Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 28.01.2020 nr 1-4/20/361
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Pinnaveekogumite nimekiri,
pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite
ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina
veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue
veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu koos lisadega 1–6
2. Seletuskiri koos lisaga
Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Agne Aruväli, 626 2968
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
15.01.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2020 Nr
Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 54 lõike 7 ning § 61 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala ning eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) vooluveekogude, seisuveekogude ja rannikuvees eristatud pinnaveekogumite nimekiri;
2) eristatud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi kvaliteedinäitajate väärtused;
3) pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi ning territoriaalmere keemilise
seisundiklassimääramise kord;
4) pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude elustiku kaitseks vajalikud vee kvaliteedinäitajate
väärtused ja hea seisundi kirjeldus.
(2) Määrust kohaldatakse pinnaveele, välja arvatud siirdeveele.
(3) Territoriaalmerele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud seisundiklasside määramise
korda üksnes territoriaalmere keemilise seisundi hindamiseks veeseaduse § 61 lõike 1 järgi.
(4) Määruse eesmärk on määrata kindlaks veeseaduse §-s 33 sätestatud pinnavee kaitse
eesmärgi saavutamiseks pinnaveekogumid ja täpsustada pinnaveekogumite, sealhulgas
veeseaduse § 55 kohaselt määratud tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ja
territoriaalmere seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab kavandada ja ellu viia
tegevusi, mis soodustavad säästvat ja kestlikku veekasutust ja tagavad veeressursside
pikaajalise kaitse.
§ 2. Terminid
(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid pinnavesi ja pinnaveekogum järgmises
tähenduses:
1) pinnavesi on maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning rannikuvesi ja keemilise seisundi
hindamise korral ka territoriaalmeri;
1
2) pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv,
peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või
nende osa, või rannikuvee osa.
(2) Vooluveekogum on peamiselt jõel, ojal, paisjärvel, peakraavil, kanalil või kraavil,
sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutataval veekogu osal, eristatud
pinnaveekogum.
(3) Maismaa seisuveekogum on peamiselt järvel või järvedel eristatud pinnaveekogum.
(4) Rannikuveekogum on rannikuvees eristatud pinnaveekogum.
(5) Kvaliteedielement on kvaliteedinäitajate rühm või üks kvaliteedinäitaja, mis kirjeldab vee-
elustiku ühte või mitut osa või vee-elustiku jaoks olulisi füüsikalis-keemilisi, keemilisi või
hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid ja tingimusi.
(6) Kvaliteedielementi, mis kirjeldab vee-elustiku mitut osa, võib jagada kvaliteedi
allelementideks.
2. peatükk
VEEKOGUMITE JA VEEKOGUDE TÜÜBID, PINNAVEEKOGUMITE NIMEKIRI,
PINNAVEEKOGUMITE, TERRITORIAALMERE, TUGEVASTI MUUDETUD
VEEKOGUMITE JA TEHISVEEKOGUMITE SEISUNDIKLASSID NING
SEISUNDIKLASSI MÄÄRAMISE KORD
1.jagu
Veekogumite ja veekogude tüübid ning pinnaveekogumite nimekiri
§ 3. Vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite, rannikuveekogumite ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude tüübid
(1) Veekogutüüp on veekogu või selle osa looduslike omaduste kogum, mis eristab vaadeldavat
veekogu või selle osa ülejäänud veekogust või selle osadest või ülejäänud veekogudest või
nende osadest.
(2) Vooluveekogumite ja vooluveekogumiga hõlmamata ojade, peakraavide, kanalite, kraavide
ja paisjärvede veekogutüübid on järgmised:
1) tüüp V1A–KaVo– tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle
25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus loodusliku veerežiimi (loodusliku
perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik;
2) tüüp V1A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l)
jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik;
3) tüüp V1B–KaVo – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne
väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus loodusliku veerežiimi
(loodusliku perioodilise veepuuduse) tõttu ei ole püsiva kalakoosluse kujunemine võimalik;
4) tüüp V1B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus
alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2, kus püsiva kalakoosluse kujunemine on
võimalik;
2
5) tüüp V2A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l)
jõed valgala suurusega >100–1000 km2;
6) tüüp V2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus
alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km2;
7) tüüp V3A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l)
jõed valgala suurusega >1000–10 000 km2;
8) tüüp V3B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus
alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1000–10 000 km2;
9) tüüp V4B – jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi).
(3) Maismaa seisuveekogumite ja maismaa seisuveekogumiga hõlmamata järvede
veekogutüübid on järgmised:
1) tüüp S1 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, kalgiveelised (üldaluselisus >240 HCO3- mg/l,
elektrijuhtivus >400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata
veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;
2) tüüp S2 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus
80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni
25 mg/l), kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;
3) tüüp S3 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus
80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni
25 mg/l), kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest;
4) tüüp S4 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3- mg/l,
elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata
veega, tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures ≥4 m-1, värvus ≥100°
Pt-Co skaalal) järved;
5) tüüp S5 – veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised (üldaluselisus <80 HCO3- mg/l,
elektrijuhtivus <165 µS/cm), kloriidivaesed (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata
veega, heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100°
Pt-Co skaalal) järved;
6) tüüp S6 – Võrtsjärv – veepeegli pindalaga 100–300 km2, vee keskmise karedusega
(üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide
sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures
<4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv;
7) tüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Pihkva ja Lämmijärv) – veepeegli
pindalaga alates 1000 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l,
elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata
veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal)
järv;
8) tüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.) – veepeegli pindalaga
alates 1000 km2, vee keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus
165–400 µS/cm), kloriidivaene (kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega,
heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures <4 m-1, värvus <100° Pt-Co skaalal) järv;
9) tüüp S8 – rannajärved – kloriidirikkad (kloriidide sisaldus >25 mg/l) järved, mille kaugus
merest on ≤5 km, sõltumata veepeegli pindalast, vee karedusest, kihistumisest, heledusest või
tumedusest.
(4) Rannikuveekogumite veekogutüübid on järgmised
1) tüüp R1 – Soome lahe kaguosa – oligohaliinne (2,5–6 psu) avatud rannikuvesi;
2) tüüp R2 – Pärnu laht – oligohaliinne (4,0–5,5 psu) poolsuletud rannikuvesi;
3) tüüp R3 – Soome lahe lääneosa – mesohaliinne (4,5–6,5 psu) sügav rannikuvesi;
3
4) tüüp R4 – Läänemere läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6–7 psu) madal,
lainetusele avatud rannikuvesi;
5) tüüp R5 – Väinameri – mesohaliinne (3–6,5 psu) madal, varjatud, segunenud rannikuvesi;
6) tüüp R6 – Liivi laht – mesohaliinne (4–6 psu) madal, varjatud, sesoonselt kihistunud
rannikuvesi.
§ 4. Pinnaveekogumid, mille seisundiklass tuleb määrata
(1) Nende pinnaveekogumite nimekiri, mille seisundiklass tuleb määrata, on esitatud
vesikondade kaupa käesoleva määruse lisades 1–3 järgmiselt:
1) pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas (lühend EE1) – lisa 1;
2) pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas (lühend EE2) – lisa 2;
3) pinnaveekogumid Koiva vesikonnas (lühend EE3) – lisa 3.
(2) Pinnaveekogumite nimekirjas esitatakse iga vooluveekogumi, maismaa seisuveekogumi ja
rannikuveekogumi kohta:
1) nimetus;
2) kuuluvus vesikonda;
3) kood;
4) veekogutüüp.
(3) Vooluveekogum, maismaa seisuveekogum või rannikuveekogum eristatakse ja kantakse
käesoleva määruse lisadesse 1–3 juhul, kui sellel veealal on pinnavee seisundi hindamine
veemajanduslikust, sealhulgas vee kasutamise või vee-elustiku kaitse seisukohast oluline.
(4) Pinnaveekogumite ja nendega seonduva info arvestust peab, pinnaveekogumite kaardid
koostab, säilitab ja avalikustab Eesti Looduse Infosüsteemi vastutav töötleja.
2. jagu
Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi
seisundiklassid
§ 5. Pinnaveekogumi ökoloogilised seisundiklassid
(1) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass on pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit
iseloomustav seisundiklass veeseaduse § 59 lõike 1 tähenduses.
(2) Pinnaveekogumi väga hea ökoloogilise seisundiklassi korral vastavad veekogutüübile
omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused looduslikele võrdlustingimustele või
ilmutavad üksnes minimaalseid inimese tekitatud kõrvalekaldeid looduslikest
võrdlustingimustest ning veekogutüübile omaste füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste
kvaliteedinäitajate või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogiliste seisundiklasside
määrangud ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus osutab inimese tekitatud muutuse
puudumisele või minimaalsele muutusele.
(3) Pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi korral osutavad veekogutüübile omaste
bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tekitatud väikesele kõrvalekaldele
looduslikest võrdlustingimustest. Vooluveekogum ei ole tõkestatud ega pinnaveekogumis ei ole
muudetud teisi hüdromorfoloogilisi omadusi viisil, mis märgatavalt mõjutaks pinnaveekogumi
4
bioloogilisi kvaliteedinäitajaid. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi
määrang ning vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus osutavad nõrgale inimese tekitatud
muutusele.
(4) Pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile omaste
bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tegevuse tõttu mõõdukalt kõrvale
looduslikest võrdlustingimustest. Need väärtused osutavad mõõdukale inimmõjule ning
suuremale häiritusele, kui ilmneb hea seisundiklassi korral. Vooluveekogumi tõkestamisega või
pinnaveekogumi hüdromorfoloogiliste omaduste muutmisega on märgatavalt kahjustatud
pinnaveekogumi bioloogilisi kvaliteedinäitajaid või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
ökoloogilise seisundiklassi määrang osutab mõõdukale inimmõjule või vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisaldus osutab tugevale inimese tekitatud muutusele.
(5) Pinnaveekogumi halva ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile omaste
bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimese tegevuse tõttu tugevasti kõrvale looduslikest
võrdlustingimustest või pinnaveekogumis puudub suur osa tavaliselt selle veekogutüübiga
häirimatus olekus seotud bioloogilistest kooslustest. Vooluveekogumi tõkestamisega või
pinnaveekogumi hüdromorfoloogiliste omaduste muutmisega on tugevasti kahjustatud
pinnaveekogumi bioloogilisi kvaliteedinäitajaid või füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
ökoloogilise seisundiklassi määrang osutab tugevale inimese tekitatud muutusele.
(6) Pinnaveekogumi väga halva ökoloogilise seisundiklassi korral kalduvad veekogutüübile
omaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused inimmõju tõttu väga tugevasti kõrvale
looduslikest võrdlustingimustest. Pinnaveekogumis puudub inimese tegevuse tõttu elustik või
vesi või osutab füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi määrang väga
tugevale inimese tekitatud muutusele.
§ 6. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes
Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundiklassi tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste
tunnusvärvidega:
1) väga hea – eresinine;
2) hea – roheline;
3) kesine – kollane;
4) halb – oranž;
5) väga halb – punane.
§ 7. Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassid
(1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass
on tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilist potentsiaali iseloomustav
seisundiklass veeseaduse § 60 lõike 1 tähenduses.
(2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi väga hea ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi korral on bioloogilised kvaliteedinäitajad ligilähedased selle veekogumiga kõige
sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvale looduslikule heas seisundis veekogumile, võttes arvesse
veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevaid hüdromorfoloogilisi ja
füüsikalis-keemilisi muutusi.
5
(3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi hea ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi korral on bioloogilistes kvaliteedinäitajates väga hea ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassiga võrreldes mõningaid muutusi, mida põhjustavad veekogumi tehislikust või
tugevasti muudetud iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised
muutused.
(4) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi kesise ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi korral on bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes väga hea ökoloogilise
potentsiaali seisundiklassiga võrreldes märgatavaid muutusi, mida põhjustavad veekogumi
tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-
keemilised muutused.
(5) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi halva ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi korral on bioloogiliste kvaliteedielementide väärtustes väga hea ökoloogilise
potentsiaali seisundiklassiga võrreldes väga suured muutused, mis viitavad ökosüsteemi
tugevale häiritusele ja mida põhjustavad veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud
iseloomust tulenevad hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised muutused.
§ 8. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes
(1) Tugevasti muudetud veekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi tähistatakse
aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega:
1) väga hea ja hea – ühelaiused rohelised ja helehallid triibud;
2) kesine – ühelaiused kollased ja helehallid triibud;
3) halb – ühelaiused oranžid ja helehallid triibud.
(2) Tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi tähistatakse aruannetes ja
ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega:
1) väga hea ja hea – ühelaiused rohelised ja tumehallid triibud;
2) kesine – ühelaiused kollased ja tumehallid triibud;
3) halb – ühelaiused oranžid ja tumehallid triibud.
§ 9. Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi
keemilise seisundi klassid
(1) Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi
keemilise seisundi klass on veekogumi keemilist seisundit iseloomustav seisundiklass
veeseaduse § 59 lõike 2 ja § 60 lõike 2 tähenduses.
(2) Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi, tehisveekogumi või territoriaalmere
keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi järgmiselt:
1) hea – pinnaveekogumis, tugevasti muudetud veekogumis, tehisveekogumis või
territoriaalmeres asjakohasest maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud
proovides või eksperdiarvamuse alusel ei ületa mitte ühegi prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku
aine ega teatava muu saasteaine sisalduse aasta keskmine väärtus veeseaduse § 76 lõike 1 alusel
kehtestatud aasta keskmist keskkonna kvaliteedi piirväärtust, ega mitte ühegi asjakohase
prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine ega teatava muu saasteaine sisaldus asjakohasest
maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud üksikproovis või
6
eksperdiarvamuse alusel ei ületa veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonna
kvaliteedi suurimat lubatud piirväärtust;
2) halb – pinnaveekogumis, tugevasti muudetud veekogumis, tehisveekogumis või
territoriaalmeres asjakohasest maatriksist (vesi, vee-elustik või veekogu põhjasete) võetud
proovides või eksperdiarvamuse alusel ületab ühe või mitme prioriteetse aine, prioriteetse
ohtliku aine või teatava muu saasteaine sisaldus veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud
keskkonna kvaliteedi piirväärtusi.
§ 10. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete mõju tunnusvärv pinnaveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise
potentsiaali seisundiklassi kujutamisel aruannetes ja ülevaadetes
Pinnaveekogumid, tugevasti muudetud veekogumid või tehisveekogumid, mille head
ökoloogilist seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata selle tõttu, et
vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldus vees ületab keskkonna kvaliteedi piirväärtust,
tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes musta täpiga.
§ 11. Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi, tehisveekogumi või
territoriaalmere keemilise seisundi klassi tunnusvärvid aruannetes ja ülevaadetes
Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi tehisveekogumi või territoriaalmere
keemilise seisundi klasse tähistatakse aruannetes ja ülevaadetes järgmiste tunnusvärvidega:
1) hea – sinine;
2) halb – punane.
3.jagu
Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklassi
määramine
§ 12. Pinnaveekogumi seisundiklassi määramine
(1) Pinnaveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatakse veeseaduse § 57 lõike 1 ja § 59
lõike 3 rakendamisel järgmist tabelit:
Ökoloogiline Keemilise Pinnaveekogumi seisundiklass
Seisundiklass seisundi klass
väga hea Hea väga hea
väga hea Halb Halb
Hea Hea Hea
Hea Halb Halb
Kesine Hea Kesine
Kesine Halb Halb
Halb Hea Halb
Halb Halb Halb
Halb Hindamata Halb
väga halb Hea väga halb
väga halb Halb väga halb
väga halb Hindamata väga halb
7
(2) Kui pinnaveekogumi seisundiklass on määratud keemilise seisundi klassi hindamata või
keemilise seisundi klass on määratud eksperdiarvamusega, tuleb enne prioriteetse aine,
prioriteetse ohtliku aine või teatava muu saasteaine heitmiseks pinnaveekogumisse
keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi klass heidetavate ainete osas
pinnaveekogumis asjakohasest maatriksist (vesi, elustik või põhjasete) võetud proovide alusel.
§ 13. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine
(1) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse seda pinnaveekogumit
iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide, bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide või
kvaliteedinäitajate järgi, võttes arvesse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust
vees.
(2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel võetakse aluseks:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja
rannikuveekogumite kohta esitatud, kvaliteedielementidele, kvaliteedi allelementidele või
kvaliteedinäitajatele nende väärtuste või väärtustele vastavate ökoloogiliste kvaliteedisuhete
alusel määratud ökoloogilised seisundiklassid ja
2) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi
piirväärtused, võttes arvesse iga saasteaine asjakohasust pinnaveekogumis.
(3) Kui pinnaveekogumis on vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldus hindamata või on
hinnatud eksperdiarvamusega, tuleb enne vesikonnaspetsiifilise saasteaine heitmiseks
pinnaveekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata ökoloogilise seisundi klass heidetavate
ainete osas pinnaveekogumi veest võetud proovide alusel.
§ 14. Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassi määramine
(1) Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi seisundiklassi määramisel kasutatakse
veeseaduse § 58 lõike 1 ja § 60 lõike 3 rakendamisel järgmist tabelit:
Ökoloogilise potentsiaali (ÖP) Keemilise Tugevasti muudetud
seisundiklass seisundi klass veekogumi ja tehisveekogumi
seisundiklass
väga hea ÖP Hea väga hea
väga hea ÖP halb Halb
hea ÖP Hea Hea
hea ÖP halb halb
kesine ÖP Hea kesine
kesine ÖP halb halb
halb ÖP Hea halb
halb ÖP Halb halb
halb ÖP Hindamata halb
(2) Kui tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklass on määratud
keemilise seisundi klassi hindamata või keemilise seisundi klass on määratud
eksperdiarvamusega, tuleb enne prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine või teatava muu
saasteaine heitmiseks pinnaveekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi
klass heidetavate ainete osas veekogumis asjakohasest maatriksist (vesi, elustik või põhjasete)
võetud proovide alusel.
8
§ 15. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramine
(1) Tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass
määratakse seda pinnaveekogumit iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ja
bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi.
Seisundiklassi määramisel kohandatakse kasutatavaid kvaliteedielemente, kvaliteedinäitajaid
ja seisundiklasside piire veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevate
hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste muutuste järgi ning arvestatakse asjakohaste
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees.
(2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramisel võetakse aluseks:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja
rannikuveekogumite kohta esitatud bioloogilised kvaliteedielemendid ja bioloogilisi
kvaliteedielemente toetavad füüsikalis-keemilised üldtingimused;
2) kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele nende
väärtuste või väärtustele vastavate ökoloogiliste kvaliteedisuhete alusel määratud ökoloogilised
seisundiklassid, mis on kohandatud veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust
tulenevate hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste muutuste järgi;
3) veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi
piirväärtused, võttes arvesse iga saasteaine asjakohasust pinnaveekogumis.
(3) Kui tugevasti muudetud veekogumis või tehisveekogumis on vesikonnaspetsiifilise
saasteaine sisaldus hindamata või on hinnatud eksperdiarvamusega, tuleb enne tugevasti
muudetud veekogumis või tehisveekogumis vesikonnaspetsiifilise saasteaine heitmiseks
veekogumisse keskkonnaloa andmist hinnata keemilise seisundi klass heidetavate ainete osas
tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi veest võetud proovide alusel.
§ 16. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel kasutatav
ökoloogiline kvaliteedisuhe
(1) Bioloogilise, füüsikalis-keemilise või hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja,
kvaliteedielemendi või kvaliteedi allelemendi ökoloogiline kvaliteedisuhe väljendab selle
kvaliteedinäitaja, kvaliteedielemendi või kvaliteedi allelemendi kohta inimese tekitatud
kõrvalekallet võrreldes looduslike võrdlustingimustega.
(2) Ökoloogiline kvaliteedisuhe (lühend ÖKS) on ühikuta suhtarv, mis varieerub vahemikus
0–1, kusjuures suurem väärtus näitab üldiselt kvaliteedinäitaja, kvaliteedielemendi või
kvaliteedi allelemendi paremat ökoloogilist seisundit ja väärtus 1 vastab looduslikele
võrdlustingimustele.
§ 17. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisalduse kasutamine
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel
tuleb veenduda, et veekogumi vees vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse kohta on
9
olemas viimase kaheteistkümne aasta jooksul kogutud analüüside andmed, mis tõendavad väga
head seisundiklassi.
(2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi hea, kesise, halva või väga halva
koondmäärangu saab anda ka juhul, kui vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse
analüüsitulemused viimase kaheteistkümne aasta kohta puuduvad, kuid sisaldus on hinnatud
eksperdiarvamuses.
(3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi hea, kesise või halva koondmäärangu saab anda ka juhul, kui vee
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse analüüsitulemused viimase kaheteistkümne aasta
kohta puuduvad, kuid ainete sisaldus on hinnatud eksperdiarvamuses.
(4) Kui pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide ja
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on väga hea, hea või kesine, kuid
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi halb, määratakse pinnaveekogumi
ökoloogiline seisundiklass kesiseks.
(5) Kui tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on
väga hea, hea või kesine, kuid vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi halb,
määratakse ökoloogilise potentsiaali seisundiklass kesiseks.
(6) Kui pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass bioloogiliste kvaliteedielementide või
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on halb või väga halb, ei muuda vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisaldus vees veekogumi ökoloogilist seisundiklassi ega ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi.
(7) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisalduse järgi väga heaks üksnes juhul, kui iga asjakohase vesikonnaspetsiifilise
aine sisaldus on väiksem kui 30% saasteainele kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusest.
(8) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisalduse järgi heaks juhul, kui asjakohase vesikonnaspetsiifilise aine sisaldus vees
ületab 30% saasteainele kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust või keskkonna kvaliteedi
piirväärtust, kuid selliseid proove on ühe aasta jooksul võetud proovide hulgas vähe või
eksperdiarvamuse kohaselt on seisundiklass vesikonnaspetsiifiliste saasteainete järgi hea.
(9) Pinnaveekogumi ökoloogiline seisundiklass või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass määratakse vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisalduse järgi halvaks juhul, kui mitmes veekogumist ühe aasta jooksul võetud
proovis ületab asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste ainete sisaldus keskkonna kvaliteedi
piirväärtust või eksperdiarvamuse kohaselt on seisundiklass vähemalt ühe
vesikonnaspetsiifilise saasteaine järgi halb.
10
§ 18. Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi või
territoriaalmere seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed
(1) Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi seisundiklassi
määramisel lähtutakse veeuuringute, sealhulgas veeuuringu käigus toimuva vee-elustiku
vaatluse, katsepüügi või veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste vaatluse andmetest, välja
arvatud juhul, kui veekogumi seisundiklassi määramise metoodika vastava kvaliteedielemendi
järgi võimaldab lähtuda muudest olemasolevatest andmetest.
(2) Territoriaalmere, pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi
keemilise seisundiklassi, ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, teatava
muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine proovi, mis on võetud keskkonnaloaga
määratud segunemispiirkonnas.
(3) Kui veekogumi veeuuringute, sealhulgas veeuuringu käigus toimuva vee-elustiku vaatluse,
katsepüügi andmed ei ole usaldusväärsed või puuduvad, siis määratakse seisundiklass
järgmiselt:
1) bioloogiliste kvaliteedinäitajate põhjal määratakse seisund teiste samasse veekogutüüpi
kuuluvate ja sarnaste surveteguritega veekogude järgi, mille kohta leidub veeuuringute,
sealhulgas vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid;
2) füüsikalis-keemiliste üldtingimuste korral kasutatakse valglalt taimetoiteainete fosfor ja
lämmastik, ärakande seireandmetega kohaldatud hinnangumudelit (edaspidi valgla ärakande
mudel, lühend EstModel) või muud mudelit, mis võimaldab arvutada vees taimetoiteainete
sisalduse samaväärse täpsusega.
(4) Kui mõne kvaliteedielemendi andmete loomulik varieeruvus on nii suur, et selle abil ei ole
võimalik pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit või tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilist potentsiaali hinnata või eksperdiarvamuse kohaselt ei saa
seirekohas teatud kvaliteedielementi inimtegevuse mõju hindamiseks kasutada, siis võib selle
kvaliteedielemendi jätta pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või tugevasti muudetud
veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel
arvestamata. Põhjenduse kvaliteedielemendi arvestamata jätmise kohta esitab ökoloogilise
seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindaja iga hinnatava veekogumi kohta eraldi.
(5) Bioloogiline kvaliteedielement jäetakse pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi
või tehisveekogumi ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi
hindamisel kasutamata eksperdiarvamuse alusel juhul, kui:
1) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastavat elustikurühma on kahjustanud invasiivne
võõrliik, mille levikut ei ole võimalik vähendada, või
2) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastav elustikurühm on eksperdiarvamuse alusel
muutunud kliimamuutuste tõttu või
3) bioloogilisele kvaliteedielemendile vastava elustikurühma muutust ei ole eksperdiarvamuse
alusel võimalik seostada inimtegevuse mõjuga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud info lisatakse veekogumi seisundi hinnangule või
veemajanduskavale täiendava infona.
11
§ 19. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise usaldusväärsus
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi ja tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määrangu usaldusväärsust
väljendatakse nelja astmega:
1) info puudumine (tase 0, info puudub);
2) madal usaldusväärsuse tase (tase 1, info vähene või vastuoluline );
3) keskmine usaldusväärsuse tase (tase 2, info koormuse ja elustiku seoste kohta on olemas,
kuid ebapiisav);
4) kõrge usaldusväärsuse tase (tase 3, info koormuse ja elustiku kohta piisav).
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 rakendatatakse juhul, kui veekogumis esinevad kõik
järgmised tingimused:
1) veekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hinnang puudub;
2) vee üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust ei ole ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil
hinnatud;
3) veekogumi kohta puuduvad viimase kuue aasta veeuuringute, sealhulgas vee-elustiku
vaatluste või katsepüükide andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendatakse juhul, kui veekogumis esinevad kõik
järgmised tingimused:
1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud;
2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta andmete alusel antud vee üldlämmastiku ja
üldfosfori sisalduse hinnang ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil;
3) veekogumi kohta on olemas viimase kuue aasta jooksul kogutud veeuuringute, sealhulgas
vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid, kuid kogutud infos veekogumi ökoloogilise
seisundi indikaatorite ja inimese põhjustatud koormuse kohta on olulisi vasturääkivusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendatakse juhul, kui esinevad kõik järgmised
tingimused:
1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud;
2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta andmete alusel antud vee üldlämmastiku ja
üldfosfori sisalduse hinnang ajakohastatud valgla ärakande mudeli abil;
3) veekogumi kohta on viimase kuue aasta jooksul kogutud veeuuringute, sealhulgas vee-
elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid ja inimese põhjustatud koormuse andmeid, kuid
andmete vähesuse või tehnilise teadmise puudumise tõttu ei ole võimalik seostada elustiku
andmeid füüsikalis-keemilise kvaliteedinäitaja, hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja,
asjakohase vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisalduse või muu inimese põhjustatud
koormusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendatakse juhul, kui esinevad kõik järgmised
tingimused:
1) veekogumi hüdromorfoloogiline seisund on hinnatud;
2) veekogumi kohta on viimase kuue aasta jooksul kogutud piisavalt veeuuringute, sealhulgas
vee-elustiku vaatluste või katsepüükide andmeid;
3) veekogumi kohta kogutud andmed võimaldavad seostada elustiku andmeid inimese
põhjustatud koormusega.
12
3. peatükk
ÖKOLOOGILISE SEISUNDI VÕI ÖKOLOOGILISE POTENTSIAALI
MÄÄRAMISEKS KASUTATAVAD KVALITEEDIELEMENDID,
KVALITEEDINÄITAJAD, SEISUNDIKLASSI MÄÄRAMINE JA
PINNAVEEKOGUMIGA HÕLMAMATA VEEKOGUDE KAITSE
1.jagu
Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad
ning seisundiklassi määramine
§ 20. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavad
kvaliteedielemendid, kvaliteedi allelemendid ja kvaliteedinäitajad
(1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi
kvaliteedielemente ja füüsikalis-keemilisi üldtingimusi, mida toetavad vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisaldus ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid.
(2) Bioloogilised kvaliteedielemendid vooluveekkogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks on fütoplankton, bentilised mikrovetikad ja põhjataimestik koos kaldavee
suurtaimestikuga (edaspidi fütobentos ja suurtaimestik), suurselgrootud loomad (edaspidi
suurselgrootud) ja kalastik.
(3) Kvaliteedielement „Fütobentos ja suurtaimestik“ jaotatakse fütobentose ja suurtaimestiku
allelementideks.
(4) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ vooluveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks koosneb järgmistest kvaliteedinäitajatest: pH, lahustunud hapniku
sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumioonide sisaldus (NH4+),
üldlämmastikusisaldus (Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld).
(5) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ vooluveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud nende
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks
asjakohased.
(6) Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks on:
1) veerežiimi inimtekkelised muutused, mille kvaliteedinäitajateks on veevõtu hinnang,
veeheite hinnang, paisude mõju veerežiimile ja maaparandussüsteemiga kattuvuse hinnang;
2) tõkestamatus, mille kvaliteedinäitajaks on tõkestamatus pikisuunas;
3) morfoloogilised tingimused, mille kvaliteedinäitajateks on jõe looklevus, kalda
veekaitsevööndi looduslikkus ja peamise voolusängi sidusus lammialadega.
§ 21. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine
(1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 3
lõikes 2 sätestatud vooluveekogu tüübist ja §-s 20 sätestatud kvaliteedielementidest, kvaliteedi
allelementidest ja kvaliteedinäitajatest ning käesoleva määruse lisas 4 sätestatud
kvaliteedinäitajate väärtustest ja nendele vastavatest ökoloogilistest seisundiklassidest.
13
(2) Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide
ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste alusel (edaspidi
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste määrang), kasutades järgmist tabelit:
Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass
bioloogiliste füüsikalis-keemiliste (ÖSE)
kvaliteedielementide järgi üldtingimuste järgi
(BIO) (FÜKE)
kõik BIOd väga head väga hea väga hea
kõik BIOd väga head hea hea
vähemalt üks BIO hea, teised väga hea hea
BIOd väga head
vähemalt üks BIO hea, teiste väga hea hea
BIOde info puudub
vähemalt üks BIO kesine, väga hea, hea või kesine kesine
teised BIOd head või väga
head
vähemalt üks BIO kesine, teiste väga hea, hea või kesine kesine
BIOde info puudub
kõik BIO hea või väga hea kesine kesine
vähemalt üks BIO kesine, halb halb
teised BIOd head või väga
head
vähemalt üks BIO halb, teised väga hea, hea, kesine või halb halb
BIOd väga hea, hea või kesine
vähemalt üks BIO halb, teiste väga hea, hea, kesine või halb halb
BIOde info puudub
vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb
teised BIOd väga head, head, väga halb
kesised või halvad
vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb
teiste BIOde info puudub väga halb
vähemalt üks BIO kesine, väga halb halb
teised BIOd head või väga
head
§ 22. Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad vooluveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramisel
(1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi vooluveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse järgmisest seisundi astmestikust ja käesoleva
määruse lisast 4:
1) väga hea seisundiklass – veerežiim on ligikaudu sama, mis häirimatus olekus, veevool ei ole
tõkestatud ja võimaldab veeorganismide häirimatut rännet ning setete ärakannet. Kõik
morfoloogilised tingimused on ligikaudu samad, mis häirimatus olekus, ega takista
bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi
väga hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist;
2) hea seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad
looduslikust seisundist vähe ega takista bioloogiliste kvaliteedielementide ning füüsikalis-
keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist;
14
3) kesine seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad
looduslikust seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-
keemiliste üldtingimuste järgi pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamist;
4) väga halb seisundiklass – veerežiim, tõkestamatus ja morfoloogilised tingimused erinevad
looduslikust seisundist väga tugevasti, andmete kogumine bioloogiliste kvaliteedielementide
või vee füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kohta võib olla raskendatud või võimatu.
(2) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel tuleb
veenduda, et vooluveekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja
kvaliteedinäitajate kohta on olemas andmed, mis tõendavad väga head seisundit.
(3) Kui vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste kvaliteedielementide ja
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi hea, kesine, halb või väga halb, võetakse üksikuid
asjakohaseid hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid vooluveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramisel arvesse täiendava teabena, mis suurendab bioloogilise
kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi usaldusväärsust või täpsustab
hüdromorfoloogia suhtes tundliku bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud
seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi piiri lähedal.
(4) Kalastikuliselt olulise vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi võib määrata kesiseks
ainult ühe hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja – pikisuunas tõkestamatuse – põhjal, kui selle
näitaja väärtus on kesine, halb või väga halb, ja kalastiku kohta puuduvad katsepüügi andmed.
§ 23. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi
(1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütoplanktoni järgi (edaspidi ka
fütoplanktoni määrang) võetakse aluseks proovid, mis on võetud ajavahemikus maist
oktoobrini.
(2) Vooluveekogumi fütoplanktoni määrang antakse Eesti jõgede potamoplanktilise indeksi
(lühend ERPI) alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi.
(3) Fütoplanktonit kasutatakse ainult V4B veekogutüübiga vooluveekogumite ja nendele
sarnaste tugevasti muudetud veekogumite ökoloogilise seisundiklassi määramisel.
§ 24. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütobentose ja
suurtaimestiku järgi
(1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütobentose järgi (edaspidi
fütobentose määrang) võetakse aluseks bentiliste (põhjaeluliste) ränivetikate kooslusest suvisel
madalveeperioodil võetud proovid.
(2) Vooluveekogumi fütobentose määrang antakse käesoleva määruse lisa 4 järgi:
1) V1A, V1A-KaVo V2A, V1B, V1B-KaVo ja V2B veekogutüübiga vooluveekogumitel
ränivetikate spetsiifilise reostustundlikkuse indeksi (IPS) alusel, kasutades fütobentose
määrangut täiendava infona ränivetikate troofsusindeksit (TDI) ja ränivetikate Watanabe
indeksit (WAT);
15
2) V3A, V3B ja V4B veekogutüübiga vooluveekogumitel, tugevasti muudetud veekogumitel
ja tehisveekogumitel kolme kvaliteedinäitaja (TDI – ränivetikate troofsusindeks, IPS –
ränivetikate spetsiifilise reostustundlikkuse indeks ja WAT – ränivetikate Watanabe indeks)
alusel, kasutades kolme kvaliteedinäitaja ökoloogilise kvaliteedisuhte aritmeetilist keskmist
väärtust.
(3) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurtaimestiku järgi (edaspidi
suurtaimestiku määrang) võetakse aluseks ajavahemikus juulist septembrini tehtud vee- ja
kaldataimestiku vaatluste tulemused alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast.
(4) Vooluveekogumi suurtaimestiku määrang antakse Eesti jõgede suurtaimestiku indeksite
MIREE ja ITEM alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi. Suurtaimestiku koondmäärang ÖKS
leitakse indeksite MIREE ja ITEM ÖKS-ide aritmeetilise keskmisena.
(5) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel antakse kvaliteedielemendi
fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang käesoleva määruse lisa 4 järgi kvaliteedi
allelementide fütobentose ja suurtaimestiku määrangute alusel, kasutades fütobentose ja
suurtaimestiku määrangute ökoloogiliste kvaliteedisuhete aritmeetilise keskmise väärtust.
§ 25. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute järgi
(1) Vooluveekogu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute
järgi (edaspidi suurselgrootute määrang) võetakse aluseks proovid, mis on võetud
ajavahemikus aprillist maini või septembrist novembrini – ajal, mil suurselgrootute liigistik
võimaldab veekogumi seisundit nende järgi kõige usaldusväärsemalt hinnata.
(2) Suurselgrootute määrang V1A, V1A-KaVo, V2A, V3A, V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B
veekogutüübiga vooluveekogumites, välja arvatud Emajõgi Võrtsjärve ja Peipsi vahel, antakse
viie kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni
taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal koguliikide arvust, DSFI – Taani
vooluveekogude fauna indeks) alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi.
(3) Suurselgrootute määrangu andmisel Emajões ja V4B veekogutüübiga vooluveekogumites
ei kasutata kvaliteedinäitajat DSFI ja suurselgrootute määrang antakse nelja ülejäänud
kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, tundlike taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute
taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal koguliikide arvust)
alusel käesoleva määruse lisa 4 järgi.
(4) Suurselgrootute määrangu andmiseks määratakse käesoleva määruse lisa 4 alusel iga
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kvaliteedinäitaja väärtusele vastav ökoloogiline
seisundiklass ja sellele kvaliteedinäitajale antakse hindepunkt skaalas 0–5 järgmiselt: 5 – väga
hea, 4 – hea, 2 – kesine, 1 – halb, 0 – väga halb. Suurselgrootute määranguks on
kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Suurselgrootute määrangule omistatakse
ökoloogilisele seisundiklassile vastav ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS) käesoleva määruse
lisa 4 järgi.
16
(5) Suurselgrootute määrangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit:
Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb
seisundiklass
Vooluveekogumid 25 25–23 22–18 17–10 9–6 5–0
V1A, V1A-KaVo,
V2A, V3A, V1B,
V1B-KaVo, V2B
ja V3B
Emajõgi V3B, 20 20–18 17–14 13–8 7–5 4–0
Narva jõgi V4B
§ 26. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine kalastiku järgi
(1) Vooluveekogumi, välja arvatud Emajõe ja Narva jõe veekogumid ja veekogutüübiga
V1A-KaVo ja V1B-KaVo veekogumid, ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi
(edaspidi kalastiku määrang) võetakse aluseks suvisel madalveeperioodil tehtud kalastiku
katsepüükide tulemused ja eksperdiarvamuse alusel ka muud kalastiku andmed.
(2) Emajõe ja Narva jõe veekogumitel antakse kalastiku määrang ökoloogiliselt olulistel
aastaaegadel tehtud katsepüükide põhjal või eksperdiarvamuse alusel.
(3) Vooluveekogumi, välja arvatud Narva jõe ja Emajõe veekogumid ning veekogutüübiga
V1A-KaVo ja V1B-KaVo veekogumid, ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi
kasutatakse jõgede kalastiku indeksit (JKI), mis arvutatakse tüübiomaste liikide ja
indikaatorliikide järgi.
(4) Tüübiomased liigid on kõik sellele veekogutüübile iseloomulikud liigid, millele veekogus
on elu- või sigimispaigaks või rändeteeks, välja arvatud juhuslikult esinevad liigid.
(5) Indikaatorliigid on sellele veekogutüübile omased liigid, mille olemasolu ja seisund on
pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel esmatähtsad.
(6) Sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku määrangut väga heaks, kui uuritavas
vooluveekogumis on mõni indikaatorliik hävinud.
(7) Vooluveekogumite veekogutüüpidele ja ökoloogilistele seisundiklassidele vastavad jõgede
kalastiku indeksi väärtused ja ökoloogilised kvaliteedisuhted on esitatud käesoleva määruse
lisas 4.
(8) Narva jõe ja Emajõe veekogumite kalastiku määrang antakse erinevate elupaigatüüpide
kalastiku määrangute alusel ja kalastiku määrangu aluseks võib olla katsepüügi puudumisel ka
eksperdiarvamus.
17
§ 27. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste järgi
(1) Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste järgi võetakse aluseks aastaringselt, erineva veetasemega perioodidel võetud
proovid ja tehtud mõõtmised.
(2) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse käesoleva
määruse § 20 lõikes 4 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 4 järgi.
(3) Kui pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest
seisundiklassidest.
(4) Kui pH väärtus on vahemikus 6,0–9,0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
koondmäärangu andmiseks igale käesoleva määruse § 20 lõikes 2 loetletud kvaliteedinäitajale,
välja arvatud pH, ökoloogiline seisundiklass käesoleva määruse lisa 4 alusel ja antakse sellele
ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1–5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea;
3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on
kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa.
(5) Kui vähemalt ühe käesoleva määruse § 20 lõikes 2 loetletud kvaliteedinäitaja, välja arvatud
pH, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise.
(6) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit:
Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb
seisundiklass
Hindepunktide 25 23–25 18–22 13–17 8–12 <8
summa (92%) (72%) (52%) (32%) (alla 32%)
2. jagu
Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine
§ 28. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatavad
kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad
(1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi
kvaliteedielemente ja füüsikalis-keemilisi üldtingimusi, mida toetavad vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisaldus ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid.
(2) Bioloogilised kvaliteedielemendid maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks on fütoplankton, bentilised mikrovetikad (edaspidi fütobentos), suurtaimestik,
suurselgrootud ja kalastik.
18
(3) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ maismaa seisuveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramiseks võib koosneda veekogutüübi järgi järgmistest
kvaliteedinäitajatest: pH, üldlämmastikusisaldus (Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld), vee
läbipaistvus, metalimnioni paksus või algussügavus.
(4) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ maismaa seisuveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks
asjakohased.
(5) Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid maismaa seisuveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks on:
1) veerežiimi inimtekkelised muutused, mille kvaliteedinäitajateks on veetaseme ja veemahu
muudatuse määr;
2) morfoloogilised tingimused, mille kvaliteedinäitajateks on kaldavööndi, kalda-ala ja litoraali
looduslikkus, inimmõju tugevus, orgaanilise aine rikka sette paksus avavee osas ja domineeriv
põhjasete.
§ 29. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine
(1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva
määruse § 3 lõikes 3 sätestatud maismaa seisuveekogumi veekogutüübist, §-s 28 sätestatud
kvaliteedielementidest ja kvaliteedinäitajatest ning käesoleva määruse lisas 5 sätestatud
kvaliteedinäitajate väärtustest ja nendele vastavatest ökoloogilistest seisundiklassidest.
(2) Maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste
kvaliteedielementide ökoloogiliste seisundiklasside ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi alusel halvima järgi, kasutades
järgmist tabelit:
Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass Ökoloogiline seisundiklass
bioloogiliste füüsikalis-keemiliste (ÖSE)
kvaliteedielementide järgi üldtingimuste järgi
(BIO) (FÜKE)
kõik BIOd väga head väga hea väga hea
kõik BIOd väga head hea hea
vähemalt üks BIO hea, teised väga hea hea
BIOd väga head
vähemalt üks BIO hea, teiste väga hea hea
BIOde kohta info puudub
vähemalt üks BIO kesine, väga hea, hea või kesine kesine
teised BIOd head või väga
head
vähemalt üks BIO kesine, teiste väga hea, hea või kesine kesine
BIOde info puudub
kõik BIOd head või väga head kesine kesine
vähemalt üks BIO kesine, halb halb
teised BIOd head või väga
heda
vähemalt üks BIO halb, teised väga hea, hea, kesine või halb halb
BIOd väga head, head või
kesisede
19
vähemalt üks BIO halb, teiste väga hea, hea, kesine või halb halb
BIOde info puudub
vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb
teised BIOd väga head, head, väga halb
kesised või halvad
vähemalt üks BIO väga halb, väga hea, hea, kesine, halb või väga halb
teiste BIOde info puudub väga halb
vähemalt üks BIO kesine, väga halb halb
teised BIOd head või väga
head
§ 30. Hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate arvestamine maismaa seisuveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramisel
(1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide kasutamisel maismaa seisuveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramiseks käesoleva määruse § 28 kohaselt lähtutakse järgmisest
astmestikust:
1) väga hea seisundiklass – kõik hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad on ligikaudu samad,
mis maismaa seisuveekogu häirimatus olekus, ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi väga hea seisundiklassi saavutamist;
2) hea seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist
vähe ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi
pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist;
3) kesine seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust
seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate
järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist;
4) väga halb seisundiklass – veerežiimi inimtekkeliste muutuste tõttu puudub veekogumis vesi
ja andmete kogumine bioloogiliste kvaliteedielementide ning füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste kohta ei ole võimalik.
(2) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel
tuleb veenduda, et veekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja
kvaliteedinäitajate kohta on olemas andmed, mis tõendavad väga head seisundit.
(3) Kui maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste
kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi hea, kesine, halb või väga
halb, võetakse üksikuid asjakohaseid hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid seisundiklassi
määramisel arvesse täiendava teabena, mis suurendab bioloogilise kvaliteedielemendi järgi
määratud seisundiklassi usaldusväärsust või täpsustab hüdromorfoloogia suhtes tundliku
bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi
piiri lähedal.
§ 31. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi
(1) Maismaa seisuveekogumi, välja arvatud Peipsi järve veekogum, ökoloogilise seisundiklassi
määramisel fütoplanktoni järgi võetakse aluseks ajavahemikus maist septembrini kogutud
proovid.
(2) Peipsi järve veekogumites on fütoplanktoni määrangu andmise aluseks klorofülli a sisaldus
ja fütoplanktoni biomass ajavahemikus maist oktoobrini kogutud proovides ja sinivetikate
osakaal biomassis ajavahemikus juulist septembrini kogutud proovides.
20
(3) Maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni määrang antakse veekogutüübi järgi käesoleva
määruse lisas 5 toodud fütoplanktoni kvaliteedinäitajate seisundiklasside alusel.
(4) Veekogutüüpide S1, S2, S3, S4 ja S5 fütoplanktoni määrangu andmisel kasutatakse
käesoleva määruse lisa 5 fütoplanktoni kvaliteedinäitajate alusel koostatud järgmist tabelit:
Kvaliteedi- Chl a Füto- Füto- Fütoplantoni Füto-
näitaja planktoni planktoni Pielou ühtluse planktoni
kooslus FPK koond- indeks J määrangu
indeks ÖKS
FKI
Veekogutüüp S1
Looduslik looduslik ei kasutata looduslik looduslik 1
Väga hea väga hea ei kasutata väga hea väga hea 0,8
Hea hea ei kasutata hea hea 0,6
Kesine kesine ei kasutata kesine kesine 0,4
Halb halb ei kasutata halb halb 0,2
Väga halb väga halb ei kasutata halb väga halb 0,1
Veekogutüüp S1, S2, S3, S4 ja S5
Looduslik looduslik väga hea looduslik looduslik 1
Väga hea väga hea väga hea väga hea väga hea 0,8
Hea hea väga hea hea hea 0,6
Kesine kesine kesine kesine kesine 0,4
Halb halb halb halb halb 0,2
Väga halb väga halb väga halb halb väga halb 0,1
(5) Veekogutüübi S6 (Võrtsjärv) fütoplanktoni määrangu andmisel kasutatakse klorofülli a
väärtust, mida korrigeeritakse eksperdiarvamuse alusel vee värvuse või vee tumeduse või
veetaseme andmetega.
(6) Veekogutüübis S6 (Võrtsjärv) kasutatakse ränivetikate biomassi täiendava infona
ökoloogilist seisundit parandavate meetmete väljatöötamisel ja nende tõhususe hindamisel.
(7) Veekogutüübi S7-1 ja S7-2 (Peipsi järve veekogumid) fütoplanktoni määrangu andmisel
kasutatakse klorofülli a väärtuse, fütoplanktoni biomassi ja sinivetikate osakaalu ökoloogiliste
kvaliteedisuhete keskmist väärtust, mida korrigeeritakse eksperdiarvamuse alusel veetaseme
andmetega.
(8) Veekogutüübi S8 fütoplantoni määrangu andmisel kasutatakse ainult klorofülli a väärtust.
§ 32. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütobentose ja
suurtaimestiku järgi
(1) Ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi määratakse ainult maismaa seisuveekogumi
veekogutüüpide S6 ja S7-2 (Võrtsjärv ja Peipsi järve kesktoiteline osa) veekogumitel.
(2) Maismaa seisuveekogumi veekogutüüpide S6 ja S7-2 veekogumite ökoloogilise
seisundiklassi määramisel fütobentose järgi võetakse aluseks proovid, mis on kogutud
ajavahemikus juulist septembrini, ajal, mil elutingimused järves on ühtlustunud ning
ränivetikakooslus välja kujunenud.
21
(3) Maismaa seisuveekogumi veekogutüüpide S6 ja S7-2 veekogumite fütobentose määrang
antakse veekogutüübi järgi käesoleva määruse lisas 5 toodud ränivetikate spetsiifilise
reostustundlikkuse indeksi (IPS), ränivetikate troofsusindeksi (TDI) ja ränivetikate Watanabe
indeksi (WAT) keskmise ökoloogilise kvaliteedisuhte alusel.
(4) Ökoloogiline seisundiklass suurtaimestiku järgi määratakse kõikidel maismaa
seisuveekogumi veekogutüüpidel, välja arvatud Võrtsjärvel.
(5) Maismaa seisuveekogumi, välja arvatud Võrtsjärv, suurtaimestiku määrangu andmisel
võetakse aluseks proovid, mis on kogutud ajavahemikus juulist septembrini, alates taimede
maksimaalse kasvu saavutamise ajast.
(6) Maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku määrang antakse käesoleva määruse lisa 5 järgi
veekogutüübile iseloomulike suurtaimestiku kvaliteedinäitajate keskmise ökoloogilise
kvaliteedisuhte alusel.
§ 33. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute
järgi
(1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute järgi
võetakse aluseks proovid, mis on kogutud litoraali piirkonnas ajavahemikus aprillist maini või
septembrist novembrini, ajal, mil suurselgrootute liigistik võimaldab veekogumi seisundit
nende järgi kõige usaldusväärsemalt hinnata.
(2) Suurselgrootute määrang maismaa seisuveekogumites, välja arvatud veekogutüüpide S6 ja
S7-2 veekogumite (Võrtsjärve ja Peipsi järve kesktoiteline osa) veekogumid, antakse viie
kvaliteedinäitaja (T – taksonirikkus, tundlike taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute
taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT – keskmine taksonite osakaal liikide koguarvust,
A – happelisusindeks) alusel käesoleva määruse lisa 5 järgi.
(3) Suurselgrootute määrangu andmisel veekogutüüpide S6 ja S7-2 (Võrtsjärv ja Peipsi järve
kesktoiteline osa) veekogumitel ei kasutata kvaliteedinäitajat A (happelisusindeks) ja
suurselgrootute määrang antakse nelja ülejäänud kvaliteedinäitaja (taksonirikkus, tundlike
taksonite arv, EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv, Shannoni taksonierisus, ASPT –
keskmine taksonite osakaal kogu liikide arvust) alusel käesoleva määruse lisa 5 järgi.
(4) Suurselgrootute määrangu andmiseks määratakse käesoleva määruse lisa 5 alusel iga
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kvaliteedinäitaja väärtusele vastav ökoloogiline
seisundiklass ja sellele kvaliteedinäitajale antakse hindepunkt skaalas 0–5 järgmiselt: 5 – väga
hea, 4 – hea, 2 – kesine, 0 – halb või väga halb. Suurselgrootute määranguks on
kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Suurselgrootute määrangule omistatakse
ökoloogilisele seisundiklassile vastav ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS) käesoleva määruse
lisa 5 järgi.
22
(5) Suurselgrootute määrangu andmisel kasutatakse järgmist tabelit:
Ökoloogiline Looduslik Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb
seisundiklass
Veekogutüübid 25 ≥22 21–18 17–10 9–6 ≤5
S1, S2, S3, S4 ja
S5, hindepunktid
5 kvaliteedi-
näitaja alusel
Veekogutüübid 20 ≥18 17–14 13–8 7–4 <3
S6, S7-2 ja S8,
muu veekogutüüp,
eksperdiarvamuse
põhjal;
4 kvaliteedi-
näitaja alusel
§ 34. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine kalastiku järgi
(1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kalastiku järgi võetakse
aluseks kalastiku katsepüükide andmed, mis on kogutud Peipsi järve veekogumites
ajavahemikus maist septembrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites juulist
septembrini.
(2) Maismaa seisuveekogumi kalastiku määrang antakse S1, S2 ja S3 veekogutüübiga maismaa
seisuveekogumites Eesti järvede kalastiku indeksi LaFIEE, roosärje olemasolu korral roosärje
olemasolu kordajaga kohandatud Eesti järvede kalastiku indeksi rsLAFIEE ja sellele vastava
ökoloogilise kvaliteedisuhte alusel vastavalt käesoleva määruse lisale 5.
(3) Maismaa seisuveekogumi kalastiku määrang veekogutüübiga S6, S7-1 või S7-2 (Võrtsjärv,
Peipsi järve rohketoiteline ja kesktoiteline osa) veekogumitel antakse eri püügivahenditega
tehtud katsepüükide alusel eksperdiarvamusena.
(4) Veekogutüübiga S1, S4, S5 või S8 maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi
hindamisel antakse kalastiku määrang eksperdiarvamusena nende veekogumite korral, mida
peetakse kalastikuliselt oluliseks.
§ 35. Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine füüsikalis-
keemiliste üldtingimuste järgi
(1) Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste järgi (edaspidi ka füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang)
kasutatakse ajavahemikus maist kuni septembrini võetud proove ja käesoleva määruse § 28
lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 5 järgi.
(2) Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang on väga halb sõltumata teistele
füüsikalis-keemilistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest, kui
maismaa seisuveekogumi pinnakihis ajavahemikus mai-september, Peipsi järve veekogumitel
ajavahemikus mai-oktoober mõõdetud keskmine pH väärtus on järgmine:
1) veekogutüübiga S1 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 8,5 või väiksem kui 7,0;
23
2) veekogutüübiga S2, S3, S7-1, S7-2 või S8 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 9,0 ja
väiksem kui 7,0;
3) veekogutüübiga S4 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 7,7 või väiksem kui 3;
4) veekogutüübiga S5 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 8,5 või väiksem kui 5,5;
5) veekogutüübiga S6 seisuveekogumi vee pH on suurem kui 9,0 ja väiksem kui 7,0.
(3) Maismaa seisuveekogumite, mis kuuluvad S3 veekogutüüpi, ökoloogilise seisundiklassi
määramisel kasutatavat metalimnioni paksust mõõdetakse ainult hapnikujaotuse alusel.
(4) Metalimnion on veesamba osa, kus hapnikusisalduse muutus on 1,5 mg/l ühe meetri languse
kohta veesambas.
(5) Kui metalimnion algab maismaa seisuveekogumis sügavamal kui 8 meetrit või vahetult
enne veekogu põhja, siis ei arvestata seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel
metalimnioni paksust. Maismaa seisuveekogumi ökoloogiline seisundiklass metalimnioni
algussügavuse järgi loetakse väga heaks, kui metalimnion algab sügavamal kui 8 meetrit, ning
heaks, kui metalimnion algab vahetult enne veekogu põhja.
(6) Maismaa seisuveekogumite, mis kuuluvad S3 veekogutüüpi, ökoloogilise seisundiklassi
määramisel võib eksperdiarvamuse alusel jätta põhjalähedase segunemata veekihi
taimetoiteainete fosfor, lämmastik sisalduse seisundiklassi määramisel arvesse võtmata, kui
veekogumil ei ole olulist inimtekkelist koormust ja veekogumi seisund teiste veekihtide
andmete põhjal on olnud pikka aega stabiilne või on paranemas.
(7) Kui maismaa seisuveekogumi vee pH väärtus on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohases
vahemikus, mis ei too kaasa väga halba füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangut,
määratakse igale käesoleva määruse § 28 lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajale, mis on
veekogutüübi jaoks asjakohane, välja arvatud pH, käesoleva määruse lisa 5 alusel ökoloogiline
seisundiklass ja ökoloogiline kvaliteedisuhe. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste
koondmäärang antakse kvaliteedinäitajate ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtuse
alusel.
3. jagu
Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad
ning seisundiklassi määramine
§ 36. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel ja rannikuveekogumi
seisundit mõjutavate tegevuste mõju hindamisel kasutatavad kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad
(1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse bioloogilisi
kvaliteedielemente, mida toetavad füüsikalis-keemilised üldtingimused, vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisaldus vees ja hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid.
(2) Bioloogilised kvaliteedielemendid rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks on fütoplankton, suurtaimestik ja suurselgrootud põhjaloomad.
(3) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ rannikuveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks koosneb järgmistest kvaliteedinäitajatest: üldlämmastikusisaldus
(Nüld) ja üldfosforisisaldus (Püld), vee läbipaistvus.
24
(4) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ rannikuveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldustest, mis on veekogumi seisundiklassi määramiseks
asjakohased.
(5) Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks on rannikuveekogumi põhja pindalalise koormuse indeks (PÕKI) ja
rannikuveekogumi rannajoone koormuse indeks (RAKI), mille arvutamisel kasutatakse
järgmisi näitajaid: hoovuste looduslikkus, vee sügavuse vaheldumine ja selle looduslikkus,
põhja looduslikkus erinevates ökoloogilistes vööndites ja rannajoone inimtekkeliste
muudatuste määr.
§ 37. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine
(1) Rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklassi määramisel lähtutakse käesoleva määruse
§ 3 lõikes 4 sätestatud rannikuveekogumi veekogutüübist, käesoleva määruse §-s 36 sätestatud
bioloogilistest kvaliteedielementidest, käesoleva määruse §-des 39-42 ja käesoleva määruse
lisas 6 sätestatud bioloogilistest kvaliteedinäitajatest ja nendele vastavatest ökoloogilistest
seisundiklassidest, määrates rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi halvima
bioloogilise kvaliteedielemendi järgi, võttes arvesse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete sisalduse vees vastavalt käesoleva määruse § 17 sätestatule.
(2) Bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate
ökoloogilisi seisundiklasse ja ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtusi kasutatakse
rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklassi määramisel täiendava teabena, mis aitab
selgitada bioloogiliste kvaliteedinäitajate määranguid ja kavandada tegevusi rannikuveekogumi
seisundi parandamiseks.
§ 38. Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad rannikuveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi määramisel
(1) Hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate järgi rannikuveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramisel käesoleva määruse § 36 lõike 5 kohaselt lähtutakse järgmisest
astmestikust:
1) väga hea seisundiklass – kõik hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad on ligikaudu samad,
mis rannikuveekogumi häirimatus olekus ja võimaldavad saavutada bioloogiliste ning
füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi pinnaveekogumi väga hea seisundiklassi;
2) hea seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust seisundist
vähe ja võimaldavad bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi
pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist;
3) kesine seisundiklass – veerežiim ja morfoloogilised tingimused erinevad looduslikust
seisundist oluliselt ega võimalda bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate
järgi pinnaveekogumi hea seisundiklassi saavutamist.
(2) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi väga hea koondmäärangu andmisel peavad
rannikuveekogumi kõikide hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate
kohta olemas olema andmed, mis tõendavad väga head seisundit.
25
(3) Kui rannikuveekogumi ökoloogiline seisundiklass on bioloogiliste kvaliteedielementide,
füüsikalis-keemiliste üldtingimuste või vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse järgi hea,
kesine, halb või väga halb, võetakse üksikuid asjakohaseid hüdromorfoloogilisi
kvaliteedinäitajaid rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel arvesse
täiendava teabena, mis tõstab bioloogilise kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi
usaldusväärsuse taset või täpsustab hüdromorfoloogia suhtes tundliku bioloogilise
kvaliteedielemendi järgi määratud seisundiklassi, mille väärtus on seisundiklassi piiri lähedal,
või aitab kavandada tegevusi rannikuveekogumi seisundi parandamiseks.
§ 39. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine fütoplanktoni järgi
(1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel fütoplanktoni järgi võetakse
aluseks klorofülli a sisaldus ja fütoplanktoni biomass ajavahemikus juunist septembrini võetud
proovides.
(2) Rannikuveekogumi fütoplanktoni määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi klorofülli
a ja fütoplanktoni biomassi ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtuse abil, mille
arvutamiseks kasutatakse rannikuveekogumist võetud proovide klorofülli a sisalduse ja
biomassi mediaanväärtust.
(3) Rannikuveekogumis, mille kohta on iga-aastased andmed klorofülli a ja fütoplanktoni
biomassi kohta, võib ökoloogiliste kvaliteedisuhete arvutamiseks kasutada seisundi hindamise
aasta ja sellele eelneva kuue aasta seireandmete aritmeetilise keskmise väärtust.
§ 40. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurtaimestiku järgi
(1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurtaimestiku järgi võetakse
aluseks ajavahemikus juulist septembrini, vegetatsiooniperioodi haripunktis tehtud
suurtaimestiku analüüside ja vaatluste tulemused.
(2) Rannikuveekogumi suurtaimestiku määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi
veekogutüübile iseloomuliku põhjataimestiku indeksi alusel.
(3) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulikud Eesti põhjataimestiku indeksid on:
1) veekogutüübiga R1 (Soome lahe kaguosa), R3 (Soome lahe lääneosa) ja R4 (Läänemere
läänesaarte avamere rannikuvesi) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPI1;
2) veekogutüübiga R6 (Liivi laht) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPI2;
3) veekogutüübiga R2 (Pärnu laht) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPIHPO;
4) veekogutüübiga R5 (Väinameri) rannikuveekogumitel Eesti põhjataimestiku indeks EPIPCF.
(4) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulikud põhjataimestiku indeksid on ühikuta
arvud vahemikus 1–0, kusjuures väärtus 1 iseloomustab looduslikku olukorda, kus
inimtekkeline koormus puudub, ja väärtus 0 inimese poolt täielikult kahjustatud olukorda.
(5) Rannikuveekogumi veekogutüübile iseloomulik põhjataimestiku indeks arvutatakse
järgmiste täpsustatud kvaliteedinäitajate alusel:
1) Eesti põhjataimestiku indeksi EPI1 kvaliteedinäitajad: põhjataimestiku sügavuslevik,
Fucus spp. sügavuslevik ja mitmeaastaste liikide osakaal üldbiomassist;
26
2) Eesti põhjataimestiku indeksi EPI2 kvaliteedinäitajad: põhjataimestiku sügavuslevik ja
Fucus spp. sügavuslevik;
3) Eesti põhjataimestiku indeksi EPIHPO kvaliteedinäitajad: kõrgemate taimede sügavuslevik ja
oportunistlike liikide osakaal üldbiomassis;
4) Eesti põhjataimestiku indeksi EPIPCF kvaliteedinäitajad: mitmeaastaste liikide osakaal
üldbiomassis, mändvetikate osakaal üldkatvuses ja põisadru osakaal üldkatvuses.
§ 41. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine suurselgrootute
põhjaloomade järgi
(1) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel suurselgrootute põhjaloomade
järgi võetakse aluseks ajavahemikus maist kuni septembrini tehtud suurselgrootute
põhjaloomade analüüside ja vaatluste tulemused.
(2) Rannikuveekogumi suurselgrootute määrang antakse käesoleva määruse lisa 6 järgi
zoobentose koosluse indeksi ZKI2 alusel
§ 42. Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel ja seisundit mõjutavate
tegevuste mõju hindamisel füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate kasutamine
(1) Rannikuveekogumi seisundit mõjutavate tegevuste mõju hindamisel kasutatakse
rannikuveekogumist ajavahemikus maist kuni oktoobrini võetud proove ja käesoleva määruse
§ 36 lõikes 3 loetletud kvaliteedinäitajaid käesoleva määruse lisa 6 järgi.
(2) Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel väga heaks peavad füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate andmed tõendama väga head seisundit.
4. jagu
Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine
§ 43. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramise kvaliteedielemendid, kvaliteedinäitajad ja täiendav teave
(1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramisel kasutatakse selle veekogumi asjakohaseid bioloogilisi
kvaliteedielemente või kvaliteedinäitajaid, füüsikalis-keemilisi üldtingimusi,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees ja täiendavat teavet inimtekkelist
hüdromorfoloogilist koormust leevendavate abinõude kohta.
(2) Bioloogilised kvaliteedielemendid tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi
ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks on fütoplankton, suurtaimestik,
suurselgrootud põhjaloomad ja kalastik.
(3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramisel loetakse käesoleva määruse lisadest 4–6 valitud bioloogiline
kvaliteedielement või kvaliteedinäitaja asjakohaseks eksperdiarvamuse alusel.
(4) Kvaliteedielement „Füüsikalis-keemilised üldtingimused“ tugevasti muudetud veekogumi
või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel koosneb vähemalt
27
järgmistest kvaliteedinäitajatest: mõjutavaid kvaliteedinäitajaid: üldlämmastiku (Nüld) sisaldus
ja üldfosfori (Püld) sisaldus, vee temperatuur ja vee hapnikusisaldus ning pH. Eksperdiarvamuse
alusel võib neile lisada veekogumi elustikku oluliselt mõjutavaid kvaliteedinäitajaid.
(5) Kvaliteedielement „Vesikonnaspetsiifilised saasteained“ tugevasti muudetud veekogumi
või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks koosneb veeseaduse
§ 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldustest, mis on
veekogumi seisundiklassi määramiseks asjakohased.
(6) Täiendav teave inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavate meetmete
kohta sisaldab tugevasti muudetud veekogumis või tehisveekogumis või selle valgalal
kavandatud bioloogilisi kvaliteedielemente tõenäoliselt parandavate meetmete loetelu, iga
meetme tõhususe hinnangut ning ülevaadet ellu viidud ja ellu viimata jäetud abinõudest.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 kirjeldatud lisateabena käsitletakse eeskätt neid inimese
tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid meetmeid, millel puudub kahjulik mõju
veekogu kasutusviisile ja keskkonnale laiemalt.
§ 44. Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramine
(1) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi väga hea ökoloogilise potentsiaali
seisundiklass on saavutatud, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad
mõju veekogumi tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused
ja täidetud on järgmised tingimused:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste
kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi tavapärasele olukorrale
võimalikult lähedased;
2) vee füüsikalis-keemilised üldtingimused on samad või peaaegu samad, mis oleksid selle
veekogumiga kõige sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvas veekogumis väga hea ökoloogilise
seisundi korral käesoleva määruse lisade 4–6 järgi;
3) vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab veekogumi väga heale ökoloogilisele
seisundile;
4) tarvitusele on võetud kõik inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad
abinõud, mis toetavad tõhusalt vee-elustiku ökoloogilist sidusust eelkõige loomade rände ning
kudemis-ja paljunemispaikadega;
5) lisaks käesoleva paragrahvi punktis 4 loetletule on võetud inimese tekitatud
hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid meetmeid, mis parandavad bioloogilistele
kvaliteedielementidele vastavate elustikurühmade elutingimusi ja millel puudub kahjulik mõju
veekogu kasutusviisile ning keskkonnale laiemalt.
(2) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi hea ökoloogiline potentsiaal on
saavutatud, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi
tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on
järgmised tingimused:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumis asjakohaste bioloogiliste
kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi tavapärasele olukorrale
lähedased, kuid väga suure ökoloogilise potentsiaali seisundiklassiga võrreldes halvemad;
28
2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused on samad või peaaegu samad, mis selle
veekogumiga kõige sarnasemasse veekogutüüpi kuuluvas veekogumis oleksid hea ökoloogilise
seisundi korral käesoleva määruse lisade 4–6 järgi;
3) vee vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab väga heale või heale ökoloogilisele
seisundile;
4) tarvitusele on võetud inimese tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad abinõud,
mis toetavad tõhusalt vee-elustiku ökoloogilist sidusust kalastiku rände, kudemis-ja
paljunemispaikadega.
(3) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass
on kesine, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi
tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on
allpool loetletud tingimustest üks või mitu:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste
kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi hea ökoloogilise
potentsiaali seisundiklassiga võrreldes halvemad;
2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused vastavad kesisele või halvale seisundile
käesoleva määruse lisade 4–6 järgi;
3) vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vastab halvale ökoloogilisele seisundile;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt kindlaks määratud inimese
tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavaid abinõusid bioloogiliste
kvaliteedielementide parandamiseks ei ole veekogumil rakendatud.
(4) Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass
on halb, kui veekogumi bioloogilistele kvaliteedielementidele avaldavad mõju veekogumi
tehislikust või tugevasti muudetud iseloomust tulenevad füüsilised muutused ja täidetud on
allpool loetletud tingimustest üks või mitu:
1) käesoleva määruse lisades 4–6 esitatud veekogumi asjakohaste bioloogiliste
kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate väärtused on veekogumi hea ökoloogilise
potentsiaali seisundiklassiga võrreldes oluliselt halvemad;
2) veekogumi füüsikalis-keemilised üldtingimused vastavad väga halvale seisundile käesoleva
määruse lisade 4–6 järgi;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 kohaselt kindlaks määratud inimese
tekitatud hüdromorfoloogilist koormust leevendavad abinõusid ei ole rakendatud.
5. jagu
Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate
väärtused ja kvaliteedielemendid ning hea seisund
§ 45. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu kaitseks vajalikud ohtlike ainete
piirväärtused ja hea seisund
(1) Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu veele kohaldatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel
kehtestatud prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete
keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid identselt
pinnaveekogumitega, määrates veekogu seisundi prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike
ainete ja teatavate muude saasteainete järgi heaks või halvaks käesoleva määruse § 9 lõike 2
kohaselt.
29
(2) Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu vee, välja arvatud territoriaalmeri, seisund
määratakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete järgi väga heaks, heaks või halvaks kohaldades
veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonnakvaliteedi piirväärtusi käesoleva määruse § 17 lõigete 7–9 kohaselt.
§ 46. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalikud vee füüsikalis-
keemilised kvaliteedinäitajad ja hea seisund
(1) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi või allika vesi võimaldab
elustiku piisavat kaitset ja määratakse füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heaks, kui
pH, vee üldlämmastikusisaldus ja vee üldfosforisisaldus vastab käesoleva määruse lisa 4
kohastele V2B veekogutüübiga veekogumi hea seisundi väärtustele.
(2) Pinnaveekogumiga hõlmamata järve vesi võimaldab elustiku piisavat kaitset ja määratakse
füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heaks, kui:
1) vegetatsiooniperioodil pH, vee üldlämmastikusisaldus, vee üldfosforisisaldus ja vee
läbipaistvus vastavad käesoleva määruse lisas 5 pinnaveekogumiga hõlmamata järvele kõige
sarnasema maismaa seisuveekogumi veekogutüübi hea seisundi väärtustele;
2) vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad, sealhulgas hapnikusisaldus, ei takista järves
ega sellega seotud veekogudes loodusobjektide, sealhulgas tundlike liikide kaitset.
§ 47. Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu kaitseks vajalikud bioloogilised
kvaliteedielemendid ja hea seisund
(1) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi, allika või järve ökoloogilise
seisundi hindamiseks määratakse pinnaveekogumiga hõlmamata veekogule kõige sarnasem
veekogutüüp käesoleva määruse § 3 kohaselt ja valitakse eksperdiarvamuse alusel käesoleva
määruse lisadest 4 ja 5 vähemalt kaks asjakohast bioloogilist kvaliteedielementi, mille
kvaliteedinäitajate seisundiklasside alusel ökoloogilist seisundit hinnatakse.
(2) Pinnaveekogumiga hõlmamata jõe, oja, paisjärve, peakraavi, allika või järve ökoloogiline
seisund on hea, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt valitud vähemalt kahe bioloogilise
kvaliteedielemendi või kvaliteedinäitaja järgi on ökoloogiline seisundiklass hea.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas
Lisa 2. Pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas
Lisa 3. Pinnaveekogumid Koiva vesikonnas
Lisa 4. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid
Lisa 5. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid
Lisa 6. Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid
30
Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr..........
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 1
Pinnaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas (EE1)
Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruandluses või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel;
RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruandluses või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel;
** – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on samanimeliste veekogumitega, mille
eristamiseks lisatakse nime järele sulgudes veekogu nimi, kuhu vooluveekogum suubub.
1. Vooluveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
1 1079200_1 Valgejõgi lähtest Niinemäe kraavini V1B
2 1079200_2 Valgejõgi Niinemäe kraavist suudmeni V2B
3 1079500_1 Rauakõrve V1B-KaVo
4 1079900_1 Pikkoja V1B-KaVo
5 1080400_1 Lohja V1B-KaVo
6 1080600_1 Pudisoo lähtest Kolga/Männiku jõeni V1A
7 1080600_2 Pudisoo Kolga /Männiku jõest suudmeni V1A
8 1081500_1 Kolga/Männiku V1A
9 1082100_1 Loo V1B
10 1082500_1 Kuusalu V1B
11 1082800_1 Valkla V1B
12 1083100_1 Kaberla V1B
13 1083400_1 Suurlageda V1B-KaVo
14 1083500_1 Jägala lähtest Ambla jõeni V1B
15 1083500_2 Jägala Ambla jõest Soodla jõeni V2B
16 1083500_3 Jägala Soodla jõest Jägala joani V2B
17 1083500_4 Jägala Jägala joast suudmeni V3B
18 1083513_1 Aavoja - Kaunissaare kanal V1B
19 1084200_1 Ambla V1B-KaVo
20 1084300_1 Koigi V1B
21 1084400_1 Tammiku V1B-KaVo
22 1085000_1 Jänijõgi lähtest Jäneda Veskijärve paisuni V1A
23 1085000_2 Jänijõgi Jäneda Veskijärve paisust suudmeni V1B
24 1085300_1 Tarvasjõgi V1A
25 1085700_1** Mustjõgi (Jägala) V1A
26 1086500_1 Kõrgemäe kraav V1B-KaVo
27 1086600_1 Aavoja V1B
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
28 1086800_1 Raudoja - Aavoja kanal V2B
29 1087000_1 Soodla lähtest Soodla veehoidlani V1B
30 1087000_2 Soodla jõgi: Soodla Veehoidla V2B
31 1087000_3 Soodla veehoidla paisust suudmeni V2B
32 1087800_1 Raasiku-Anija V1B-KaVo
33 1087900_1 Jõelähtme lähtest Silmsi ojani V1B
34 1087900_2 Jõelähtme Silmsi ojast karstini V2B
35 1087900_3 Jõelähtme karstist suudmeni V2B
36 1088400_1 Silmsi V1B
37 1089000_1 Võerdla V1B-KaVo
38 1089100_1 Kroodi V1B
39 1089200_1 Pirita lähtest Sae paisuni V1A
40 1089200_2 Pirita Sae paisust Kuivajõeni V1A
41 1089200_3 Pirita Kuivajõest Vaskjalani V2B
42 1089200_4 Pirita Vaskjalalt suudmeni V2B
43 1089900_1 Sae-Paunküla kanal V2B
44 1090500_1 Kuivajõgi lähtest Kose-Uuemõisa karstiala väljavooluni V1B
45 1090500_2 Kuivajõgi Kose-Uuemõisa karstiala väljavoolust suudmeni V2B
46 1091400_1 Tuhala V1B
47 1091700_1 Angerja V1B
48 1092200_1 Leivajõgi V1A
49 1093000_1 Vaskjala-Ülemiste kanal V2B
50 1093100_1 Kurna V1B-KaVo
51 1094000_1 Tiskre V1B-KaVo
52 1094100_1 Harku V1B-KaVo
53 1094500_1 Vääna lähtest Saku paisuni (Tallinna mnt) V1B-KaVo
54 1094500_2 Vääna Saku paisust (Tallinna mnt) suudmeni V2B
55 1095500_1 Pääsküla V1B
56 1095800_1 Pihuoja V1B
57 1096100_1 Keila lähtest Atla jõeni V1B
58 1096100_2 Keila Atla jõest Keila joani V2B
59 1096100_3 Keila Keila joast suudmeni V2B
60 1097600_1 Redu V1A-KaVo
61 1098300_1 Maidla V1B
62 1098900_1 Treppoja V1B
63 1099200_1 Vasalemma lähtest Munalaskme ojani V1B
64 1099200_2 Vasalemma Munalaskme ojast suudmeni V2B
65 1099600_1 Munalaskme V1B
66 1100200_1 Maeru V1B
67 1100600_1 Karilepa V1B-KaVo
68 1100800_1 Kloostri V1B
69 1101500_1 Saeveskikraav V1B-KaVo
70 1101700_1 Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni V1A
71 1101700_2 Vihterpalu Piirsalu jõest suudmeni V2A
72 1102100_1 Piirsalu - Kõrtsioja V1B
73 1103200_1 Vädama V1A-KaVo
74 1103400_1 Keibu V1A
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
75 1103500_1 Lepajõgi V1A-KaVo
76 1103600_1 Veskijõgi V1A
77 1103700_1 Nõva V1A
78 1103800_1 Peraküla V1B-KaVo
79 1103900_1 Riguldi V1A
80 1104400_1 Salajõgi V1B
81 1104700_1 Taebla V1B
82 1105000_1 Võnnu V1B
83 1105300_1 Randsalu V1B-KaVo
84 1105400_1 Asuküla V1B-KaVo
85 1105700_1 Varni V1B-KaVo
86 1105900_1 Sinalepa V1B-KaVo
87 1106000_1 Haeska V1B
88 1106100_1 Rannamõisa V1B
89 1106400_1 Tabra V1B-KaVo
90 1106500_1 Rägina V1B-KaVo
91 1107000_1 Kasari lähtest Vardi jõeni V1B
92 1107000_2 Kasari Vardi jõest Vigala jõeni V2B
93 1107000_3 Kasari Vigala jõest suudmeni V3B
94 1107500_1** Vardi (Kasari) V1B
95 1108000_1 Konnaveski V1B
96 1108200_1 Ellamaa V1B-KaVo
97 1109000_1 Märjamaa V1B
98 1109600_1 Luiste V1B
99 1110000_1 Õeruma V1B-KaVo
100 1110400_1 Vigala lähtest Kuusiku jõeni V1B
101 1110400_2 Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni V2B
102 1110400_3 Vigala Velise jõest suudmeni V3B
103 1110600_1 Rõue V1B
104 1110700_1 Raikküla V1B-KaVo
105 1110800_1 Kodila V1B
106 1111500_1 Ahtama V1B
107 1111600_1 Mõisamaa V1B-KaVo
108 1111900_1** Aruküla (Vigala) V1B-KaVo
109 1112100_1 Karvoja V1B
110 1112700_1 Velise lähtest Nurtu jõeni V1B-KaVo
111 1112700_2 Velise Nurtu jõest suudmeni V2A
112 1113100_1 Nurtu lähtest Kõnnu jõeni V1A
113 1113100_2 Nurtu Kõnnu jõest suudmeni V2A
114 1113300_1 Kõnnu V1A
115 1113500_1 Rogense V1A-KaVo
116 1113800_1 Velise peakraav V1A-KaVo
117 1114200_1 Enge lähtest Libatse-Valgu mnt-ni V1B
118 1114200_2 Enge Libatse-Valgu mnt-st suudmeni V2B
119 1114700_1 Naravere V1B
120 1115400_1 Allika V1B-KaVo
121 1116100_1 Vanamõisa V1B
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
122 1116600_1 Liivi lähtest Kullamaa paisuni V1B
123 1116600_2 Liivi Kullamaa paisust suudmeni V2B
124 1116900_1 Marimetsa V1B-KaVo
125 1117400_1 Venekraav V1B-KaVo
126 1117700_1 Penijõgi V1A
127 1117900_1 Tuudi lähtest Oidrema pkr-ni V1B
128 1117900_2 Tuudi Oidrema pkr-st suudmeni V2A
129 1118100_1 Oidrema V1B
130 1118700_1 Salme soon V1B
131 1118800_1 Männiku kraav V1B-KaVo
132 1119100_1 Hanila V1B-KaVo
133 1119200_1 Uustalu V1B
134 1119400_1 Kuuendiku V1B
135 1119600_1 Paadremaa lähtest Punaojani V1A-KaVo
136 1119600_2 Paadremaa Punaojast suudmeni V2A
137 1120000_1 Punaoja V1A-KaVo
138 1120600_1 Küti V1A-KaVo
139 1120900_1 Kolga V1A
140 1121100_1 Tõstamaa V1B
141 1121200_1 Tõrvanõmme V1B-KaVo
142 1121400_1 Männiku V1B
143 1121500_1 Künnima V1B
144 1121700_1 Lindi V1B
145 1121800_1 Tuuraste V1B
146 1122000_1 Audru lähtest Laisma pkr-ni V1A-KaVo
147 1122000_2 Audru Laisma pkr-st suudmeni V2A
148 1122300_1 Laisma V1A-KaVo
149 1122500_1 Oara V1A-KaVo
150 1123000_1 Ridalepa V1A
151 1123300_1 Uruste V1A-KaVo
152 1123500_1 Pärnu lähtest Tarbja paisuni V1B
153 1123500_2 Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni V3B
154 1123500_3 Pärnu Käru jõest suudmeni V3B
155 1123800_1 Vodja lähtest Anna–Peetri–Huuksi maantee sillani V1B
156 1123800_2 Vodja Anna–Peetri–Huuksi maantee sillast suudmeni V1B
157 1124100_1 Esna lähtest Suurpalu peakraavini V1B
158 1124100_2 Esna Suurpalu peakraavist suudmeni V2B
159 1125100_1 Reopalu V1B
160 1125700_1 Prandi lähtest Neeva kanalini V1B
161 1125700_2 Prandi Neeva kanalist suudmeni V2B
162 1125900_1 Neeva V2B
163 1127400_1 Lintsi lähtest Madissaare ojani V1B
164 1127400_2 Lintsi Madissaare ojast Lokuta jõeni V1B
165 1127400_3 Lintsi Lokuta jõest suudmeni V2B
166 1128100_1 Lokuta V1B
167 1128600_1 Aruküla hooldatav maaparanduslik eesvool V1B-KaVo
168 1128600_2** Aruküla (Pärnu) suudmeni V1B
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
169 1128900_1 Mädara V1B
170 1129000_1 Käru lähtest Kädva ojani V1B
171 1129000_2 Käru Kädva ojast suudmeni V2B
172 1129800_1 Ingliste V1B-KaVo
173 1130700_1 Vändra lähtest Imsi ojani V1B-KaVo
174 1130700_2 Vändra Imsi ojast Massu jõeni V2B
175 1130700_3 Vändra Massu jõest suudmeni V2B
176 1130900_1 Imsi V1B-KaVo
177 1131400_1 Massu V1B
178 1131600_1 Navesti lähtest Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillani V1B
Navesti Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee sillast
179 1131600_2 Loopre maantee sillani V1B
180 1131600_3 Navesti Loopre maantee sillast Halliste jõeni V3B
181 1131600_4 Navesti Halliste jõest suudmeni V3B
182 1132300_1 Arussaare V1B
183 1132500_1 Räpu V1B-KaVo
184 1132600_1 Kabala V1B
185 1132800_1 Oe V1B-KaVo
186 1133500_1 Tääksi V1B
187 1133700_1 Naela oja V1B-KaVo
188 1134000_1 Lõhavere V1B
189 1134600_1 Arjadi V1A-KaVo
190 1134700_1 Saarjõgi lähtest Tagametsa paisuni V1A
191 1134700_2 Saarjõgi Tagametsa paisust suudmeni V1A
192 1135100_1 Pikkmetsa V1A-KaVo
193 1136000_1 Halliste lähtest Lüütre ojani V1B
194 1136000_2 Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni V2B
195 1136000_3 Halliste Raudna jõest suudmeni V3B
196 1136300_1 Pöögle V1B
197 1136700_1 Lüütre V1B
198 1136900_1 Hendrikhansu V1B
199 1137300_1 Tõlla V1B
200 1137700_1 Pale V1B
201 1138400_1 Alva V1A
202 1138900_1 Mõrdepera V1A-KaVo
203 1139100_1 Raudna lähtest Sinialliku ojani V1B
204 1139100_2 Raudna Sinialliku ojast Lemmjõeni V2B
205 1139100_3 Raudna Lemmjõest suudmeni V3B
206 1139200_1 Uueveski V1B-KaVo
207 1139400_1 Valuoja V1B-KaVo
208 1139600_1 Orika V1B
209 1139900_1 Sinialliku V1B
210 1140200_1 Köökmäe V1B
211 1140400_1 Kavaku V1B-KaVo
212 1140700_1 Vastemõisa V1B
213 1140900_1 Kõpu lähtest Õisu järveni V1B
214 1140900_2 Kõpu Õisu järvest suudmeni V2B
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
215 1141200_1 Raadi V1B-KaVo
216 1141500_1 Vidva V1B
217 1142000_1** Vardi (Kõpu) V1B
218 1142800_1 Uia V1A-KaVo
219 1142900_1 Ördi V1A-KaVo
220 1143100_1 Lemmjõgi lähtest Hüpassaare ojani V1A
221 1143100_2 Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni V2A
222 1144000_1 Tõramaa V1A-KaVo
223 1144200_1 Siberi V1B-KaVo
224 1144400_1 Piistaoja V1B-KaVo
225 1144600_1 Kurina lähtest Jõhve ojani V1A
226 1144600_2 Kurina Jõhve ojast suudmeni V2A
227 1145000_1 Suuroja V1B-KaVo
228 1145400_1 Reiu lähtest Humalaste ojani V1A
229 1145400_2 Reiu Humalaste ojast suudmeni V1A
230 1145500_1 Veelikse V1B-KaVo
231 1145900_1 Külge V1B
232 1146400_1 Humalaste lähtest Kilingi-Nõmme paisuni V1B-KaVo
233 1146400_2 Humalaste Kilingi-Nõmme paisust suudmeni V1B
234 1146600_1 Surju V1A-KaVo
235 1146800_1 Lähkma lähtest Kaskealuse ojani V1A
236 1146800_2 Lähkma Kaskealuse ojast suudmeni V2A
237 1147300_1 Valdimurru V1A-KaVo
238 1147600_1 Vaskjõgi V1A
239 1147900_1 Mudaoja V1A-KaVo
240 1148100_1 Ura lähtest Rae paisuni V1A-KaVo
241 1148100_2 Ura Rae paisust suudmeni V1A
242 1148400_1 Leina V1A-KaVo
243 1148700_1 Sauga lähtest Künnapa kraavini V1A
244 1148700_2 Sauga Künnapa kraavist Uru ojani V1A
245 1148700_3 Sauga Uru ojast suudmeni V2A
246 1149100_1 Uru V1A-KaVo
247 1149600_1 Mõnuvere lähtest turbatööstuseni V1A-KaVo
248 1149600_2 Mõnuvere turbatööstusest suudmeni V1A
249 1150100_1 Kalda V1A-KaVo
250 1150300_1 Elbu V1A
251 1150400_1 Taidra V1A-KaVo
252 1150600_1 Räägu V1A-KaVo
253 1150800_1 Rannametsa lähtest Laiksaare paisuni V1A
254 1150800_2 Rannametsa Laiksaare paisust suudmeni V2A
255 1151100_1 Timmkanal V1A
256 1151200_1** Mustjõgi (Rannametsa) V1A-KaVo
257 1151500_1 Häädemeeste V1B
258 1151600_1 Arumetsa V1B-KaVo
259 1151700_1 Kadaka V1B-KaVo
260 1151800_1 Priivitsa V1B
261 1152000_1 Kabli V1B
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
262 1152100_1 Lemmejõgi V1B
263 1152300_1 Loode V1B
264 1152500_1 Treimani V1B
1152700_1
265 (EELV1012) Puupe (Puupe/Pužupe) V1A-KaVo
266 1152900_1 Järveotsa V1A-KaVo
1153000_1
267 (EELV1013) Raamatu (Raamatu / Ramata) V1B-KaVo
1153200_1
268 (EELV1011) Penuoja (Penuoja/Kolkupīte) V1B-KaVo
269 1153300_1 Vedäme V1B
270 1153400_1 Lilli V1B-KaVo
1153600_1
271 (EELV1014) Ruhja (Ruhja/Rūja_1) V1B-KaVo
1154000_1
272 (EELV1010) Atse (Atse/Acupīte_1) V1B-KaVo
273 1160500_1 Vaemla V1A
274 1160600_1 Tammela V1B
275 1160800_1 Luguse V1B
276 1161100_1 Rebasselja V1B-KaVo
277 1161300_1 Jausa V1B-KaVo
278 1161800_1 Tülli V1B-KaVo
279 1162000_1 Külama V1B-KaVo
280 1162100_1 Avajõgi V1B-KaVo
281 1162300_1 Leetselja V1B-KaVo
282 1162600_1 Vanajõgi V1A
283 1162700_1 Poama V1B
284 1162900_1 Paope V1B
285 1163000_1 Jõeranna V1B-KaVo
286 1163100_1 Armijõgi V1A
287 1163300_1 Pihla V1A
288 1163600_1 Kidaste V1B
289 1163700_1 Lehtma V1A-KaVo
290 1163800_1 Tareste V1A
291 1163900_1 Liivajõgi V1B-KaVo
292 1164000_1 Nuutri V1A
293 1164300_1 Suuremõisa V1B
294 1164500_1 Põduste lähtest Kaarma ojani V1B-KaVo
295 1164500_2 Põduste Kaarma ojast suudmeni V2B
296 1165100_1 Pähkla V1B
297 1165300_1 Nasva V2B
298 1165400_1 Kärla V1B
299 1165600_1 Anepesa V1B-KaVo
300 1165800_1 Oriküla V1B
301 1166000_1 Pühajõgi V1A-KaVo
302 1166500_1 Irase V1B-KaVo
303 1166700_1 Salme V1B-KaVo
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
304 1167100_1 Jämaja V1A
305 1167200_1 Sopi V1A-KaVo
306 1167400_1** Möldri (Möldri laht) V1B-KaVo
307 1167500_1 Riksu V1A-KaVo
308 1167700_1 Laasi-Jaagu V1B
309 1167800_1 Pussa V1B
310 1168300_1 Vesiku V1B
311 1168500_1 Kihelkonna V1A
312 1168600_1 Oju V1A
313 1168700_1 Killatu V1A
314 1168900_1 Pidula-Veskijõgi V1B
315 1169100_1 Ligeoja V1A
316 1169200_1 Vanakubja V1A
317 1169300_1 Kaljajõgi V1A-KaVo
318 1169400_1 Tirtsi V1B
319 1169900_1** Möldri (Küdema laht) V1B
320 1170100_1 Tuiu V1B-KaVo
321 1170300_1 Mõrrajõgi V1B-KaVo
322 1170500_1 Punabe V1B
323 1170900_1 Leisi V1B
324 1171200_1 Oitme V1B-KaVo
325 1171300_1 Võlupe V1B
326 1171500_1 Tõre V1B-KaVo
327 1171800_1 Randküla V1B-KaVo
328 1172000_1 Pihlajõgi V1B
329 1172300_1 Viirajõgi V1B-KaVo
330 1172400_1 Metsara V1B-KaVo
331 1172700_1 Unguma V1B-KaVo
332 1172900_1 Vihu V1B
333 1173000_1 Kuke lähtest Koigi järveni V1A
334 1173000_2 Kuke Koigi järvest suudmeni V1A
335 1173200_1 Kurdla V1B
336 1173300_1 Maadevahe V1B
337 1173400_1 Võhkse V1B-KaVo
338 1173500_1 Lõve V1B
339 1174400_1 Silmajõgi V1B-KaVo
340 1174500_1 Poka V1B-KaVo
341 1174600_1 Ristijõgi V1B
342 1174700_1 Kuusiku V1B
343 1174800_1 Kärdu V1B-KaVo
344 1174900_1 Soonda V1B
345 1175200_1 Nossa V1B
346 1175300_1 Lõetsa V1B
347 1119500_1 Hõbesalu V1B
2. Maismaa seisuveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas
Jrk
nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
1 2001000_1 Lohja järv S2
2 2001300_1 Harku järv S2
3 2001600_1 Kahala järv S2
4 2005500_1 Klooga järv S2
5 2005520_1 Rummu Läänekarjäär S3
6 2005900_1 Ülemiste järv S2
7 2005910_1 Maardu järv S2
8 2006020_1 Männiku järv S2
9 2006030_1 Raku järv S3
10 2011500_1 Ohepalu järv S4
11 2028300_1 Tänavjärv S5
12 2028400_1 Veskijärv S4
13 2028600_1 Hindaste järv S2
14 2031910_1 Paunküla Veehoidla S2
15 2038300_1 Vööla meri S8
16 2039710_1 Sutlepa meri S8
17 2048700_1 Loosalu järv S4
18 2051300_1 Tihu järv S4
19 2051340_1 Kirikulaht S8
20 2054000_1 Kaisma järv S2
21 2062810_1 Kasse laht S8
22 2062820_1 Mõisalaht S8
23 2064400_1 Lavassaare järv S4
24 2065710_1 Laialepa laht S8
25 2070800_1 Kooru järv S8
26 2071200_1 Järise järv S2
27 2071500_1 Koigi järv S2
28 2073400_1 Tõhela järv S2
29 2076800_1 Karujärv S2
30 2078700_1 Oessaare laht S8
31 2078730_1 Undu laht S8
32 2082300_1 Ermistu järv S2
33 2082800_1 Viljandi järv S3
34 2088600_1 Suurlaht S8
35 2088610_1 Mullutu laht S8
36 2088620_1 Vägara laht S8
37 2088700_1 Linnulaht S8
38 2089700_1 Õisu järv S2
39 2097400_1 Nigula järv S4
40 2098500_1 Kariste järv S3
41 2099100_1 Mäeküla järv S2
42 2099300_1 Ruhijärv S2
43 2114800_1 Tündre järv S3
3. Rannikuveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas
Jrk
nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
1 EE_10 Soela väina rannikuvesi R4
2 EE_11 Kihelkonna lahe rannikuvesi R4
3 EE_13 Pärnu lahe rannikuvesi R2
4 EE_14 Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi R5
5 EE_16 Väinamere rannikuvesi R5
6 EE_17 Liivi lahe loodeosa rannikuvesi R6
7 EE_18 Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi R6
8 EE_19 Liivi lahe keskosa rannikuvesi R6
9 EE_3 Hara ja Kolga lahe rannikuvesi R3
10 EE_5 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi R3
11 EE_6 Pakri lahe rannikuvesi R3
12 EE_7 Hiiu madala rannikuvesi R4
13 EE_8 Haapsalu lahe rannikuvesi R5
14 EE_9 Matsalu lahe rannikuvesi R5
Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr..........
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 2
Pinnaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas (EE2)
Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel;
RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel, mida kasutatakse aruandluses RV koodiga veekogul;
* – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on Läti Vabariigi territooriumil asuva
veekogumiga, mille valgala asub osaliselt Eesti Vabariigi territooriumil ja mille kohta Eestis
kogutakse valgala koormuse teavet;
** – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on samanimeliste veekogumitega, mille
eristamiseks lisatakse nime järele sulgudes veekogu nimi, kuhu vooluveekogum suubub.
1. Vooluveekogumid Ida-Eesti vesikonnas
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
1 1000100_1 Moložva V1B
2 1000200_1 Piusa lähtest Tõiva ojani V1B
3 1000200_2 Piusa Tõiva ojast suudmeni V2B
4 1001100_1 Miikse V1B
5 1001200_1 Korgõsilla V1B
6 1001500_1 Tuderna V1B
7 1001900_1 Tuhkvitsa lähtest Tuhkvitsa paisuni V1B
8 1001900_2 Tuhkvitsa Tuhkvitsa paisust suudmeni V1B
9 1002200_1 Pelska V1B
10 1002600_1** Mustoja (Õrsava) V1A
11 1002700_1 Ristoja V1A-KaVo
12 1002800_1 Karisilla V1A
13 1003000_1 Võhandu lähtest Pühäjõeni V1B
14 1003000_2 Võhandu Pühäjõest Vagula järveni V1B
15 1003000_4 Võhandu Vagula järvest Paidra paisuni V2B
16 1003000_5 Võhandu Paidra paisust Virosi ojani V2B
17 1003000_6 Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni V2B
18 1003000_7 Võhandu Räpina paisust suudmeni V3B
19 1004100_1 Rõuge V1B
20 1004300_1** Ura (Vagula) V1A-KaVo
21 1004600_1 Koreli V1B
22 1004700_1 Väiso V1B
23 1004900_1** Karioja (Võhandu) V1B
24 1005100_1 Iskna V1B
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
25 1005700_1 Palumõisa V1B
26 1006000_1 Virosi V1A-KaVo
27 1006400_1 Pahtpää V1B
28 1006600_1 Mädajõgi lähtest Rebasmäe ojani V1A
29 1006600_2 Mädajõgi Rebasmäe ojast suudmeni V2A
30 1007100_1 Varsaoja V1A-KaVo
31 1007200_1 Veerksu V1A
32 1007500_1 Naha V1A-KaVo
33 1007600_1 Meeksi V1A-KaVo
34 1008100_1 Leego V1B
35 1008200_1 Väike Emajõgi lähtest Pringi-Restu teeni 23136 V1B
36 1008200_2 Väike Emajõgi Pringi-Restu teest 23136 Pedeli jõeni V2B
37 1008200_3 Väike Emajõgi Pedeli jõest suudmeni V3B
38 1008400_1 Marguse V1B
39 1008600_1 Mülke V1B-KaVo
40 1008700_1 Nüpli V1B
41 1009200_1 Visela lähtest Visela-Kassi teeni 25107 V1B
42 1009200_2 Visela Visela-Kassi teest 25107 suudmeni V1B
43 1009500_1 Antsla Ojalepä ojani V1B-KaVo
44 1009500_2 Antsla Ojalepä ojast suudmeni V2B
45 1010000_1 Lambahanna lähtest Kobela-Antsu teeni 25252 V1B
46 1010000_2 Lambahanna Kobela-Antsu teest 25252 suudmeni V1B
47 1010200_1 Ärnu V1B
48 1011100_1 Laatre lähtest Laatre paisuni V1B
49 1011100_2 Laatre Laatre paisust suudmeni V2B
1012100_1
50 (EELV1015) Pedeli lähtest riigipiirini (Pedeli_1/Pedele_1) V1B-KaVo
1012100_2
51 (LVEE1016) Pedeli riigipiirist Pika tn sillani (Pedele_2/Pedeli_2) V2B
52 1012100_3 Pedeli Pika tn sillast suudmeni V2B
53 1012300_1 Rautina V1B-KaVo
54 1012600_1 Piiri V1B
55 1012800_1 Sauniku V1A
56 1013100_1 Purtsi V1B
57 1013500_1 Pikasilla V1B-KaVo
58 1013700_1 Õhne lähtest Ikepera ojani V1A
1013700_2 Õhne Ikepera ojast Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillani
59 (EELV1017) (Õhne_2/Omuļupe) V2B
Õhne Ikepera ojast Käärikmäe–Koorküla maantee Koorküla sillast
60 1013700_3 suudmeni V2B
61 1014000_1 Saksniidu V1A-KaVo
62 1014800_1 Helme V1B
63 1015300_1 Jõku V1B
64 1015800_1 Vooru V1B
65 1016300_1 Kivilõppe V1B
66 1016400_1 Soe V1B-KaVo
67 1016500_1 Tarvastu V1B
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
68 1017400_1 Väluste V1B-KaVo
69 1017800_1 Hobuoja V1B-KaVo
70 1018000_1 Tänassilma lähtest Ärma jõeni V1B-KaVo
71 1018000_2 Tänassilma Ärma jõest suudmeni V2B
72 1018200_1 Viru V1B-KaVo
73 1018300_1 Ärmä lähtest Virastuojani V1B
74 1018300_2 Ärmä Virastuojast suudmeni V2B
75 1018500_1 Virastuoja V1B-KaVo
76 1019300_1 Verilaske V1B
77 1019800_1 Adula V1B-KaVo
78 1020500_1 Oiu V1B
79 1020700_1 Leie V1B
80 1021000_1 Meleski V1B-KaVo
81 1021200_1 Pühaste V1B-KaVo
82 1021500_1 Rõngu V1B
83 1022200_1 Ahtmiku V1B-KaVo
84 1022300_1 Nigula V1B-KaVo
85 1022700_1 Tamme V1B-KaVo
86 1022800_1 Ubesoo V1B
87 1023600_1 Emajõgi V3B
88 1023700_1 Pedja lähtest Karaski ojani V1B
89 1023700_2 Pedja Karaski ojast Puurmani paisuni V2B
90 1023700_3 Pedja Puurmani paisust suudmeni V3B
91 1024300_1 Imukvere V1B
92 1024600_1 Salla V1B-KaVo
93 1025100_1 Mõra (Pedja) V1B-KaVo
94 1025200_1 Koila V1B
95 1025600_1 Onga V1B
96 1027200_1 Kaave V1B
97 1028300_1 Pikknurme lähtest Neanurme jõeni V1B
98 1028300_2 Pikknurme Neanurme jõest suudmeni V2B
99 1029200_1 Umbusi lähtest Jõgeva–Põltsamaa maantee sillani V1B
100 1029200_2 Umbusi Jõgeva–Põltsamaa maantee sillast suudmeni V2B
101 1029500_1 Kassimatsi V1B-KaVo
102 1030000_1 Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni V1B
103 1030000_2 Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme jõeni V2B
104 1030000_3 Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni V3B
105 1030200_1 Nõmme lähtest Nõmme Veskijärve paisuni V1B
106 1030200_2 Nõmme Nõmme Veskijärve paisust suudmeni V2B
107 1031000_1** Mustjõgi (Endla) V1A
108 1031200_1 Koidu V1B
109 1031500_1 Preedi lähtest Vahujõeni V2B
110 1031500_2 Preedi Vahujõest suudmeni V1B
111 1032100_1 Norra-Oostriku V1B
112 1032500_1 Võllinge V1B
113 1033400_1 Päinurme V1B
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
114 1034600_1 Nõmavere V1B-KaVo
115 1036100_1 Sangla V1B-KaVo
116 1036200_1 Kavilda lähtest Uueküla-Annikoru teeni 22163 V1B
117 1036200_2 Kavilda Uueküla-Annikoru teest 22163 suudmeni V1B
118 1036500_1 Elva Kaarnaojani V1B
119 1036500_2 Elva Kaarnaojast suudmeni V2B
120 1036800_1 Kaarnaoja V1B-KaVo
121 1037400_1 Laguja V1B
122 1037600_1 Illi V1B
123 1038100_1 Voika V1B
124 1038300_1 Nõo V1B
125 1038500_1** Karioja (Keeri) V1B
126 1038600_1 Keeri V1B
127 1039000_1 Ilmatsalu V1B
128 1039600_1 Laeva lähtest Loksu peakraavini V1B-KaVo
129 1039600_2 Laeva Loksu peakraavist suudmeni V2A
130 1040200_1 Loksu V1B-KaVo
131 1040700_1 Kossardi V1B
132 1040900_1 Amme lähtest Kaiavere järveni V1B
133 1040900_2 Amme Kaiavere järvest suudmeni V2B
134 1041200_1 Kõlajõgi V1B-KaVo
135 1041500_1 Nava V1B
136 1042500_1 Vara V1B
137 1043400_1 Mudajõgi V1B
138 1044400_1 Porijõgi lähtest Sipe ojani V1B
139 1044400_2 Porijõgi Sipe ojast suudmeni V2B
140 1044800_1 Peeda lähtest Idaojani V1B
141 1044800_2 Peeda-Idaoja V1B
142 1045500_1 Tatra V1B
143 1045700_1 Mõra V1B
144 1045900_1 Kitseoja V1B
145 1046100_1 Luutsna V1B
146 1047200_1 Ahja lähtest Hilba jõeni V1B
147 1047200_2 Ahja Hilba jõest Tartu-Räpina-Värska maantee sillani V2B
148 1047200_3 Ahja Tartu-Räpina-Värska maantee sillast suudmeni V2B
149 1047600_1 Hilba lähtest Hilba paisuni V1B-KaVo
150 1047600_2 Hilba Hilba paisust suudmeni V1B
151 1047900_1 Leevi Piigaste-Sulaoja maantee sillani V1B
152 1047900_2 Leevi Piigaste-Sulaoja maantee sillast suudmeni V2B
153 1048300_1 Piigaste V1B
154 1048400_1 Kotiku V1B-KaVo
155 1048600_1 Hatiku V1A-KaVo
156 1048800_1 Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 V1B
157 1048800_2 Orajõgi Põlva ringteest 87 suudmeni V2B
158 1049300_1 Kooskora V1A-KaVo
159 1049500_1 Lutsu lähtest Varrõperä ojani V1A
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
160 1049500_2 Lutsu Varrõperä ojast suudmeni V2A
161 1050700_1 Ahijärve V1B
162 1050900_1 Kalli V1A
163 1051200_1 Kargaja lähtest Rehemetsa peakraavini V1A
164 1051200_2 Kargaja Rehemetsa peakraavist suudmeni V2A
165 1051600_1 Põdraoja V1A
166 1051900_1 Varnja V1B-KaVo
167 1052000_1 Naelavere V1B-KaVo
168 1052100_1 Alatskivi V1B
169 1052200_1 Torila V1B-KaVo
170 1052500_1 Koobamäe V1B
171 1052600_1 Kullavere lähtest Imukvere ojani V1B
172 1052600_2 Kullavere Imukvere ojast suudmeni V2B
173 1053300_1 Tarakvere V1B
174 1053700_1 Kääpa lähtest Kaiu järveni V1B
175 1053700_2 Kääpa Kaiu järvest suudmeni V2B
176 1054100_1 Ristimurru V1B-KaVo
177 1054200_1 Uhmardu V1B
178 1054700_1 Haavakivi V1B
179 1055000_1 Tiheda V1B-KaVo
180 1055100_1 Mustvee lähtest Ulvi ojani V1B
181 1055100_2 Mustvee Ulvi ojast suudmeni V2B
182 1056300_1 Piilsi V1B
183 1056700_1 Annoja V1B-KaVo
184 1056800_1 Tammispää V1B-KaVo
185 1056900_1 Avijõgi lähtest Sookraavini V1B
186 1056900_2 Avijõgi Sookraavist suudmeni V2B
187 1057700_1 Sookraav V1B-KaVo
188 1057900_1 Punasoo V1B-KaVo
189 1058300_1 Rehessaare V1B-KaVo
190 1058600_1 Raadna V1A-KaVo
191 1058700_1 Rannapungerja lähtest Millojani V1A
192 1058700_2 Rannapungerja Millojast Tudulinna paisuni V2A
193 1058700_3 Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni V2A
194 1059200_1 Mäetaguse V1A-KaVo
195 1059900_1 Tagajõgi lähtest Kaukvere jõeni V1A
196 1059900_2 Tagajõgi Kaukvere jõest suudmeni V1A
197 1060400_1 Kruusoja V1A
198 1060900_1 Kauksi V1A
199 1061100_1 Kuru V1A-KaVo
200 1061300_1 Alajõgi lähtest Imatu ojani V1A
201 1061300_2 Alajõgi Imatu ojast suudmeni V2A
202 1061800_1 Karjamaa V1A
203 1061900_1 Remniku V1A-KaVo
204 1062200_1 Narva lähtest Narva veehoidlani V4B
205 1062200_2 Narva jõgi: Narva veehoidla V4B
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
206 1062200_3 Narva jõgi: kuiv säng V4B
207 1062200_4 Narva veehoidlast suudmeni V4B
208 1062300_1 Jaama V1A-KaVo
209 1062400_1 Karoli V1A
210 1062600_1 Permisküla V1A-KaVo
211 1062800_1 Gorodenka V1A
212 1063300_1 Poruni V1A-KaVo
213 1063800_1 Mustajõgi V1B-KaVo
214 1065200_1 Kulgu V1B
215 1065700_1 Tõrvajõgi V1B
216 1065900_1 Kudruküla V1B
217 1066100_1 Udria V1B
218 1066500_1 Sõtke lähtest Vaivara raudteejaama truubini V1B
219 1066500_2 Sõtke Vaivara raudteejaama truubist suudmeni V1B
220 1067000_1 Pühajõgi lähtest Kose jõeni V1B
221 1067000_2 Pühajõgi Kose jõest suudmeni V2B
222 1067300_1 Kose V1B
223 1067700_1 Vasavere V1B-KaVo
224 1067800_1 Mägara V1B-KaVo
225 1068000_1 Valaste V1B-KaVo
226 1068200_1 Purtse lähtest Ojamaa jõeni V1B
227 1068200_2 Purtse Ojamaa jõest suudmeni V2B
228 1068700_1 Ojamaa V1A
229 1069700_1 Hirmuse V1A-KaVo
230 1070100_1 Kiviõli V1B
231 1070200_1 Erra V1B
232 1070700_1 Kohtla V2B
233 1071500_1 Sõreda V1B-KaVo
234 1071600_1 Meriküla V1B
235 1071900_1 Pada lähtest Iivandojani V1B
236 1071900_2 Pada Iivandojast suudmeni V1B
237 1072300_1 Kongla V1B
238 1072900_1 Kunda lähtest Anguse jõeni V1B
239 1072900_2 Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani V2B
240 1072900_3 Kunda Jaama tn sillast suudmeni V2B
241 1073100_1 Anguse V1B
242 1073400_1 Rihula V1B-KaVo
243 1073500_1 Voore V1B
244 1073700_1 Vaeküla V1B-KaVo
245 1074100_1 Toolse V1B
246 1074500_1 Karepa V1B-KaVo
247 1074600_1 Selja lähtest Veltsi ojani V1B
248 1074600_2 Selja Veltsi ojast Soolikaojani V2B
249 1074600_3 Selja Soolikaojast Varangu maantee sillani V2B
250 1074600_4 Selja Varangu mnt sillast suudmeni V2B
251 1075300_1 Soolikaoja V1B
Veekogumi
Jrk kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
252 1075600_1 Sõmeru V1B
253 1075800_1 Vainupea lähtest Kandle paisuni V1B-KaVo
254 1075800_2 Vainupea Kandle paisust suudmeni V1B
255 1076000_1 Mustoja lähtest Vihula mõisa teeni L3 V1B
256 1076000_2 Mustoja Vihula mõisa teest L3 suudmeni V2B
257 1076600_1 Altja V1B
258 1077100_1 Võsu lähtest Laviku paisuni V1B
259 1077100_2 Võsu Laviku paisust suudmeni V1B
260 1077600_1 Käsmu V1B
261 1077900_1 Loobu lähtest Udriku ojani V1B
262 1077900_2 Loobu Udriku ojast suudmeni V2B
263 1078200_1 Udriku V1B
264 1078900_1 Läsna V1B
265 1300001_1 Järvoja V1B
2. Maismaa seisuveekogumid Ida-Eesti vesikonnas
Jrk
nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
1 2001100_1 Käsmu järv S2
2 2003900_1 Viitna Pikkjärv S5
3 2014100_1 Uljaste järv S5
4 2025900_1 Kurtna Valgejärv S5
5 2027900_1 Konsu järv S3
6 2043600_1 Äntu Sinijärv S1
7 2052800_1 Endla järv S2
8 2055400_1 Kuremaa järv S3
9 2056900_1 Kaarepere Pikkjärv S2
10 2057100_1 Kaiavere järv S2
11 2057300_1 Saare järv S2
12 2057600_1 Jõemõisa järv S2
13 2057800_1 Kaiu järv S2
14 2065000_1 Raigastvere järv S2
15 2065100_1 Elistvere järv S2
16 2065200_1 Soitsjärv S2
17 2065300_1 Saadjärv S3
18 2065600_1 Lahepera järv S2
19 2074900_1 Parika järv S4
20 2075500_1 Koosa järv S2
21 2075600_1 Peipsi järv: Peipsi veekogum S7-2
22 2075600_2 Peipsi järv: Pihkva-Lämmijärve veekogum S7-1
23 2083800_1 Võrtsjärv S6
24 2084100_1 Keeri järv S2
25 2084300_1 Karijärv S3
26 2085400_1 Kalli järv S2
27 2085500_1 Leego järv S2
Jrk
nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
28 2093200_1 Verevi järv S3
29 2099400_1 Veisjärv S2
30 2100600_1 Pangodi järv S3
31 2101300_1 Nõuni järv S3
32 2105300_1 Pühajärv S2
33 2107700_1 Otepää Valgjärv S2
34 2113600_1 Meelva järv S4
35 2122400_1 Jõksi järv S3
36 2123600_1 Kooraste Suurjärv S3
37 2124100_1 Lõõdla järv S3
38 2126100_1 Vagula järv S3
39 2126200_1 Tamula järv S2
40 2129700_1 Nohipalo Valgjärv S5
41 2129800_1 Nohipalo Mustjärv S4
42 2140300_1 Rõuge Suurjärv S3
3. Rannikuveekogumid Ida-Eesti vesikonnas
Jrk
Nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
1 EE_1 Narva-Kunda lahe rannikuvesi R1
2 EE_2 Eru-Käsmu lahe rannikuvesi R3
Keskkonnaministri ..............2020. a määrus nr..........
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 3
Pinnaveekogumid Koiva vesikonnas (EE3)
Käesolevas lisas kasutatakse lühendeid ja tähiseid järgmises tähenduses:
RV kood – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel;
RV nimi – piiriülese veekogumi või piiriülese valgalaga veekogumi kood aruannete või ühiste
piiriüleste veemajanduskavade koostamisel, mida kasutatakse aruandluses RV koodiga veekogul;
* – veekogumi koodi järel märgib asjaolu, et tegemist on Läti Vabariigi territooriumil asuva
veekogumiga, mille valgala asub osaliselt Eesti Vabariigi territooriumil ja mille kohta Eestis
kogutakse valgala koormuse teavet.
1. Vooluveekogumid Koiva vesikonnas
Jrk Veekogumi kood
nr (RV kood) Veekogumi nimi (RV nimi) Veekogutüüp
1154200_1
1 (EELV1001) Koiva (Gauja_8/Koiva) V3B
1154300_1
2 (EELV1006) Ujuste (Ujuste/Kaičupe) V1B-KaVo
3 1154600_1 Laanemetsa V1A
4 1154800_1 Mustjõgi lähtest Antsla-Litsmetsa teeni V1A
5 1154800_2 Mustjõgi Antsla-Litsmetsa teest Pärlijõeni V1A
6 1154800_3 Mustjõgi Pärlijõest Raudsepa ojani V2B
7 1154800_4 Mustjõgi Raudsepa ojast Koiva-Mustjõe luha kaitsealani V2B
8 1154800_5 Mustjõgi Koiva-Mustjõe luha kaitsealast riigipiirini V2B
1155700_1
9 (LVEE1005) Pärlijõgi lähtest Saarlase paisuni (Pērļupīte/Pärlijõgi_1) V1A
10 1155700_2 Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni V2B
11 1157400_1 Ahelo V1A
12 1157600_1 Kuura V1A
1158000_1 Vaidva Murati järvest algav ja EE/LV piiril kulgev osa
13 (EELV1007) (Vaidva_1/Vaidava_1) V2B
1158000_2 Vaidva riigipiirist (Nakri maatüki servas) suudmeni
14 (LVEE1008) (Vaidava_2/Vaidva_2) V2B
1158100_1
15 (LVEE1003) Peeli (Peļļupīte/Peeli) V1B
16 1158200_1 Pähni V1B
1158400_1
17 (LVEE1002) Kolga lähtest Soomesilla paisuni (Kolga_1) V1B-KaVo
18 1158400_2 Kolga Soomesilla paisust suudmeni V1B
1158700_1
19 (EELV1004) Peetri (Peetri/Melnupe_2) V2B
20 1159300_1 Hargla V1A
1159700_1
21 (EELV2001) Pedetsi (Pedetsi/Pededze_1) V1A
1159704_1
22 (EELV2002) Lätepera (Läteperä/Akaviņa) V1A
23 1160200_1 Verrevoja V1A-KaVo
24 EELV1018* Pestava (Sapraša) V1B
2. Maismaa seisuveekogumid Koiva vesikonnas
Jrk
nr Veekogumi kood Veekogumi nimi Veekogutüüp
1 2133700_1 Köstrejärv S2
2 2136000_1 Ähijärv S2
3 2136600_1 Aheru järv S2
4 2144700_1 Kirikumäe järv S5
5 2155200_1 Pullijärv S5
6 2155500_1 Hino järv S5
7 2155900_1 Murati järv (Muratu Ezers) S2
8 2156700_1 Pabra järv S2
Keskkonnaministri …….. 2020. a määrus nr …..
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 4
Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja
kvaliteedinäitajate järgi
Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses (sulgudes on indeksi rahvusvaheliselt kasutatav nimi):
ASPT – taksoni keskmine tundlikkus (Average Score Per Taxon);
DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks (Danish Stream Fauna Index);
EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera);
ERPI - Eesti jõgede potamoplanktiline indeks (Estonian River Potamoplanctic Index);
IPS – ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (Indicé Polluosensitivité Specifique);
JKI – jõgede kalastiku indeks (Estonian River Fish Index);
MIREE – jõgede suurtaimestiku indeks (Macrophyte Index of Rivers of Estonia)
TDI – ränivetikate troofsusindeks (Trophic Diatom Index);
ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio - EQR);
WAT – ränivetikate Watanabe indeks.
Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele:
1 – kasutades suurselgrootute seisundi hindepunkte määruse § 25 lõigete 2–5 järgi;
2 – kalastikku ei kasutata veekogutüüpide V1A-KaVo ja V1B-KaVo ökoloogilise seisundi hindamiseks, kuna selliste veekogumite kalakooslused
on liigivaesed ja väga muutlikud;
3 – sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku seisundit väga heaks, kui uuritavas veekogumis on mõni indikaatorliik hävinud;
4 – suurtaimestiku alusel ökoloogilise seisundi määramisel vastab suurele jõele suurtaimestiku seirekoht, millest ülesvoolu on valgala pindala üle
1000 km2 (vooluveekogumi veekogutüübid V2A,V3B ja V4B),või suurtaimestiku seirekoht, milles valgala pindala on kuni 1000 m2, kuid milles
eksperdiarvamuse kohaselt on vooluveekogu nii lai ja sügav, et suurtaimestik asub ainult kitsas kaldavööndis.
1. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Veekogutüüp V1A ja V1A-KaVo: valgala suurusega 10–100 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS = IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2
ÖKS = (100-TDI
)/65
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik
Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5
MIREE
kõvapõhjalises
elupaigas
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20
MIREE
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57
ITEM
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62
ITEM
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
ITEM ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 29–0 >26 26–22 21–17 16–6 <6
taksonirikkus (T)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 18–0 >16 16–14 13–11 10–4 <4
taksonirikkus (T)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 9–0 >8 8–7 6–4 3–2 <2
tundlike taksonite
arv (EPT)
aeglasevoolulises
elupaigas
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurselgrootute – 2,4–0 >2,1 2,1 ̶ 1,9 1,8 ̶ 1,4 1,3 ̶ 0,5 <0,5
Shannoni
taksonierisus (H’)
lubjakivi
aluspõhjaga
elupaigas
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 2,3 ̶ 1,8 1,7 ̶ 0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus (H’)
liivakivi
aluspõhjaga
elupaigas
Suurselgrootute – 6,6 ̶ 0 >5,9 5,9 ̶ 5,3 5,2 ̶ 4,0 3,9 ̶ 1,3 <1,3
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 6,1–0 >5,5 5,5–4,9 4,8–3,7 3,6–1,2 <1,2
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2
DSFI
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS1
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik2
JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) < (-0,4) või
kalad puuduvad
JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19
Veekogutüüp V2A: valgala suurusega >100–1000 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2
ÖKS = (100-TDI
)/65
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik
Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
MIREE
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20
MIREE
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57
ITEM
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62
ITEM
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 35–0 >32 32–28 27–21 20–7 <7
taksonirikkus (T)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–11 10–6 <6
taksonirikkus (T)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 16,5 >15 15–13 12–10 9–3 <3
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
tundlike taksonite
arv (EPT)
Suurselgrootute – 3–0 >2,7 2,7–2,4 2,3–1,8 1,7–0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus (H’)
lubjakivi
aluspõhjaga
elupaigas
Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2
DSFI
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS1
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
JKI 3 – – ≥0,75 0,74–0,40 0,39–0,0 <0 Kalad puuduvad
JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,4 0,39–0,2 ≤0,19
Veekogutüüp V3A: valgala suurusega >1000–10000 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31
ÖKS = (100-TDI
)/65
Fütobentose - ≥0,83 0,82–0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik4
Suurtaimestiku – 48–15 ≥43,1 43,0–36,5 36,4–29,9 29,8–23,3 <23,3
MIREE
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
Suurtaimestiku – 5,7–8,4 ≤6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72
ITEM
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 33,5 >30 30–27 26–20 19–7 <7
taksonirikkus
Suurselgrootute – 16,5–0 >15 15–13 12–10 9–4 <4
tundlike taksonite
arv (EPT)
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 2,3 ̶ 1,8 1,7 ̶ 0,7 <0,7
Shannoni
taksonierisus (H’)
Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4
ASPT( taksoni
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3̶2 <2
DSFI
Suurselgrootute – – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
määrangu ÖKS1
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) <(-0,4) või
kalad puuduvad
JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19
Veekogutüüp V1B ja V1B-KaVo: valgala suurusega kuni 100 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2
ÖKS =
(100-TDI )/65
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik
Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5
MIREE
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,9–36 35,9–28 27,9–20 <20
MIREE
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57
ITEM
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62
ITEM
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–17 16–6 <6
taksonirikkus (T)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 18–0 >16 16–14 13–11 10–4 <4
taksonirikkus (T)
aeglasevoolulises
elupaigas
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurselgrootute – 13–0 >12 12–10 9–8 7–3 <3
tundlike taksonite
arv (EPT)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 9–0 >8 8–7 6–5 5–2 <2
tundlike taksonite
arv (EPT)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 2,4–0 >2,1 2,1 ̶ 1,9 <1,9 ̶ 1,4 <1,4 ̶ 0,5 <0,5
Shannoni
taksonierisus (H’)
lubjakivi
aluspõhjaga
elupaigas
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7–2,4 <2,4–1,8 <1,8 ̶ 0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus (H’)
liivakivi
aluspõhjaga
elupaigas
Suurselgrootute – 6,6–0 >5,9 5,9 ̶ 5,3 <5,3 ̶ 4 <3,9 ̶ 1,3 <1,3
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
kiirevoolulises
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
elupaigas
Suurselgrootute – 6,1–0 >5,5 5,5–4,9 <4,9–3,7 <3,7 ̶ 1,2 <1,2
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2
DSFI
Suurselgrootute – – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS 1
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik2
JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–( -0,4) < (- 0,4) või
kalad puuduvad
JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19
Veekogutüüp V2B: valgala suurusega >100–1000 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6 <5,6
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,70 0,69–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,4 12,3–9,8 9,7–7,1 <7,1
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,52 0,51–0,31 <0,31
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤48 49–60 61–74 75–86 87–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,41 0,40–0,20 <0,2
ÖKS = (100-TDI
)/65
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik
Suurtaimestiku – 52–10 ≥45,7 45,6–37,3 37,2–28,9 28,8–20,5 <20,5
MIREE
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 50–10 ≥44 43,5–36 35,5–28 27,5–20 <20
MIREE
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Suurtaimestiku – 5,1–8,4 <5,6 5,6–6,25 6,26–6,91 6,92–7,57 >7,57
ITEM
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
kõvapõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – 5,3–8,4 <5,77 5,77–6,38 6,39–7,00 7,01–7,62 >7,62
ITEM
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
pehmepõhjalises
elupaigas
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,85 0,84–0,68 0,67–0,49 0,48–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 35–0 >32 32–28 27–21 20–7 <7
taksonirikkus (T)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 29–0 >26 26–23 22–17 16–6 <6
taksonirikkus (T)
aeglasevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 16,5 >15 13–15 12–10 9–3 <3
tundlike taksonite
arv (EPT)
elupaigas
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7 ̶ 2,4 <2,4–1,8 <1,8–0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus (H’)
Suurselgrootute – 6,9 ̶ 0 >6,2 6,2 ̶ 5,5 5,4 ̶ 4,1 4,0–1,6 <1,6
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
kiirevoolulises
elupaigas
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2
DSFI
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS1
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) < (-0,4) või
kalad puuduvad
JKI ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19
Veekogutüüp V3B: valgala suurusega >1000–10000 km2
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31
ÖKS = (100-TDI
)/65
Fütobentose - ≥0,83 0,82 ̶ 0,64 0,63 ̶ 0,50 0,49 ̶ 0,30 <0,30
koondmäärangu
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
ÖKS
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik 4
Suurtaimestiku – 48 – 15 ≥ 43,1 43,0 – 36,5 36,4 – 29,9 29,8 – 23,3 <23,3
MIREE
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
MIREE ÖKS
Suurtaimestiku – 5,7–8,4 <6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72
ITEM
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 33,5–0 >30 30–27 26–20 19–7 <7
taksonirikkus
Suurselgrootute – 16,5–0 >15 15–13 12–10 9–4 <4
tundlike taksonite
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
arv (EPT) III B,
v.a Emajõgi
Suurselgrootute – 7–0 7 6 5–4 3–2 <2
tundlike taksonite
arv (EPT)
III B Emajõgi
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,7 2,7–2,4 2,3–1,8 1,7–0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus
Suurselgrootute – 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4 <1,4
taksoni keskmine
tundlikkus (ASPT)
Suurselgrootute – 7–1 ≥6 5 4 3–2 <2
DSFI;
III B, v.a Emajõgi
uus
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS1
(5 kvaliteedinäitaja
alusel; V3B
veekogutüübiga
veekogum, v.a
Emajõgi)
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,25 ≤0,24
määrangu ÖKS 1
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
(4 kvaliteedinäitaja
alusel, V3B -
Emajõgi)
Kvaliteedielement: kalastik
JKI3, v.a Emajõgi – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–( -0,4) < (-0,4) või
kalad puuduvad
JKI ÖKS; v.a – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19
Emajõgi
JKI ÖKS Emajõgi – – 0,90 0,70 0,50 0,30 0,10
Veekogutüüp V4B: Valgala suurus üle 10000 km2 (Narva jõgi)
Kvaliteedielement: fütoplankton
Eesti jõgede – 0,9–0 ≥0,77 0,76–0,59 0,58–0,41 0,40–0,23 ≤ 0,22
potamoplanktiline
indeks (ERPI)
Fütoplanktoni – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 ≤0,25
ERPI ÖKS
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 ≤0,29
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 ≤0,29
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 ≤0,30
ÖKS =
(100-TDI )/65
Fütobentose - ≥0,83 0,82 ̶ 0,64 0,63 ̶ 0,50 0,49 ̶ 0,30 ≤0,29
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedi allelement: suurtaimestik4
Suurtaimestiku – 48 – 15 ≥ 43,1 43,0 – 36,5 36,4 – 29,9 29,8 – 23,3 <23,3
MIREE
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 ≤0,24
MIREE ÖKS
Suurtaimestiku – 5,7–8,4 <6,1 6,11–6,64 6,65–7,18 7,19–7,72 >7,72
ITEM
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
ITEM ÖKS
Suurtaimestiku – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 <0,25
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärang
Fütobentose ja – – ≥0,84 0,83–0,65 0,64–0,48 0,47–0,28 <0,28
suurtaimestiku
koondmäärangu
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute – 33,5–0 >29 29–27 26–20 19–10 <10
taksonirikkus
Suurselgrootute – 16–0 >14 14–13 12–10 9–4 <4
tundlike taksonite
arv (EPT)
Suurselgrootute – 3,0–0 >2,6 2,6–2,4 2,3–1,8 1,7–0,7 <0,7
Shannoni
taksonierisus, uus
Suurselgrootute – 6,9–0 >6,1 6,1–5,5 5,4–4,1 4,0–1,7 <1,7
ASPT( taksoni
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – – ≥0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,25 ≤0,25
määrangu ÖKS1
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
JKI ÖKS – – 0,90 0,70 0,50 0,30 0,10
2. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Vastavushinnang Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav klass
väärtus
Veekogutüübid V1A, V1A-KaVo, V2A ja V3A
Lämmastikusisaldu Aritmeetiline mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1
s (Nüld) keskmine
Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121
(Püld) keskmine
Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 0,46–0,60 ≥0,61
lämmastiku sisaldus väärtus
(NH4-N)
pH 10% tagatusega pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9
väärtus
Lahustunud 10% tagatusega % - ≥61 60–50 49–40 39–35 ≤34
hapniku väärtus küllastus-
küllastusaste astmest
Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,9 ≤2,2 2,3–3,5 3,6–5,0 5,1–7,0 ≥7,1
hapnikutarve keskmine
(BHT5)
Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31
keemiliste
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüübid V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B
Lämmastiku- Aritmeetiline mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1
sisaldus (Nüld) keskmine
Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121
(Püld) keskmine
Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 >0,45–0,60 ≥0,60
lämmastiku sisaldus väärtus
(NH4-N)
pH 10% tagatusega pH ühik – 6–9 – – – >6 või >9
väärtus
Lahustunud 10% tagatusega % – ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39
hapniku väärtus küllastus-
küllastusaste astmest
Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,8–3,0 >3,0–4,0 >4,0–5,0 ≥5,1
hapnikutarve keskmine
(BHT5)
Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31
keemiliste
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp V4B (Narva jõgi)
Lämmastikusisaldu Aritmeetiline mg N/l 0,4 ≤0,5 0,6–0,7 0,8–1,0 1,1–1,5 ≥1,6
s (Nüld) keskmine
Fosforisisaldus Aritmeetiline mg P/l 0,020 ≤0,040 0,041–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101
(Püld) keskmine
Ammoonium- 90% tagatusega mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31 – 0,45 0,46 – 0,60 ≥0,61
lämmastiku sisaldus väärtus
(NH4-N)
pH 10% tagatusega pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9
väärtus
Lahustunud 10% tagatusega % – ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39
hapniku väärtus küllastus-
küllastusaste astmest
Biokeemiline Aritmeetiline mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,9–3,0 3,1–4,0 4,1–5,0 ≥5,1
hapnikutarve keskmine
(BHT5)
Füüsikalis- – – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31
keemiliste
üldtingimuste ÖKS
3. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi (kõik veekogutüübid)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb
klass
vastav klass
väärtus
Kvaliteedielement: veerežiimi inimtekkelised muutused
Veevõtu hinnang Osakaal aasta 0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50
vooluhulgast
Veeheite hinnang Osakaal aasta 0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50
vooluhulgast
Paisude mõju veerežiimile Paisude arv 0 0 1–3 paisu, vähemalt 1 2–5 hüdro- >5 hüdro-
veekogumis hüdroenergia hüdroelektrijaa elektrijaama või elektrijaama või
tootmine puudub m või 4-5 paisu, 6-10 paisu, vesi >10 paisu või
vesi paisudest paisudest paisust
allavoolu allavoolu allavoolu vesi
olemas olemas puudub
Maaparandussüsteemiga Maaparandus- 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,75 ≥0,76
kattuvuse hinnang süsteemi
eesvooluga
kattuva
voolusängi
osakaal
Kvaliteedielement: tõkestamatus
Tõkestamatus paisudega Paisude arv 0 mistahes kaladele 1-2 kaladele 3–5 kaladele ≥6 kaladele
veekogumis paisud ületamatud või ületamatut või ületamatut või ületamatut või
puuduvad raskesti raskesti raskesti raskesti
ületatavad paisud ületatavat paisu ületatavat paisu ületatavat paisu
puuduvad
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb
vastav klass klass
väärtus
Kvaliteedielement: morfoloogia
Looklevustegur – 1,7 >1,51 1,50–1,30 1,29–1,21 1,20–1,10 1,0
Kalda veekaitsevööndi Põllumaa ja 0 0 ≤0,04 0,05–0,10 0,11–0,25 ≥0,26
looduslikkus kõvakattega
alade osakaal
kalda
veekaitse-
vööndi
pindalast
Peamise voolusängi Sidusa 1 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1
kaldajoone
sidusus lammialadega
osakaal kogu
kaldajoone
pikkusest
Hüdromorfoloogiliste – – 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1
kvaliteedinäitajate ÖKS
Keskkonnaministri ……… 2020. a määrus nr……..
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 5
Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste
kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi
Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses (sulgudes on kvaliteedinäitaja rahvusvaheliselt kasutatav nimi):
ASPT – taksoni keskmine tundlikkus (Average Score Per Taxon);
DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks (Danish Stream Fauna Index);
EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera);
IPS – ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (Indicé Polluosensitivité Specifique);
KVT – kaldaveetaimed;
LAFIEE – Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index);
Peipsi s. s. – Peipsi järve põhjaosa, Peipsi järv kitsamas tähenduses (sensu stricto);
rsLAFIEE – roosärje olemasolu kordajaga kohandatud Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index);
TDI – ränivetikate troofsusindeks (Trophic Diatom Index);
VST – veesisesed taimed;
ULT – ujulehtedega taimed;
UT – ujutaimed;
ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio – EQR);
WAT – ränivetikate Watanabe indeks.
Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele ja on esitatud tabelis esinemise järjekorras:
1 – hüdrofüüdid käesoleva tabeli tähenduses on veesisesed, ujulehtedega ja ujutaimed kokku;
2 – happelisusindeks (A) jäetakse suurselgrootute seisundi hindamisel arvesse võtmata karedaveelistel seisuveekogumitel eksperdiarvamuse alusel,
kui happelisusindeks on looduslikel põhjustel ebatüüpilise väärtusega;
3 – kasutades suurselgrootute seisundi hindepunkte määruse § 33 lõigete 2–5 järgi;
4 – roosärje (Scardinius erythrophthalmus) olemasolu korral kasutatakse kalastiku indeksit rsLAFIEE – roosärje olemasolu kordajaga kohandatud
Eesti järvede kalastiku indeks (Estonian Lake Fish Index);
5 – selgesti eristuvate veekihtide puudumise korral kasutatakse eksperdiarvamuse alusel vertikaalselt integreeritud proovi;
6 – suurselgrootute taksonirikkuse (T) ökoloogilise seisundiklassi võib eksperdiarvamuse alusel määrata kesiseks pehmeveelises looduslikult
toitainevaeses järves, kui taksonirikkus on võrdlustingimustest oluliselt suurem taimetoitainesisalduse järsu kasvu tõttu, mille põhjuseks on inimese
tegevus;
7 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel, kui eksperdiarvamuse kohaselt on lahnarohud või vesilobeelia veekogumile iseloomulikud;
8 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel, kui eksperdiarvamuse kohaselt on vahelduvaõiene vesikuusk veekogumile iseloomulik;
9 – kasutatakse veekogumi seisundi hindamisel ja seisundit parandavate tegevuste kavandamisel ning tõhususe hindamisel lisainfona (Võrtsjärve
fütoplankton);
10 – epifüüton – vetikatest pealiskasv suurtaimedel;
11 – suurtaimede koosluse seisundile hinnangu andmisel võetakse arvesse vaatlusaasta veetaset (Peipsi s. s. taimestik).
1. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Veekogutüüp S1: kalgiveeline järv
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Klorofülli a mikrogrammi/l 0,8–… ≤1,0 1,1–2,0 2,1–3,0 3,1–5 >5
sisaldus (0,5 m
sügavusel)
Fütoplanktoni – 1,6–… <2,0 2,0–4,0 4,1–7,0 >7 Väärtus
koondindeks täpsustamata
Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,8 0,7–0,6 0,5–0,4 0,3–0,2 <0,2
indeks J
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Kvaliteedielement: suurtaimed
Taimekooslus Tähtsamad – Väärtus Mändvetikad Ujuv penikeel Ujutaimed = Väärtus
(= tähendab hüdrofüütide1 täpsustamata (Chara) = (Potamogeton kardheinad täpsustamata
kodominantsust või taksonid vesiherned natans), (Ceratophyll
alternatiivi) ohtruse (Utricularia), kardheinad um),
järjekorras sammaltaimed (Ceratophyllum), ujuv penikeel
kogu järves; (Bryophyta), särjesilmad (Potamogeto
kõrgemate männas- (Ranunculus), n natans)
taksonite vesikuusk ujulehtedega
korral liigid (Myriophyllum taimed,
kokku arvatult verticillatum) mändvetikad
(Chara),
ujutaimed
Taimekoosluse – – – 0,70 0,50 0,30 –
ÖKS
Mändvetikate Braun- Väärtus 3–5 1-2 0 Väärtus
(Chara) suhteline Blanquet´ täpsustamata täpsustamata
ohtrus VST rühmas skaalas (0–5)
Mändvetikate – – – 0,70 0,50 0,30 –
suhtelise ohtruse
ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Kardheina Braun- – Väärtus 1 2–3 4–5 Väärtus
(Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata täpsustamata
või haneheina skaalas (0–5).
(Zannichellia) Valitakse neist
suhteline ohtrus ohtraima
VST rühmas või taksoni
ujutaimede hinnang
(vesilääts, lemled,
kilbukas) suhteline
ohtrus
ULT & UT rühmas
Kardheina või – – – 0,70 0,50 0,30 –
haneheina suhtelise
ohtruse ÖKS
Suurte skaalas 1–5 – Väärtus 1 2–3 4–5 Väärtus
niitrohevetikate (ka täpsustamata täpsustamata
epifüütsete
vetikate) rohkus
Suurte – – – 0,70 0,50 0,30 0
niitrohevetikate
ohtruse ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Suurselgrootute - 28 ≥26 25–22 21–17 16–6 <6
taksonirikkus
Suurselgrootute - 5 ≥5 4 3 2-1 0
tundlike taksonite
arv (EPT)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Suurselgrootute - 2,8 ≥2,5 2,4–2,2 2,1–1,7 1,6–0,6 <0,6
Shannoni
taksonierisus (H)
Suurselgrootute - 5,8 ≥5,3 5,2–4,7 4,6–3,5 3,4–1,2 <1,2
ASPT (taksoni
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute - 7 >6 6 4–5 3–2 <2
happelisusindeks
(A)2
Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
3
määrangu ÖKS
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
3
määrangu ÖKS
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
Kalastiku LAFIEE4 – 1,3–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Veekogutüüp S2: vee keskmise karedusega madal järv
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Veesamba mikro- 8 ≤10 11–20 21–30 31–50 >50
klorofülli a sisaldus grammi/l
(kolme
limnoloogilise kihi
keskmine) 5
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuse poolest üks liik domineerivad
kooslus on enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest
võrdne, ei ole liiki (>80%) arvukuselt (> perekondade
võimalik 80%) Microcystis,
eristada kindlaid Aphanizomenon,
dominante Radiocystis,
Planktothrix,
Limnothrix,
Woronichinia,
Anabaena
esindajad või
rohevetikatest
Chlorococcales
ning klorofülli a
sisaldus on >20
mikrogrammi/l
Fütoplanktoni – 2,8–… ≤3,5 3,6–6,0 6,1–9,0 >9,0 Väärtus
koondindeks täpsustamata
Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
indeks J
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurtaimed
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Taimekooslus Tähtsamad – Sammaltaimed Mändvetiktaime Kardheinad Ujutaimed = Väärtus
(= tähendab hüdrofüütide1 (Bryophyta), d (Charophyta) (Ceratophyllum) = ujulehtedega täpsustamata
kodominantsust või taksonid mändvetiktaime = penikeeled2 särjesilmad taimed =
alternatiivi) ohtruse d (Charophyta), (Potamogeton), (Ranunculus) = kardhein
järjekorras penikeeled2 sammaltaimed ujulehtedega
kogu järves; (Potamogeton) (Bryophyta) = taimed,
kõrgemate vesikatkud vesikuused
taksonite (Elodea) = (Myriophyllum)=
korral liigid vesikuused ujutaimed =
kokku arvatult (Myriophyllum) penikeeled
= kardheinad (Potamogeton) =
(Ceratophyllum mändvetiktaimed
) (Charophyta)
Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ÖKS
Kaelus-penikeele Braun- ≥4 2–3 1 0 Väärtus
Potamogeton Blanquet´ täpsustamata
perfoliatus või skaalas (0–5).
läik-penikeele Mõlema
P.lucens suhteline esinemisel
ohtrus VST rühmas ohtrama
hinnang
Kaelus-või läik- – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
penikeele ohtruse
ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Mändvetiktaimede Braun- 3 4–5 2 0 Väärtus
või sammalde Blanquet´ täpsustamata
liikide suhteline skaalas (0–5).
ohtrus VST rühmas Mitme
esinemisel
ohtraima
hinnang
Mändvetiktaimede – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
või sammalde
ohtruse ÖKS
Kardheina Braun- 0–5 0 1–2 3 4–5 Väärtus
(Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata
või ujutaimede skaalas (0–5).
ohtrus VST Mitme
või ULT & UT esinemisel
rühmas ohtraima
hinnang
Kardheina või – – 1,00 0,70 0,5 0,3 Väärtus
ujutaimede ÖKS täpsustamata
Suurte (ka skaalas 0–5 0–5 0 1 1-2 3–4 5
epifüütsete)
niitrohevetikate
rohkus
Suurte niitvetikate – – 1,0 0,7 0,5 0,3 0
ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Suurselgrootute - 35 >32 (taimestik) 32–28 27–21 (taimestik) <21 Väärtus
taksonirikkus (taimesti >24 (liiv ja (taimestik) 21–16 (liiv ja (taimestik) täpsustamata
k) kivid) 24–22 (liiv ja kivid) <16 (liiv ja
27 (liiv kivid) kivid)
ja kivid)
Suurselgrootud - 6 >5 (taimestik) 5 (taimestik) 4 (taimestik) <4 Väärtus
tundlike taksonite (taimesti >8 (liiv ja kivid) 8–7 (liiv ja 6–5 (liiv ja kivid) (taimestik) täpsustamata
arv (EPT) k) kivid) <5 (liiv ja
9 (liiv ja kivid)
kivid)
Suurselgrootute - 3,1 >2,8 (taimestik) 2,8–2,4 <2,4–1,8 <1,8 Väärtus
Shannoni (taimesti >1,7 (liiv) (taimestik) (taimestik) (taimestik) täpsustamata
taksonierisus (H) k) >2,4 (kivid) 1,7–1,5 (liiv) <1,5–1,1 (liiv) <1,1 (liiv)
1,9 (liiv) 2,4–2,1 (kivid) <2,1–1,6 (kivid) <1,6 (kivid)
2,6
(kivid)
Suurselgrootute - 5,7 >5,1 (taimestik 5,1–4,5 <4,5–3,4 <3,4 Väärtus
ASPT(taksoni (taimesti ja liiv) (taimestik ja (taimestik ja liiv) (taimestik ja täpsustamata
keskmine k ja liiv) >5,7 (kivid) liiv) <5,1–3,8 (kivid) liiv)
tundlikkus) 6,3 5,7–5,1 (kivid) <3,8 (kivid)
(kivid)
Suurselgrootute - 7 >6 (taimestik ja 6 (taimestik ja 5–4 (taimestik ja <4 (taimestik Väärtus
happelisusindeks (taimesti liiv) liiv) liiv) ja liiv) täpsustamata
(A) k ja liiv) >7 (kivid) 7–6 (kivid) 5 (kivid) <5 (kivid)
8 (kivid)
Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS3
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
määrangu ÖKS3
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
Kalastiku LAFIEE – 1,4–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
4
Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Veekogutüüp S3: vee keskmise karedusega sügav järv
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Veesamba mikrogrammi/l 8–… ≤10 11–20 21–40 41–50 >50
klorofülli a sisaldus
(kolme
limnoloogilise kihi
keskmine )5
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuse poolest üks liik tsüanobakteritest
kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib domineerivad
võrdne, pole liiki (>80%) arvukuselt (> perekondade
võimalik 80 %) Microcystis,
eristada kindlaid Aphanizomenon,
dominante Radiocystis,
Planktothrix,
Limnothrix,
Woronichinia,
Anabaena
esindajad või
rohevetikatest
Chlorococcales
ning klorofülli a
sisaldus on >20
mikrogrammi /l )
Fütoplanktoni – 3,2–… ≤4,0 3,9–6,5 6,6–10 >10 Väärtus
koondindeks täpsustamata
Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
indeks J
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurtaimed
Veesisese m 5–0 ≥4,1 4,0–3,1 3,0–1,7 1,6–1,0 <1,0
taimestiku suurim
sügavuspiir
Veesisese – – 1,0 0,7 0,5 0,3 0
taimestiku
sügavuspiiri ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Taimekooslus Tähtsamad Sammaltaimed Mändvetiktaime Särjesilmad Kardheinad puuduvad
(= tähendab hüdrofüütide1 (Bryophyta) = d (Charophyta) (Ranunculus), (Ceratophyll
kodominantsust või taksonid Mändvetiktaime = penikeeled kardheinad um),
alternatiivi) ohtruse d (Charophyta), (Potamogeton), (Ceratophyllum), särjesilmad
järjekorras penikeeled sammaltaimed penikeeled (Ranunculus)
kogu järves; (Potamogeton) (Bryophyta), (Potamogeton), , ujutaimed
kõrgemate vesikuused mändvetiktaimed
taksonite (Myriophyllum) (Charophyta)
korral liigid = vesikatkud
kokku arvatult (Elodea)
Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 0
ÖKS
Kaelus-penikeele Braun- 3 4–5 1–2 0 Väärtus
Potamogeton Blanquet´ täpsustamata
perfoliatus või skaalas
läik-penikeele (0–5). Mitme
P.lucens suhteline esinemisel
ohtrus VST rühmas ohtraima
hinnang
Kaelus-või läik- – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
penikeele ohtruse
ÖKS
Mändvetiktaimede Braun- 3 4–5 1–2 0 Väärtus
(Charophyta) Blanquet´ täpsustamata
suhteline ohtrus skaalas
VST rühmas (0–5). Mitme
esinemisel
ohtraima
hinnang
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Mändvetiktaimede – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ohtruse ÖKS
Kardheina Braun- 0 1–2 3 4–5 Väärtus
(Ceratophyllum) Blanquet´ täpsustamata
või ujutaimede skaalas (0–5)
ohtrus VST või
ULT & UT rühmas
Kardheina või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ujutaimede ohtruse
ÖKS
Suurte (ka skaalas 0–5 0 1 1–2 3–4 5
epifüütsete)
niitrohevetikate
rohkus
Suurte – – 1,00 0,70 0,50 0,30 0
niitrohevetikate
ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Suurselgrootud – 35 >32 (taimestik) 32–28 27–21 (taimestik) <21 Väärtus
taksonirikkus (taimesti >24 (liiv ja (taimestik) 21–16 (liiv ja (taimestik) täpsustamata
k) kivid) 24–22 (liiv ja kivid) <16 (liiv ja
27 (liiv kivid) kivid)
ja kivid)
Suurselgrootute – 6 >5 (taimestik) 5 (taimestik) 4 (taimestik) <4 Väärtus
tundlike taksonite (taimesti >8 (liiv ja kivid) 8–7 (liiv ja 6–5 (liiv ja kivid) (taimestik) täpsustamata
arv (EPT) k) kivid) <5 (liiv ja
9 (liiv ja kivid)
kivid)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Suurselgrootute – 3,1 >2,8 (taimestik) 2,8–2,4 <2,4–1,8 <1,8 <1,8 (taimestik)
Shannoni (taimesti >1,7 (liiv) (taimestik) (taimestik) (taimestik) <1,1 (liiv)
taksonierisus (H) k) >2,4 (kivid) 1,7–1,5 (liiv) <1,5–1,1 (liiv) <1,1 (liiv) <1,6 (kivid)
1,9 (liiv) 2,4–2,1 (kivid) <2,1–1,6 (kivid) <1,6 (kivid)
2,6
(kivid)
Suurselgrootute – 5,7 >5,1 (taimestik 5,1–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4 (taimestik ja
ASPT (taksoni (taimesti ja liiv) (taimestik ja (taimestik ja liiv) (taimestik ja liiv)
keskmine k ja liiv) >5,7 (kivid) liiv) <5,1–3,8 (kivid) liiv) <3,8 (kivid)
tundlikkus) 6,3 5,7–5,1 (kivid) <3,8 (kivid)
(kivid)
Suurselgrootud – 7 >6 (taimestik ja 6 (taimestik ja 5–4 (taimestik ja <4 (taimestik <4 (taimestik ja
happelisusindeks (taimesti liiv) liiv) liiv) ja liiv) liiv)
(A) k ja liiv) >7 (kivid) 7–6 (kivid) 5 (kivid) <5 (kivid) <5 (kivid)
8 (kivid)
Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS3
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
määrangu ÖKS3
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Kvaliteedielement: kalastik
Kalastiku LAFIEE – 1,4–0 ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
4
Kalastiku LAFIEE – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Veekogutüüp S4: pehme veega tumedaveeline järv
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Pinnakihi klorofülli mikrogrammi/l 8–… ≤10 11–20 21–30 >30 Väärtus
a sisaldus (0,5 m täpsustamata
sügavusel)
Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuselt üks liik domineerivad
kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest
võrdne, pole liiki (>80%) arvukuselt perekondade
võimalik (> 80 %) Microcystis,
eristada kindlaid Aphanizomenon,
dominante Radiocystis,
Planktothrix,
Limnothrix,
Woronichinia,
Anabaena
esindajad või
rohevetikatest
Chlorococcales
ning klorofülli a
sisaldus on >20
mikrogrammi/l
Fütoplanktoni – 1,6–… ≤2,0 2,1–4,0 4,1–7,0 >7,0 Väärtus
koondindeks täpsustamata
Pielou ühtluse – 1–0 ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
indeks J
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurtaimed
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Taimekooslus tähtsamate – Väärtus turbasambla domineerivad ebamäärane, Väärtus
hüdrofüüdirüh täpsustamata domineerimiseg ULT ja UT domineerivad täpsustamata
made (VST, a kooslus (VST, UT
ULT ja UT) ULT ja UT
kirjeldus puudub)
tähtsuse
järjekorras
Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – 0,80 0,60 0,40 0,20 –
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Suurselgrootute – 16 >14 14–13 12–10 <10 Väärtus
taksonirikkus4 täpsustamata
Suurselgrootute – 4,5 >4 4 3 <3 Väärtus
tundlike taksonite täpsustamata
arv (EPT)
Suurselgrootute – 2,3 >2 2–1,8 <1,8–1,4 <1,4 <1,4
Shannoni
taksonierisus (H)
Suurselgrootute – 6,7 >6 6–5,3 <5,3–4 <4 Väärtus
ASPT( taksoni täpsustamata
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – 1 0–1 2–3 4–5 >5 Väärtus
happelisusindeks täpsustamata
(A)
Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
3
määrangu ÖKS
(5 kvaliteedinäitaja
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
alusel)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
3
määrangu ÖKS
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Veekogutüüp S5: pehme veega heledaveeline järv
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Veesamba mikrogrammi/l 8–… ≤9,9 10–20 21–30 >30 Väärtus
klorofülli a sisaldus täpsustamata
(kolme
limnoloogilise kihi
keskmine)
Fütoplanktoni – – liikide arvukus Väärtus arvukuses üks liik domineerivad
kooslus enam-vähem täpsustamata domineerivad 3–5 domineerib tsüanobakteritest
võrdne, pole liiki (>80%) arvukuses perekondade
võimalik (> 80 %) Microcystis,
eristada kindlaid Aphanizomenon,
dominante Radiocystis,
Planktothrix,
Limnothrix,
Woronichinia,
Anabaena
esindajad või
rohevetikatest
Chlorococcales
ning klorofülli a
sisaldus on
<20
mikrogrammi/l
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Fütoplanktoni – 1,6–… <2,0 2,0–4,0 4,1–7,0 >7,0 Väärtus
koondindeks täpsustamata
Fütoplanktoni – – 0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,20 –
koondindeksi ÖKS
Pielou ühtluse – 0–1 ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
indeks J
Fütoplanktoni ÖKS – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,10
Kvaliteedielement: suurtaimed
Sammalde m 8,0–0 ≥7,1 7–4 4,1–2 <2 Väärtus
sügavuspiir (ainult täpsustamata
järvedes keskmise
sügavusega >3m)
Sammalde – – 0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,20 –
sügavuspiiri ÖKS
Taimekooslus Tähtsamad – Vesilobeelia Lahnarohud ULT, ujulehtedeta Vees taimed Väärtus
(= tähendab hüdrofüütide1 (Lobelia (Isoëtes) = penikeeled puuduvad või täpsustamata
kodominantsust või taksonid dortmanna), vesilobeelia (Potamogeton), on
alternatiivi) ohtruse lahnarohud (Lobelia vesikatkud ujulehtedega
järjekorras (Isoëtes) = dortmanna), = (Elodea),
kogu järves; sammaltaimed vahelduvaõiene sammaltaimed
kõrgemate (Bryophyta), vesikuusk (Bryophyta),
taksonite vahelduvaõiene (Myriophyllum lahnarohud
korral liigid vesikuusk alterniflorum), (Isoëtes),
kokku arvatult (Myriophyllum = nitellid vesilobeelia
alterniflorum) (Nitella) = õrn (Lobelia
mänd-vetikas dortmanna)
(Chara
delicatula)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ÖKS
Lahnarohtude Braun- – 5 3–4 1–2 0 Väärtus
(Isoëtes) või Blanquet´ täpsustamata
vesilobeelia skaalas (0–5)
(Lobelia Mõlema
dortmanna) esinemisel
suhteline ohtrus ohtrama
VST rühmas7 hinnang
Lahnarohtude või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
vesilobeelia ÖKS
Vahelduvaõiese Braun- – 3–4 5 1–2 0 Väärtus
vesikuuse Blanquet´ täpsustamata
(Myriophyllum skaalas (0–5)
alterniflorum)
suhteline ohtrus
VST rühmas8
Vahelduvaõiese – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
vesikuuse ÖKS
Vesikatku (Elodea) Braun- – 0 1 2–3 VST Väärtus
või ujulehtedeta Blanquet´ puuduvad täpsustamata
penikeelte skaalas (0–5)
(Potamogeton)
ohtrus VST rühmas
Vesikatku või – – 1,00 0,70 0,50 0,30 Väärtus
ujulehtedeta täpsustamata
penikeelte ohtruse
ÖKS
Suurte (ka Braun- – 0 1–2 3 4 Väärtus
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
epifüütsete) Blanquet´ täpsustamata
niitrohevetikate skaalas 0–5
rohkus
Suurte – – 1,00 0,70 0,50 0,30 Väärtus
niitrohevetikate täpsustamata
ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 0,1
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Suurselgrootute – ≤22 >20 20–18 17–13 <13 Väärtus
taksonirikkus11 täpsustamata
Suurselgrootute – ≤7 >6 6 5–4 <4 Väärtus
tundlike taksonite täpsustamata
arv (EPT)
Suurselgrootute – ≤2,7 >2,5 2,5–2,2 <2,2–1,6 <1,6 Väärtus
Shannoni täpsustamata
taksonierisus (H)
Suurselgrootute – ≤6,3 >5,7 5,7–5,1 <5,1–3,8 <3,8 Väärtus
ASPT (taksoni täpsustamata
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – 5 5 4 või 6 3 või 7 <3 või >7 Väärtus
happelisusindeks täpsustamata
(A)
Suurselgrootute – – ≥0,88 0,87–0,72 0,71–0,40 0,39–0,24 ≤0,23
määrangu ÖKS3
(5 kvaliteedinäitaja
alusel)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
määrangu ÖKS3
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
(4 kvaliteedinäitaja
alusel)
Veekogutüüp S6: Võrtsjärv
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Veesamba mikrogrammi/l 19,2–… ≤25 26–40 41–50 51–65 >65
klorofülli a sisaldus
Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,5 0,49–0,3 0,29–0,16 <0,16
sisalduse ÖKS
Ränivetikate g/m3 – ≤2 2,1–7,0 7,1–13 13,1–19 >19
biomass
(mõõdetud
septembris)6
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,51–0,30 <0,30
ÖKS =IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS = WAT
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31
ÖKS = (100-TDI
)/65
Fütobentose ÖKS – – ≥0,83 0,82 – 0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine, kivise põhjasubstraadiga litoraali elupaik)
Suurselgrootute – ≤16,5 >15 15–13 12–10 <10 <10
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
taksonirikkus
Suurselgrootute – ≤6,5 >6 6–5 4 <4 <4
tundlike taksonite
arv (EPT)
Suurselgrootute – ≤1,7 >1,5 1,5–1,4 <1,4–1 <1 <1
Shannoni
taksonierisus (H)
Suurselgrootute – ≤5,6 >5 5–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4
ASPT (taksoni
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
määrangu ÖKS3
(4 kvaliteedi-
näitaja korral)
Veekogutüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Lämmijärv ja Pihkva järv)
Kvaliteedielement: fütoplankton (integraalsete proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)
Klorofülli a mikrogrammi/l 5,0–… ≤6 6,1–13 13,1–37 37,1–75 >75
sisaldus
Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
sisalduse ÖKS
Fütoplanktoni mg/l 2–… ≤2,6 2,7–6,4 6,5–16,1 16,2–37 >37
biomass
Fütoplanktoni – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
biomassi ÖKS
Sinivetikate % – 6–… ≤7 8–37 38–70 71–90 >90
biomassis
(mõõdetud juulis–
septembris)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Sinivetikate % – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Veekogutüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.)
Kvaliteedielement: fütoplankton (integraalsete proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)
Klorofülli a mikrogrammi/l 2,6–… ≤3,0 3,1–8,0 8,1–20,0 20,1–38,0 >38,0
sisaldus
Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
sisalduse ÖKS
Fütoplanktoni mg/l 0,9–… ≤1,0 1,1–2,6 2,7–9,4 9,5–17,3 >17,3
biomass
Fütoplanktoni – – ≥0,9 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
biomassi ÖKS
Sinivetikate % % 2,6–… ≤3,0 3,1–20,9 21,0–60,9 61,0–82,0 >82,0
biomassis
(mõõdetud juulis–
septembris)
Sinivetikate % – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik
Kvaliteedi allelement: fütobentos
Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5 <5,5
Fütobentose IPS – – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,51–0,30 <0,30
ÖKS = IPS /18,2
Fütobentos WAT – 18,7–0 ≥15,9 15,8–12,2 12,1–9,3 9,2–5,6 <5,6
Fütobentos WAT – – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,50 0,49–0,30 <0,30
ÖKS = WAT
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
/18,7)
Fütobentos TDI – 35–100 ≤46 45–59 60–67 68–80 81–100
Fütobentose TDI – – ≥0,80 0,79–0,61 0,60–0,51 0,50–0,31 <0,31
ÖKS = (100-TDI
)/65
Fütobentose ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,64 0,63–0,50 0,49–0,30 <0,30
Veekogutüüp S7-1: Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa(Lämmijärv ja Pihkva järv) ja
Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.)
Kvaliteedi allelement: suurtaimed
Taimekooslus11 tähtsamate madalakasvulin madalakasvulin laialdane roostik, veesisesed veesisene
hüdrofüüdi- e e mis ulatub 1 m taimed paksu taimestik puudub.
rühmade kaldaveetaimest kaldaveetaimest sügavuseni ja määriva
(VST, ULT ja ik (alsid ik vaheldub enamgi, epifüütoniga1
0
UT) kirjeldus Eleocharis, load rootukkadega amfiibseid ja , sageli ka
Juncus) ja (Phragmites madalakasvulisi suuri
amfiibsed liigid australis) ja liike vähe või need niitvetikaid.
– kaartulikas kaislaga puuduvad, Rohke
(Ranunculus (Schoenoplectus pilliroole ristlemmel
reptans), väike lacustris), (Phragmites (Lemna
konnarohi amfiibseid liike australis) ja trisulca),
(Alisma esineb kohati, järvkaislale väikestes
gramineum), veesiseses (Schoenoplectus soppides
hein-penikeel taimestikus lacustris) lisandub kardhein
(Potamogeton valitsevad ahtalehine (Ceratophyll
gramineus), fertiilsed hundinui (Typha um
nõelalss kaelus- ja angustifolia), demersum),
(Eleocharis kamm-penikeel mändvetikaid hulgajuurine
acicularis). (Potamogeton pole, kohati vesilääts
Veesisestest perfoliatus ja kaelus-penikeel. (Spirodela
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
liikidest P.pectinatus ), Paiguti märgataval polyrhiza),
peamine kaelus- hajusalt hulgal karevetikat kõõluslehe
penikeel mändvetikaid (Cladophora (Sagittaria
(Potamogeton (peamiselt glomerata) jt sagittifolia)
perfoliatus), Chara kõrgemate taimede massid,
madalatel contraria). küljes, epifüüton10 kollane
kivistel aladel Epifüütonit10 võrdlemisi rohke, vesikupp
sage niitjas tagasihoidlikult sage Gloeotrichia (Nuphar
penikeel – taimed ei pisum, taimed lutea). Vee
(Potamogeton määri käsi. limased, all
filiformis). veesisestel kasvavatest
Epifüüton10 taimedel vähe liikidest vaid
palja silmaga õisikuid. kardhein
peaaegu (Ceratophyll
nähtamatu. um).
Taimekoosluse – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
ÖKS
Suurtaimede ÖKS – – 1,00 0,70 0,50 0,30 –
Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.)
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine, kivise põhjasubstraadiga litoraali elupaik)
Suurselgrootute – ≤16,5 >15 15–13 12–10 <10 <10
taksonirikkus
Suurselgrootute – ≤6,5 >6 6–5 4 <4 <4
tundlike taksonite
arv (EPT)
Suurselgrootute – ≤1,7 >1,5 1,5–1,4 <1,4–1 <1 <1
Shannoni
taksonierisus (H)
Suurselgrootute – ≤5,6 >5 5–4,5 <4,5–3,4 <3,4 <3,4
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
ASPT (taksoni
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 ≥0,19
määrangu ÖKS3
(4 kvaliteedi-
näitaja korral)
Veekogutüüp S8: rannajärved
Kvaliteedielement: fütoplankton (analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)
Klorofülli a mikrogrammi/l 4–… ≤5 5,1–15 15,1–25 >25 Väärtus
sisaldus täpsustamata
Klorofülli a – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
sisalduse ÖKS
Kvaliteedielement: suurtaimed
Kareda mändvetika Braun- – 5–4 3 2–1 0 Väärtus
(Chara aspera) Blanquet` täpsustamata
suhteline ohtrus skaalas 0–5
VST rühmas
Kareda mändvetika – – 1,00 0,7 0,5 0,3 –
ÖKS
Ruuge mändvetika Braun- 5–4 3–2 1 0 Väärtus
Chara tomentosa Blanquet` täpsustamata
suhteline ohtrus skaalas 0–5
VST rühmas
Ruuge mändvetika – – 1,00 0,7 0,5 0,3 –
ÖKS
Hariliku vesiherne Braun- – 5 3–4 1–2 Väärtus Väärtus
(Utricularia Blanquet` täpsustamata täpsustamata
vulgaris) suhteline skaalas 0–5
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
ohtrus VST rühmas
(paepõhjalistes
settevaestes
järvedes)
Hariliku vesiherne – – 1,00 0,7 0,5 – –
ÖKS
Mõõkrohu Braun- 5–4 3 2–1 0 Väärtus
(Cladium Blanquet` täpsustamata
mariscus) suhteline skaalas 0–5
ohtrus KVT
rühmas
Mõõkrohu ÖKS – – 1,00 0,7 0,5 0,3 –
Suurtaimede ÖKS – – ≥0,8 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Kvaliteedielement: suurselgrootud (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Suurselgrootute – ≤23 >21 21–18 17–14 <14 Väärtus
taksonirikkus täpsustamata
Suurselgrootute – ≤5 >4 4–3 2 <2 Väärtus
Tundlike taksonite täpsustamata
arv (EPT)
Suurselgrootute – ≤2,5 >2,2 2,2–2 <2–1,5 <1,5 Väärtus
Shannoni täpsustamata
taksonierisus (H)
Suurselgrootute – ≤5,8 >5,3 5,3–4,7 <4,7–3,5 <3,5 Väärtus
ASPT(taksoni täpsustamata
keskmine
tundlikkus)
Suurselgrootute – – ≥0,86 0,85–0,70 0,69–0,40 0,39–0,20 0,1
3
määrangu ÖKS
(4 kvaliteedi-
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1-0 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
näitaja korral)
2. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Veekogutüüp S1: kalgiveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 7–8,5 7–8,5 Väärtus Väärtus Väärtus <7 või >8,5
täpsustamata täpsustamata täpsustamata
pH ÖKS – – 0,9 – – – 0,2
Lämmastikusisaldus mg/l 1,1 ≤1,5 1,6–2,5 2,6–3,5 3,6–4,5 >4,5
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,008 ≤0,010 0,011–0,020 0,021–0,030 0,031–0,050 ≥0,051
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 7 ≥6 5,9–4,0 3,9–3 2,9–2 <2
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,83 0,82–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S2: vee keskmise karedusega madal järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 7–8 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9 või 6–6,9 Väärtus <6 või >9
täpsustamata
pH ÖKS – – 0,8 0,6 0,4 – 0,2
Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,50 0,51–1,00 1,01–1,50 1,51–2,00 ≥2,01
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 3,8 >3,1 3–2 1,9–1,0 9,9–0,5 <0,5
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S3: vee keskmise karedusega sügav järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 7,0–8,0 7,0–8,0 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9,0 või <6 või >9
6,0–6,9
pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 <0,2
Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,50 0,51–1,00 1,01–1,50 1,51–2,00 ≥2,01
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 3,8 >3,1 3–2 1,9–1,0 9,9–0,5 <0,5
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Metalimnioni paksus m – >5 5–3,6 3,5–2,6 2,5–2,0 <2
või algussügavus või või
suvisel metalimnion metalimnion
stagnatsiooniperioodil algab algab vahetult
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
(juulis-augustis) sügavamal kui enne veekogu
8 meetrit põhja
Metalimnioni ÖKS – – 0,9 0,7 0,5 0,30 0,10
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S4: pehme veega tumedaveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 3–7,7 3–7,7 – >7,7 – –
pH ÖKS – – 0,9 – 0,4 – –
Lämmastikusisaldus mg/l 0,50 ≤0,59 0,60–0,90 0,91–1,20 1,21–1,50 ≥1,51
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – 0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,020 ≤0,030 0,031–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S5: pehme veega heledaveeline järv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 5,5–7,0 5,5–7,0 6,9–7,5 7,6–8,0 8,1–8,5 ≥8,4 või ≤ 5,4
pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1
Lämmastikusisaldus mg/l 0,18 ≤0,2 0,21–0,50 0,51–0,80 0,81–1,10 ≥1,20
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,008 ≤0,010 0,011–0,020 0,021–0,040 0,041–0,060 ≥0,061
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 6 ≥5,1 5,0–3,0 2,9–2 1,9–1,0 ≤0,9
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S6: Võrtsjärv (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
pH pH ühik 7,0–8,0 7,0–8,0 8,1–8,3 8,4–8,8 8,9–9,0 <7,0 või >9,0
pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1
Lämmastikusisaldus mg/l 0,80 ≤0,88 0,89–1,63 1,64–2,30 2,31–3,00 ≥3,10
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,030 ≤0,035 0,036–0,060 0,061–0,090 0,091–0,120 ≥0,121
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 1,1 ≥0,9 0,8–0,7 0,6–0,5 0,5–0,4 ≤0,3
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S7-1: Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa (Lämmijärv ja Pihkva järv)
pH pH ühik 7,0–7,6 7,0–7,6 7,7–8,0 8,1–8,3 8,4–9,0 <7,0 või >9,0
pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1
Lämmastikusisaldus mg/l 0,45 ≤0,49 0,50–0,72 0,73–1,29 1,30–1,69 ≥1,7
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,024 ≤0,030 0,031–0,050 0,051–0,085 0,086–0,135 ≥0,135
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 2,5 ≥2,0 1,9–1,5 1,4–1,0 0,9–0,7 ≤0,6
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,85 0,84–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Veekogutüüp S7-2: Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa (Peipsi s. s.)
pH pH ühik 7,0–7,7 7,0–7,7 7,8–8,1 8,2–8,3 8,4–9,0 <7,0 või >9,0
pH ÖKS – – 0,9 0,6 0,4 0,2 0,1
Lämmastikusisaldus mg/l 0,27 ≤0,30 0,31–0,51 0,52–0,89 0,90–1,39 ≥1,40
(Nüld)
Lämmastikusisalduse – – ≥0,90 0,89–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
ÖKS
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,015 ≤0,017 0,018–0,025 0,026–0,049 0,050–0,079 ≥0,080
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
Secchi ketta nähtavus m 4,4 ≥3,5 3,4–2,5 2,4–1,5 1,4–1,0 ≤0,9
Secchi ketta – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
nähtavuse ÖKS
Füüsikalis-keemiliste – – ≥0,88 0,87–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
üldtingimuste ÖKS
Veekogutüüp S8: rannajärved (analüüsitud proovide aritmeetiline keskmine)
Fosforisisaldus (Püld) mg/l 0,014 ≤0,015 0,016–0,030 0,031–0,045 0,046–0,064 ≥0,065
Fosforisisalduse ÖKS – – ≥0,90 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 <0,20
3. Maismaa seisuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb
vastav klass klass
väärtus
Veekogutüübid S1, S2, S3, S4, S8
Ühe uuringuala seisundiklassi hindepunktid
Veerežiimi hindepunktid 20 20–22 23–26 27–30 31–36 37–40
inimtekkelised
muutused
Kaldavööndi hindepunktid 11 11–13 14–17 18–21 22–27 28–31
looduslikkus
Kalda-ala hindepunktid 3 3 4–5 6–7 8–9 10
looduslikkus
Litoraali hindepunktid 7 7 8–9 10–11 12–13 14–15
looduslikkus
Inimmõju tugevus hindepunktid 25 25–28 29–33 34–40 41–48 49–75
Veekogumi hüdromorfoloogiliste uuringualade seisundiklassi hindepunktide summa
Hüdromorfoloogilise seisundiklassi 4 4–6 7–9 10–12 13–17 18–20
seisundi hindepunktid
koondhinnangu
hindepunktid 4
uuringualaga seire
korral
Hüdromorfoloogilise seisundiklassi 10 10–14 15–22 23–30 31–42 43–50
seisundi hindepunktid
koondhinnangu
hindepunktid 10
uuringualaga seire
korral
Hüdromorfoloogilise – – 1 0,7 0,5 0,2 0,1
seisundi
koondhinnangu
ÖKS
Põhjasette hinnang
Veekogutüüp S8: rannajärv
Orgaanikarikka sette cm 7 <15 – 15 – ≥20
paksus avavee osas
Orgaanikarikka sette – – 0,9 – 0,5 – 0,1
paksus ÖKS
Domineeriv sete – mineraalne mineraalne – muda, – muda
mineraalne
Domineeriva sette – – 0,9 – 0,5 – 0,1
ÖKS
Keskkonnaministri …….. 2020. a määrus nr …..
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
Lisa 6
Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi
Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
EPI1 – Eesti põhjataimestiku indeks EPI1;
EPI2 – Eesti põhjataimestiku indeks EPI2;
EPIHPO – Eesti põhjataimestiku indeks EPIHPO;
EPIPCF – Eesti põhjataimestiku indeks EPIPCF;
ZKI2– zoobentose koosluse indeks ZKI2;
ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe.
Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele:
1 – ühikult milligramm/l üleminekul ühikule mikromooli/l tuleb üldlämmastikusisaldus korrutada 1000-ga ning jagada 14-ga ning üldfosforisisaldus
korrutada 1000-ga ning jagada 31-ga;
2 – kvaliteedinäitajat analüüsitakse integraalses proovis (1m, 5m, 10m).
1. Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi
(fütoplanktoni korral veekogumi kõikides seirepunktides ühe aasta jooksul ajavahemikus juuni – september võetud proovide mediaanväärtus, iga-aastases
seires olevatel veekogumitel viimase kuue aasta proovide aritmeetiline keskmine väärtus)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav väärtus
Veekogutüüp R1: Soome lahe kaguosa
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 2,5 ≤3,0 3,1–3,7 3,8–7,6 7,7–11,4 >11,4
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav väärtus
Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,45 ≤0,53 0,54–0,67 0,68–1,32 1,33–2,05 >2,05
Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,68 0,67–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Põhjataimestiku sügavuslevik m 10 ≥9,8 9,7–8,6 8,5–3,0 2,9–1,0 <1,0
Fucus spp. sügavuslevik m 5 ≥4,9 4,8–4,3 4,2–1,5 1,4–0,5 <0,5
Mitmeaastaste liikide osakaal % 85 ≥83 82–73 72–26 25–9 <9
üldbiomassis
Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,10 <0,10
Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – – ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,3 0,29–0,1 <0,10
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
Veekogutüüp R2: Pärnu laht
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 3,0 ≤3,6 3,7–4,5 4,6–9,1 9,2–13,6 >13,6
Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Kõrgemate taimede m 6 ≥5,4 5,3–4,5 4,4–3,3 3,2–1,8 <1,8
sügavuslevik
Oportunistlike liikide osakaal % 0 ≤8 9–19 20–35 36–56 >56
üldbiomassis
Põhjataimestiku EPIHPO 1 ≥0,90 0,89–0,75 0,74–0,55 0,54–0,30 <0,30
Põhjataimestiku EPIHPO ÖKS – – ≥0,90 0,89–0,75 0,74–0,55 0,54–0,30 <0,30
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
Veekogutüüp R3: Soome lahe lääneosa
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,8 ≤2,2 2,3–2,7 2,8–5,4 5,5–8,2 >8,2
Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,28 ≤0,34 0,35–0,42 0,43–0,84 0,85–1,26 >1,26
Fütoplanktoni ÖKS 2 – – ≥0,82 0,81–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav väärtus
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Põhjataimestiku sügavuslevik m 15 ≥14,7 14,6–12,9 12,8–4,5 4,4–1,5 <1,5
Fucus spp. sügavuslevik m 7 ≥6,9 6,8–6,0 5,9–2,1 2,0–0,7 <0,7
Mitmeaastaste liikide osakaal % 90 ≥88 87–77 76–27 26–9 <9
üldbiomassis
Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,1 <0,1
Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – – ≥0,98 0,97–0,86 0,85–0,30 0,29–0,1 <0,1
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
Veekogutüüp R4: Läänesaarte lääneosa
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,6 ≤1,9 2,0–2,4 2,5–4,8 4,9–7,1 >7,1
2
Fütoplanktoni biomass mg/l 0,29 ≤0,35 0,36–0,44 0,45–0,88 0,89–1,32 >1,32
2
Fütoplanktoni ÖKS – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Põhjataimestiku sügavuslevik m 15 ≥13,2 13,1–8,2 8,1–4,5 4,4–1,5 <1,5
Fucus spp. sügavuslevik m 7 ≥6,2 6,1–3,9 3,8–2,1 2,0–0,7 <0,7
Mitmeaastaste liikide osakaal % 80 ≥70 69–44 43–24 23–8 <8
üldbiomassis
Põhjataimestiku EPI1 – 1 ≥0,88 0,87–0,55 0,54–0,30 0,29–0,1 <0,1
Põhjataimestiku EPI1 ÖKS – ≥0,88 0,87–0,55 0,54–0,30 0,29–0,1 <0,1
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
Veekogutüüp R5: Väinameri
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 1,6 ≤1,9 2,0–2,4 2,5–4,8 4,9–7,1 >7,1
Fütoplanktoni biomass 2 mg/l 0,10 ≤0,12 0,13–0,15 0,16–0,30 0,31–0,45 >0,45
Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav väärtus
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Põhjataimestiku EPIPCF – 1 ≥0,80 0,79–0,50 0,49–0,30 0,29–0,10 <0,10
Põhjataimestiku EPIPCF – – ≥0,80 0,79–0,50 0,49–0,30 0,29–0,10 <0,10
ÖKS
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
Veekogutüüp R6: Liivi laht
Kvaliteedielement: fütoplankton
Klorofülli a sisaldus2 mikrog/l 2,0 ≤2,4 2,5–3,0 3,1–6,2 6,3–9,3 >9,3
Fütoplanktoni biomass2 mg/l 0,22 ≤0,27 0,28–0,33 0,34–0,67 0,68–1,00 >1,00
Fütoplanktoni ÖKS2 – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Kvaliteedielement: põhjataimestik
Põhjataimestiku sügavuslevik m 12 ≥10,9 10,8–8,4 8,3–3,6 3,5–1,2 <1,2
Fucus spp. sügavuslevik m 5 ≥4,6 4,5–3,5 3,4–1,5 1,4–0,5 <0,5
Põhjataimestiku EPI2 – 1 ≥0,91 0,90–0,70 0,69–0,30 0,29–0,10 <0,10
Põhjataimestiku EPI2 ÖKS – – ≥0,91 0,90–0,70 0,69–0,30 0,29–0,10 <0,10
Kvaliteedielement: suurselgrootud
Suurselgrootute ZKI2 – 0,74 ≥0,29 0,28–0,18 0,17–0,13 0,12–0,06 <0,06
Suurselgrootute ZKI2 ÖKS – – ≥0,39 0,38–0,24 0,23–0,17 0,16–0,08 <0,08
2. Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
(ajavahemikus juuni-september võetud proovide analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 vastav Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
väärtus
Veekogutüüp R1: Soome lahe kaguosa
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,25 ≤0,30 0,31–0,38 0,39–0,76 0,77–1,10 >1,10
(Nüld)1, 2
Üldlämmastikusisalduse – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
ÖKS 2
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,018 ≤0,021 0,022–0,026 0,027–0,053 0,054–0,079 >0,079
Üldfosforisisalduse ÖKS 2 – – ≥0,84 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 4,8 ≥4,2 4,1–3,6 3,5–2,4 2,3–1,6 <1,6
meetodil või põhjani
Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,50 0,49–0,33 <0,33
Veekogutüüp R2: Pärnu laht
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,27 ≤0,33 0,34–0,41 0,42–0,83 0,84–1,25 >1,25
1, 2
(Nüld)
Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
ÖKS2
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,014 ≤0,017 0,018–0,021 0,022–0,042 0,043–0,063 >0,063
2
Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 4,2 ≥3,7 3,6–3,2 3,1–2,0 1,9–1,5 <1,5
meetodil või põhjani
Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,48 0,47–0,36 <0,36
Veekogutüüp R3: Soome lahe lääneosa
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,21 ≤0,25 0,26–0,32 0,33–0,65 0,66–0,97 >0,97
(Nüld)1, 2
Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
ÖKS2
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,014 ≤0,017 0,018–0,022 0,023–0,042 0,043–0,064 >0,064
Üldfosforisisalduse ÖKS 2 – – ≥0,83 0,82–0,65 0,64–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 6,0 ≥5,3 5,2–4,5 4,4–2,8 2,7–2,1 <2,1
meetodil või põhjani
Läbipaistvuse ÖKS – ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,47 0,46–0,35 <0,35
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 vastav Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
väärtus
Veekogutüüp R4: Läänesaarte lääneosa
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,20 ≤0,24 0,25–0,29 0,30–0,60 0,61–0,90 >0,90
(Nüld)1, 2
Üldlämmastikusisalduse – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
2
ÖKS
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,010 ≤0,012 0,013–0,016 0,017–0,031 0,032–0,047 >0,047
Üldfosforisisalduse ÖKS2 – – ≥0,82 0,81–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 8,3 ≥7,4 7,3–6,5 6,4–3,9 3,8–3,0 <3,0
meetodil
Läbipaistvuse ÖKS – – ≥0,89 0,88–0,78 0,77–0,47 0,46–0,36 <0,36
Veekogutüüp R5: Väinameri
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,20 ≤0,24 0,25–0,29 0,30–0,60 0,61–0,90 >0,90
(Nüld)1, 2
Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
ÖKS2
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,006 ≤0,007 0,008–0,009 0,010–0,019 0,020–0,028 >0,028
2
Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,83–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 6,5 ≥5,7 5,6–4,9 4,8–3,1 3,0–2,3 <2,3
meetodil või põhjani
Läbipaistvuse ÖKS ≥0,88 0,87–0,75 0,74–0,48 0,47–0,35 <0,35
Veekogutüüp R6: Liivi laht
Üldlämmastikusisaldus mg/l 0,22 ≤0,27 0,26–0,33 0,34–0,67 0,68–1,01 >1,01
1, 2
(Nüld)
Üldlämmastikusisalduse – – ≥0,83 0,82–0,67 0,66–0,33 0,32–0,22 <0,22
ÖKS2
Üldfosforisisaldus (Püld)1, 2 mg/l 0,010 ≤0,012 0,013–0,016 0,017–0,031 0,032–0,047 >0,047
2
Üldfosforisisalduse ÖKS – – ≥0,83 0,82–0,66 0,65–0,33 0,32–0,22 <0,22
Läbipaistvus Secchi ketta m 5,5 või põhjani ≥4,9 4,8–4,2 4,1–2,6 2,5–2,0 <2,0
meetodil
Läbipaistvuse ÖKS – –– ≥0,89 0,88–0,76 0,75–0,47 0,46–0,36 <0,36
3. Rannikuveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1 Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass
vastav
väärtus
Kõik rannikuvee veekogutüübid
Veekogumi põhja pindalalise – 0 ≤5,0 5,1–15,0 15,1–35,0 35,1–50,0 >50,0
koormuse indeks (PÕKI)
Veekogumi PÕKI ÖKS – – ≥0,90 0,70 0,40 0,25 <0,25
Veekogumi rannajoone koormuse – 0 ≤5,0 5,1–15,0 15,1–35,0 35,1–50,0 >50,0
indeks (RAKI)
Veekogumi RAKI ÖKS – – ≥0,9 0,7 0,4 0,25 <0,25
Keskkonnaministri määruse „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja
territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 54 lõike 7 ning § 61 lõigete 2 ja 4 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Samuti tehakse seni kehtinud määruses muudatused pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundi hindamise täiendatud metoodika põhjal. Määruse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud
Euroopa Liidu liikmesriikide hindamismeetodite ühtlustamisest ja Euroopa Komisjoni
arvamustest ja soovitustest liikmesriikide, sh Eesti veemajanduskavade ja pinnavee
hindamissüsteemi kohta (edaspidi VMK soovitused). 1 2 3
Võrreldes keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise
kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata,
pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused
ning seisundiklasside määramise kord“ (edaspidi varasem määrus) muudetakse pinnavee
tüpoloogia ja hindamissüsteemi osa, samuti korrigeeritakse pinnaveekogumite nimestikku ja
pinnaveekogumite piire.
Eesti pinnavee hindamissüsteemi analüüsiti ja muudeti reaalsete seire- ja modelleerimise
andmete põhjal ja pinnavee seisundit hinnati katseliselt uuel viisil määruse eelnõu koostamisele
eelnenud kolmel aastal.
Pinnavee seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate ja kvaliteedielementide
(termin kvaliteedielement on defineeritud eelnõukohase määruse § 2 lg 5) hulka lisatakse
ökoloogilise seisundi hindamise mõned täpsustatud ja teiste liikmesriikidega ühtlustatud
kvaliteedinäitajad ja kvaliteedielemendid, mille kasutamine on ette nähtud juba ELi veepoliitika
raamdirektiivi 2000/60/EÜ (edaspidi veepoliitika raamdirektiiv, lühend VPRD) V lisas, kuid
mis varasema määruse koostamise ajaks ei olnud veel välja arendatud. Mõned varasemas
määruses sätestatud kvaliteedinäitajad esitatakse eelnõus täpsustatud ja teiste liikmesriikidega
ühtlustatud klassipiiridega. Muudatuste sisu on täpsemalt selgitatud seletuskirja osades, mis
käsitlevad vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite hindamist.
Pinnaveekogude hindamissüsteemide ühtlustamise tulemusena on Euroopa Komisjon võtnud
vastu liikmesriikidele õiguslikult siduva otsuse 2018/229/EL, millega kehtestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt interkalibreerimise tulemusel
1
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile Nõukogule ja veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) rakendamise
kohta. Veemajanduskavad /* COM/2012/670 final */Brüssel, 14.11.2012; https://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0670:FIN:EN:PDF.
2
Euroopa Komisjoni ülevaade I perioodi (2010–2015) veemajanduskavadest ja soovitused liikmesriikidele;
https://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/pdf/3rd_report/CWD-2012-379_EN-Vol3_EE.pdf.
3
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile Nõukogule veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja üleujutuste
direktiivi (2007/60/EÜ) rakendamise kohta „Teised veemajanduskavad. Esimesed üleujutusriskide maandamise
kavad“, COM(2019) 95 final; Brüssel, 26.2.2019; https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/HTML/?uri=COM:2019:95:FIN&from=EN.
1
liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused ja tunnistatakse kehtetuks
komisjoni otsus 2013/480/EL4 (edaspidi Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsus, lühend IK
otsus).
Pinnaveekogumite vee-elustiku ökoloogilise seisundi interkalibreerimise aruanded ja teadlaste
arvamused nende kohta on kättesaadavad Euroopa Liidu dokumendihaldussüsteemis CIRCA
(https://circabc.europa.eu) ja Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse trükiste
andmekogus (JRC Publication Repository; http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository).
Üksikuid kvaliteedinäitajaid korrigeeriti seni kehtinud nõuetest leebemaks, võttes arvesse
Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatut. Varasema määruse nõuetes esines tehnilisi vigu, mis
tekkisid alusandmete vähesuse tõttu. Muudeti pinnavee seisundi kvaliteedinäitajate
kombineerimise põhimõtet maismaa seisuveekogumi seisundiklassi määramisel ja kõikidel
veekogumitel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete (lühend VS saasteaine) kasutamisel, et Eesti
pinnaveekogumite hindamissüsteem oleks paremini kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi ja
teiste ELi liikmesriikide pinnavee hindamissüsteemidega.
Varasema määruse ja selle muutmise eelnõude eri redaktsioonide seletuskirjad on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või
Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Irja Truumaa ja veeosakonna peaspetsialist Agne Aruväli (626 2968,
[email protected]).
Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre
(626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus täpsustab, milliste kriteeriumide alusel ja kuidas hinnata, kas veeseaduse
§-i 32 lõikes 1 sätestatud eesmärk – pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti
muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas
territoriaalvee, vähemalt hea seisund – on saavutatud.
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb neljast peatükist ja neljakümne kaheksast
paragrahvist) on võrreldes varasema määrusega mõnevõrra muutunud ning muutuste sisu on
kirjeldatud seletuskirjas ja selle lisades 1 ja 2.
Terminite sõnastust on korrigeeritud uues veeseaduses täpsustatud terminite järgi. Varem
määruse tasemel, nüüd aga uues veeseaduses sätestatut eelnõus üldiselt ei dubleerita. Varasemas
määruses olnud viited veeseaduse eelmisele redaktsioonile on asendatud viidetega 01.10.2019
jõustunud veeseadusele.
Pinnavee seisundi hindamise metoodika on viimase kümne aastaga oluliselt edasi arenenud.
Lisatud on sätted, mis peegeldavad uuenenud hindamismetoodikat, kuna veepoliitika
raamdirektiivi tuleb Euroopa Liidu sama piirkonna liikmesriikides rakendada võimalikult
sarnaselt. Tegeliku vajaduse järgi (veekogumite piiride viimine lähemale oluliste elupaikade
4
Euroopa Komisjoni otsus 2018/229/EL,12. veebruar 2018, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ interkalibreerimise tulemusel liikmesriikide seiresüsteemide
klassifikatsioonide väärtused ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2013/480/EL
(ELT L 47, 20.02.2018, lk 1-91).
2
piiridele, oluliste kalajõgede määratlemine veekogumina, veekogude ja veekogumite nimede
ühtlustamine, kalastikuliselt väheolulise veekogutüübi eristamine, elupaigaliselt vähe oluliste
väikeste veekogumite liitmine suuremate veekogumitega) on muudetud pinnaveekogumite
nimekirja ja mitme pinnaveekogumi piire.
Pinnaveekogumite seisundi korrigeeritud hindamissüsteem on tegelikult juba kasutuses ja
pärast eelnõukohase määruse jõustumist loobub Keskkonnaagentuur pinnavee seisundi
hindamisest kahe paralleelse hindamissüsteemi abil. Eelnõukohase määrusega kehtestatavat
pinnavee hindamissüsteemi asutakse kasutama III veemajandusperioodi (2021–2027)
veemajanduskavades.
Eelnõukohase määrusega kohaldatakse pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudele
asjakohaste prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonnakvaliteedi piirväärtusi sarnaselt
pinnaveekogumitele. Pinnaveekogumiga hõlmamata jõgedele ja järvedele kehtestatakse üldised
hindamise põhimõtted füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ja elustiku järgi, ja
kirjeldatakse, mida tähendab hea seisund nende veekogude jaoks. Senine praktika näitab, et
pinnaveekogumi heale seisundile vastavad kvaliteedinäitajate väärtused on enamasti piisavad
ka kaitsealuste liikide vajaduste tagamiseks. Vajaduse korral saab eelnõukohast määrust
täiendada, lisades asjakohaseid kvaliteedinäitajaid, et kaitsta elustikku ka pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogudes, sealhulgas veeseaduse § 36 lõike 1 kohaselt kaitset vajava alana
määratletud veekogudel või veekogude osadel.
Varasema määruse ja eelnõukohase määruse sätete võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas 1,
muudatused varasema määruse ja eelnõukohase määruse lisades 4–6 on esitatud seletuskirja
lisas 2.
1. peatükk „Üldsätted“
Üldsätted on viidud kokku 01.10.2019 jõustunud veeseaduse terminoloogiaga ja veeseaduse
eesmärgiga. Sisuliselt üldsätteid muudetud ei ole.
Eelnõukohase määruse § 2 mõistete osas loobutakse veekogu mõiste kordamisest, kuna see
termin on veeseaduse §-s 3 piisavalt selgitatud. Termin „pinnavesi“ on ühtlustatud veeseaduse
§ 11 terminiga. Kuna ühtegi siirdeveekogumit Eestis ei eristata, ei rakendata § 2 lõike 2 kohaselt
uut määrust – samamoodi nagu varasematki – siirdeveele.
Terminid „vooluveekogum“ ja „maismaa seisuveekogum“ ühtlustatakse veeseaduse § 3 ja § 11
veekogu ja pinnaveekogumi mõistega. Määrus loetleb vooluveekogumi osana ka
maaparandussüsteemi eesvoolu. Tegemist ei ole seaduse laiendusega, vaid täpsustatakse, et
kraavi, mida kasutatakse ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvooluna, võib määrata
pinnaveekogumi ja vooluveekogumi koosseisu. Kui Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)
kantud veekogu on lähtest suudmeni pinnaveekogumitega hõlmatud, kuid mõni selle veekogu
osa, nagu regulaatori või paisu all asuv lõik, paisutatud lõik või regulaarselt hooldatav lõik, on
kasutusel maaparandussüsteemi eesvooluna, ei arvata sellise kasutusviisiga vooluveekogu
lõiku veekogumi koostisest välja. Vooluveekogu valgalal asuvad väikeveekogud ja
mikrovetevõrk ei kuulu üldjuhul pinnaveekogumi koostisse. Vastavalt veepoliitika
raamdirektiivi rakendusjuhistele tuleb määrata veekogumiks vähemalt need vooluveekogud,
mille valgalaga on alates 10 km2. Kui mõni sellise valgala pindalaga vooluveekogu on täies
ulatuses maaparandussüsteemi eesvooluna kasutusel, on võmalik ka olukord, mil
vooluveekogum kattub maaparandussüsteemi eesvooluga täis ulatuses.
3
Iga punkt Eesti Vabariigi maismaast asub ühe pinnaveekogumi valgalal. Iga
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud veekogu, välja arvatud Läänemeri, on hõlmatud
kas veekogumiga või määratletud veekogumi valgala väikeveekogu või mikrovetevõrguna.
Vooluveekogumi ja maismaa seisuveekogumi mõisted muutuvad paindlikumaks ja
võimaldavad ühendatud veesüsteemiga veealade seisundit hinnata koos. Näiteks võib ühte
maismaa seisuveekogumisse liita kaks järve koos neid ühendava ca 2 km pikkuse väga aeglase
vooluga ojaga, mis Eesti Looduse Infosüsteemis on määratletud vooluveekoguna – ojana.
Vajaduse korral saab vooluveekogumi hulka liita veekogusid või märgalasid, mille
veesüsteemid on vooluveekoguga ühendatud, näiteks lammimärgala koos järvedega, jõe
soodid, looduslikud jõeharud, paisjärved, jõge või oja toitvad allikad jne. Ühte veekogumisse
liidetakse veekogud veesüsteemide seotuse, elupaikade sidususe järgi, võttes vajaduse korral
arvesse veekogumile avalduva inimese põhjustatud koormuse eripära.
Tehisveekogum ja tugevasti muudetud veekogum on defineeritud veeseaduses (§ 13 ja § 14) ja
neid mõisteid määruses ei taasesitata.
Muudatuse tulemusena paraneb mageda pinnaveevaru haldamine ja omavahel seotud
veesüsteeme hinnatakse võimalikult lähedaste põhimõtete kohaselt.
Veekogumite piire muudab Eesti Looduse Infosüsteemi pidaja harva, vesikonna tunnuste
analüüsi koostamise käigus, üldjuhul säilitatakse veekogumid keskkonnameetmete tõhususe
hindamise eesmärgil nii püsivana kui võimalik. Veekogu kalda maakasutuspiirangud
veekogumite eristamise käigus ei muutu.
Kuna Euroopa Komisjoni IK otsuses kasutatakse mõnede ökoloogilise seisundi hindamise
kvaliteedielementide juures ka kvaliteedi allelemente, siis võetakse see lähenemisviis ka Eesti
pinnavee hindamissüsteemi üle.
Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 3 korraldab pinnaveekogumite seisundiklasside määramist
Keskkonnaministeerium. Praktikas koostab ja ajakohastab pinnaveekogumite ja
territoriaalmere seisundi ülevaateid Keskkonnaagentuur, kes esitab seisundiklasside ülevaate
kinnitamiseks veemajanduskomisjonile. Veemajanduskomisjonis kinnitatud pinnaveekogumite
ja territoriaalmere seisundiklasside ülevaade lisatakse veemajanduskavasse.
Keskkonnaagentuur koostab seirearuannete, eksperdiarvamuste ja uuringute tulemuste põhjal
igal aastal pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi ajakohastatud hinnangu, ja
avalikustab hinnangu pärast selle kinnitamist veemajanduskomisjoni poolt.
Veemajanduskomisjoni põhimäärus ja koosseis on kinnitatud keskkonnaministri 15. juuni 2011
käskkirjaga nr 848, ja käskkirja on 2019. aastani vastavalt vajadusele korrigeeritud.
Veemajanduskomisjoni tegevuse aluseks olev dokumentatsioon ja koosolekute materjalid on
kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel 5 või Keskkonnaministeeriumi
veeosakonnast. Eksperdiarvamused pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundi
kvaliteedinäitajate või kvaliteedielementide kohta muutuvad ametlikuks pärast nende
kontrollimist ja heaks kiitmist Keskkonnaagentuuri poolt ja kinnitamist
veemajanduskomisjonis.
2. peatükk „Veekogumite ja veekogude tüübid, pinnaveekogumite nimekiri,
pinnaveekogumite, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumite ja
tehisveekogumite seisundiklassid ning seisundiklassi määramise kord“
5
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskomisjon
4
1. jagu „Veekogumite ja veekogude tüübid ning pinnaveekogumite nimekiri“
Termin „veekogutüüp“ sätestatakse määruse tasandil, kuid mõiste sisu võrreldes veeseaduse
enne 30.09.2019 kehtinud redaktsiooni § 322 lõikes 3 sätestatuga ei muutu.
Vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite veekogutüüpide
tähistused muudetakse tehnilistel põhjustel. Seni kehtinud veekogutüüpide, eelnõukohases
määruses sätestatud veekogutüüpide ja Euroopa Komisjoni IK otsuses loetletud
veekogutüüpide võrdlus on esitatud järgmises tabelis:
Varasem veekogutüüp Uus veekogutüüp Veekogutüüp IK otsuses
Vooluveekogude (vooluveekogumite) tüübid
IA V1A R-C6 (võib olla üksikuid veekogumeid,
V1A-KaVo mis siia ei sobi)
IB V1B R-C6
V1B-KaVo
IIA V2A R-C4
IIB V2B R-C4
IIIA V3A R-C5
IIIB V3B R-C5
IVB V4B R-L2
Maismaa seisuveekogude (seisuveekogumite) tüübid
I S1 L-CB1 kalastik
II S2 L-CB2
III S3 L-CB1, L-CB3
IV S4 -
V S5 -
VI S6 -
VII S7-1 -
S7-2
Rannikuvee (rannikuveekogumite) tüübid
I R1 BC3 põhjataimestik ja suurselgrootud
II R2 -
III R3 BC3 põhjataimestik ja suurselgrootud
BC9 fütoplankton
IV R4 -
V R5 -
VI R6 BC4
Vooluveekogude ja vooluveekogumiga hõlmamata ojade, peakraavide, kraavide või
paisjärvede veekogutüüpe on täiendatud. Väikese valgalaga vooluveekogumite (10–100 km2)
seas eristatakse veerežiimi järgi kaht ökoloogiliselt erinevat alatüüpi, mis on looduslikult
ebaühtlase veerežiimi tõttu väheolulised – V1A-KaVo ja IB-KaVo. Sellist tüüpi veekogumitel
ökoloogilise seisundi hindamisel edaspidi kalastikku ei kasutata. Tulevikus piisava hulga
seireandmete olemasolul arendatakse välja eritingimused seisundi hindamiseks ka teistele
ökoloogilise seisundi kvaliteedielementidele, vajaduse korral ka vee kvaliteedinäitajate jaoks.
Muudatusettepanek tugineb Eesti Maaülikooli 2017-2018 koostatud uuringuaruande „Pinnavee
ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“ 1. osale
„Võrdlustingimused riikliku seire käigus aastatel 2007–2014 teostatud kalastiku
5
katsepüükidele“. 6 Eelnõukohase määruse lisades 1–3 on sätestatud iga veekogumi kohta
veekogutüüp, mis kantakse Eesti Looduse Infosüsteemi.7
Maismaa seisuveekogumite ja maismaa seisuveekogumiga hõlmamata järvede veekogutüüpe
täiendatakse Peipsi järve veekogumitega, määratledes Peipsi järves kaks veekogumi alatüüpi:
tüüp S7-1 – Peipsi järve looduslikult rohketoiteline osa, mis hõlmab Lämmijärve ja
Pihkva järve Eestile kuuluvad osad, ja tüüp S7-2 – Peipsi järve looduslikult kesktoiteline osa
(Peipsi Suurjärv, Peipsi sensu stricto). Ka varasema määruse lisas 5 kasutati mitmeid
kvaliteedielemente (fütoplankton, vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad)
Peipsi Suurjärves erinevalt võrreldes Pihkva järve ja Lämmijärve Eestile kuuluvate osadega.
Eristamise vajadus tekkis seoses järvede hindamissüsteemi korrigeerimisega ja lähendamisega
ELi veepoliitika raamdirektiivi pinnavee hindamise süsteemile, mida kirjeldatakse täpsemalt
eelnõu kolmanda peatüki 2. jaos „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“.
Võrreldes varasema määrusega (§ 7 lõiked 1 ja 2) on eelnõukohase määruse § 4 lõigetega 1 ja
2 veepoliitika raamdirektiivi aruandluse juhendite, vee valdkonna andmekogude ülesehituse ja
uue veeseaduse põhjal muudetud lisade 1–3 sisu, mitme veekogumi nime ja piire. Paragrahvi 4
lõikesse 2 jäävad veekogumi kohta lisades 1–3 esitatava teabena alles ainult vesikond,
veekogumi kood, veekogumi nimetus ja veekogutüüp. Otsus veekogumi määramise kohta
tugevasti muudetud veekogumiks või tehisveekogumiks tehakse veeseaduse § 55 kohaselt
veemajanduskavas, kus esitatakse ka põhjendused.
Varasema määruse § 7 lõikes 4 sätestatud veekogumite nimestiku ajakohastamist eelnõus enam
ei reguleerita, kuna see tegevus on osa veemajanduskava ajakohastamisel tehtavast vesikonna
tunnuste ja vesikonda mõjutava inimtegevuse ülevaatest veeseaduse § 44 tähenduses.
Eelnõukohase määruse § 4 lõikes 5 (varasema määruse § 7 lõikes 5) sätestatud
pinnaveekogumite arvestust peab Keskkonnaagentuur Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS),
Arvestuse pidamine on pidev ja seda tehakse ka eelnõu koostamise ajal.
Varasema määruse § 7 lõikes 6 sätestatut eelnõus enam ei reguleerita, kuna vastav teave
loetletakse veeseaduse § 43 lõike 4 alusel kehtestatavas keskkonnaministri määruses
„Veemajanduskava sisu nõuded“.
2. jagu „Pinnaveekogumi, territoriaalmere, tugevasti muudetud veekogumi ja
tehisveekogumi seisundiklassid“
Üldiselt kasutatakse eelnõukohases määruses sama sõnastust, mis on varasema määruse § 11
lõikes 2. Uus on viide vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusele ökoloogilise seisundi
komponendina, mis annab parema kooskõla veepoliitika raamdirektiivi V lisaga. Varem olid
vesikonnaspetsiifilised saasteained hõlmatud keemilise seisundiga.
Varem kasutati vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid veekogumi ja territoriaalmere keemilise
seisundi hindamisel, kuid see lähenemine ei ole õige ja Euroopa Komisjon on Eesti kohta antud
6
Järvekülg, R., Pall, P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja
ajakohastamine“. Osa 1.Võrdlustingimused riikliku seire käigus aastatel 2007-2014 teostatud kalastiku
katsepüükidele; lihthanke nr 171309 täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist rahastatud projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise
seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“.
7
Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) mis on alates 2010.aastast kasutuses veekogumitega seotud info kogumisel
ja ajakohastamisel ja mille pidamine sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja infosüsteemi
põhimääruses.
6
VMK soovitustes sellele puudusele tähelepanu juhtinud. Tegelik veekogumite seisundi
hindamine toimub juba täna selliselt, et vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust võetakse
arvesse ökoloogilise seisundi juures. Säte rõhutab asjaolu, et veekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramisel väga heaks peab seisundi hindaja veenduma, et kõikide
komponentide kohta (bioloogilised ehk elustiku kvaliteedinäitajad, mis on grupeeritud
kvaliteedielementidesse, füüsikalis- keemilised üldtingimused vees, hüdromorfoloogilised
kvaliteedinäitajad ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees) on olemas ajakohastatud
info, mis viitab väga heale seisundile. Esimeses veemajanduskavas (2010–2015) hindas Eesti
seirekulude kokkuhoidmise eesmärgil veekogumite ökoloogilise seisundiklassi väga heaks
kõiki ökoloogilise seisundi hindamise komponente põhjalikult uurimata, kuid hilisem kogemus
näitas, et ökoloogilise seisundiklassi usaldusväärsus oli sellisel juhul kaheldav ja info
kogumisel puuduvate komponentide kohta osutus seisundiklass halvemaks kui enne. Seega
rõhutab eelnõukohane määrus senisest selgemini, et pinnaveekogumi seisundi saab väga heaks
määrata ainult väga põhjaliku seireinfo olemasolul kõikide seisundi komponentide kohta.
Varasema määruse § 11 lõiked 2–6 on paigutatud eelnõukohase määruse § 5 lõigetesse 2–6 ja
jäävad suures osas muutumatuks, välja arvatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete lisamine
pinnaveekogumi ökoloogiliste seisundiklasside üldkirjeldusse. Eesti varasema
hindamissüsteemi kohaselt olid vesikonnaspetsiifilised saasteained veekogumi ja
territoriaalvee keemilise seisundi komponentideks, kuid VMK soovituste kohaselt muudeti
Eesti veekogumite sisulist hindamissüsteemi II veemajandusperioodi (2015–2021) analüüside
ja ülevaadete koostamise käigus. Eelnõukohase määruse jõustumisega lõpetatakse Eestis kahe
hindamissüsteemi samaaegne kasutamine pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel.
Võrreldes varasema määrusega sisaldab eelnõukohane määrus uusi paragrahve –
§-d 6, 8, 10 ja 11. Nendes sätestatakse pinnaveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ja
tehisveekogumite seisundiklasside täpsustatud tunnusvärvid nende kajastamiseks aruannetes ja
ülevaadetes. Nende sätetega võetakse Eesti õigusesse üle ELi veepoliitika raamdirektiivi V lisa
punktides 1.4.2. i), ii) ja 1.4.2–1.4.3 nimetatud veekogumite seisundi aruandluse tunnusvärvid,
mis olid varem õigusaktiga kehtestamata. Praktikas on vastavaid tunnusvärve rakendatud
alates 2010, kui koostati I perioodi (2010–2015) veemajanduskava jaoks pinnaveekogumite
seisundi kaardid.
Eelnõukohase määruse § 7 lõiked 2–5 sisaldavad varasema määruse § 13 lõikeid 2–6, need on
jäänud sisult muutumatuks.
Eelnõukohase määruse § 9 viitab veeseaduse sätetele, mis reguleerivad pinnaveekogumite,
tugevasti muudetud veekogumite, tehisveekogumite ja territoriaalmere keemilise seisundi
klasse, ja kirjeldab, kuidas keemilise seisundi klass määratakse. Säte on sisult sama varasema
määruse §-ga 12, kuid kohandatud veeseaduse 01.10.2019 jõustunud redaktsiooni järgi.
3. jagu „Pinnaveekogumi, tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi
seisundiklassi määramine“
Eelnõukohase määruse § 12 on analoogne varasema määruse § 14 lõike 3 tabeliga.
Eelnõukohase määruse § 13 on üldiselt analoogne varasema määruse §-ga 15. VMK soovituste
põhjal lisati pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamise kvaliteedielementidele
asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees, võttes arvesse veeseaduse § 76
lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
kasutamine ökoloogilise seisundiklassi määramisel on kohustuslik veekogumi väga hea
seisundi tõendamisel. Muudel juhtudel on vesikonnaspetsiifiline saasteaine ökoloogilise
7
seisundiklassi määramisel asjakohane juhul, kui selle aine esinemist pinnaveekogumis peetakse
ohtlike ainete vette sattumise riski hinnangu põhjal tõenäoliseks. Teave vesikonnaspetsiifiliste
saasteainete kohta on vajalik usaldusväärse hinnangu andmiseks pinnaveekogumi seisundile,
kuid tänase seire-eelarve juures ei ole võimalik riikliku keskkonnaseire käigus mõõta
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust igas veekogumis. Ohtlike ainete vette sattumise
riski hinnangut võtab Keskkonnaagentuur arvesse vesikonna veeseireprogrammi koostamisel,
ja andmete kogumisel.
Enne keskkonnaloa andmist (eelnõu § 12 lg 2, §13 lg 3, § 14 lg 2 ja §15 lg 3) on vaja teha
veekogumis konkreetsed nõuetekohased mõõtmised keskkonnaloa alusel vette heidetavate
prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude ainete ning
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse teadasaamiseks, et veeloa andmisele eelnenud
olukord oleks üheselt selge. Keskkonnaamet saab nõuda uuringu tegemist veeseaduse § 190
alusel keskkonnaloa taotlejalt.
Eelnõukohase määruse §-d 13 ja 15 on analoogsed varasema määruse §-ga 17. Ka tugevasti
muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramise
kvaliteedielementidele lisatakse asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees
samal põhimõttel, mis on kirjeldatud eelnõukohase määruse § 13 selgitustes.
Eelnõukohase määruse § 16 on sisult sama, mis varasema määruse § 16.
Võrreldes varasema määrusega on eelnõukohases määruses uus säte – § 17 –, mis selgitab
täpsemalt vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kasutamist pinnaveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi, tugevasti muudetud veekogumi ja tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramisel. Säte põhineb VMK soovitustel ja selles kirjeldatud viisil on
veekogumite seisundit hinnatud alates 2013. aastast. Teise veemajandusperioodi (2015–2021)
veemajanduskavades on veekogumite seisundi hindamisel seireandmete olemasolul võetud
arvesse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust vees. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
sisalduse eksperdiarvamuse all mõeldakse sellist eksperdiarvamust, mille on üle kontrollinud
ja heaks kiitnud Keskkonnaagentuur ja kinnitanud veemajanduskomisjon.
Varasema määruse § 14 lõigetest 5–6 on põhiline osa reguleeritud veeseaduses (VeeS § 43 lg 2,
§ 43 lg 4 ja § 275) ja eelnõukohases määruses ei ole neid samas sõnastuses vaja korrata.
Eelnõukohase määruse § 18 on võrreldes varasema määruse §-ga 19 mõnevõrra muutunud,
kuna andmete kogumise, modelleerimise ja seisundi hindamise põhimõtted on edasi arenenud.
Paragrahvi 18 lõige 1 loob seose veeseaduse § 236 andmete kogumise raamistikuga, laiendades
infot, mille alusel saab määrata seisundikassi.
Sama paragrahvi lõiked 2–4 on uued. Lõige 2 täpsustab, et prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku
aine, teatava muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine proovi, mis on võetud
keskkonnaloaga määratud segunemispiirkonnas, ei võeta veekogumi seisundiklassi määramisel
arvesse. Säte on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnastandardite direktiivis 2008/105/EÜ
sätestatud lähenemisviisiga ohtlike ainete segunemispiirkonnale kui tähtajalisele erandile
ohtlike ainete keskkonda juhtimisel.
Lõikes 3 sätestatakse, millisest teabest tuleb lähtuda veekogumi ökoloogilise seisundiklassi või
ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramisel, kui andmeid on vähe. Säte vastab sisu
poolest varasema määruse § 19 lõikele 3.
8
Lõiked 4 ja 5 muudavad veekogumi ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi määramise paindlikumaks juhul, kui on ilmne, et uuritavas veekogumis ei saa
kõiki tavapäraseid bioloogilisi kvaliteedinäitajaid kasutada. Säte on võrreldes varasema
määruse § 19 lõikega 2 paindlikum.
Lõiked 5 ja 6 rõhutavad seisundi hindaja või veemajanduskava koostaja kohustust tuua
seisundikassi määramise erisused välja kohe, kui need ilmnevad. Igakordse veemajanduskava
koostamise käigus analüüsitakse ette tulnud seisundiklassi määramise erisusi ja vajaduse korral
tellitakse lisauuringuid hindamismetoodikate täiendamiseks või inimtegevuse mõju
leevendamise meetmete välja töötamiseks.
Eelnõukohase määruse § 19 sisu on võrreldes varasema määruse §-ga 20 oluliselt muutunud.
Muutuse põhjuseks on veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks koostatud aruandlusjuhendid,
mida varasema määruse koostamisel ei olnud.8
Oluline on, et enne keskkonnaloa andmist või vee-elustiku seisundi parandamiseks abinõude
rakendamist peavad meetmeprogrammi rakenduskava koostaja ja abinõu rakendaja veenduma,
et pinnaveekogumi seisundiklassi usaldusväärsuse tase on keskmine või kõrge, sest ainult
sellisel juhul on lootust, et abinõu rakendamisel tõepoolest saavutatakse elustiku seisundi
paranemine. Veekogumite seisundi hindamise usaldusväärsuse suurendamise vajadust on
nimetatud ka VMK soovitustes.
3. peatükk „Ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavad
kvaliteedielemendid, kvaliteedinäitajad, seisundiklassi määramine ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogu kaitse“
Varasemas määruses oli vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite
seisundiklassi määramise osade struktuur ebaühtlane, kuna igal valdkonnal olid oma eksperdid
ning ka seisundi hindamismetoodikate väljaarendamise tase oli erinev. Eelnõukohases
määruses on vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite, rannikuveekogumite, tugevasti
muudetud ja tehisveekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata pinnavee seisundiklassi
määramise sätete struktuur ühtlustatud. Ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielementide hulka
lisatakse vesikonnaspetsiifilised saasteained.
1. jagu „Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“
Eelnõukohase määruse §-s 20 loetletakse vooluveekogumi seisundiklassi määramisel
kasutatavad kvaliteedielemendid, kvaliteedi allelemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika
raamdirektiivi V lisa kohaselt. Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 21, kuid
kvaliteedinäitajate loetelu on täiendatud vooluveekogumite ökoloogilise seisundi
hindamismetoodikate arengut ja metoodikate ELi riikide vahel ühtlustamist arvestades.
Paragrahvi 20 lõige 1, § 28 lõige 1, § 36 lõige 1 ja § 43 lõige 1 on üldised, sissejuhatavad sätted,
mis korduvad väikeste erisustega kõikide veekogumi alaliikide juures.
Eelnõukohase määruse § 20 lõiked 2 ja 3 loetlevad bioloogilised kvaliteedielemendid ja
kvaliteedi allelemendid, mida vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel
kasutatakse. Võrreldes varasema määruse § 21 lõikega 1 on eelnõukohasesse määruses lisaks
8
WFD CIS Guidance Document Nr 35 WFD Reporting; https://ec.europa.eu/environment/water/water-
framework/facts_figures/guidance_docs_en.htm
9
sätestatud kvaliteedielemendid „fütoplankton“ ning „fütobentos ja suurtaimestik“, mille
allelementideks on fütobentos ja suurtaimestik. Selle sätte jõustumisel vastab Eesti
vooluveekogumite ökoloogilise seisundi hindamissüsteem veepoliitika raamdirektiivile ja on
kohandatud VMK soovituste põhjal.
Eelnõukohase määruse § 20 lõige 4 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised
üldtingimused“ kuuluvad kvaliteedinäitajad. Näitajate loetelu võrreldes varasema määruse § 21
lõikega 2 ei muutu.
Eelnõukohase määruse § 20 lõige 5 on uus säte, mis täpsustab, et ökoloogilise seisundi
hindamise üks kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees.
Eelnõukohase määruse § 20 lõige 6 loetleb vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
määramiseks kasutatavad hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad
2013–2019 välja arendatud ja ajakohastatud vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi
hindamise metoodika järgi9 10. Varasema määruse § 20 lõikes 3 olid loetletud ainult üldised
kvaliteedinäitajad, kuna hindamissüsteem oli välja töötamata ja tegelike andmetega testimata.
Eelnõukohase määruse § 21 lõige 1 vastab varasema määruse § 22 lõikele 1.
Eelnõukohase määruse § 21 lõige 2 vastab varasema määruse § 22 lõike 4 tabelile ja täpsustab,
kuidas antakse vooluveekogumile ökoloogiline seisundiklass bioloogiliste ja füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate alusel.
Eelnõukohase määruse § 22 täpsustab, millal kasutatakse vooluveekogumi
hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult või
lisainfona. Säte võtab kokku varasema määruse § 22 lõikes 2 ja §-s 27 sätestatud põhimõtted.
Paragrahvi 22 lõige 4 on uus. See võimaldab erandjuhul kalastikuliselt olulise vooluveekogumi
ökoloogilise seisundi kesiseks määramisel kasutada ainult hüdromorfoloogia andmeid. Selline
erisus võimaldab hoida kokku kalastiku seirekulusid juhul, kui veekogumi tõkestamatus on
hinnatud eksperdiarvamusega.
Eelnõukohase määruse § 23 on varasema määrusega võrreldes uus säte, mis täpsustab, millistel
veekogumitel ja millise kvaliteedinäitaja alusel tuleb määrata vooluveekogumi ökoloogiline
seisundiklass fütoplanktoni järgi. ELi liikmesriigid leppisid kokku, et fütoplanktonit
kasutatakse ainult väga suurte madalikujõgede (interkalibreeritud jõetüüp R-L2, väga suured
keskmise karedusega kuni pehmeveelised jõed valgalaga >10 000 km2 ja
aluselisusega >5 mg-ekv/l) ökoloogilise seisundi hindamisel. Põhjuseks see, et ainult suure jõe
aeglasevoolulistes piirkondades on võimalik püsival fütoplanktoni kooslusel välja kujuneda.
Eesti jõgedest sarnanevad sellele vooluveekogutüübile ainult Narva jõe (veekogutüüp V4B)
vooluveekogumid ja tugevasti muudetud veekogumid.
Eesti Maaülikool töötas 2014.aastal välja esialgse meetodi Narva jõe veekogumite seisundi
hindamiseks fütoplantoni järgi 11 –põhiliselt on tegemist Ungaris kasutatava väga suure jõe
9
Loigu, E., Pachel, K., Kaju,O., Elken, R., Raudsepp, K., Kuusik,A., Sokk, O., 2014. Oluliste looduslike ning
inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise
seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine; Tallinna
Tehnikaülikool, Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud töövõtulepingu nr 4-1.1/12/341 aruanne.
10
Auväärt, K., Aruväli,A., Altoja, K.,Truumaa, I., 2019. Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs;
Keskkonnaagentuuri aruanne.
11
Piirsoo, K.,2014. Eesti suurte jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate fütoplanktoni
indikaatorite arendamine ja kokkulangevusanalüüs teiste liikmesriikide indikaatoritega; Eesti Maaülikool,
10
fütoplanktoni meetodi kohandusega Eesti oludele. Eesti indikaator väga suurte jõgede (Narva
jõe ja veehoidla) veekogumite seisundi hindamiseks fütoplantoni järgi on ERPI (Eesti jõgede
potamoplanktiline indeks, ingl k Estonian River Potamoplanctic Index). Eesti jõgede
potamoplanktilise indeksi (ERPI) seisundiklasside piirid väga suure jõe ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks fütoplanktoni järgi interkalibreeriti teiste ELi riikidega 2016 ja
klassipiirid on lisatud Euroopa Komisjoni IK otsusesse.
Eelnõukohase määruse § 24 on varasema määruse §-ga 23 võrreldes oluliselt muudetud.
Eelnõukohase määruse § 24 täidab Eesti pinnaveekogumite hindamissüsteemis olulise lünga –
puudus vooluveekogumite seisundi suurtaimestiku järgi määramise süsteem – millele juhitakse
tähelepanu ka VMK soovitustes.
Paragrahvi § 24 lõiked 1 ja 2 sätestavad vooluveekogumi seisundi hindamise bentiliste
ränivetikate järgi (fütobentose määrang). Tulenevalt EL liikmesriikide vahel ökoloogilise
seisundi hindamissüsteemide ühtlustamisest ja Euroopa Komisjoni IK otsusest võetakse
vooluveekogumite veekogutüüpides V1A, V1A-KaVo, V1B, V1B-KaVo, V2A ja V2B peamise
fütobentose kvaliteedinäitajana kasutusele üks indikaator – IPS. Teistes veekogutüüpides –
V3A, V3B ja V4B – jääb fütobentose hindamissüsteem samaks. Fütobentose määrangu
andmisel võetakse kasutusele seniste hindepunktide asemel ökoloogiline kvaliteedisuhe.
Paragrahvi 24 lõiked 3 ja 4 sätestavad vooluveekogumi seisundi hindamise suurtaimestiku järgi
(suurtaimestiku määrang). Tulenevalt Eesti jõgede suurtaimestiku metoodika
väljaarendamisest 12 13
ja teiste ELi liikmesriikidega ühtlustamisest sätestatakse
vooluveekogumite seisundi hindamisel kasutatavaks kvaliteedi allelemendiks ka suurtaimestik
ning vastavad kvaliteedinäitajad MIREE (Eesti jõgede suurtaimestiku indeks) ja ITEM
(Euroopa suurtaimestiku troofsusindeks – i.k Index of Trophy for European Macrophytes).
Indeks ITEM iseloomustab veekogumi eutrofeerumist kui survetegurit, MIREE aga peegeldab
täpsemini olukordi, kus veekogumis on hüdromorfoloogilisi muutusi. Suurtaimestiku hinnang
antakse kahe indeksi ökoloogiliste kvaliteedisuhete keskmise väärtusena. Suurtaimestiku
seireandmetest indeksite arvutamine toimub automaatselt.
Paragrahvi 24 lõige 5 sätestab vooluveekogumi seisundi kombineeritud hindamise fütobentose
ja suurtaimestiku järgi.
Eelnõukohase määruse § 25 lõiked 2–5 on võrreldes varasema määruse §-ga 24 mõnevõrra
muutunud.
ELi liikmesriikide ühtlustatud ökoloogilise seisundi hindamissüsteemide ja Euroopa Komisjoni
IK otsuse alusel sätestatakse suurselgrootute järgi ökoloogilise seisundi hindamine ka
Narva jõe (Eesti veekogutüüp V4B, interkalibreeritud EL jõetüüp R-L2) veekogumites. IK
otsuse järgi lisati eelnõukohasesse määrusesse ka Narva jõe veekogumite suurselgrootute
hindepunktid ja interkalibreeritud ökoloogilised kvaliteedisuhted ning korrigeeriti Emajõe
suurselgrootute hindamissüsteemi, muutes hea seisundiklassi vahemiku laiemaks ja hea
seisundiklassi piiri leebemaks.
lepingu nr 4-1.1/14/47 aruanne.
12
Kõrs,A.,2012. Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine kaldataimestiku järgi: proovide võtmise ja analüüsi
metoodilise juhendi koostamine, klassipiiride täpsustamine. EV Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool.
Lepingu 4-1.1/43 aruanne.
13
Järvekülg, R., Pall,P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja
ajakohastamine“, Osa 3. Eesti jõgede vee- ja kaldataimestiku esialgse indikaatori klassipiiride täpsustamine ja
võrreldavuse tõendamine; Report on fitting Estonian assessment system for rivers using macrophytes to the results
of the Central Baltic Geographical Intercalibration Group; Lihthanke nr 171309 täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud
töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist rahastatud
projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“.
11
Eelnõukohase määruse § 26 on lisatud uus säte – lõige 2, mis seondub suurte jõgede (Emajõgi,
Narva jõgi) vooluveekogumite kalastiku seire eripäraga. Suurtel jõgedel ei ole võimalik
kasutada väikeste ja keskmiste jõgede kalastiku katsepüügil tavapärast meetodit, vaid seirel
tuleb kasutada erinevates elupaikades erinevate katsepüügi meetodite kombinatsiooni.
Täpsemalt on suurte jõgede kalastiku seire aspekte käsitletud Eesti Maaülikooli koostatud
uuringus „Suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) kalastiku seisundi hindamine“14.
Eelnõukohase määruse § 27 sisaldab varasema määruse §-s 26 sätestatut.
2. jagu „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“
Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi hindamisel muutub põhjalikult
kvaliteedinäitajate kombineerimine. Loobutakse varasema määruse § 29 lõikes 5 sätestatud
hindamispõhimõttest – anda hinnang seisundile 2/3 paremale seisundile viitavate
kvaliteedinäitajate väärtuste järgi. Selline veekogumite ökoloogilise seisundi hindamise
põhimõte ei vasta veepoliitika raamdirektiivi põhimõttele hinnata veekogumi ökoloogilist
seisundit kvaliteedielementide kaupa ja anda ökoloogilise seisundi hinnang halvima
(bioloogilise) kvaliteedielemendi järgi. VMK soovitustes on Euroopa Komisjon sellele
puudusele korduvalt tähelepanu juhtinud ja teinud ettepaneku muuta kehtivat
hindamissüsteemi. Eesti on järvede ökoloogilise seisundi interkalibreerimise käigus teiste
Kesk-Euroopa-Balti interkalibreerimispiirkonna riikidega oma hindamissüsteemi ühtlustanud
ja reaalsete andmetega analüüsid teinud. Keskkonnaagentuur hindab järvede seisundit
muudetud põhimõtte järgi juba alates 2013. aastast. Seega on järvede hindamissüsteemi
korrigeerimise mõju piisavalt analüüsitud ja kooskõlas Euroopa Komisjoni IK otsusega.
Eelnõukohase määruse §-s 28 loetletakse maismaa seisuveekogumi seisundiklassi määramisel
kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika raamdirektiivi V lisa järgi.
Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 28, kuid kvaliteedinäitajate loetelu on täiendatud
maismaa seisuveekogumite ökoloogilise seisundi uuenenud ja ELi liikmesriikidega ühtlustatud
hindamismetoodikate põhjal.
Paragrahvi 28 lõige 1 on üldine, sissejuhatav säte, mis kordub kõikide veekogumi alaliikide
juures.
Eelnõukohase määruse § 28 lõige 2 loetleb bioloogilised kvaliteedielemendid, mida maismaa
seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse. Võrreldes varasema
määruse § 28 lõikega 1 on eelnõukohases määruses kvaliteedielementide hulgas ka
põhjataimestik (fütobentos). Selle sätte jõustumisel läheneb Eesti maismaa seisuveekogumite
ökoloogilise seisundi hindamissüsteem senisest rohkem veepoliitika raamdirektiivile ja see on
kohandatud VMK soovituste põhjal.
Eelnõukohase määruse § 28 lõige 3 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised
üldtingimused“ kuuluvad kvaliteedinäitajad ja näitajate loetelu võrreldes varasema määruse
§ 28 lõikega 2 ei muutu.
Eelnõukohase määruse § 28 lõige 4 on uus säte, mis täpsustab, et ökoloogilise seisundi
hindamise üks kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees.
Eelnõukohase määruse § 28 lõige 5 loetleb maismaa seisuveekogumi ökoloogilise
seisundiklassi määramiseks kasutatavad hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja
14
Järvekülg, R., Pall,P., 2017/2018. „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja
ajakohastamine“, Osa 3. Suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) kalastiku seisundi hindamine; Lihthanke nr 171309
täitmiseks 29.03.2016 sõlmitud töövõtulepingu 4-1/16/15 aruanne; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
keskkonnaprogrammist rahastatud projekt nr 10338 „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika
arendamine ja ajakohastamine“.
12
kvaliteedinäitajad 2014. a välja arendatud maismaa seisuveekogumite hüdromorfoloogilise
seisundi hindamise metoodika15 järgi. Varasema määruse § 21 lõikes 4 olid loetletud ainult
üldised kvaliteedinäitajad, kuna hindamissüsteem oli välja töötamata ja tegelike andmetega
testimata.
Eelnõukohase määruse § 29 lõige 1 vastab varasema määruse § 29 lõikele 1.
Paragrahvi 29 lõige 2 vastab osaliselt varasema määruse § 29 lõikele 2, lisaks sätestatakse
kvaliteedinäitajate kombineerimise süsteem, mis vastab senisest paremini EL veepoliitika
raamdirektiivile ja võtab arvesse VMK soovitusi maismaa seisuveekogumite hindamiseks.
Paragrahvi 29 lõige 2 ühtlustab bioloogiliste kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste
üldtingimuste alusel ökoloogilise seisundiklassi määramise põhimõtte vooluveekogumite
ökoloogilise seisundi hindamisega.
Eelnõukohase määruse § 30 täpsustab, millisel juhul kasutatakse maismaa seisuveekogumi
hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult,
millal lisainfona. Säte võtab kokku varasema määruse § 29 lõikes 2 ja §-s 30 sätestatud
põhimõtted ja ühtlustab hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kasutamise põhimõtte
vooluveekogumitel ja maismaa seisuveekogumitel. Lisatakse maismaa seisuveekogumi väga
halva hüdromorfoloogilise seisundi üldkirjeldus.
Eelnõukohase määruse § 31 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõiked 1 ja 3, kuid on
sisuliselt uus paragrahv, mille lõiked 1 ja 2 täpsustavad järvedes fütoplanktoni määrangu
andmiseks kogutud proovide aega.
Lõige 3 viitab eelnõukohase määruse lisale 5, kus on loetletud kõik kvaliteedinäitajad ja nende
klassipiirid. Erinevalt varasemast määrusest võimaldavad lõiked 3 ja 5 paindlikkust
fütoplanktoni määrangu andmisel järve vee looduslikule värvusele või tumedusele. Samuti on
Võrtsjärve fütoplanktoni määrangu andmisel võimalik arvestada veetaset.
Lõiked 4 ja 6–8 on uued sätted, mis täpsustavad, kuidas saadakse ühest või mitmest
fütoplanktoni kvaliteedinäitajast kokku maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni määrang. Eesti
järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad ühised interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3)
fütoplanktoni klassipiirid, mis on määratud Euroopa Komisjoni IK otsuses, on saadud selle
fütoplanktoni määrangu metoodikaga ja varasem määrus seda ei käsitlenud. Järvede
fütoplanktoni interkalibreerimine Kesk-Euroopa-Balti piirkonna järvede geograafilises rühmas
on tehtud fütoplanktoni koondmäärangu alusel.
Eesti maismaa seisuveekogumite fütoplanktoni määrangu andmise metoodika on täpsemalt
selgitatud ja lahti kirjutatud Eesti Maaülikooli 2013. koostatud fütoplanktoni analüüsis 16 ja
2018. aasta väikejärvede seire aruandes17.
Peipsi järve veekogumite fütoplanktoni hindamissüsteemi ei muudeta, kuid Võrtsjärves jääb
ränivetikate biomass fütoplanktoni hindamissüsteemi kasutamiseks lisateabena, kuna seisundit
seiravad eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele muuta selle indikaatori
kasutamist, kuid mitte teabe kogumisest loobuda.
15
Ott, I.(tiitellehel), Eist, A., Konoplitski, J.,Laarmaa,R., Lasn,R., Ott,K., Rakko, A., Saar, K., Sepp, M., Teppo,
T., 2014. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel. (Järvede
hüdromorfoloogilise seisundi hindamise esialgne metoodika). Eesti Maaülikool, lepingu nr 4-1.1/14/70 aruanne.
16
Ott,I.,Maileht,K.,Laarmaa,R.,2013. Järvede ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatava fütoplanktoni ja
füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate klassipiiride korrigeerimine ja referentstingimuste seadmine; Eesti
Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, EV Keskkonnaministeeriumi tellimusel
koostatud aruanne.
17
Ott,I., Krause,T. ,Laarmaa,R. ,Lehtpuu,M., Maileht,K. ,Ott,K. ,Palm,A. ,Rakko,A. ,Saar,K., Sepp,M. , Timm,
H.,2018. Eesti väikejärvede seire ja hüdrobioloogilised uuringud 2018.a., Eesti Maaülikool.
13
Eelnõukohase määruse § 32 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõike 5, kuid on sisuliselt
uus säte.
Paragrahvi 32 lõiked 1–3 sätestavad Võrtsjärve (veekogutüüp S6) ja Peipsi järve kesktoitelise
osa (veekogutüüp S7-2) seisundi hindamisel bentiliste ränivetikate (edaspidi fütobentos)
kasutamise sarnaselt suurte jõgede (Emajõgi, Narva jõgi) vooluveekogumitega. Selline seisundi
hindamissüsteemi täiendamine aitab seotud veesüsteemides hinnata ökoloogilist seisundit
samal põhimõttel ja seeläbi tõhusamalt kavandada ja ellu viia veekogumite seisundit
parandavaid tegevusi. VMK soovitustes on samuti rõhutatud vajadust kasutada veekogumite
seisundi hindamisel mitmeid kvaliteedielemente, sh bentilisi ränivetikaid, et seisundiklassi
määrangu usaldusväärsus oleks suurem.
Lõiked 4–6 sätestatavad maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramise
suurtaimede järgi.
Lõige 6 viitab eelnõukohase määruse lisale 5, kus on kõik kvaliteedinäitajad ja nende
klassipiirid välja toodud. Samuti täpsustab lõige 6, kuidas saadakse mitmest suurtaimestiku
kvaliteedinäitajast kokku maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku määrang. Eesti järvetüüpide
S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) suurtaimestiku klassipiirid
Euroopa Komisjoni IK otsuse koostamisel on saadud selle metoodikaga ja seetõttu on üldise
arusaadavuse huvides oluline see süsteem ka määruses lahti kirjutada.
Järvede suurtaimestiku määrangu andmise metoodika on täpsemalt selgitatud ja lahti kirjutatud
Eesti Maaülikooli koostatud 2018. aasta väikejärvede seire aruandes.18
Võrtsjärvel (veekogutüüp S6) loobutakse suurtaimede kasutamisest kuni võimaliku uue
indikaatori pooleli olevate uuringute lõpuni, kuna Võrtsjärve seisundit seiravad eksperdid on
korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele muuta põhjalikult suurtaimede järgi ökoloogilise
seisundiklassi määramist. Kuni 2019. aastani Võrtsjärve seisundi hindamiseks kasutatud
suurtaimestiku metoodika ei kajastanud piisavalt inimese põhjustatud koormust .
Eelnõukohase määruse § 33 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõike 4, kuid on sisuliselt
uus paragrahv.
Lõiked 3–5 kirjutavad täpsemalt lahti suurselgrootute määrangu andmise maismaa
seisuveekogumis eelnõukohase määruse lisa 5 järgi.
Eesti järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3)
suurselgrootute klassipiirid, mis on määratud Euroopa Komisjoni IK otsuses, on saadud selle
suurselgrootute määrangu metoodikaga ja varasem määrus seda ei käsitlenud. Järvede
suurselgrootute interkalibreerimine Kesk-Euroopa-Balti piirkonna järvede geograafilises
rühmas on tehtud fsuurselgrootute koondmäärangu alusel.
Järvede suurselgrootute määrangu andmise metoodika on täpsemalt selgitatud ja lahti kirjutatud
Eesti Maaülikooli koostatud 2018. aasta väikejärvede seire aruandes.18
Eelnõukohase määruse § 34 on uus säte. Eesti ei kasutanud I veemajandusperioodil
(2010–2015) maismaa seisuveekogumite seisundi hindamisel kalastikku ja sellele puudusele on
tähelepanu juhitud ka VMK soovitustes. Eesti Maaülikool töötas 2014. aastal välja teiste ELi
liikmesriikidega võrreldava maismaa seisuveekogumite kalastiku kvaliteedinäitajad 18 . Eesti
järvetüüpide S2 ja S3 (vastavad interkalibreeritud järvetüübid L-CB2 ja L-CB3) kalastiku
indikaatoriteks Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse koostamisel olid määruses
sätestatud indikaatorid LAFIEE ja (või) rsLAFIEE ja seetõttu on üldise arusaadavuse huvides
oluline hindamissüsteem ka määruses lahti kirjutada. Asjaolu, et eelnõukohases määruses on
peamised kalastiku indikaatorid LAFIEE ja rsLAFIEE, ei takista teiste varem kasutatud
18
Krause,T., Palm,A., 2014. Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate kalastiku indikaatorite
arendamine ja kokkulangevusanalüüs teiste liikmesriikide indikaatoritega; EV Keskkonnaministeeriumi lepingu
nr 4-1.1/14/77 aruanne.
14
kalakooslust kirjeldavate indikaatorite kasutamist järve kalakoosluse seisundi hinnangut
täiendava teabena. Eelnõukohases määruses loobuti selguse huvides teiste kalastiku indeksite
lisamisest, kuna nende kvaliteedinäitajate seost inimtekkelise koormusega ei ole põhjalikumalt
analüüsitud.
Järve kalastikku seirav ekspert peab S4, S5 ja S8 veekogutüübiga järvedel iga kord põhjendama,
kas järvel on kalastiku seisundi kasutamine ökoloogilise seisundi osana põhjendatud.
Nimetatud veekogutüübiga maismaa seisuveekogumid ei ole sageli ühendatud teiste
veekogudega, on sageli väga madalad, kalakooslus on kujunenud juhuslikult ja selle abil on
keeruline hinnata inimese mõju veekogule ja kavandada tegevust inimese mõju
leevendamiseks.
Eelnõukohase määruse § 35 katab osaliselt varasema määruse § 31 lõiked 1 ja 2, kuid on
ülejäänud sisu poolest uus paragrahv. Sarnaselt vooluveekogumite ökoloogilise seisundi
hindamise sätetega täpsustatakse, kuidas eelnõukohase määruse lisas 5 toodud füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste alusel anda maismaa seisuveekogumile füüsikalis-
keemiliste üldtingimuste määrang. Lisatakse võimalus jätta eksperdiarvamuse alusel väga
sügava järve (Rõuge, Murati jt sügavad järved) põhjalähedase veekihi seireandmed
seisuveekogumi seisundi hindamisel arvesse võtmata. Sellise eksperdiarvamuse alusel antud
pinnaveekogumi seisundi erisuse kinnitab enne avalikustamist veemajanduskomisjon.
Peipsi järve mõlema veekogutüübi veekogumitel loobutakse lämmastik/fosfor suhte
kasutamisest ökoloogilise seisundiklassi määramisel, kuna seda indikaatorit on
keskkonnakaitse meetmetega keeruline suunata.
3. jagu „Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“
Eelnõukohase määruse §-s 36 loetletakse rannikuveekogumi seisundiklassi määramisel
kasutatavad kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad veepoliitika raamdirektiivi V lisa järgi.
Säte vastab üldiselt varasema määruse §-le 32, kuid kvaliteedinäitajate loetelu on
rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi uuenenud ja ELi riikidega ühtlustatud
hindamismetoodikate põhjal täiendatud.
Paragrahvi 36 lõige 1 on üldine, sissejuhatav säte, mis kordub kõikide veekogumi alaliikide
juures.
Paragrahvi 36 lõige 2 loetleb bioloogilised kvaliteedielemendid, mida maismaa
seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel kasutatakse ja on sisuliselt identne
varasema määruse § 32 lõikega 1.
Paragrahvi 36 lõige 3 loetleb kvaliteedielementi „füüsikalis-keemilised üldtingimused“
kuuluvad kvaliteedinäitajad ja näitajate loetelu võrreldes varasema määruse § 32 lõikega 2 ei
muutu.
Lõige 4 on uus säte, mis täpsustab, et rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamise üks
kvaliteedielementidest on vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees.
Lõige 5 loetleb rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad
hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad Eesti Merebioloogia Ühingu
2018. aastal koostatud uuringu „Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise
metoodika ja rannikuveekogumite seisundi hinnang“19 põhjal. Säte arvestab seisundi hindamise
metoodika arengut ja on võrreldes varasema määruse § 32 lõikega 3 oluliselt muutunud.
19
Martin, G., Herkül, K., 2018. Rannikuvee hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika ja
rannikuveekogumite seisundi hinnang; Eesti Merebioloogia Ühing; KIK veemajanduse programmi projekti nr
12486 aruanne (lihthange nr 183633, KeM töövõtuleping 06.04.2017 nr 4-1/17/49).
15
Eelnõukohase määruse § 37 on uus säte, mis täpsustab kvaliteedinäitajate kombineerimist
rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel. Säte lähtub varasema määruse
vastavast §-st 33, kuid sisu on muudetud praktilise vajaduse ja VMK soovituste põhjal ning
arvesse on võetud seire- ja seisundi hindamise metoodikate arengut.
Erinevalt vooluveekogumitest ja maismaa seisuveekogumitest on füüsikalis-keemilised
üldtingimused rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel toetav näitaja, mitte
põhinäitaja. Selline erisus on sätestatud ka varasema määruse § 33 lõigetes 1 ja 2.
Varasema määruse § 33 lõike 3 nõudest kasutada vähemalt kolme seirepunkti andmeid
loobutakse, kuna see on seirekava koostaja ja seisundi hindaja pädevus.
Eelnõukohase määruse § 38 täpsustab, millisel juhul kasutatakse rannikuveekogumi
hüdromorfoloogilise seisundi hinnangut ökoloogilise seisundi määramisel kohustuslikult,
millal täiendava teabena. Säte võtab kokku varasema määruse § 33 lõikes 2 ja §-s 35 sätestatud
põhimõtted ja ühtlustab hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kasutamise põhimõtte
vooluveekogumitel, maismaa seisuveekogumitel ja rannikuveekogumitel.
Eelnõukohase määruse § 39 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi
määramine fütoplanktoni järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 1. Sätte
sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite vastavate sätetega.
Lisatakse praktikast välja kasvanud võimalus kasutada iga-aastaste pikaajaliste fütoplanktoni
andmeridade töötlemisel tavapärasest erinevat statistilist andmetöötlust, mis on andmehalduse
seisukohast mugavam.
Eelnõukohase määruse § 40 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi
määramine suurtaimestiku järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 2, kuid
ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatud näitajaid on uurimistööde tulemusena oluliselt
täiendatud. Sätte sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite
vastavate sätetega. Tulenevalt VMK soovitustest, ökoloogilise seisundi hindamise metoodikate
arengust 20 21 22 ja Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsusest võetakse erinevates
rannikuveekogumi veekogutüüpides kasutusele erinevad suurtaimestiku indikaatorid.
Eelnõukohase määruse § 41 täpsustab, kuidas toimub rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi
määramine suurselgrootute järgi. Säte on sisult lähedane varasema määruse § 34 lõikele 3, kuid
ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatud näitajaid on uurimistööde tulemusena oluliselt
täiendatud. Sätte sõnastus on ühtlustatud vooluveekogumite ja maismaa seisuveekogumite
vastavate sätetega. VMK soovituste, ökoloogilise seisundi hindamise metoodikate arengu23 ja
Euroopa Komisjoni IK otsuse kohaselt võetakse erinevates rannikuveekogumi
veekogutüüpides kasutusele üks ühtne suurselgrootute indikaator.
Eelnõukohase määruse § 42 täpsustab, kuidas tuleb kasutada rannikuveekogumi ökoloogilise
seisundi määramisel vee füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid. Säte on sisult lähedane
varasema määruse § 35 lõikele 1, vee füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate kasutamise
põhimõte on varasemast rohkem lahti kirjutatud. Rannikuvee füüsikalis-keemilisi
kvaliteedinäitajaid iseloomustab väga suur varieeruvus ja madalamate mereosade kohta on vähe
füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate andmeid ja selle tõttu ei pidanud rannikuvee eksperdid
asjakohaseks nende kvaliteedinäitajate kasutamist rannikuveekogumi seisundi hindamise
20
Torn,K., 2013.Veekvaliteedi hindamissüsteemi parandamine rannikuvee tüüpaladel
II (Pärnu laht) ja V (Väinameri); Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnaprogrammi projekti nr 1929 aruanne.
21
Torn,K. 2017.VPRD rannikuvee hindamissüsteemi täiendamine; Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut; SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogrammi projekti nr 12074 aruanne.
22
Martin, G., 2018. Rannikumere seire 2017.aasta aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut.
16
põhinäitajana. Rannikuveekogumisse taimetoitainete heite mõju hindamisel, keskkonnaloa
andmisel või andmisest keeldumisel, keskkonnaloa tingimuste määramisel ja rannikuvee
seisundit parandavate abinõude kavandamisel võetakse vee füüsikalis-keemilisi
kvaliteedinäitajaid arvesse kui hea seisundi kirjeldust, mille poole tuleb igas rannikuveekogumi
piirkonnas (näiteks väiksemad mereosad – lahed, väinad jne) abinõude kavandamisel püüelda.
4.jagu. „Tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassi kvaliteedielemendid ja kvaliteedinäitajad ning seisundiklassi määramine“
Eelnõukohase määruse § 43 loetleb, ja täpsustab, milline teave on vajalik selleks, et määrata
tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline seisundiklass. Säte on
struktuurilt sarnane vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja rannikuveekogumite
ökoloogilise seisundiklassi määramist täpsustavate sätetega. Varasema määruse vastavat sätet
§ 36 on oluliselt täiendatud ja täpsustatud veekogumite seisundi hindamise välja kujunenud
praktikale, veepoliitika raamdirektiivi V lisas toodud ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside
üldkirjelduse ja veepoliitika raamdirektiivi ühise täitmisstrateegia asjakohaste edasi arendatud
juhendite 23 24 kohaselt. ELi liikmesriigid on kokku leppinud üldise lähenemise, milliseid
hüdromorfoloogilise koormuse leevendusmeetmeid on asjakohane rakendada selleks, et
tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi
saaks määrata väga heaks või heaks. 25 26 27
Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 2 ja 3 loetletakse bioloogilised kvaliteedielemendid ja
kvaliteedinäitajad, mida eksperdiarvamuse alusel kasutada tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks.
Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 4 ja 5 täpsustakse füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad
ja vesikonnaspetsiifilised saateained, mida kasutada tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi määramiseks.
Eelnõukohase määruse § 43 lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse, milliste hüdromorfoloogilise
koormuse leevendamise meetmete kohta tuleb eeskätt infot koguda, enne kui alustada tugevasti
muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi
määramisega. Selline lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse § 36 lõikega 1,
veepoliitika raamdirektiivi artikliga 4.3 ja asjakohaste veepoliitika raamdirektiivi
rakendusjuhenditega.
Eelnõukohase määruse §-s 44 kirjutatakse kvaliteedielementide ja rakendatud
hüdromorfoloogilise koormuse leevendamise meetmete kaupa lahti ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassid. Selline lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse § 36 lõigetega 2–5 ja
23
WFD CIS Guidance document n.o 4 Identification and Designation of Heavily Modified and Artificial Water
Bodies.
24
WFD CIS Guidance document n.o 13 Overall approach to the classification of ecological status and ecological
potential.
25
Working Group ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good
Ecological Potential for heavily modified water bodies - Part 1: Impacted by water storage;
https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/working-group-ecostat-report-common-understanding-using-mitigation-
measures-reaching-good-ecological.
26
Working Group ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good
Ecological Potential for heavily modified water bodies Part 2: Impacted by flood protection structures;
http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC110957.
27
WG ECOSTAT report on common understanding of using mitigation measures for reaching Good Ecological
Potential for Heavily Modified Water Bodies - Part 3: Impacted by drainage schemes;
http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC110959.
17
veepoliitika raamdirektiivi V lisa p-ga 1.2.5 (tugevasti muudetud veekogumi või
tehisveekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside üldkirjeldus). Võrreldes varasema
määrusega on ökoloogilise potentsiaali seisundiklasside üldkirjeldus kvaliteedielementide
kaupa ja leevendusmeetmeid arvesse võttes põhjalikumalt lahti kirjutatud. Väga heale või heale
ökoloogilise potentsiaali seisundiklassile vastavate kvaliteedinäitajate täpseid väärtusi ei ole
võimalik ega asjakohane määruses sätestada, sest iga tugevasti muudetud veekogum või
tehisveekogum on erinev ja 2019. aasta seisuga puudub üldistatud teave, millist positiivset mõju
erinevate bioloogiliste kvaliteedielementide korral on erinevate leevendusmeetmete
rakendamisel võimalik saavutada.
5. jagu „Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogu elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäi-
tajate väärtused ja kvaliteedielemendid ning hea seisund“
Eelnõukohase määruse §-des 45–47 täpsustatakse erinevate kvaliteedielementide kaupa, kuidas
kohaldada pinnaveekogumite seisundi hindamiseks kasutatavaid kvaliteedinäitajaid
veekogudele, mis ei ole hõlmatud pinnaveekogumiga. Sellisteks veekogumiteks on näiteks
vooluveekogumi või suure maismaa seisuveekogumi valgalal asuvad väiksemad veekogud,
nagu oja, paisjärv, peakraav, allikas või järv. Lähenemisviis on kooskõlas varasema määruse
§-ga 37, kuid kvaliteedielementide kaupa rohkem lahti kirjutatud.
Kui veekogumiga hõlmamata veekogu on kaitsealune looduseobjekt või kaitsealuse liigi
elupaik, peavad füüsikalis-keemilised näitajad võimaldama loodusobjekti piisavat kaitset.
Eelnõukohase määrusega ei kehtestata pinnaveekogumiga hõlmamata vee elustiku kaitseks
konkreetseid füüsikalis-keemiliste ega hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtusi, kuna
senine kogemus näitab, et pinnaveekogumi heale seisundile vastavad kvaliteedinäitajate
väärtused on piisavad ka kaitsealuste liikide vajaduste tagamiseks. Vajaduse korral saab
eelnõukohast määrust täiendada, et see kaitseks paremini kaitsealuseid liike ka
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes.
Muudatused eelnõukohase määruse lisades
Lisades 1–3 (pinnaveekogumite nimekirjad) korrigeeritakse pinnaveekogumite piire
elupaigatüüpide (lõhe, meriforelli või harjuse kudeala piiri ja veekogumi piiri ühtlustamine kui
vahekaugus on väike), veekogumile avalduva koormuse ja püsivate maamärkide (tõkestamata,
reguleerimata veekogu osad ühte veekogumisse, veekogumi piiriks registrisse kantud
maanteed, raudteed) järgi. Parema arusaadavuse huvides ühtlustatakse pinnaveekogumite
nimed keskkonnaregistrisse kantud veekogude peamiste nimedega, mille on heaks kiitnud
kohanimenõukogu.
Lisades 4–6 ühtlustatakse heitvee, vooluveekogumite, maismaa seisuveekogumite ja
rannikuveekogumite vee taimetoitainesisaldusest senisest parema ülevaate saamiseks ühikud,
millega väljendatakse vee üldlämmastikusisaldust ja üldfosforisisaldust, ja andmete statistilise
töötluse meetodid. Sisalduse põhiühikuks jääb mg/l ja statistilise töötluse meetodiks mõõdetud
väärtuste aritmeetiline keskmine.
Lisas 4 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele
looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise
kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus riigis
ja parem võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud
veekogutüüpidele lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatavaid uusi
kvaliteedinäitajaid ja vastavad selgitused on toodud 3. peatüki 1. jao „Vooluveekogumi
ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“ selgitustes.
18
Lisas 5 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele
looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise
kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus riigis
ja võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud
veekogutüüpidele lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid,
selgitused on toodud 3. peatüki 2. jao „Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi
kvaliteedinäitajad ja seisundiklassi määramine“ selgitustes.
Lisas 6 lisatakse kvaliteedielementidele või kvaliteedi allelementidele või kvaliteedinäitajatele
looduslikele võrdlustingimustele vastavad väärtused ja klassipiiridele vastavad ökoloogilise
kvaliteedisuhte väärtused. Muudatuse eesmärk on seisundi hinnangute parem arusaadavus ja
võrreldavus Euroopa Komisjoni IK otsuses sätestatud klassipiiridega. Teatud veekogutüüpidele
lisatakse ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatamiseks uued kvaliteedinäitajad. Läänemere
lääneosa veekogutüübi üksikuid fütoplanktoni ja füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid
korrigeeritakse, ühtlustades need Väinamere või Liivi lahe näitajatega. Selgitused on toodud
3. peatüki 3. jao „Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundiklassi kvaliteedinäitajad ja
seisundiklassi määramine“ selgitustes.
Varasema määruse ja eelnõukohase määruse lisade 4–6 täpsem võrdlus on esitatud seletuskirja
lisas „Seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate muutused eelnõukohase
määruse lisades 4–6“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele on selgitatud 09.08.2009, 28.11.2010 kehtestatud
määruse „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille
seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad
kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ eri redaktsioonide
seletuskirjades. Lisatud kvaliteedinäitajad ja kvaliteedielemendid veekogumite seisundiklassi
määramiseks vastavad veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ V lisale ja võtavad arvesse
viimaste aastate pinnaveekogumite seisundi hindamise metoodikate tehnilist arengut ja VMK
soovitusi.
Kuna veepoliitika raamdirektiiv on üle võetud varasema määrusega, siis direktiivi ja
eelnõukohase määruse võrdlustabelit ei esitata.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muuda oluliselt juba mitmeid aastaid kasutatud pinnavee seisundi
hindamissüsteemi, siis on määruse mõju sama, mis varasemal määrusel.
Pinnaveekogumite seisundit on alates 2013. aastast kuni 2019. aastani hinnatud paralleelselt nii
varasema määruse kui ka eelnõukohase määruse järgi. Keskkonnaagentuur koostab pärast
eelnõukohase määruse jõustumist 2020. aastal korrigeeritud veekogumite seisundi hinnangu III
veemajandusperioodi (2021–2027) veemajanduskava jaoks. Esialgse hinnangu kohaselt
muutub mõnede veekogumite seisund tänu paindlikumale ja ekspertide soovituste kohaselt
korrigeeritud hindamissüsteemile paremaks. Seega uut ulatuslikku ja seni teadmata mõju
määruse kehtestamisega ei kaasne.
19
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevust, lisakulutusi ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Avalikku
konsultatsiooni ei korraldata, sest ehkki eelnõukohase määruse sisu muutub mõnevõrra, on
muutusele vastavat seisundi hindamissüsteemi kasutatud juba mitu aastat ja seisundi
hindamissüsteemi muutus ei too isikutele kaasa uusi kohustusi. Määrus kehtestatakse uuesti
seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019 ja aastate 2010–2019 toimunud pinnavee
seisundi hindamismetoodikate täpsustumisega. Eelnõu on sisuliselt kooskõlastatud
teadusasutustega ja ekspertidega, kes on välja arendanud asjakohased veepoliitika
raamdirektiivile vastavad veekogumite seisundi hindamise metoodikad ja osalenud
Euroopa Komisjoni IK otsuse ettevalmistamises.
Põhilised organisatsioonid, kes on eelnõu ettevalmistamiseks teavet ja andmeid andnud ja ka
eelnõu kohta arvamust avaldanud, on Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi
Limnoloogiakeskus, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli
meresüsteemide instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vee - ja
keskkonnatehnika uurimisrühm.
20
Keskkonnaministri määruse
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklassid kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Seisundiklassi määramisel kasutatavate kvaliteedinäitajate muutused eelnõukohase määruse lisades 4-6
Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
BC3–- Läänemere rannikuvee piirkond Soome ja Eesti rannik Soome lahes Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229* järgi;
BC4 – Läänemere rannikuvee piirkond Eesti ja Läti alad Liivi lahes Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229 järgi*;
BC9 – Läänemere rannikuvee piirkond Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsuse EL 2018/229 järgi;
EE – Eesti Vabariik;
FI – Soome Vabariik;
IK-otsus – Euroopa Komisjoni interkalibreerimisotsus EL 2018/229;
LV – Läti Vabariik;
SE – Rootsi Kuningriik;
ÖKS – Ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio –EQR, Vee raamdirektiivi V lisa 1.4.1. ii);
VMK soovitused – Euroopa Komisjoni arvamus ja soovitused ELi liikmesriikide ja Eesti Vabariigi veemajanduskavade ja pinnavee
hindamissüsteemi kohta.
*Täpne viide on seletuskirjas.
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 4 Vooluveekogu IVB Fütoplankton ERPI Uus kvaliteedinäitaja Vee
mid raamdirektiiv,
metoodika areng,
IK-otsus
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 4 Vooluveekogu I-IIA, I-IIB Fütobentos ja - Uus kvaliteedielement ja Vee
mid suurtaimestik allelemendid raamdirektiiv,
(allelemendid metoodika areng,
fütobentos ja IK-otsus
suurtaimestik)
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Fütobentos IPS, WAT, Kvaliteedi allelemendi Vee
mid veekogutüü TDI ÖKS-id iga raamdirektiiv,
bid seisundiklassi korral VMK soovitused,
IK-otsus
Lisa 4 Vooluveekogu I-IIA, I-IIB Fütobentos IPS IPS on peamine seisundi Vee
mid näitaja, hea/kesine raamdirektiiv,
klassipiir natuke metoodika areng,
rangemaks korrigeeritud, IK-otsus
kesine ja halb vahemik
ühtlustatud, WAT ja TDI
on täiendavad näitajad,
nende klassipiiri ei
korrigeeritud
Lisa 4 Vooluveekogu IIIA, III B, Fütobentos IPS Klassipiirid ühtlustatud, Vee
mid IVB FÜBE seisundiklassi raamdirektiiv,
hindamine kolme näitaja metoodika areng,
keskmise põhjal,jääb IK-otsus
samaks, mis varem
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Suurtaimestik MIREE, Uued indikaatorid Vee Kõrs, A., 2010;
mid veekogu ITEM raamdirektiiv, Järvekülg, R.,
tüübid metoodika areng Pall, P., 2018
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Suurselgrootud Kõik Lisatud Vee
mid veekogu kvaliteedi- kvaliteedielemendi ÖKS raamdirektiiv, IK-
tüübid näitajad otsus
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 4 Vooluveekogu IVB Narva Suurselgrootud 4 kvaliteedi- Lisatud näitajate Vee Birk, S.,
mid jõgi ja näitajat klassipiirid ja raamdirektiiv, IK- Böhmer, J.,
veehoidla kvaliteedielemendi ÖKS otsus Schöll, F., ed.
Poikane, S.,
2018.
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Kalastik JKI, Lisatud Vee raamdirektiiv
mid veekogu eksperdi- kvaliteedielemendi ÖKS
tüübid arvamus
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Füüsikalis- Kõik näitajad Lisatakse looduslikele Vee
mid veekogu keemilised võrdlustingimustele raamdirektiiv, V
tüübid üldtingimused vastav väärtus, lisa 1.4.1. ii)
kvaliteedielemendi
seisundiklasside ÖKS-id
Lisa 4 Vooluveekogu Kõik Hüdromorfo- Lisatakse looduslikele Vee raamdirektiiv Loigu, E. jt
mid veekogu loogilised võrdlustingimustele V lisa 1.2.1. ,2014; Auväärt,
tüübid kvaliteedinäitajad vastav väärtus, Metoodikate K. jt 2019
kvaliteedielemendi areng
seisundiklasside ÖKS-id
Lisa 5 Maismaa Tüüp III, V Fütoplankton Chl a Loobutakse pinnakihi VPRD ja VMK Ott, Maileht,
seisuveekogud Chl a kasutamisest märkused, IK- Laarma, 2013
nendes veekogutüüpides, otsus, VMK
kus on samal ajal aruandlus
kasutuses ka sügavamalt
võetud proovid
Lisa 5 Maismaa Tüüp I, II, Fütoplankton Kvaliteedi Lisatakse ÖKS väärtus VPRD ja VMK Ott, Maileht,
seisuveekogud III, IV, V, element märkused, IK- Laarma, 2013;
VIII otsus, VMK Eesti
aruandlus väikejärvede
seire aruanne
2018
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 5 Maismaa Järv VI Fütoplankton Chl a Kasutatakse V–IX Järvetüüpide Teadusinfo
seisuveekogud keskmist väärtust, mis hindamispõhimõt Tuvikene,
enne hinnangu andmist ete ühtlustamine Nõges, 2018
normaliseeritakse
veetaseme järgi
Lisa 5 Maismaa Järv VI Fütoplankton Ränivetikate Kasutatakse seisundi Võrtsjärve Teadusinfo
seisuveekogud biomass hinnangut täiendava ekspertide Tuvikene,
infona, mitte seisukoht, Nõges, 2018
põhiindikaatorina seirearuanded
Lisa 5 Maismaa Järved VI Fütobentos Bentiliste Lisatakse ränivetikate Bentiliste
seisuveekogud ja VII ränivetikate indikaatorid ja võetakse ränivetikate
IPS, WAT ja kasutusele samalaadne eksperdi
TDI hindamissüsteem ja seisukoht; VPRD
klassipiirid, mis 3B tüüpi ja VMK
jõgedes ja Narva jões; märkused;
Lisa 5 Maismaa Tüüp I, II, Suurtaimestik Kõik näitajad Lisatakse ÖKS väärtus ja VPRD ja VMK Eesti
seisuveekogud III, IV, V, kvaliteedi allelemendi märkused, IK- väikejärvede
VIII ÖKS väärtus otsus, VMK seire aruanne
aruandlus 2018
Lisa 5 Maismaa Tüüp VI Suurtaimestik Suurtaimede Eemaldatakse Võrtsjärve Eesti
seisuveekogud (Võrtsjärv) kooslus hindamissüsteemist kuni ekspertide Maaülikoolis
andmete analüüs on seisukoht, toimub andmete
valmis, elustikurühma seirearuanded analüüs ja
seire jätkub aastaks 2021
töötatakse välja
uus
suurtaimestiku
indikaator
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 5 Maismaa Kõik Füüsikalis- Lisatakse VPRD ja VMK
seisuveekogud veekogu keemilised kvaliteedielemndi märkused,
tüübid üldtingimused koondmäärangu ÖKS
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Fütoplankton Chl a lisati ÖKS = 1 vastav Läänemere Interkalibreeritu
veekogu- väärtus seisundi d Eesti
tüübid I-VI hindamissüsteemi veekogutüüp III
de ja ühine
interkalibreerimin rannikuvee tüüp
e – Läänemere BC9
riikide
koostööotsus
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Fütoplankton Chl a Seisundiklassi piirid Tehniline viga,
tüüp IV muutuvad leebemaks, mis
ühtlustatakse lähedase korrigeeritakse
veekogumitüübi – V eksperdiarvamuse
Väinameri väärtustega, alusel
leebem norm
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu Põhjataimestik Mitme- termini muutus TÜ EMI uuring ja
tüübid I, aastaste „Mitmeaastaste liikide ettepanek
III, IV ja liikide osakaal biomassist“
VI proportsio-
naalsus
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põisadru Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja
tüüp II sügavuslevik, ettepanek
mitme-
aastaste
liikide
proportsio-
naalsus
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Kõrgemate Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja
tüüp II taimede ettepanek
sügavuslevik,
oportunistlike
liikide
osakaal üld-
biomassist,
põhjataimesti
ku indeks
EPIHPO ja
vastavad
ÖKS-id
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põisadru Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja
tüüp V sügavuslevik, ettepanek
mitme-
aastaste
liikide
proportsio-
naalsus
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhjataimesti Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja
tüüp V ku indeks ettepanek
EPIPCF ja
vastav ÖKS
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhja- Korrigeeritakse Läänemere Interkalibreeritu
tüüp VI taimestiku seisundiklasside piire, ökoloogilise d Eesti
sügavuslevik, lisatakse ÖKS-id seisundi veekogutüüp VI
põisadru hindamissüsteemi ja EE-LV ühine
sügavuslevik de rannikuvee tüüp
interkalibreerimin BC4
e
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Mitme- Loobutakse kasutamisest Läänemere Ei sobi EE-LV
tüüp VI aastaste ökoloogilise ühises
liikide seisundi rannikuvee
proportsio- hindamissüsteemi tüübis BC4
naalsus de kasutamiseks
interkalibreerimin
e;
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Põhjataimestik Põhjataimesti Võetakse kasutusele Läänemere Sobib EE-LV
tüüp VI ku indeks ökoloogilise ühises
EPI2 ja seisundi rannikuvee
vastav ÖKS hindamissüsteemi tüübis BC4
de kasutamiseks
interkalibreerimin
e
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suurselgroot Loobutakse kasutamisest TÜ EMI uuring ja
veekogu- ute ZKI, FDI ettepanek,
tüübid I-VI ja KPI Läänemere
ökoloogilise
seisundi
hindamissüsteemi
de
interkalibreerimin
e
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suur- Võetakse kasutusele TÜ EMI uuring ja
veekogu- selgrootute ettepanek,
tüübid I-VI ZKI2 Läänemere
ökoloogilise
seisundi
hindamis-
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
süsteemide inter-
kalibreerimine
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Suurselgrootud Suurselgroot Väga hea ja hea TÜ EMI uuring ja
veekogu- ute ZKI2 seisundiklassi piir ettepanek,
tüübid I-VI ÖKS ühtlustatakse EE-FI ja Läänemere
laiendatakse kõikidele ökoloogilise
rannikuvee seisundi
veekogutüüpidele hindamis-
süsteemide inter-
kalibreerimine
BC3
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldlämmasti Ühik muudetakse mg/l Üldine
veekogu- keemilised ku sisaldus kasutusmugavus
tüübid I-VI kvaliteedinäitajad vees
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori Ühik muudetakse mg/l Üldine
veekogu- keemilised sisaldus vees kasutusmugavus
tüübid I-VI kvaliteedinäitajad
Lisa 6 Rannikuvesi Veekogu- Füüsikalis- Üldfosfori Seisundiklassi piirid Tehniline viga,
tüüp IV keemilised sisaldus vees muutuvad leebemaks, mis
kvaliteedinäitajad ühtlustatakse seotud korrigeeritakse
veekogumitüübi VI – eksperdiarvamuse
Liivi laht väärtustega alusel
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori, Lisatakse looduslikule Parem kooskõla
veekogu- keemilised üldlämmastik olukorrale vastavad vee
tüübid I–VI kvaliteedinäitajad u sisaldus väärtused raamdirektiiviga,
vees, vee rahvusvaheliselt
läbipaistvus parem
arusaadavus
Kehtiva ja Veekogumi Veekogu Kvaliteedi- Kvaliteedi- Muutuse olemus Muutuse põhjus Märkusi
eelnõukohase liik tüüp element näitaja
määruse lisa
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Füüsikalis- Üldfosfori, Korrigeeritakse TÜ EMI Parem 2017
veekogu- keemilised üld- ettepaneku põhjal, arusaadavus Rannikumere
tüübid I–VI kvaliteedinäitajad lämmastiku tehnilised parandused seire aruanne
sisaldus vees,
vee
läbipaistvuse
ÖKS
klassipiirid
Lisa 6 Rannikuvesi Kõik Hüdromorfo- Veekogumi Võetakse kasutusele MTÜ Eesti Varem ei olnud
veekogu- loogilised põhja Merebioloogia teadmiste
tüübid I–VI kvaliteedinäitajad pindalalise Ühingu uuring ja puudumisel
koormuse ettepanek, välja arendatud,
indeks veepoliitika ehkki kohustus
(PÕKI) ja raamdirektiivi V oli
veekogumi lisa
rannajoone
koormuse
indeks
(RAKI)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0093 - Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.02.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d52c02c8-ef34-4b3a-9442-01527d73e553
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d52c02c8-ef34-4b3a-9442-01527d73e553?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main