Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
29.01.2020 nr 1-6/2000-1
Eriteenistujate tervisetõendite
ühtlustamisest ja digitaliseerimisest
Austatud sotsiaalminister
Pöördun Teie poole juba 2014. aasta lõpus tõusetunud probleemiga seoses politseiametnike ja
päästeteenistujate tervisekontrollidega.
I. Probleem seisneb selles, et politseiametnikud ja päästeteenistujad, kes on samal ajal
alarmsõidukijuhid, peavad läbima kaks tervisekontrolli. Selle põhjuseks on see, et
päästeteenistujate ja politseiametnike ning alarmsõidukijuhtide tervisekontrolle
reguleerivad eri määrused1, milles on erinevad tervisenõuded, uuringute mahud, perioodsus,
tervisekontrolli tegija ja tervisekontrolli otsuse edastamise viis.
i. Politseiametnik ja päästeteenistuja läbivad tervisekontrolli iga kolme aasta järel, I grupi
politseinik ja I grupi päästeteenistuja alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ja alates
50. eluaastast ühe aasta järel. Alarmsõidukijuht läbib tervisekontrolli reeglina iga viie
aasta järel.
ii. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli otsus liigub Maanteeametisse elektrooniliselt, kuid
eriteenistuja ja alarmsõidukijuhi tervisekontrolli otsus saadetakse asutusele
paberkandjal. See tähendab, et asutus sisestab kahe eriliigilise tervisekontrolli otsused
riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse käsitsi, mis on aeganõudev ja
ebamõistlik ressursikasutus.
iii. Probleem puudutab ka vanglaametnikke, kelle hulgas on samuti alarmsõidukijuhid.
II. Kahe tervisekontrolli läbimine tähendab asutustele lisakulu, sest tasuda tuleb kahe
tervisekontrolli eest. Politseiametniku tervisekontrolli eest tuleb tasuda ca 55 või 150 eurot
(meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast lisandub koormustest, mis maksab 95 eurot) ja
päästeteenistuja tervisekontrolli eest 80 eurot (esmane tervisekontroll maksab 100 eurot).
Vanglateenistuja tervisekontroll maksab ca 110 eurot. Eriteenistuja alarmsõidukijuhi
tervisekontrolli eest tasutakse 35–45 eurot.
i. Kokku kulub minimaalselt2 Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) politseinike
tervisekontrollidele kolme aasta jooksul 205 645 eurot3 (3739 politseinikku x 55 eurot
1 Politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud VV määrus „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, päästeteenistuse seaduse alusel kehtestatud siseministri määrus „Päästeteenistujate
kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, liiklusseaduse alusel kehtestatud VV
määrus „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja
tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki
ja trammi juhtimine ei ole lubatud“
2 Kuna alates 40. ja 50. eluaastast sagenevad tervisekontrollid, siis tegelikult on kulud suuremad.
3 Summale lisanduvad koormustesti kulud.
1
tervisekontroll), Päästeametil (PÄA) 123 920 eurot (1549 päästeteenistujat x 80 eurot
tervisekontroll) ja Sisekaitseakadeemial (SKA) 5720 eurot (64 politseiametnikku ja
päästeteenistujat x 80 eurot tervisekontroll ja 5 vanglaametnikku x 120 eurot tervisekontroll).
Tegelik kulu on aga suurem, kuna alates 40. eluaastast tehakse olenevalt vanusest
politseinikele ja päästeteenistujatele tervisekontrolle iga kahe või ühe aasta järel ning
lisandub ka täiendavate uuringute tasu (näiteks koormustest).
ii. Vanglaametnike tervisekontrollidele kulub kolme aasta jooksul 84 370 eurot (770
vanglaametnikku x 110 eurot tervisekontroll).
iii. PPA-l ja PÄA-l kulub alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele viie aasta jooksul kokku
135 315 eurot (3007 eriteenistujat x 45 eurot alarmsõidukijuhi tervisekontroll), SKA-l kulub
viie aasta jooksul alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele 900 eurot (20 eriteenistujat x
45 eurot). Vanglateenistusel kulub alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele viie aasta
jooksul 5775 eurot (165 vanglateenistujat x 35 eurot alarmsõidukijuhi tervisekontroll).4
III. Kahe tervisekontrolliga kaasneb ka teenistuja teenistusest eemalolek kahel korral.
i. Ühele tervisekontrollile kulub keskmiselt kaks tundi, s.t eriteenistuja ja
alarmsõidukijuhi tervisekontrollidele kulub kokku keskmiselt neli tundi.
Tervisekontrolli aeg loetakse tööaja hulka, s.t tööandja peab selle aja eest maksma
teenistujale palka, millele lisanduvad kuluna tööandja maksud.5
ii. PPA politseiametniku keskmine põhipalk on kuus 1667 eurot, koos maksudega 2230,4
eurot (1667 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 26,55 eurot (2230/168
x 2), 2400 politseiametniku (alarmsõidukijuht) kahe tunni palk on 63 720 eurot (2400 x
26,55). Palgakulu on aastas kokku 12 744 eurot arvestusega, et politseinik käib
alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel.6
iii. PÄA komandotasandi päästeteenistuja keskmine põhipalk on kuus 1137 eurot, koos
maksudega 1521,30 eurot (1137 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on
18,10 eurot (1521/168 x 2), 607 päästeteenistuja (alarmsõidukijuht) kahe tunni palk on
10 987 eurot (607 x 17,69). Palgakulu on aastas kokku 2197 eurot arvestusega, et
päästeteenistuja käib alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel.
iv. SKA eriteenistujate keskmine palk ühes kuus on 1955 eurot, koos maksudega 2615,80
eurot (1955 x 1,338), kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 31,14 eurot
(2615,8/168x2), 20 eriteenistuja (alarmsõidukijuhi) kahe tunni palk on 623 eurot (20 x
31,14). Palgakulu on aastas kokku 125 eurot arvestusega, et eriteenistuja käib
alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel.
v. Vanglaametniku keskmine palk ühes kuus on 1676 eurot7, koos tööandja maksudega
2243 eurot (1676 x 1,338) eurot, kahe tunni keskmine palk koos maksudega on 26,7 eurot
(2243/168x2). Seega 165 vanglaametniku kahe tunni palk on 4405,5 (165 x 26,7) eurot
ning kulu ühes aastas kokku 881,10 eurot arvestusega, et vanglaametnik käib
alarmsõidukijuhi tervisekontrollis viie aasta järel.
vi. Kahel korral teenistusest eemalolek tähendab, et tervisekontrollis käimise ajal peab
keegi teine teenistusülesandeid täitma või neid ei täideta sellel ajal üldse. Arvestades
Eesti demograafilist olukorda ja seda, et tööealine elanikkond väheneb, on kahes
tervisekontrollis käimine ebamõistlik ja põhjendamatu tervisekontrollide dubleerimine.
Ajal, kui veel kehtib eriteenistuja tervisekontrolli otsus, peab eriteenistuja minema
alarmsõidukijuhi tervisekontrolli. Samas on eriteenistuja tervisenõuded rangemad, kui
alarmsõidukijuhi tervisenõuded.
4 Kulu arvestamisel on võetud aluseks, et eriteenistujast alarmsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel.
5 Arvestuste aluseks on võetud eriteenistujate keskmine määratud palk seisuga 31. jaanuar 2020. aastal (personali- ja
palgaarvestuse andmekogu aruanne HR014).
6 Kehtiva praktika järgi PPA-l säästu ei teki, kuna politseiametnik ei käi praegu reeglina eraldi alarmsõidukijuhi
tervisekontrollis.
2
IV. Kaks tervisekontrolli mõjutavad ka arstide tööaega. Alarmsõidukijuhi arstlik kontroll
kestab 60–90 minutit. Kui võtta aluseks, et alarmsõidukijuhid käivad kontrollis viie aasta
järel, siis kulub terviskontrollidele viie aasta jooksul minimaalselt 3990 tundi (3192
eriteenistujat x 75/60), aastas minimaalselt ca 798 arstide töötundi.
V. Kokku puudutab eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite ühtlustamine
ja digitaliseerimine 6127 eriteenistujat, kellest on alarmsõidukijuhte kokku 3192:
PPA-s 3739 politseiametnikku, kellest alarmsõidukijuhte 2400;
PÄA-s 1549 päästeteenistujat, kellest alarmsõidukijuhte 607;
Sisekaitseakadeemias 69 eriteenistujat, kellest alarmsõidukijuhte 20;
vanglateenistuses 770 vanglaametnikku, kellest alarmsõidukijuhte 165;
Kaitsepolitseiameti teenistujate andmed on kaitstud riigisaladusega;
Häirekeskuses on 169 päästeteenistujat, kelle hulgas ei ole alarmsõidukijuhte.
Kokkuvõte kahe tervisekontrolliga kaasnevate kulude ja võimaliku kokkuhoiu kohta:
1. Kui ühtlustada eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollid, oleks PPA, PÄA ja
vanglate minimaalne kokkuhoid tervisekontrollidelt viie aasta jooksul kokku ca 142 000
eurot, s.o 28 400 eurot aastas.
2. PPA, PÄA, SKA ja vanglate palgakulu eriteenistujate tervisekontrollide ajal on viie aasta
jooksul kokku ca 79 735 eurot, s.o 15 947 eurot aastas.
Alarmsõidukijuhi tervisekontrollidele kulub politseinikel, päästeteenistujatel ja
vanglaametnikel viie aasta jooksul kokku ca 6384 tundi, s.o 1277 tundi aastas.
Alarmsõidukijuhi tervisekontrollide aega saaks PPA ja PÄA kasutada oma
põhiülesannete täitmiseks, sealhulgas inimeste turvalisuse tagamiseks.
3. Alarmsõidukijuhtide tervisekontrollidele kulub aastas viie aasta jooksul 3990 arstide
töötundi, s.o 798 arstide töötundi aastas, mida arstid saaksid kasutada muude ülesannete
täitmiseks, sh patsientide vastuvõtmiseks ja ravimiseks, ennetustööks jne.
VI. 2016. aastal saatis Siseministeerium Sotsiaalministeeriumile „Arendusidee eriteenistujate
ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite võrdsustamiseks ning elektroonilise tervisetõendi
arendamiseks“.
i. Arendusidee peamine eesmärk oli
võrdsustada eriteenistuja (politseiametnik, päästeteenistuja, vanglaametnik) ja
mootorsõidukijuhi (alarmsõidukijuhi) tervisetõendid, võttes aluseks eriteenistuja
tervisenõuded, kuna need on rangemad,
aktsepteerida eriteenistuja tervisetõendit alarmsõidukijuhi tervisetõendina,
võimaldada edastada tervisetõendi otsuse andmed automaatselt riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogusse ning edastada tervisetõendi otsus (automaatselt
genereeritud dokument) automaatselt asutusele e-posti teel.
VII. 2019. aasta alguses algatas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koos
Sotsiaalministeeriumiga tervisetõendite digitaliseerimise arendusprojekti
„e- Tõendid: II etapp“. Projekti eesmärk on muuta eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja
töötervishoiu kontrolli dokumendid (tervisedeklaratsioon, tervistõendid ja terviskontrolli
otsused) elektroonseks.
i. Projekti järgi täiendatakse olemasolevat tervise infosüsteemi (TIS) teenust „e-Tõend“.
Selleks kutsuti mitmel korral kokku asjaomaste ministeeriumide ja nende valitsemisala
asutuste esindajatest koosnev töörühm, kes vaatas üle iga tervisetõendite kasutusala
3
vaates tervisedeklaratsiooni, tervisetõendi ja selle otsuse andmekoosseisud ning
tervisetõendi päringu viisid.
ii. Projekti rahastamiseks esitati 2019. aasta alguses taotlus raha saamiseks Euroopa Liidu
Struktuurifondidest. Arendusprojekt pidi algama 2019. aasta sügisel.
iii. 2020. aasta alguseks ei ole tervisetõendite digitaliseerimise II etapi arendustega veel
algust tehtud. Eelmisel aastal selgus, et projekt ei saa SF-st raha, sest Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kehtestas lisatingimuse, millele tervisetõendite II etapi
arendusprojekti taotlus ei vastanud.
Siseministeerium teeb järgmised ettepanekud eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide
tervisekontrollide probleemi lahendamisel.
1. Siseministeeriumi andmetel plaanivad TEHIK ja Sotsiaalministeerium esitada uue taotluse
Euroopa Liidu Struktuurifondidest tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimise
arendusprojektile raha eraldamiseks 2020. aasta veebruaris. Pärast raha eraldamist
alustatakse e-tervisetõendite arendustegevustega 2020. aasta sügisel.
13. jaanuaril 2020. aastal TEHIK-ust saadud andmete kohaselt on taotletav summa 250 000
eurot. Kui tervisetõendite digitaliseerimise arendustegevusteks Euroopa Liidu
Struktuurifondidest raha ei eraldata, palume tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimise
projekti pidada siiski prioriteetseks ning leida raha muudest vahenditest.
2. Tervisetõendite digitaliseerimise arendusprojekti „e-Tõendid: II etapp“ eesmärk on muuta
eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu kontrolli dokumendid
(tervisedeklaratsioon, tervistõendid ja terviskontrolli otsused) elektroonseks. Projekti
eesmärk ei sisalda eraldi eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide
võrdsustamist ja digitaliseerimist. Sellele vaatamata palume projekti elluviimisel arvestada
ka eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimisega.
3. 13. jaanuaril 2020. aastal saatis sotsiaalminister kooskõlastamisele töötervishoiu ja
tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (tööelu infosüsteemi arendamine).
Seadusmuudatuste väljatöötamiskavatsuse üks eesmärk on digitaliseerida töötajate
tervisekontrolli otsuse vormistamine, edastamine ja haldamine.
Eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide ühtlustamise ja digitaliseerimisega
seotud seadusmuudatused saab lisada töötajate tervisekontrollide digitaliseerimisega seotud
seadusmuudatuste juurde. Selleks palume Sotsiaalministeeriumil kaasata seadusmuudatuste
ettevalmistamisesse ka Siseministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
4