tegevus 1.1.2. -877 840 -686 185 -596 791 -596 527 kohtlemise voliniku institutsioon Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Teenus 36 kohtlemise õiguste alane kaitse ja SVVK -877 840 -686 185 -596 791 -596 527 edendamine Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi 8 valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 9 Soolise võrdõiguslikkuse programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused Teenuse 59 „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks“ raames tellitakse teemakohaseid analüüse ja infomaterjale ning korraldatakse teavitusüritusi ja muid teavitustegevusi. Aastatel 2020–2023 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti tulemusena luuakse soolise võrdõiguslikkuse teemaline veebikeskkond. Teenuse 36 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kaitseks ja edendamiseks“ raames laiendatakse voliniku nõustamistegevuste mahtu, avaldatakse rohkem arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta ning analüüsitakse seaduste mõju võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele. Seoses struktuurivahendite kompetentsikeskuse ületoomisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleist lisandus alates 2020. aastast uus teenus nr 308 „Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes“. 10 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:  Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste 11 ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ning arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.  Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise poliitika kujundamist ja ohvritele ning vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist ja võrdse kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega. Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parandamisele. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused eneseteostuseks.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale. Seirekorraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava12 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete13 valdkondliku komisjoni14 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks15. 12 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 13 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 14 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 15 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 12 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 13 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 5 Tulemusvaldkond Sotsiaalne kaitse (SK) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (SK01) Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja Programmi eesmärk jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Sotsiaalkindlustuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 1,0% Mehed 3,4% 3,3% 3,1% 3,0% (2018. a) 2,3% 0–17 Naised 3,7% 3,6% 3,4% 3,3% (2018. a) 1,6% Absoluutse vaesuse määr Kokku 3,5% 3,4% 3,2% 3,1% (2018. a) vanuserühmades 0–17, 18–64 ja 4,0% 65+, %2 Mehed 4,2% 4,1% 4,1% 4,0% (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti 2,6% sotsiaaluuring 18–64 Naised 3,0% 2,9% 2,9% 2,8% (2018. a) 3,3% Kokku 3,6% 3,5% 3,5% 3,4% (2018. a) ..4 65+ Kokku3 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% (2018. a) 3,7% Mehed 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% (2018. a) Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu 3,8% elanikkonnas, %5 Naised 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 3,8% Kokku 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% (2018. a) 2 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 3 Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 4 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. a 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra. 5 Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 2 Olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud mitu reformi, sealhulgas töövõimereform ja pensionireform. Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2018. aastal 2,4% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt 31 800 inimest.6 Sügava materiaalse ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 3,8% (ca 50 000 inimest)7. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2018. aasta andmetel 21,7% Eesti elanikest ehk 284 300 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastase inimeste osakaal – 78,4%, kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem. Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele – leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk toimetulekutoetus. Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on osad olemasolevad sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad. Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema leibkonnale toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse maksmine on administratiivselt kulukam kui kindlustushüvitiste maksmine ning sellega kaasnevad aktiivsuslõksud. Toimetulekupiiri arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud ära elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse. Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks oli 2017. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele8 tehtud kulude osakaal SKP-s 6 Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2017. aastal 207,23 eurot 7 Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 8 EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad 3 kokku 15,9%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 10,9% ja mitterahalised hüvitised vaid 4,9%. Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 28,5%, rahalised hüvitised moodustasid 15,0% ja mitterahalised 13,5% SKP-s. OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis9. Seda arvestades tuleb tagada meetmete kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide lihtsus ja vähene arv erandeid). Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab töötamist motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme ning aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste maksmisega. Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2018. aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 89% ulatuses (20,3 protsendipunkti võrra) ehk ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,7% Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2018. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 45% võrra (17,4 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim vanaduspension. 2017. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust 14,1 protsendipunkti (81%) võrra ja suhtelist vaesust 8,4 protsendipunkti (27%) võrra10. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas. Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017. aastal. Lisaks ei saa me lubada pensionisüsteemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad erialast tulenevat varasemat pensionile jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga. Nende skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis, toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada pensionisüsteemikeemi finantsilist jätkusuutlikkust. Puudega inimestele toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (mh Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega. Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas osas puudutavad pensioneid. rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). 9 Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 10 2018. aasta siirete mõju andmed erinevate toetuste lõikes avaldatakse 2020. aasta märtsis. 4 Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2,1% Mehed 1,4% 1,4% 1,4% 1,3% Absoluutse vaesuse määr töötavate (2018. a) inimeste seas, %11 1,0% Naised 0,8% 0,8% 0,8% 0,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) sotsiaaluuring 1,6% Kokku 1,1% 1,1% 1,1% 1,0% (2018. a) 6,2% Mehed 7,6% 7,5% 7,2% 7,1% Absoluutse vaesuse määr (2018. a) mittetöötavate inimeste seas, %12 3,0% Naised 4,4% 4,3% 4,1% 4,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) sotsiaaluuring 4,3% Kokku 5,6% 5,5% 5,3% 5,2% (2018. a) Absoluutse vaesuse määr puuetega inimeste seas, %13 …14 Kokku 0,4% 0,3% 0,3% 0,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) sotsiaaluuring 50–74-aastaste tööhõive määr, %15 57,9% 54,7% 54,9% 55,3% 56,5% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet (2018. a) Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv16 41,3 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti 42,0 41,5 41,0 40,5 (2018. a) Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 11 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid. 12 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. 13 Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 14 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. aasta puuetega inimeste absoluutse vaesuse määra. 15 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 50–74-aastasest rahvastikust. 16 Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse. 5 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas:  koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja arendustegevustega;  lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele. Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist. Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;  seotakse toimetulekupiir elatusmiinimumiga;  selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15 aastat töötanud inimestele, seotakse alates 2027. aastast pensioniiga eeldatava elueaga ja täiendatakse I samba pensionivalemit. Nendest sammudest aga ei piisa eakamatele, eriti üksikutele vanaduspensionäridele elamisväärse pensioni tagamiseks, mistõttu analüüsitakse rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni skeeme ja pakutakse välja lahendused. Muu hulgas analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga 2022. aastaks võimalikke pensioniindeksi muudatusi. Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:  töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;  rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel. Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise toetamiseks:  osaletakse Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu rakendamise ettevalmistusel;  jätkatakse Valgevenega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu jõustamise ratifitseerimisprotsessi;  jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikidega;  peetakse läbirääkimisi Ukraina, Venemaa, Kanada ja Moldovaga kehtivate lepingute muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);  käivitatakse elektrooniline andmevahetuskanal EESSI piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite kiiremaks menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majandusühenduse riikidega. 6 Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 65-aastaste ja vanemate elanike jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale suhtelise vaesuse määr, % 43,1% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) väheneb väheneb väheneb väheneb Sotsiaaluuring Puuetega inimeste toetuste mõju 18–64-aastaste puuetega inimeste absoluutse vaesuse jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale 20,9% vähendamisele, % tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või (2017. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti suureneb suureneb suureneb suureneb Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe keskmisesse brutopalka 34 34 34 34 34 Allikas: Statistikaamet, (2018. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka 14 Allikas: Statistikaamet, 15 15 15 15 (2018. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Lepingute alusel pensioni saajate 17 113 arv kokku17 16 150 16 450 16 750 17 050 (2019. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute ja siseriikliku 9777 13 550 14 500 15 450 15 450 õiguse alusel Eesti pensioni18 (2018. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 302 Riiklik vanaduspension (SKA) Vanaduspension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral, mida makstakse tänaste töötajate sotsiaalmaksust ehk see on jooksvalt rahastatud. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest skeemi. Inimesed, kes ei ole piisavalt kaua pensioniskeemi panustanud, saavad rahvapensioni. Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani, sealt edasi on vanaduspensioniiga seotud eeldatava elueaga. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab Sotsiaalkindlustusamet ka sooduspensione. Sooduspensionid on enamikus seadustes kaotatud, kuid pika üleminekuaja tõttu võtab nende väljamaksmine aega veel aastakümneid. Sooduspensionideks on eripensionid politseinikele, tegevväelastele, prokuröridele, Riigikogu liikmetele, kohtunikele, Riigikontrolli ametnikele, õiguskantsleritele ja presidentidele ning pensionilisa riigiametnikele ja päästeteenistujatele. Lisaks on soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pension erinevate erasektori erialade esindajatele. 17 Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni. 18 Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel eksporditavate pensionide) kasutatavust välisriikides elavate isikute poolt. 7 Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus annab õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on töötanud tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel või kes on teinud sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude täitumisel. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. Aastatel 2020 ja 2021 arendatakse tõendi A1 teenus automaatseks uue infosüsteemi abil. 306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid / pensioniregistri pidaja) Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja. 237 Riiklik töövõimetuspension (SKA) Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla kas täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet maksab töövõimetuspensione kuni aastani 2053, mil täitub vanaduspensioniiga viimasel eluaegse töövõimekaotusega inimesel. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). 238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA) Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal, või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. Rahvapensionile toitjakaotuse korral on õigus toitja perekonnaliikmetel, kui toitjal ei olnud surmapäevaks nõutavat pensionistaaži. Toitja pidi olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt ühe aasta Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb RPKS-ist. 8 178 Kahjuhüvitis (SKA) Tervisekahjustusega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14 lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA) Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on alates 2020. aastast vahemikus 138–241 eurot. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16–53 eurot ja puudega vanaduspensioniealise igakuine toetus vahemikus 12–40 eurot kuus. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka toetuste kulu riigieelarves. 186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetused (SKA) Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates 2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. Toetuse suurus on 230 eurot. 297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale (SKA) Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Toetuse suurus 2020. aastal on 221 eurot kuus. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksu seaduse alusel. 189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA) Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2020. aastal alla 582 euro. 2020. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 190 Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest (SKA) 9 Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks Sotsiaalkindlustusamet. 191 Olümpiavõitja toetus (SKA) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (2020. a 1397 eurot, 2019. a 1290 eurot). Toetust saab kümme isikut. Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse. Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine on muutnud nende või nende leibkonnaliikmete elu, % 76% suureneb - - - Allikas: Euroopa abifondist enim (2017. a) puudustkannatavate isikute jaoks abi saajate uuring 46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM) Toiduainete ostmise ja jagamise kaudu abi saajatele vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames. 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM) Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames. 10 Tegevusega 1.1.3 „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Tegevuse eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse vahendeid ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendeid, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast muudeti toimetulekutoetuse süsteemi puudutavaid tegevusi (sh motiveeritakse toimetulekutoetuse saajaid tööle minema, suurendatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust jms). Alates 2019. aastast on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot). Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus sisaldab toimetulekutoetuse väljamaksmisega kaasnevate kulude hüvitamise vahendeid. Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis 2020. aastal planeeritud 16 426 000 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks 415 000 eurot. Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varem reguleeris matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra. Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 2020. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks 3 600 000 eurot. 11 Programmi eelarve Juhtimis- Vastu- Number Nimetus Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand taja Programm Sotsiaalkindlustuse programm Kulud -2 647 983 678 -2 822 563 986 -2 950 833 690 -3 094 135 285 sh välistoetused Programm Sotsiaalkindlustuse programm -1 324 993 -133 565 0 0 ja kaasrahastus Mitterahalised Programm Sotsiaalkindlustuse programm -217 132 -287 455 -287 154 -288 452 kulud Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja Meede 1.1. inimeste piiriülest liikumist arvestava Kulud -2 647 983 678 -2 822 563 986 -2 950 833 690 -3 094 135 285 sotskindlustussüsteemi kujundamine Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja Mitterahalised Meede 1.1. inimeste piiriülest liikumist arvestava -217 132 -287 455 -287 154 -288 452 kulud sotskindlustussüsteemi kujundamine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja Tegevus 1.1.1. -589 013 -595 026 -512 986 -513 007 elluviimise korraldamine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle Teenus 57 SOM -589 013 -595 026 -512 986 -513 007 elluviimise korraldamine Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine -2 646 286 804 -2 822 122 850 -2 950 607 858 -3 093 910 730 Teenus 302 Riiklik vanaduspension SKA -1 988 821 761 -2 148 603 943 -2 263 421 567 -2 373 961 174 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa Teenus 306 (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid/ SOM -518 100 000 -551 250 000 -576 750 000 -607 050 000 pensioniregistri pidaja) Teenus 237 Riiklik töövõimetuspension SKA -44 358 999 -23 897 571 -9 354 481 -8 999 917 Teenus 238 Riiklik toitjakaotuspension SKA -15 219 750 -15 789 244 -16 088 542 -16 273 910 Teenus 178 Kahjuhüvitis SKA -6 874 247 -7 240 477 -7 555 724 -7 868 751 Teenus 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus SKA -60 861 366 -63 157 544 -65 402 007 -67 872 276 Represseeritu toetus ja tuumakatastroofi tagajärgede Teenus 186 SKA -2 222 887 -2 182 121 -2 100 363 -2 012 391 likvideerija toetused Teenus 189 Üksi elava pensionäri toetus SKA -9 219 887 -9 371 121 -9 290 363 -9 211 391 Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega Teenus 190 SKA -122 887 -124 121 -124 363 -124 391 inimese eest Teenus 191 Olümpiavõitja toetus SKA -226 339 -237 569 -245 816 -255 843 Teenus 297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale SKA -258 679 -269 138 -274 632 -280 686 Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele -1 324 993 -133 565 0 0 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi Teenus 46 SOM -1 181 911 -3 756 0 0 ostmine ja jagamine Teenus 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine SOM -143 082 -129 809 0 0 12 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 13 Sotsiaalkindlustuse programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused 2019. aastal liideti üheks teenuseks nr 302 „Riiklik vanaduspension“ teenused nr 181 „Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saamine“, nr 236 „Väljateenitud aastate pensioni saamine“, nr 239 „Pensioniõigusliku staaži ja pensionilisade saamine“, nr 182 „Rahvapensioni saamine“, nr 183 „Avaliku teenistuja pensionisuurenduse saamine“ ning nr 184 „Riigikogu liikme pensioni saamine“. Teenuste liitmisel on tulemuste, sh mõõdikute seadmine loogilisem ja terviklikum. Alates 2020. aastast sisalduvad teenuses nr 302 „Riiklik vanaduspension“ ka need eripensionid ja suurendused, mida varem kajastati vastavalt teiste ministeeriumide valitsemisalade või põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes, välja arvatud Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu makstavad pensionid. Alates 2020. aastast kajastub Sotsiaalministeeriumi eelarves teenus nr 306 „Riikliku vanaduspensioni kogumisosa“ kokku summas 518, 1 mln eurot, mida varem kajastati Rahandusministeeriumi eelarves. Vanaduspensioni kogumisosa koosneb sotsiaalmaksust edasiantavast osast (4%) ja töötaja töötasust kinnipeetavast osast (2%) ehk kohustusliku kogumispensioni vahenditest, mis kantakse edasi registripidajale. Teenuse nr 237 „Riiklik töövõimetuspension“ eelarve vähenemine on seotud töövõime toetamise süsteemi elluviimisega, millega seoses toimub puudega inimeste töövõime hindamine uutel alusetel ning järkjärguline üleminek töövõimetuspensioni saamiselt töövõimetoetuse saamisele, mida maksab Eesti Töötukassa. Alates 2020. aastast ei ole enam TEHIKu teenust nr 270 „Võimekuse loomine EL-i elektroonilise sotsiaalkindlustusalase andmevahetussüsteemiga (EESSI) liitumiseks“ projekti lõppemise tõttu. 14 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Sotsiaalkindlustuse programmi juhivad Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.  Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puudega inimeste teenuste ja toetuste integratsiooni ning ohvritele suunatud hüvitisi.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisega, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline 15 palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi, nt pensioneid (pensionilõhe). Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi. Seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavatest toetuste paketist.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitisi. Seirekorraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete20 valdkondliku komisjoni21 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.22 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 21 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 22 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 16 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud eesmärk Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 Programmi nimi Terviseriskide programm (TE02) Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning Programmi eesmärk tervisenäitajad on paranenud Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna terviseriskide programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava IV alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava I ja II alaeesmärgi saavutamisse. Programm keskendub ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamisele ning seeläbi rahvastiku tervisenäitajate parandamisele. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte Sotsiaalne turvaline areng sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu- võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5: ja psüühika- ning Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on annavad oma tervisele tervishoiuteenuste ebavõrdsus tervises on vähenenud vähenenud järjest positiivsema kättesaadavus vähenenud hinnangu Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Terviseriskide programm hõlmab rohelisena märgitud alaeesmärke. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning tervisenäitajad on paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku 82 56 56 56 56 kohta2 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste 2,2 surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta)3 1,7 1,7 1,7 1,7 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Standarditud varajase suremuse kordaja kroonilistesse mittenakkushaigustesse on vähenenud (30–69-aastaste suremus 367 330 323 316 308 kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 (2015. a) 000 sama vana elaniku kohta)4 Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 29,5 100 000 elaniku kohta5 31 31 31 31 (2017. a) Allikas: Statistikaamet Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 33,2% 15-aastaste laste osakaal6 34,7% 34,7% 34,7% 34,7% (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas 4,5 sünnimomendil7 3,4 3,4 3,4 3,4 (2016/2017. a) Allikas: Statistikaamet 1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute juhtude arv 100 000 2123,9 1900 1900 1800 1800 elaniku kohta on vähenenud (2016. a) Allikas: Statistikaamet 11, 13 ja 15-astaste laste osakaal kellel ei ole 70,1% esinenud depressiivseid episoode kasvab 70% 80% 80% 80% (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Olukorra lühianalüüs Haiguste ja vigastuste riskitegurid on omavahel sageli seotud, mistõttu on oluline vaadata nende ennetust kompleksselt. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks Eestis võib pidada tasakaalustamata toitumist, vähest kehalist aktiivsust ja riskikäitumist, nagu näiteks alkoholi, tubaka ja illegaalsete narkootikumide tarbimine ning riskiv seksuaalkäitumine. Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike, sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas selle, milliseid tervist puudutavaid otsuseid inimene langetab ning kuidas ta enda tervise suhtes käitub. 2 Mõõdik näitab alla 65-aastaste südame ja veresoonkonna haigustesse surnute arvu 100 000 sama vana elaniku kohta. 3 Mõõdik näitab alla ühe aasta vanuses surnud laste arvu 1000 elussünni kohta. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava rahvatervise näitajaga, mis peegeldab vastsündinute ravi ning jälgimise taset (arengumaades ka ema ja lapse sotsiaalseid olusid). 4 Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 5 Mõõdik näitab surmade arvu 100 000 sama vana (0–19-aastase) elaniku kohta. 6 Mõõdik näitab mitu protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest annab enda tervisele väga hea hinnangu, põhineb küsitlusandmetel. 7 Mõõdik näitab mitu eluaastat elavad eeldatavalt kõrgeima elueaga maakonna elanikud rohkem võrreldes madalaima elueaga maakonna elanikega. 2 Seetõttu tuleb tervisliku eluviisi soodustamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks eri eluvaldkondade esindajatega koostöös ellu viia abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada vaimset heaolu ning kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada füüsilist ja psüühilist sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist olmes ja vaba aja veetmisel. Alates 2018. aastast on inimeste heaolu suurendamise, aga ka haiguste ja vigastuste ennetamise aruteludes tugevalt esile tõusnud vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Vaimne tervis on tihedalt seotud üldise heaolu ja ühiskonna sidususega, muutused ja probleemid ühiskonnas kajastuvad ka halvenenud vaimse tervise näitajates. Eelarvamused ja teenuste vähene kättesaadavus põhjustavad olukorra, kus vaimse tervise probleemid saavad sageli ka sotsiaalse tõrjutuse ja toimetulekuraskuste põhjustajaks. 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud küsitlusest8 selgus, et Eesti elanikkonnast 52% peab enda heaolu ja vaimset tervist heaks, 8% halvaks. Otseselt probleeme vaimse tervisega on olnud kas endal või lähedasel 35%-l Eesti elanikest. Vaimse tervise parandamise eesmärgil on oma elustiili viimase aasta jooksul muutnud kas oluliselt või veidi 56% Eesti elanikest. Kõige mainitum muudatus elustiilis on mõtteviisi muutmine (37%) ning treenimise/liikumise alustamine või koormuse tõstmine (28%). Erinevad küsitlused näitavad, et suur osa Eesti elanikkonnast ja depressiooniga inimestest ei otsi abi emotsionaalsete probleemidega. Samas areneb enamik vaimse tervise probleeme välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas ning varajane sekkumine võib vähendada või peatada vaimsete häirete hilisemat avaldumist. Ühiskonna hoiakute muutmisega, kogukondade jõustamisega ja teenuste arendamisega on võimalik ära hoida vaimse tervise probleemide akumuleerumist ning leevendada nende mõju inimeste toimetulekule. 2018. aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 78,4, kuid EL-is oli vastav näitaja 2016. aastal 81,0. Eestis elavate meeste ja naiste eeldatav eluiga erineb oluliselt. 2018. aastal oli meeste keskmine eeldatav eluiga vaid 73,9 (2017. aastal 73,7), samas kui naistel oli see 82,4 eluaastat (2017. aastal 82,3) ehk naised elasid meestest 8,5 aastat kauem. Tervena elada jäänud aastate poolest elasid naised 2018. aastal meestest 2,8 aastat kauem tervetena (2017. aastal elasid naised meestest 4,5 aastat kauem tervetena). 2018. aastal elasid madalama haridustasemega (kuni põhiharidusega) inimesed ligi 9 aastat vähem ja 15 aastat vähem tervetena kui kõrgharidusega elanikud. Eestis esinevad lisaks soolistele ja hariduslikele erinevustele eeldatava ja tervena elatud eluea näitajates ka suured erinevused maakondade vahel – 2017/2018. aastal elasid kõrgeima eeldatava elueaga mehed Tartumaal ning naised Hiiumaal (vastavalt 74,9 ja 83,1 eluaastat) ja madalaima eeldatava eluaega mehed ja naised Ida-Virumaal (vastavalt 69,5 ja 79,7 eluaastat). Samuti esinevad märkimisväärsed tervena elatud eluea näitaja erinevused maakonniti – 2017/2018. aastal elasid Läänemaa mehed Põlvamaa meestest 19,8 aastat kauem tervena ning Läänemaa naised Põlvamaa naistest 18,8 aastat kauem tervena. Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,6 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni kohta. Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja perinataalperioodile iseloomulikud nakkused. EL-i keskmisest näitajast on Eesti näitaja olnud viimastel aastatel tunduvalt väiksem – 2017. aastal oli see Eestis 1,3 võrra väiksem. 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tüdrukute seas vähenes, kuid poiste hulgas suurenes – nimetatud näitaja oli tüdrukutel 2017. aastal 24,8 ja 8 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/elanikkonna_teadlikkus_suhtumine_ja_hoiakud_vaimse_t ervise_teemadel_2016.pdf 3 2018. aastal 20,8 ning poistel 2017. aastal 34,0 ja 2018. aastal 35,8. Peamised laste ja noorte surma põhjused on vigastused, perinataalperioodi patoloogiad ja kaasasündinud väärarendid. Positiivne on laste tervise juures ka see, et järjest enam lapsi hindab oma tervist väga heaks. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas 2017/2018. aastal oma tervist väga heaks 35,7% õpilastest (39,5% poistest ja 31,9% tüdrukutest). Samas, 2013/2014. aastal oli vastav näitaja 2,5 protsendipunkti väiksem, 2017/2018. aasta kasv tuleneb nii poiste kui ka tüdrukute hinnangute paranemisest (2013/2014. aastal poistel 38,0% ja tüdrukutel 28,3%). Jätkuvalt on probleemiks tervist kahjustav ja riskeeriv käitumine. Peamised käitumuslikud terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, väike kehaline aktiivsus ning vähene tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. Kuigi kogu elanikkonna tervisekäitumine on mõningal määral paranenud, on kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste käitumine paranenud kiiremas tempos kui madalama hariduse ja sissetulekutega inimeste hulgas. Alkoholi liigtarvitamise, tubakatoodete tarvitamise, ülemäärase kehakaalu, vigastushaigestumuse ja -suremuse vähendamisel ning vaimse tervise edendamisel on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel. Suremus alkoholi liigtarvitamise ja suitsetamisega seotud haiguste tagajärjel ületab Eestis EL-i vanade liikmesriikide sama näitajat vastavalt 1,7 ja 1,2 korda (2015). Alkoholi tarbimine Eestis näitab langustendentsi. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta, siis 2018. aastal oli see näitaja 10,2 liitrit. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu. Ennetuses ja ravis on astutud jõulisi samme. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel on käivitatud toetuse andmise tingimused (TAT) „Kainem ja tervem Eesti“, mille eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ning raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust, suurendada Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest. 2018. ja 2019. aastal jõustusid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, millega tugevdati alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkoholireklaami, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendati sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelu nõude senisest parem täitmine ning tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga. Reklaamiseaduses muudeti alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendati nende kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustati sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil, ja tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid. Muudatuste eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks. 2018. aastal olid 17,2% elanikest igapäevasuitsetajad (2016. aastal 21,3%), sealhulgas 23,4% (2016. aastal 30%) meestest ja 12,9% (2016. aastal 15,5%) naistest. Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas. Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine, nii oli 2016. aastal 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 13,8% (2016. aastal 13,1%), e-sigarette 10,5% (2016. aastal 11,2%) ja huuletubakat 3,3% (2016. aastal 3,4%). 2016. aastal muudeti tubakaseadust ja võeti üle 20. mail 2016 kehtima hakanud EL-i tubakadirektiiv, millega reguleeriti tubakatoodete pakendamist ja märgistamist, sh pilthoiatuste lisamise kohustus, nikotiini sisaldavatele elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõuded ning tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeld. 2018. aastal muudeti tubakaseadust, et ennetada paremini alaealiste suitsetamise ja teiste sarnaste toodete tarvitamise alustamist, tugevdada 4 järelevalvet, vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, -kahjusid ja -kulusid: keelati riigisisene kaugmüük, piirati tubakatoodete väljapanekut ja kaubamärkide esitlemist müügikohas, nikotiinisisalduseta vedelikule kehtestati koostise ja puhtuse nõuded, keelustati e-sigarettides tubakast erinevad maitsed, laiendati keelde ja piiranguid elektroonilise sigareti tarvitamisele, kehtestati dokumendi küsimise nõue tubakatoote müügil ning anti kontrollostu õigus politseiametnikele alaealistele müügi keelu täitmise kontrollimiseks ja Maksu- ja Tolliametile illegaalsete tubakatoodete müügi kindlakstegemiseks. Vähese kehalise aktiivsuse ja tasakaalustamata toitumise tulemusena on üle poole Eesti rahvastikust ülekaalulised ja üha enam kasvav probleem on see laste hulgas – iga neljas 1. klassi õpilane on ülekaaluline või rasvunud9. 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringu kohaselt oli 30,5% 6–9-aastastest, 34% 10–13-aastatest ja 23,5% 14–17-aastastest lastest ülekaalulised või rasvunud. Koostamisel on toitumise ja liikumise roheline raamat, mille eesmärk on suurendada regulaarset liikumisharrastusega tegelemist ja muuta toitumine tasakaalustatumaks. Uuendatud on Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi. 2016. aastal valmis tõenduspõhisuse ülevaade „Suhkruga magustatud jookide tarbimise ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamine Eestis“ ja rahvastiku faktilise toitumise uuring ning 2017. aastal uuring suhkruga magustatud jookide maksustamise mõjust tervisele. Lisaks on Sotsiaalministeerium panustanud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu väljatöötamisse. Uue rahvatervise seaduse eelnõu alusel kehtestatavate määrustega ajakohastatakse toitlustamise nõuded lasteasutustes, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes ning kinnipidamisasutustes. Koostöös Tartu Ülikooliga viiakse ellu laste liikumisprogrammi „Liikuma kutsuv kool“, mille eesmärk on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele ideid ja lahendusi, et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ning peaksid vähem istuma, vahetunnid oleksid põnevamad, ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust, koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma, tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi ning liikumine ei tähendaks vaid sporti. Narkomaania ja HI viiruse laialdane levik on suureks ohuallikaks inimese tervisele ja elule. Vaatamata sellele, et uute registreeritud HIV-juhtude arv väheneb (2018. aastal registreeriti 14,4 uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta), oli Eestis 2017. aastal uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta EL-is üks suurimaid, jäädes maha vaid Lätile: EL-is keskmiselt 5,8 juhtu, Eestis 16,6. Lähima kümne aasta jooksul muutub HIV üheks oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks. Mõnes Eesti linnas (näiteks Narvas ja Kohtla-Järvel) on HIV-i levimus kohalikul tasandil juba ületanud generaliseerunud epideemia piiri, mistõttu on ohustatud kõik kohalikud elanikud. Viimastel aastatel on kõige suuremaks riskigrupiks 30-aastased ja vanemad elanikud, kelle hulgas on diagnoositud kõige enam uusi HIV-i juhte. Ravi efektiivsus on võimaldanud vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele ning HIV-i vertikaalne ehk emalt lapsele levik on Eestis olnud püsivalt väike – viimasel neljal aastal ei ole tuvastatud mitte ühtegi juhtu. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16- aastaste kooliõpilaste seas10. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16- aastastest kooliõpilastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni. 2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest. Peamine tarvitatav narkootikum on nii täiskasvanute kui alaealiste seas kanep (ligi 90% narkootikume tarvitanud elanikest). Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud EL-i suurim. Kui 2017. aastal oli EL-is keskmiselt 22,6 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64-aastaste seas), siis Eestis oli see näitaja 2017. aastal ligi neli korda kõrgem. 9 COSI, 2015/2016 10 ESPAD 2015 5 Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus tõusnud. See näitab, et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt piirkonnast kas fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin. Üle poolte narkootikume süstivatest inimestest on endiselt HIV-positiivse serostaatusega. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2018. aastal oli see näitaja 62,1. Seejuures on meeste vigastussuremus vähenenud kiiremini kui naistel, kuid see on endiselt väga suur – meestel oli see 2018. aastal 3,3 korda levinum kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuskordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Vigastusliikidest esineb Eestis palju vigastussurmasid enesetappude tõttu (2018. aastal moodustasid enesetapud 23,9% vigastustest). Peamiselt on enesetapu sooritajad mehed, 2018. aastal oli meeste näitaja enam kui kolm korda kõrgem kui naistel. Samuti on problemaatiline aastatega kasvanud enesetappude arvu tõus vanemaealiste hulgas – 2018. aastal olid üle 38% enesetappude sooritajatest 65-aastased või vanemad, samas kui 90ndatel jäi nende osakaal alla 20%. Võrreldes EL-i keskmise näitajaga on Eestil enesetappude vähendamises arenguruumi. Eesti 2015. aasta enesetappude kordaja oli ligi 1,5 korda suurem kui EL-i keskmine näitaja. Enesetapud on kompleksne teema ning need vajavad suuremat tähelepanu. Oluline on süsteemne tõenduspõhine ennetustegevus teadlikkuse suurendamise ja vaimse tervise teenuste arendamise kaudu. Teised peamised vigastused, mille tõttu inimesed hukkuvad, on mürgistused (eelkõige alkoholi- ja narkootikumimürgistused) ning juhuslikud kukkumised, millest viimati nimetatu puhul suremus järjepidevalt suureneb. Olulisematest töös olevatest muudatustest saab nimetada rahvatervise seaduse eelnõu, mille eesmärk on sätestada uus rahvatervise seadus, mis vastaks 21. sajandi rahvatervise valdkonna käsitlusele, praegusele praktikale ja vajadusele. Uue rahvatervise seadusega soovitakse sätestada senisest selgemalt rahvatervisealased ülesanded nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil ning kaasajastada ja täiendada rahva tervise kaitse ja edendamise seisukohast olulisi nõudeid ja piiranguid. Peamised probleemid:  Tervena elatud eluiga ei ole tõusnud sama kiirelt kui Eesti elanike eluiga ehk Eesti elanikud elavad kaua, aga ligi kolmandiku sellest ajast tervisest tulenevate piirangutega.  Eri rahvastikugruppide vahel valitseb suur tervisealane ebavõrdsus, tervisenäitajad on tugevalt seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga (regionaalne tervisealane ebavõrdsus).  Eestis on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvava trendiga ja seda nii täiskasvanute kui ka laste seas. 2018. aastal oli ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid 50,7% rahvastikust. Sealjuures on rasvunud täiskasvanute osakaal Eestis Euroopa Liidu üks suuremaid. 2018. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames valminud uuringu kohaselt on iga neljas esimese klassi laps Eestis ülekaaluline või rasvunud.  Soovituslikust kogusest väiksem on puu- ja köögiviljade tarbimine. Lapsed tarbivad liiga vähe piima ning nii lapsed kui täiskasvanud vähe kala. Suur on aga suhkru, soola ja küllastunud rasvhapete tarbimine.  Pole piisavalt tõenduspõhiseid sekkumistegevusi koolides ja töökohtades, mis oleksid suunatud toitlustamisele sööklates, toidumüügipunktides ja puhvetites. Suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega ning vähese toiteväärtusega toitude reklaamid mõjutavad haavatavate sihtrühmade tervisekäitumist negatiivselt. 6  Rahvatervise valdkonnas elluviidavate tegevuste tase ja maht on maakonniti ja omavalitsuseti ebaühtlane, paljudes kohalikes omavalitsustes ei tegeleta rahvatervise valdkonnas süsteemselt tegevuste planeerimise, elluviimise ega hindamisega.  Vigastushaigestumus ja -suremus on võrreldes EL-i keskmisega oluliselt suurem, eriti problemaatiline on enesetappude, kukkumiste ja väikelaste vigastuste suur levimus.  Vaimse tervise teenuste süsteem on killustatud, teenused ei ole piisavalt kättesaadavad ega pruugi vastata inimeste vajadustele.  Enamikul lastel jääb füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata. Väike on ka kehaline aktiivsus täiskasvanute hulgas, eriti vanemates vanuserühmades ning kehvemates sotsiaalmajanduslikes rühmades. Elukestavale liikumisharjumusele pannakse alus lapseeas, mistõttu on eriti muret tekitav väike kehaline aktiivsus laste seas.  Alkoholi kogutarbimine on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt tasemel, kus tervise- ja sotsiaalsed kahjud on suured. Samuti tarvitatakse alkoholi sageli ja suurtes kogustes, sealhulgas on alaealised esimest korda purjus palju nooremas eas kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades.  Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad.  Järelevalve kehtiva alkoholiregulatsiooni täitmise üle vajab tõhustamist, uute regulatsioonide järelevalvepraktika tuleb välja kujundada.  Uute turundusvõtete ja -kanalite kasutamine alkoholireklaamiks paneb proovile järelevalve võimekuse ja seniste regulatsioonide efektiivsuse ning võib nõuda regulatsioonide uuendamist.  Ühiskondlikud hoiakud on alkoholitarbimise suhtes liiga soosivad.  Naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas. Suitsetajate osakaal on suurem madalama haridustasemega inimeste seas – põhi- või madalama haridustasemega inimeste seas on igapäevasuitsetajaid 21,7% võrra rohkem kui kõrgharidusega inimeste seas. Igapäevasuitsetamine, vesipiibu ja suitsuvabade toodete, eeskätt huuletubaka levimus ning e-sigarettide kasutamine noorte täiskasvanute vanuserühmas suureneb. Alaealised alustavad suitsetamisega endiselt väga varases eas.  Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole tagatud kõigile abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad.  Narkootikumide tarvitamise sagedus 15–16-aastaste kooliõpilaste seas on jätkuvalt suur.  Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvav probleem.  Sagenenud on HIV-i edasikandumine seksuaalsel teel. Uute täiskasvanud nakatunute arv on suurenenud tingituna vähesest kaitsevahendite kasutamisest.  Üldine haigestumine tuberkuloosi on tänu riiklikule programmile vähenenud, kuid suureks probleemiks on multiravimresistentsete, sealhulgas nn eriti resistentsete juhtude ja HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv. 7 Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine Oodatav tulemus: laste kehaline aktiivsus on suurenenud ning laste liikumisharjumused paranenud. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium koostöös Tartu Ülikooli liikumislabori, liikuma kutsuvate koolide võrgustiku ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Iga päev vähemalt 60 või enam minutit kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste 16,4% 19% 20% 21% 22% laste osakaal (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamine (SoM) Liikumist toetava kooli mudeli arendamine ja rakendamine koolides, sh aktiivse tunni ja vahetunni metoodika väljatöötamine ja juurutamine, koolipersonali koolitamine ning sekkumiste elluviimine. Liikumist soodustava koolikeskkonna, sh füüsilise keskkonna arendamine. Liikumist toetavate sotsiaalsete normide kujundamine. Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine Oodatav tulemus: inimeste teadlikkus tasakaalustatud toitumisest on suurenenud ning tasakaalustatud toitumisvalikud soodustatud. Olemas on uuringud rahvastiku toitumisest ja ülemäärase kehakaalu levimusest, et hinnata meetmete rakendamise mõju. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu Instituut. Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Indikaator tase 2020 2021 2022 2023 16–64-aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike 51,7% osakaal11 ≤ 50% ≤ 50% ≤ 50% ≤ 50% (2016. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste laste osakaal esimeses klassis12 26,3% ≤ 24% ≤ 24% ≤ 23% ≤ 23% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2016. a) 112 Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, uurimistöö ja toitumise andmekogu haldamine (TAI) Inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest ning tasakaalustatud toitumisvalikute soodustamine. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine, koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, nõustamisteenuste väljaarendamine ja osutamine. Toitumisuuringute tegemine ja korraldamine. 11 Mõõdik näitab mitu protsenti 16–64-aastastest on ülekaalulised või rasvunud (kehamassiindeks on ≥ 25 kg/m²), põhineb küsitlusandmetel. 12 Mõõdik näitab ülekaaluliste või rasvunud 1. klassi laste osakaalu. Ülekaalu ja rasvumise aluseks on Maailma Terviseorganisatsiooni kriteeriumid. 8 Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine Oodatav tulemus: alkoholi kogutarbimine ja liigtarvitamine on vähenenud ning ravi ja rehabilitatsiooniteenused on alkoholisõltuvusega isikutele kättesaadavad. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu Instituut. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd ka Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Alkoholi tarbimine püsivalt alla 9,5 liitri absoluutset alkoholi 15-aastaste ja vanemate 10,3 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 elanike kohta aastas13 (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 15-aastaste laste keskmine vanus 13,7 esmakordsel purju joomisel on ≤ 13,8 ≤ 13,8 ≤ 13,8 ≤ 13,8 (2014. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 114 Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine (TAI) Elanikkonna teadlikkuse suurendamine alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine. Selle teenuse alla kuuluvad ka TAT „Kainem ja tervem Eesti“ tegevused, mida rahastatakse ESFist ning mille eesmärk on parandada alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks vajalike tervishoiu- ja tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, pakkuda alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenust ning alkoholitarvitamise häire ravi teenust. Programmiga soovitakse suurendada ka Eesti rahvastiku teadlikkust alkoholi tarvitamise riskidest ja riskipiiridest, samuti alkoholi liigtarvitamise ennetuseks ja raviks vajalikest tervishoiuteenustest ning tugitegevustest. Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine Oodatav tulemus: suitsetajate ja igapäevasuitsetajate levimusmäär ning elanikkonna kokkupuude tubakasuitsuga on vähenenud. Oodatavat tulemust aitavad Sotsiaalministeeriumil oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd ka Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 16–64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal14 17,2% ≤ 16,2% ≤ 16,2% ≤ 15,2% ≤ 15,2% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a) Põhiharidusega suitsetajate osakaalu langus on suurem kui kõrgharidusega suitsetajate 29,9% osakaalu langus (vahe kahe haridusgrupi vahel ≤ 28% ≤ 28% ≤ 27% ≤ 27% (2018. a) väheneb) Allikas: Tervise Arengu Instituut 13 Mõõdik näitab mitu liitrit absoluutset ehk 100% alkoholi tarbitakse 15-aastaste ja vanemate elanike kohta. Varem kasutati näitajat elaniku kohta, kuid rahvusvaheliselt vaadeldakse seda näitajat 15-aastase ja vanema elaniku kohta ning seetõttu on näitajat muudetud. 14 Mõõdik näitab iga päev suitsetavate 16–64-aastaste osakaalu, põhineb küsitlusandmetel. 9 117 Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud ennetus ja ravi (TAI) Tubaka tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustöö, sh tubakainfo.ee ajakohastamine. Tubakast loobumise nõustamise süsteemi arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine. Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Oodatav tulemus: narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmade arv on püsivas langustrendis. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu Instituut. Oodatava tulemuse saavutamiseks tehakse koostööd Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Justiitsministeeriumiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Illegaalseid narkootikume proovinud 38% 15–16-aastaste osakaal ≤ 38% ≤ 38% ≤ 38% ≤ 34% (2015. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Narkootikumide tarvitamisest 110 põhjustatud üledoosisurmade arv < 50 < 50 < 50 < 50 (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 119 Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega inimeste ravi, rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised (TAI) Narkomaania ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni-, kahjude vähendamise ja nõustamisteenuste väljaarendamine ja korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Narkomaania ja narkootikumide alase teadlikkuse suurendamine ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades. Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine Oodatav tulemus: olemas on vigastuste ennetamise poliitika kujundamiseks vajalik andmestik, mis võimaldab hinnata vigastuste põhjuseid ja hulka. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja 62,1 traumade arv 100 000 elaniku kohta15 ≤ 61 ≤ 61 ≤ 61 ≤ 61 (2018. a) Allikas: Statistikaamet Enesetappude suremuskordaja 100 000 elaniku 14,8 kohta ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 (2018. a) Allikas: Statistikaamet 138 Vigastustest tingitud surmajuhtumite andmete kogumine (TAI) Vigastustest tingitud surmade põhjuste andmete kogumine, süstematiseerimine ja avaldamine. 15 Mõõdik näitab õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu toimunud surmade arvu 100 000 elaniku kohta. 10 Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine Oodatav tulemus: tõenduspõhised HIVi ennetamise ja kahjude vähendamise teenused on tagatud piisavas mahus ning toimub järjepidev olukorra ja sekkumiste hindamiseks vajalike andmete kogumine ja analüüs. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Uute HIV-positiivsete juhtude arv 100 000 16,6 elaniku kohta16 ≤ 15 ≤ 13 ≤ 10 ≤7 (2017. a) Allikas: Terviseamet 100 HIV-positiivsete patsientide andmekogu tegevuse toetamine (SoM) HIV-positiivsete patsientide andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. 123 HIV ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI) HIV-nakkuse leviku peatamiseks kahjude vähendamise, nõustamis-, testimis- ja raviteenuste korraldamine. Valdkonna spetsialistide koolitamine ning valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringute tegemine. Elanikkonna ja riskirühmade teadlikkuse suurendamine HIV- nakkusest ja selle levikuteedest. Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine Oodatav tulemus: tõenduspõhised tuberkuloosi ennetamise ja mõjude vähendamise teenused (sh otseselt kontrollitava ravi teenused ja sotsiaalne tugi) on tagatud piisavas mahus ning toimub järjepidev olukorra ja sekkumiste hindamiseks vajalike andmete kogumine ja analüüs. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Tuberkuloosi esmahaigestunute arv 100 000 11,1 elaniku kohta ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 ≤ 10 (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal esmastest bakterioloogiliselt (külvis) 21,5% positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% ≤ 16% (2016. a) juhtudest17 Allikas: Terviseamet 126 Tuberkuloosi ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine (TAI) Otseselt kontrollitava ravi (OKR) korraldamine ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevused, sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamine. 16 Mõõdik näitab mitu uut HIV-positiivset juhtu sellel aastal 100 000 elaniku kohta diagnoositi. 17 Mõõdik näitab multiresistentsete tuberkuloosihaigete osakaalu esmastest bakterioloogiliselt positiivsetest ja kopsutuberkuloosi juhtudest. 11 Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus: terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise poliitika on tõenduspõhine, lähtub inimeste vajadusest ja arvestab Eesti olusid ning eripära. Oodatavat tulemust aitavad Sotsiaalministeeriumil oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud. Rakenduslikud jah jah jah jah jah küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium 98 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Tervislikku elukeskkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine, et tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ja ennetada haigusi ning nendega kaasnevat kahju. Ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Strateegiadokumentide väljatöötamine ja elluviimise hindamine tervislikku elukeskkonda puudutavas. Rahvatervisega tihedalt seotud valdkondade poliitika, õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada, et rahvastiku tervist mõjutavate teguritega arvestataks valdkondade üleselt. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute nõustamine terviseriskide ja -mõjude suhtes, soovituste tegemine terviseriskide ja ebasoovitava tervisemõju ennetamiseks ja ohjamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks. Huvigruppide teavitamine valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamine aruteludesse. Rahvatervise osakonna põhitegevuseks on rahvatervise seaduse uue tervikteksti menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise koordineerimine, tubakatoodete tuvastamis- ja jälgitavussüsteemi rakendamine (direktiivi 2014/40/EL artiklite 15 ja 16 rakendamine) ning uudsete tubakatoodete ja alternatiivtoodete reguleerimine, vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamine ning selles sätestatud meetmete rakendamise planeerimine (sh toidu reformuleerimise plaani koostamine ja lastele suunatud reklaami koodeksi väljatöötamine koostöös tööstusega), vaimse tervise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine ning riikliku HIV-i tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine. 139 Ennetustegevuste korraldamine (TAI) Tervisealaste ennetustegevuste, riskikäitumise mõjude vähendamise ja vastava ravi juhtimine, poliitika kujundamine ning tegevusplaanide koostamine ja arendamine. 140 Tervisestatistika kogumine ja avaldamine (TAI) Tervisestatistika kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine ning terviseuuringute tegemine. 141 Terviseandmete registrite pidamine (TAI) Määratud terviseandmete kogumine, kontrollimine, süstematiseerimine ja avaldamine. 12 142 Teadusprojektide elluviimine (TAI) Evalveeritud teadusvaldkonnas teadusprojektide elluviimine ning tulemuste avaldamine ja jagamine. Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Oodatav tulemus: kogukondade ja paikkondade sidusus suureneb ning erinevused maakondade eeldatavas elueas vähenevad. Oodatavat tulemust aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Erinevused maakondade Võrreldes 2015/2016 ja 0,25% 0,25% 0,25% 0,25% eeldatavas elueas 2016/2017 erinevused vähem kui vähem kui vähem kui vähem kui vähenevad18 suurenesid 0,05 eluaasta 2019 2020 2021 2022 Allikas: Tervise Arengu võrra Instituut 127 Tervisealase teadlikkuse suurendamine (TAI) Üldelanikkonna ja spetsialistide terviseteadlikkuse suurendamine ning rahvatervise spetsialistide täiendav koolitamine. Rahvatervise valdkonna uuringute tegemine. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arendamine. Tegevuskohapõhise terviseedenduse, sh tervist edendavate võrgustike arendamine. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti „KOV terviseedenduse võimekus“ elluviimine. 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine ning uurimistöö (TAI) Koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel. Laste ja noorte terviseuuringute tegemine. 18 Erinevus kõrgeima eeldatava elueaga ja madalaima eeldatava elueaga maakonna vahel 13 Programmi eelarve Juhtimis- Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand Programm Terviseriskide programm Kulud -17 021 613 -15 818 126 -15 823 316 -15 645 767 sh välistoetused ja Programm Terviseriskide programm -3 121 308 -1 079 624 -1 079 624 -902 025 kaasrahastus Mitterahalised Programm Terviseriskide programm -29 094 -27 117 -28 858 -28 573 kulud Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning Meede 1.1. kogukondade ja Kulud -17 021 613 -15 818 126 -15 823 316 -15 645 767 paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning Mitterahalised Meede 1.1. kogukondade ja -29 094 -27 117 -28 858 -28 573 kulud paikkondade võimestamine tervise edendamisel Laste kehalise aktiivsuse Tegevus 1.1.1. -490 324 -606 324 -606 324 -490 325 suurendamine Laste kehalise aktiivsuse Teenus 87 SOM -490 324 -606 324 -606 324 -490 325 suurendamise edendamine Rahvastiku Tegevus 1.1.2. toitumisharjumuste -684 902 -662 410 -662 797 -662 768 parandamine Sekkumised tasakaalustatud toitumise soodustamiseks, Teenus 112 TAI -684 902 -662 410 -662 797 -662 768 uurimistöö ja toitumise andmekogu haldamine Alkoholi tarbimise Tegevus 1.1.3. -2 255 701 -228 652 -228 791 -228 766 vähendamine Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud Teenus 114 TAI -2 255 701 -228 652 -228 791 -228 766 teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine 14 Juhtimis- Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand Tubaka tarbimise Tegevus 1.1.4. -177 074 -177 112 -177 157 -177 149 vähendamine Tubakatarvitamise Teenus 117 vähendamisele suunatud TAI -177 074 -177 112 -177 157 -177 149 ennetus ja ravi Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja Tegevus 1.1.5. -4 047 985 -4 527 845 -4 528 105 -4 528 077 vähendamine ning kahjude vähendamine Narkootikumide tarvitamise ennetamine ning sõltuvusprobleemidega Teenus 119 inimeste ravi, rehabilitatsiooni TAI -4 047 985 -4 527 845 -4 528 105 -4 528 077 ja kahjude vähendamise teenused ning muud sekkumised Vigastuste vähendamine ja Tegevus 1.1.6. -45 512 -45 182 -46 876 -924 ennetamine Vigastustest tingitud Teenus 138 surmajuhtumite andmete TAI -45 512 -45 182 -46 876 -924 kogumine HIV-i ja AIDS-i juhtude Tegevus 1.1.7. -5 640 580 -5 988 618 -5 988 906 -5 988 872 vähendamine HIV-positiivsete patsientide Teenus 100 andmekogu tegevuse SOM -15 000 -15 000 -15 000 -15 000 toetamine HIV ennetus- ja uurimistöö Teenus 123 TAI -5 625 580 -5 973 618 -5 973 906 -5 973 872 ning mõjude vähendamine Tuberkuloosinakkuse Tegevus 1.1.8. -289 828 -296 095 -296 131 -296 123 vähendamine Tuberkuloosi ennetus- ja Teenus 126 uurimistöö ning mõjude TAI -289 828 -296 095 -296 131 -296 123 vähendamine 15 Juhtimis- Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika Tegevus 1.1.9. -2 123 833 -1 983 855 -1 987 806 -2 033 677 kujundamine ja elluviimise korraldamine Terviseriskide ennetamine ja edendamise poliitika Teenus 98 SOM -721 083 -716 641 -718 519 -718 550 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Ennetustegevuste Teenus 139 TAI -68 874 -62 915 -62 922 -62 921 korraldamine Tervisestatistika kogumine ja Teenus 140 TAI -461 707 -461 705 -462 447 -462 423 avaldamine Terviseandmete registrite Teenus 141 TAI -268 535 -268 895 -269 884 -315 780 pidamine Teenus 142 Teadusprojektide elluviimine TAI -603 634 -473 699 -474 034 -474 003 Kogukondade ja Tegevus 1.1.10. paikkondade võimestamine -1 294 968 -1 329 150 -1 329 279 -1 267 659 tervise edendamisel Tervisealase teadlikkuse Teenus 127 TAI -958 717 -1 019 547 -1 019 594 -957 990 suurendamine Laste ja noorte tervise ja Teenus 129 heaolu edendamine ning TAI -336 250 -309 603 -309 685 -309 669 uurimistöö Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 16 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009– 2020 juhtkomisjon. Terviseriskide programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009– 2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Terviseriskide programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Keskkonnatervise programm käsitleb ühisosana tubakatoodete ja e-vedelike koostist puudutavas pädeva asutuse funktsiooni täitmist ning riikliku järelevalve tegemist, samuti tuberkuloosi multiravimresistentsust.  Tervishoiusüsteemi programm käsitleb e-tervise ja andmekvaliteedi teemasid, mis toetavad ennetustegevuste planeerimist ning ARV-ravimite kättesaadavust. 17 Terviseriskide programmi seosed teiste arengukavadega:  Heaolu arengukava 2016–2023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust, töövõime säilitamist ja taastamist ning ebavõrdsuse vähendamist.  Laste ja perede arengukava 2012–2020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi.  Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel.  Liiklusohutusprogramm 2016–2025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist.  Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.  Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid.  Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 fookuses on ühisosana näiteks tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidu tootmisest, valmistamisest ja märgistamisest, uuringute tegemine toidutarbimisharjumuste ja toiduostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist. Seirekorraldus Terviseriskide programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete20 valdkondliku komisjoni21 ülesandeid: o alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine; o kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks.22 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 21 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 22 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 18 lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 19 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 3 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud eesmärk Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03) Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV alaeesmärgi saavutamisse. Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani Laste ja noorte Sotsiaalne turvaline areng sidusus ja Tervislik elu-, töö- Tervislik eluviis Tervishoiu- võrdsed Alaeesmärk 2: ja õpikeskkond Alaeesmärk 4: süsteemi areng võimalused Laste ja noorte suremus Elanikkonna kehaline Alaeesmärk 5: ja psüühika- ning Alaeesmärk 3: aktiivsus on tõusnud, Kõikidele abivajajatele Alaeesmärk 1: käitumishäirete Elu-, õpi- ja toitumine on muutunud on kindlustatud Sotsiaalne sidusus on esmahaigestumus on töökeskkonnast tasakaalustatumaks ja kvaliteetsete suurenenud ja vähenenud ning noored tulenevad terviseriskid riskikäitumine on tervishoiuteenuste ebavõrdsus tervises annavad oma tervisele on vähenenud vähenenud kättesaadavus vähenenud järjest positiivsema hinnangu Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Tervishoiusüsteemi programm hõlmab rohelisena märgitud alaeesmärke. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 1 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase 2020 2021 2022 2023 Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu 24,5% kogukuludest2 < 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0% (2018. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Avaliku sektori tervishoiu kogukulude 12,8% osakaal avaliku sektori kuludest3 ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal 4,9% SKPs4 5,0% 5,0% 5,1% 5,1% (2018. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Ravikindlustusega kaetute osakaal 94,5% rahvastikus5 (2018. a) 99,0% 99,0% 99,0% 99,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa Patsiendi kulutuste osakaal 26,9% soodusravimite ostmisel6 ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% (2018. a) Allikas: Eesti Haigekassa Katmata tervishoiuteenuste vajadus7 16,4 10,9% 10,6% 10,3% 10,0% Allikas: Eurostat (2018. a) Olukorra lühianalüüs Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2018. aastal Eestis 78,4 ja 2016. aastal EL-is 81 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on mõjutanud tervena elatud aastate pikenemist, see näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas (2018. aastal Eesti naistel 55,6 ja meestel 52,8 ning 2016. aastal EL-is vastavalt 64,2 ja 63,5 eluaastat). Kui eelnevatel aastatel lisandus tervena elatud aastaid, siis 2018. aastal toimus langus nii naiste kui meeste näitajates (naistel 3,4 ja meestel 1,7 aastat). Endiselt on suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu. Peamised tervisekao põhjused Eesti meeste hulgas on südame- veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%), naiste hulgas aga südame-veresoonkonnahaigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7%).8 Elanikkonna vananemisega suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste osakaal. Kui 2009. aastal oli 16-aastaste ja vanemate hulgas 40% inimesi, kes põeb mõnda kroonilist haigust, 2 Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks. 3 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest. 4 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust. 5 Mõõdik näitab, kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018. ja 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud, on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasolevat taset säilitada. 6 Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt). 7 Mõõdik näitab nende elanike (16-64-aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on tervishoiuteenus jäänud kättesaamatuks rahalistel põhjustel ning pika ooteaja ja kauge vahemaa tõttu. 8 Allikas: Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis 2017. aastal. 2 siis 2018. aastaks on näitaja tõusnud 46,5%. Samuti on nende hulgas rohkem selliseid inimesi, kelle igapäevased tegevused on piiratud (2018. aastal 37,6% ja 2009. aastal 28,4%).9 Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Seoses vananeva elanikkonna ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga on võtmetähtsusega esmatasandi tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Seetõttu on tervishoiusüsteemi nurgakivi elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja esmatasandi tervishoiuteenused, mis on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks kontaktiks tervishoiusüsteemiga. Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse võimalusi ja suurendab tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutab aastas 77%, eriarstiabi 51%, hambaravi 62% elanikest ja haiglaravil viibib 14%10 elanikest ning kiirabi väljakutseid oli 2018. aastal ligikaudu 270 000. Pereõdedele on antud suurem roll, näiteks patsientide nõustamine ja krooniliste haigete jälgimine koos piiratud retseptiõigusega. Tänu nendele muudatustele on ressursikasutus muudetud tõhusamaks, muu hulgas on vähenenud perearstide töökoormus, mida näitab pereõdede iseseisvate vastuvõttude kasv (aastatel 2007–2017 on suurenenud 4,6 korda, 2017. aastal toimus perearstiabiasutustes 1 428 503 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu). Samas on probleemkohaks EMO külastatavuse kasv. 2017. aastal pöörduti EMOsse ca 462 000 korral, mida on 13% enam kui 2010. aastal. Kergemate kaebustega pöördujatest 40% tõi põhjusena välja õigel ajal perearsti vastuvõtule mittepääsemise.11 Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ning sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud: 2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504). Samas on üldhaiglates ja kohalikus haiglas voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab, et ressursside kasutamist on väiksemates haiglates vaja veel tõhustada. Aastatel 2019–2021 tehakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Välja töötatud lahenduste rakendamisel paraneb ravi järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL-i keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6). Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased, neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26% pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0 ja EL-i keskmine 2,3). Õendusala töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2018. aastal oli see 6,92. 2016. aastal sõlmisid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajaduse kohta aastatel 2017–2020 konsensusleppe, mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele. Samuti 9 Allikas: Statistikaamet 10 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 11 Riigikontrolli audit: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2472/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 3 on ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul. Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud. Selle üheks põhjuseks võib pidada toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2018. aastaks arstide keskmine põhipalk (2011. aastal 1430 eurot ja 2018. aastal 2185 eurot) ja kuupalk koos kõigi lisatasudega (2011. aastal 1784 eurot ja 2018. aastal 2696 eurot) tõusnud 1,5 korda ning ületab rohkem kui kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot (põhipalk 761 eurot), siis 2018. aastal oli see juba 1354 eurot (põhipalk 1145 eurot). Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2018. aasta lõpu seisuga 5,5% elanikest, nimetatud näitaja on alates 2012. aastast langustrendis. Hiljuti tehtud uuringus leiti, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli neid 8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.12 Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2018. aastal 24,5% ja EL-is 2016. aastal keskmiselt 18,2%). Omaosalusest kõige suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 34,8%13 (14,2% käsimüügi- ja 19,5% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (27,9%), mis võrreldes varasemate aastatega 2017. aastal mõnevõrra suurenes (2017. a 31,3% ja 2016. a 28,4%). Selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et alates 1. juulist 2017 hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele elanikkonnale esmavajalikele hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ja alates 2018. aastast kuni 40 eurot aastas. Juba hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste14 hüvitist suurendati kuni 85 euroni aastas (omaosalus 15%). 2018. aastast lisandus nendele veel kindlustatud isikute grupp, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni sündroom. Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist15. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. 2015. aastal oli 7,4% leibkondade omaosaluse osakaal katastroofiline16 ning selle näitajaga on Eesti paljudest teistest ELi riikidest ees. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.17 Seega tuleks Eestis tervishoiukulude omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest. 2018. aastal kasvas leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on tingitud statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusest, mis suurenes ligi poole võrra (2017. aastal 8,5% ja 2018. aastal 16%). 12 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus 13 Tervise Arengu Instituut 14 vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus 15 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf 16 Omaosalust peetakse katastroofiliseks, kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve. 17 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1 4 Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised). Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2018. aastal SKP-st 6,7%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,6% (2017. a). Ühest küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on proovikivi nende lahenduste loomisele ja levikule Eestis. Üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks.18 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu kõrgeim ELis (Eesti 16,4% ja EL 2,0%). Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg (15,0%).19 Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Tervise- ja tööminister esitas valitsusele tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Otsusest tulenevalt on prognoositud, et tervishoiuvaldkonda lisandub vahendeid 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot. Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite ja meditsiiniseadmete loomist võimaldavast tervisetehnoloogia20 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu surve terviseteenustele. Seepärast tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega tegelda ka lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks. Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaa luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt inimgenoomi alal). Kui üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks, siis mõnevõrra vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega (52% elanikkonnast).21 2018. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (15,8%).22 Peamised probleemid 18 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 19 Eurostat 20 Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 21 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 22 Statistikaamet 5 eriarstide puhul on pikad ravijärjekorrad (10,5%). Eesti inimestest 69% hindab tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad, mistõttu on oluline uute võimaluste leidmine ja kasutuselevõtt. Praeguseid murekohti ületades ning e-tervise arendamise kogemusi ja võimalusi kasutusele võttes on nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste ärivõimalused). Kui Eesti ei panusta piisavalt tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmisse või puudub huvi olla katselavaks seal, kus Eestil selleks potentsiaali on (nt kujundada inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi), kaotame võimaluse haarata kasvavat majandusharu ja talente. Selleta jääme ilma ärilisest kasust, andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti kaotame olulise panuse Eesti elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid odavamalt kättesaadavad kui muidu. Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt. Edaspidi on vaja tegeleda nende edasiarendamisega ning hinnata nende mõju nii ootejärjekordadele kui elanike rahulolule. Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne23, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi eeldusi on inimesest lähtuv esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi, sotsiaalteenuste ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest. Samuti on oluline levitada ja kasutada ühiskonnas tõenduspõhist tervisealast teavet, et parandada elanikkonna terviseharitust. Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Arvestades tervishoiutöötajate nappust ja tulevikuprognoose, on teatav koondumine tulevikus möödapääsmatu. Tervishoiuteenuste osutamine nõuab piisaval hulgal personali ja vajadust teenust kasutada, et tagada ravikvaliteet ja teenuse ohutus patsiendile. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline osutada inimestele võimalikult kodu lähedal eelkõige esmatasandi tervishoiu teenuseid ning muid olulisemaid eriarstiabiteenuseid. Väiksemate maakonnahaiglate võrgustamine ning koostöö regionaalhaiglate ja keskhaiglatega aitab tagada ühtlast kättesaadavust, ravikvaliteeti ja ravi järjepidevust. Seda aitavad tagada nii otseinvesteeringud suuremate maakondade tõmbekeskustes asuvatesse haiglatesse kui ka planeerimisel olevad üldhaiglate taristu analüüsid ja nendest lähtuvalt investeeringud maakonnakeskustes asuvatesse üldhaiglatesse. Probleemid ja ülesanded:  ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muutustest tulenevalt ei suuda tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kõigi kindlustatud isikute kulusid;  rahvastiku vananemine ja krooniliste haigustega inimeste arv kasvab, mistõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele ning tekib surve tervishoiukulude kasvule. Seda mõjutavad kallinevad tervishoiuteenused ja innovatiivsed kõrge maksumusega ravimid;  tervishoiuteenuste kättesaadavus elanike hinnangul järjest halveneb ja ravijärjekorrad on pikad;  tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged ning see ohustab kõige 23 Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine. 6 rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi, viies neid vaesusesse või vaesumise ohtu;  ennetusele pööratakse vähe tähelepanu, sh puudub patsiendikeskne kommunikatsioon ning tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks on puudulik;  tervishoiuteenuste koordineerimine ja ravi järjepidevus on ebapiisavad ning seda on vaja tõhustada kõikidel teenuse osutamise tasanditel ja sektorite vahel;  tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne taristu ja seostatud võrgustik ning meeskonnatöö);  jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja terviklikumat lähenemist. Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase 2020 2021 2022 2023 Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus, suurendada elanike teadlikkust ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab tegevusi ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamiseks, EL-i otsustusprotsessis osalemise ettevalmistamiseks, strateegiadokumentide väljatöötamiseks ja nende elluviimise hindamiseks. Siia kuulub ka huvigruppide teavitamine valdkonda puudutavate algatuste ja otsuste kohta ning nende kaasamine aruteludesse. Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2020–2023 on järgmised:  elanikkonna ravikaitse laiendamise võimaluste väljatöötamine ja Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine ning vastavalt otsusele tegevuste jätkamine;  inimeste omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga kaitsta elanikke tervishoiukulude tõttu finantsriski sattumise eest;  erinevate tervishoiu tasandite ning sotsiaalvaldkonnaga hästi seostatud ja inimkeskse haiglavõrgu edasiste arengusuundade analüüsimine ja väljatöötamine;  õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse, kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja -õdede rolli tugevdamiseks;  patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide õiguste kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks ja positiivse patsiendiohutuse kultuuri arendamiseks koos patsiendiohutusjuhtumite registreerimise süsteemi arendamisega;  esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna seostatud teenuste toimemudeli väljatöötamine ja rakendamine, eelkõige kogukonnateenuste väljatöötamine ja rakendamine; 7  panustamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade piires teenuste osutamisse;  tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste arendamine (sh indikaatorite ja seiresüsteemi) ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;  inimkeskse tervisesüsteemi seiremetoodika uuringu tulemuste põhjal inimkeskse lähenemise meetmete seiramise alustamine;  perearstide, pereõdede ja teiste spetsialistidega laste tervise jälgimise indikaatorite kokkuleppimine ning vajalike andmete kogumise uuendamine;  üldhaiglate infrastruktuuri seisukorra analüüs ja kaasajastamisvajaduste väljaselgitamine. Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Mõõdik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase 2020 2021 2022 2023 Krooniliste psüühikahäirega patsientidele koostatud ja rakendatud kriisikaartide arv 50 75 100 100 100 Allikas: Sotsiaalministeerium 72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM) 2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäirega isikute jaoks puudub huvikaitseühing. Sellest lähtuvalt katsetas Sotsiaalministeerium aastatel 2018–2019 kriisikaardi teenust24 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada psüühikahäirega patsienti oma haigusega toime tulema, jagada informatsiooni tema õiguste ja kohustuste kohta ning vajaduse korral juhendada patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi tagada. 73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal menetleti 64 kaebust aastas, siis 2018. aastal juba 191 kaebust. 289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käitumissüsteemi arendamine (SoM) Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla projekti elluviimiseks toetust, mille eesmärk on kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi parandamine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine. Samuti sisaldab projekt sundravi patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusemudeli väljatöötamist kohalikul tasandil rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 24 Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst, psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb. 8 Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Sotsiaalkindlustusamet. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2023 Arstide arv 100 000 elaniku kohta25 355,1 > 350 > 350 > 350 > 350 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a) Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta26 692,4 > 700 > 725 > 750 > 775 Allikas: Tervise Arengu Instituut (2018. a) Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine 5,4 4,6 4,6 4,6 4,6 ravikestus aktiivravis 27 (2018. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi 71,4 85,0 85,0 85,0 85,0 voodihõive 28 (2018. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 79 Residentuurikulude rahastamine Alates 2020. aastast rahastatakse riigieelarvest ainult residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ning baasasutustes residentide juhendamisega seotud kulud. Nimetatud kulusid rahastatakse ka praegu riigieelarvest, kuid varem rahastati riigieelarvest ka residentide töötasu. 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist, ning makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest tasutav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiukulutustest. 25 Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 26 Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 27 Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla. 28 Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 9 272 Eraldis Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline perearstiabi kättesaadavus, sealhulgas perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust väljaarvamine. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises ning töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises. Samuti nõustab amet inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. 70 Tervisekeskuste kaasajastamine (SoM) Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus. Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid, 10 meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest. Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. 69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine (SoM) Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning tegevused üheksa raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y- korpuse (patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017 ning seitsme raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. aasta lõpuks. PERH-i psühhiaatriakliiniku ehitamise toetuse taotlus esitati 22.06.2018, tegevused nelja raviükskuse rajamiseks viiakse ellu 2023. aasta augustiks. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida- Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastakse ERF-i vahenditest TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ alusel. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesandeks on kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, teha ettepanekuid ja viia ellu meetmeid kiirabiteenuse efektiivsemaks korraldamiseks, teha riiklikku järelevalvet kiirabiteenuse osutamise üle. 71 Eriarsti lähtetoetus (SoM) Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on arvestatud toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas. 11 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tervishoiusüsteemi tagasitoomiseks (SoM) Kursuse raames pakutakse teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste kontrolli õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. Eesmärk on see, et nad saaksid peale koolituse läbimist asuda tervishoiusüsteemis tööle õe või arstina. 161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest, surma põhjuse tuvastamise seadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest ja reklaamiseadusest. 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Teenus hõlmab vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamist ja pidamist. Tagatakse analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks vajalike andmete laekumine ja kvaliteet. Registrisse kogutakse andmeid riiklike sõeluuringu programmide raames tehtavate sõeluuringute kohta. Seda tehakse rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute puhul. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd. 83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne29, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks. 164 Mürgistusteabealane nõustamine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud 29 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf 12 visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artiklist 4530, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. Lisaks tagatakse elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ja tervishoiuteenuse osutamiseks antidootide varu moodustamiseks vajaliku info andmine, sh varu nomenklatuur, kogused ja jaotus. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) moodustab Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga ning koostöös tagatakse antidootide käitlemise põhimõtted, mis lähtuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §st 57.2 163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piires ja Terviseamet peab olema väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. 131 Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine (TAI) Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused, mis annavad tervishoiuteenuste osutajatele võimaluse saada ligipääs selleks nõusoleku andnud patsientide digiteeritud geeni-, tervisekäitumise- ja keskkonnaandmete põhjal tehtud personaalsetele tervisesoovitustele. Nende põhjal saab tervishoiuteenuse osutaja otsustada, kas patsiendile on visiidi ajal sobivam määrata ennetustegevused või tema geneetilisele, tervisekäitumise ja keskkonna omapärale vastav ravi. Loodavad lahendused peavad vastama meditsiiniseadmete määruses kehtestatud nõuetele. Prioriteedina arendatakse viis terviklikku IT-lahenduse osa: nõusolekute rakendus, geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond ning personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond. EASi rahastuse toel hangitakse Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös tervishoiu otsustustoe tarkvara, millega viiakse perearstideni personaalmeditsiini, sh geneetilisel infol põhinevad terviseriskide hinnangud ning digitaalsed ravijuhendid esmalt rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste näidetel. Geneetilised terviseriskide hinnangud põhinevad RITA 1 projektist rahastatud kliinilistel uuringutel, mis valideerivad geneetilisi riskiskoore Eesti populatsioonis rinnavähi ja südame- veresoonkonnahaiguste valdkonnas. Lisaks viiakse arstide töölauale geeniandmetel põhinevad farmakogeneetilised soovitused Digiretsepti lahenduses. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artikli 45 punkt 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks. 13 läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Paralleelselt koolitustega luuakse laiemale avalikkusele suunatud kommunikatsioonistrateegia ning alustatakse selle elluviimist. Kommunikatsioonitegevuse eesmärk on teavitada kodanikke personaalmeditsiini võimalustest Eestis. Teenust rahastatakse ERF-i vahenditest. 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu, millega on plaanis tellida personaalmeditsiini tervikliku lahenduse õigusanalüüs ning 100 000 eurot on ette nähtud personaalmeditsiini projekti ERA-PerMed eestipoolse omafinantseeringu ja projekti tegevuste katmiseks ning uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks. 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu agregeeritud terviseinfo andmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja töötada integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos riskianalüüsi tegemise koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 307 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi (TA) Teenus on suunatud oma koduriigist lahkuda otsustanud ja Eestis tööle asuda soovivate tervishoiutöötajate integreerimiseks Eesti tervishoiusüsteemi. Teenuse eesmärk on tervishoiuteenuste kättesaadavuse regionaalne parandamine ja tervishoiutöötajate nappuse leevendamine nendes Eesti piirkondades ja haiglates, kuhu Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad siirduvad harva. 14 Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks Oodatav tulemus: kriitiline vältimatu abi on kriisiolukorras abivajajale tagatud Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Riigi kriisireguleerimise õppus on üks kord kahe aasta jooksul korraldatud ja jah jah jah jah jah nõuetekohaselt dokumenteeritud Allikas: Sotsiaalministeerium 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA) Hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 alusel on moodustatud riigi tervishoiuvaru, mille moodustamist, hoidmist ja uuendamist ning kasutusele võtmist korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 kohaselt Terviseamet. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sh rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur. 15 Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine jah jah jah jah jah korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika kujundamisele on selles valdkonnas kavas täiendada ravimiseadust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv 2001/20/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames saavad arvamust avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid. Teenus hõlmab ka strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat puudutavas. Selles valdkonnas on plaanis välja töötada ravimipoliitika ja selle rakendamiskava, millega seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks. 2020. aasta kevadel rakenduva apteegireformi eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Reformi pikemaajaline eesmärk on rahvatervise kaitse, professionaalsete proviisorite positsiooni tugevdamine ning apteegiteenuse senisest tõhusam lõimimine esmatasandi tervishoidu. Ravimihindade kujunemise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks on vajalik välja töötada täiendavaid meetmeid. Kavas on muuta meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. 16 Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja Terviseamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega31 95% Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja ≥ 98 ≥ 99 ≥ 99 ≥ 99 (2016. a) arstiabile“ Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldusega32 59% ≥ 80 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja (2016. a) arstiabile“ 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Teenuse eesmärk on Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis. 29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA) Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Teenuse eesmärk on ravimialaste teatiste käitlemine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiametile esitatakse näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Ravimiamet süstematiseerib ja hindab saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Teenuse raames esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid ning seeläbi tagatakse kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Ravimiametile esitatakse aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, 31 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele. 32 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea. Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele. 17 narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite, verevalvsusjuhtumite, ravimite reklaami jne kohta. Ravimiamet süstematiseerib ja koondab saabunud aruanded, vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Teenuse sisu on ravimite kvaliteedi hindamine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis turustatavad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Teenuse raames vahendab Ravimiamet ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada. 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalasi küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse pakkumine (SoM) Apteekri lähtetoetus sätestati 2014. aastal ravimiseaduse § 621 alusel ühekordse toetusena. Seda makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Senine praktika aga näitab, et apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimused ning summa vajavad ülevaatamist, et toetust oleks senisest efektiivsemalt võimalik kasutada näiteks maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Apteekri lähtetoetuse süsteemi ülevaatamine ja muutmine toetab ka apteekide omandireformi rakendamist ning aitab kaasa maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse suurendamisele. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse korraldamine (SoM) Teenus hõlmab verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamist ja teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada veredoonorluse propageerimist piisavate verevarude tagamiseks. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks. 300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: Eestis toimuvad meditsiiniseadme kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele, meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul on tagatud, ELi turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenuse sisu on kliiniliste uuringute 18 lubade väljastamine, muudatuste lubamine, uuringukohtade auditeerimine, vajaduse korral ennetähtaegne lõpetamine, uuringuraportid ja kõrvalnähtudega seotud menetlused. Teenuse raames nõustatakse ettevõtteid, tehakse järelevalvet teavitatud asutuste üle, nimetatakse neid, auditeeritakse ja tehakse jooksvat järelevalvet. Lisaks väljastatakse vabamüügi sertifikaate ning täidetakse EUDAMEDi vastutava töötleja rolli Eestis. 301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud, vastuvõetamatud ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud, diagnostilised referentsdoosid on kehtestatud ja vajalikud süsteemid loodud. Kõikides tervishoiuasutustes, kus kasutatakse protseduuride juures ioniseerivat kiirgust, on patsiendi kiirguskaitse samalaadne. Terviseameti turujärelevalve on üles ehitatud vastavalt ELi määrustega 2017/745 ja 2017/746 kehtestatud nõuetele ja ootustele. 19 Programmi eelarve Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Tervishoiusüsteemi Programm Kulud -1 652 712 788 -1 756 493 064 -1 805 962 813 -1 854 242 303 programm Tervishoiusüsteemi sh välistoetused Programm -33 737 636 -32 104 618 -30 571 452 -11 581 820 programm ja kaasrahastus Tervishoiusüsteemi Programm Investeeringud -1 326 905 -1 526 619 -1 561 450 -1 543 450 programm Tervishoiusüsteemi sh välistoetused Programm -410 789 -175 878 -50 000 -32 000 programm ja kaasrahastus Tervishoiusüsteemi Mitterahalised Programm -1 081 152 -1 081 263 -1 114 251 -1 110 410 programm kulud Kvaliteetse tervishoiuteenuse Meede 1.1. Kulud -1 647 178 266 -1 750 690 838 -1 800 142 788 -1 848 410 306 kättesaadavuse tagamine Kvaliteetse tervishoiuteenuse Mitterahalised Meede 1.1. -826 834 -831 558 -863 608 -859 646 kättesaadavuse kulud tagamine Tervisehoiupoliitika kujundamine ja Tegevus 1.1.1. -1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537 elluviimise korraldamine Tervishoiupoliitika Teenus 68 kujundamine ja selle SOM -1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537 elluviimise korraldamine Patsientide Tegevus 1.1.2. võimestamine ja -250 724 -255 190 -183 190 -135 191 õiguste kaitse Patsientide Teenus 72 SOM -19 000 -19 000 -19 000 -19 000 huvikaitseline toetamine 20 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Patsiendikaebuse esitamine Teenus 73 SOM -80 400 -84 866 -84 866 -84 866 tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja Teenus 289 SOM -151 324 -151 324 -79 324 -31 325 käsitlussüsteemi arendamine Kvaliteetsete tervishoiuteenuste Tegevus 1.1.3. -1 644 798 872 -1 748 149 726 -1 797 743 052 -1 846 054 548 kättesaadavuse tagamine Toetuse taotlemine haiglavõrgu Teenus 69 SOM -10 727 945 -13 047 972 -15 267 064 -2 095 157 pädevuskeskuste kaasajastamiseks Toetuse taotlemine Teenus 70 tervisekeskuste SOM -15 858 945 -11 536 972 -10 256 064 -8 461 157 kaasajastamiseks Eriarsti lähtetoetuse Teenus 71 SOM -150 000 -150 000 -150 000 -150 000 taotlemine Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste Teenus 76 SOM -1 432 862 116 -1 508 105 452 -1 531 908 963 -1 588 728 077 korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine Teenus 77 tervishoiutöötajate SOM -69 600 -72 800 -72 800 -72 800 registrisse tagasi toomiseks Residentuurikulude Teenus 79 SOM -2 486 808 -2 638 778 -2 638 778 -2 638 778 rahastamine 21 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse Teenus 80 rahastamine SOM -291 000 -291 000 -291 000 -291 000 geenivaramu pidamisel ja säilitamisel Sundraviteenuse Teenus 83 SOM -5 810 087 -6 316 223 -6 318 902 -6 314 292 rahastamine Kutsehaiguste Teenus 84 SOM -57 000 -57 000 -57 000 -57 000 ekspertiisi rahastamine Müokardiinfarktiregistri Teenus 86 SOM -71 000 -71 000 -71 000 -71 000 pidamise rahastamine Personaalmeditsiini Teenus 89 projekti tegevuskulude SOM -161 621 -162 995 -163 111 -163 084 katmine Personaalmeditsiini IT- Teenus 131 lahenduste arendamine TAI -1 014 175 -1 165 071 -1 165 088 -17 053 ja hankimine Vähktõve ennetus ja Teenus 132 TAI -914 384 -164 356 -164 396 -164 387 sõeluuringud Kiirabiteenuse Teenus 159 TA -198 865 -198 873 -199 217 -199 214 korraldamine Esmatasandi tervishoiu Teenus 160 korraldamine ja TA -556 831 -558 608 -560 375 -560 319 järelevalve Tervishoiuteenuse osutajate Teenus 161 TA -556 526 -558 315 -560 589 -560 528 tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve 22 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Tervishoiutöötajate registreerimise ja Teenus 163 kvalifikatsiooni TA -107 126 -108 885 -109 839 -109 789 tunnustamise taotlemine Mürgistusteabealane Teenus 164 TA -253 728 -253 441 -255 476 -255 430 nõustamine Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks Teenus 241 SOM -5 052 945 -5 052 972 -3 633 064 -869 157 väljaspool pädevuskeskusi Eraldise maksmine Eesti Haigekassale Teenus 272 mittetöötvate vanadus- SKA -166 405 000 -196 244 000 -223 444 000 -233 895 000 ja rahvapensionäride eest Terviseinfo Teenus 287 andmevaramu platvormi TEHIK -711 846 -688 687 loomine Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning Teenus 290 SOM -131 324 -356 324 -106 324 -31 325 ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud Teenus 307 TA -350 000 -350 000 -350 000 -350 000 tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi Valmisoleku tagamine Tegevus 1.1.4. -1 042 817 -1 465 836 -1 466 683 -1 466 677 kriisiolukordadeks Riigi tervishoiuvaru Teenus 166 TA -301 251 -301 257 -301 502 -301 500 haldamine 23 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Tervishoiu hädaolukordadeks ja Teenus 167 riigikaitseks TA -741 566 -1 164 579 -1 165 182 -1 165 177 valmistumise korraldamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe Meede 1.2. Kulud -5 534 523 -5 802 226 -5 820 025 -5 831 997 ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe Mitterahalised Meede 1.2. -254 318 -249 705 -250 643 -250 764 ning kvaliteedi ja kulud kättesaadavuse tagamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning Tegevus 1.2.1. kättesaadavuse -462 735 -459 655 -460 946 -460 968 tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Ravimipoliitika Teenus 91 kujundamine ja selle SOM -462 735 -459 655 -460 946 -460 968 elluviimise korraldamine Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja Tegevus 1.2.2. meditsiiniseadmete -5 326 106 -5 592 276 -5 609 721 -5 621 794 kättesaadavuse tagamine 24 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Ravimitega seotud Teenus 28 lubade ja hinnangute RA -2 625 741 -2 775 609 -2 790 929 -2 801 330 taotlemine Ravimialaste tegevuste Teenus 29 RA -509 868 -541 653 -541 345 -541 695 inspekteerimine Ravimitega seotud Teenus 30 RA -249 796 -254 419 -254 831 -254 980 teatiste esitamine Ravimitega seotud Teenus 31 aruannete esitamine ja RA -142 670 -142 180 -144 179 -144 051 analüüside tellimine Ravimite kvaliteedi Teenus 32 RA -307 636 -323 984 -320 894 -321 923 laboratoorne hindamine Ravimialase teabe Teenus 33 RA -728 919 -780 484 -781 058 -781 351 edastamine Ravimitega seotud Teenus 34 RA -114 870 -126 671 -126 824 -126 838 õigusalane nõustamine Apteekrite lähtetoetuse Teenus 90 SOM -45 000 -45 000 -45 000 -45 000 taotlemine Immunohematoloogiliste Teenus 92 uuringute referentlabori SOM -117 000 -117 000 -117 000 -117 000 teenuse korraldamine Veredoonorluse Teenus 93 propageerimise SOM -17 000 -17 000 -17 000 -17 000 toetamine Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste Teenus 300 TA -161 553 -161 808 -162 714 -162 700 uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine 25 Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 Meditsiiniseadmete turujärelevalve Teenus 301 koordineerimine, TA -306 053 -306 468 -307 947 -307 925 ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 26 Tervishoiusüsteemi programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2020. aastast ei kuulu enam tegevuse 1.1.3 alla teenus nr 74 „Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine“, kuna tervisetehnoloogiate hindamise keskuse tehtavad uuringud puudutavad eelkõige Eesti Haigekassa teenuseid ning seetõttu rahastatakse neid ka Eesti Haigekassa eelarvest. Alates 2020. aastast ei kuulu tegevuse 1.1.3 alla ka teenus nr 88 „Siirdamisasutuse tegevuse toetamine“. Elundidoonorlust ja -siirdamist koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse ülesandeid täitis nelja-aastase lepingu alusel kuni 2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse funktsioonid on reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist puudutavaid ülesandeid ja koordineerib rahvusvahelist koostööd, mistõttu rahastab teenust edaspidi Eesti Haigekassa. Teenuse nr 79 „Residentuurikulude rahastamine“ alt anti Eesti Haigekassale alates 1. jaanuarist 2020 üle residentide töötasu rahastamine. Sotsiaalministeerium jääb jätkuvalt rahastama residentuuri korraldamist ja residentide juhendajate tasusid, mille kuluks on 2020. aastal planeeritud 2,4 miljonit eurot. 27 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Tervishoiusüsteemi programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:  Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis võimaldab tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiupoliitika kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja koolitervishoidu, alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist esmatasandil, tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate. 28  „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“33 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009– 2020 V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis.  „E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.34 E-tervise visioon kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie aasta jooksul. Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnoloogiliste vahendite ja võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei taga üksi nende saavutamist. Tervishoiusüsteemi programmi seosed teiste arengukavadega:  Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi: inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja 16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta, ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud tervisekontroll. Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel ja elluviimisel.  Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane õpe oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamist.  Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse. Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja rahastamine toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm panustab tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse teadlikkuse suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.  Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus. Seirekorraldus Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist; 33 Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 34 E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf 29  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava35 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete36 valdkondliku komisjoni37 ülesandeid:  meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;  meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.38 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 35 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 36 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 37 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 38 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 30 KINNITATUD sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr …. „Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tööturg (TT) Tulemusvaldkonna Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu eesmärk Valdkonna Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm (TT01) Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) Sissejuhatus Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimuse – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Tööturuprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 82,1% Mehed 81,5% 81,5% 81,3% 81,2% Tööjõus osalemise määr 15– (2018. a) 64-aastaste seas, %2 75,5% Naised 73,5% 75,4% 75,2% 75,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) tööjõu-uuring 78,8% Kokku 77,5% 78,5% 78,3% 78,2% (2018. a) Olukorra lühianalüüs Pärast majanduskriisi (2008–2010) on tööturu olukorra näitajad alates 2011. aastast järjepidevalt paranenud. 2018. aastal oli Eestis 15–74-aastaste seas hõivatuid 664 700, töötuid 37 700 ja mitteaktiivseid 274 300.3 Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr on saavutanud rekordtaseme. Tööjõus osalemise määr suurenes 2018. aastal 78,8%-ni (EL28-s 3.–4. kohal) ja tööhõive määr 79,2%-ni (EL28-s 3. kohal). Üle 50-aastaste tööjõus osalemise määralt on Eesti EL-i riikide seas esikohal ning vanemaealiste (55–64-a) tööhõive määralt 4. kohal. Vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele on hõivatute arv aasta-aastalt suurenenud. Juba neljandat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4, mis on 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste tööjõus osalemise ja tööhõive määrale. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on saavutatud hõive taset raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal. 2 Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud. 3 Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel. 4 Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 2 Töötuse määr vähenes aastatel 2011–2015, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni. Töötuse kasvu mõjutas töövõimereformi rakendumine. Jätkuvalt on suured regionaalsed erinevused, Ida-Virumaal ja Kagu-Eesti maakondades on töötuse määr Eesti keskmisega võrreldes ca kaks korda kõrgem. 2017. aastal langes töötuse määr 5,8%-ni ning 2018. aastal 5,4%-ni, mis on viimase 11 aasta madalaim tase. Samal ajal vähenes pikaajalise töötuse määr 2018. aastal 1,3%-ni. Ligi neljandik töötutest on pikaajalised töötud. Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsioonitaset. 2018. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 35%-l naistest ja 30%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2018. aastal väitis 21% pikaajalistest töötutest, et ei oska eesti keelt. Töötus vähenes 2018. aastal nii noorte kui vanemaealiste hulgas. Noorte töötuse määr langes 11,8%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2018. aastal puudus 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 47%-l töötutest 15–24-aastastest meestest ja 52%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017 testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetamise teenust, et motiveerida tööandjaid pakkuma noortele võimalust töötada koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurim probleem vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes. 2016. aastal, olukorras, kus viimase viie aasta jooksul oli püsiva töövõimekaoga inimeste arv ligi 1,9 korda (107 303-ni5) kasvanud ja moodustas 8,2% Eesti rahvastikust (tööealisest rahvastikust, s.o 15–74-aastastest koguni 10,9%) ning kus nende hõivemäär jäi tunduvalt alla Eesti keskmist vastavat näitajat (töövõimetutest naistest töötas hinnanguliselt 50,1% ja meestest 49,9%6), käivitus uus töövõime toetamise süsteem. Uue süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste varasemast aktiivsemat ühiskonna- ja tööelus osalemist. Prognoosi kohaselt oleks endise skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuu keskmine arv kasvanud ca 1,24 korda (132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleksid kasvanud ca 1,5 korda võrreldes 2016. aastaga.7 2018. aastal tehti 48 427 töövõime hindamise otsust, kusjuures puuduv töövõime määrati 31%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime vähenemist ei tuvastatud 11%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul registreeritud töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni ja püsis samal tasemel ka 2018. aastal. 2019. aasta augusti lõpus oli registreeritud töötute koguarv 31 660 (1801 isiku võrra suurem kui aasta tagasi), vähenenud töövõimega isikute arv ja osatähtsus nende seas on pisut kahanenud. Registreeritud töötutest iga kolmas (31,4%, 9936 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2018. aastal rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 10 204 (2016. aastal 2871 ja 2017. aastal 8453) vähenenud töövõimega inimest. Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse süvenemist. Tööjõupuudust suurendab ka ebapiisav kvalifikatsioon ja vananenud oskused. 2018. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta8 193 400 inimest (kellest õppijaid oli 11 300 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 27% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur.9 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise toetust, koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu 5 Sotsiaalkindlustusameti registri materjalid, Sotsiaalministeeriumi arvutused 6 Statistikaameti ETU hinnangul 7 Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 8 Erialase hariduseta isikud – isikud, kellel on alg-, põhi- või üldkeskharidus 9 Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja eelseisva kuue kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosile. 3 ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu-uuringu10 andmetel puutub 88% töötajatest töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4% töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2018. aastal 5167 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1119 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 11. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 20% kõikidest registreeritud tööõnnetustest. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 670 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 30,3 haiguspäeva. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osalemist. Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused, sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokku sobimatud töö tegemise vormid moonutavad töö tegemise suhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töö tegemise kokkuleppeid ja tingivad töö tegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö, lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu arvelt. Töö tegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, huvide tasakaal töö tegemise suhtes osapoolte vahel ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli formaalseks. See võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel, muu emakeelega Eesti elanikel ning madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete 10 Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017 4 täitmise üle, pakub ettevõtetele ESFi toetuse andmise tingimuste vahendite toel tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid, et tuvastada, kõrvaldada ja hoida ära töökeskkonna- ja töösuhtealaseid rikkumisi. Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas need praktikas tõusetunud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning töövaidluse osapooli lepitada või suunata kompromissile õigusrahu saavutamiseks, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril. Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 65,5% Vanemas eas tööealiste Mehed 65,0% 66,0% 65,9% 65,8 (2018. a) inimeste (55–64-a) tööhõive 71,3% määr, %11 Naised 66,8% 71,2% 71,0% 71,0 (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti 68,7% tööjõu-uuring Kokku 66,0% 68,7% 68,6% 68,6 (2018. a) 12,3% Mehed 11,0% 11,0% 10,8% 10,8 Noorte töötuse määr 15–24- (2018. a) aastaste vanuserühmas, %12 11,4% Naised 9,0% 9,0% 8,8% 8,8 Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) tööjõu-uuring 11,8% Kokku 10,0% 10,0% 9,8% 9,8 (2018. a) 1,5% Mehed 2,6% 2,6% 2,4% 2,2 Pikaajalise töötuse määr, (2018. a) %13 1,2% Naised 2,3% 2,3% 2,1% 1,9 Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) sotsiaaluuring 1,3% Kokku 2,5% 2,5% 2,3% 2,1 (2018. a) Tööhõive määr eesti ja 69,8% Eestlased 67,3% 69,9% 69,9% 70,0 teisest rahvusest elanike (2018. a) seas, %14 Teisest 64,3% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 62,1% 64,9% 65,0% 65,0 (2018. a) Statistikaamet elanikud Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest rahvusest elanike vahel15 1,5 1,5 1,5 1,4 1,4 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2018. a) Sotsiaalministeeriumi arvutused 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, %16 51,4% 51,4% 51,5% 51,6% 51,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2018. a) Sotsiaalministeeriumi arvutused 11 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastaste vanuserühmas. 12 Mõõdik näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas. 13 Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 14 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas. 15 Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast. 16 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi. 5 Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse kohta, päevade arv17 30,1 26,1 26,0 25,9 25,8 Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, (2018. a) Tööinspektsiooni register Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks:  analüüsitakse töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele. Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks;  vaadatakse üle tööturuteenuste osutamise korraldus;  töötatakse välja või tõhustatakse meetmeid kõrgemas keskeas olevate inimeste tööjõus ja tööhõives osalemise toetamiseks;  analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks ja tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi teenuseid;  analüüsitakse ja kujundatakse tööturuteenuseid, et soodustada tööturuvajadustele vastavate oskuste arendamist. Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks:  analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust, efektiivsust ja mõju, vajaduse korral arendatakse või muudetakse teenuseid;  analüüsitakse töövõime hindamise metoodika eesmärgipärast toimimist ja teiste riikide parima praktika näitel metoodika arendusvajadust ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse metoodikat;  analüüsitakse, kas töövõime hindamisega seotud protsessid toimivad sujuvalt, ning vajaduse korral optimeeritakse protsesse. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas töötajate töötingimuste parandamiseks:  analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks;  kujundatakse tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, et edendada ohutuskultuuri ning suunata töötajaid ja tööandjaid ohutusnõudeid täitma; 17 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele. 6  muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamisele;  analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;  parendatakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi;  luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik;  analüüsitakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku, et seda kaasajastada;  arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon sobiva töö leidmiseks. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töötajale töö kaotuse korral, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest. 2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab Eesti Töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõime ei olnud varem hinnatud, kui ka neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab Eesti Töötukassa, puude raskusastet Sotsiaalkindlustusamet. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erasektori organisatsioonid. 7 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2023 Tööle liikunud töötute (va vähenenud 60,7% 60,7% 60,6% 60,6% 60,5% töövõimega) osakaal registreeritud töötutest (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute 46,5% 48,1% 48,0% 47,9% 47,8% osakaal vähenenud töövõimega registreeritud (2018. a) töötutest Allikas: Sotsiaalministeerium Rakendunute (va vähenenud töövõimega) 81,4% 82,5% 82,5% 82,5% 82,5% hõives püsimine, (%) (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega tööle rakendunute 79,8% 81,1% 81,1% 81,1% 81,1% hõives püsimine, (%) (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Registreeritud töötute (va vähenenud 145,4 141,1 141,9 142,4 142,9 töövõimega) töötuse mediaankestus, päevade (2018. a) arv Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega registreeritud töötute 186,0 189,5 190,6 191,2 191,9 töötuse mediaankestus, päevade arv (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Uute töötuskindlustushüvitiste saajate 33% 33,2% 33,9% 34,6% 34,6% osakaal uutest registreeritud töötutest, % (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Kulu (kogukulu, v.a. kulu toetustele) * * * * * registreeritud töötu kohta (alates 2021) Allikas: Eesti Töötukassa * Indikaatori alg -ja sihttaseme info esitatakse 2021. aastal. 284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:  Eesti Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ja kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.  Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab Eesti Töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab Eesti Töötukassa kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest.  Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse Eesti Töötukassale edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. 104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sh töötavatele, mitteaktiivsetele (sh koolinoortele) ja töötutele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö 8 otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust Eesti Töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile Eesti Töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetas SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundas oma karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sh noortele, tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest. 105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive suurendamine;  rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;  tööandjate motiveerimine suurema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva, Valga, Võru maakond) töökohtade loomiseks. Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest. 107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks (SoM) Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed, pikka aega tööturult eemal olnud inimesed ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga inimesed). Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest. 226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM) Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile vajalikku tuge tööturul osalemiseks ja tööalaste võimaluste suurendamiseks. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest. 177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine (SKA) Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 9  on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;  on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajaduse korral tuge suundumisel tööle avatud tööturul või tööturuteenuseid saama. Kaitstud tingimustes töötamise korral saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisel selgitatakse välja teenusemudeli rakendamise takistused, hea praktika ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid. Täpsustatakse teenusekirjeldust ja töötatakse välja hindamisvahend teenust saama suunamiseks. Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti pakutav teenus, millega võimaldatakse õigustatud isikutele osta või üürida abivahendeid riigipoolse soodustusega. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Abivahendite kasutamise võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelutoimingutes, sealhulgas toetab tööturul osalemist ja vähendab lähedaste hoolduskoormust. Abivahendi saamise aluseks on puue, töövõime vähenemine või töövõimekaotus 40% ning perearsti, eriarsti, õe, tegevusterapeudi, füsioterapeudi või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud abivahendi vajadus. Lisaks on õigus riigipoolse soodustusega abivahenditele 16–18-aastastel lastel, kellel on eriarst tuvastanud abivahendi vajaduse ning väljastanud selle kohta tõendi. Puudega, töövõimekaotusega alates 40% ning vähenenud töövõimega isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on puudega ning vähenenud töövõimega isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist või piirlimiidi suurendamist. Ühe osana abivahenditeenusest viiakse aastatel 2017–2020 ellu juht- ja abikoerte katseprojekt, mille käigus koostatakse juhtkoerte koolitamise teenuse kirjeldus ning katsetatakse juhtkoerte teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teeb esmase teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes määrab koos kliendiga teenuse eesmärgid. Selle järel liiguvad kliendid teenust saama või rehabilitatsiooniprogrammi, keerukamate juhtumite puhul koostab rehabilitatsioonimeeskond isikliku rehabilitatsiooniplaani. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadustele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Teenuse raames katsetatakse erihoolekandeteenuste disainimudelit. Projekti käigus selgitatakse välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud 10 kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse hindamise instrumendi sobivus sihtrühma toetusvajaduse väljaselgitamiseks ja edasiste otsuste tegemiseks. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande uut teenusemudelit. Samuti pakutakse alates 2019. aastast teenuse raames toetatud töölerakendumise koolitusi. Nimetatud teenuse eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid parandada ka kliendi elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid sotsiaalsüsteemi teenuste raames. Tagades spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest töökoha säilimiseni, ühtlasi suureneb erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda. Teenust rahastatakse ESF-i TAT-de „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. 62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM) Teenuse eesmärk on töövõime toetamise süsteemi elluviimine, sealhulgas spetsialistide koolitamine vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega töötingimuste edendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 243 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SKA) Sotsiaalkindlustusamet levitab uuest töövõime toetamise süsteemist teadlikkuse suurendamise eesmärgil infomaterjale ning korraldab infopäevi. Toimuvad uue töövõime toetamise süsteemi koolitused ja teavitustöö. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM) Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine või inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest. Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon. Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb 11 töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhete ja töökeskkonna rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik lepitaja. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal 83% kontrollitud ettevõtetest, % 84% 84% 85% 85% (2018. a) Allikas: Tööinspektsioon Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 1046,5 hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta < 1000 < 1000 < 1000 < 1000 (2018. a) Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet18 Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud 23,4 tööpäevade arv 100 hõivatu kohta < 20 <20 < 20 < 20 (2018. a) Allikas: Tööinspektsioon, Haigekassa 283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI) Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega, soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist, tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk tööealiste töötajate töövõime säilitamine ja parandamine, sealhulgas tööandja toetamine töökeskkonna edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Teenusega viiakse ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest. 61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM) Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eelduste arendamiseks. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 176 Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid teevad töökeskkonnaalast (töötervishoid, tööohutus ja töösuhted) järelevalvet, renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse sattumist ja kutsehaigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine. Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on 18 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Tööõnnetuste hinnangulise arvu (mis on saadud registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga ) vähenemine viitab töökeskkonna paranemisele. 12 luua tugevad ja usaldusväärsed suhted kahe riigi asutuste vahel, vahetada kogemusi ja praktikat ning korraldada ühiselt teavitustegevusi. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist. 171 Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu panustatakse tööturuosapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse. 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Teenuse sisu on kollektiivsete töötülide ennetamine ja lahenduste pakkumine töötüli osapooltele. 179 Lisapuhkuse hüvitis vähenenud töövõimega inimestele (SKA) Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele (SKA) Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 275 Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA) Teenuse näol on tegemist hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused sügava puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks. Töölepingu seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel. Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Oodatud tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, %* Allikas: Sotsiaalministeerium Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga üle Eesti programmipõhiselt osutatud rehabilitatsiooniteenuseid saanud klientide osakaal* Allikas: Sotsiaalministeerium * Sihttasemed töötatakse välja 2020. aasta jooksul SoMi, AKRKi ja HTMi koostöös 13 281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA- ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks, samuti selgitada välja inimese soovid, vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist. 282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks, samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. 14 Programmi eelarve Juhtimis- Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023 tasand Programm Tööturuprogramm Kulud -675 040 253 -735 517 331 -740 943 428 -744 009 080 sh välistoetused ja Programm Tööturuprogramm -38 624 035 -35 893 925 -22 013 796 -4 482 954 kaasrahastus Programm Tööturuprogramm Investeeringud -822 134 -71 092 -79 550 -79 550 sh välistoetused ja Programm Tööturuprogramm -773 917 0 0 0 kaasrahastus Mitterahalised Programm Tööturuprogramm -151 848 -135 353 -328 913 -328 141 kulud Kõrge tööhõive taseme Meede 1.1. Kulud -675 040 253 -735 517 331 -740 943 428 -744 009 080 saavutamine ja hoidmine Kõrge tööhõive taseme Meede 1.1. Investeeringud -822 134 -71 092 -79 550 -79 550 saavutamine ja hoidmine Kõrge tööhõive taseme Mitterahalised Meede 1.1. -151 848 -135 353 -328 913 -328 141 saavutamine ja hoidmine kulud Tööturupoliitika kujundamine ja Tegevus 1.1.1. -2 068 253 -1 971 365 -1 977 462 -1 977 497 elluviimise korraldamine* Tööturupoliitika kujundamine ja Teenus 60 SOM -2 068 253 -1 971 365 -1 977 462 -1 977 497 selle elluviimise korraldamine Aktiivsete ja passiivsete Tegevus 1.1.2. -659 360 577 -720 381 635 -725 241 800 -727 286 376 tööturuteenuste osutamine Töövõimereformi sihtrühma Teenus 40 töövõimelisuse tõstmine ja nende SOM -80 147 -75 174 -27 064 -25 157 töötamise soodustamine Töövõime toetamise süsteemi Teenus 62 SOM -795 144 -27 972 -27 064 -25 157 elluviimine Karjäärinõustamise Teenus 104 SOM -2 355 945 -1 787 972 -27 064 -25 157 kättesaadavuse suurendamine Tööturuteenuste osutamine Teenus 105 tagamaks paremaid võimalusi SOM -4 165 945 -4 229 972 -27 064 -25 157 hõives osalemiseks Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute Teenus 107 SOM -1 927 945 -1 927 972 -27 064 -25 157 tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks 15 Tööturuteenuste osutamine Teenus 108 SOM -18 637 945 -20 061 972 -20 655 064 -4 312 157 töövõimereformi sihtrühmale Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste Teenus 177 SKA -8 699 072 -7 396 943 -1 286 110 -111 057 osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Noortegarantii tugisüsteemi Teenus 226 SOM -243 550 -53 259 -52 655 -50 697 väljaarendamine Töövõime toetamise süsteemi Teenus 243 SKA -61 885 -45 399 -45 650 -45 677 elluviimine Eesti Töötukassale eraldise Teenus 284 andmine aktiivsete ja passiivsete SOM -622 393 000 -684 775 000 -703 067 000 -722 641 000 tööturuteenuste osutamiseks Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine -10 518 853 -10 128 303 -10 862 538 -11 882 990 Töötüli lepituse läbiviimine ja Teenus 35 kollektiivsete töösuhete alase RLK -134 910 -136 931 -136 926 -136 775 nõustamise pakkumine Tööandjaid ja töötajaid toetavad Teenus 61 tegevused töötingimuste SOM -707 618 -474 972 -27 064 -25 157 edendamiseks Teenus 171 Töövaidluste lahendamine TI -940 763 -954 990 -1 023 161 -1 022 021 Teenus 176 Riikliku järelevalve tegemine TI -2 062 935 -2 048 704 -2 121 215 -2 120 995 Lisapuhkuse hüvitis vähenenud Teenus 179 SKA -5 150 509 -5 838 743 -6 770 985 -7 746 013 töövõimega inimestele Teenus 180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele SKA -59 887 -64 121 -67 363 -67 391 Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku Teenus 275 SKA -138 887 -168 121 -205 363 -254 391 töötavale pereliikmele Nõustamisteenuse osutamine ning Teenus 283 töövõimet hoidva ja säästva TI -1 323 345 -441 719 -510 459 -510 247 töökeskkonna arendamine Erivajadustega inimeste Tegevus 1.1.4. isesesiva toimetuleku ja -3 244 417 -3 171 381 -3 190 541 -3 190 357 tööalase tegevuse toetamine Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate Astangu Teenus 281 -2 573 364 -2 529 167 -2 543 537 -2 543 400 õppimise ja töölerakendamise KRK toetamine Töölesaamist toetavate teenuste Astangu Teenus 282 (tööalane rehabilitatsioon ja -671 053 -642 214 -647 004 -646 958 KRK kaitstud töö) arendamine 16 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 17 Tööturuprogrammi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2020. aastast panustab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ainult tööturuprogrammi, kus on kaks teenust – teenus nr 281 „Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine“ ning teenus nr 282 „Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine“. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel kaotati hoolekandeprogrammi teenus nr 280 „Rehabilitatsiooniteenuse arendamine ja programmipõhise lähenemise rakendamise toetamine Eestis“, kuna teenuse tegevused suunati 2019. aastal Sotsiaalkindlustusametile. Alates 2020. aastast ei kajastu eraldi teenustena enam tegevuse 1.1.2 teenus nr 244 „Töövõime toetamise süsteemi toetavate institutsioonidevaheliste andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ning arendamine“ ning tegevuse 1.1.3 teenus nr 246 „Tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine“. Teenus nr 244 on edaspidi kajastatud tegevuse 1.1.1 teenuse nr 60 „Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ all ning teenus 246 on kajastatud tegevuse 1.1.3 teenuse nr 283 „Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ all. 18 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele alustele.  Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh 19 soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt inimeste tööelus osalemise toetamisega. Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühitamise ning paindlike töövormide teemadega.  Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega, samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja ümberõppe teemasid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja töötingimuste parandamisega.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üks eesmärk on tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu. Seirekorraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava19 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete20 valdkondliku komisjoni21 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks22. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 20 Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 21 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 22 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 20 lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 21 MINISTRI KÄSKKIRI 31.01.2020 nr 12 Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmid: 1.1. Keskkonnatervise programm (lisa 1). 1.2. Terviseriskide programm (lisa 2). 1.3. Tervishoiusüsteemi programm (lisa 3). 1.4. Hoolekandeprogramm (lisa 4). 1.5. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 5). 1.6. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 6). 1.7. Laste ja perede programm (lisa 7). 1.8. Tööturuprogramm (lisa 8). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel