Pr Marika Priske Teie: 22.01.2020 nr 7-1.2/20-00114-2
Sotsiaalministeerium
Meie: 29.01.2020 nr 1-9/1205
Kontrolltehingute regulatsiooni rakendamisest
viimase kahe kalendriaasta vältel
Vastuseks Jevgeni Ossinovski 20.01.2020.aastal esitatud küsimusele kontrolltehingute
rakendamise mõju kohta ja lähtudes Riigikantselei ülesandest esitame käesolevaga andmed oma
valitsemissala korrakaitseorganite poolt läbi viidud järelevalvetoimingute kohta.
Selgitame esmalt, et kontrolltehing oma iseloomult on 2018. aasta alguses loodud abinõu, mille
abil on võimalik teha reaalset järelevalvet alaealistele alkoholi ja tubakatoodete müümise üle.
Kontrollimise abil on võimalik müügitehingu toimumist tõendada.
Kirjeldame, kuidas toimub kontrolltehingu läbiviimine. Politsei saab kontrolltehinguid teha
laekunud informatsiooni põhjal. Näiteks kui laekub vihje, et mõnes kindlas kaupluses on
alaealisele müüdud alkoholi või tubakatooteid. Pärast kontrolltehingu tegemist tutvustatakse
müügiettevõttele selle tulemusi. Kui politsei on tuvastanud, et alaealisele müüdi alkoholi või
tubakatoodet, siis annab politsei müüjatele ja müügikohtade esindajatele soovitusi, kuidas
tulevikus alaealistele alkoholi müümist ennetada. Enamikul juhtudest on kauplused huvitatud
edaspidisest koostööst ja koolitustest, et tulevikus selliseid olukordi vältida. Siiski on ka
kaubandusettevõtteid, kes leiavad, et politsei teeb taolise järelevalvemeetme kohaldamisega
kaubandusettevõttele ülekohut.
Positiivne on politsei vaates asjaolu, et suured poeketid teevad ka ise palju selleks, et alkohol ja
tubakatooted ei oleks alaealistele kättesaadavad. Näiteks teevad kaubandusettevõtted Rimi ja
Coop oma poodides kontrolloste. Maxima võtab hommikul tööle tulnud inimestelt allkirja selle
kohta, et nad on teadlikud alaealistele alkoholi ja tubakatoodete müügikeelust. Selleks, et müüja
arvutusega ei eksiks, on Coopil ja Grossil kassades „spikker“, mis näitab ostja vanust.
Selgitame, et kontrolltehingule ei järgne menetlust, kuna tegemist on riikliku järelevalve
erimeetmega, mida saab rakendada siis, kui on olemas info, et müügikohas müüakse alaealistele
kas alkoholi või tubakatooteid. Seega otsustab iga politseijaoskond ise, millal on võimalik
meedet rakendada. Eelnevale lisaks, kuna tegemist ei ole süüteomenetlusega, siis ei talletata
kõnealuseid andmeid politsei menetlusinfosüsteemis. Käesolev sisend on koostatud, kogudes
andmeid politseijaoskondadest.
Järgnevalt on toodud 2019. aastal läbi viidud kontrolltehingute tulemused prefektuuride lõikes
ja järgnevalt ka politseijaoskondade alusel:
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
- Põhja prefektuuris viidi läbi 68 kontrolltehingut, 53. korral müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Lõuna prefektuuris viidi läbi 22 kontrolltehingut, 15. korral müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Lääne prefektuuris viidi läbi 26 kontrolltehingut, 14. juhul müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Ida prefektuuris viidi läbi 3 tehingut, 1. korral müüdi alaealisele alkoholi või
tubakatooteid.
Politseijaoskond Kontrolltehingute Tulemused
arv 2019 aastal (müüdi
alaealistele)
Pärnu linn 9 9
Pärnu maakond 4 3
Järvamaa 2 0
Saaremaa 7 2 (tubakas)
Hiiumaa 0
Haapsalu 4 2
Rakvere 3 1
Viljandimaa 5 4
Põlvamaa 0
Tartumaa 1 1
Tartu linn 6 3
Võrumaa 0
Valgamaa 0
Jõgevamaa 10 7
Harjumaa 68 53
Kokku 119 83
2018. aastal teostati kontrolltehinguid kokku vaid 13, neist:
- Lääne prefektuuris 1 – Kuressaare politseijaoskond teostas 1. tubakamüügi
kontrolltehingu, mille käigus fikseeriti tubakamüük alaealisele.
- Põhja prefektuuris 10 – Kesklinna politseijaoskond teostas 8. alkoholimüügi
kontrolltehingut, neist kahel korral fikseeriti alkoholimüük alaealisele. Lääne-Harju
politseijaoskond teostas 2 alkoholimüügi kontrolltehingut, rikkumisi ei tuvastatud.
- Ida prefektuuris 2 – Rakvere politseijaoskond teostas 1. alkoholimüügi kontrolltehingu,
mille käigus fikseeriti alkoholimüük.
- Lõuna prefektuur 0
Võrreldes 2019. aastaga on 2018. aasta järelevalve teostamise mahud oluliselt väiksemad.
Põhjused selleks seisnevad selles, et tegemist oli politsei vaates uue meetmega, mis nõudis
politseiametnikelt kohanemisaega ning vajas täiendavat politseiametnike julgustamist,
hakkamaks meedet aktiivselt rakendama.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Esitame eeltoodule lisaks prefektuuride ülevaate probleemkohtadest kontrolltehingute
läbiviimisel kahe viimase aasta näitel:
- Ida prefektuur toob välja selle, et kõige suuremaks takistuseks kontrolltehingute puhul
on sobivate alaealiste leidmine, keda kontrollostude tegemisel kasutada.
- Lääne prefektuur toob välja, et peaaegu kõik müügikohad soovivad paremuse poole
püüelda, samas on ka neid, kes on probleemide suhtes ükskõiksed.
- Lõuna prefektuuri hinnangul on kontrolltehingu ettevalmistamine ja läbiviimine
mahukas tegevus. Tuleb hankida info, leida sobiv alaealine, saada lapsevanema
nõusolek, viia ost läbi, koostada märgukiri ja teha koolitus. Siiski näitavad senised
tulemused, et tehtud töö tulemusena on müüjad muutunud tähelepanelikumaks.
- Põhja prefektuur jagab oma mõtteid järgnevalt: on oluline, et kaupmees, omanik ja
müüja teaks, mida noorele alkoholi müües valesti tehti. Oluline on, et teguviisi
analüüsitakse ning püütakse leida lahendusi. Reeglina ollakse alkoholi müügikeelust
alaealisele teadlikud. Eksimusi põhjendatakse hajameelsusega, kiire tööga ja kohati
soovitakse kliendiga konflikte vältida. Peamiselt on politsei jaoks probleemsed väikesed
kauplused, ajutised müügiletid, baarid ja lõbustusasutused, kus töökollektiiv sagedasti
vahetub. Seetõttu ei pruugi müüjad saada vastavat koolitust. Noorematel müüjatel
puudub ka kogemus, mistõttu võib neil olla konfliktiolukordi keerulisem lahendada.
Suuremates ketikauplustes on sotsiaalne kontroll suurem ja müüjad teadlikumad. Lisaks
toimuvad seal süsteemsed koolitused. Väga oluline on kogukonnaliidrite sõnum.
Tallinna linnajuhid on selles osas kindlasti täna eeskujuks (nt erinevad nõuded alkoholi
müüjatele). Alkoholimüük alaealisele peab ilmselgelt leidma suuremat vastukaja ja
hukkamõistu nii kogukonna kui riigi tasandil laiemalt.
Loodan, et meie sisendandmed on piisavad, kirjeldamaks kontrolltehingute regulatsiooni
rakendamise ulatust. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku pärast kolme aasta möödumist
regulatsiooni esmakordsest rakendamisest teostada mõjuhinnang, et kaardistada alkoholi ja
tubakatoodete kättesaadavust alaealiste hulgas ja hinnata üldise alkoholi tarbimise määra
võimalikke muutuseid ühiskonnas.
Täiendavate küsimuste korral palume lahkelt pöörduda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
Teadmiseks:
Riigikantselei
Rahandusministeerium
Liisa Abel 6125048
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562