Egon Veermäe Meie 31.01.2020 nr 6-1/191698/2000516
peadirektor
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
Puuetega inimeste terviseandmete massiline edastamine
Lugupeetud peadirektor
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegutseb õiguspäraselt, kui
saadab linnadele ja valdadele nende territooriumil elavate puuetega inimeste isikuandmeid.
Andmete saatmise eesmärk on informeerida linnu ja valdu inimeste võimalikust abivajadusest ja
aidata omavalitsusi sotsiaalteenuste planeerimisel ja pakkumisel. SKA tugineb andmete
edastamisel sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-le 13.
Leian, et puuetega inimeste terviseandmete massiline edastamine SKS § 13-le tuginedes ei ole
õiguspärane. Andmete saatmisel ei ole järgitud ka isikuandmete töötlemise tehnilisi nõudeid.
Mõistan, et SKA püüab aidata kohalikke omavalitsusi puuetega inimeste toetamisel, kuid austada
tuleb ka inimeste eraelu puutumatust. Juhul kui tekib vajadus korraldada
sotsiaalhoolekandeteenuste osutamist teisiti, kui SHS võimaldab, tuleb seadust muuta. Inimestele
peaks jääma õigus abist ja oma isikuandmete töötlemisest keelduda.
SKA selgituste kohaselt tuginetakse andmete edastamisel SHS §-le 13, mis sätestab, et abivajaja
perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja
ja teised isikud peavad teatama abivajavast inimesest või perest sellele kohalikule omavalitsusele,
kus abivajaja rahvastikuregistri andmete kohaselt elab. SKA tõlgendab seda sätet nõnda, et kui
inimese puue on kindlaks määratud, vajab ta abi ning SKA-l on kohustus sellest linna või valda
teavitada.
Õiguskantsleri hinnangul ei anna SHS § 13 SKA-le õigust kõikide puuetega inimeste andmeid
linnadele ja valdadele edastada, tuginedes üksnes puude määramise faktile. Sätte eesmärk on
kohustada teatama üksnes nendest inimestest, kelle abivajadus on ilmne või tuvastatud, mitte
kõigist nendest, kes võivad abi vajada. SHS § 13 viitab sellele, et mõeldud on olukorda, kus
kohalik omavalitsus peaks leidma lahenduse parasjagu tema territooriumil viibiva abivajaja
abistamiseks.
Sellest tulenevalt ei saa abivajajast teavitamise kohustust vaadelda mitte teoreetilise abivajaduse
korral, vaid eeskätt siis, kui konkreetse inimese abivajadus on kindlaks tehtud, näiteks kui SKA
on tuvastanud, et inimene vajab linna või valla tagatavat abi. Seega võib objektiivsete asjaolude
põhjal eeldada, et inimene vajabki tegelikult abi. Üksnes puue ei pruugi linna või valla pakutavate
teenuste kontekstis tähendada abivajadust. SHS § 13 ei võimalda tõlgendust, mis annaks SKA-le
2
aluse puuetega inimeste terviseandmeid abstraktsetel eesmärkidel (nt linna ja valla sotsiaalteenuste
planeerimise hõlbustamine) massiliselt töödelda.
SHS § 15 lõige 1 sätestab, et linn või vald selgitab välja abi taotleva inimese abivajaduse ja sellele
vastava abi. Seega on abivajaduse hindamise aluseks isiku enda pöördumine.
SHS § 151 annab linnale ja vallale erandina võimaluse selgitada noorte abivajadus välja
omaalgatuslikult. Tegemist on proaktiivse teenusega1, mis võimaldab linnal ja vallal seaduses ette
nähtud juhtudel tuvastada noore individuaalne abivajadus ning pakkuda sellest lähtudes kindlat
teenust. Seadus sätestab abivajava noore tuvastamise kriteeriumid (SHS § 151 lõige 2),
töödeldavate andmete selge koosseisu (SHS § 151 lõige 4) ja andmetöötlust puudutavad nõuded.
Selgelt on kehtestatud õigus kohaliku omavalitsuse abist ja kontaktidest keelduda (SHS § 151 lõige
8).
Juhul kui linnad ja vallad soovivad inimeste võimalikku abivajadust proaktiivselt tuvastada ka
muudel juhtudel (nt puuetega inimeste puhul), peab see toimuma seaduse alusel. Teenuste
planeerimiseks on linnadele ja valdadele võimalik saata isikustamata andmeid. Selleks et teha
isikustatud andmed linnadele ja valdadele kättesaadavaks, võib SHS-s kehtestada sarnaselt SHS
§-ga 151 võimalike abivajajate määratlemise kriteeriumid, andmetöötlust puudutavad üksikasjad
ning õiguse abist ja oma isikuandmete töötlemisest keelduda. Siiski ei ole ka sellisel juhul andmete
massiline edastamine vajalik ega põhjendatud. Sotsiaalteenuste ja -toetuste määramiseks saavad
linnad ja vallad kasutada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit, milles esitatud informatsioon
peab olema kättesaadav.
Õiguskantsleri korraldatud koosolekul möönis SKA esindaja, et mainitud isikuandmete
edastamise puhul on amet tõlgendanud kehtivat õigust liiga avaralt. Teadaolevalt on SKA nende
andmete edastamise praeguseks lõpetanud.
Isikuandmete senine massiline edastamine (sh ilma tehnilisi nõudeid järgimata) on intensiivne
sekkumine inimeste eraelu puutumatusse. Selle üle teeb haldusjärelevalvet Andmekaitse
Inspektsioon, kes teadaolevalt saatis 22.01.2020 SKA-le sellesisulise järelepärimise.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Andmekaitse Inspektsioon
Sotsiaalministeerium
Erkki Sven Margna 693 8430
[email protected]
1
Vt teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste § 2 lõige 3.