dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused

Sotsiaalministeerium · 28. jaanuar 2020
Viit
1.2-3/259-1
Registreeritud
28. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. veebruar 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice3938 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 28.01.2020 nr 1-4/20/361 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu koos lisadega 1–6 2. Seletuskiri koos lisaga Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Agne Aruväli, 626 2968 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 15.01.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 Nr Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused Määrus kehtestatakse veeseaduse § 54 lõike 7 ning § 61 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala ning eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse: 1) vooluveekogude, seisuveekogude ja rannikuvees eristatud pinnaveekogumite nimekiri; 2) eristatud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedinäitajate väärtused; 3) pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi ning territoriaalmere keemilise seisundiklassimääramise kord; 4) pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude elustiku kaitseks vajalikud vee kvaliteedinäitajate väärtused ja hea seisundi kirjeldus. (2) Määrust kohaldatakse pinnaveele, välja arvatud siirdeveele. (3) Territoriaalmerele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud seisundiklasside määramise korda üksnes territoriaalmere keemilise seisundi hindamiseks veeseaduse § 61 lõike 1 järgi. (4) Määruse eesmärk on määrata kindlaks veeseaduse §-s 33 sätestatud pinnavee kaitse eesmärgi saavutamiseks pinnaveekogumid ja täpsustada pinnaveekogumite, sealhulgas veeseaduse § 55 kohaselt määratud tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab kavandada ja ellu viia tegevusi, mis soodustavad säästvat ja kestlikku veekasutust ja tagavad veeressursside pikaajalise kaitse. § 2. Terminid (1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid pinnavesi ja pinnaveekogum järgmises tähenduses: 1) pinnavesi on maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamise korral ka territoriaalmeri; 1 2) pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või nende osa, või rannikuvee osa. (2) Vooluveekogum on peamiselt jõel, ojal, paisjärvel, peakraavil, kanalil või kraavil, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutataval veekogu osal, eristatud pinnaveekogum. (3) Maismaa seisuveekogum on peamiselt järvel või järvedel eristatud pinnaveekogum. (4) Rannikuveekogum on rannikuvees eristatud pinnaveekogum. (5) Kvaliteedielement on kvaliteedinäitajate rühm või üks kvaliteedinäitaja, mis kirjeldab vee- elustiku ühte või mitut osa või vee-elustiku jaoks olulisi füüsikalis-keemilisi, keemilisi või hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid ja tingimusi. (6) Kvaliteedielementi, mis kirjeldab vee-elustiku mitut osa, võib jagada kvaliteedi allelementideks. 2. peatükk VEEKOGUMITE JA VEEKOGUDE TÜÜBID, PINNAVEEKOGUMITE NIMEKIRI, PINNAVEEKOGUMITE, TERRITORIAALMERE, TUGEVASTI MUUDETUD VEEKOGUMITE JA TEHISVEEKOGUMITE SEISUNDIKLASSID NING SEISUNDIKLASSI MÄÄRAMISE KORD 1.jagu Veekogumite ja veekogude tüübid ning pinnaveekogumite nimekiri § 3. Vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite, rannikuveekogumite ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude tüübid (1) Veekogutüüp on veekogu või selle osa looduslike omaduste kogum, mis eristab vaadeldavat veekogu või selle osa ülejäänud veekogust või selle osadest või ülejäänud veekogudest või nende osadest. (2) Vooluveekogumite ja vooluveekogumiga hõlmamata ojade, peakraavide, kanalite, kraavide ja paisjärvede veekogutüübid on järgmised: 1) tüüp V1A–KaVo– tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik; 2) tüüp V1A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik; 3) tüüp V1B–KaVo – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus loodusliku veerežiimi (loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik; 4) tüüp V1B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik; 2 5) tüüp V2A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km2; 6) tüüp V2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km2; 7) tüüp V3A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1000–10 000 km2; 8) tüüp V3B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1000–10 000 km2; 9) tüüp V4B – jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi). (3) Maismaa seisuveekogumite ja maismaa seisuveekogumiga hõlmamata järvede veekogutüübid on järgmised: 1) tüüp S1 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, kalgiveelised (üldaluselisus >240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus >400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest; 2) tüüp S2 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest; 3) tüüp S3 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest; 4) tüüp S4 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures ≥4 m-1, värvus ≥100° Pt-Co skaalal) järved; 5) tüüp S5 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järved; 6) tüüp S6 – Võrtsjärv – veepeegli pindalaga 100–300 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv; 7) tüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Pihkva ja Lämmijärv) – veepeegli pindalaga alates 1000 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv; 8) tüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) – veepeegli pindalaga alates 1000 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv; 9) tüüp S8 – rannajärved – kloriidirikkad (kloriidide sisaldus >25 mg/l) järved, mille kaugus merest on ≤5 km, sõltumata veepeegli pindalast, vee karedusest, kihistumisest, heledusest või tumedusest. (4) Rannikuveekogumite veekogutüübid on järgmised 1) tüüp R1 – Soome lahe kaguosa – oligohaliinne (2,5–6 psu) avatud rannikuvesi; 2) tüüp R2 – Pärnu laht – oligohaliinne (4,0–5,5 psu) poolsuletud rannikuvesi; 3) tüüp R3 – Soome lahe lääneosa – mesohaliinne (4,5–6,5 psu) sügav rannikuvesi; 3 4) tüüp R4 – Läänemere läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6–7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi; 5) tüüp R5 – Väinameri – mesohaliinne (3–6,5 psu) madal, varjatud, segunenud rannikuvesi; 6) tüüp R6 – Liivi laht – mesohaliinne (4–6 psu) madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi. § 4. Pinnaveekogumid, mille seisundiklass tuleb määrata (1) Nende pinnaveekogumite nimekiri, mille seisundiklass tuleb määrata, on esitatud vesikondade kaupa käesoleva määruse lisades 1–3 järgmiselt: 1) pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas (lühend EE1) – lisa 1; 2) pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas (lühend EE2) – lisa 2; 3) pinnaveekogumid Koiva vesikonnas (lühend EE3) – lisa 3. (2) Pinnaveekogumite nimekirjas esitatakse iga vooluveekogumi, maismaa seisuveekogumi ja rannikuveekogumi kohta: 1) nimetus; 2) kuuluvus vesikonda; 3) kood; 4) veekogutüüp. (3) Vooluveekogum, maismaa seisuveekogum või rannikuveekogum eristatakse ja kantakse käesoleva määruse lisadesse 1–3 juhul, kui sellel veealal on pinnavee seisundi hindamine veemajanduslikust, sealhulgas vee kasutamise või vee-elustiku kaitse seisukohast oluline. (4) Pinnaveekogumite ja nendega seonduva info arvestust peab, pinnaveekogumite kaardid koostab, säilitab ja avalikustab Eesti Looduse Infosüsteemi vastutav töötleja. 2. jagu Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassid § 5. Pinnaveekogumi ökoloogilised seisundiklassid (1) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass on pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit iseloomustav seisundiklass veeseaduse § 59 lõike 1 tähenduses. (2) Pinnaveekogumi väga hea ökoloogilise seisundiklassi korral vastavad veekogutüübile omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused looduslikele võrdlustingimustele või ilmutavad üksnes minimaalseid inimese tekitatud kõrvalekaldeid looduslikest võrdlustingimustest ning veekogutüübile omaste füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogiliste seisundiklasside määrangud ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus osutab inimese tekitatud muutuse puudumisele või minimaalsele muutusele. (3) Pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi korral osutavad veekogutüübile omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tekitatud väikesele kõrvalekaldele looduslikest võrdlustingimustest. Vooluveekogum ei ole tõkestatud ega pinnaveekogumis ei ole muudetud teisi hüdromorfoloogilisi omadusi viisil, mis märgatavalt mõjutaks pinnaveekogumi 4 bioloogilisi kvaliteedinäitajaid. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi määrang ning vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus osutavad nõrgale inimese tekitatud muutusele. (4) Pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tegevuse tõttu mõõdukalt kõrvale looduslikest võrdlustingimustest. Need väärtused osutavad mõõdukale inimmõjule ning suuremale häiritusele, kui ilmneb hea seisundiklassi korral. Vooluveekogumi tõkestamisega või pinnaveekogumi hüdromorfoloogiliste omaduste muutmisega on märgatavalt kahjustatud pinnaveekogumi bioloogilisi kvaliteedinäitajaid või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi määrang osutab mõõdukale inimmõjule või vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus osutab tugevale inimese tekitatud muutusele. (5) Pinnaveekogumi halva ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tegevuse tõttu tugevasti kõrvale looduslikest võrdlustingimustest või pinnaveekogumis puudub suur osa tavaliselt selle veekogutüübiga häirimatus olekus seotud bioloogilistest kooslustest. Vooluveekogumi tõkestamisega või pinnaveekogumi hüdromorfoloogiliste omaduste muutmisega on tugevasti kahjustatud pinnaveekogumi bioloogilisi kvaliteedinäitajaid või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi määrang osutab tugevale inimese tekitatud muutusele. (6) Pinnaveekogumi väga halva ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimmõju tõttu väga tugevasti kõrvale looduslikest võrdlustingimustest. Pinnaveekogumis puudub inimese tegevuse tõttu elustik või vesi või osutab füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi määrang väga tugevale inimese tekitatud muutusele. § 6. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundiklassi tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega: 1) väga hea – eresinine; 2) hea – roheline; 3) kesine – kollane; 4) halb – oranž; 5) väga halb – punane. § 7. Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassid (1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass on tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilist potentsiaali iseloomustav seisundiklass veeseaduse § 60 lõike 1 tähenduses. (2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi väga hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi korral on bioloogilised kvaliteedinäitajad ligilähedased selle veekogumiga kõige sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvale looduslikule heas seisundis veekogumile, võttes arvesse veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevaid hüdromorfoloogilisi ja füüsikalis-keemilisi muutusi. 5 (3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi korral on bioloogilistes kvaliteedinäitajates väga hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes mõningaid muutusi, mida põhjustavad veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised muutused. (4) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi kesise ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi korral on bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes väga hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes märgatavaid muutusi, mida põhjustavad veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis- keemilised muutused. (5) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi halva ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi korral on bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes väga hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes väga suured muutused, mis viitavad ökosüsteemi tugevale häiritusele ja mida põhjustavad veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised muutused. § 8. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes (1) Tugevasti muudetud veekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega: 1) väga hea ja hea – ühelaiused rohelised ja helehallid triibud; 2) kesine – ühelaiused kollased ja helehallid triibud; 3) halb – ühelaiused oranžid ja helehallid triibud. (2) Tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega: 1) väga hea ja hea – ühelaiused rohelised ja tumehallid triibud; 2) kesine – ühelaiused kollased ja tumehallid triibud; 3) halb – ühelaiused oranžid ja tumehallid triibud. § 9. Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi keemilise seisundi klassid (1) Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi keemilise seisundi klass on veekogumi keemilist seisundit iseloomustav seisundiklass veeseaduse § 59 lõike 2 ja § 60 lõike 2 tähenduses. (2) Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi, tehisveekogumi või territoriaalmere keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi järgmiselt: 1) hea – pinnaveekogumis, tugevasti muudetud veekogumis, tehisveekogumis või territoriaalmeres asjakohasest maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud proovides või eksperdiarvamuse alusel ei ületa mitte ühegi prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine ega teatava muu saasteaine sisalduse aasta keskmine väärtus veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud aasta keskmist keskkonna kvaliteedi piirväärtust, ega mitte ühegi asjakohase prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine ega teatava muu saasteaine sisaldus asjakohasest maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud üksikproovis või 6 eksperdiarvamuse alusel ei ületa veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi suurimat lubatud piirväärtust; 2) halb – pinnaveekogumis, tugevasti muudetud veekogumis, tehisveekogumis või territoriaalmeres asjakohasest maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud proovides või eksperdiarvamuse alusel ületab ühe või mitme prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine või teatava muu saasteaine sisaldus veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. § 10. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete mõju tunnusvärv pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kujutamisel aruannetes ja ülevaadetes Pinnaveekogumid, tugevasti muudetud veekogumid või tehisveekogumid, mille head ökoloogilist seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata selle tõttu, et vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldus vees ületab keskkonna kvaliteedi piirväärtust, tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes musta täpiga. § 11. Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi, tehisveekogumi või territoriaalmere keemilise seisundi klassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi tehisveekogumi või territoriaalmere keemilise seisundi klasse tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega: 1) hea – sinine; 2) halb – punane. 3.jagu Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklassi määramine § 12. Pinnaveekogumi seisundiklassi määramine (1) Pinnaveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatakse veeseaduse § 57 lõike 1 ja § 59 lõike 3 rakendamisel järgmist tabelit: Ökoloogiline Keemilise Pinnaveekogumi seisundiklass Seisundiklass seisundi klass väga hea Hea väga hea väga hea Halb Halb Hea Hea Hea Hea Halb Halb Kesine Hea Kesine Kesine Halb Halb Halb Hea Halb Halb Halb Halb Halb Hindamata Halb väga halb Hea väga halb väga halb Halb väga halb väga halb Hindamata väga halb 7 (2) Kui pinnaveekogumi seisundiklass on määratud keemilise seisundi klassi hindamata või keemilise seisundi klass on määratud eksperdiarvamusega, tuleb enne prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine või teatava muu saasteaine heitmiseks pinnaveekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi klass heidetavate ainete osas pinnaveekogumis asjakohasest maatriksist (vesi, elustik või põhjasete) võetud proovide alusel. § 13. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine (1) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse seda pinnaveekogumit iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide, bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide või kvaliteedinäitajate järgi, võttes arvesse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees. (2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel võetakse aluseks: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite kohta esitatud, kvaliteedielementidele, kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele nende väärtuste või väärtustele vastavate ökoloogiliste kvaliteedisuhete alusel määratud ökoloogilised seisundiklassid ja 2) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi piirväärtused, võttes arvesse iga saasteaine asjakohasust pinnaveekogumis. (3) Kui pinnaveekogumis on vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldus hindamata või on hinnatud eksperdiarvamusega, tuleb enne vesikonnaspetsiifilise saasteaine heitmiseks pinnaveekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata ökoloogilise seisundi klass heidetavate ainete osas pinnaveekogumi veest võetud proovide alusel. § 14. Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassi määramine (1) Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatakse veeseaduse § 58 lõike 1 ja § 60 lõike 3 rakendamisel järgmist tabelit: Ökoloogilise potentsiaali (ÖP) Keemilise Tugevasti muudetud seisundiklass seisundi klass veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklass väga hea ÖP Hea väga hea väga hea ÖP halb Halb hea ÖP Hea Hea hea ÖP halb halb kesine ÖP Hea kesine kesine ÖP halb halb halb ÖP Hea halb halb ÖP Halb halb halb ÖP Hindamata halb (2) Kui tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklass on määratud keemilise seisundi klassi hindamata või keemilise seisundi klass on määratud eksperdiarvamusega, tuleb enne prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine või teatava muu saasteaine heitmiseks pinnaveekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi klass heidetavate ainete osas veekogumis asjakohasest maatriksist (vesi, elustik või põhjasete) võetud proovide alusel. 8 § 15. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramine (1) Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse seda pinnaveekogumit iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi. Seisundiklassi määramisel kohandatakse kasutatavaid kvaliteedielemente, kvaliteedinäitajaid ja seisundiklasside piire veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevate hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste muutuste järgi ning arvestatakse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees. (2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel võetakse aluseks: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite kohta esitatud bioloogilised kvaliteedielemendid ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavad füüsikalis-keemilised üldtingimused; 2) kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele nende väärtuste või väärtustele vastavate ökoloogiliste kvaliteedisuhete alusel määratud ökoloogilised seisundiklassid, mis on kohandatud veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevate hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste muutuste järgi; 3) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi piirväärtused, võttes arvesse iga saasteaine asjakohasust pinnaveekogumis. (3) Kui tugevasti muudetud veekogumis või tehisveekogumis on vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldus hindamata või on hinnatud eksperdiarvamusega, tuleb enne tugevasti muudetud veekogumis või tehisveekogumis vesikonnaspetsiifilise saasteaine heitmiseks veekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi klass heidetavate ainete osas tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi veest võetud proovide alusel. § 16. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel kasutatav ökoloogiline kvaliteedisuhe (1) Bioloogilise, füüsikalis-keemilise või hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja, kvaliteedielemendi või kvaliteedi allelemendi ökoloogiline kvaliteedisuhe väljendab selle kvaliteedinäitaja, kvaliteedielemendi või kvaliteedi allelemendi kohta inimese tekitatud kõrvalekallet võrreldes looduslike võrdlustingimustega. (2) Ökoloogiline kvaliteedisuhe (lühend ÖKS) on ühikuta suhtarv, mis varieerub vahemikus 0–1, kusjuures suurem väärtus näitab üldiselt kvaliteedinäitaja, kvaliteedielemendi või kvaliteedi allelemendi paremat ökoloogilist seisundit ja väärtus 1 vastab looduslikele võrdlustingimustele. § 17. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse kasutamine (1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel tuleb veenduda, et veekogumi vees vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse kohta on 9 olemas viimase kaheteistkümne aasta jooksul kogutud analüüside andmed, mis tõendavad väga head seisundiklassi. (2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi hea, kesise, halva või väga halva koondmäärangu saab anda ka juhul, kui vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse analüüsitulemused viimase kaheteistkümne aasta kohta puuduvad, kuid sisaldus on hinnatud eksperdiarvamuses. (3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi hea, kesise või halva koondmäärangu saab anda ka juhul, kui vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse analüüsitulemused viimase kaheteistkümne aasta kohta puuduvad, kuid ainete sisaldus on hinnatud eksperdiarvamuses. (4) Kui pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on väga hea, hea või kesine, kuid vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi halb, määratakse pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass kesiseks. (5) Kui tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on väga hea, hea või kesine, kuid vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi halb, määratakse ökoloogilise potentsiaali seisundiklass kesiseks. (6) Kui pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on halb või väga halb, ei muuda vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees veekogumi ökoloogilist seisundiklassi ega ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi. (7) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi väga heaks üksnes juhul, kui iga asjakohase vesikonnaspetsiifilise aine sisaldus on väiksem kui 30% saasteainele kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusest. (8) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi heaks juhul, kui asjakohase vesikonnaspetsiifilise aine sisaldus vees ületab 30% saasteainele kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust või keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kuid selliseid proove on ühe aasta jooksul võetud proovide hulgas vähe või eksperdiarvamuse kohaselt on seisundiklass vesikonnaspetsiifiliste saasteainete järgi hea. (9) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi halvaks juhul, kui mitmes veekogumist ühe aasta jooksul võetud proovis ületab asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste ainete sisaldus keskkonna kvaliteedi piirväärtust või eksperdiarvamuse kohaselt on seisundiklass vähemalt ühe vesikonnaspetsiifilise saasteaine järgi halb. 10 § 18. Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi või territoriaalmere seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed (1) Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklassi määramisel lähtutakse veeuuringute, sealhulgas veeuuringu käigus toimuva vee-elustiku vaatluse, katsepüügi või veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste vaatluse andmetest, välja arvatud juhul, kui veekogumi seisundiklassi määramise metoodika vastava kvaliteedielemendi järgi võimaldab lähtuda muudest olemasolevatest andmetest. (2) Territoriaalmere, pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi keemilise seisundiklassi, ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, teatava muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine proovi, mis on võetud keskkonnaloaga määratud segunemispiirkonnas. (3) Kui veekogumi veeuuringute, sealhulgas veeuuringu käigus toimuva vee-elustiku vaatluse, katsepüügi andmed ei ole usaldusväärsed või puuduvad, siis määratakse seisundiklass järgmiselt: 1) bioloogiliste kvaliteedinäitajate põhjal määratakse seisund teiste samasse veekogutüüpi kuuluvate ja sarnaste surveteguritega veekogude järgi, mille kohta leidub veeuuringute, sealhulgas vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid; 2) füüsikalis-keemiliste üldtingimuste korral kasutatakse valglalt taimetoiteainete fosfor ja lämmastik, ärakande seireandmetega kohaldatud hinnangumudelit (edaspidi valgla ärakande mudel, lühend EstModel) või muud mudelit, mis võimaldab arvutada vees taimetoiteainete sisalduse samaväärse täpsusega. (4) Kui mõne kvaliteedielemendi andmete loomulik varieeruvus on nii suur, et selle abil ei ole võimalik pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilist potentsiaali hinnata või eksperdiarvamuse kohaselt ei saa seirekohas teatud kvaliteedielementi inimtegevuse mõju hindamiseks kasutada, siis võib selle kvaliteedielemendi jätta pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel arvestamata. Põhjenduse kvaliteedielemendi arvestamata jätmise kohta esitab ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindaja iga hinnatava veekogumi kohta eraldi. (5) Bioloogiline kvaliteedielement jäetakse pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi hindamisel kasutamata eksperdiarvamuse alusel juhul, kui: 1) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastavat elustikurühma on kahjustanud invasiivne võõrliik, mille levikut ei ole võimalik vähendada, või 2) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastav elustikurühm on eksperdiarvamuse alusel muutunud kliimamuutuste tõttu või 3) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastava elustikurühma muutust ei ole eksperdiarvamuse alusel võimalik seostada inimtegevuse mõjuga. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud info lisatakse veekogumi seisundi hinnangule või veemajanduskavale täiendava infona. 11 § 19. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise usaldusväärsus (1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määrangu usaldusväärsust väljendatakse nelja astmega: 1) info puudumine (tase 0, info puudub); 2) madal usaldusväärsuse tase (tase 1, info vähene või vastuoluline ); 3) keskmine usaldusväärsuse tase (tase 2, info koormuse ja elustiku seoste kohta on olemas, kuid ebapiisav); 4) kõrge usaldusväärsuse tase (tase 3, info koormuse ja elustiku kohta piisav). (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 rakendatatakse juhul, kui veekogumis esinevad kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hinnang puudub; 2) vee üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust ei ole ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil hinnatud; 3) veekogumi kohta puuduvad viimase kuue aasta veeuuringute, sealhulgas vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendatakse juhul, kui veekogumis esinevad kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud; 2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta andmete alusel antud vee üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse hinnang ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil; 3) veekogumi kohta on olemas viimase kuue aasta jooksul kogutud veeuuringute, sealhulgas vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid, kuid kogutud infos veekogumi ökoloogilise seisundi indikaatorite ja inimese põhjustatud koormuse kohta on olulisi vasturääkivusi. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendatakse juhul, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud; 2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta andmete alusel antud vee üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse hinnang ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil; 3) veekogumi kohta on viimase kuue aasta jooksul kogutud veeuuringute, sealhulgas vee- elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid ja inimese põhjustatud koormuse andmeid, kuid andmete vähesuse või tehnilise teadmise puudumise tõttu ei ole võimalik seostada elustiku andmeid füüsikalis-keemilise kvaliteedinäitaja, hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja, asjakohase vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisalduse või muu inimese põhjustatud koormusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendatakse juhul, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud; 2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta jooksul kogutud piisavalt veeuuringute, sealhulgas vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid; 3) veekogumi kohta kogutud andmed võimaldavad seostada elustiku andmeid inimese põhjustatud koormusega. 12 3. peatükk ÖKOLOOGILISE SEISUNDI VÕI ÖKOLOOGILISE POTENTSIAALI MÄÄRAMISEKS KASUTATAVAD KVALITEEDIELEMENDID, KVALITEEDINÄITAJAD, SEISUNDIKLASSI MÄÄRAMINE JA PINNAVEEKOGUMIGA HÕLMAMATA VEEKOGUDE KAITSE 1.jagu Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine § 20. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavad kvaliteedielemendid, kvaliteedi allelemendid ja kvaliteedinäitajad (1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi kvaliteedielemente ja füüsikalis-keemilisi üldtingimusi, mida toetavad vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid. (2) Bioloogilised kvaliteedielemendid vooluveekkogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on fütoplankton, bentilised mikrovetikad ja põhjataimestik koos kaldavee suurtaimestikuga (edaspidi fütobentos ja suurtaimestik), suurselgrootud loomad (edaspidi suurselgrootud) ja kalastik. (3) Kvaliteedielement „Fütobentos ja suurtaimestik“ jaotatakse fütobentose ja suurtaimestiku allelementideks. (4) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb järgmistest kvaliteedinäitajatest: pH, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumioonide sisaldus (NH4+), üldlämmastikusisaldus (Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld). (5) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud nende vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks asjakohased. (6) Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on: 1) veerežiimi inimtekkelised muutused, mille kvaliteedinäitajateks on veevõtu hinnang, veeheite hinnang, paisude mõju veerežiimile ja maaparandussüsteemiga kattuvuse hinnang; 2) tõkestamatus, mille kvaliteedinäitajaks on tõkestamatus pikisuunas; 3) morfoloogilised tingimused, mille kvaliteedinäitajateks on jõe looklevus, kalda veekaitsevööndi looduslikkus ja peamise voolusängi sidusus lammialadega. § 21. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine (1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud vooluveekogu tüübist ja §-s 20 sätestatud kvaliteedielementidest, kvaliteedi allelementidest ja kvaliteedinäitajatest ning käesoleva määruse lisas 4 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustest ja nendele vastavatest ökoloogilistest seisundiklassidest. 13 (2) Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste alusel (edaspidi füüsikalis-keemiliste üldtingimuste määrang), kasutades järgmist tabelit: Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste füüsikalis-keemiliste (ÖSE) kvaliteedielementide järgi üldtingimuste järgi (BIO) (FÜKE) kõik BIOd väga head väga hea väga hea kõik BIOd väga head hea hea vähemalt üks BIO hea, teised väga hea hea BIOd väga head vähemalt üks BIO hea, teiste väga hea hea BIOde info puudub vähemalt üks BIO kesine, väga hea, hea või kesine kesine teised BIOd head või väga head vähemalt üks BIO kesine, teiste väga hea, hea või kesine kesine BIOde info puudub kõik BIO hea või väga hea kesine kesine vähemalt üks BIO kesine, halb halb teised BIOd head või väga head vähemalt üks BIO halb, teised väga hea, hea, kesine või halb halb BIOd väga hea, hea või kesine vähemalt üks BIO halb, teiste väga hea, hea, kesine või halb halb BIOde info puudub vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb teised BIOd väga head, head, väga halb kesised või halvad vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb teiste BIOde info puudub väga halb vähemalt üks BIO kesine, väga halb halb teised BIOd head või väga head § 22. Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel (1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse järgmisest seisundi astmestikust ja käesoleva määruse lisast 4: 1) väga hea seisundiklass – veerežiim on ligikaudu sama, mis häirimatus olekus, veevool ei ole tõkestatud ja võimaldab veeorganismide häirimatut rännet ning setete ärakannet. Kõik morfoloogilised tingimused on ligikaudu samad, mis häirimatus olekus, ega takista bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi väga hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist; 2) hea seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist vähe ega takista bioloogiliste kvaliteedielementide ning füüsikalis- keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist; 14 3) kesine seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis- keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist; 4) väga halb seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist väga tugevasti, andmete kogumine bioloogiliste kvaliteedielementide või vee füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kohta võib olla raskendatud või võimatu. (2) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel tuleb veenduda, et vooluveekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta on olemas andmed, mis tõendavad väga head seisundit. (3) Kui vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi hea, kesine, halb või väga halb, võetakse üksikuid asjakohaseid hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel arvesse täiendava teabena, mis suurendab bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi usaldusväärsust või täpsustab hüdromorfoloogia suhtes tundliku bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi piiri lähedal. (4) Kalastikuliselt olulise vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi võib määrata kesiseks ainult ühe hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja – pikisuunas tõkestamatuse – põhjal, kui selle näitaja väärtus on kesine, halb või väga halb, ja kalastiku kohta puuduvad katsepüügi andmed. § 23. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi (1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütoplanktoni järgi (edaspidi ka fütoplanktoni määrang) võetakse aluseks proovid, mis on võetud ajavahemikus maist oktoobrini. (2) Vooluveekogumi fütoplanktoni määrang antakse Eesti jõgede potamoplanktilise indeksi (lühend ERPI) alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi. (3) Fütoplanktonit kasutatakse ainult V4B veekogutüübiga vooluveekogumite ja nendele sarnaste tugevasti muudetud veekogumite ökoloogilise seisundiklassi määramisel. § 24. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütobentose ja suurtaimestiku järgi (1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütobentose järgi (edaspidi fütobentose määrang) võetakse aluseks bentiliste (põhjaeluliste) ränivetikate kooslusest suvisel madalveeperioodil võetud proovid. (2) Vooluveekogumi fütobentose määrang antakse käesoleva määruse lisa 4 järgi: 1) V1A, V1A-KaVo V2A, V1B, V1B-KaVo ja V2B veekogutüübiga vooluveekogumitel ränivetikate spetsiifilise reostustundlikkuse indeksi (IPS) alusel, kasutades fütobentose määrangut täiendava infona ränivetikate troofsusindeksit (TDI) ja ränivetikate Watanabe indeksit (WAT); 15 2) V3A, V3B ja V4B veekogutüübiga vooluveekogumitel, tugevasti muudetud veekogumitel ja tehisveekogumitel kolme kvaliteedinäitaja (TDI – ränivetikate troofsusindeks, IPS – ränivetikate spetsiifilise reostustundlikkuse indeks ja WAT – ränivetikate Watanabe indeks) alusel, kasutades kolme kvaliteedinäitaja ökoloogilise kvaliteedisuhte aritmeetilist keskmist väärtust. (3) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurtaimestiku järgi (edaspidi suurtaimestiku määrang) võetakse aluseks ajavahemikus juulist septembrini tehtud vee- ja kaldataimestiku vaatluste tulemused alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast. (4) Vooluveekogumi suurtaimestiku määrang antakse Eesti jõgede suurtaimestiku indeksite MIREE ja ITEM alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi. Suurtaimestiku koondmäärang ÖKS leitakse indeksite MIREE ja ITEM ÖKS-ide aritmeetilise keskmisena. (5) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel antakse kvaliteedielemendi fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang käesoleva määruse lisa 4 järgi kvaliteedi allelementide fütobentose ja suurtaimestiku määrangute alusel, kasutades fütobentose ja suurtaimestiku määrangute ökoloogiliste kvaliteedisuhete aritmeetilise keskmise väärtust. § 25. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute järgi (1) Vooluveekogu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute järgi (edaspidi suurselgrootute määrang) võetakse aluseks proovid, mis on võetud ajavahemikus aprillist maini või septembrist novembrini – ajal, mil suurselgrootute liigistik võimaldab veekogumi seisundit nende järgi kõige usaldusväärsemalt hinnata. (2) Suurselgrootute määrang V1A, V1A-KaVo, V2A, V3A, V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B veekogutüübiga vooluveekogumites, välja arvatud Emajõgi Võrtsjärve ja Peipsi vahel, antakse viie kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal koguliikide arvust, DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks) alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi. (3) Suurselgrootute määrangu andmisel Emajões ja V4B veekogutüübiga vooluveekogumites ei kasutata kvaliteedinäitajat DSFI ja suurselgrootute määrang antakse nelja ülejäänud kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, tundlike taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal koguliikide arvust) alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi. (4) Suurselgrootute määrangu andmiseks määratakse käesoleva määruse lisa 4 alusel iga käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kvaliteedinäitaja väärtusele vastav ökoloogiline seisundiklass ja sellele kvaliteedinäitajale antakse hindepunkt skaalas 0–5 järgmiselt: 5 – väga hea, 4 – hea, 2 – kesine, 1 – halb, 0 – väga halb. Suurselgrootute määranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Suurselgrootute määrangule omistatakse ökoloogilisele seisundiklassile vastav ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS) käesoleva määruse lisa 4 järgi. 16 (5) Suurselgrootute määrangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit: Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb seisundiklass Vooluveekogumid 25 25–23 22–18 17–10 9–6 5–0 V1A, V1A-KaVo, V2A, V3A, V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B Emajõgi V3B, 20 20–18 17–14 13–8 7–5 4–0 Narva jõgi V4B § 26. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine kalastiku järgi (1) Vooluveekogumi, välja arvatud Emajõe ja Narva jõe veekogumid ja veekogutüübiga V1A-KaVo ja V1B-KaVo veekogumid, ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi (edaspidi kalastiku määrang) võetakse aluseks suvisel madalveeperioodil tehtud kalastiku katsepüükide tulemused ja eksperdiarvamuse alusel ka muud kalastiku andmed. (2) Emajõe ja Narva jõe veekogumitel antakse kalastiku määrang ökoloogiliselt olulistel aastaaegadel tehtud katsepüükide põhjal või eksperdiarvamuse alusel. (3) Vooluveekogumi, välja arvatud Narva jõe ja Emajõe veekogumid ning veekogutüübiga V1A-KaVo ja V1B-KaVo veekogumid, ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi kasutatakse jõgede kalastiku indeksit (JKI), mis arvutatakse tüübiomaste liikide ja indikaatorliikide järgi. (4) Tüübiomased liigid on kõik sellele veekogutüübile iseloomulikud liigid, millele veekogus on elu- või sigimispaigaks või rändeteeks, välja arvatud juhuslikult esinevad liigid. (5) Indikaatorliigid on sellele veekogutüübile omased liigid, mille olemasolu ja seisund on pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel esmatähtsad. (6) Sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku määrangut väga heaks, kui uuritavas vooluveekogumis on mõni indikaatorliik hävinud. (7) Vooluveekogumite veekogutüüpidele ja ökoloogilistele seisundiklassidele vastavad jõgede kalastiku indeksi väärtused ja ökoloogilised kvaliteedisuhted on esitatud käesoleva määruse lisas 4. (8) Narva jõe ja Emajõe veekogumite kalastiku määrang antakse erinevate elupaigatüüpide kalastiku määrangute alusel ja kalastiku määrangu aluseks võib olla katsepüügi puudumisel ka eksperdiarvamus. 17 § 27. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi (1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi võetakse aluseks aastaringselt, erineva veetasemega perioodidel võetud proovid ja tehtud mõõtmised. (2) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse käesoleva määruse § 20 lõikes 4 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 4 järgi. (3) Kui pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. (4) Kui pH väärtus on vahemikus 6,0–9,0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale käesoleva määruse § 20 lõikes 2 loetletud kvaliteedinäitajale, välja arvatud pH, ökoloogiline seisundiklass käesoleva määruse lisa 4 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1–5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. (5) Kui vähemalt ühe käesoleva määruse § 20 lõikes 2 loetletud kvaliteedinäitaja, välja arvatud pH, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. (6) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit: Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb seisundiklass Hindepunktide 25 23–25 18–22 13–17 8–12 <8 summa (92%) (72%) (52%) (32%) (alla 32%) 2. jagu Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine § 28. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad (1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi kvaliteedielemente ja füüsikalis-keemilisi üldtingimusi, mida toetavad vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid. (2) Bioloogilised kvaliteedielemendid maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on fütoplankton, bentilised mikrovetikad (edaspidi fütobentos), suurtaimestik, suurselgrootud ja kalastik. 18 (3) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks võib koosneda veekogutüübi järgi järgmistest kvaliteedinäitajatest: pH, üldlämmastikusisaldus (Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld), vee läbipaistvus, metalimnioni paksus või algussügavus. (4) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks asjakohased. (5) Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on: 1) veerežiimi inimtekkelised muutused, mille kvaliteedinäitajateks on veetaseme ja veemahu muudatuse määr; 2) morfoloogilised tingimused, mille kvaliteedinäitajateks on kaldavööndi, kalda-ala ja litoraali looduslikkus, inimmõju tugevus, orgaanilise aine rikka sette paksus avavee osas ja domineeriv põhjasete. § 29. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine (1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud maismaa seisuveekogumi veekogutüübist, §-s 28 sätestatud kvaliteedielementidest ja kvaliteedinäitajatest ning käesoleva määruse lisas 5 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustest ja nendele vastavatest ökoloogilistest seisundiklassidest. (2) Maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide ökoloogiliste seisundiklasside ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi alusel halvima järgi, kasutades järgmist tabelit: Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste füüsikalis-keemiliste (ÖSE) kvaliteedielementide järgi üldtingimuste järgi (BIO) (FÜKE) kõik BIOd väga head väga hea väga hea kõik BIOd väga head hea hea vähemalt üks BIO hea, teised väga hea hea BIOd väga head vähemalt üks BIO hea, teiste väga hea hea BIOde kohta info puudub vähemalt üks BIO kesine, väga hea, hea või kesine kesine teised BIOd head või väga head vähemalt üks BIO kesine, teiste väga hea, hea või kesine kesine BIOde info puudub kõik BIOd head või väga head kesine kesine vähemalt üks BIO kesine, halb halb teised BIOd head või väga heda vähemalt üks BIO halb, teised väga hea, hea, kesine või halb halb BIOd väga head, head või kesisede 19 vähemalt üks BIO halb, teiste väga hea, hea, kesine või halb halb BIOde info puudub vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb teised BIOd väga head, head, väga halb kesised või halvad vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb teiste BIOde info puudub väga halb vähemalt üks BIO kesine, väga halb halb teised BIOd head või väga head § 30. Hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate arvestamine maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel (1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide kasutamisel maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks käesoleva määruse § 28 kohaselt lähtutakse järgmisest astmestikust: 1) väga hea seisundiklass – kõik hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad on ligikaudu samad, mis maismaa seisuveekogu häirimatus olekus, ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi väga hea seisundiklassi saavutamist; 2) hea seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist vähe ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist; 3) kesine seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist; 4) väga halb seisundiklass – veerežiimi inimtekkeliste muutuste tõttu puudub veekogumis vesi ja andmete kogumine bioloogiliste kvaliteedielementide ning füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kohta ei ole võimalik. (2) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel tuleb veenduda, et veekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta on olemas andmed, mis tõendavad väga head seisundit. (3) Kui maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi hea, kesine, halb või väga halb, võetakse üksikuid asjakohaseid hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid seisundiklassi määramisel arvesse täiendava teabena, mis suurendab bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi usaldusväärsust või täpsustab hüdromorfoloogia suhtes tundliku bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi piiri lähedal. § 31. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi (1) Maismaa seisuveekogumi, välja arvatud Peipsi järve veekogum, ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütoplanktoni järgi võetakse aluseks ajavahemikus maist septembrini kogutud proovid. (2) Peipsi järve veekogumites on fütoplanktoni määrangu andmise aluseks klorofülli a sisaldus ja fütoplanktoni biomass ajavahemikus maist oktoobrini kogutud proovides ja sinivetikate osakaal biomassis ajavahemikus juulist septembrini kogutud proovides. 20 (3) Maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni määrang antakse veekogutüübi järgi käesoleva määruse lisas 5 toodud fütoplanktoni kvaliteedinäitajate seisundiklasside alusel. (4) Veekogutüüpide S1, S2, S3, S4 ja S5 fütoplanktoni määrangu andmisel kasutatakse käesoleva määruse lisa 5 fütoplanktoni kvaliteedinäitajate alusel koostatud järgmist tabelit: Kvaliteedi- Chl a Füto- Füto- Fütoplantoni Füto- näitaja planktoni planktoni Pielou ühtluse planktoni kooslus FPK koond- indeks J määrangu indeks ÖKS FKI Veekogutüüp S1 Looduslik looduslik ei kasutata looduslik looduslik 1 Väga hea väga hea ei kasutata väga hea väga hea 0,8 Hea hea ei kasutata hea hea 0,6 Kesine kesine ei kasutata kesine kesine 0,4 Halb halb ei kasutata halb halb 0,2 Väga halb väga halb ei kasutata halb väga halb 0,1 Veekogutüüp S1, S2, S3, S4 ja S5 Looduslik looduslik väga hea looduslik looduslik 1 Väga hea väga hea väga hea väga hea väga hea 0,8 Hea hea väga hea hea hea 0,6 Kesine kesine kesine kesine kesine 0,4 Halb halb halb halb halb 0,2 Väga halb väga halb väga halb halb väga halb 0,1 (5) Veekogutüübi S6 (Võrtsjärv) fütoplanktoni määrangu andmisel kasutatakse klorofülli a väärtust, mida korrigeeritakse eksperdiarvamuse alusel vee värvuse või vee tumeduse või veetaseme andmetega. (6) Veekogutüübis S6 (Võrtsjärv) kasutatakse ränivetikate biomassi täiendava infona ökoloogilist seisundit parandavate meetmete väljatöötamisel ja nende tõhususe hindamisel. (7) Veekogutüübi S7-1 ja S7-2 (Peipsi järve veekogumid) fütoplanktoni määrangu andmisel kasutatakse klorofülli a väärtuse, fütoplanktoni biomassi ja sinivetikate osakaalu ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmist väärtust, mida korrigeeritakse eksperdiarvamuse alusel veetaseme andmetega. (8) Veekogutüübi S8 fütoplantoni määrangu andmisel kasutatakse ainult klorofülli a väärtust. § 32. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütobentose ja suurtaimestiku järgi (1) Ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi määratakse ainult maismaa seisuveekogumi veekogutüüpide S6 ja S7-2 (Võrtsjärv ja Peipsi järve kesktoiteline osa) veekogumitel. (2) Maismaa seisuveekogumi veekogutüüpide S6 ja S7-2 veekogumite ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütobentose järgi võetakse aluseks proovid, mis on kogutud ajavahemikus juulist septembrini, ajal, mil elutingimused järves on ühtlustunud ning ränivetikakooslus välja kujunenud. 21 (3) Maismaa seisuveekogumi veekogutüüpide S6 ja S7-2 veekogumite fütobentose määrang antakse veekogutüübi järgi käesoleva määruse lisas 5 toodud ränivetikate spetsiifilise reostustundlikkuse indeksi (IPS), ränivetikate troofsusindeksi (TDI) ja ränivetikate Watanabe indeksi (WAT) keskmise ökoloogilise kvaliteedisuhte alusel. (4) Ökoloogiline seisundiklass suurtaimestiku järgi määratakse kõikidel maismaa seisuveekogumi veekogutüüpidel, välja arvatud Võrtsjärvel. (5) Maismaa seisuveekogumi, välja arvatud Võrtsjärv, suurtaimestiku määrangu andmisel võetakse aluseks proovid, mis on kogutud ajavahemikus juulist septembrini, alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast. (6) Maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku määrang antakse käesoleva määruse lisa 5 järgi veekogutüübile iseloomulike suurtaimestiku kvaliteedinäitajate keskmise ökoloogilise kvaliteedisuhte alusel. § 33. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute järgi (1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute järgi võetakse aluseks proovid, mis on kogutud litoraali piirkonnas ajavahemikus aprillist maini või septembrist novembrini, ajal, mil suurselgrootute liigistik võimaldab veekogumi seisundit nende järgi kõige usaldusväärsemalt hinnata. (2) Suurselgrootute määrang maismaa seisuveekogumites, välja arvatud veekogutüüpide S6 ja S7-2 veekogumite (Võrtsjärve ja Peipsi järve kesktoiteline osa) veekogumid, antakse viie kvaliteedinäitaja (T – taksonirikkus, tundlike taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal liikide koguarvust, A – happelisusindeks) alusel käesoleva määruse lisa 5 järgi. (3) Suurselgrootute määrangu andmisel veekogutüüpide S6 ja S7-2 (Võrtsjärv ja Peipsi järve kesktoiteline osa) veekogumitel ei kasutata kvaliteedinäitajat A (happelisusindeks) ja suurselgrootute määrang antakse nelja ülejäänud kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, tundlike taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal kogu liikide arvust) alusel käesoleva määruse lisa 5 järgi. (4) Suurselgrootute määrangu andmiseks määratakse käesoleva määruse lisa 5 alusel iga käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kvaliteedinäitaja väärtusele vastav ökoloogiline seisundiklass ja sellele kvaliteedinäitajale antakse hindepunkt skaalas 0–5 järgmiselt: 5 – väga hea, 4 – hea, 2 – kesine, 0 – halb või väga halb. Suurselgrootute määranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Suurselgrootute määrangule omistatakse ökoloogilisele seisundiklassile vastav ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS) käesoleva määruse lisa 5 järgi. 22 (5) Suurselgrootute määrangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit: Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb seisundiklass Veekogutüübid 25 ≥22 21–18 17–10 9–6 ≤5 S1, S2, S3, S4 ja S5, hindepunktid 5 kvaliteedi- näitaja alusel Veekogutüübid 20 ≥18 17–14 13–8 7–4 <3 S6, S7-2 ja S8, muu veekogutüüp, eksperdiarvamuse põhjal; 4 kvaliteedi- näitaja alusel § 34. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine kalastiku järgi (1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi võetakse aluseks kalastiku katsepüükide andmed, mis on kogutud Peipsi järve veekogumites ajavahemikus maist septembrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites juulist septembrini. (2) Maismaa seisuveekogumi kalastiku määrang antakse S1, S2 ja S3 veekogutüübiga maismaa seisuveekogumites Eesti järvede kalastiku indeksi LaFIEE, roosärje olemasolu korral roosärje olemasolu kordajaga kohandatud Eesti järvede kalastiku indeksi rsLAFIEE ja sellele vastava ökoloogilise kvaliteedisuhte alusel vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (3) Maismaa seisuveekogumi kalastiku määrang veekogutüübiga S6, S7-1 või S7-2 (Võrtsjärv, Peipsi järve rohketoiteline ja kesktoiteline osa) veekogumitel antakse eri püügivahenditega tehtud katsepüükide alusel eksperdiarvamusena. (4) Veekogutüübiga S1, S4, S5 või S8 maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel antakse kalastiku määrang eksperdiarvamusena nende veekogumite korral, mida peetakse kalastikuliselt oluliseks. § 35. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine füüsikalis- keemiliste üldtingimuste järgi (1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi (edaspidi ka füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang) kasutatakse ajavahemikus maist kuni septembrini võetud proove ja käesoleva määruse § 28 lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 5 järgi. (2) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang on väga halb sõltumata teistele füüsikalis-keemilistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest, kui maismaa seisuveekogumi pinnakihis ajavahemikus mai-september, Peipsi järve veekogumitel ajavahemikus mai-oktoober mõõdetud keskmine pH väärtus on järgmine: 1) veekogutüübiga S1 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 8,5 või väiksem kui 7,0; 23 2) veekogutüübiga S2, S3, S7-1, S7-2 või S8 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 9,0 ja väiksem kui 7,0; 3) veekogutüübiga S4 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 7,7 või väiksem kui 3; 4) veekogutüübiga S5 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 8,5 või väiksem kui 5,5; 5) veekogutüübiga S6 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 9,0 ja väiksem kui 7,0. (3) Maismaa seisuveekogumite, mis kuuluvad S3 veekogutüüpi, ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavat metalimnioni paksust mõõdetakse ainult hapnikujaotuse alusel. (4) Metalimnion on veesamba osa, kus hapnikusisalduse muutus on 1,5 mg/l ühe meetri languse kohta veesambas. (5) Kui metalimnion algab maismaa seisuveekogumis sügavamal kui 8 meetrit või vahetult enne veekogu põhja, siis ei arvestata seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel metalimnioni paksust. Maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass metalimnioni algussügavuse järgi loetakse väga heaks, kui metalimnion algab sügavamal kui 8 meetrit, ning heaks, kui metalimnion algab vahetult enne veekogu põhja. (6) Maismaa seisuveekogumite, mis kuuluvad S3 veekogutüüpi, ökoloogilise seisundiklassi määramisel võib eksperdiarvamuse alusel jätta põhjalähedase segunemata veekihi taimetoiteainete fosfor, lämmastik sisalduse seisundiklassi määramisel arvesse võtmata, kui veekogumil ei ole olulist inimtekkelist koormust ja veekogumi seisund teiste veekihtide andmete põhjal on olnud pikka aega stabiilne või on paranemas. (7) Kui maismaa seisuveekogumi vee pH väärtus on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohases vahemikus, mis ei too kaasa väga halba füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangut, määratakse igale käesoleva määruse § 28 lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajale, mis on veekogutüübi jaoks asjakohane, välja arvatud pH, käesoleva määruse lisa 5 alusel ökoloogiline seisundiklass ja ökoloogiline kvaliteedisuhe. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang antakse kvaliteedinäitajate ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtuse alusel. 3. jagu Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine § 36. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel ja rannikuveekogumi seisundit mõjutavate tegevuste mõju hindamisel kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad (1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi kvaliteedielemente, mida toetavad füüsikalis-keemilised üldtingimused, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid. (2) Bioloogilised kvaliteedielemendid rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on fütoplankton, suurtaimestik ja suurselgrootud põhjaloomad. (3) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb järgmistest kvaliteedinäitajatest: üldlämmastikusisaldus (Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld), vee läbipaistvus. 24 (4) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldustest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks asjakohased. (5) Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on rannikuveekogumi põhja pindalalise koormuse indeks (PÕKI) ja rannikuveekogumi rannajoone koormuse indeks (RAKI), mille arvutamisel kasutatakse järgmisi näitajaid: hoovuste looduslikkus, vee sügavuse vaheldumine ja selle looduslikkus, põhja looduslikkus erinevates ökoloogilistes vööndites ja rannajoone inimtekkeliste muudatuste määr. § 37. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine (1) Rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud rannikuveekogumi veekogutüübist, käesoleva määruse §-s 36 sätestatud bioloogilistest kvaliteedielementidest, käesoleva määruse §-des 39-42 ja käesoleva määruse lisas 6 sätestatud bioloogilistest kvaliteedinäitajatest ja nendele vastavatest ökoloogilistest seisundiklassidest, määrates rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi halvima bioloogilise kvaliteedielemendi järgi, võttes arvesse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse vees vastavalt käesoleva määruse § 17 sätestatule. (2) Bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilisi seisundiklasse ja ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtusi kasutatakse rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklassi määramisel täiendava teabena, mis aitab selgitada bioloogiliste kvaliteedinäitajate määranguid ja kavandada tegevusi rannikuveekogumi seisundi parandamiseks. § 38. Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel (1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate järgi rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel käesoleva määruse § 36 lõike 5 kohaselt lähtutakse järgmisest astmestikust: 1) väga hea seisundiklass – kõik hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad on ligikaudu samad, mis rannikuveekogumi häirimatus olekus ja võimaldavad saavutada bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi väga hea seisundiklassi; 2) hea seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist vähe ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist; 3) kesine seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist. (2) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel peavad rannikuveekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta olemas olema andmed, mis tõendavad väga head seisundit. 25 (3) Kui rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste kvaliteedielementide, füüsikalis-keemiliste üldtingimuste või vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi hea, kesine, halb või väga halb, võetakse üksikuid asjakohaseid hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel arvesse täiendava teabena, mis tõstab bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi usaldusväärsuse taset või täpsustab hüdromorfoloogia suhtes tundliku bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi piiri lähedal, või aitab kavandada tegevusi rannikuveekogumi seisundi parandamiseks. § 39. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi (1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütoplanktoni järgi võetakse aluseks klorofülli a sisaldus ja fütoplanktoni biomass ajavahemikus juunist septembrini võetud proovides. (2) Rannikuveekogumi fütoplanktoni määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi klorofülli a ja fütoplanktoni biomassi ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtuse abil, mille arvutamiseks kasutatakse rannikuveekogumist võetud proovide klorofülli a sisalduse ja biomassi mediaanväärtust. (3) Rannikuveekogumis, mille kohta on iga-aastased andmed klorofülli a ja fütoplanktoni biomassi kohta, võib ökoloogiliste kvaliteedisuhete arvutamiseks kasutada seisundi hindamise aasta ja sellele eelneva kuue aasta seireandmete aritmeetilise keskmise väärtust. § 40. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurtaimestiku järgi (1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurtaimestiku järgi võetakse aluseks ajavahemikus juulist septembrini, vegetatsiooniperioodi haripunktis tehtud suurtaimestiku analüüside ja vaatluste tulemused. (2) Rannikuveekogumi suurtaimestiku määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi veekogutüübile iseloomuliku põhjataimestiku indeksi alusel. (3) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulikud Eesti põhjataimestiku indeksid on: 1) veekogutüübiga R1 (Soome lahe kaguosa), R3 (Soome lahe lääneosa) ja R4 (Läänemere läänesaarte avamere rannikuvesi) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPI1; 2) veekogutüübiga R6 (Liivi laht) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPI2; 3) veekogutüübiga R2 (Pärnu laht) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPIHPO; 4) veekogutüübiga R5 (Väinameri) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPIPCF. (4) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulikud põhjataimestiku indeksid on ühikuta arvud vahemikus 1–0, kusjuures väärtus 1 iseloomustab looduslikku olukorda, kus inimtekkeline koormus puudub, ja väärtus 0 inimese poolt täielikult kahjustatud olukorda. (5) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulik põhjataimestiku indeks arvutatakse järgmiste täpsustatud kvaliteedinäitajate alusel: 1) Eesti põhjataimestiku indeksi EPI1 kvaliteedinäitajad: põhjataimestiku sügavuslevik, Fucus spp. sügavuslevik ja mitmeaastaste liikide osakaal üldbiomassist; 26 2) Eesti põhjataimestiku indeksi EPI2 kvaliteedinäitajad: põhjataimestiku sügavuslevik ja Fucus spp. sügavuslevik; 3) Eesti põhjataimestiku indeksi EPIHPO kvaliteedinäitajad: kõrgemate taimede sügavuslevik ja oportunistlike liikide osakaal üldbiomassis; 4) Eesti põhjataimestiku indeksi EPIPCF kvaliteedinäitajad: mitmeaastaste liikide osakaal üldbiomassis, mändvetikate osakaal üldkatvuses ja põisadru osakaal üldkatvuses. § 41. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute põhjaloomade järgi (1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute põhjaloomade järgi võetakse aluseks ajavahemikus maist kuni septembrini tehtud suurselgrootute põhjaloomade analüüside ja vaatluste tulemused. (2) Rannikuveekogumi suurselgrootute määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi zoobentose koosluse indeksi ZKI2 alusel § 42. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel ja seisundit mõjutavate tegevuste mõju hindamisel füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate kasutamine (1) Rannikuveekogumi seisundit mõjutavate tegevuste mõju hindamisel kasutatakse rannikuveekogumist ajavahemikus maist kuni oktoobrini võetud proove ja käesoleva määruse § 36 lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 6 järgi. (2) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel väga heaks peavad füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate andmed tõendama väga head seisundit. 4. jagu Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine § 43. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise kvaliteedielemendid, kvaliteedinäitajad ja täiendav teave (1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel kasutatakse selle veekogumi asjakohaseid bioloogilisi kvaliteedielemente või kvaliteedinäitajaid, füüsikalis-keemilisi üldtingimusi, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees ja täiendavat teavet inimtekkelist hüdromorfoloogilist koormust leevendavate abinõude kohta. (2) Bioloogilised kvaliteedielemendid tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks on fütoplankton, suurtaimestik, suurselgrootud põhjaloomad ja kalastik. (3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel loetakse käesoleva määruse lisadest 4–6 valitud bioloogiline kvaliteedielement või kvaliteedinäitaja asjakohaseks eksperdiarvamuse alusel. (4) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel koosneb vähemalt 27 järgmistest kvaliteedinäitajatest: mõjutavaid kvaliteedinäitajaid: üldlämmastiku (Nüld) sisaldus ja üldfosfori (Püld) sisaldus, vee temperatuur ja vee hapnikusisaldus ning pH. Eksperdiarvamuse alusel võib neile lisada veekogumi elustikku oluliselt mõjutavaid kvaliteedinäitajaid. (5) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldustest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks asjakohased. (6) Täiendav teave inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavate meetmete kohta sisaldab tugevasti muudetud veekogumis või tehisveekogumis või selle valgalal kavandatud bioloogilisi kvaliteedielemente tõenäoliselt parandavate meetmete loetelu, iga meetme tõhususe hinnangut ning ülevaadet ellu viidud ja ellu viimata jäetud abinõudest. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 kirjeldatud lisateabena käsitletakse eeskätt neid inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid meetmeid, millel puudub kahjulik mõju veekogu kasutusviisile ja keskkonnale laiemalt. § 44. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramine (1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi väga hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklass on saavutatud, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on järgmised tingimused: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi tavapärasele olukorrale võimalikult lähedased; 2) vee füüsikalis-keemilised üldtingimused on samad või peaaegu samad, mis oleksid selle veekogumiga kõige sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvas veekogumis väga hea ökoloogilise seisundi korral käesoleva määruse lisade 4–6 järgi; 3) vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab veekogumi väga heale ökoloogilisele seisundile; 4) tarvitusele on võetud kõik inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad abinõud, mis toetavad tõhusalt vee-elustiku ökoloogilist sidusust eelkõige loomade rände ning kudemis-ja paljunemispaikadega; 5) lisaks käesoleva paragrahvi punktis 4 loetletule on võetud inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid meetmeid, mis parandavad bioloogilistele kvaliteedielementidele vastavate elustikurühmade elutingimusi ja millel puudub kahjulik mõju veekogu kasutusviisile ning keskkonnale laiemalt. (2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi hea ökoloogiline potentsiaal on saavutatud, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on järgmised tingimused: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumis asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi tavapärasele olukorrale lähedased, kuid väga suure ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes halvemad; 28 2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused on samad või peaaegu samad, mis selle veekogumiga kõige sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvas veekogumis oleksid hea ökoloogilise seisundi korral käesoleva määruse lisade 4–6 järgi; 3) vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab väga heale või heale ökoloogilisele seisundile; 4) tarvitusele on võetud inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad abinõud, mis toetavad tõhusalt vee-elustiku ökoloogilist sidusust kalastiku rände, kudemis-ja paljunemispaikadega. (3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass on kesine, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on allpool loetletud tingimustest üks või mitu: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes halvemad; 2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused vastavad kesisele või halvale seisundile käesoleva määruse lisade 4–6 järgi; 3) vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab halvale ökoloogilisele seisundile; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt kindlaks määratud inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid abinõusid bioloogiliste kvaliteedielementide parandamiseks ei ole veekogumil rakendatud. (4) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass on halb, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on allpool loetletud tingimustest üks või mitu: 1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi hea ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes oluliselt halvemad; 2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused vastavad väga halvale seisundile käesoleva määruse lisade 4–6 järgi; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt kindlaks määratud inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad abinõusid ei ole rakendatud. 5. jagu Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate väärtused ja kvaliteedielemendid ning hea seisund § 45. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu kaitseks vajalikud ohtlike ainete piirväärtused ja hea seisund (1) Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu veele kohaldatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid identselt pinnaveekogumitega, määrates veekogu seisundi prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete järgi heaks või halvaks käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt. 29 (2) Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu vee, välja arvatud territoriaalmeri, seisund määratakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete järgi väga heaks, heaks või halvaks kohaldades veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonnakvaliteedi piirväärtusi käesoleva määruse § 17 lõigete 7–9 kohaselt. § 46. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalikud vee füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad ja hea seisund (1) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi või allika vesi võimaldab elustiku piisavat kaitset ja määratakse füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heaks, kui pH, vee üldlämmastikusisaldus ja vee üldfosforisisaldus vastab käesoleva määruse lisa 4 kohastele V2B veekogutüübiga veekogumi hea seisundi väärtustele. (2) Pinnaveekogumiga hõlmamata järve vesi võimaldab elustiku piisavat kaitset ja määratakse füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heaks, kui: 1) vegetatsiooniperioodil pH, vee üldlämmastikusisaldus, vee üldfosforisisaldus ja vee läbipaistvus vastavad käesoleva määruse lisas 5 pinnaveekogumiga hõlmamata järvele kõige sarnasema maismaa seisuveekogumi veekogutüübi hea seisundi väärtustele; 2) vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad, sealhulgas hapnikusisaldus, ei takista järves ega sellega seotud veekogudes loodusobjektide, sealhulgas tundlike liikide kaitset. § 47. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu kaitseks vajalikud bioloogilised kvaliteedielemendid ja hea seisund (1) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi, allika või järve ökoloogilise seisundi hindamiseks määratakse pinnaveekogumiga hõlmamata veekogule kõige sarnasem veekogutüüp käesoleva määruse § 3 kohaselt ja valitakse eksperdiarvamuse alusel käesoleva määruse lisadest 4 ja 5 vähemalt kaks asjakohast bioloogilist kvaliteedielementi, mille kvaliteedinäitajate seisundiklasside alusel ökoloogilist seisundit hinnatakse. (2) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi, allika või järve ökoloogiline seisund on hea, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt valitud vähemalt kahe bioloogilise kvaliteedielemendi või kvaliteedinäitaja järgi on ökoloogiline seisundiklass hea. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas Lisa 2. Pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas Lisa 3. Pinnaveekogumid Koiva vesikonnas Lisa 4. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid Lisa 5. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid Lisa 6. Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid 30 Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr.......... „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 1 Pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas (EE1) Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses: RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruandluses või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel; RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruandluses või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel; ** – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on samanimeliste veekogumitega, mille eristamiseks lisatakse nime järele sulgudes veekogu nimi, kuhu vooluveekogum suubub. 1. Vooluveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 1 1079200_1 Valgejõgi lähtest Niinemäe kraavini V1B 2 1079200_2 Valgejõgi Niinemäe kraavist suudmeni V2B 3 1079500_1 Rauakõrve V1B-KaVo 4 1079900_1 Pikkoja V1B-KaVo 5 1080400_1 Lohja V1B-KaVo 6 1080600_1 Pudisoo lähtest Kolga/Männiku jõeni V1A 7 1080600_2 Pudisoo Kolga /Männiku jõest suudmeni V1A 8 1081500_1 Kolga/Männiku V1A 9 1082100_1 Loo V1B 10 1082500_1 Kuusalu V1B 11 1082800_1 Valkla V1B 12 1083100_1 Kaberla V1B 13 1083400_1 Suurlageda V1B-KaVo 14 1083500_1 Jägala lähtest Ambla jõeni V1B 15 1083500_2 Jägala Ambla jõest Soodla jõeni V2B 16 1083500_3 Jägala Soodla jõest Jägala joani V2B 17 1083500_4 Jägala Jägala joast suudmeni V3B 18 1083513_1 Aavoja - Kaunissaare kanal V1B 19 1084200_1 Ambla V1B-KaVo 20 1084300_1 Koigi V1B 21 1084400_1 Tammiku V1B-KaVo 22 1085000_1 Jänijõgi lähtest Jäneda Veskijärve paisuni V1A 23 1085000_2 Jänijõgi Jäneda Veskijärve paisust suudmeni V1B 24 1085300_1 Tarvasjõgi V1A 25 1085700_1** Mustjõgi (Jägala) V1A 26 1086500_1 Kõrgemäe kraav V1B-KaVo 27 1086600_1 Aavoja V1B Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 28 1086800_1 Raudoja - Aavoja kanal V2B 29 1087000_1 Soodla lähtest Soodla veehoidlani V1B 30 1087000_2 Soodla jõgi: Soodla Veehoidla V2B 31 1087000_3 Soodla veehoidla paisust suudmeni V2B 32 1087800_1 Raasiku-Anija V1B-KaVo 33 1087900_1 Jõelähtme lähtest Silmsi ojani V1B 34 1087900_2 Jõelähtme Silmsi ojast karstini V2B 35 1087900_3 Jõelähtme karstist suudmeni V2B 36 1088400_1 Silmsi V1B 37 1089000_1 Võerdla V1B-KaVo 38 1089100_1 Kroodi V1B 39 1089200_1 Pirita lähtest Sae paisuni V1A 40 1089200_2 Pirita Sae paisust Kuivajõeni V1A 41 1089200_3 Pirita Kuivajõest Vaskjalani V2B 42 1089200_4 Pirita Vaskjalalt suudmeni V2B 43 1089900_1 Sae-Paunküla kanal V2B 44 1090500_1 Kuivajõgi lähtest Kose-Uuemõisa karstiala väljavooluni V1B 45 1090500_2 Kuivajõgi Kose-Uuemõisa karstiala väljavoolust suudmeni V2B 46 1091400_1 Tuhala V1B 47 1091700_1 Angerja V1B 48 1092200_1 Leivajõgi V1A 49 1093000_1 Vaskjala-Ülemiste kanal V2B 50 1093100_1 Kurna V1B-KaVo 51 1094000_1 Tiskre V1B-KaVo 52 1094100_1 Harku V1B-KaVo 53 1094500_1 Vääna lähtest Saku paisuni (Tallinna mnt) V1B-KaVo 54 1094500_2 Vääna Saku paisust (Tallinna mnt) suudmeni V2B 55 1095500_1 Pääsküla V1B 56 1095800_1 Pihuoja V1B 57 1096100_1 Keila lähtest Atla jõeni V1B 58 1096100_2 Keila Atla jõest Keila joani V2B 59 1096100_3 Keila Keila joast suudmeni V2B 60 1097600_1 Redu V1A-KaVo 61 1098300_1 Maidla V1B 62 1098900_1 Treppoja V1B 63 1099200_1 Vasalemma lähtest Munalaskme ojani V1B 64 1099200_2 Vasalemma Munalaskme ojast suudmeni V2B 65 1099600_1 Munalaskme V1B 66 1100200_1 Maeru V1B 67 1100600_1 Karilepa V1B-KaVo 68 1100800_1 Kloostri V1B 69 1101500_1 Saeveskikraav V1B-KaVo 70 1101700_1 Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni V1A 71 1101700_2 Vihterpalu Piirsalu jõest suudmeni V2A 72 1102100_1 Piirsalu - Kõrtsioja V1B 73 1103200_1 Vädama V1A-KaVo 74 1103400_1 Keibu V1A Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 75 1103500_1 Lepajõgi V1A-KaVo 76 1103600_1 Veskijõgi V1A 77 1103700_1 Nõva V1A 78 1103800_1 Peraküla V1B-KaVo 79 1103900_1 Riguldi V1A 80 1104400_1 Salajõgi V1B 81 1104700_1 Taebla V1B 82 1105000_1 Võnnu V1B 83 1105300_1 Randsalu V1B-KaVo 84 1105400_1 Asuküla V1B-KaVo 85 1105700_1 Varni V1B-KaVo 86 1105900_1 Sinalepa V1B-KaVo 87 1106000_1 Haeska V1B 88 1106100_1 Rannamõisa V1B 89 1106400_1 Tabra V1B-KaVo 90 1106500_1 Rägina V1B-KaVo 91 1107000_1 Kasari lähtest Vardi jõeni V1B 92 1107000_2 Kasari Vardi jõest Vigala jõeni V2B 93 1107000_3 Kasari Vigala jõest suudmeni V3B 94 1107500_1** Vardi (Kasari) V1B 95 1108000_1 Konnaveski V1B 96 1108200_1 Ellamaa V1B-KaVo 97 1109000_1 Märjamaa V1B 98 1109600_1 Luiste V1B 99 1110000_1 Õeruma V1B-KaVo 100 1110400_1 Vigala lähtest Kuusiku jõeni V1B 101 1110400_2 Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni V2B 102 1110400_3 Vigala Velise jõest suudmeni V3B 103 1110600_1 Rõue V1B 104 1110700_1 Raikküla V1B-KaVo 105 1110800_1 Kodila V1B 106 1111500_1 Ahtama V1B 107 1111600_1 Mõisamaa V1B-KaVo 108 1111900_1** Aruküla (Vigala) V1B-KaVo 109 1112100_1 Karvoja V1B 110 1112700_1 Velise lähtest Nurtu jõeni V1B-KaVo 111 1112700_2 Velise Nurtu jõest suudmeni V2A 112 1113100_1 Nurtu lähtest Kõnnu jõeni V1A 113 1113100_2 Nurtu Kõnnu jõest suudmeni V2A 114 1113300_1 Kõnnu V1A 115 1113500_1 Rogense V1A-KaVo 116 1113800_1 Velise peakraav V1A-KaVo 117 1114200_1 Enge lähtest Libatse-Valgu mnt-ni V1B 118 1114200_2 Enge Libatse-Valgu mnt-st suudmeni V2B 119 1114700_1 Naravere V1B 120 1115400_1 Allika V1B-KaVo 121 1116100_1 Vanamõisa V1B Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 122 1116600_1 Liivi lähtest Kullamaa paisuni V1B 123 1116600_2 Liivi Kullamaa paisust suudmeni V2B 124 1116900_1 Marimetsa V1B-KaVo 125 1117400_1 Venekraav V1B-KaVo 126 1117700_1 Penijõgi V1A 127 1117900_1 Tuudi lähtest Oidrema pkr-ni V1B 128 1117900_2 Tuudi Oidrema pkr-st suudmeni V2A 129 1118100_1 Oidrema V1B 130 1118700_1 Salme soon V1B 131 1118800_1 Männiku kraav V1B-KaVo 132 1119100_1 Hanila V1B-KaVo 133 1119200_1 Uustalu V1B 134 1119400_1 Kuuendiku V1B 135 1119600_1 Paadremaa lähtest Punaojani V1A-KaVo 136 1119600_2 Paadremaa Punaojast suudmeni V2A 137 1120000_1 Punaoja V1A-KaVo 138 1120600_1 Küti V1A-KaVo 139 1120900_1 Kolga V1A 140 1121100_1 Tõstamaa V1B 141 1121200_1 Tõrvanõmme V1B-KaVo 142 1121400_1 Männiku V1B 143 1121500_1 Künnima V1B 144 1121700_1 Lindi V1B 145 1121800_1 Tuuraste V1B 146 1122000_1 Audru lähtest Laisma pkr-ni V1A-KaVo 147 1122000_2 Audru Laisma pkr-st suudmeni V2A 148 1122300_1 Laisma V1A-KaVo 149 1122500_1 Oara V1A-KaVo 150 1123000_1 Ridalepa V1A 151 1123300_1 Uruste V1A-KaVo 152 1123500_1 Pärnu lähtest Tarbja paisuni V1B 153 1123500_2 Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni V3B 154 1123500_3 Pärnu Käru jõest suudmeni V3B 155 1123800_1 Vodja lähtest Anna–Peetri–Huuksi maantee sillani V1B 156 1123800_2 Vodja Anna–Peetri–Huuksi maantee sillast suudmeni V1B 157 1124100_1 Esna lähtest Suurpalu peakraavini V1B 158 1124100_2 Esna Suurpalu peakraavist suudmeni V2B 159 1125100_1 Reopalu V1B 160 1125700_1 Prandi lähtest Neeva kanalini V1B 161 1125700_2 Prandi Neeva kanalist suudmeni V2B 162 1125900_1 Neeva V2B 163 1127400_1 Lintsi lähtest Madissaare ojani V1B 164 1127400_2 Lintsi Madissaare ojast Lokuta jõeni V1B 165 1127400_3 Lintsi Lokuta jõest suudmeni V2B 166 1128100_1 Lokuta V1B 167 1128600_1 Aruküla hooldatav maaparanduslik eesvool V1B-KaVo 168 1128600_2** Aruküla (Pärnu) suudmeni V1B Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 169 1128900_1 Mädara V1B 170 1129000_1 Käru lähtest Kädva ojani V1B 171 1129000_2 Käru Kädva ojast suudmeni V2B 172 1129800_1 Ingliste V1B-KaVo 173 1130700_1 Vändra lähtest Imsi ojani V1B-KaVo 174 1130700_2 Vändra Imsi ojast Massu jõeni V2B 175 1130700_3 Vändra Massu jõest suudmeni V2B 176 1130900_1 Imsi V1B-KaVo 177 1131400_1 Massu V1B 178 1131600_1 Navesti lähtest Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillani V1B Navesti Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillast 179 1131600_2 Loopre maantee sillani V1B 180 1131600_3 Navesti Loopre maantee sillast Halliste jõeni V3B 181 1131600_4 Navesti Halliste jõest suudmeni V3B 182 1132300_1 Arussaare V1B 183 1132500_1 Räpu V1B-KaVo 184 1132600_1 Kabala V1B 185 1132800_1 Oe V1B-KaVo 186 1133500_1 Tääksi V1B 187 1133700_1 Naela oja V1B-KaVo 188 1134000_1 Lõhavere V1B 189 1134600_1 Arjadi V1A-KaVo 190 1134700_1 Saarjõgi lähtest Tagametsa paisuni V1A 191 1134700_2 Saarjõgi Tagametsa paisust suudmeni V1A 192 1135100_1 Pikkmetsa V1A-KaVo 193 1136000_1 Halliste lähtest Lüütre ojani V1B 194 1136000_2 Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni V2B 195 1136000_3 Halliste Raudna jõest suudmeni V3B 196 1136300_1 Pöögle V1B 197 1136700_1 Lüütre V1B 198 1136900_1 Hendrikhansu V1B 199 1137300_1 Tõlla V1B 200 1137700_1 Pale V1B 201 1138400_1 Alva V1A 202 1138900_1 Mõrdepera V1A-KaVo 203 1139100_1 Raudna lähtest Sinialliku ojani V1B 204 1139100_2 Raudna Sinialliku ojast Lemmjõeni V2B 205 1139100_3 Raudna Lemmjõest suudmeni V3B 206 1139200_1 Uueveski V1B-KaVo 207 1139400_1 Valuoja V1B-KaVo 208 1139600_1 Orika V1B 209 1139900_1 Sinialliku V1B 210 1140200_1 Köökmäe V1B 211 1140400_1 Kavaku V1B-KaVo 212 1140700_1 Vastemõisa V1B 213 1140900_1 Kõpu lähtest Õisu järveni V1B 214 1140900_2 Kõpu Õisu järvest suudmeni V2B Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 215 1141200_1 Raadi V1B-KaVo 216 1141500_1 Vidva V1B 217 1142000_1** Vardi (Kõpu) V1B 218 1142800_1 Uia V1A-KaVo 219 1142900_1 Ördi V1A-KaVo 220 1143100_1 Lemmjõgi lähtest Hüpassaare ojani V1A 221 1143100_2 Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni V2A 222 1144000_1 Tõramaa V1A-KaVo 223 1144200_1 Siberi V1B-KaVo 224 1144400_1 Piistaoja V1B-KaVo 225 1144600_1 Kurina lähtest Jõhve ojani V1A 226 1144600_2 Kurina Jõhve ojast suudmeni V2A 227 1145000_1 Suuroja V1B-KaVo 228 1145400_1 Reiu lähtest Humalaste ojani V1A 229 1145400_2 Reiu Humalaste ojast suudmeni V1A 230 1145500_1 Veelikse V1B-KaVo 231 1145900_1 Külge V1B 232 1146400_1 Humalaste lähtest Kilingi-Nõmme paisuni V1B-KaVo 233 1146400_2 Humalaste Kilingi-Nõmme paisust suudmeni V1B 234 1146600_1 Surju V1A-KaVo 235 1146800_1 Lähkma lähtest Kaskealuse ojani V1A 236 1146800_2 Lähkma Kaskealuse ojast suudmeni V2A 237 1147300_1 Valdimurru V1A-KaVo 238 1147600_1 Vaskjõgi V1A 239 1147900_1 Mudaoja V1A-KaVo 240 1148100_1 Ura lähtest Rae paisuni V1A-KaVo 241 1148100_2 Ura Rae paisust suudmeni V1A 242 1148400_1 Leina V1A-KaVo 243 1148700_1 Sauga lähtest Künnapa kraavini V1A 244 1148700_2 Sauga Künnapa kraavist Uru ojani V1A 245 1148700_3 Sauga Uru ojast suudmeni V2A 246 1149100_1 Uru V1A-KaVo 247 1149600_1 Mõnuvere lähtest turbatööstuseni V1A-KaVo 248 1149600_2 Mõnuvere turbatööstusest suudmeni V1A 249 1150100_1 Kalda V1A-KaVo 250 1150300_1 Elbu V1A 251 1150400_1 Taidra V1A-KaVo 252 1150600_1 Räägu V1A-KaVo 253 1150800_1 Rannametsa lähtest Laiksaare paisuni V1A 254 1150800_2 Rannametsa Laiksaare paisust suudmeni V2A 255 1151100_1 Timmkanal V1A 256 1151200_1** Mustjõgi (Rannametsa) V1A-KaVo 257 1151500_1 Häädemeeste V1B 258 1151600_1 Arumetsa V1B-KaVo 259 1151700_1 Kadaka V1B-KaVo 260 1151800_1 Priivitsa V1B 261 1152000_1 Kabli V1B Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 262 1152100_1 Lemmejõgi V1B 263 1152300_1 Loode V1B 264 1152500_1 Treimani V1B 1152700_1 265 (EELV1012) Puupe (Puupe/Pužupe) V1A-KaVo 266 1152900_1 Järveotsa V1A-KaVo 1153000_1 267 (EELV1013) Raamatu (Raamatu / Ramata) V1B-KaVo 1153200_1 268 (EELV1011) Penuoja (Penuoja/Kolkupīte) V1B-KaVo 269 1153300_1 Vedäme V1B 270 1153400_1 Lilli V1B-KaVo 1153600_1 271 (EELV1014) Ruhja (Ruhja/Rūja_1) V1B-KaVo 1154000_1 272 (EELV1010) Atse (Atse/Acupīte_1) V1B-KaVo 273 1160500_1 Vaemla V1A 274 1160600_1 Tammela V1B 275 1160800_1 Luguse V1B 276 1161100_1 Rebasselja V1B-KaVo 277 1161300_1 Jausa V1B-KaVo 278 1161800_1 Tülli V1B-KaVo 279 1162000_1 Külama V1B-KaVo 280 1162100_1 Avajõgi V1B-KaVo 281 1162300_1 Leetselja V1B-KaVo 282 1162600_1 Vanajõgi V1A 283 1162700_1 Poama V1B 284 1162900_1 Paope V1B 285 1163000_1 Jõeranna V1B-KaVo 286 1163100_1 Armijõgi V1A 287 1163300_1 Pihla V1A 288 1163600_1 Kidaste V1B 289 1163700_1 Lehtma V1A-KaVo 290 1163800_1 Tareste V1A 291 1163900_1 Liivajõgi V1B-KaVo 292 1164000_1 Nuutri V1A 293 1164300_1 Suuremõisa V1B 294 1164500_1 Põduste lähtest Kaarma ojani V1B-KaVo 295 1164500_2 Põduste Kaarma ojast suudmeni V2B 296 1165100_1 Pähkla V1B 297 1165300_1 Nasva V2B 298 1165400_1 Kärla V1B 299 1165600_1 Anepesa V1B-KaVo 300 1165800_1 Oriküla V1B 301 1166000_1 Pühajõgi V1A-KaVo 302 1166500_1 Irase V1B-KaVo 303 1166700_1 Salme V1B-KaVo Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 304 1167100_1 Jämaja V1A 305 1167200_1 Sopi V1A-KaVo 306 1167400_1** Möldri (Möldri laht) V1B-KaVo 307 1167500_1 Riksu V1A-KaVo 308 1167700_1 Laasi-Jaagu V1B 309 1167800_1 Pussa V1B 310 1168300_1 Vesiku V1B 311 1168500_1 Kihelkonna V1A 312 1168600_1 Oju V1A 313 1168700_1 Killatu V1A 314 1168900_1 Pidula-Veskijõgi V1B 315 1169100_1 Ligeoja V1A 316 1169200_1 Vanakubja V1A 317 1169300_1 Kaljajõgi V1A-KaVo 318 1169400_1 Tirtsi V1B 319 1169900_1** Möldri (Küdema laht) V1B 320 1170100_1 Tuiu V1B-KaVo 321 1170300_1 Mõrrajõgi V1B-KaVo 322 1170500_1 Punabe V1B 323 1170900_1 Leisi V1B 324 1171200_1 Oitme V1B-KaVo 325 1171300_1 Võlupe V1B 326 1171500_1 Tõre V1B-KaVo 327 1171800_1 Randküla V1B-KaVo 328 1172000_1 Pihlajõgi V1B 329 1172300_1 Viirajõgi V1B-KaVo 330 1172400_1 Metsara V1B-KaVo 331 1172700_1 Unguma V1B-KaVo 332 1172900_1 Vihu V1B 333 1173000_1 Kuke lähtest Koigi järveni V1A 334 1173000_2 Kuke Koigi järvest suudmeni V1A 335 1173200_1 Kurdla V1B 336 1173300_1 Maadevahe V1B 337 1173400_1 Võhkse V1B-KaVo 338 1173500_1 Lõve V1B 339 1174400_1 Silmajõgi V1B-KaVo 340 1174500_1 Poka V1B-KaVo 341 1174600_1 Ristijõgi V1B 342 1174700_1 Kuusiku V1B 343 1174800_1 Kärdu V1B-KaVo 344 1174900_1 Soonda V1B 345 1175200_1 Nossa V1B 346 1175300_1 Lõetsa V1B 347 1119500_1 Hõbesalu V1B 2. Maismaa seisuveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas Jrk nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 1 2001000_1 Lohja järv S2 2 2001300_1 Harku järv S2 3 2001600_1 Kahala järv S2 4 2005500_1 Klooga järv S2 5 2005520_1 Rummu Läänekarjäär S3 6 2005900_1 Ülemiste järv S2 7 2005910_1 Maardu järv S2 8 2006020_1 Männiku järv S2 9 2006030_1 Raku järv S3 10 2011500_1 Ohepalu järv S4 11 2028300_1 Tänavjärv S5 12 2028400_1 Veskijärv S4 13 2028600_1 Hindaste järv S2 14 2031910_1 Paunküla Veehoidla S2 15 2038300_1 Vööla meri S8 16 2039710_1 Sutlepa meri S8 17 2048700_1 Loosalu järv S4 18 2051300_1 Tihu järv S4 19 2051340_1 Kirikulaht S8 20 2054000_1 Kaisma järv S2 21 2062810_1 Kasse laht S8 22 2062820_1 Mõisalaht S8 23 2064400_1 Lavassaare järv S4 24 2065710_1 Laialepa laht S8 25 2070800_1 Kooru järv S8 26 2071200_1 Järise järv S2 27 2071500_1 Koigi järv S2 28 2073400_1 Tõhela järv S2 29 2076800_1 Karujärv S2 30 2078700_1 Oessaare laht S8 31 2078730_1 Undu laht S8 32 2082300_1 Ermistu järv S2 33 2082800_1 Viljandi järv S3 34 2088600_1 Suurlaht S8 35 2088610_1 Mullutu laht S8 36 2088620_1 Vägara laht S8 37 2088700_1 Linnulaht S8 38 2089700_1 Õisu järv S2 39 2097400_1 Nigula järv S4 40 2098500_1 Kariste järv S3 41 2099100_1 Mäeküla järv S2 42 2099300_1 Ruhijärv S2 43 2114800_1 Tündre järv S3 3. Rannikuveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas Jrk nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 1 EE_10 Soela väina rannikuvesi R4 2 EE_11 Kihelkonna lahe rannikuvesi R4 3 EE_13 Pärnu lahe rannikuvesi R2 4 EE_14 Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi R5 5 EE_16 Väinamere rannikuvesi R5 6 EE_17 Liivi lahe loodeosa rannikuvesi R6 7 EE_18 Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi R6 8 EE_19 Liivi lahe keskosa rannikuvesi R6 9 EE_3 Hara ja Kolga lahe rannikuvesi R3 10 EE_5 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi R3 11 EE_6 Pakri lahe rannikuvesi R3 12 EE_7 Hiiu madala rannikuvesi R4 13 EE_8 Haapsalu lahe rannikuvesi R5 14 EE_9 Matsalu lahe rannikuvesi R5 Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr.......... „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 2 Pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas (EE2) Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses: RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel; RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel, mida kasutatakse aruandluses RV koodiga veekogul; * – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on Läti Vabariigi territooriumil asuva veekogumiga, mille valgala asub osaliselt Eesti Vabariigi territooriumil ja mille kohta Eestis kogutakse valgala koormuse teavet; ** – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on samanimeliste veekogumitega, mille eristamiseks lisatakse nime järele sulgudes veekogu nimi, kuhu vooluveekogum suubub. 1. Vooluveekogumid Ida-Eesti vesikonnas Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 1 1000100_1 Moložva V1B 2 1000200_1 Piusa lähtest Tõiva ojani V1B 3 1000200_2 Piusa Tõiva ojast suudmeni V2B 4 1001100_1 Miikse V1B 5 1001200_1 Korgõsilla V1B 6 1001500_1 Tuderna V1B 7 1001900_1 Tuhkvitsa lähtest Tuhkvitsa paisuni V1B 8 1001900_2 Tuhkvitsa Tuhkvitsa paisust suudmeni V1B 9 1002200_1 Pelska V1B 10 1002600_1** Mustoja (Õrsava) V1A 11 1002700_1 Ristoja V1A-KaVo 12 1002800_1 Karisilla V1A 13 1003000_1 Võhandu lähtest Pühäjõeni V1B 14 1003000_2 Võhandu Pühäjõest Vagula järveni V1B 15 1003000_4 Võhandu Vagula järvest Paidra paisuni V2B 16 1003000_5 Võhandu Paidra paisust Virosi ojani V2B 17 1003000_6 Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni V2B 18 1003000_7 Võhandu Räpina paisust suudmeni V3B 19 1004100_1 Rõuge V1B 20 1004300_1** Ura (Vagula) V1A-KaVo 21 1004600_1 Koreli V1B 22 1004700_1 Väiso V1B 23 1004900_1** Karioja (Võhandu) V1B 24 1005100_1 Iskna V1B Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 25 1005700_1 Palumõisa V1B 26 1006000_1 Virosi V1A-KaVo 27 1006400_1 Pahtpää V1B 28 1006600_1 Mädajõgi lähtest Rebasmäe ojani V1A 29 1006600_2 Mädajõgi Rebasmäe ojast suudmeni V2A 30 1007100_1 Varsaoja V1A-KaVo 31 1007200_1 Veerksu V1A 32 1007500_1 Naha V1A-KaVo 33 1007600_1 Meeksi V1A-KaVo 34 1008100_1 Leego V1B 35 1008200_1 Väike Emajõgi lähtest Pringi-Restu teeni 23136 V1B 36 1008200_2 Väike Emajõgi Pringi-Restu teest 23136 Pedeli jõeni V2B 37 1008200_3 Väike Emajõgi Pedeli jõest suudmeni V3B 38 1008400_1 Marguse V1B 39 1008600_1 Mülke V1B-KaVo 40 1008700_1 Nüpli V1B 41 1009200_1 Visela lähtest Visela-Kassi teeni 25107 V1B 42 1009200_2 Visela Visela-Kassi teest 25107 suudmeni V1B 43 1009500_1 Antsla Ojalepä ojani V1B-KaVo 44 1009500_2 Antsla Ojalepä ojast suudmeni V2B 45 1010000_1 Lambahanna lähtest Kobela-Antsu teeni 25252 V1B 46 1010000_2 Lambahanna Kobela-Antsu teest 25252 suudmeni V1B 47 1010200_1 Ärnu V1B 48 1011100_1 Laatre lähtest Laatre paisuni V1B 49 1011100_2 Laatre Laatre paisust suudmeni V2B 1012100_1 50 (EELV1015) Pedeli lähtest riigipiirini (Pedeli_1/Pedele_1) V1B-KaVo 1012100_2 51 (LVEE1016) Pedeli riigipiirist Pika tn sillani (Pedele_2/Pedeli_2) V2B 52 1012100_3 Pedeli Pika tn sillast suudmeni V2B 53 1012300_1 Rautina V1B-KaVo 54 1012600_1 Piiri V1B 55 1012800_1 Sauniku V1A 56 1013100_1 Purtsi V1B 57 1013500_1 Pikasilla V1B-KaVo 58 1013700_1 Õhne lähtest Ikepera ojani V1A 1013700_2 Õhne Ikepera ojast Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillani 59 (EELV1017) (Õhne_2/Omuļupe) V2B Õhne Ikepera ojast Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillast 60 1013700_3 suudmeni V2B 61 1014000_1 Saksniidu V1A-KaVo 62 1014800_1 Helme V1B 63 1015300_1 Jõku V1B 64 1015800_1 Vooru V1B 65 1016300_1 Kivilõppe V1B 66 1016400_1 Soe V1B-KaVo 67 1016500_1 Tarvastu V1B Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 68 1017400_1 Väluste V1B-KaVo 69 1017800_1 Hobuoja V1B-KaVo 70 1018000_1 Tänassilma lähtest Ärma jõeni V1B-KaVo 71 1018000_2 Tänassilma Ärma jõest suudmeni V2B 72 1018200_1 Viru V1B-KaVo 73 1018300_1 Ärmä lähtest Virastuojani V1B 74 1018300_2 Ärmä Virastuojast suudmeni V2B 75 1018500_1 Virastuoja V1B-KaVo 76 1019300_1 Verilaske V1B 77 1019800_1 Adula V1B-KaVo 78 1020500_1 Oiu V1B 79 1020700_1 Leie V1B 80 1021000_1 Meleski V1B-KaVo 81 1021200_1 Pühaste V1B-KaVo 82 1021500_1 Rõngu V1B 83 1022200_1 Ahtmiku V1B-KaVo 84 1022300_1 Nigula V1B-KaVo 85 1022700_1 Tamme V1B-KaVo 86 1022800_1 Ubesoo V1B 87 1023600_1 Emajõgi V3B 88 1023700_1 Pedja lähtest Karaski ojani V1B 89 1023700_2 Pedja Karaski ojast Puurmani paisuni V2B 90 1023700_3 Pedja Puurmani paisust suudmeni V3B 91 1024300_1 Imukvere V1B 92 1024600_1 Salla V1B-KaVo 93 1025100_1 Mõra (Pedja) V1B-KaVo 94 1025200_1 Koila V1B 95 1025600_1 Onga V1B 96 1027200_1 Kaave V1B 97 1028300_1 Pikknurme lähtest Neanurme jõeni V1B 98 1028300_2 Pikknurme Neanurme jõest suudmeni V2B 99 1029200_1 Umbusi lähtest Jõgeva–Põltsamaa maantee sillani V1B 100 1029200_2 Umbusi Jõgeva–Põltsamaa maantee sillast suudmeni V2B 101 1029500_1 Kassimatsi V1B-KaVo 102 1030000_1 Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni V1B 103 1030000_2 Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme jõeni V2B 104 1030000_3 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni V3B 105 1030200_1 Nõmme lähtest Nõmme Veskijärve paisuni V1B 106 1030200_2 Nõmme Nõmme Veskijärve paisust suudmeni V2B 107 1031000_1** Mustjõgi (Endla) V1A 108 1031200_1 Koidu V1B 109 1031500_1 Preedi lähtest Vahujõeni V2B 110 1031500_2 Preedi Vahujõest suudmeni V1B 111 1032100_1 Norra-Oostriku V1B 112 1032500_1 Võllinge V1B 113 1033400_1 Päinurme V1B Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 114 1034600_1 Nõmavere V1B-KaVo 115 1036100_1 Sangla V1B-KaVo 116 1036200_1 Kavilda lähtest Uueküla-Annikoru teeni 22163 V1B 117 1036200_2 Kavilda Uueküla-Annikoru teest 22163 suudmeni V1B 118 1036500_1 Elva Kaarnaojani V1B 119 1036500_2 Elva Kaarnaojast suudmeni V2B 120 1036800_1 Kaarnaoja V1B-KaVo 121 1037400_1 Laguja V1B 122 1037600_1 Illi V1B 123 1038100_1 Voika V1B 124 1038300_1 Nõo V1B 125 1038500_1** Karioja (Keeri) V1B 126 1038600_1 Keeri V1B 127 1039000_1 Ilmatsalu V1B 128 1039600_1 Laeva lähtest Loksu peakraavini V1B-KaVo 129 1039600_2 Laeva Loksu peakraavist suudmeni V2A 130 1040200_1 Loksu V1B-KaVo 131 1040700_1 Kossardi V1B 132 1040900_1 Amme lähtest Kaiavere järveni V1B 133 1040900_2 Amme Kaiavere järvest suudmeni V2B 134 1041200_1 Kõlajõgi V1B-KaVo 135 1041500_1 Nava V1B 136 1042500_1 Vara V1B 137 1043400_1 Mudajõgi V1B 138 1044400_1 Porijõgi lähtest Sipe ojani V1B 139 1044400_2 Porijõgi Sipe ojast suudmeni V2B 140 1044800_1 Peeda lähtest Idaojani V1B 141 1044800_2 Peeda-Idaoja V1B 142 1045500_1 Tatra V1B 143 1045700_1 Mõra V1B 144 1045900_1 Kitseoja V1B 145 1046100_1 Luutsna V1B 146 1047200_1 Ahja lähtest Hilba jõeni V1B 147 1047200_2 Ahja Hilba jõest Tartu-Räpina-Värska maantee sillani V2B 148 1047200_3 Ahja Tartu-Räpina-Värska maantee sillast suudmeni V2B 149 1047600_1 Hilba lähtest Hilba paisuni V1B-KaVo 150 1047600_2 Hilba Hilba paisust suudmeni V1B 151 1047900_1 Leevi Piigaste-Sulaoja maantee sillani V1B 152 1047900_2 Leevi Piigaste-Sulaoja maantee sillast suudmeni V2B 153 1048300_1 Piigaste V1B 154 1048400_1 Kotiku V1B-KaVo 155 1048600_1 Hatiku V1A-KaVo 156 1048800_1 Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 V1B 157 1048800_2 Orajõgi Põlva ringteest 87 suudmeni V2B 158 1049300_1 Kooskora V1A-KaVo 159 1049500_1 Lutsu lähtest Varrõperä ojani V1A Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 160 1049500_2 Lutsu Varrõperä ojast suudmeni V2A 161 1050700_1 Ahijärve V1B 162 1050900_1 Kalli V1A 163 1051200_1 Kargaja lähtest Rehemetsa peakraavini V1A 164 1051200_2 Kargaja Rehemetsa peakraavist suudmeni V2A 165 1051600_1 Põdraoja V1A 166 1051900_1 Varnja V1B-KaVo 167 1052000_1 Naelavere V1B-KaVo 168 1052100_1 Alatskivi V1B 169 1052200_1 Torila V1B-KaVo 170 1052500_1 Koobamäe V1B 171 1052600_1 Kullavere lähtest Imukvere ojani V1B 172 1052600_2 Kullavere Imukvere ojast suudmeni V2B 173 1053300_1 Tarakvere V1B 174 1053700_1 Kääpa lähtest Kaiu järveni V1B 175 1053700_2 Kääpa Kaiu järvest suudmeni V2B 176 1054100_1 Ristimurru V1B-KaVo 177 1054200_1 Uhmardu V1B 178 1054700_1 Haavakivi V1B 179 1055000_1 Tiheda V1B-KaVo 180 1055100_1 Mustvee lähtest Ulvi ojani V1B 181 1055100_2 Mustvee Ulvi ojast suudmeni V2B 182 1056300_1 Piilsi V1B 183 1056700_1 Annoja V1B-KaVo 184 1056800_1 Tammispää V1B-KaVo 185 1056900_1 Avijõgi lähtest Sookraavini V1B 186 1056900_2 Avijõgi Sookraavist suudmeni V2B 187 1057700_1 Sookraav V1B-KaVo 188 1057900_1 Punasoo V1B-KaVo 189 1058300_1 Rehessaare V1B-KaVo 190 1058600_1 Raadna V1A-KaVo 191 1058700_1 Rannapungerja lähtest Millojani V1A 192 1058700_2 Rannapungerja Millojast Tudulinna paisuni V2A 193 1058700_3 Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni V2A 194 1059200_1 Mäetaguse V1A-KaVo 195 1059900_1 Tagajõgi lähtest Kaukvere jõeni V1A 196 1059900_2 Tagajõgi Kaukvere jõest suudmeni V1A 197 1060400_1 Kruusoja V1A 198 1060900_1 Kauksi V1A 199 1061100_1 Kuru V1A-KaVo 200 1061300_1 Alajõgi lähtest Imatu ojani V1A 201 1061300_2 Alajõgi Imatu ojast suudmeni V2A 202 1061800_1 Karjamaa V1A 203 1061900_1 Remniku V1A-KaVo 204 1062200_1 Narva lähtest Narva veehoidlani V4B 205 1062200_2 Narva jõgi: Narva veehoidla V4B Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 206 1062200_3 Narva jõgi: kuiv säng V4B 207 1062200_4 Narva veehoidlast suudmeni V4B 208 1062300_1 Jaama V1A-KaVo 209 1062400_1 Karoli V1A 210 1062600_1 Permisküla V1A-KaVo 211 1062800_1 Gorodenka V1A 212 1063300_1 Poruni V1A-KaVo 213 1063800_1 Mustajõgi V1B-KaVo 214 1065200_1 Kulgu V1B 215 1065700_1 Tõrvajõgi V1B 216 1065900_1 Kudruküla V1B 217 1066100_1 Udria V1B 218 1066500_1 Sõtke lähtest Vaivara raudteejaama truubini V1B 219 1066500_2 Sõtke Vaivara raudteejaama truubist suudmeni V1B 220 1067000_1 Pühajõgi lähtest Kose jõeni V1B 221 1067000_2 Pühajõgi Kose jõest suudmeni V2B 222 1067300_1 Kose V1B 223 1067700_1 Vasavere V1B-KaVo 224 1067800_1 Mägara V1B-KaVo 225 1068000_1 Valaste V1B-KaVo 226 1068200_1 Purtse lähtest Ojamaa jõeni V1B 227 1068200_2 Purtse Ojamaa jõest suudmeni V2B 228 1068700_1 Ojamaa V1A 229 1069700_1 Hirmuse V1A-KaVo 230 1070100_1 Kiviõli V1B 231 1070200_1 Erra V1B 232 1070700_1 Kohtla V2B 233 1071500_1 Sõreda V1B-KaVo 234 1071600_1 Meriküla V1B 235 1071900_1 Pada lähtest Iivandojani V1B 236 1071900_2 Pada Iivandojast suudmeni V1B 237 1072300_1 Kongla V1B 238 1072900_1 Kunda lähtest Anguse jõeni V1B 239 1072900_2 Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani V2B 240 1072900_3 Kunda Jaama tn sillast suudmeni V2B 241 1073100_1 Anguse V1B 242 1073400_1 Rihula V1B-KaVo 243 1073500_1 Voore V1B 244 1073700_1 Vaeküla V1B-KaVo 245 1074100_1 Toolse V1B 246 1074500_1 Karepa V1B-KaVo 247 1074600_1 Selja lähtest Veltsi ojani V1B 248 1074600_2 Selja Veltsi ojast Soolikaojani V2B 249 1074600_3 Selja Soolikaojast Varangu maantee sillani V2B 250 1074600_4 Selja Varangu mnt sillast suudmeni V2B 251 1075300_1 Soolikaoja V1B Veekogumi Jrk kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 252 1075600_1 Sõmeru V1B 253 1075800_1 Vainupea lähtest Kandle paisuni V1B-KaVo 254 1075800_2 Vainupea Kandle paisust suudmeni V1B 255 1076000_1 Mustoja lähtest Vihula mõisa teeni L3 V1B 256 1076000_2 Mustoja Vihula mõisa teest L3 suudmeni V2B 257 1076600_1 Altja V1B 258 1077100_1 Võsu lähtest Laviku paisuni V1B 259 1077100_2 Võsu Laviku paisust suudmeni V1B 260 1077600_1 Käsmu V1B 261 1077900_1 Loobu lähtest Udriku ojani V1B 262 1077900_2 Loobu Udriku ojast suudmeni V2B 263 1078200_1 Udriku V1B 264 1078900_1 Läsna V1B 265 1300001_1 Järvoja V1B 2. Maismaa seisuveekogumid Ida-Eesti vesikonnas Jrk nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 1 2001100_1 Käsmu järv S2 2 2003900_1 Viitna Pikkjärv S5 3 2014100_1 Uljaste järv S5 4 2025900_1 Kurtna Valgejärv S5 5 2027900_1 Konsu järv S3 6 2043600_1 Äntu Sinijärv S1 7 2052800_1 Endla järv S2 8 2055400_1 Kuremaa järv S3 9 2056900_1 Kaarepere Pikkjärv S2 10 2057100_1 Kaiavere järv S2 11 2057300_1 Saare järv S2 12 2057600_1 Jõemõisa järv S2 13 2057800_1 Kaiu järv S2 14 2065000_1 Raigastvere järv S2 15 2065100_1 Elistvere järv S2 16 2065200_1 Soitsjärv S2 17 2065300_1 Saadjärv S3 18 2065600_1 Lahepera järv S2 19 2074900_1 Parika järv S4 20 2075500_1 Koosa järv S2 21 2075600_1 Peipsi järv: Peipsi veekogum S7-2 22 2075600_2 Peipsi järv: Pihkva-Lämmijärve veekogum S7-1 23 2083800_1 Võrtsjärv S6 24 2084100_1 Keeri järv S2 25 2084300_1 Karijärv S3 26 2085400_1 Kalli järv S2 27 2085500_1 Leego järv S2 Jrk nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 28 2093200_1 Verevi järv S3 29 2099400_1 Veisjärv S2 30 2100600_1 Pangodi järv S3 31 2101300_1 Nõuni järv S3 32 2105300_1 Pühajärv S2 33 2107700_1 Otepää Valgjärv S2 34 2113600_1 Meelva järv S4 35 2122400_1 Jõksi järv S3 36 2123600_1 Kooraste Suurjärv S3 37 2124100_1 Lõõdla järv S3 38 2126100_1 Vagula järv S3 39 2126200_1 Tamula järv S2 40 2129700_1 Nohipalo Valgjärv S5 41 2129800_1 Nohipalo Mustjärv S4 42 2140300_1 Rõuge Suurjärv S3 3. Rannikuveekogumid Ida-Eesti vesikonnas Jrk Nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 1 EE_1 Narva-Kunda lahe rannikuvesi R1 2 EE_2 Eru-Käsmu lahe rannikuvesi R3 Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr.......... „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 3 Pinnaveekogumid Koiva vesikonnas (EE3) Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid ja tähiseid järgmises tähenduses: RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel; RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste piiriüleste veemajanduskavade koostamisel, mida kasutatakse aruandluses RV koodiga veekogul; * – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on Läti Vabariigi territooriumil asuva veekogumiga, mille valgala asub osaliselt Eesti Vabariigi territooriumil ja mille kohta Eestis kogutakse valgala koormuse teavet. 1. Vooluveekogumid Koiva vesikonnas Jrk Veekogumi kood nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp 1154200_1 1 (EELV1001) Koiva (Gauja_8/Koiva) V3B 1154300_1 2 (EELV1006) Ujuste (Ujuste/Kaičupe) V1B-KaVo 3 1154600_1 Laanemetsa V1A 4 1154800_1 Mustjõgi lähtest Antsla-Litsmetsa teeni V1A 5 1154800_2 Mustjõgi Antsla-Litsmetsa teest Pärlijõeni V1A 6 1154800_3 Mustjõgi Pärlijõest Raudsepa ojani V2B 7 1154800_4 Mustjõgi Raudsepa ojast Koiva-Mustjõe luha kaitsealani V2B 8 1154800_5 Mustjõgi Koiva-Mustjõe luha kaitsealast riigipiirini V2B 1155700_1 9 (LVEE1005) Pärlijõgi lähtest Saarlase paisuni (Pērļupīte/Pärlijõgi_1) V1A 10 1155700_2 Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni V2B 11 1157400_1 Ahelo V1A 12 1157600_1 Kuura V1A 1158000_1 Vaidva Murati järvest algav ja EE/LV piiril kulgev osa 13 (EELV1007) (Vaidva_1/Vaidava_1) V2B 1158000_2 Vaidva riigipiirist (Nakri maatüki servas) suudmeni 14 (LVEE1008) (Vaidava_2/Vaidva_2) V2B 1158100_1 15 (LVEE1003) Peeli (Peļļupīte/Peeli) V1B 16 1158200_1 Pähni V1B 1158400_1 17 (LVEE1002) Kolga lähtest Soomesilla paisuni (Kolga_1) V1B-KaVo 18 1158400_2 Kolga Soomesilla paisust suudmeni V1B 1158700_1 19 (EELV1004) Peetri (Peetri/Melnupe_2) V2B 20 1159300_1 Hargla V1A 1159700_1 21 (EELV2001) Pedetsi (Pedetsi/Pededze_1) V1A 1159704_1 22 (EELV2002) Lätepera (Läteperä/Akaviņa) V1A 23 1160200_1 Verrevoja V1A-KaVo 24 EELV1018* Pestava (Sapraša) V1B 2. Maismaa seisuveekogumid Koiva vesikonnas Jrk nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp 1 2133700_1 Köstrejärv S2 2 2136000_1 Ähijärv S2 3 2136600_1 Aheru järv S2 4 2144700_1 Kirikumäe järv S5 5 2155200_1 Pullijärv S5 6 2155500_1 Hino järv S5 7 2155900_1 Murati järv (Muratu Ezers) S2 8 2156700_1 Pabra järv S2 Keskkonnaministri …….. 2020. a määrus nr ….. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 4 Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses (sulgudes on indeksi rahvusvaheliselt kasutatav nimi): ASPT – taksoni keskmine tundlikkus (Average Score Per Taxon); DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks (Danish Stream Fauna Index); EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera); ERPI - Eesti jõgede potamoplanktiline indeks (Estonian River Potamoplanctic Index); IPS – ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (Indicé Polluosensitivité Specifique); JKI – jõgede kalastiku indeks (Estonian River Fish Index); MIREE – jõgede suurtaimestiku indeks (Macrophyte Index of Rivers of Estonia) TDI – ränivetikate troofsusindeks (Trophic Diatom Index); ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio - EQR); WAT – ränivetikate Watanabe indeks. Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele: 1 – kasutades suurselgrootute seisundi hindepunkte määruse § 25 lõigete 2–5 järgi; 2 – kalastikku ei kasutata veekogutüüpide V1A-KaVo ja V1B-KaVo ökoloogilise seisundi hindamiseks, kuna selliste veekogumite kalakooslused on liigivaesed ja väga muutlikud; 3 – sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku seisundit väga heaks, kui uuritavas veekogumis on mõni indikaatorliik hävinud; 4 – suurtaimestiku alusel ökoloogilise seisundi määramisel vastab suurele jõele suurtaimestiku seirekoht, millest ülesvoolu on valgala pindala üle 1000 km2 (vooluveekogumi veekogutüübid V2A,V3B ja V4B),või suurtaimestiku seirekoht, milles valgala pindala on kuni 1000 m2, kuid milles eksperdiarvamuse kohaselt on vooluveekogu nii lai ja sügav, et suurtaimestik asub ainult kitsas kaldavööndis. 1. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Veekogutüüp V1A ja V1A-KaVo: valgala suurusega 10–100 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS = IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2 ÖKS = (100-TDI )/65 Kvaliteedi allelement: suurtaimestik Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5 MIREE kõvapõhjalises elupaigas Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20 MIREE pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57 ITEM kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62 ITEM pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus ITEM ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 29–0 >26 26–22 21–17 16–6 <6 taksonirikkus (T) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 18–0 >16 16–14 13–11 10–4 <4 taksonirikkus (T) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 9–0 >8 8–7 6–4 3–2 <2 tundlike taksonite arv (EPT) aeglasevoolulises elupaigas Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurselgrootute – 2,4–0 >2,1 2,1 ̶ 1,9 1,8 ̶ 1,4 1,3 ̶ 0,5 <0,5 Shannoni taksonierisus (H’) lubjakivi aluspõhjaga elupaigas Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 2,3 ̶ 1,8 1,7 ̶ 0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus (H’) liivakivi aluspõhjaga elupaigas Suurselgrootute – 6,6 ̶ 0 >5,9 5,9 ̶ 5,3 5,2 ̶ 4,0 3,9 ̶ 1,3 <1,3 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 6,1–0 >5,5 5,5–4,9 4,8–3,7 3,6–1,2 <1,2 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2 DSFI Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS1 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik2 JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) < (-0,4) või kalad puuduvad JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19 Veekogutüüp V2A: valgala suurusega >100–1000 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2 ÖKS = (100-TDI )/65 Kvaliteedi allelement: suurtaimestik Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus MIREE kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20 MIREE pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57 ITEM kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62 ITEM Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 35–0 >32 32–28 27–21 20–7 <7 taksonirikkus (T) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–11 10–6 <6 taksonirikkus (T) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 16,5 >15 15–13 12–10 9–3 <3 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus tundlike taksonite arv (EPT) Suurselgrootute – 3–0 >2,7 2,7–2,4 2,3–1,8 1,7–0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus (H’) lubjakivi aluspõhjaga elupaigas Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2 DSFI Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS1 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik JKI 3 – – ≥0,75 0,74–0,40 0,39–0,0 <0 Kalad puuduvad JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,4 0,39–0,2 ≤0,19 Veekogutüüp V3A: valgala suurusega >1000–10000 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31 ÖKS = (100-TDI )/65 Fütobentose - ≥0,83 0,82–0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30 koondmäärangu ÖKS Kvaliteedi allelement: suurtaimestik4 Suurtaimestiku – 48–15 ≥43,1 43,0–36,5 36,4–29,9 29,8–23,3 <23,3 MIREE Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS Suurtaimestiku – 5,7–8,4 ≤6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72 ITEM Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 33,5 >30 30–27 26–20 19–7 <7 taksonirikkus Suurselgrootute – 16,5–0 >15 15–13 12–10 9–4 <4 tundlike taksonite arv (EPT) Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 2,3 ̶ 1,8 1,7 ̶ 0,7 <0,7 Shannoni taksonierisus (H’) Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4 ASPT( taksoni keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3̶2 <2 DSFI Suurselgrootute – – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus määrangu ÖKS1 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) <(-0,4) või kalad puuduvad JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19 Veekogutüüp V1B ja V1B-KaVo: valgala suurusega kuni 100 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2 ÖKS = (100-TDI )/65 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Kvaliteedi allelement: suurtaimestik Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5 MIREE kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20 MIREE pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57 ITEM kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62 ITEM pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–17 16–6 <6 taksonirikkus (T) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 18–0 >16 16–14 13–11 10–4 <4 taksonirikkus (T) aeglasevoolulises elupaigas Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurselgrootute – 13–0 >12 12–10 9–8 7–3 <3 tundlike taksonite arv (EPT) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 9–0 >8 8–7 6–5 5–2 <2 tundlike taksonite arv (EPT) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 2,4–0 >2,1 2,1 ̶ 1,9 <1,9 ̶ 1,4 <1,4 ̶ 0,5 <0,5 Shannoni taksonierisus (H’) lubjakivi aluspõhjaga elupaigas Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7–2,4 <2,4–1,8 <1,8 ̶ 0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus (H’) liivakivi aluspõhjaga elupaigas Suurselgrootute – 6,6–0 >5,9 5,9 ̶ 5,3 <5,3 ̶ 4 <3,9 ̶ 1,3 <1,3 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) kiirevoolulises Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus elupaigas Suurselgrootute – 6,1–0 >5,5 5,5–4,9 <4,9–3,7 <3,7 ̶ 1,2 <1,2 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2 DSFI Suurselgrootute – – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS 1 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik2 JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–( -0,4) < (- 0,4) või kalad puuduvad JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19 Veekogutüüp V2B: valgala suurusega >100–1000 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2 ÖKS = (100-TDI )/65 Kvaliteedi allelement: suurtaimestik Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5 MIREE kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,5–36 35,5–28 27,5–20 <20 MIREE pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57 ITEM kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS kõvapõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62 ITEM pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS pehmepõhjalises elupaigas Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 35–0 >32 32–28 27–21 20–7 <7 taksonirikkus (T) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–17 16–6 <6 taksonirikkus (T) aeglasevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 16,5 >15 13–15 12–10 9–3 <3 tundlike taksonite arv (EPT) elupaigas Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 <2,4–1,8 <1,8–0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus (H’) Suurselgrootute – 6,9 ̶ 0 >6,2 6,2 ̶ 5,5 5,4 ̶ 4,1 4,0–1,6 <1,6 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) kiirevoolulises elupaigas Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2 DSFI Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS1 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) < (-0,4) või kalad puuduvad JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19 Veekogutüüp V3B: valgala suurusega >1000–10000 km2 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31 ÖKS = (100-TDI )/65 Fütobentose - ≥0,83 0,82 ̶ 0,64 0,63 ̶ 0,50 0,49 ̶ 0,30 <0,30 koondmäärangu Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus ÖKS Kvaliteedi allelement: suurtaimestik 4 Suurtaimestiku – 48 – 15 ≥ 43,1 43,0 – 36,5 36,4 – 29,9 29,8 – 23,3 <23,3 MIREE Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 MIREE ÖKS Suurtaimestiku – 5,7–8,4 <6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72 ITEM Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 33,5–0 >30 30–27 26–20 19–7 <7 taksonirikkus Suurselgrootute – 16,5–0 >15 15–13 12–10 9–4 <4 tundlike taksonite Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus arv (EPT) III B, v.a Emajõgi Suurselgrootute – 7–0 7 6 5–4 3–2 <2 tundlike taksonite arv (EPT) III B Emajõgi Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7–2,4 2,3–1,8 1,7–0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4 taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2 DSFI; III B, v.a Emajõgi uus Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS1 (5 kvaliteedinäitaja alusel; V3B veekogutüübiga veekogum, v.a Emajõgi) Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,25 ≤0,24 määrangu ÖKS 1 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus (4 kvaliteedinäitaja alusel, V3B - Emajõgi) Kvaliteedielement: kalastik JKI3, v.a Emajõgi – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–( -0,4) < (-0,4) või kalad puuduvad JKI ÖKS; v.a – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19 Emajõgi JKI ÖKS Emajõgi – – 0,90 0,70 0,50 0,30 0,10 Veekogutüüp V4B: Valgala suurus üle 10000 km2 (Narva jõgi) Kvaliteedielement: fütoplankton Eesti jõgede – 0,9–0 ≥0,77 0,76–0,59 0,58–0,41 0,40–0,23 ≤ 0,22 potamoplanktiline indeks (ERPI) Fütoplanktoni – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 ≤0,25 ERPI ÖKS Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 ≤0,29 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 ≤0,29 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 ≤0,30 ÖKS = (100-TDI )/65 Fütobentose - ≥0,83 0,82 ̶ 0,64 0,63 ̶ 0,50 0,49 ̶ 0,30 ≤0,29 koondmäärangu ÖKS Kvaliteedi allelement: suurtaimestik4 Suurtaimestiku – 48 – 15 ≥ 43,1 43,0 – 36,5 36,4 – 29,9 29,8 – 23,3 <23,3 MIREE Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 ≤0,24 MIREE ÖKS Suurtaimestiku – 5,7–8,4 <6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72 ITEM Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 ITEM ÖKS Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25 koondmäärangu ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28 suurtaimestiku koondmäärangu ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute – 33,5–0 >29 29–27 26–20 19–10 <10 taksonirikkus Suurselgrootute – 16–0 >14 14–13 12–10 9–4 <4 tundlike taksonite arv (EPT) Suurselgrootute – 3,0–0 >2,6 2,6–2,4 2,3–1,8 1,7–0,7 <0,7 Shannoni taksonierisus, uus Suurselgrootute – 6,9–0 >6,1 6,1–5,5 5,4–4,1 4,0–1,7 <1,7 ASPT( taksoni keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,25 ≤0,25 määrangu ÖKS1 (4 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik JKI ÖKS – – 0,90 0,70 0,50 0,30 0,10 2. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Vastavushinnang Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Veekogutüübid V1A, V1A-KaVo, V2A ja V3A Lämmastikusisaldu Aritmeetiline mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1 s (Nüld) keskmine Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121 (Püld) keskmine Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 0,46–0,60 ≥0,61 lämmastiku sisaldus väärtus (NH4-N) pH 10% tagatusega pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9 väärtus Lahustunud 10% tagatusega % - ≥61 60–50 49–40 39–35 ≤34 hapniku väärtus küllastus- küllastusaste astmest Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,9 ≤2,2 2,3–3,5 3,6–5,0 5,1–7,0 ≥7,1 hapnikutarve keskmine (BHT5) Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31 keemiliste üldtingimuste ÖKS Veekogutüübid V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B Lämmastiku- Aritmeetiline mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1 sisaldus (Nüld) keskmine Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121 (Püld) keskmine Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 >0,45–0,60 ≥0,60 lämmastiku sisaldus väärtus (NH4-N) pH 10% tagatusega pH ühik – 6–9 – – – >6 või >9 väärtus Lahustunud 10% tagatusega % – ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39 hapniku väärtus küllastus- küllastusaste astmest Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,8–3,0 >3,0–4,0 >4,0–5,0 ≥5,1 hapnikutarve keskmine (BHT5) Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31 keemiliste üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp V4B (Narva jõgi) Lämmastikusisaldu Aritmeetiline mg N/l 0,4 ≤0,5 0,6–0,7 0,8–1,0 1,1–1,5 ≥1,6 s (Nüld) keskmine Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,020 ≤0,040 0,041–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101 (Püld) keskmine Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31 – 0,45 0,46 – 0,60 ≥0,61 lämmastiku sisaldus väärtus (NH4-N) pH 10% tagatusega pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9 väärtus Lahustunud 10% tagatusega % – ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39 hapniku väärtus küllastus- küllastusaste astmest Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,9–3,0 3,1–4,0 4,1–5,0 ≥5,1 hapnikutarve keskmine (BHT5) Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31 keemiliste üldtingimuste ÖKS 3. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi (kõik veekogutüübid) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav klass väärtus Kvaliteedielement: veerežiimi inimtekkelised muutused Veevõtu hinnang Osakaal aasta 0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50 vooluhulgast Veeheite hinnang Osakaal aasta 0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50 vooluhulgast Paisude mõju veerežiimile Paisude arv 0 0 1–3 paisu, vähemalt 1 2–5 hüdro- >5 hüdro- veekogumis hüdroenergia hüdroelektrijaa elektrijaama või elektrijaama või tootmine puudub m või 4-5 paisu, 6-10 paisu, vesi >10 paisu või vesi paisudest paisudest paisust allavoolu allavoolu allavoolu vesi olemas olemas puudub Maaparandussüsteemiga Maaparandus- 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,75 ≥0,76 kattuvuse hinnang süsteemi eesvooluga kattuva voolusängi osakaal Kvaliteedielement: tõkestamatus Tõkestamatus paisudega Paisude arv 0 mistahes kaladele 1-2 kaladele 3–5 kaladele ≥6 kaladele veekogumis paisud ületamatud või ületamatut või ületamatut või ületamatut või puuduvad raskesti raskesti raskesti raskesti ületatavad paisud ületatavat paisu ületatavat paisu ületatavat paisu puuduvad Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb vastav klass klass väärtus Kvaliteedielement: morfoloogia Looklevustegur – 1,7 >1,51 1,50–1,30 1,29–1,21 1,20–1,10 1,0 Kalda veekaitsevööndi Põllumaa ja 0 0 ≤0,04 0,05–0,10 0,11–0,25 ≥0,26 looduslikkus kõvakattega alade osakaal kalda veekaitse- vööndi pindalast Peamise voolusängi Sidusa 1 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1 kaldajoone sidusus lammialadega osakaal kogu kaldajoone pikkusest Hüdromorfoloogiliste – – 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1 kvaliteedinäitajate ÖKS Keskkonnaministri ……… 2020. a määrus nr…….. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 5 Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses (sulgudes on kvaliteedinäitaja rahvusvaheliselt kasutatav nimi): ASPT – taksoni keskmine tundlikkus (Average Score Per Taxon); DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks (Danish Stream Fauna Index); EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera); IPS – ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (Indicé Polluosensitivité Specifique); KVT – kaldaveetaimed; LAFIEE – Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index); Peipsi s. s. – Peipsi järve põhjaosa, Peipsi järv kitsamas tähenduses (sensu stricto); rsLAFIEE – roosärje olemasolu kordajaga kohandatud Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index); TDI – ränivetikate troofsusindeks (Trophic Diatom Index); VST – veesisesed taimed; ULT – ujulehtedega taimed; UT – ujutaimed; ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio – EQR); WAT – ränivetikate Watanabe indeks. Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele ja on esitatud tabelis esinemise järjekorras: 1 – hüdrofüüdid käesoleva tabeli tähenduses on veesisesed, ujulehtedega ja ujutaimed kokku; 2 – happelisusindeks (A) jäetakse suurselgrootute seisundi hindamisel arvesse võtmata karedaveelistel seisuveekogumitel eksperdiarvamuse alusel, kui happelisusindeks on looduslikel põhjustel ebatüüpilise väärtusega; 3 – kasutades suurselgrootute seisundi hindepunkte määruse § 33 lõigete 2–5 järgi; 4 – roosärje (Scardinius erythrophthalmus) olemasolu korral kasutatakse kalastiku indeksit rsLAFIEE – roosärje olemasolu kordajaga kohandatud Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index); 5 – selgesti eristuvate veekihtide puudumise korral kasutatakse eksperdiarvamuse alusel vertikaalselt integreeritud proovi; 6 – suurselgrootute taksonirikkuse (T) ökoloogilise seisundiklassi võib eksperdiarvamuse alusel määrata kesiseks pehmeveelises looduslikult toitainevaeses järves, kui taksonirikkus on võrdlustingimustest oluliselt suurem taimetoitainesisalduse järsu kasvu tõttu, mille põhjuseks on inimese tegevus; 7 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel, kui eksperdiarvamuse kohaselt on lahnarohud või vesilobeelia veekogumile iseloomulikud; 8 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel, kui eksperdiarvamuse kohaselt on vahelduvaõiene vesikuusk veekogumile iseloomulik; 9 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel ja seisundit parandavate tegevuste kavandamisel ning tõhususe hindamisel lisainfona (Võrtsjärve fütoplankton); 10 – epifüüton – vetikatest pealiskasv suurtaimedel; 11 – suurtaimede koosluse seisundile hinnangu andmisel võetakse arvesse vaatlusaasta veetaset (Peipsi s. s. taimestik). 1. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Veekogutüüp S1: kalgiveeline järv Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Klorofülli a mikrogrammi/l 0,8–… ≤1,0 1,1–2,0 2,1–3,0 3,1–5 >5 sisaldus (0,5 m sügavusel) Fütoplanktoni – 1,6–… <2,0 2,0–4,0 4,1–7,0 >7 Väärtus koondindeks täpsustamata Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,8 0,7–0,6 0,5–0,4 0,3–0,2 <0,2 indeks J Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kvaliteedielement: suurtaimed Taimekooslus Tähtsamad – Väärtus Mändvetikad Ujuv penikeel Ujutaimed = Väärtus (= tähendab hüdrofüütide1 täpsustamata (Chara) = (Potamogeton kardheinad täpsustamata kodominantsust või taksonid vesiherned natans), (Ceratophyll alternatiivi) ohtruse (Utricularia), kardheinad um), järjekorras sammaltaimed (Ceratophyllum), ujuv penikeel kogu järves; (Bryophyta), särjesilmad (Potamogeto kõrgemate männas- (Ranunculus), n natans) taksonite vesikuusk ujulehtedega korral liigid (Myriophyllum taimed, kokku arvatult verticillatum) mändvetikad (Chara), ujutaimed Taimekoosluse – – – 0,70 0,50 0,30 – ÖKS Mändvetikate Braun- Väärtus 3–5 1-2 0 Väärtus (Chara) suhteline Blanquet´ täpsustamata täpsustamata ohtrus VST rühmas skaalas (0–5) Mändvetikate – – – 0,70 0,50 0,30 – suhtelise ohtruse ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kardheina Braun- – Väärtus 1 2–3 4–5 Väärtus (Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata täpsustamata või haneheina skaalas (0–5). (Zannichellia) Valitakse neist suhteline ohtrus ohtraima VST rühmas või taksoni ujutaimede hinnang (vesilääts, lemled, kilbukas) suhteline ohtrus ULT & UT rühmas Kardheina või – – – 0,70 0,50 0,30 – haneheina suhtelise ohtruse ÖKS Suurte skaalas 1–5 – Väärtus 1 2–3 4–5 Väärtus niitrohevetikate (ka täpsustamata täpsustamata epifüütsete vetikate) rohkus Suurte – – – 0,70 0,50 0,30 0 niitrohevetikate ohtruse ÖKS Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Suurselgrootute - 28 ≥26 25–22 21–17 16–6 <6 taksonirikkus Suurselgrootute - 5 ≥5 4 3 2-1 0 tundlike taksonite arv (EPT) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Suurselgrootute - 2,8 ≥2,5 2,4–2,2 2,1–1,7 1,6–0,6 <0,6 Shannoni taksonierisus (H) Suurselgrootute - 5,8 ≥5,3 5,2–4,7 4,6–3,5 3,4–1,2 <1,2 ASPT (taksoni keskmine tundlikkus) Suurselgrootute - 7 >6 6 4–5 3–2 <2 happelisusindeks (A)2 Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 3 määrangu ÖKS (5 kvaliteedinäitaja alusel) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 3 määrangu ÖKS (4 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik Kalastiku LAFIEE4 – 1,3–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Veekogutüüp S2: vee keskmise karedusega madal järv Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Veesamba mikro- 8 ≤10 11–20 21–30 31–50 >50 klorofülli a sisaldus grammi/l (kolme limnoloogilise kihi keskmine) 5 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuse poolest üks liik domineerivad kooslus on enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest võrdne, ei ole liiki (>80%) arvukuselt (> perekondade võimalik 80%) Microcystis, eristada kindlaid Aphanizomenon, dominante Radiocystis, Planktothrix, Limnothrix, Woronichinia, Anabaena esindajad või rohevetikatest Chlorococcales ning klorofülli a sisaldus on >20 mikrogrammi/l Fütoplanktoni – 2,8–… ≤3,5 3,6–6,0 6,1–9,0 >9,0 Väärtus koondindeks täpsustamata Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 indeks J Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurtaimed Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Taimekooslus Tähtsamad – Sammaltaimed Mändvetiktaime Kardheinad Ujutaimed = Väärtus (= tähendab hüdrofüütide1 (Bryophyta), d (Charophyta) (Ceratophyllum) = ujulehtedega täpsustamata kodominantsust või taksonid mändvetiktaime = penikeeled2 särjesilmad taimed = alternatiivi) ohtruse d (Charophyta), (Potamogeton), (Ranunculus) = kardhein järjekorras penikeeled2 sammaltaimed ujulehtedega kogu järves; (Potamogeton) (Bryophyta) = taimed, kõrgemate vesikatkud vesikuused taksonite (Elodea) = (Myriophyllum)= korral liigid vesikuused ujutaimed = kokku arvatult (Myriophyllum) penikeeled = kardheinad (Potamogeton) = (Ceratophyllum mändvetiktaimed ) (Charophyta) Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ÖKS Kaelus-penikeele Braun- ≥4 2–3 1 0 Väärtus Potamogeton Blanquet´ täpsustamata perfoliatus või skaalas (0–5). läik-penikeele Mõlema P.lucens suhteline esinemisel ohtrus VST rühmas ohtrama hinnang Kaelus-või läik- – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – penikeele ohtruse ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Mändvetiktaimede Braun- 3 4–5 2 0 Väärtus või sammalde Blanquet´ täpsustamata liikide suhteline skaalas (0–5). ohtrus VST rühmas Mitme esinemisel ohtraima hinnang Mändvetiktaimede – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – või sammalde ohtruse ÖKS Kardheina Braun- 0–5 0 1–2 3 4–5 Väärtus (Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata või ujutaimede skaalas (0–5). ohtrus VST Mitme või ULT & UT esinemisel rühmas ohtraima hinnang Kardheina või – – 1,00 0,70 0,5 0,3 Väärtus ujutaimede ÖKS täpsustamata Suurte (ka skaalas 0–5 0–5 0 1 1-2 3–4 5 epifüütsete) niitrohevetikate rohkus Suurte niitvetikate – – 1,0 0,7 0,5 0,3 0 ÖKS Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Suurselgrootute - 35 >32 (taimestik) 32–28 27–21 (taimestik) <21 Väärtus taksonirikkus (taimesti >24 (liiv ja (taimestik) 21–16 (liiv ja (taimestik) täpsustamata k) kivid) 24–22 (liiv ja kivid) <16 (liiv ja 27 (liiv kivid) kivid) ja kivid) Suurselgrootud - 6 >5 (taimestik) 5 (taimestik) 4 (taimestik) <4 Väärtus tundlike taksonite (taimesti >8 (liiv ja kivid) 8–7 (liiv ja 6–5 (liiv ja kivid) (taimestik) täpsustamata arv (EPT) k) kivid) <5 (liiv ja 9 (liiv ja kivid) kivid) Suurselgrootute - 3,1 >2,8 (taimestik) 2,8–2,4 <2,4–1,8 <1,8 Väärtus Shannoni (taimesti >1,7 (liiv) (taimestik) (taimestik) (taimestik) täpsustamata taksonierisus (H) k) >2,4 (kivid) 1,7–1,5 (liiv) <1,5–1,1 (liiv) <1,1 (liiv) 1,9 (liiv) 2,4–2,1 (kivid) <2,1–1,6 (kivid) <1,6 (kivid) 2,6 (kivid) Suurselgrootute - 5,7 >5,1 (taimestik 5,1–4,5 <4,5–3,4 <3,4 Väärtus ASPT(taksoni (taimesti ja liiv) (taimestik ja (taimestik ja liiv) (taimestik ja täpsustamata keskmine k ja liiv) >5,7 (kivid) liiv) <5,1–3,8 (kivid) liiv) tundlikkus) 6,3 5,7–5,1 (kivid) <3,8 (kivid) (kivid) Suurselgrootute - 7 >6 (taimestik ja 6 (taimestik ja 5–4 (taimestik ja <4 (taimestik Väärtus happelisusindeks (taimesti liiv) liiv) liiv) ja liiv) täpsustamata (A) k ja liiv) >7 (kivid) 7–6 (kivid) 5 (kivid) <5 (kivid) 8 (kivid) Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS3 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 määrangu ÖKS3 (4 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik Kalastiku LAFIEE – 1,4–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 4 Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Veekogutüüp S3: vee keskmise karedusega sügav järv Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Veesamba mikrogrammi/l 8–… ≤10 11–20 21–40 41–50 >50 klorofülli a sisaldus (kolme limnoloogilise kihi keskmine )5 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuse poolest üks liik tsüanobakteritest kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib domineerivad võrdne, pole liiki (>80%) arvukuselt (> perekondade võimalik 80 %) Microcystis, eristada kindlaid Aphanizomenon, dominante Radiocystis, Planktothrix, Limnothrix, Woronichinia, Anabaena esindajad või rohevetikatest Chlorococcales ning klorofülli a sisaldus on >20 mikrogrammi /l ) Fütoplanktoni – 3,2–… ≤4,0 3,9–6,5 6,6–10 >10 Väärtus koondindeks täpsustamata Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 indeks J Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurtaimed Veesisese m 5–0 ≥4,1 4,0–3,1 3,0–1,7 1,6–1,0 <1,0 taimestiku suurim sügavuspiir Veesisese – – 1,0 0,7 0,5 0,3 0 taimestiku sügavuspiiri ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Taimekooslus Tähtsamad Sammaltaimed Mändvetiktaime Särjesilmad Kardheinad puuduvad (= tähendab hüdrofüütide1 (Bryophyta) = d (Charophyta) (Ranunculus), (Ceratophyll kodominantsust või taksonid Mändvetiktaime = penikeeled kardheinad um), alternatiivi) ohtruse d (Charophyta), (Potamogeton), (Ceratophyllum), särjesilmad järjekorras penikeeled sammaltaimed penikeeled (Ranunculus) kogu järves; (Potamogeton) (Bryophyta), (Potamogeton), , ujutaimed kõrgemate vesikuused mändvetiktaimed taksonite (Myriophyllum) (Charophyta) korral liigid = vesikatkud kokku arvatult (Elodea) Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 0 ÖKS Kaelus-penikeele Braun- 3 4–5 1–2 0 Väärtus Potamogeton Blanquet´ täpsustamata perfoliatus või skaalas läik-penikeele (0–5). Mitme P.lucens suhteline esinemisel ohtrus VST rühmas ohtraima hinnang Kaelus-või läik- – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – penikeele ohtruse ÖKS Mändvetiktaimede Braun- 3 4–5 1–2 0 Väärtus (Charophyta) Blanquet´ täpsustamata suhteline ohtrus skaalas VST rühmas (0–5). Mitme esinemisel ohtraima hinnang Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Mändvetiktaimede – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ohtruse ÖKS Kardheina Braun- 0 1–2 3 4–5 Väärtus (Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata või ujutaimede skaalas (0–5) ohtrus VST või ULT & UT rühmas Kardheina või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ujutaimede ohtruse ÖKS Suurte (ka skaalas 0–5 0 1 1–2 3–4 5 epifüütsete) niitrohevetikate rohkus Suurte – – 1,00 0,70 0,50 0,30 0 niitrohevetikate ÖKS Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Suurselgrootud – 35 >32 (taimestik) 32–28 27–21 (taimestik) <21 Väärtus taksonirikkus (taimesti >24 (liiv ja (taimestik) 21–16 (liiv ja (taimestik) täpsustamata k) kivid) 24–22 (liiv ja kivid) <16 (liiv ja 27 (liiv kivid) kivid) ja kivid) Suurselgrootute – 6 >5 (taimestik) 5 (taimestik) 4 (taimestik) <4 Väärtus tundlike taksonite (taimesti >8 (liiv ja kivid) 8–7 (liiv ja 6–5 (liiv ja kivid) (taimestik) täpsustamata arv (EPT) k) kivid) <5 (liiv ja 9 (liiv ja kivid) kivid) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Suurselgrootute – 3,1 >2,8 (taimestik) 2,8–2,4 <2,4–1,8 <1,8 <1,8 (taimestik) Shannoni (taimesti >1,7 (liiv) (taimestik) (taimestik) (taimestik) <1,1 (liiv) taksonierisus (H) k) >2,4 (kivid) 1,7–1,5 (liiv) <1,5–1,1 (liiv) <1,1 (liiv) <1,6 (kivid) 1,9 (liiv) 2,4–2,1 (kivid) <2,1–1,6 (kivid) <1,6 (kivid) 2,6 (kivid) Suurselgrootute – 5,7 >5,1 (taimestik 5,1–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4 (taimestik ja ASPT (taksoni (taimesti ja liiv) (taimestik ja (taimestik ja liiv) (taimestik ja liiv) keskmine k ja liiv) >5,7 (kivid) liiv) <5,1–3,8 (kivid) liiv) <3,8 (kivid) tundlikkus) 6,3 5,7–5,1 (kivid) <3,8 (kivid) (kivid) Suurselgrootud – 7 >6 (taimestik ja 6 (taimestik ja 5–4 (taimestik ja <4 (taimestik <4 (taimestik ja happelisusindeks (taimesti liiv) liiv) liiv) ja liiv) liiv) (A) k ja liiv) >7 (kivid) 7–6 (kivid) 5 (kivid) <5 (kivid) <5 (kivid) 8 (kivid) Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS3 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 määrangu ÖKS3 (4 kvaliteedinäitaja alusel) Kvaliteedielement: kalastik Kalastiku LAFIEE – 1,4–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 4 Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Veekogutüüp S4: pehme veega tumedaveeline järv Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Pinnakihi klorofülli mikrogrammi/l 8–… ≤10 11–20 21–30 >30 Väärtus a sisaldus (0,5 m täpsustamata sügavusel) Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuselt üks liik domineerivad kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest võrdne, pole liiki (>80%) arvukuselt perekondade võimalik (> 80 %) Microcystis, eristada kindlaid Aphanizomenon, dominante Radiocystis, Planktothrix, Limnothrix, Woronichinia, Anabaena esindajad või rohevetikatest Chlorococcales ning klorofülli a sisaldus on >20 mikrogrammi/l Fütoplanktoni – 1,6–… ≤2,0 2,1–4,0 4,1–7,0 >7,0 Väärtus koondindeks täpsustamata Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 indeks J Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurtaimed Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Taimekooslus tähtsamate – Väärtus turbasambla domineerivad ebamäärane, Väärtus hüdrofüüdirüh täpsustamata domineerimiseg ULT ja UT domineerivad täpsustamata made (VST, a kooslus (VST, UT ULT ja UT) ULT ja UT kirjeldus puudub) tähtsuse järjekorras Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ÖKS Suurtaimede ÖKS – – 0,80 0,60 0,40 0,20 – Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Suurselgrootute – 16 >14 14–13 12–10 <10 Väärtus taksonirikkus4 täpsustamata Suurselgrootute – 4,5 >4 4 3 <3 Väärtus tundlike taksonite täpsustamata arv (EPT) Suurselgrootute – 2,3 >2 2–1,8 <1,8–1,4 <1,4 <1,4 Shannoni taksonierisus (H) Suurselgrootute – 6,7 >6 6–5,3 <5,3–4 <4 Väärtus ASPT( taksoni täpsustamata keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – 1 0–1 2–3 4–5 >5 Väärtus happelisusindeks täpsustamata (A) Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 3 määrangu ÖKS (5 kvaliteedinäitaja Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus alusel) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 3 määrangu ÖKS (4 kvaliteedinäitaja alusel) Veekogutüüp S5: pehme veega heledaveeline järv Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Veesamba mikrogrammi/l 8–… ≤9,9 10–20 21–30 >30 Väärtus klorofülli a sisaldus täpsustamata (kolme limnoloogilise kihi keskmine) Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuses üks liik domineerivad kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest võrdne, pole liiki (>80%) arvukuses perekondade võimalik (> 80 %) Microcystis, eristada kindlaid Aphanizomenon, dominante Radiocystis, Planktothrix, Limnothrix, Woronichinia, Anabaena esindajad või rohevetikatest Chlorococcales ning klorofülli a sisaldus on <20 mikrogrammi/l Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Fütoplanktoni – 1,6–… <2,0 2,0–4,0 4,1–7,0 >7,0 Väärtus koondindeks täpsustamata Fütoplanktoni – – 0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,20 – koondindeksi ÖKS Pielou ühtluse – 0–1 ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 indeks J Fütoplanktoni ÖKS – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10 Kvaliteedielement: suurtaimed Sammalde m 8,0–0 ≥7,1 7–4 4,1–2 <2 Väärtus sügavuspiir (ainult täpsustamata järvedes keskmise sügavusega >3m) Sammalde – – 0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,20 – sügavuspiiri ÖKS Taimekooslus Tähtsamad – Vesilobeelia Lahnarohud ULT, ujulehtedeta Vees taimed Väärtus (= tähendab hüdrofüütide1 (Lobelia (Isoëtes) = penikeeled puuduvad või täpsustamata kodominantsust või taksonid dortmanna), vesilobeelia (Potamogeton), on alternatiivi) ohtruse lahnarohud (Lobelia vesikatkud ujulehtedega järjekorras (Isoëtes) = dortmanna), = (Elodea), kogu järves; sammaltaimed vahelduvaõiene sammaltaimed kõrgemate (Bryophyta), vesikuusk (Bryophyta), taksonite vahelduvaõiene (Myriophyllum lahnarohud korral liigid vesikuusk alterniflorum), (Isoëtes), kokku arvatult (Myriophyllum = nitellid vesilobeelia alterniflorum) (Nitella) = õrn (Lobelia mänd-vetikas dortmanna) (Chara delicatula) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ÖKS Lahnarohtude Braun- – 5 3–4 1–2 0 Väärtus (Isoëtes) või Blanquet´ täpsustamata vesilobeelia skaalas (0–5) (Lobelia Mõlema dortmanna) esinemisel suhteline ohtrus ohtrama VST rühmas7 hinnang Lahnarohtude või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – vesilobeelia ÖKS Vahelduvaõiese Braun- – 3–4 5 1–2 0 Väärtus vesikuuse Blanquet´ täpsustamata (Myriophyllum skaalas (0–5) alterniflorum) suhteline ohtrus VST rühmas8 Vahelduvaõiese – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – vesikuuse ÖKS Vesikatku (Elodea) Braun- – 0 1 2–3 VST Väärtus või ujulehtedeta Blanquet´ puuduvad täpsustamata penikeelte skaalas (0–5) (Potamogeton) ohtrus VST rühmas Vesikatku või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 Väärtus ujulehtedeta täpsustamata penikeelte ohtruse ÖKS Suurte (ka Braun- – 0 1–2 3 4 Väärtus Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus epifüütsete) Blanquet´ täpsustamata niitrohevetikate skaalas 0–5 rohkus Suurte – – 1,00 0,70 0,50 0,30 Väärtus niitrohevetikate täpsustamata ÖKS Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Suurselgrootute – ≤22 >20 20–18 17–13 <13 Väärtus taksonirikkus11 täpsustamata Suurselgrootute – ≤7 >6 6 5–4 <4 Väärtus tundlike taksonite täpsustamata arv (EPT) Suurselgrootute – ≤2,7 >2,5 2,5–2,2 <2,2–1,6 <1,6 Väärtus Shannoni täpsustamata taksonierisus (H) Suurselgrootute – ≤6,3 >5,7 5,7–5,1 <5,1–3,8 <3,8 Väärtus ASPT (taksoni täpsustamata keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – 5 5 4 või 6 3 või 7 <3 või >7 Väärtus happelisusindeks täpsustamata (A) Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23 määrangu ÖKS3 (5 kvaliteedinäitaja alusel) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 määrangu ÖKS3 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus (4 kvaliteedinäitaja alusel) Veekogutüüp S6: Võrtsjärv Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Veesamba mikrogrammi/l 19,2–… ≤25 26–40 41–50 51–65 >65 klorofülli a sisaldus Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,5 0,49–0,3 0,29–0,16 <0,16 sisalduse ÖKS Ränivetikate g/m3 – ≤2 2,1–7,0 7,1–13 13,1–19 >19 biomass (mõõdetud septembris)6 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,51–0,30 <0,30 ÖKS =IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS = WAT /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31 ÖKS = (100-TDI )/65 Fütobentose ÖKS – – ≥0,83 0,82 – 0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine, kivise põhjasubstraadiga litoraali elupaik) Suurselgrootute – ≤16,5 >15 15–13 12–10 <10 <10 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus taksonirikkus Suurselgrootute – ≤6,5 >6 6–5 4 <4 <4 tundlike taksonite arv (EPT) Suurselgrootute – ≤1,7 >1,5 1,5–1,4 <1,4–1 <1 <1 Shannoni taksonierisus (H) Suurselgrootute – ≤5,6 >5 5–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4 ASPT (taksoni keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 määrangu ÖKS3 (4 kvaliteedi- näitaja korral) Veekogutüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Lämmijärv ja Pihkva järv) Kvaliteedielement: fütoplankton (integraalsete proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine) Klorofülli a mikrogrammi/l 5,0–… ≤6 6,1–13 13,1–37 37,1–75 >75 sisaldus Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 sisalduse ÖKS Fütoplanktoni mg/l 2–… ≤2,6 2,7–6,4 6,5–16,1 16,2–37 >37 biomass Fütoplanktoni – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 biomassi ÖKS Sinivetikate % – 6–… ≤7 8–37 38–70 71–90 >90 biomassis (mõõdetud juulis– septembris) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Sinivetikate % – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Veekogutüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) Kvaliteedielement: fütoplankton (integraalsete proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine) Klorofülli a mikrogrammi/l 2,6–… ≤3,0 3,1–8,0 8,1–20,0 20,1–38,0 >38,0 sisaldus Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 sisalduse ÖKS Fütoplanktoni mg/l 0,9–… ≤1,0 1,1–2,6 2,7–9,4 9,5–17,3 >17,3 biomass Fütoplanktoni – – ≥0,9 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 biomassi ÖKS Sinivetikate % % 2,6–… ≤3,0 3,1–20,9 21,0–60,9 61,0–82,0 >82,0 biomassis (mõõdetud juulis– septembris) Sinivetikate % – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Kvaliteedi allelement: fütobentos Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5 Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,51–0,30 <0,30 ÖKS = IPS /18,2 Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6 Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30 ÖKS = WAT Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus /18,7) Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100 Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31 ÖKS = (100-TDI )/65 Fütobentose ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30 Veekogutüüp S7-1: Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa(Lämmijärv ja Pihkva järv) ja Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) Kvaliteedi allelement: suurtaimed Taimekooslus11 tähtsamate madalakasvulin madalakasvulin laialdane roostik, veesisesed veesisene hüdrofüüdi- e e mis ulatub 1 m taimed paksu taimestik puudub. rühmade kaldaveetaimest kaldaveetaimest sügavuseni ja määriva (VST, ULT ja ik (alsid ik vaheldub enamgi, epifüütoniga1 0 UT) kirjeldus Eleocharis, load rootukkadega amfiibseid ja , sageli ka Juncus) ja (Phragmites madalakasvulisi suuri amfiibsed liigid australis) ja liike vähe või need niitvetikaid. – kaartulikas kaislaga puuduvad, Rohke (Ranunculus (Schoenoplectus pilliroole ristlemmel reptans), väike lacustris), (Phragmites (Lemna konnarohi amfiibseid liike australis) ja trisulca), (Alisma esineb kohati, järvkaislale väikestes gramineum), veesiseses (Schoenoplectus soppides hein-penikeel taimestikus lacustris) lisandub kardhein (Potamogeton valitsevad ahtalehine (Ceratophyll gramineus), fertiilsed hundinui (Typha um nõelalss kaelus- ja angustifolia), demersum), (Eleocharis kamm-penikeel mändvetikaid hulgajuurine acicularis). (Potamogeton pole, kohati vesilääts Veesisestest perfoliatus ja kaelus-penikeel. (Spirodela Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus liikidest P.pectinatus ), Paiguti märgataval polyrhiza), peamine kaelus- hajusalt hulgal karevetikat kõõluslehe penikeel mändvetikaid (Cladophora (Sagittaria (Potamogeton (peamiselt glomerata) jt sagittifolia) perfoliatus), Chara kõrgemate taimede massid, madalatel contraria). küljes, epifüüton10 kollane kivistel aladel Epifüütonit10 võrdlemisi rohke, vesikupp sage niitjas tagasihoidlikult sage Gloeotrichia (Nuphar penikeel – taimed ei pisum, taimed lutea). Vee (Potamogeton määri käsi. limased, all filiformis). veesisestel kasvavatest Epifüüton10 taimedel vähe liikidest vaid palja silmaga õisikuid. kardhein peaaegu (Ceratophyll nähtamatu. um). Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – ÖKS Suurtaimede ÖKS – – 1,00 0,70 0,50 0,30 – Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine, kivise põhjasubstraadiga litoraali elupaik) Suurselgrootute – ≤16,5 >15 15–13 12–10 <10 <10 taksonirikkus Suurselgrootute – ≤6,5 >6 6–5 4 <4 <4 tundlike taksonite arv (EPT) Suurselgrootute – ≤1,7 >1,5 1,5–1,4 <1,4–1 <1 <1 Shannoni taksonierisus (H) Suurselgrootute – ≤5,6 >5 5–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus ASPT (taksoni keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19 määrangu ÖKS3 (4 kvaliteedi- näitaja korral) Veekogutüüp S8: rannajärved Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine) Klorofülli a mikrogrammi/l 4–… ≤5 5,1–15 15,1–25 >25 Väärtus sisaldus täpsustamata Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 sisalduse ÖKS Kvaliteedielement: suurtaimed Kareda mändvetika Braun- – 5–4 3 2–1 0 Väärtus (Chara aspera) Blanquet` täpsustamata suhteline ohtrus skaalas 0–5 VST rühmas Kareda mändvetika – – 1,00 0,7 0,5 0,3 – ÖKS Ruuge mändvetika Braun- 5–4 3–2 1 0 Väärtus Chara tomentosa Blanquet` täpsustamata suhteline ohtrus skaalas 0–5 VST rühmas Ruuge mändvetika – – 1,00 0,7 0,5 0,3 – ÖKS Hariliku vesiherne Braun- – 5 3–4 1–2 Väärtus Väärtus (Utricularia Blanquet` täpsustamata täpsustamata vulgaris) suhteline skaalas 0–5 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus ohtrus VST rühmas (paepõhjalistes settevaestes järvedes) Hariliku vesiherne – – 1,00 0,7 0,5 – – ÖKS Mõõkrohu Braun- 5–4 3 2–1 0 Väärtus (Cladium Blanquet` täpsustamata mariscus) suhteline skaalas 0–5 ohtrus KVT rühmas Mõõkrohu ÖKS – – 1,00 0,7 0,5 0,3 – Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Suurselgrootute – ≤23 >21 21–18 17–14 <14 Väärtus taksonirikkus täpsustamata Suurselgrootute – ≤5 >4 4–3 2 <2 Väärtus Tundlike taksonite täpsustamata arv (EPT) Suurselgrootute – ≤2,5 >2,2 2,2–2 <2–1,5 <1,5 Väärtus Shannoni täpsustamata taksonierisus (H) Suurselgrootute – ≤5,8 >5,3 5,3–4,7 <4,7–3,5 <3,5 Väärtus ASPT(taksoni täpsustamata keskmine tundlikkus) Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 0,1 3 määrangu ÖKS (4 kvaliteedi- Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus näitaja korral) 2. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Veekogutüüp S1: kalgiveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 7–8,5 7–8,5 Väärtus Väärtus Väärtus <7 või >8,5 täpsustamata täpsustamata täpsustamata pH ÖKS – – 0,9 – – – 0,2 Lämmastikusisaldus mg/l 1,1 ≤1,5 1,6–2,5 2,6–3,5 3,6–4,5 >4,5 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,008 ≤0,010 0,011–0,020 0,021–0,030 0,031–0,050 ≥0,051 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 7 ≥6 5,9–4,0 3,9–3 2,9–2 <2 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,83 0,82–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S2: vee keskmise karedusega madal järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 7–8 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9 või 6–6,9 Väärtus <6 või >9 täpsustamata pH ÖKS – – 0,8 0,6 0,4 – 0,2 Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,50 0,51–1,00 1,01–1,50 1,51–2,00 ≥2,01 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 3,8 >3,1 3–2 1,9–1,0 9,9–0,5 <0,5 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S3: vee keskmise karedusega sügav järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 7,0–8,0 7,0–8,0 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9,0 või <6 või >9 6,0–6,9 pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 <0,2 Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,50 0,51–1,00 1,01–1,50 1,51–2,00 ≥2,01 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 3,8 >3,1 3–2 1,9–1,0 9,9–0,5 <0,5 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Metalimnioni paksus m – >5 5–3,6 3,5–2,6 2,5–2,0 <2 või algussügavus või või suvisel metalimnion metalimnion stagnatsiooniperioodil algab algab vahetult Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus (juulis-augustis) sügavamal kui enne veekogu 8 meetrit põhja Metalimnioni ÖKS – – 0,9 0,7 0,5 0,30 0,10 Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S4: pehme veega tumedaveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 3–7,7 3–7,7 – >7,7 – – pH ÖKS – – 0,9 – 0,4 – – Lämmastikusisaldus mg/l 0,50 ≤0,59 0,60–0,90 0,91–1,20 1,21–1,50 ≥1,51 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – 0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S5: pehme veega heledaveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 5,5–7,0 5,5–7,0 6,9–7,5 7,6–8,0 8,1–8,5 ≥8,4 või ≤ 5,4 pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1 Lämmastikusisaldus mg/l 0,18 ≤0,2 0,21–0,50 0,51–0,80 0,81–1,10 ≥1,20 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,008 ≤0,010 0,011–0,020 0,021–0,040 0,041–0,060 ≥0,061 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 6 ≥5,1 5,0–3,0 2,9–2 1,9–1,0 ≤0,9 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S6: Võrtsjärv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) pH pH ühik 7,0–8,0 7,0–8,0 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9,0 <7,0 või >9,0 pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1 Lämmastikusisaldus mg/l 0,80 ≤0,88 0,89–1,63 1,64–2,30 2,31–3,00 ≥3,10 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,030 ≤0,035 0,036–0,060 0,061–0,090 0,091–0,120 ≥0,121 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 1,1 ≥0,9 0,8–0,7 0,6–0,5 0,5–0,4 ≤0,3 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S7-1: Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Lämmijärv ja Pihkva järv) pH pH ühik 7,0–7,6 7,0–7,6 7,7–8,0 8,1–8,3 8,4–9,0 <7,0 või >9,0 pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1 Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,49 0,50–0,72 0,73–1,29 1,30–1,69 ≥1,7 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,024 ≤0,030 0,031–0,050 0,051–0,085 0,086–0,135 ≥0,135 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 2,5 ≥2,0 1,9–1,5 1,4–1,0 0,9–0,7 ≤0,6 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) pH pH ühik 7,0–7,7 7,0–7,7 7,8–8,1 8,2–8,3 8,4–9,0 <7,0 või >9,0 pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1 Lämmastikusisaldus mg/l 0,27 ≤0,30 0,31–0,51 0,52–0,89 0,90–1,39 ≥1,40 (Nüld) Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 ÖKS Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,015 ≤0,017 0,018–0,025 0,026–0,049 0,050–0,079 ≥0,080 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 Secchi ketta nähtavus m 4,4 ≥3,5 3,4–2,5 2,4–1,5 1,4–1,0 ≤0,9 Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 nähtavuse ÖKS Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,88 0,87–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 üldtingimuste ÖKS Veekogutüüp S8: rannajärved (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine) Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,014 ≤0,015 0,016–0,030 0,031–0,045 0,046–0,064 ≥0,065 Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20 3. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb vastav klass klass väärtus Veekogutüübid S1, S2, S3, S4, S8 Ühe uuringuala seisundiklassi hindepunktid Veerežiimi hindepunktid 20 20–22 23–26 27–30 31–36 37–40 inimtekkelised muutused Kaldavööndi hindepunktid 11 11–13 14–17 18–21 22–27 28–31 looduslikkus Kalda-ala hindepunktid 3 3 4–5 6–7 8–9 10 looduslikkus Litoraali hindepunktid 7 7 8–9 10–11 12–13 14–15 looduslikkus Inimmõju tugevus hindepunktid 25 25–28 29–33 34–40 41–48 49–75 Veekogumi hüdromorfoloogiliste uuringualade seisundiklassi hindepunktide summa Hüdromorfoloogilise seisundiklassi 4 4–6 7–9 10–12 13–17 18–20 seisundi hindepunktid koondhinnangu hindepunktid 4 uuringualaga seire korral Hüdromorfoloogilise seisundiklassi 10 10–14 15–22 23–30 31–42 43–50 seisundi hindepunktid koondhinnangu hindepunktid 10 uuringualaga seire korral Hüdromorfoloogilise – – 1 0,7 0,5 0,2 0,1 seisundi koondhinnangu ÖKS Põhjasette hinnang Veekogutüüp S8: rannajärv Orgaanikarikka sette cm 7 <15 – 15 – ≥20 paksus avavee osas Orgaanikarikka sette – – 0,9 – 0,5 – 0,1 paksus ÖKS Domineeriv sete – mineraalne mineraalne – muda, – muda mineraalne Domineeriva sette – – 0,9 – 0,5 – 0,1 ÖKS Keskkonnaministri …….. 2020. a määrus nr ….. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ Lisa 6 Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses: EPI1 – Eesti põhjataimestiku indeks EPI1; EPI2 – Eesti põhjataimestiku indeks EPI2; EPIHPO – Eesti põhjataimestiku indeks EPIHPO; EPIPCF – Eesti põhjataimestiku indeks EPIPCF; ZKI2– zoobentose koosluse indeks ZKI2; ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe. Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele: 1 – ühikult milligramm/l üleminekul ühikule mikromooli/l tuleb üldlämmastikusisaldus korrutada 1000-ga ning jagada 14-ga ning üldfosforisisaldus korrutada 1000-ga ning jagada 31-ga; 2 – kvaliteedinäitajat analüüsitakse integraalses proovis (1m, 5m, 10m). 1. Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi (fütoplanktoni korral veekogumi kõikides seirepunktides ühe aasta jooksul ajavahemikus juuni – september võetud proovide mediaanväärtus, iga-aastases seires olevatel veekogumitel viimase kuue aasta proovide aritmeetiline keskmine väärtus) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Veekogutüüp R1: Soome lahe kaguosa Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 2,5 ≤3,0 3,1–3,7 3,8–7,6 7,7–11,4 >11,4 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,45 ≤0,53 0,54–0,67 0,68–1,32 1,33–2,05 >2,05 Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,68 0,67–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedielement: põhjataimestik Põhjataimestiku sügavuslevik m 10 ≥9,8 9,7–8,6 8,5–3,0 2,9–1,0 <1,0 Fucus spp. sügavuslevik m 5 ≥4,9 4,8–4,3 4,2–1,5 1,4–0,5 <0,5 Mitmeaastaste liikide osakaal % 85 ≥83 82–73 72–26 25–9 <9 üldbiomassis Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,10 <0,10 Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – – ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,3 0,29–0,1 <0,10 Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 Veekogutüüp R2: Pärnu laht Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 3,0 ≤3,6 3,7–4,5 4,6–9,1 9,2–13,6 >13,6 Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedielement: põhjataimestik Kõrgemate taimede m 6 ≥5,4 5,3–4,5 4,4–3,3 3,2–1,8 <1,8 sügavuslevik Oportunistlike liikide osakaal % 0 ≤8 9–19 20–35 36–56 >56 üldbiomassis Põhjataimestiku EPIHPO 1 ≥0,90 0,89–0,75 0,74–0,55 0,54–0,30 <0,30 Põhjataimestiku EPIHPO ÖKS – – ≥0,90 0,89–0,75 0,74–0,55 0,54–0,30 <0,30 Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 Veekogutüüp R3: Soome lahe lääneosa Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,8 ≤2,2 2,3–2,7 2,8–5,4 5,5–8,2 >8,2 Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,28 ≤0,34 0,35–0,42 0,43–0,84 0,85–1,26 >1,26 Fütoplanktoni ÖKS 2 – – ≥0,82 0,81–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kvaliteedielement: põhjataimestik Põhjataimestiku sügavuslevik m 15 ≥14,7 14,6–12,9 12,8–4,5 4,4–1,5 <1,5 Fucus spp. sügavuslevik m 7 ≥6,9 6,8–6,0 5,9–2,1 2,0–0,7 <0,7 Mitmeaastaste liikide osakaal % 90 ≥88 87–77 76–27 26–9 <9 üldbiomassis Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,1 <0,1 Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – – ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,1 <0,1 Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 Veekogutüüp R4: Läänesaarte lääneosa Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,6 ≤1,9 2,0–2,4 2,5–4,8 4,9–7,1 >7,1 2 Fütoplanktoni biomass mg/l 0,29 ≤0,35 0,36–0,44 0,45–0,88 0,89–1,32 >1,32 2 Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedielement: põhjataimestik Põhjataimestiku sügavuslevik m 15 ≥13,2 13,1–8,2 8,1–4,5 4,4–1,5 <1,5 Fucus spp. sügavuslevik m 7 ≥6,2 6,1–3,9 3,8–2,1 2,0–0,7 <0,7 Mitmeaastaste liikide osakaal % 80 ≥70 69–44 43–24 23–8 <8 üldbiomassis Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,88 0,87–0,55 0,54–0,30 0,29–0,1 <0,1 Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – ≥0,88 0,87–0,55 0,54–0,30 0,29–0,1 <0,1 Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 Veekogutüüp R5: Väinameri Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,6 ≤1,9 2,0–2,4 2,5–4,8 4,9–7,1 >7,1 Fütoplanktoni biomass 2 mg/l 0,10 ≤0,12 0,13–0,15 0,16–0,30 0,31–0,45 >0,45 Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kvaliteedielement: põhjataimestik Põhjataimestiku EPIPCF – 1 ≥0,80 0,79–0,50 0,49–0,30 0,29–0,10 <0,10 Põhjataimestiku EPIPCF – – ≥0,80 0,79–0,50 0,49–0,30 0,29–0,10 <0,10 ÖKS Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 Veekogutüüp R6: Liivi laht Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 2,0 ≤2,4 2,5–3,0 3,1–6,2 6,3–9,3 >9,3 Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,22 ≤0,27 0,28–0,33 0,34–0,67 0,68–1,00 >1,00 Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Kvaliteedielement: põhjataimestik Põhjataimestiku sügavuslevik m 12 ≥10,9 10,8–8,4 8,3–3,6 3,5–1,2 <1,2 Fucus spp. sügavuslevik m 5 ≥4,6 4,5–3,5 3,4–1,5 1,4–0,5 <0,5 Põhjataimestiku EPI2 – 1 ≥0,91 0,90–0,70 0,69–0,30 0,29–0,10 <0,10 Põhjataimestiku EPI2 ÖKS – – ≥0,91 0,90–0,70 0,69–0,30 0,29–0,10 <0,10 Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06 Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08 2. Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi (ajavahemikus juuni-september võetud proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine) Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 vastav Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass väärtus Veekogutüüp R1: Soome lahe kaguosa Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,25 ≤0,30 0,31–0,38 0,39–0,76 0,77–1,10 >1,10 (Nüld)1, 2 Üldlämmastikusisalduse – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 ÖKS 2 Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,018 ≤0,021 0,022–0,026 0,027–0,053 0,054–0,079 >0,079 Üldfosforisisalduse ÖKS 2 – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 4,8 ≥4,2 4,1–3,6 3,5–2,4 2,3–1,6 <1,6 meetodil või põhjani Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,50 0,49–0,33 <0,33 Veekogutüüp R2: Pärnu laht Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,27 ≤0,33 0,34–0,41 0,42–0,83 0,84–1,25 >1,25 1, 2 (Nüld) Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 ÖKS2 Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,014 ≤0,017 0,018–0,021 0,022–0,042 0,043–0,063 >0,063 2 Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 4,2 ≥3,7 3,6–3,2 3,1–2,0 1,9–1,5 <1,5 meetodil või põhjani Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,48 0,47–0,36 <0,36 Veekogutüüp R3: Soome lahe lääneosa Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,21 ≤0,25 0,26–0,32 0,33–0,65 0,66–0,97 >0,97 (Nüld)1, 2 Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 ÖKS2 Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,014 ≤0,017 0,018–0,022 0,023–0,042 0,043–0,064 >0,064 Üldfosforisisalduse ÖKS 2 – – ≥0,83 0,82–0,65 0,64–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 6,0 ≥5,3 5,2–4,5 4,4–2,8 2,7–2,1 <2,1 meetodil või põhjani Läbipaistvuse ÖKS – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,47 0,46–0,35 <0,35 Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 vastav Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass väärtus Veekogutüüp R4: Läänesaarte lääneosa Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,20 ≤0,24 0,25–0,29 0,30–0,60 0,61–0,90 >0,90 (Nüld)1, 2 Üldlämmastikusisalduse – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 2 ÖKS Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,010 ≤0,012 0,013–0,016 0,017–0,031 0,032–0,047 >0,047 Üldfosforisisalduse ÖKS2 – – ≥0,82 0,81–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 8,3 ≥7,4 7,3–6,5 6,4–3,9 3,8–3,0 <3,0 meetodil Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,89 0,88–0,78 0,77–0,47 0,46–0,36 <0,36 Veekogutüüp R5: Väinameri Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,20 ≤0,24 0,25–0,29 0,30–0,60 0,61–0,90 >0,90 (Nüld)1, 2 Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 ÖKS2 Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,006 ≤0,007 0,008–0,009 0,010–0,019 0,020–0,028 >0,028 2 Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 6,5 ≥5,7 5,6–4,9 4,8–3,1 3,0–2,3 <2,3 meetodil või põhjani Läbipaistvuse ÖKS ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,48 0,47–0,35 <0,35 Veekogutüüp R6: Liivi laht Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,22 ≤0,27 0,26–0,33 0,34–0,67 0,68–1,01 >1,01 1, 2 (Nüld) Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22 ÖKS2 Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,010 ≤0,012 0,013–0,016 0,017–0,031 0,032–0,047 >0,047 2 Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,66 0,65–0,33 0,32–0,22 <0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m 5,5 või põhjani ≥4,9 4,8–4,2 4,1–2,6 2,5–2,0 <2,0 meetodil Läbipaistvuse ÖKS – –– ≥0,89 0,88–0,76 0,75–0,47 0,46–0,36 <0,36 3. Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass vastav väärtus Kõik rannikuvee veekogutüübid Veekogumi põhja pindalalise – 0 ≤5,0 5,1–15,0 15,1–35,0 35,1–50,0 >50,0 koormuse indeks (PÕKI) Veekogumi PÕKI ÖKS – – ≥0,90 0,70 0,40 0,25 <0,25 Veekogumi rannajoone koormuse – 0 ≤5,0 5,1–15,0 15,1–35,0 35,1–50,0 >50,0 indeks (RAKI) Veekogumi RAKI ÖKS – – ≥0,9 0,7 0,4 0,25 <0,25 Keskkonnaministri määruse „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 54 lõike 7 ning § 61 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Samuti tehakse seni kehtinud määruses muudatused pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi hindamise täiendatud metoodika põhjal. Määruse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud Euroopa Liidu liikmesriikide hindamismeetodite ühtlustamisest ja Euroopa Komisjoni arvamustest ja soovitustest liikmesriikide, sh Eesti veemajanduskavade ja pinnavee hindamissüsteemi kohta (edaspidi VMK soovitused). 1 2 3 Võrreldes keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ (edaspidi varasem määrus) muudetakse pinnavee tüpoloogia ja hindamissüsteemi osa, samuti korrigeeritakse pinnaveekogumite nimestikku ja pinnaveekogumite piire. Eesti pinnavee hindamissüsteemi analüüsiti ja muudeti reaalsete seire- ja modelleerimise andmete põhjal ja pinnavee seisundit hinnati katseliselt uuel viisil määruse eelnõu koostamisele eelnenud kolmel aastal. Pinnavee seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate ja kvaliteedielementide (termin kvaliteedielement on defineeritud eelnõukohase määruse § 2 lg 5) hulka lisatakse ökoloogilise seisundi hindamise mõned täpsustatud ja teiste liikmesriikidega ühtlustatud kvaliteedinäitajad ja kvaliteedielemendid, mille kasutamine on ette nähtud juba ELi veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (edaspidi veepoliitika raamdirektiiv, lühend VPRD) V lisas, kuid mis varasema määruse koostamise ajaks ei olnud veel välja arendatud. Mõned varasemas määruses sätestatud kvaliteedinäitajad esitatakse eelnõus täpsustatud ja teiste liikmesriikidega ühtlustatud klassipiiridega. Muudatuste sisu on täpsemalt selgitatud seletuskirja osades, mis käsitlevad vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite hindamist. Pinnaveekogude hindamissüsteemide ühtlustamise tulemusena on Euroopa Komisjon võtnud vastu liikmesriikidele õiguslikult siduva otsuse 2018/229/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt interkalibreerimise tulemusel 1 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile Nõukogule ja veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) rakendamise kohta. Veemajanduskavad /* COM/2012/670 final */Brüssel, 14.11.2012; https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0670:FIN:EN:PDF. 2 Euroopa Komisjoni ülevaade I perioodi (2010–2015) veemajanduskavadest ja soovitused liikmesriikidele; https://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/pdf/3rd_report/CWD-2012-379_EN-Vol3_EE.pdf. 3 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile Nõukogule veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja üleujutuste direktiivi (2007/60/EÜ) rakendamise kohta „Teised veemajanduskavad. Esimesed üleujutusriskide maandamise kavad“, COM(2019) 95 final; Brüssel, 26.2.2019; https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/HTML/?uri=COM:2019:95:FIN&from=EN. 1 liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2013/480/EL4 (edaspidi Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsus, lühend IK otsus). Pinnaveekogumite vee-elustiku ökoloogilise seisundi interkalibreerimise aruanded ja teadlaste arvamused nende kohta on kättesaadavad Euroopa Liidu dokumendihaldussüsteemis CIRCA (https://circabc.europa.eu) ja Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse trükiste andmekogus (JRC Publication Repository; http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository). Üksikuid kvaliteedinäitajaid korrigeeriti seni kehtinud nõuetest leebemaks, võttes arvesse Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatut. Varasema määruse nõuetes esines tehnilisi vigu, mis tekkisid alusandmete vähesuse tõttu. Muudeti pinnavee seisundi kvaliteedinäitajate kombineerimise põhimõtet maismaa seisuveekogumi seisundiklassi määramisel ja kõikidel veekogumitel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete (lühend VS saasteaine) kasutamisel, et Eesti pinnaveekogumite hindamissüsteem oleks paremini kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi ja teiste ELi liikmesriikide pinnavee hindamissüsteemidega. Varasema määruse ja selle muutmise eelnõude eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Irja Truumaa ja veeosakonna peaspetsialist Agne Aruväli (626 2968, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus täpsustab, milliste kriteeriumide alusel ja kuidas hinnata, kas veeseaduse §-i 32 lõikes 1 sätestatud eesmärk – pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalvee, vähemalt hea seisund – on saavutatud. Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb neljast peatükist ja neljakümne kaheksast paragrahvist) on võrreldes varasema määrusega mõnevõrra muutunud ning muutuste sisu on kirjeldatud seletuskirjas ja selle lisades 1 ja 2. Terminite sõnastust on korrigeeritud uues veeseaduses täpsustatud terminite järgi. Varem määruse tasemel, nüüd aga uues veeseaduses sätestatut eelnõus üldiselt ei dubleerita. Varasemas määruses olnud viited veeseaduse eelmisele redaktsioonile on asendatud viidetega 01.10.2019 jõustunud veeseadusele. Pinnavee seisundi hindamise metoodika on viimase kümne aastaga oluliselt edasi arenenud. Lisatud on sätted, mis peegeldavad uuenenud hindamismetoodikat, kuna veepoliitika raamdirektiivi tuleb Euroopa Liidu sama piirkonna liikmesriikides rakendada võimalikult sarnaselt. Tegeliku vajaduse järgi (veekogumite piiride viimine lähemale oluliste elupaikade 4 Euroopa Komisjoni otsus 2018/229/EL,12. veebruar 2018, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ interkalibreerimise tulemusel liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2013/480/EL (ELT L 47, 20.02.2018, lk 1-91). 2 piiridele, oluliste kalajõgede määratlemine veekogumina, veekogude ja veekogumite nimede ühtlustamine, kalastikuliselt väheolulise veekogutüübi eristamine, elupaigaliselt vähe oluliste väikeste veekogumite liitmine suuremate veekogumitega) on muudetud pinnaveekogumite nimekirja ja mitme pinnaveekogumi piire. Pinnaveekogumite seisundi korrigeeritud hindamissüsteem on tegelikult juba kasutuses ja pärast eelnõukohase määruse jõustumist loobub Keskkonnaagentuur pinnavee seisundi hindamisest kahe paralleelse hindamissüsteemi abil. Eelnõukohase määrusega kehtestatavat pinnavee hindamissüsteemi asutakse kasutama III veemajandusperioodi (2021–2027) veemajanduskavades. Eelnõukohase määrusega kohaldatakse pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudele asjakohaste prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonnakvaliteedi piirväärtusi sarnaselt pinnaveekogumitele. Pinnaveekogumiga hõlmamata jõgedele ja järvedele kehtestatakse üldised hindamise põhimõtted füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ja elustiku järgi, ja kirjeldatakse, mida tähendab hea seisund nende veekogude jaoks. Senine praktika näitab, et pinnaveekogumi heale seisundile vastavad kvaliteedinäitajate väärtused on enamasti piisavad ka kaitsealuste liikide vajaduste tagamiseks. Vajaduse korral saab eelnõukohast määrust täiendada, lisades asjakohaseid kvaliteedinäitajaid, et kaitsta elustikku ka pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes, sealhulgas veeseaduse § 36 lõike 1 kohaselt kaitset vajava alana määratletud veekogudel või veekogude osadel. Varasema määruse ja eelnõukohase määruse sätete võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 1, muudatused varasema määruse ja eelnõukohase määruse lisades 4–6 on esitatud seletuskirja lisas 2. 1. peatükk „Üldsätted“ Üldsätted on viidud kokku 01.10.2019 jõustunud veeseaduse terminoloogiaga ja veeseaduse eesmärgiga. Sisuliselt üldsätteid muudetud ei ole. Eelnõukohase määruse § 2 mõistete osas loobutakse veekogu mõiste kordamisest, kuna see termin on veeseaduse §-s 3 piisavalt selgitatud. Termin „pinnavesi“ on ühtlustatud veeseaduse § 11 terminiga. Kuna ühtegi siirdeveekogumit Eestis ei eristata, ei rakendata § 2 lõike 2 kohaselt uut määrust – samamoodi nagu varasematki – siirdeveele. Terminid „vooluveekogum“ ja „maismaa seisuveekogum“ ühtlustatakse veeseaduse § 3 ja § 11 veekogu ja pinnaveekogumi mõistega. Määrus loetleb vooluveekogumi osana ka maaparandussüsteemi eesvoolu. Tegemist ei ole seaduse laiendusega, vaid täpsustatakse, et kraavi, mida kasutatakse ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvooluna, võib määrata pinnaveekogumi ja vooluveekogumi koosseisu. Kui Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud veekogu on lähtest suudmeni pinnaveekogumitega hõlmatud, kuid mõni selle veekogu osa, nagu regulaatori või paisu all asuv lõik, paisutatud lõik või regulaarselt hooldatav lõik, on kasutusel maaparandussüsteemi eesvooluna, ei arvata sellise kasutusviisiga vooluveekogu lõiku veekogumi koostisest välja. Vooluveekogu valgalal asuvad väikeveekogud ja mikrovetevõrk ei kuulu üldjuhul pinnaveekogumi koostisse. Vastavalt veepoliitika raamdirektiivi rakendusjuhistele tuleb määrata veekogumiks vähemalt need vooluveekogud, mille valgalaga on alates 10 km2. Kui mõni sellise valgala pindalaga vooluveekogu on täies ulatuses maaparandussüsteemi eesvooluna kasutusel, on võmalik ka olukord, mil vooluveekogum kattub maaparandussüsteemi eesvooluga täis ulatuses. 3 Iga punkt Eesti Vabariigi maismaast asub ühe pinnaveekogumi valgalal. Iga Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud veekogu, välja arvatud Läänemeri, on hõlmatud kas veekogumiga või määratletud veekogumi valgala väikeveekogu või mikrovetevõrguna. Vooluveekogumi ja maismaa seisuveekogumi mõisted muutuvad paindlikumaks ja võimaldavad ühendatud veesüsteemiga veealade seisundit hinnata koos. Näiteks võib ühte maismaa seisuveekogumisse liita kaks järve koos neid ühendava ca 2 km pikkuse väga aeglase vooluga ojaga, mis Eesti Looduse Infosüsteemis on määratletud vooluveekoguna – ojana. Vajaduse korral saab vooluveekogumi hulka liita veekogusid või märgalasid, mille veesüsteemid on vooluveekoguga ühendatud, näiteks lammimärgala koos järvedega, jõe soodid, looduslikud jõeharud, paisjärved, jõge või oja toitvad allikad jne. Ühte veekogumisse liidetakse veekogud veesüsteemide seotuse, elupaikade sidususe järgi, võttes vajaduse korral arvesse veekogumile avalduva inimese põhjustatud koormuse eripära. Tehisveekogum ja tugevasti muudetud veekogum on defineeritud veeseaduses (§ 13 ja § 14) ja neid mõisteid määruses ei taasesitata. Muudatuse tulemusena paraneb mageda pinnaveevaru haldamine ja omavahel seotud veesüsteeme hinnatakse võimalikult lähedaste põhimõtete kohaselt. Veekogumite piire muudab Eesti Looduse Infosüsteemi pidaja harva, vesikonna tunnuste analüüsi koostamise käigus, üldjuhul säilitatakse veekogumid keskkonnameetmete tõhususe hindamise eesmärgil nii püsivana kui võimalik. Veekogu kalda maakasutuspiirangud veekogumite eristamise käigus ei muutu. Kuna Euroopa Komisjoni IK otsuses kasutatakse mõnede ökoloogilise seisundi hindamise kvaliteedielementide juures ka kvaliteedi allelemente, siis võetakse see lähenemisviis ka Eesti pinnavee hindamissüsteemi üle. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 3 korraldab pinnaveekogumite seisundiklasside määramist Keskkonnaministeerium. Praktikas koostab ja ajakohastab pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi ülevaateid Keskkonnaagentuur, kes esitab seisundiklasside ülevaate kinnitamiseks veemajanduskomisjonile. Veemajanduskomisjonis kinnitatud pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside ülevaade lisatakse veemajanduskavasse. Keskkonnaagentuur koostab seirearuannete, eksperdiarvamuste ja uuringute tulemuste põhjal igal aastal pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi ajakohastatud hinnangu, ja avalikustab hinnangu pärast selle kinnitamist veemajanduskomisjoni poolt. Veemajanduskomisjoni põhimäärus ja koosseis on kinnitatud keskkonnaministri 15. juuni 2011 käskkirjaga nr 848, ja käskkirja on 2019. aastani vastavalt vajadusele korrigeeritud. Veemajanduskomisjoni tegevuse aluseks olev dokumentatsioon ja koosolekute materjalid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel 5 või Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast. Eksperdiarvamused pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi kvaliteedinäitajate või kvaliteedielementide kohta muutuvad ametlikuks pärast nende kontrollimist ja heaks kiitmist Keskkonnaagentuuri poolt ja kinnitamist veemajanduskomisjonis. 2. peatükk „Veekogumite ja veekogude tüübid, pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite seisundiklassid ning seisundiklassi määramise kord“ 5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskomisjon 4 1. jagu „Veekogumite ja veekogude tüübid ning pinnaveekogumite nimekiri“ Termin „veekogutüüp“ sätestatakse määruse tasandil, kuid mõiste sisu võrreldes veeseaduse enne 30.09.2019 kehtinud redaktsiooni § 322 lõikes 3 sätestatuga ei muutu. Vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite veekogutüüpide tähistused muudetakse tehnilistel põhjustel. Seni kehtinud veekogutüüpide, eelnõukohases määruses sätestatud veekogutüüpide ja Euroopa Komisjoni IK otsuses loetletud veekogutüüpide võrdlus on esitatud järgmises tabelis: Varasem veekogutüüp Uus veekogutüüp Veekogutüüp IK otsuses Vooluveekogude (vooluveekogumite) tüübid IA V1A R-C6 (võib olla üksikuid veekogumeid, V1A-KaVo mis siia ei sobi) IB V1B R-C6 V1B-KaVo IIA V2A R-C4 IIB V2B R-C4 IIIA V3A R-C5 IIIB V3B R-C5 IVB V4B R-L2 Maismaa seisuveekogude (seisuveekogumite) tüübid I S1 L-CB1 kalastik II S2 L-CB2 III S3 L-CB1, L-CB3 IV S4 - V S5 - VI S6 - VII S7-1 - S7-2 Rannikuvee (rannikuveekogumite) tüübid I R1 BC3 põhjataimestik ja suurselgrootud II R2 - III R3 BC3 põhjataimestik ja suurselgrootud BC9 fütoplankton IV R4 - V R5 - VI R6 BC4 Vooluveekogude ja vooluveekogumiga hõlmamata ojade, peakraavide, kraavide või paisjärvede veekogutüüpe on täiendatud. Väikese valgalaga vooluveekogumite (10–100 km2) seas eristatakse veerežiimi järgi kaht ökoloogiliselt erinevat alatüüpi, mis on looduslikult ebaühtlase veerežiimi tõttu väheolulised – V1A-KaVo ja IB-KaVo. Sellist tüüpi veekogumitel ökoloogilise seisundi hindamisel edaspidi kalastikku ei kasutata. Tulevikus piisava hulga seireandmete olemasolul arendatakse välja eritingimused seisundi hindamiseks ka teistele ökoloogilise seisundi kvaliteedielementidele, vajaduse korral ka vee kvaliteedinäitajate jaoks. Muudatusettepanek tugineb Eesti Maaülikooli 2017-2018 koostatud uuringuaruande „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“ 1. osale „Võrdlustingimused riikliku seire käigus aastatel 2007–2014 teostatud kalastiku 5 katsepüükidele“. 6 Eelnõukohase määruse lisades 1–3 on sätestatud iga veekogumi kohta veekogutüüp, mis kantakse Eesti Looduse Infosüsteemi.7 Maismaa seisuveekogumite ja maismaa seisuveekogumiga hõlmamata järvede veekogutüüpe täiendatakse Peipsi järve veekogumitega, määratledes Peipsi järves kaks veekogumi alatüüpi: tüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa, mis hõlmab Lämmijärve ja Pihkva järve Eestile kuuluvad osad, ja tüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi Suurjärv, Peipsi sensu stricto). Ka varasema määruse lisas 5 kasutati mitmeid kvaliteedielemente (fütoplankton, vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) Peipsi Suurjärves erinevalt võrreldes Pihkva järve ja Lämmijärve Eestile kuuluvate osadega. Eristamise vajadus tekkis seoses järvede hindamissüsteemi korrigeerimisega ja lähendamisega ELi veepoliitika raamdirektiivi pinnavee hindamise süsteemile, mida kirjeldatakse täpsemalt eelnõu kolmanda peatüki 2. jaos „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“. Võrreldes varasema määrusega (§ 7 lõiked 1 ja 2) on eelnõukohase määruse § 4 lõigetega 1 ja 2 veepoliitika raamdirektiivi aruandluse juhendite, vee valdkonna andmekogude ülesehituse ja uue veeseaduse põhjal muudetud lisade 1–3 sisu, mitme veekogumi nime ja piire. Paragrahvi 4 lõikesse 2 jäävad veekogumi kohta lisades 1–3 esitatava teabena alles ainult vesikond, veekogumi kood, veekogumi nimetus ja veekogutüüp. Otsus veekogumi määramise kohta tugevasti muudetud veekogumiks või tehisveekogumiks tehakse veeseaduse § 55 kohaselt veemajanduskavas, kus esitatakse ka põhjendused. Varasema määruse § 7 lõikes 4 sätestatud veekogumite nimestiku ajakohastamist eelnõus enam ei reguleerita, kuna see tegevus on osa veemajanduskava ajakohastamisel tehtavast vesikonna tunnuste ja vesikonda mõjutava inimtegevuse ülevaatest veeseaduse § 44 tähenduses. Eelnõukohase määruse § 4 lõikes 5 (varasema määruse § 7 lõikes 5) sätestatud pinnaveekogumite arvestust peab Keskkonnaagentuur Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS), Arvestuse pidamine on pidev ja seda tehakse ka eelnõu koostamise ajal. Varasema määruse § 7 lõikes 6 sätestatut eelnõus enam ei reguleerita, kuna vastav teave loetletakse veeseaduse § 43 lõike 4 alusel kehtestatavas keskkonnaministri määruses „Veemajanduskava sisu nõuded“. 2. jagu „Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassid“ Üldiselt kasutatakse eelnõukohases määruses sama sõnastust, mis on varasema määruse § 11 lõikes 2. Uus on viide vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusele ökoloogilise seisundi komponendina, mis annab parema kooskõla veepoliitika raamdirektiivi V lisaga. Varem olid vesikonnaspetsiifilised saasteained hõlmatud keemilise seisundiga. Varem kasutati vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid veekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi hindamisel, kuid see lähenemine ei ole õige ja Euroopa Komisjon on Eesti kohta antud 6 Järvekülg, R., Pall, P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“. Osa 1.Võrdlustingimused riikliku seire käigus aastatel 2007-2014 teostatud kalastiku katsepüükidele; lihthanke nr 171309 täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist rahastatud projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“. 7 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) mis on alates 2010.aastast kasutuses veekogumitega seotud info kogumisel ja ajakohastamisel ja mille pidamine sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja infosüsteemi põhimääruses. 6 VMK soovitustes sellele puudusele tähelepanu juhtinud. Tegelik veekogumite seisundi hindamine toimub juba täna selliselt, et vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust võetakse arvesse ökoloogilise seisundi juures. Säte rõhutab asjaolu, et veekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel väga heaks peab seisundi hindaja veenduma, et kõikide komponentide kohta (bioloogilised ehk elustiku kvaliteedinäitajad, mis on grupeeritud kvaliteedielementidesse, füüsikalis- keemilised üldtingimused vees, hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees) on olemas ajakohastatud info, mis viitab väga heale seisundile. Esimeses veemajanduskavas (2010–2015) hindas Eesti seirekulude kokkuhoidmise eesmärgil veekogumite ökoloogilise seisundiklassi väga heaks kõiki ökoloogilise seisundi hindamise komponente põhjalikult uurimata, kuid hilisem kogemus näitas, et ökoloogilise seisundiklassi usaldusväärsus oli sellisel juhul kaheldav ja info kogumisel puuduvate komponentide kohta osutus seisundiklass halvemaks kui enne. Seega rõhutab eelnõukohane määrus senisest selgemini, et pinnaveekogumi seisundi saab väga heaks määrata ainult väga põhjaliku seireinfo olemasolul kõikide seisundi komponentide kohta. Varasema määruse § 11 lõiked 2–6 on paigutatud eelnõukohase määruse § 5 lõigetesse 2–6 ja jäävad suures osas muutumatuks, välja arvatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete lisamine pinnaveekogumi ökoloogiliste seisundiklasside üldkirjeldusse. Eesti varasema hindamissüsteemi kohaselt olid vesikonnaspetsiifilised saasteained veekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi komponentideks, kuid VMK soovituste kohaselt muudeti Eesti veekogumite sisulist hindamissüsteemi II veemajandusperioodi (2015–2021) analüüside ja ülevaadete koostamise käigus. Eelnõukohase määruse jõustumisega lõpetatakse Eestis kahe hindamissüsteemi samaaegne kasutamine pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel. Võrreldes varasema määrusega sisaldab eelnõukohane määrus uusi paragrahve – §-d 6, 8, 10 ja 11. Nendes sätestatakse pinnaveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite seisundiklasside täpsustatud tunnusvärvid nende kajastamiseks aruannetes ja ülevaadetes. Nende sätetega võetakse Eesti õigusesse üle ELi veepoliitika raamdirektiivi V lisa punktides 1.4.2. i), ii) ja 1.4.2–1.4.3 nimetatud veekogumite seisundi aruandluse tunnusvärvid, mis olid varem õigusaktiga kehtestamata. Praktikas on vastavaid tunnusvärve rakendatud alates 2010, kui koostati I perioodi (2010–2015) veemajanduskava jaoks pinnaveekogumite seisundi kaardid. Eelnõukohase määruse § 7 lõiked 2–5 sisaldavad varasema määruse § 13 lõikeid 2–6, need on jäänud sisult muutumatuks. Eelnõukohase määruse § 9 viitab veeseaduse sätetele, mis reguleerivad pinnaveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite, tehisveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi klasse, ja kirjeldab, kuidas keemilise seisundi klass määratakse. Säte on sisult sama varasema määruse §-ga 12, kuid kohandatud veeseaduse 01.10.2019 jõustunud redaktsiooni järgi. 3. jagu „Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklassi määramine“ Eelnõukohase määruse § 12 on analoogne varasema määruse § 14 lõike 3 tabeliga. Eelnõukohase määruse § 13 on üldiselt analoogne varasema määruse §-ga 15. VMK soovituste põhjal lisati pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamise kvaliteedielementidele asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees, võttes arvesse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kasutamine ökoloogilise seisundiklassi määramisel on kohustuslik veekogumi väga hea seisundi tõendamisel. Muudel juhtudel on vesikonnaspetsiifiline saasteaine ökoloogilise 7 seisundiklassi määramisel asjakohane juhul, kui selle aine esinemist pinnaveekogumis peetakse ohtlike ainete vette sattumise riski hinnangu põhjal tõenäoliseks. Teave vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta on vajalik usaldusväärse hinnangu andmiseks pinnaveekogumi seisundile, kuid tänase seire-eelarve juures ei ole võimalik riikliku keskkonnaseire käigus mõõta vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust igas veekogumis. Ohtlike ainete vette sattumise riski hinnangut võtab Keskkonnaagentuur arvesse vesikonna veeseireprogrammi koostamisel, ja andmete kogumisel. Enne keskkonnaloa andmist (eelnõu § 12 lg 2, §13 lg 3, § 14 lg 2 ja §15 lg 3) on vaja teha veekogumis konkreetsed nõuetekohased mõõtmised keskkonnaloa alusel vette heidetavate prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude ainete ning vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse teadasaamiseks, et veeloa andmisele eelnenud olukord oleks üheselt selge. Keskkonnaamet saab nõuda uuringu tegemist veeseaduse § 190 alusel keskkonnaloa taotlejalt. Eelnõukohase määruse §-d 13 ja 15 on analoogsed varasema määruse §-ga 17. Ka tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise kvaliteedielementidele lisatakse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees samal põhimõttel, mis on kirjeldatud eelnõukohase määruse § 13 selgitustes. Eelnõukohase määruse § 16 on sisult sama, mis varasema määruse § 16. Võrreldes varasema määrusega on eelnõukohases määruses uus säte – § 17 –, mis selgitab täpsemalt vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kasutamist pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel. Säte põhineb VMK soovitustel ja selles kirjeldatud viisil on veekogumite seisundit hinnatud alates 2013. aastast. Teise veemajandusperioodi (2015–2021) veemajanduskavades on veekogumite seisundi hindamisel seireandmete olemasolul võetud arvesse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse eksperdiarvamuse all mõeldakse sellist eksperdiarvamust, mille on üle kontrollinud ja heaks kiitnud Keskkonnaagentuur ja kinnitanud veemajanduskomisjon. Varasema määruse § 14 lõigetest 5–6 on põhiline osa reguleeritud veeseaduses (VeeS § 43 lg 2, § 43 lg 4 ja § 275) ja eelnõukohases määruses ei ole neid samas sõnastuses vaja korrata. Eelnõukohase määruse § 18 on võrreldes varasema määruse §-ga 19 mõnevõrra muutunud, kuna andmete kogumise, modelleerimise ja seisundi hindamise põhimõtted on edasi arenenud. Paragrahvi 18 lõige 1 loob seose veeseaduse § 236 andmete kogumise raamistikuga, laiendades infot, mille alusel saab määrata seisundikassi. Sama paragrahvi lõiked 2–4 on uued. Lõige 2 täpsustab, et prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, teatava muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine proovi, mis on võetud keskkonnaloaga määratud segunemispiirkonnas, ei võeta veekogumi seisundiklassi määramisel arvesse. Säte on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnastandardite direktiivis 2008/105/EÜ sätestatud lähenemisviisiga ohtlike ainete segunemispiirkonnale kui tähtajalisele erandile ohtlike ainete keskkonda juhtimisel. Lõikes 3 sätestatakse, millisest teabest tuleb lähtuda veekogumi ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel, kui andmeid on vähe. Säte vastab sisu poolest varasema määruse § 19 lõikele 3. 8 Lõiked 4 ja 5 muudavad veekogumi ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise paindlikumaks juhul, kui on ilmne, et uuritavas veekogumis ei saa kõiki tavapäraseid bioloogilisi kvaliteedinäitajaid kasutada. Säte on võrreldes varasema määruse § 19 lõikega 2 paindlikum. Lõiked 5 ja 6 rõhutavad seisundi hindaja või veemajanduskava koostaja kohustust tuua seisundikassi määramise erisused välja kohe, kui need ilmnevad. Igakordse veemajanduskava koostamise käigus analüüsitakse ette tulnud seisundiklassi määramise erisusi ja vajaduse korral tellitakse lisauuringuid hindamismetoodikate täiendamiseks või inimtegevuse mõju leevendamise meetmete välja töötamiseks. Eelnõukohase määruse § 19 sisu on võrreldes varasema määruse §-ga 20 oluliselt muutunud. Muutuse põhjuseks on veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks koostatud aruandlusjuhendid, mida varasema määruse koostamisel ei olnud.8 Oluline on, et enne keskkonnaloa andmist või vee-elustiku seisundi parandamiseks abinõude rakendamist peavad meetmeprogrammi rakenduskava koostaja ja abinõu rakendaja veenduma, et pinnaveekogumi seisundiklassi usaldusväärsuse tase on keskmine või kõrge, sest ainult sellisel juhul on lootust, et abinõu rakendamisel tõepoolest saavutatakse elustiku seisundi paranemine. Veekogumite seisundi hindamise usaldusväärsuse suurendamise vajadust on nimetatud ka VMK soovitustes. 3. peatükk „Ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavad kvaliteedielemendid, kvaliteedinäitajad, seisundiklassi määramine ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu kaitse“ Varasemas määruses oli vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite seisundiklassi määramise osade struktuur ebaühtlane, kuna igal valdkonnal olid oma eksperdid ning ka seisundi hindamismetoodikate väljaarendamise tase oli erinev. Eelnõukohases määruses on vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite, rannikuveekogumite, tugevasti muudetud ja tehisveekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata pinnavee seisundiklassi määramise sätete struktuur ühtlustatud. Ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielementide hulka lisatakse vesikonnaspetsiifilised saasteained. 1. jagu „Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“ Eelnõukohase määruse §-s 20 loetletakse vooluveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatavad kvaliteedielemendid, kvaliteedi allelemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika raamdirektiivi V lisa kohaselt. Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 21, kuid kvaliteedinäitajate loetelu on täiendatud vooluveekogumite ökoloogilise seisundi hindamismetoodikate arengut ja metoodikate ELi riikide vahel ühtlustamist arvestades. Paragrahvi 20 lõige 1, § 28 lõige 1, § 36 lõige 1 ja § 43 lõige 1 on üldised, sissejuhatavad sätted, mis korduvad väikeste erisustega kõikide veekogumi alaliikide juures. Eelnõukohase määruse § 20 lõiked 2 ja 3 loetlevad bioloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedi allelemendid, mida vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse. Võrreldes varasema määruse § 21 lõikega 1 on eelnõukohasesse määruses lisaks 8 WFD CIS Guidance Document Nr 35 WFD Reporting; https://ec.europa.eu/environment/water/water- framework/facts_figures/guidance_docs_en.htm 9 sätestatud kvaliteedielemendid „fütoplankton“ ning „fütobentos ja suurtaimestik“, mille allelementideks on fütobentos ja suurtaimestik. Selle sätte jõustumisel vastab Eesti vooluveekogumite ökoloogilise seisundi hindamissüsteem veepoliitika raamdirektiivile ja on kohandatud VMK soovituste põhjal. Eelnõukohase määruse § 20 lõige 4 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised üldtingimused“ kuuluvad kvaliteedinäitajad. Näitajate loetelu võrreldes varasema määruse § 21 lõikega 2 ei muutu. Eelnõukohase määruse § 20 lõige 5 on uus säte, mis täpsustab, et ökoloogilise seisundi hindamise üks kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees. Eelnõukohase määruse § 20 lõige 6 loetleb vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad 2013–2019 välja arendatud ja ajakohastatud vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika järgi9 10. Varasema määruse § 20 lõikes 3 olid loetletud ainult üldised kvaliteedinäitajad, kuna hindamissüsteem oli välja töötamata ja tegelike andmetega testimata. Eelnõukohase määruse § 21 lõige 1 vastab varasema määruse § 22 lõikele 1. Eelnõukohase määruse § 21 lõige 2 vastab varasema määruse § 22 lõike 4 tabelile ja täpsustab, kuidas antakse vooluveekogumile ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste ja füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate alusel. Eelnõukohase määruse § 22 täpsustab, millal kasutatakse vooluveekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult või lisainfona. Säte võtab kokku varasema määruse § 22 lõikes 2 ja §-s 27 sätestatud põhimõtted. Paragrahvi 22 lõige 4 on uus. See võimaldab erandjuhul kalastikuliselt olulise vooluveekogumi ökoloogilise seisundi kesiseks määramisel kasutada ainult hüdromorfoloogia andmeid. Selline erisus võimaldab hoida kokku kalastiku seirekulusid juhul, kui veekogumi tõkestamatus on hinnatud eksperdiarvamusega. Eelnõukohase määruse § 23 on varasema määrusega võrreldes uus säte, mis täpsustab, millistel veekogumitel ja millise kvaliteedinäitaja alusel tuleb määrata vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass fütoplanktoni järgi. ELi liikmesriigid leppisid kokku, et fütoplanktonit kasutatakse ainult väga suurte madalikujõgede (interkalibreeritud jõetüüp R-L2, väga suured keskmise karedusega kuni pehmeveelised jõed valgalaga >10 000 km2 ja aluselisusega >5 mg-ekv/l) ökoloogilise seisundi hindamisel. Põhjuseks see, et ainult suure jõe aeglasevoolulistes piirkondades on võimalik püsival fütoplanktoni kooslusel välja kujuneda. Eesti jõgedest sarnanevad sellele vooluveekogutüübile ainult Narva jõe (veekogutüüp V4B) vooluveekogumid ja tugevasti muudetud veekogumid. Eesti Maaülikool töötas 2014.aastal välja esialgse meetodi Narva jõe veekogumite seisundi hindamiseks fütoplantoni järgi 11 –põhiliselt on tegemist Ungaris kasutatava väga suure jõe 9 Loigu, E., Pachel, K., Kaju,O., Elken, R., Raudsepp, K., Kuusik,A., Sokk, O., 2014. Oluliste looduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine; Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud töövõtulepingu nr 4-1.1/12/341 aruanne. 10 Auväärt, K., Aruväli,A., Altoja, K.,Truumaa, I., 2019. Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs; Keskkonnaagentuuri aruanne. 11 Piirsoo, K.,2014. Eesti suurte jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate fütoplanktoni indikaatorite arendamine ja kokkulangevusanalüüs teiste liikmesriikide indikaatoritega; Eesti Maaülikool, 10 fütoplanktoni meetodi kohandusega Eesti oludele. Eesti indikaator väga suurte jõgede (Narva jõe ja veehoidla) veekogumite seisundi hindamiseks fütoplantoni järgi on ERPI (Eesti jõgede potamoplanktiline indeks, ingl k Estonian River Potamoplanctic Index). Eesti jõgede potamoplanktilise indeksi (ERPI) seisundiklasside piirid väga suure jõe ökoloogilise seisundiklassi määramiseks fütoplanktoni järgi interkalibreeriti teiste ELi riikidega 2016 ja klassipiirid on lisatud Euroopa Komisjoni IK otsusesse. Eelnõukohase määruse § 24 on varasema määruse §-ga 23 võrreldes oluliselt muudetud. Eelnõukohase määruse § 24 täidab Eesti pinnaveekogumite hindamissüsteemis olulise lünga – puudus vooluveekogumite seisundi suurtaimestiku järgi määramise süsteem – millele juhitakse tähelepanu ka VMK soovitustes. Paragrahvi § 24 lõiked 1 ja 2 sätestavad vooluveekogumi seisundi hindamise bentiliste ränivetikate järgi (fütobentose määrang). Tulenevalt EL liikmesriikide vahel ökoloogilise seisundi hindamissüsteemide ühtlustamisest ja Euroopa Komisjoni IK otsusest võetakse vooluveekogumite veekogutüüpides V1A, V1A-KaVo, V1B, V1B-KaVo, V2A ja V2B peamise fütobentose kvaliteedinäitajana kasutusele üks indikaator – IPS. Teistes veekogutüüpides – V3A, V3B ja V4B – jääb fütobentose hindamissüsteem samaks. Fütobentose määrangu andmisel võetakse kasutusele seniste hindepunktide asemel ökoloogiline kvaliteedisuhe. Paragrahvi 24 lõiked 3 ja 4 sätestavad vooluveekogumi seisundi hindamise suurtaimestiku järgi (suurtaimestiku määrang). Tulenevalt Eesti jõgede suurtaimestiku metoodika väljaarendamisest 12 13 ja teiste ELi liikmesriikidega ühtlustamisest sätestatakse vooluveekogumite seisundi hindamisel kasutatavaks kvaliteedi allelemendiks ka suurtaimestik ning vastavad kvaliteedinäitajad MIREE (Eesti jõgede suurtaimestiku indeks) ja ITEM (Euroopa suurtaimestiku troofsusindeks – i.k Index of Trophy for European Macrophytes). Indeks ITEM iseloomustab veekogumi eutrofeerumist kui survetegurit, MIREE aga peegeldab täpsemini olukordi, kus veekogumis on hüdromorfoloogilisi muutusi. Suurtaimestiku hinnang antakse kahe indeksi ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtusena. Suurtaimestiku seireandmetest indeksite arvutamine toimub automaatselt. Paragrahvi 24 lõige 5 sätestab vooluveekogumi seisundi kombineeritud hindamise fütobentose ja suurtaimestiku järgi. Eelnõukohase määruse § 25 lõiked 2–5 on võrreldes varasema määruse §-ga 24 mõnevõrra muutunud. ELi liikmesriikide ühtlustatud ökoloogilise seisundi hindamissüsteemide ja Euroopa Komisjoni IK otsuse alusel sätestatakse suurselgrootute järgi ökoloogilise seisundi hindamine ka Narva jõe (Eesti veekogutüüp V4B, interkalibreeritud EL jõetüüp R-L2) veekogumites. IK otsuse järgi lisati eelnõukohasesse määrusesse ka Narva jõe veekogumite suurselgrootute hindepunktid ja interkalibreeritud ökoloogilised kvaliteedisuhted ning korrigeeriti Emajõe suurselgrootute hindamissüsteemi, muutes hea seisundiklassi vahemiku laiemaks ja hea seisundiklassi piiri leebemaks. lepingu nr 4-1.1/14/47 aruanne. 12 Kõrs,A.,2012. Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine kaldataimestiku järgi: proovide võtmise ja analüüsi metoodilise juhendi koostamine, klassipiiride täpsustamine. EV Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool. Lepingu 4-1.1/43 aruanne. 13 Järvekülg, R., Pall,P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“, Osa 3. Eesti jõgede vee- ja kaldataimestiku esialgse indikaatori klassipiiride täpsustamine ja võrreldavuse tõendamine; Report on fitting Estonian assessment system for rivers using macrophytes to the results of the Central Baltic Geographical Intercalibration Group; Lihthanke nr 171309 täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist rahastatud projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“. 11 Eelnõukohase määruse § 26 on lisatud uus säte – lõige 2, mis seondub suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) vooluveekogumite kalastiku seire eripäraga. Suurtel jõgedel ei ole võimalik kasutada väikeste ja keskmiste jõgede kalastiku katsepüügil tavapärast meetodit, vaid seirel tuleb kasutada erinevates elupaikades erinevate katsepüügi meetodite kombinatsiooni. Täpsemalt on suurte jõgede kalastiku seire aspekte käsitletud Eesti Maaülikooli koostatud uuringus „Suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) kalastiku seisundi hindamine“14. Eelnõukohase määruse § 27 sisaldab varasema määruse §-s 26 sätestatut. 2. jagu „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“ Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi hindamisel muutub põhjalikult kvaliteedinäitajate kombineerimine. Loobutakse varasema määruse § 29 lõikes 5 sätestatud hindamispõhimõttest – anda hinnang seisundile 2/3 paremale seisundile viitavate kvaliteedinäitajate väärtuste järgi. Selline veekogumite ökoloogilise seisundi hindamise põhimõte ei vasta veepoliitika raamdirektiivi põhimõttele hinnata veekogumi ökoloogilist seisundit kvaliteedielementide kaupa ja anda ökoloogilise seisundi hinnang halvima (bioloogilise) kvaliteedielemendi järgi. VMK soovitustes on Euroopa Komisjon sellele puudusele korduvalt tähelepanu juhtinud ja teinud ettepaneku muuta kehtivat hindamissüsteemi. Eesti on järvede ökoloogilise seisundi interkalibreerimise käigus teiste Kesk-Euroopa-Balti interkalibreerimispiirkonna riikidega oma hindamissüsteemi ühtlustanud ja reaalsete andmetega analüüsid teinud. Keskkonnaagentuur hindab järvede seisundit muudetud põhimõtte järgi juba alates 2013. aastast. Seega on järvede hindamissüsteemi korrigeerimise mõju piisavalt analüüsitud ja kooskõlas Euroopa Komisjoni IK otsusega. Eelnõukohase määruse §-s 28 loetletakse maismaa seisuveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika raamdirektiivi V lisa järgi. Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 28, kuid kvaliteedinäitajate loetelu on täiendatud maismaa seisuveekogumite ökoloogilise seisundi uuenenud ja ELi liikmesriikidega ühtlustatud hindamismetoodikate põhjal. Paragrahvi 28 lõige 1 on üldine, sissejuhatav säte, mis kordub kõikide veekogumi alaliikide juures. Eelnõukohase määruse § 28 lõige 2 loetleb bioloogilised kvaliteedielemendid, mida maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse. Võrreldes varasema määruse § 28 lõikega 1 on eelnõukohases määruses kvaliteedielementide hulgas ka põhjataimestik (fütobentos). Selle sätte jõustumisel läheneb Eesti maismaa seisuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamissüsteem senisest rohkem veepoliitika raamdirektiivile ja see on kohandatud VMK soovituste põhjal. Eelnõukohase määruse § 28 lõige 3 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised üldtingimused“ kuuluvad kvaliteedinäitajad ja näitajate loetelu võrreldes varasema määruse § 28 lõikega 2 ei muutu. Eelnõukohase määruse § 28 lõige 4 on uus säte, mis täpsustab, et ökoloogilise seisundi hindamise üks kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees. Eelnõukohase määruse § 28 lõige 5 loetleb maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja 14 Järvekülg, R., Pall,P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“, Osa 3. Suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) kalastiku seisundi hindamine; Lihthanke nr 171309 täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist rahastatud projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“. 12 kvaliteedinäitajad 2014. a välja arendatud maismaa seisuveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika15 järgi. Varasema määruse § 21 lõikes 4 olid loetletud ainult üldised kvaliteedinäitajad, kuna hindamissüsteem oli välja töötamata ja tegelike andmetega testimata. Eelnõukohase määruse § 29 lõige 1 vastab varasema määruse § 29 lõikele 1. Paragrahvi 29 lõige 2 vastab osaliselt varasema määruse § 29 lõikele 2, lisaks sätestatakse kvaliteedinäitajate kombineerimise süsteem, mis vastab senisest paremini EL veepoliitika raamdirektiivile ja võtab arvesse VMK soovitusi maismaa seisuveekogumite hindamiseks. Paragrahvi 29 lõige 2 ühtlustab bioloogiliste kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste alusel ökoloogilise seisundiklassi määramise põhimõtte vooluveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisega. Eelnõukohase määruse § 30 täpsustab, millisel juhul kasutatakse maismaa seisuveekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult, millal lisainfona. Säte võtab kokku varasema määruse § 29 lõikes 2 ja §-s 30 sätestatud põhimõtted ja ühtlustab hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kasutamise põhimõtte vooluveekogumitel ja maismaa seisuveekogumitel. Lisatakse maismaa seisuveekogumi väga halva hüdromorfoloogilise seisundi üldkirjeldus. Eelnõukohase määruse § 31 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõiked 1 ja 3, kuid on sisuliselt uus paragrahv, mille lõiked 1 ja 2 täpsustavad järvedes fütoplanktoni määrangu andmiseks kogutud proovide aega. Lõige 3 viitab eelnõukohase määruse lisale 5, kus on loetletud kõik kvaliteedinäitajad ja nende klassipiirid. Erinevalt varasemast määrusest võimaldavad lõiked 3 ja 5 paindlikkust fütoplanktoni määrangu andmisel järve vee looduslikule värvusele või tumedusele. Samuti on Võrtsjärve fütoplanktoni määrangu andmisel võimalik arvestada veetaset. Lõiked 4 ja 6–8 on uued sätted, mis täpsustavad, kuidas saadakse ühest või mitmest fütoplanktoni kvaliteedinäitajast kokku maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni määrang. Eesti järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad ühised interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) fütoplanktoni klassipiirid, mis on määratud Euroopa Komisjoni IK otsuses, on saadud selle fütoplanktoni määrangu metoodikaga ja varasem määrus seda ei käsitlenud. Järvede fütoplanktoni interkalibreerimine Kesk-Euroopa-Balti piirkonna järvede geograafilises rühmas on tehtud fütoplanktoni koondmäärangu alusel. Eesti maismaa seisuveekogumite fütoplanktoni määrangu andmise metoodika on täpsemalt selgitatud ja lahti kirjutatud Eesti Maaülikooli 2013. koostatud fütoplanktoni analüüsis 16 ja 2018. aasta väikejärvede seire aruandes17. Peipsi järve veekogumite fütoplanktoni hindamissüsteemi ei muudeta, kuid Võrtsjärves jääb ränivetikate biomass fütoplanktoni hindamissüsteemi kasutamiseks lisateabena, kuna seisundit seiravad eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele muuta selle indikaatori kasutamist, kuid mitte teabe kogumisest loobuda. 15 Ott, I.(tiitellehel), Eist, A., Konoplitski, J.,Laarmaa,R., Lasn,R., Ott,K., Rakko, A., Saar, K., Sepp, M., Teppo, T., 2014. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel. (Järvede hüdromorfoloogilise seisundi hindamise esialgne metoodika). Eesti Maaülikool, lepingu nr 4-1.1/14/70 aruanne. 16 Ott,I.,Maileht,K.,Laarmaa,R.,2013. Järvede ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatava fütoplanktoni ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate klassipiiride korrigeerimine ja referentstingimuste seadmine; Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, EV Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud aruanne. 17 Ott,I., Krause,T. ,Laarmaa,R. ,Lehtpuu,M., Maileht,K. ,Ott,K. ,Palm,A. ,Rakko,A. ,Saar,K., Sepp,M. , Timm, H.,2018. Eesti väikejärvede seire ja hüdrobioloogilised uuringud 2018.a., Eesti Maaülikool. 13 Eelnõukohase määruse § 32 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõike 5, kuid on sisuliselt uus säte. Paragrahvi 32 lõiked 1–3 sätestavad Võrtsjärve (veekogutüüp S6) ja Peipsi järve kesktoitelise osa (veekogutüüp S7-2) seisundi hindamisel bentiliste ränivetikate (edaspidi fütobentos) kasutamise sarnaselt suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) vooluveekogumitega. Selline seisundi hindamissüsteemi täiendamine aitab seotud veesüsteemides hinnata ökoloogilist seisundit samal põhimõttel ja seeläbi tõhusamalt kavandada ja ellu viia veekogumite seisundit parandavaid tegevusi. VMK soovitustes on samuti rõhutatud vajadust kasutada veekogumite seisundi hindamisel mitmeid kvaliteedielemente, sh bentilisi ränivetikaid, et seisundiklassi määrangu usaldusväärsus oleks suurem. Lõiked 4–6 sätestatavad maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramise suurtaimede järgi. Lõige 6 viitab eelnõukohase määruse lisale 5, kus on kõik kvaliteedinäitajad ja nende klassipiirid välja toodud. Samuti täpsustab lõige 6, kuidas saadakse mitmest suurtaimestiku kvaliteedinäitajast kokku maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku määrang. Eesti järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) suurtaimestiku klassipiirid Euroopa Komisjoni IK otsuse koostamisel on saadud selle metoodikaga ja seetõttu on üldise arusaadavuse huvides oluline see süsteem ka määruses lahti kirjutada. Järvede suurtaimestiku määrangu andmise metoodika on täpsemalt selgitatud ja lahti kirjutatud Eesti Maaülikooli koostatud 2018. aasta väikejärvede seire aruandes.18 Võrtsjärvel (veekogutüüp S6) loobutakse suurtaimede kasutamisest kuni võimaliku uue indikaatori pooleli olevate uuringute lõpuni, kuna Võrtsjärve seisundit seiravad eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele muuta põhjalikult suurtaimede järgi ökoloogilise seisundiklassi määramist. Kuni 2019. aastani Võrtsjärve seisundi hindamiseks kasutatud suurtaimestiku metoodika ei kajastanud piisavalt inimese põhjustatud koormust . Eelnõukohase määruse § 33 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõike 4, kuid on sisuliselt uus paragrahv. Lõiked 3–5 kirjutavad täpsemalt lahti suurselgrootute määrangu andmise maismaa seisuveekogumis eelnõukohase määruse lisa 5 järgi. Eesti järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) suurselgrootute klassipiirid, mis on määratud Euroopa Komisjoni IK otsuses, on saadud selle suurselgrootute määrangu metoodikaga ja varasem määrus seda ei käsitlenud. Järvede suurselgrootute interkalibreerimine Kesk-Euroopa-Balti piirkonna järvede geograafilises rühmas on tehtud fsuurselgrootute koondmäärangu alusel. Järvede suurselgrootute määrangu andmise metoodika on täpsemalt selgitatud ja lahti kirjutatud Eesti Maaülikooli koostatud 2018. aasta väikejärvede seire aruandes.18 Eelnõukohase määruse § 34 on uus säte. Eesti ei kasutanud I veemajandusperioodil (2010–2015) maismaa seisuveekogumite seisundi hindamisel kalastikku ja sellele puudusele on tähelepanu juhitud ka VMK soovitustes. Eesti Maaülikool töötas 2014. aastal välja teiste ELi liikmesriikidega võrreldava maismaa seisuveekogumite kalastiku kvaliteedinäitajad 18 . Eesti järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) kalastiku indikaatoriteks Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse koostamisel olid määruses sätestatud indikaatorid LAFIEE ja (või) rsLAFIEE ja seetõttu on üldise arusaadavuse huvides oluline hindamissüsteem ka määruses lahti kirjutada. Asjaolu, et eelnõukohases määruses on peamised kalastiku indikaatorid LAFIEE ja rsLAFIEE, ei takista teiste varem kasutatud 18 Krause,T., Palm,A., 2014. Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate kalastiku indikaatorite arendamine ja kokkulangevusanalüüs teiste liikmesriikide indikaatoritega; EV Keskkonnaministeeriumi lepingu nr 4-1.1/14/77 aruanne. 14 kalakooslust kirjeldavate indikaatorite kasutamist järve kalakoosluse seisundi hinnangut täiendava teabena. Eelnõukohases määruses loobuti selguse huvides teiste kalastiku indeksite lisamisest, kuna nende kvaliteedinäitajate seost inimtekkelise koormusega ei ole põhjalikumalt analüüsitud. Järve kalastikku seirav ekspert peab S4, S5 ja S8 veekogutüübiga järvedel iga kord põhjendama, kas järvel on kalastiku seisundi kasutamine ökoloogilise seisundi osana põhjendatud. Nimetatud veekogutüübiga maismaa seisuveekogumid ei ole sageli ühendatud teiste veekogudega, on sageli väga madalad, kalakooslus on kujunenud juhuslikult ja selle abil on keeruline hinnata inimese mõju veekogule ja kavandada tegevust inimese mõju leevendamiseks. Eelnõukohase määruse § 35 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõiked 1 ja 2, kuid on ülejäänud sisu poolest uus paragrahv. Sarnaselt vooluveekogumite ökoloogilise seisundi hindamise sätetega täpsustatakse, kuidas eelnõukohase määruse lisas 5 toodud füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste alusel anda maismaa seisuveekogumile füüsikalis- keemiliste üldtingimuste määrang. Lisatakse võimalus jätta eksperdiarvamuse alusel väga sügava järve (Rõuge, Murati jt sügavad järved) põhjalähedase veekihi seireandmed seisuveekogumi seisundi hindamisel arvesse võtmata. Sellise eksperdiarvamuse alusel antud pinnaveekogumi seisundi erisuse kinnitab enne avalikustamist veemajanduskomisjon. Peipsi järve mõlema veekogutüübi veekogumitel loobutakse lämmastik/fosfor suhte kasutamisest ökoloogilise seisundiklassi määramisel, kuna seda indikaatorit on keskkonnakaitse meetmetega keeruline suunata. 3. jagu „Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“ Eelnõukohase määruse §-s 36 loetletakse rannikuveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika raamdirektiivi V lisa järgi. Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 32, kuid kvaliteedinäitajate loetelu on rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi uuenenud ja ELi riikidega ühtlustatud hindamismetoodikate põhjal täiendatud. Paragrahvi 36 lõige 1 on üldine, sissejuhatav säte, mis kordub kõikide veekogumi alaliikide juures. Paragrahvi 36 lõige 2 loetleb bioloogilised kvaliteedielemendid, mida maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse ja on sisuliselt identne varasema määruse § 32 lõikega 1. Paragrahvi 36 lõige 3 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised üldtingimused“ kuuluvad kvaliteedinäitajad ja näitajate loetelu võrreldes varasema määruse § 32 lõikega 2 ei muutu. Lõige 4 on uus säte, mis täpsustab, et rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamise üks kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees. Lõige 5 loetleb rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad Eesti Merebioloogia Ühingu 2018. aastal koostatud uuringu „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite seisundi hinnang“19 põhjal. Säte arvestab seisundi hindamise metoodika arengut ja on võrreldes varasema määruse § 32 lõikega 3 oluliselt muutunud. 19 Martin, G., Herkül, K., 2018. Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja rannikuveekogumite seisundi hinnang; Eesti Merebioloogia Ühing; KIK veemajanduse programmi projekti nr 12486 aruanne (lihthange nr 183633, KeM töövõtuleping 06.04.2017 nr 4-1/17/49). 15 Eelnõukohase määruse § 37 on uus säte, mis täpsustab kvaliteedinäitajate kombineerimist rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel. Säte lähtub varasema määruse vastavast §-st 33, kuid sisu on muudetud praktilise vajaduse ja VMK soovituste põhjal ning arvesse on võetud seire- ja seisundi hindamise metoodikate arengut. Erinevalt vooluveekogumitest ja maismaa seisuveekogumitest on füüsikalis-keemilised üldtingimused rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel toetav näitaja, mitte põhinäitaja. Selline erisus on sätestatud ka varasema määruse § 33 lõigetes 1 ja 2. Varasema määruse § 33 lõike 3 nõudest kasutada vähemalt kolme seirepunkti andmeid loobutakse, kuna see on seirekava koostaja ja seisundi hindaja pädevus. Eelnõukohase määruse § 38 täpsustab, millisel juhul kasutatakse rannikuveekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult, millal täiendava teabena. Säte võtab kokku varasema määruse § 33 lõikes 2 ja §-s 35 sätestatud põhimõtted ja ühtlustab hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kasutamise põhimõtte vooluveekogumitel, maismaa seisuveekogumitel ja rannikuveekogumitel. Eelnõukohase määruse § 39 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi määramine fütoplanktoni järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 1. Sätte sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite vastavate sätetega. Lisatakse praktikast välja kasvanud võimalus kasutada iga-aastaste pikaajaliste fütoplanktoni andmeridade töötlemisel tavapärasest erinevat statistilist andmetöötlust, mis on andmehalduse seisukohast mugavam. Eelnõukohase määruse § 40 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi määramine suurtaimestiku järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 2, kuid ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatud näitajaid on uurimistööde tulemusena oluliselt täiendatud. Sätte sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite vastavate sätetega. Tulenevalt VMK soovitustest, ökoloogilise seisundi hindamise metoodikate arengust 20 21 22 ja Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsusest võetakse erinevates rannikuveekogumi veekogutüüpides kasutusele erinevad suurtaimestiku indikaatorid. Eelnõukohase määruse § 41 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi määramine suurselgrootute järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 3, kuid ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatud näitajaid on uurimistööde tulemusena oluliselt täiendatud. Sätte sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite vastavate sätetega. VMK soovituste, ökoloogilise seisundi hindamise metoodikate arengu23 ja Euroopa Komisjoni IK otsuse kohaselt võetakse erinevates rannikuveekogumi veekogutüüpides kasutusele üks ühtne suurselgrootute indikaator. Eelnõukohase määruse § 42 täpsustab, kuidas tuleb kasutada rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel vee füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 35 lõikele 1, vee füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate kasutamise põhimõte on varasemast rohkem lahti kirjutatud. Rannikuvee füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid iseloomustab väga suur varieeruvus ja madalamate mereosade kohta on vähe füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate andmeid ja selle tõttu ei pidanud rannikuvee eksperdid asjakohaseks nende kvaliteedinäitajate kasutamist rannikuveekogumi seisundi hindamise 20 Torn,K., 2013.Veekvaliteedi hindamissüsteemi parandamine rannikuvee tüüpaladel II (Pärnu laht) ja V (Väinameri); Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogrammi projekti nr 1929 aruanne. 21 Torn,K. 2017.VPRD rannikuvee hindamissüsteemi täiendamine; Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogrammi projekti nr 12074 aruanne. 22 Martin, G., 2018. Rannikumere seire 2017.aasta aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. 16 põhinäitajana. Rannikuveekogumisse taimetoitainete heite mõju hindamisel, keskkonnaloa andmisel või andmisest keeldumisel, keskkonnaloa tingimuste määramisel ja rannikuvee seisundit parandavate abinõude kavandamisel võetakse vee füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid arvesse kui hea seisundi kirjeldust, mille poole tuleb igas rannikuveekogumi piirkonnas (näiteks väiksemad mereosad – lahed, väinad jne) abinõude kavandamisel püüelda. 4.jagu. „Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“ Eelnõukohase määruse § 43 loetleb, ja täpsustab, milline teave on vajalik selleks, et määrata tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline seisundiklass. Säte on struktuurilt sarnane vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite ökoloogilise seisundiklassi määramist täpsustavate sätetega. Varasema määruse vastavat sätet § 36 on oluliselt täiendatud ja täpsustatud veekogumite seisundi hindamise välja kujunenud praktikale, veepoliitika raamdirektiivi V lisas toodud ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside üldkirjelduse ja veepoliitika raamdirektiivi ühise täitmisstrateegia asjakohaste edasi arendatud juhendite 23 24 kohaselt. ELi liikmesriigid on kokku leppinud üldise lähenemise, milliseid hüdromorfoloogilise koormuse leevendusmeetmeid on asjakohane rakendada selleks, et tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi saaks määrata väga heaks või heaks. 25 26 27 Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 2 ja 3 loetletakse bioloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad, mida eksperdiarvamuse alusel kasutada tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks. Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 4 ja 5 täpsustakse füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad ja vesikonnaspetsiifilised saateained, mida kasutada tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks. Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse, milliste hüdromorfoloogilise koormuse leevendamise meetmete kohta tuleb eeskätt infot koguda, enne kui alustada tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisega. Selline lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse § 36 lõikega 1, veepoliitika raamdirektiivi artikliga 4.3 ja asjakohaste veepoliitika raamdirektiivi rakendusjuhenditega. Eelnõukohase määruse §-s 44 kirjutatakse kvaliteedielementide ja rakendatud hüdromorfoloogilise koormuse leevendamise meetmete kaupa lahti ökoloogilise potentsiaali seisundiklassid. Selline lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse § 36 lõigetega 2–5 ja 23 WFD CIS Guidance document n.o 4 Identification and Designation of Heavily Modified and Artificial Water Bodies. 24 WFD CIS Guidance document n.o 13 Overall approach to the classification of ecological status and ecological potential. 25 Working Group ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good Ecological Potential for heavily modified water bodies - Part 1: Impacted by water storage; https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/working-group-ecostat-report-common-understanding-using-mitigation- measures-reaching-good-ecological. 26 Working Group ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good Ecological Potential for heavily modified water bodies Part 2: Impacted by flood protection structures; http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC110957. 27 WG ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good Ecological Potential for Heavily Modified Water Bodies - Part 3: Impacted by drainage schemes; http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC110959. 17 veepoliitika raamdirektiivi V lisa p-ga 1.2.5 (tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside üldkirjeldus). Võrreldes varasema määrusega on ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside üldkirjeldus kvaliteedielementide kaupa ja leevendusmeetmeid arvesse võttes põhjalikumalt lahti kirjutatud. Väga heale või heale ökoloogilise potentsiaali seisundiklassile vastavate kvaliteedinäitajate täpseid väärtusi ei ole võimalik ega asjakohane määruses sätestada, sest iga tugevasti muudetud veekogum või tehisveekogum on erinev ja 2019. aasta seisuga puudub üldistatud teave, millist positiivset mõju erinevate bioloogiliste kvaliteedielementide korral on erinevate leevendusmeetmete rakendamisel võimalik saavutada. 5. jagu „Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäi- tajate väärtused ja kvaliteedielemendid ning hea seisund“ Eelnõukohase määruse §-des 45–47 täpsustatakse erinevate kvaliteedielementide kaupa, kuidas kohaldada pinnaveekogumite seisundi hindamiseks kasutatavaid kvaliteedinäitajaid veekogudele, mis ei ole hõlmatud pinnaveekogumiga. Sellisteks veekogumiteks on näiteks vooluveekogumi või suure maismaa seisuveekogumi valgalal asuvad väiksemad veekogud, nagu oja, paisjärv, peakraav, allikas või järv. Lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse §-ga 37, kuid kvaliteedielementide kaupa rohkem lahti kirjutatud. Kui veekogumiga hõlmamata veekogu on kaitsealune looduseobjekt või kaitsealuse liigi elupaik, peavad füüsikalis-keemilised näitajad võimaldama loodusobjekti piisavat kaitset. Eelnõukohase määrusega ei kehtestata pinnaveekogumiga hõlmamata vee elustiku kaitseks konkreetseid füüsikalis-keemiliste ega hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtusi, kuna senine kogemus näitab, et pinnaveekogumi heale seisundile vastavad kvaliteedinäitajate väärtused on piisavad ka kaitsealuste liikide vajaduste tagamiseks. Vajaduse korral saab eelnõukohast määrust täiendada, et see kaitseks paremini kaitsealuseid liike ka pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes. Muudatused eelnõukohase määruse lisades Lisades 1–3 (pinnaveekogumite nimekirjad) korrigeeritakse pinnaveekogumite piire elupaigatüüpide (lõhe, meriforelli või harjuse kudeala piiri ja veekogumi piiri ühtlustamine kui vahekaugus on väike), veekogumile avalduva koormuse ja püsivate maamärkide (tõkestamata, reguleerimata veekogu osad ühte veekogumisse, veekogumi piiriks registrisse kantud maanteed, raudteed) järgi. Parema arusaadavuse huvides ühtlustatakse pinnaveekogumite nimed keskkonnaregistrisse kantud veekogude peamiste nimedega, mille on heaks kiitnud kohanimenõukogu. Lisades 4–6 ühtlustatakse heitvee, vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite vee taimetoitainesisaldusest senisest parema ülevaate saamiseks ühikud, millega väljendatakse vee üldlämmastikusisaldust ja üldfosforisisaldust, ja andmete statistilise töötluse meetodid. Sisalduse põhiühikuks jääb mg/l ja statistilise töötluse meetodiks mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine. Lisas 4 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus riigis ja parem võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud veekogutüüpidele lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatavaid uusi kvaliteedinäitajaid ja vastavad selgitused on toodud 3. peatüki 1. jao „Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“ selgitustes. 18 Lisas 5 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus riigis ja võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud veekogutüüpidele lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid, selgitused on toodud 3. peatüki 2. jao „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“ selgitustes. Lisas 6 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus ja võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud veekogutüüpidele lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatamiseks uued kvaliteedinäitajad. Läänemere lääneosa veekogutüübi üksikuid fütoplanktoni ja füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid korrigeeritakse, ühtlustades need Väinamere või Liivi lahe näitajatega. Selgitused on toodud 3. peatüki 3. jao „Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“ selgitustes. Varasema määruse ja eelnõukohase määruse lisade 4–6 täpsem võrdlus on esitatud seletuskirja lisas „Seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate muutused eelnõukohase määruse lisades 4–6“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele on selgitatud 09.08.2009, 28.11.2010 kehtestatud määruse „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ eri redaktsioonide seletuskirjades. Lisatud kvaliteedinäitajad ja kvaliteedielemendid veekogumite seisundiklassi määramiseks vastavad veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ V lisale ja võtavad arvesse viimaste aastate pinnaveekogumite seisundi hindamise metoodikate tehnilist arengut ja VMK soovitusi. Kuna veepoliitika raamdirektiiv on üle võetud varasema määrusega, siis direktiivi ja eelnõukohase määruse võrdlustabelit ei esitata. 4. Määruse mõju Kuna määruse sisu ei muuda oluliselt juba mitmeid aastaid kasutatud pinnavee seisundi hindamissüsteemi, siis on määruse mõju sama, mis varasemal määrusel. Pinnaveekogumite seisundit on alates 2013. aastast kuni 2019. aastani hinnatud paralleelselt nii varasema määruse kui ka eelnõukohase määruse järgi. Keskkonnaagentuur koostab pärast eelnõukohase määruse jõustumist 2020. aastal korrigeeritud veekogumite seisundi hinnangu III veemajandusperioodi (2021–2027) veemajanduskava jaoks. Esialgse hinnangu kohaselt muutub mõnede veekogumite seisund tänu paindlikumale ja ekspertide soovituste kohaselt korrigeeritud hindamissüsteemile paremaks. Seega uut ulatuslikku ja seni teadmata mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 19 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevust, lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest ehkki eelnõukohase määruse sisu muutub mõnevõrra, on muutusele vastavat seisundi hindamissüsteemi kasutatud juba mitu aastat ja seisundi hindamissüsteemi muutus ei too isikutele kaasa uusi kohustusi. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019 ja aastate 2010–2019 toimunud pinnavee seisundi hindamismetoodikate täpsustumisega. Eelnõu on sisuliselt kooskõlastatud teadusasutustega ja ekspertidega, kes on välja arendanud asjakohased veepoliitika raamdirektiivile vastavad veekogumite seisundi hindamise metoodikad ja osalenud Euroopa Komisjoni IK otsuse ettevalmistamises. Põhilised organisatsioonid, kes on eelnõu ettevalmistamiseks teavet ja andmeid andnud ja ka eelnõu kohta arvamust avaldanud, on Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vee - ja keskkonnatehnika uurimisrühm. 20 Keskkonnaministri määruse „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklassid kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate muutused eelnõukohase määruse lisades 4-6 Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses: BC3–- Läänemere rannikuvee piirkond Soome ja Eesti rannik Soome lahes Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229* järgi; BC4 – Läänemere rannikuvee piirkond Eesti ja Läti alad Liivi lahes Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229 järgi*; BC9 – Läänemere rannikuvee piirkond Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229 järgi; EE – Eesti Vabariik; FI – Soome Vabariik; IK-otsus – Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsus EL 2018/229; LV – Läti Vabariik; SE – Rootsi Kuningriik; ÖKS – Ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio –EQR, Vee raamdirektiivi V lisa 1.4.1. ii); VMK soovitused – Euroopa Komisjoni arvamus ja soovitused ELi liikmesriikide ja Eesti Vabariigi veemajanduskavade ja pinnavee hindamissüsteemi kohta. *Täpne viide on seletuskirjas. Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 4 Vooluveekogu IVB Fütoplankton ERPI Uus kvaliteedinäitaja Vee mid raamdirektiiv, metoodika areng, IK-otsus Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 4 Vooluveekogu I-IIA, I-IIB Fütobentos ja - Uus kvaliteedielement ja Vee mid suurtaimestik allelemendid raamdirektiiv, (allelemendid metoodika areng, fütobentos ja IK-otsus suurtaimestik) Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Fütobentos IPS, WAT, Kvaliteedi allelemendi Vee mid veekogutüü TDI ÖKS-id iga raamdirektiiv, bid seisundiklassi korral VMK soovitused, IK-otsus Lisa 4 Vooluveekogu I-IIA, I-IIB Fütobentos IPS IPS on peamine seisundi Vee mid näitaja, hea/kesine raamdirektiiv, klassipiir natuke metoodika areng, rangemaks korrigeeritud, IK-otsus kesine ja halb vahemik ühtlustatud, WAT ja TDI on täiendavad näitajad, nende klassipiiri ei korrigeeritud Lisa 4 Vooluveekogu IIIA, III B, Fütobentos IPS Klassipiirid ühtlustatud, Vee mid IVB FÜBE seisundiklassi raamdirektiiv, hindamine kolme näitaja metoodika areng, keskmise põhjal,jääb IK-otsus samaks, mis varem Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Suurtaimestik MIREE, Uued indikaatorid Vee Kõrs, A., 2010; mid veekogu ITEM raamdirektiiv, Järvekülg, R., tüübid metoodika areng Pall, P., 2018 Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Suurselgrootud Kõik Lisatud Vee mid veekogu kvaliteedi- kvaliteedielemendi ÖKS raamdirektiiv, IK- tüübid näitajad otsus Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 4 Vooluveekogu IVB Narva Suurselgrootud 4 kvaliteedi- Lisatud näitajate Vee Birk, S., mid jõgi ja näitajat klassipiirid ja raamdirektiiv, IK- Böhmer, J., veehoidla kvaliteedielemendi ÖKS otsus Schöll, F., ed. Poikane, S., 2018. Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Kalastik JKI, Lisatud Vee raamdirektiiv mid veekogu eksperdi- kvaliteedielemendi ÖKS tüübid arvamus Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Füüsikalis- Kõik näitajad Lisatakse looduslikele Vee mid veekogu keemilised võrdlustingimustele raamdirektiiv, V tüübid üldtingimused vastav väärtus, lisa 1.4.1. ii) kvaliteedielemendi seisundiklasside ÖKS-id Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Hüdromorfo- Lisatakse looduslikele Vee raamdirektiiv Loigu, E. jt mid veekogu loogilised võrdlustingimustele V lisa 1.2.1. ,2014; Auväärt, tüübid kvaliteedinäitajad vastav väärtus, Metoodikate K. jt 2019 kvaliteedielemendi areng seisundiklasside ÖKS-id Lisa 5 Maismaa Tüüp III, V Fütoplankton Chl a Loobutakse pinnakihi VPRD ja VMK Ott, Maileht, seisuveekogud Chl a kasutamisest märkused, IK- Laarma, 2013 nendes veekogutüüpides, otsus, VMK kus on samal ajal aruandlus kasutuses ka sügavamalt võetud proovid Lisa 5 Maismaa Tüüp I, II, Fütoplankton Kvaliteedi Lisatakse ÖKS väärtus VPRD ja VMK Ott, Maileht, seisuveekogud III, IV, V, element märkused, IK- Laarma, 2013; VIII otsus, VMK Eesti aruandlus väikejärvede seire aruanne 2018 Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 5 Maismaa Järv VI Fütoplankton Chl a Kasutatakse V–IX Järvetüüpide Teadusinfo seisuveekogud keskmist väärtust, mis hindamispõhimõt Tuvikene, enne hinnangu andmist ete ühtlustamine Nõges, 2018 normaliseeritakse veetaseme järgi Lisa 5 Maismaa Järv VI Fütoplankton Ränivetikate Kasutatakse seisundi Võrtsjärve Teadusinfo seisuveekogud biomass hinnangut täiendava ekspertide Tuvikene, infona, mitte seisukoht, Nõges, 2018 põhiindikaatorina seirearuanded Lisa 5 Maismaa Järved VI Fütobentos Bentiliste Lisatakse ränivetikate Bentiliste seisuveekogud ja VII ränivetikate indikaatorid ja võetakse ränivetikate IPS, WAT ja kasutusele samalaadne eksperdi TDI hindamissüsteem ja seisukoht; VPRD klassipiirid, mis 3B tüüpi ja VMK jõgedes ja Narva jões; märkused; Lisa 5 Maismaa Tüüp I, II, Suurtaimestik Kõik näitajad Lisatakse ÖKS väärtus ja VPRD ja VMK Eesti seisuveekogud III, IV, V, kvaliteedi allelemendi märkused, IK- väikejärvede VIII ÖKS väärtus otsus, VMK seire aruanne aruandlus 2018 Lisa 5 Maismaa Tüüp VI Suurtaimestik Suurtaimede Eemaldatakse Võrtsjärve Eesti seisuveekogud (Võrtsjärv) kooslus hindamissüsteemist kuni ekspertide Maaülikoolis andmete analüüs on seisukoht, toimub andmete valmis, elustikurühma seirearuanded analüüs ja seire jätkub aastaks 2021 töötatakse välja uus suurtaimestiku indikaator Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 5 Maismaa Kõik Füüsikalis- Lisatakse VPRD ja VMK seisuveekogud veekogu keemilised kvaliteedielemndi märkused, tüübid üldtingimused koondmäärangu ÖKS Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Fütoplankton Chl a lisati ÖKS = 1 vastav Läänemere Interkalibreeritu veekogu- väärtus seisundi d Eesti tüübid I-VI hindamissüsteemi veekogutüüp III de ja ühine interkalibreerimin rannikuvee tüüp e – Läänemere BC9 riikide koostööotsus Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Fütoplankton Chl a Seisundiklassi piirid Tehniline viga, tüüp IV muutuvad leebemaks, mis ühtlustatakse lähedase korrigeeritakse veekogumitüübi – V eksperdiarvamuse Väinameri väärtustega, alusel leebem norm Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu Põhjataimestik Mitme- termini muutus TÜ EMI uuring ja tüübid I, aastaste „Mitmeaastaste liikide ettepanek III, IV ja liikide osakaal biomassist“ VI proportsio- naalsus Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põisadru Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja tüüp II sügavuslevik, ettepanek mitme- aastaste liikide proportsio- naalsus Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Kõrgemate Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja tüüp II taimede ettepanek sügavuslevik, oportunistlike liikide osakaal üld- biomassist, põhjataimesti ku indeks EPIHPO ja vastavad ÖKS-id Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põisadru Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja tüüp V sügavuslevik, ettepanek mitme- aastaste liikide proportsio- naalsus Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhjataimesti Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja tüüp V ku indeks ettepanek EPIPCF ja vastav ÖKS Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhja- Korrigeeritakse Läänemere Interkalibreeritu tüüp VI taimestiku seisundiklasside piire, ökoloogilise d Eesti sügavuslevik, lisatakse ÖKS-id seisundi veekogutüüp VI põisadru hindamissüsteemi ja EE-LV ühine sügavuslevik de rannikuvee tüüp interkalibreerimin BC4 e Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Mitme- Loobutakse kasutamisest Läänemere Ei sobi EE-LV tüüp VI aastaste ökoloogilise ühises liikide seisundi rannikuvee proportsio- hindamissüsteemi tüübis BC4 naalsus de kasutamiseks interkalibreerimin e; Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhjataimesti Võetakse kasutusele Läänemere Sobib EE-LV tüüp VI ku indeks ökoloogilise ühises EPI2 ja seisundi rannikuvee vastav ÖKS hindamissüsteemi tüübis BC4 de kasutamiseks interkalibreerimin e Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suurselgroot Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja veekogu- ute ZKI, FDI ettepanek, tüübid I-VI ja KPI Läänemere ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi de interkalibreerimin e Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suur- Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja veekogu- selgrootute ettepanek, tüübid I-VI ZKI2 Läänemere ökoloogilise seisundi hindamis- Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa süsteemide inter- kalibreerimine Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suurselgroot Väga hea ja hea TÜ EMI uuring ja veekogu- ute ZKI2 seisundiklassi piir ettepanek, tüübid I-VI ÖKS ühtlustatakse EE-FI ja Läänemere laiendatakse kõikidele ökoloogilise rannikuvee seisundi veekogutüüpidele hindamis- süsteemide inter- kalibreerimine BC3 Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldlämmasti Ühik muudetakse mg/l Üldine veekogu- keemilised ku sisaldus kasutusmugavus tüübid I-VI kvaliteedinäitajad vees Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori Ühik muudetakse mg/l Üldine veekogu- keemilised sisaldus vees kasutusmugavus tüübid I-VI kvaliteedinäitajad Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Füüsikalis- Üldfosfori Seisundiklassi piirid Tehniline viga, tüüp IV keemilised sisaldus vees muutuvad leebemaks, mis kvaliteedinäitajad ühtlustatakse seotud korrigeeritakse veekogumitüübi VI – eksperdiarvamuse Liivi laht väärtustega alusel Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori, Lisatakse looduslikule Parem kooskõla veekogu- keemilised üldlämmastik olukorrale vastavad vee tüübid I–VI kvaliteedinäitajad u sisaldus väärtused raamdirektiiviga, vees, vee rahvusvaheliselt läbipaistvus parem arusaadavus Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi eelnõukohase liik tüüp element näitaja määruse lisa Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori, Korrigeeritakse TÜ EMI Parem 2017 veekogu- keemilised üld- ettepaneku põhjal, arusaadavus Rannikumere tüübid I–VI kvaliteedinäitajad lämmastiku tehnilised parandused seire aruanne sisaldus vees, vee läbipaistvuse ÖKS klassipiirid Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Hüdromorfo- Veekogumi Võetakse kasutusele MTÜ Eesti Varem ei olnud veekogu- loogilised põhja Merebioloogia teadmiste tüübid I–VI kvaliteedinäitajad pindalalise Ühingu uuring ja puudumisel koormuse ettepanek, välja arendatud, indeks veepoliitika ehkki kohustus (PÕKI) ja raamdirektiivi V oli veekogumi lisa rannajoone koormuse indeks (RAKI) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0093 - Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d52c02c8-ef34-4b3a-9442-01527d73e553 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d52c02c8-ef34-4b3a-9442-01527d73e553?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel