dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eriteenistujate tervisetõendite ühtlustamisest ja digitaliseerimisest

Sotsiaalministeerium · 29. jaanuar 2020
Viit
5.2-2/275-1
Registreeritud
29. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. veebruar 2020

Failid

  • 📎1-62000-1 29.01.2020 Väljaminev kiri.asice599 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 29.01.2020 nr 1-6/2000-1 Eriteenistujate tervisetõendite ühtlustamisest ja digitaliseerimisest Austatud sotsiaalminister Pöördun Teie poole juba 2014. aasta lõpus tõusetunud probleemiga seoses politseiametnike ja päästeteenistujate tervisekontrollidega. I. Probleem seisneb selles, et politseiametnikud ja päästeteenistujad, kes on samal ajal alarmsõidukijuhid, peavad läbima kaks tervisekontrolli. Selle põhjuseks on see, et päästeteenistujate ja politseiametnike ning alarmsõidukijuhtide tervisekontrolle reguleerivad eri määrused1, milles on erinevad tervisenõuded, uuringute mahud, perioodsus, tervisekontrolli tegija ja tervisekontrolli otsuse edastamise viis. i. Politseiametnik ja päästeteenistuja läbivad tervisekontrolli iga kolme aasta järel, I grupi politseinik ja I grupi päästeteenistuja alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast ühe aasta järel. Alarmsõidukijuht läbib tervisekontrolli reeglina iga viie aasta järel. ii. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli otsus liigub Maanteeametisse elektrooniliselt, kuid eriteenistuja ja alarmsõidukijuhi tervisekontrolli otsus saadetakse asutusele paberkandjal. See tähendab, et asutus sisestab kahe eriliigilise tervisekontrolli otsused riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse käsitsi, mis on aeganõudev ja ebamõistlik ressursikasutus. iii. Probleem puudutab ka vanglaametnikke, kelle hulgas on samuti alarmsõidukijuhid. II. Kahe tervisekontrolli läbimine tähendab asutustele lisakulu, sest tasuda tuleb kahe tervisekontrolli eest. Politseiametniku tervisekontrolli eest tuleb tasuda ca 55 või 150 eurot (meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast lisandub koormustest, mis maksab 95 eurot) ja päästeteenistuja tervisekontrolli eest 80 eurot (esmane tervisekontroll maksab 100 eurot). Vanglateenistuja tervisekontroll maksab ca 110 eurot. Eriteenistuja alarmsõidukijuhi tervisekontrolli eest tasutakse 35–45 eurot. i. Kokku kulub minimaalselt2 Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) politseinike tervisekontrollidele kolme aasta jooksul 205 645 eurot3 (3739 politseinikku x 55 eurot 1 Politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud VV määrus „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, päästeteenistuse seaduse alusel kehtestatud siseministri määrus „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, liiklusseaduse alusel kehtestatud VV määrus „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ 2 Kuna alates 40. ja 50. eluaastast sagenevad tervisekontrollid, siis tegelikult on kulud suuremad. 3 Summale lisanduvad koormustesti kulud. 1 tervisekontroll), Päästeametil (PÄA) 123 920 eurot (1549 päästeteenistujat x 80 eurot tervisekontroll) ja Sisekaitseakadeemial (SKA) 5720 eurot (64 politseiametnikku ja päästeteenistujat x 80 eurot tervisekontroll ja 5 vanglaametnikku x 120 eurot tervisekontroll). Tegelik kulu on aga suurem, kuna alates 40. eluaastast tehakse olenevalt vanusest politseinikele ja päästeteenistujatele tervisekontrolle iga kahe või ühe aasta järel ning lisandub ka täiendavate uuringute tasu (näiteks koormustest). ii. Vanglaametnike tervisekontrollidele kulub kolme aasta jooksul 84 370 eurot (770 vanglaametnikku x 110 eurot tervisekontroll). iii. PPA-l ja PÄA-l kulub alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele viie aasta jooksul kokku 135 315 eurot (3007 eriteenistujat x 45 eurot alarmsõidukijuhi tervisekontroll), SKA-l kulub viie aasta jooksul alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele 900 eurot (20 eriteenistujat x 45 eurot). Vanglateenistusel kulub alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele viie aasta jooksul 5775 eurot (165 vanglateenistujat x 35 eurot alarmsõidukijuhi tervisekontroll).4 III. Kahe tervisekontrolliga kaasneb ka teenistuja teenistusest eemalolek kahel korral. i. Ühele tervisekontrollile kulub keskmiselt kaks tundi, s.t eriteenistuja ja alarmsõidukijuhi tervisekontrollidele kulub kokku keskmiselt neli tundi. Tervisekontrolli aeg loetakse tööaja hulka, s.t tööandja peab selle aja eest maksma teenistujale palka, millele lisanduvad kuluna tööandja maksud.5 ii. PPA politseiametniku keskmine põhipalk on kuus 1667 eurot, koos maksudega 2230,4 eurot (1667 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 26,55 eurot (2230/168 x 2), 2400 politseiametniku (alarmsõidukijuht) kahe tunni palk on 63 720 eurot (2400 x 26,55). Palgakulu on aastas kokku 12 744 eurot arvestusega, et politseinik käib alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel.6 iii. PÄA komandotasandi päästeteenistuja keskmine põhipalk on kuus 1137 eurot, koos maksudega 1521,30 eurot (1137 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 18,10 eurot (1521/168 x 2), 607 päästeteenistuja (alarmsõidukijuht) kahe tunni palk on 10 987 eurot (607 x 17,69). Palgakulu on aastas kokku 2197 eurot arvestusega, et päästeteenistuja käib alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel. iv. SKA eriteenistujate keskmine palk ühes kuus on 1955 eurot, koos maksudega 2615,80 eurot (1955 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 31,14 eurot (2615,8/168x2), 20 eriteenistuja (alarmsõidukijuhi) kahe tunni palk on 623 eurot (20 x 31,14). Palgakulu on aastas kokku 125 eurot arvestusega, et eriteenistuja käib alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel. v. Vanglaametniku keskmine palk ühes kuus on 1676 eurot7, koos tööandja maksudega 2243 eurot (1676 x 1,338) eurot, kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 26,7 eurot (2243/168x2). Seega 165 vanglaametniku kahe tunni palk on 4405,5 (165 x 26,7) eurot ning kulu ühes aastas kokku 881,10 eurot arvestusega, et vanglaametnik käib alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel. vi. Kahel korral teenistusest eemalolek tähendab, et tervisekontrollis käimise ajal peab keegi teine teenistusülesandeid täitma või neid ei täideta sellel ajal üldse. Arvestades Eesti demograafilist olukorda ja seda, et tööealine elanikkond väheneb, on kahes tervisekontrollis käimine ebamõistlik ja põhjendamatu tervisekontrollide dubleerimine. Ajal, kui veel kehtib eriteenistuja tervisekontrolli otsus, peab eriteenistuja minema alarmsõidukijuhi tervisekontrolli. Samas on eriteenistuja tervisenõuded rangemad, kui alarmsõidukijuhi tervisenõuded. 4 Kulu arvestamisel on võetud aluseks, et eriteenistujast alarmsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel. 5 Arvestuste aluseks on võetud eriteenistujate keskmine määratud palk seisuga 31. jaanuar 2020. aastal (personali- ja palgaarvestuse andmekogu aruanne HR014). 6 Kehtiva praktika järgi PPA-l säästu ei teki, kuna politseiametnik ei käi praegu reeglina eraldi alarmsõidukijuhi tervisekontrollis. 2 IV. Kaks tervisekontrolli mõjutavad ka arstide tööaega. Alarmsõidukijuhi arstlik kontroll kestab 60–90 minutit. Kui võtta aluseks, et alarmsõidukijuhid käivad kontrollis viie aasta järel, siis kulub terviskontrollidele viie aasta jooksul minimaalselt 3990 tundi (3192 eriteenistujat x 75/60), aastas minimaalselt ca 798 arstide töötundi. V. Kokku puudutab eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite ühtlustamine ja digitaliseerimine 6127 eriteenistujat, kellest on alarmsõidukijuhte kokku 3192:  PPA-s 3739 politseiametnikku, kellest alarmsõidukijuhte 2400;  PÄA-s 1549 päästeteenistujat, kellest alarmsõidukijuhte 607;  Sisekaitseakadeemias 69 eriteenistujat, kellest alarmsõidukijuhte 20;  vanglateenistuses 770 vanglaametnikku, kellest alarmsõidukijuhte 165;  Kaitsepolitseiameti teenistujate andmed on kaitstud riigisaladusega;  Häirekeskuses on 169 päästeteenistujat, kelle hulgas ei ole alarmsõidukijuhte. Kokkuvõte kahe tervisekontrolliga kaasnevate kulude ja võimaliku kokkuhoiu kohta: 1. Kui ühtlustada eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollid, oleks PPA, PÄA ja vanglate minimaalne kokkuhoid tervisekontrollidelt viie aasta jooksul kokku ca 142 000 eurot, s.o 28 400 eurot aastas. 2. PPA, PÄA, SKA ja vanglate palgakulu eriteenistujate tervisekontrollide ajal on viie aasta jooksul kokku ca 79 735 eurot, s.o 15 947 eurot aastas.  Alarmsõidukijuhi tervisekontrollidele kulub politseinikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel viie aasta jooksul kokku ca 6384 tundi, s.o 1277 tundi aastas. Alarmsõidukijuhi tervisekontrollide aega saaks PPA ja PÄA kasutada oma põhiülesannete täitmiseks, sealhulgas inimeste turvalisuse tagamiseks. 3. Alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele kulub aastas viie aasta jooksul 3990 arstide töötundi, s.o 798 arstide töötundi aastas, mida arstid saaksid kasutada muude ülesannete täitmiseks, sh patsientide vastuvõtmiseks ja ravimiseks, ennetustööks jne. VI. 2016. aastal saatis Siseministeerium Sotsiaalministeeriumile „Arendusidee eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite võrdsustamiseks ning elektroonilise tervisetõendi arendamiseks“. i. Arendusidee peamine eesmärk oli  võrdsustada eriteenistuja (politseiametnik, päästeteenistuja, vanglaametnik) ja mootorsõidukijuhi (alarmsõidukijuhi) tervisetõendid, võttes aluseks eriteenistuja tervisenõuded, kuna need on rangemad,  aktsepteerida eriteenistuja tervisetõendit alarmsõidukijuhi tervisetõendina,  võimaldada edastada tervisetõendi otsuse andmed automaatselt riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse ning edastada tervisetõendi otsus (automaatselt genereeritud dokument) automaatselt asutusele e-posti teel. VII. 2019. aasta alguses algatas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koos Sotsiaalministeeriumiga tervisetõendite digitaliseerimise arendusprojekti „e- Tõendid: II etapp“. Projekti eesmärk on muuta eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu kontrolli dokumendid (tervisedeklaratsioon, tervistõendid ja terviskontrolli otsused) elektroonseks. i. Projekti järgi täiendatakse olemasolevat tervise infosüsteemi (TIS) teenust „e-Tõend“. Selleks kutsuti mitmel korral kokku asjaomaste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste esindajatest koosnev töörühm, kes vaatas üle iga tervisetõendite kasutusala 3 vaates tervisedeklaratsiooni, tervisetõendi ja selle otsuse andmekoosseisud ning tervisetõendi päringu viisid. ii. Projekti rahastamiseks esitati 2019. aasta alguses taotlus raha saamiseks Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Arendusprojekt pidi algama 2019. aasta sügisel. iii. 2020. aasta alguseks ei ole tervisetõendite digitaliseerimise II etapi arendustega veel algust tehtud. Eelmisel aastal selgus, et projekt ei saa SF-st raha, sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kehtestas lisatingimuse, millele tervisetõendite II etapi arendusprojekti taotlus ei vastanud. Siseministeerium teeb järgmised ettepanekud eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide probleemi lahendamisel. 1. Siseministeeriumi andmetel plaanivad TEHIK ja Sotsiaalministeerium esitada uue taotluse Euroopa Liidu Struktuurifondidest tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimise arendusprojektile raha eraldamiseks 2020. aasta veebruaris. Pärast raha eraldamist alustatakse e-tervisetõendite arendustegevustega 2020. aasta sügisel. 13. jaanuaril 2020. aastal TEHIK-ust saadud andmete kohaselt on taotletav summa 250 000 eurot. Kui tervisetõendite digitaliseerimise arendustegevusteks Euroopa Liidu Struktuurifondidest raha ei eraldata, palume tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimise projekti pidada siiski prioriteetseks ning leida raha muudest vahenditest. 2. Tervisetõendite digitaliseerimise arendusprojekti „e-Tõendid: II etapp“ eesmärk on muuta eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu kontrolli dokumendid (tervisedeklaratsioon, tervistõendid ja terviskontrolli otsused) elektroonseks. Projekti eesmärk ei sisalda eraldi eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide võrdsustamist ja digitaliseerimist. Sellele vaatamata palume projekti elluviimisel arvestada ka eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimisega. 3. 13. jaanuaril 2020. aastal saatis sotsiaalminister kooskõlastamisele töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (tööelu infosüsteemi arendamine). Seadusmuudatuste väljatöötamiskavatsuse üks eesmärk on digitaliseerida töötajate tervisekontrolli otsuse vormistamine, edastamine ja haldamine. Eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide ühtlustamise ja digitaliseerimisega seotud seadusmuudatused saab lisada töötajate tervisekontrollide digitaliseerimisega seotud seadusmuudatuste juurde. Selleks palume Sotsiaalministeeriumil kaasata seadusmuudatuste ettevalmistamisesse ka Siseministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Svetlana Meister 6125012 [email protected] 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel