dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 28. jaanuar 2020
Viit
2
Registreeritud
28. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ülla Mäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎2 28.01.2020 Ministri määrus.bdoc6953 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.01.2020 nr 2 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ lisad 1–3, 7, 9–10, 12, 14–16 ja 18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–11. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus Lisa 2. Isikliku abistaja teenus Lisa 3. Koduteenus Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 6. Tugiisikuteenus Lisa 7. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Lisa 8. Erihoolekandeteenused Lisa 9. Hoolekandeasutus Lisa 10. Turvakoduteenus Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 1 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond ELURUUMI TAGAMISE TEENUS tel 626 9362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv nr kokku (k.a nendest kokku nendest üheliikmelised) üheliikmelised pensioni- puudest või east ealised tingitud erivajadusega A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 omandis olevad eluruumid sh sotsiaalmajutusüksused 02 Eraelamispind 03 Kokku 04 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike arv arv eelmise nendest nendest aruande- aruan- aasta üldhooldusteenust osutavast deaasta lõpus (v1 lõpus + v2 - erihoolekandeteenust hoolekandeasutusse osutavast asutusest kinnipidamiskohast asendushoolduselt eraelamispinnale Kokku eraelamispinnalt Kokku v12) varjupaigast turvakodust asutusest teadmata teadmata (v3 (v13 surnud muu muu +...+ +...+ v11) v17) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Eluruumide nendest Eluruumidest nr arv kokku korterid üksikud kohandatud vajavad (v2 + v3) toad puudest või kohandamist east tingitud puudest või erivaja- east tingitud dusega erivajadusega inimestele inimestele A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a 01 sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X (voodikohad) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Hõivatud nendest nr eluruumide arv korterid üksikud toad kokku A B 1 2 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad 01 eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas nr saanud teenusele kokku, kohaliku inimeste eurot omavalitsuse muud allikad arv kokku (v3 + v4) üksus 2 A B 1 2 3 4 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 X omandis olevad eluruumid sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 02 X erivajadusega inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 04 erivajadusega inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X Täitja nimi Kuupäev .......................................... Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Eluruumi tagamise teenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus osutatakse eluruumi tagamise teenust sotsiaalhoolekande seaduse §-de 41–43 tähenduses, üürides seda perele või üksikisikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning kohaliku omavalitsuse üksused, kes osutavad või rahastavad puudega (erivajadusega) inimestele eluruumi kohandamise teenust. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevas eluruumis. Rida 02 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse omandis olevas sotsiaalmajutusüksuses. Rida 03 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse poolt vabaturult üüritud eraelamispinnal. Rida 04 = rida 01 + rida 03. Veerg 1 – teenust saanud pered kokku, k.a üheliikmelised. Veerg 2 – kõikidest teenust saanud peredest üheliikmelised pered. Veerg 3 – kõik teenust saanud elanikud kokku. Veerg 4 – teenust saanud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud. Veerg 5 – teenust saanud puudest või east tingitud erivajadusega inimesed. NB! Pensioniealiste hulka võivad kuuluda erivajadusega inimesed ja erivajadusega inimeste hulka võivad kuuluda pensioniealised. 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse elanike arv kokku eelmise aruandeaasta lõpus. Veerud 2–11 – näidatakse aasta jooksul teenust saama saabunud inimeste arv kokku ja nende endise elukoha järgi. Veerg 3 – inimesed, kes saabusid elamispinnalt, mis oli nende või nende pereliikme omandis, või kes üürisid elamispinda eraisikult või elasid sugulaste või tuttavate juures. Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11 Veerud 12–17 – näidatakse lahkujate arv aasta jooksul kokku ja lahkumise sihtkoha järgi. 3 Veerg 13 – näidatakse inimesed, kes lahkusid hoolekandeasutusse ööpäevaringset teenust saama (põhiliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset hooldusteenust või erihoolekandeteenust). Veerg 14 – näidatakse inimesed, kes on endale ostnud elamispinna või üürinud selle eraisikult või kolinud erapinnal elavate sugulaste või tuttavate juurde. Veerg 16 – näidatakse inimesed, kes lahkusid mujale (nt munitsipaalkorterisse, samuti isikud, kelle suhtes kohaldati kinnipidamist arestimajas või vanglas). Veerg 17 – näidatakse inimesed, kelle kohta ei ole teada, kuhu nad lahkusid. See puudutab peamiselt neid, kes olid sunnitud lahkuma seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega maksekohustuste täitmata jätmise või sisekorraeeskirjade rikkumiste tõttu. Veerg 12 = veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17 Veerg 18 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 12 Selles tabelis ei tohi näidata teenuse kasutajate liikumist kohaliku omavalitsuse üksuse piirides! Näiteks, kui inimesel oli tagatud eluase sotsiaalmajutusüksuses, kuid aasta jooksul võimaldati talle uus eluase sotsiaalkorteris, siis selles tabelis ei tohi teda näidata saabujate ega lahkujate all, sest tegelikult sai ta sama teenust edasi. 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse kõik kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid, mis on ette nähtud üürile andmiseks sotsiaalteenusena eluaset vajavatele isikutele ja perekondadele, kes ise ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Näidatakse need eluruumid, mis on üüri- või majutuslepingu alusel üürile antud või selleks valmis (vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele). Üürile andmiseks mittesobivaid eluruume ei näidata. Rida 02 – näidatakse sotsiaalmajutusüksuste voodikohtade arv. Sotsiaalmajutusüksus – hoone või selle osa, milles asuvatesse ruumidesse isiku majutamisel (majutamis- või üürilepingu alusel) antakse isiku kasutusse voodikoht koos sotsiaalmajutusüksuses olevate ruumide ja asjade ning osutatavate teenuste kasutamise õigusega. See on ühiselamutüüpi majutus, kus isik kasutab majutus- või üürilepingu alusel tasu eest voodikohta. Veerg 4 – näidatakse kõigist eluruumidest puudest või east tingitud erivajadustega inimestele kohandatud eluruumid. Veerg 5 – näidatakse kõigist eluruumidest puudest või east tingitud erivajadustega inimestele kohandamist vajavad eluruumid. 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Veerud 1–3 reas 01 – kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused), mis on aasta lõpus antud kasutusse üürilepingu alusel. Veerg 1 rida 02 – üüri- või majutuslepingu alusel kasutusse antud voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aasta lõpus. 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Veerud 1 ja 2 – näidatakse aruandeaasta lõpus eluaset (sh kohandatud) ootavate nende perede arv (taotluste arv), kelle eluaseme taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohalikul omavalitsusel puudub vastav vaba eluase. Veerg 3 – näidatakse aruandeaasta lõpus vabanevat eluaset ootavate inimeste arv. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse teenuse osutamisega seotud kulutused, mida kohaliku omavalitsuse üksus on teinud teenust saavate inimeste eluruumide korrastamisel (nt jooksev remont) ja kohandamisel puudest või east tingitud erivajadusega inimeste jaoks. Siia arvestatakse ka eluruumidega seotud üldkulud (k.a eluruumi ooterežiimis oleku kulu (nt küttekulu talveperioodil)), mis kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. Lisaks näidatakse siin nende töötajate tööjõukulud, kes on seotud eluruumide tagamise teenuse osutamisel sotsiaaleluruumide üldise teenindamise (juhtimise) ja korrashoiuga (nt sotsiaalmaja juhataja, koristaja jt). Kui need töötajad on seotud ka mõne teise teenuse osutamisega, arvestatakse eluruumi tagamise teenuse kuluks hinnanguline osa nende tööajast. Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus). 4 Teenuse kulutustes ei tohi näidata ka seda osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena, ega üürivõlgnevust, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem sisse. Rida 02 – näidatakse kulutused kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide kohandamiseks puudest või east tingitud erivajadusega inimestele. Rida 03 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused vabaturult eluruumi üürimiseks või eluruumi üürimisel esmase sissemakse tegemiseks ning puudega inimese või tema pereliikme omandis oleva või vabaturul üüritava eluruumi kohandamiseks. Rida 04 – näidatakse kulutused eluruumide kohandamiseks SHS § 42 alusel isikutele, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega ning mida osutatakse ja/või rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Veerg 3 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite summa. Veerg 4 – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, v.a teenuse kasutaja poolt tasutud summad. Tabelis 6 ei näidata nende eluruumide kohandamist, mis kuuluvad meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ alla ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest riigi kaasfinantseerimise abil. 5 Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoole „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 2 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2 ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS Sotsiaalministeerium 20 . aasta Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9360 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenusesaaja neist neist neist Rea vanus; osutatud nr Kokku Kokku Kokku liikumis- nägemis- teenuse maht liikumis- nägemis- muu liikumis- nägemis- muu muu puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 18–49 01 50–64 02 65+ 03 Kokku teenuse- saajaid (r01 +...+ 04 r03) Teenuse osutamise maht 05 kokku, tundides Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 06 teenusesaaja kohta (r05/r04/12) 2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenuse saamise Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses eesmärk nr kokku kokku kokku 18– 50– 18– 50– 18– 50– 65+ 65+ 65+ 49 64 49 64 49 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Õppimine ja õppimisega 01 seotud tegevused Töötamine 02 2 Kodu ja perega seotud 03 tegevused Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba 05 aja tegevused Kokku (r01 +...+ r05) 06 3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Kokku neist vanuses Rea aruande- nr aasta lõpus 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Kokku 01 sh läbinud isikliku 02 abistaja koolituse 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas Keskmised Kulutused Osutatud kulutused ühe teenusele kohaliku teenuse maht ESF-i muud teenusetunni kokku, eurot isik omavalit- kokku, tundides vahenditest allikad kohta, eurot (v3 +…+ v6) suse üksus (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 Kuupäev Täitja nimi ………………………………………… telefon e-post Täname Teid! 3 JUHEND Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes) ja muudes tegevustes, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu. Aruande „Isikliku abistaja teenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad isikliku abistaja teenuse osutamist oma haldusterritooriumil elavatele teenust vajavatele täisealistele isikutele, sõltumata teenuse osutajast (KOV, KOVi hallatav asutus või erasektor). 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi. Muu puudega isikute all näidatakse liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) isikud. Rida 05 – näidatakse isikliku abistaja teenuse saajatele osutatud teenuse maht kokku tundides. Rida 06 – näidatakse keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta. See on arvestuslik näitaja, mille arvutab programm. Aruande esitaja seda ei täida. 2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikliku abistaja teenuse saamise eesmärgid. Iga inimest näidatakse teenuse saajana üks kord – peamise põhjuse järgi, miks inimesele isikliku abistaja teenust osutatakse. Rida 01 – näidatakse hariduse omandamisega seotud tegevused: õppimine ja õppimisega seotud tegevused. Rida 02 – näidatakse töötamisega seotud tegevused. Rida 03 – näidatakse kodu ja perega seotud tegevused. Rida 04 – näidatakse avalike teenuste kasutamine. Rida 05 – näidatakse ühiskondlikud ja vaba aja tegevused. Kodu ja perega seotud tegevusteks on abi liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti kodu korrastamisel jm. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt). 4 3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Veerg 1 – näidatakse isiklike abistajate arv aruandeaasta lõpus. Veerud 2–4 – näidatakse isiklike abistajate jaotus vanuse järgi. Rida 02 – näidatakse isikud, kes on läbinud koolituse või koolitusi, mille kaudu omandati teadmised ja oskused töötamiseks isikliku abistajana. 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 1 veerg 9 reaga 05. See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt. Kulutuste rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 5 Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr ... „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 3 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 3 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond KODUTEENUS tel 626 9360 20 . aasta Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) neist Teenuse perede Perede arv (v.a Rea nr saajad kokku üksi elavad koosseisus üheliikmelised) elavad A B 1 2 3 4 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas 02 eluruumis viibivad teenuse saajad 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Vanuserühm; osutatud Rea teenuse maht nr neist neist neist Kokku Kokku Kokku puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 18–49 01 50–64 02 65–74 03 75–84 04 85+ 05 Kokku (r01 +...+ r05) 06 Osutatud teenuse maht 07 X X X kokku (tundides) Keskmine teenusetundide arv kuus 08 X X X ühe teenusesaaja kohta (r07/r06/12) 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rea neist vanuses Kokku nr 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Teenust vahetult 01 osutavad isikud sh erialase väljaõppe 02 läbinud 4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse teenusele kohaliku ESF-i teenusetunni maht kokku, kokku, eurot isik omavalit- muud allikad kohta, eurot tundides (v3 +…+ v6) vahenditest suse üksus (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 Täitja nimi: Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! 2 Juhend Statistilise aruande “Koduteenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad koduteenuse osutamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ostab koduteenust kas osaliselt või täielikult sisse mõnelt sotsiaalteenust osutavalt asutuselt, esitab ta oma haldusterritooriumi elanikele osutatud koduteenuse kohta aruande täies mahus (k.a sisseostetud teenus). Koduteenuse saajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavad vastavat teenust saanud inimesed (k.a kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad isikud, kellele osutatakse koduteenust). Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku1 iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti. Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Kui puudega täisealisele isikule on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, ei käsitata seda koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena, mille kohta esitatakse aruanne „Isikliku abistaja teenus”. Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse kõik aasta jooksul koduteenust saanud isikud, eristades üksi elavaid (veerg 2) ja perede koosseisus elavaid (veerg 3) isikuid. Perede koosseisus elavate koduteenuse saajate puhul näidatakse veerus 4 nende perede arv, kelle koosseisu teenust saanud pereliikmed kuuluvad. Perede hulka ei arvata üksi elavaid koduteenuse saajaid. Veerg 1 võrdub seega veergude 2 ja 3 summaga. Rida 02 – näidatakse need koduteenuse saajad, kes samal ajal viibivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis. Tabel 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Veergudes 2, 4 ja 6 on eraldi välja toodud puudega teenusesaajad. Puuet käsitletakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Teenusetundide maht kokku (rida 07) arvutatakse aasta jooksul teenust saanud isikutele teenuse osutamiseks kulunud tundide summana. Arvutuse aluseks on koduteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingus või -aktis märgitud tundide arv. Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (rida 08) on arvestuslik näitaja, mille arvutab programm. Aruande esitaja seda ei täida. Tabel 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse teenust vahetult osutavad isikud kokku. Rida 02 – näidatakse teenust vahetult osutavad isikud, kes on läbinud erialase väljaõppe. Siin näidatakse isikud, kes on läbinud koolituse või koolitusi, mille kaudu omandati teadmised ja oskused töötamiseks koduteenuse osutajana. Tabel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). 1 Koduteenust ei saa määrata alaealisele lapsele, kuid teenust võivad vajada lapsevanemad, kes eespool nimetatud põhjustel vajavad abi enda ja samal ajal oma laste eest hoolitsemisel. 3 Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 2 veeru 5 reaga 07. See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt. Kulude rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 4 Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr ... „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 4 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 7 Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post:: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane 03 juhtum (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal 04 seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 06 hooldusperre 07 asenduskodusse või perekodusse 08 turvakodusse 09 naasid perekonda 10 muu 11 1 2. Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus) Rea Perekonnas Perekonnas Hooldusperede Hooldusperedes nr hooldajate arv hooldamisel arv olevate laste arv olevate laste arv A B 1 2 3 4 Hooldusperede või perekonnas hooldajate ja hooldamisel olevate laste 01 arv (aasta lõpus) neist eesti keelt mittekõnelevad 02 hoolduspered või perekonnas hooldajad Hooldusperede või perekonnas hooldajate jaotus: üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu 03 pere kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04 muu pere 05 Hoolduspered ja perekonnas hooldajad koolituse läbimise järgi: ei ole läbinud PRIDE eelkoolitust 06 on läbinud PRIDE eelkoolituse 07 Hoolduspered staaži järgi: alla 1 aasta 08 1–2 aastat 09 3–4 aastat 10 5–6 aastat 11 7–8 aastat 12 9 ja enam aastat 13 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04 muu haridusega 05 Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07 nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade 08 koormus Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast 01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv). 2 Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt täpsemalt lastekaitseseaduse § 29). Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud aruandeaastal). Rida 03 – nende laste arv, kellega seotult kohalik omavalitsus lõpetas lastekaitsealase juhtumi (aruandeaasta jooksul) mistahes põhjusel, st seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud, probleemid lahenesid, laps sai täiskasvanuks või pere kolis ära vm. Rida 04 – reast 03 nende laste arv, kelle puhul kohalik omavalitsus lõpetas juhtumi aruandeaastal seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud ehk positiivse lahendiga lastekaitsejuhtumitega laste arv (STAR-is juhtumimenetlus lõpetatud või ka passiivseks pandud staatusega). Rida 05 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid perekonda. Read 06–11 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise paigutamiskoha järgi. Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele (eestkosteperre). Rida 07 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele hooldusperre. Rida 08 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele asenduskodusse või perekodusse. Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik). Rida 10 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda läinud. Rida 11 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm. Tabel 2. Hooldusepered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus „asendushooldusteenus hooldusperes“). Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS § 4510 lõige 2 ja § 456). Tabeli veergudesse 3 ja 4 märgitakse nende perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel olevate laste arv, kelle puhul on perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud leping, mida jätkati sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel. Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede või perekonnas hooldajate ja neis peredes hooldamisel olevate laste arv. Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt eesti keelt. Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt). Read 03 + 04 + 05 = rida 01. Read 06–07 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere või perekonnas hooldaja koolitatusest. Rida 06 – perekonnas hooldajad, kes ei ole läbinud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud täienduskoolitust, mis on hoolduspere vanemale kohustuslik. Rida 07 – hoolduspered ja perekonnas hooldajad, kes on läbinud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud hoolduspere vanemale suunatud täienduskoolituse. Read 06 + 07 = rida 01. Read 08–13 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajad staaži järgi (veerg 1) ja neis hooldamisel olevate laste arv (veerg 2). Read 08 + 09 + 10 + 11 + 12 + 13 = rida 01. Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) 3 Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses sõltumata töötaja ametinimetusest. Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes. Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga. Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga. Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus). Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud. Rida 06 – näidatakse kõigist lastekaitsetööd tegevatest ametnikest (reast 01, ridadest 04–05) ainult need, kes vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (nende ametnike arv, kellel on erialane ettevalmistus, kõrgharidus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele). Rida 07 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm). Rida 08 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule). Rida 07 > = rida 08. 4 Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 5 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 9 Sotsiaalministeerium SOTSIAALTRANSPORDITEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9362 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku neist teenuse saamise eesmärgi järgi nr õppimine töötamine avalike muu (sh õppeasutuses teenuste vaba aja kasutamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenuse saajad kokku 01 sh teenuse saajad, kes kasutasid 02 X X X X kohandatud transpordivahendit 2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Sõidu- Kulutused kulutusi rahastas kordade arv teenusele isik kohaliku omava- ESF-i vahenditest muud allikad kokku, eurot litsuse üksus 1 2 3 4 5 6 Täitja nimi : Kuupäev Telefon: e-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Sotsiaaltransporditeenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaaltransporditeenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks (SHS § 38 lõige 1). Teenuse sihtrühm on liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kes käivad koolis või teenust saamas, kuid kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik transport ei pruugi olla perele kättesaadav). Käesolevas aruandes arvestatakse sotsiaaltransporditeenusena teenust, mida osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikud kokku (üks kord). Veerg 2 – näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporti õppeasutusse sõitmiseks (sh koolieelsesse lasteasutusse). Veerg 3 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid teenust tööl käimiseks. Veerg 4 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporditeenust selliste avalike teenuste kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusesaaja või tema hooldaja toimetuleku. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste kasutamiseks, pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, sotsiaalteenuste kasutamiseks (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt). Veerg 5 ─ näidatakse isikud, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võimaldas kasutada teenust muudel eesmärkidel, nt spordivõistlustel, teatris, kontserdil käimiseks jne. Kui isik kasutas sotsiaaltransporditeenust erinevatel eesmärkidel, siis näidatakse teda iga eesmärgi all, kuid veerus 1 näidatakse teda ühe isikuna. Seega võib teenuse saajate arv veerus 1 olla väiksem teenuse saajate arvu summast eesmärkide järgi. Real 1 veerg 1 ≤ veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine Veerg 1 – näidatakse sõidukordade arv kokku sõltumata sellest mitu inimest korraga teenust sai. Veerg 2 – näidatakse teenuse osutamiseks tehtud kulutused kokku, eurodes. Veerud 3–6 – näidatakse sotsiaaltransporditeenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate lõikes. Kulutuste rahastamisallikad: 2 Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse teenuseid rahastatakse (sh rahastatakse osaliselt) kas läbi avatud taotlusvoorude või muude projektide struktuurivahenditest Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 3 Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 6 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 10 Sotsiaalministeerium TUGIISIKUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 62 69 362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea 0–17 18–49 65+ Kokku nr (v1 + v2 + v3) A B 1 2 3 4 1. Last kasvatav isik 01 2. Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 X sh puudega või psüühikahäirega laps 03 X X asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning eestkostel olev laps 04 X muu olukorra tõttu abi vajav laps 05 X X 3. Tugiisikuteenust saanud täisealised 06 X sh puudega või psüühikahäirega täiskasvanu 07 X järelhooldusteenust saav täiskasvanu 08 X X muu olukorra tõttu abi vajav täiskasvanu 09 X Kokku (r01 + r02 + r06) 10 2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Kokku neist vanuses nr aruandeaasta lõpus 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Tugiisikute arv kokku 01 sh läbinud tugiisiku koolituse 02 3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Teenuse Kulutused kulutusi rahastas Keskmised nr maht tun- teenusele isik kohaliku ESF-i muud kulutused dides kokku, eu- oma- vahen- allikad ühe teenu- rot (v3 + valitsuse ditest setunni v4 + v5 + üksus kohta v6) (v2/v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 Last kasvatav isik 01 Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 Tugiisikuteenust saanud täisealised 03 Kokku (r01 + r02 + r03) 04 Täitja nimi: Kuupäev Telefon: e-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Tugiisikuteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud tugiisi- kuteenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka omavalitsuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Aruandes kajastatakse nii tasustatud kui ka vabatahtlike tugiisikute poolt osutatav teenus. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toi- metuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike prob- leemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb ju- hendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Teatud sihtrühmadele (puudega inimesed, lapsed) teostab tugiisik vajaduse korral ka hooldustoiminguid ning kooliealistele puudega lastele annab füüsilist kõrvalabi. Tabel 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmise aluseks on tugiisiku määramise põhjus. Kui isikul on tabelis esitatud mitu tugiisiku määramise põhjust, valitakse üks peamine põhjus. Teenuse saaja näidatakse sihtrühma all, millesse ta kuulus teenuse saamise algushetkel. Rida 01 – last kasvatav isik (üldjuhul lapsevanem), kes sai teenust eesmärgiga tagada oma lapsele parem hooldamine, turvalisus või arengut soodustav kasvukeskkond. Rida 02 – tugiisikuteenust saanud alaealiste arv kokku. Rida 02 võrdub ridade 03–05 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 06 – tugiisikuteenust saanud täisealiste arv kokku. Rida 06 võrdub ridade 07–09 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 03 ja rida 07 – isik, kes sai teenust füüsilisest puudest või vaimupuudest ja/või psüühikahäirest tuleneva abivajaduse tõttu. Siia kuuluvad need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puude raskusastmega teenusesaajad, kellel teenusevajaduse põhjustas domineerivalt füüsiline puue, vaimupuue ja/või psüühikahäire. Sõltuvusprobleemiga tugiisikuteenuse kasutajad näidatakse muu olukorra tõttu abivajaja all (rida 12). 2 Rida 04 – alaealine, kelle teenusevajaduse põhjuseks oli eestkoste seadmine või eestkostel olemine ning sel- lega seotud abivajadus; asendushooldusteenust saama suunamine või asendushooldusteenuse saamine ning sellega seotud abivajadus; turvakoduteenuse saamisega seotud abivajadus. Rida 05 – muu olukorra tõttu abi vajav laps. Siia rühma kuulub alaealine, kes elab koos teda kasvatava isikuga (üldjuhul lapsevanemaga) ning kes sai teenust, kuna last kasvatav isik ei suutnud piisavalt tegeleda lapse arengu toetamisega või alaealisele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Siin näidatakse lapsed, kelle puhul on otsustatud määrata tugiisik just lapsele, mitte teda kasvatavale isikule. Siin tuleb näidata ka laps, kes vajas teenust haiguse tõttu, käitumisprobleemide tõttu, ning sõltuvusprobleemiga, koolikohustust mittetäitvad ja alaealiste komisjoni suunatud alaealised. Rida 08 – järelhooldusteenust saav täisealine, kes on alaealisena olnud eestkostel või asendushooldusel ja kes sai teenust seoses iseseisva elu alustamisega (iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamiseks). Rida 09 – täisealised, kes said teenust muu olukorra tõttu. Siin näidatakse näiteks täisealine, kes sai teenust seoses raskest olukorrast tuleneva abivajadusega; täisealine, kellele teenuse osutamise põhjuseks oli sõltu- vusprobleemist tulenev abivajadus ja; kelle abivajadus on seotud kinnipidamisasutusest vabanemisega või haigusega seotud abivajadusest jm. Rida 10 on kokkuvõttev rida, mis võrdub ridade 01, 02 ja 06 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Veerg 04 – tugiisikuteenust saanute arv kokku vastavalt sihtrühmadele. Tabel 2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Isik näidata selle vanuserühma all, millesse ta kuulus aruandeaasta lõpus. Tabel 3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine(aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse tugiisikuteenuse osutamise maht kokku tundides. Veerg 2 – näidatakse kulutused teenusele kokku, eurodes. Veerud 3–6 – näidatakse teenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa. Veerg 7 – näidatakse kulutused ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Kulutuste rahastamisallikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse teenuseid rahastatakse (sh rahastatakse osaliselt) kas läbi avatud taotlusvoorude või muude projektide struktuurivahenditest. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a oma- finantseering struktuurifondidest saadud vahenditele ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tugiisikuteenu- seks kasutatud summad, mis on kohaliku omavalitsuse eelarvesse eraldatud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 31–33 kohaselt (riigieelarvest määratud kohaliku omavalitsuse üksuse toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks) ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 3 Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 7 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 12 Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Teenuseosutaja 25. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele. 2. Kohaliku omavalitsuse üksus 5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile. 3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Teenust Inimesed vanuserühmade järgi Rea saanud nr inimeste 18 kuni pensioni- 0–17 arv kokku pensioniiga ealised A B 1 2 3 4 Kohanemis- ja toimetulekutreening 01 Tegevusteraapia 02 Loovteraapia 03 Toitlustamine 04 Saunateenus 05 Pesumajateenus 06 Iluteenused 07 Päevahoid 08 x x Terviseedenduslikud tegevused 09 Nõustamisteenused 10 Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11 Koolitused ja haridustegevused 12 Tugi- ja eneseabigrupid (v.a 13 hoolduskoormusega inimesele) Tugi- ja eneseabigrupid hoolduskoormusega 14 inimesele Üritused 15 Muud teenused 16 Aasta jooksul teenindatud inimeste arv 17 x x x KOKKU (iga inimene näidata üks kord) 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurodes Kulutused teenusele kohaliku aruandeaastal ESF-i isik omavalitsuse muud allikad kokku, eurot vahenditest üksus 1 2 3 4 5 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv Rea Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta nr aruandeaasta lõpus jooksul lõpus A B 1 2 3 Kasvataja, abikasvataja 01 X Hooldustöötaja 02 X Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 X Psühholoog, kutsenõustaja 04 X Füsioterapeut 05 X Tegevusterapeut või assistent 06 X Huvijuht 07 X Tegevusjuhendaja 08 X sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse 09 x X läbinud Õde 10 X Sotsiaaltöötaja 11 X Muud 12 X Kokku (01 +...+ 08 + 10 +...+ 12) 13 X Vabatahtlikud töötajad 14 x x Täitja nimi: Kuupäev Telefon: E-post: Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega. Teenuseosutajateks on kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused, päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt. NB! Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt. Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osutatavate sotsiaalteenuste kulutusi. Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi. Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmisel tuleb erinevate teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist: Üks ja sama inimene võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust. Iga inimest tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai. Iga teenuse all tuleb sama inimest näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses. Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – inimese igapäevaeluoskuste arendamine, inimese toetamine sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel. Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puude tekkimist või süvenemist ja säilitada tervist. Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeediate rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi- terapeudi suhtes, et saavutada kliendi tervislikust seisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke. Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju. Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine. Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu pesumajateenusega seotud tegevus. Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused. Rida 08 – lastele päevase mängulise tegevuse ja järelevalve pakkumine / teenuse osutamine (v.a lapsehoiuteenus). NB!  Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse 11. jaotis tähenduses, siis neid lapsi selles aruandes ei näidata.  Kui päevakeskus osutab eakatele, dementsusega ja puudega inimestele päevahoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust kasutanutest selles aruandes ei näidata. Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine, veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine). Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine) Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes, selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud inimestele või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse inimest või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse inimesega koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel. Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud; kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu. Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks). Rida 13 – grupitöö rakendamine inimese toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid (sarnaste probleemidega inimestele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja arengugrupid. Siia ei märgita teenuste osutamist hoolduskoormusega inimestele. Rida 14 – grupitöö rakendamine hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks. Rida 15 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine, kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused. Rida 16 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine, raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused). Real 17 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv (iga inimene üks kord). Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine Kulutuste rahastaja Isik – näidatakse vahetult inimeste endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud summad. Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad. Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas inimene töötas täis- või osalise koormusega. Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga. Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul. Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr …. „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 8 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 14 Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9712 20 . aasta Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Registrikood | | | | | | | Esitavad: Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruan- eelmise Rea deaasta Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr lõpul deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +… lõpul + v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toeta- 05 mise teenus autismis- 1 pektriga raske või sü- gava puudega täiseali- sele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale mõõduka, raske või sü- 06 gava, muu täpsustatud või täpsustamata intel- lektihäirega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 07 nus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 10 salda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismis- pektriga raske või sü- 13 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku eelmise aruande- Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta Sugu nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+ v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 05 dega täisealisele inime- sele igapäevaelu toeta- 06 mise teenus suures ma- Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2 hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale mõõduka, raske või sü- gava, muu täpsustatud või täpsustamata intel- lektihäirega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 07 nus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 10 salda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 3. liitpuudega isikule Rii- ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismis- pektriga raske või sü- 13 gava puudega täiseali- sele inimesele gieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruan- deaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Kokku Rea Kokku Teenuse liik neist (v9 + neist nr (v2 + v11 + v5 + v6 v12 + + v7) v13) siaa siaa siaa siaa sele hoo sele sele vale sele koju sele hoo nus seis tee- toe- (v.a tee- toe- sur- (v.a tee- kan kan sot- sot- sot- sot- ring ring päe naa hoo enu päe nud hoo (v.a (v.a ma, sio- ltee ltee kan ise- ltee ltee kan rsel stat dus nus nus selt selt selt selt valt selt selt kok valt eri- eri- vis- de- ter- öö- nu- nu- de- öö- nu- nu- de- eri- eri- tei- va- tei- ko- ute tei- va- tei- ela hoi ta- le- ta- le- sh sh le- le- ku ) ) tt 3 asendushooldusteenuselt üldhooldusteenusele üldhooldusteenuselt A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Igapäevaelu toetamise 1 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 2 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõ- duka, raske või sügava, 3 muu täpsustatud või täpsustamata intellekti- häirega täisealisele ini- mesele Toetatud elamise tee- 4 nus Kogukonnas elamise 5 teenus Töötamise toetamise 6 teenus Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 7 ridu 08 kuni 11) Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 8 remissiooniga raske, sügav või püsiva ku- luga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, 9 kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 10 sutusse paigutatud isi- kutele 4 Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismis- pektriga raske või sü- 11 gava puudega täiseali- sele inimesele Kokku (01 +...+ 11) 12 Kokku isikuid (üks kord) 13 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal Kokku tööta- sh Tööharjutusel Teenuse Rea osalevad vad teenu- töötavad 65- osalevad tee- nimetus nr Avatud Kaitstud teenusesaa- sesaajad aastased ja nusesaajad tööturul tööturul jad (v3 = v1 + vanemad ini- v2) mesed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõ- duka, raske või sügava, 03 muu täpsustatud või täp- sustamata intellektihäi- rega täisealisele inime- sele Toetatud elamine 04 Kogukonnas elamine 05 Töötamise toetamine 06 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 07 ridu 08 kuni 11) Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissioo- 08 niga raske, sügav või pü- siva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel 09 on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 10 sutusse paigutatud isiku- tele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismispekt- riga raske või sügava 11 puudega täisealisele ini- mesele Kokku (01 +…+ 11) 12 Kokku teenusesaajaid (üks 13 kord) 5 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud mine tööta- Töötajate kokku (kõik Keskmine Töötaja ametikoh- jate arv, töötasu Rea arv arvestatud tade arv taandatud nr aasta lõpus töötasu lii- kuus, eurot (koormus täistööajale (isikute arv) gid), eurot (v4/v3/12) aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava 09 X X X X erialase haridusega1 sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbi- 10 X X X X nud² koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15 + 16) töötamise toetamise teenuse täienduskooli- 13 X X X X tus täienduskoolitus tööks suurema oht- 14 X X X X likkusastmega isikutega täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X rega isikuga täienduskoolituse järjekorras olevad 16 X X X X Arst 17 Õde 18 Sotsiaaltöötaja 19 Muud 20 Kokku (01+…+ 08 + 16 +…+ 20) / keskmine 21 1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrg- haridus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. ²Juhul kui tegevusjuhendaja on koolituse järjekorras, palun märkige aruande kommentaari lahtrisse, millise koolitaja juures. 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Teenuse liik Kulutusi rahastas, eurot 6 Rea Riigieelarvevälised Kohalik oma- Muud allikad nr kulutused teenusele (v.a riigi- eelarve) valitsus kokku (v1 = v2 + v3 + Isik v4) A B 1 2 3 4 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske 02 või sügava puudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka, 03 raske või sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 04 Kogukonnas elamise teenus 05 Töötamise toetamise teenus 06 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08 07 kuni 11) Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 08 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 09 sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 10 hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 11 raske või sügava puudega täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 11) 12 Täname Teid! Kuupäev Täitja nimi ……………………………………………….. Telefon E-post 7 JUHEND Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo- lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest. Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms) ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoole- kandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava guslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va- rast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi- lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välis- maisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõi- gusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel; e) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades; g) toetama teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise tee- nust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tule- neva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse teenust kuni 6- liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja 8 kõrvalabi vajaval mõõduka, raske või sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisea- lisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste üle võtmist tegevusju- hendaja poolt ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. det- sembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punk- tis 1 ja §-s 6 sätestatud nõuetele. Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sh igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises , kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut ning d) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel. On reguleeritud SHS § 94 jj. Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorral- duse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamisel või töösarnase tegevuse tegemise juures ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj. Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) motiveerima isikut tööle asuma; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal; d) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes ning f) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj. Ööpäevaringne erihooldusteenus – täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse; c) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj. NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 4 ja 6 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §- s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist järgnevasse 4 gruppi kuulujatega)  ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud  sügava liitpuudega isikud  kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud 9  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga raske või sügava puudega täisea- lised inimesed (reguleeritud määruses „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lg 5¹) 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tabel täidetakse ainult aruandeaasta lõpus riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile. Esitatakse riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus (31.12). Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai). Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee- nuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, sügava liitpuudega ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri- hooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval 01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaavat ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust). Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruan- deaasta jooksul) Tabel täidetakse ainult aruandeaasta jooksul riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile. Veerus 1 näidatakse riigieelarveväliselt teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku. Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda, mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid. Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri- hooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel. Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt. 10 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Tabelis ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel, näidatakse vaid liikumist teiste sotsiaalteenuste, statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel. Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 11, s.o rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava liitpuudega isikutele, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ja autismispektriga raske või sü- gava puudega täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste, näiteks toetatud elamine ja igapäevaelu toetamine (k.a. selle kaks erivormi real 02 ja 03), toetatud elamine ja töö- tamise toetamine korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd. Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele hooldusteenusele lisanduvad. Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta nii saabumisel kui lahkumisel aruande selles tabelis iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks teenust saamast, märgitakse ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka teenust saama saabunud isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles ta- belis real 12 võrduma teenust saanud isikute koguarvuga – on sellega võrdne või suurem. Real 13 tuuakse isikud välja üks kord. Veerg 2 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt nagu nt väljaspool kodu osutatavalt üldhooldusteenuselt, asenduskodust vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 3 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2. Veerg 4 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast asendushooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2. Veerg 5 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt nagu nt eluasemeteenus, koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 6 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast statsionaarset tervishoiuteenust. Veerg 7 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki sotsiaalteenust. Veerg 9 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist ööpäevaringset sotsiaalteenust nagu nt üldhooldusteenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 10 – näidatakse ainult neid isikuid, kes läksid saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 9. Veerg 11 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist toetavat sotsiaalteenust nagu nt koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 12 – näidatakse neid isikuid, kes lahkusid iseseisvalt elama, koju (sh nt eluruumi tagamise teenust saama). Veerg 13 – näidatakse neid isikuid, kes surid aruandeaasta jooksul. Veerud 1 ja 8 arvutab arvutiprogramm ja neid aruannete esitaja ei täida. 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande- teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, et- tevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenusesaajad). Kui erihoolekandetee- nuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda antud kontekstis töötamisena. 11 Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan- deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas kesk- konnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas Siin võe- takse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust. Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Veergu 4 märgitakse töötavad 65-aastased ja vanemad inimesed. Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakkuja tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Real 13 näidatakse teenusesaajad üks kord ehk kui inimene sai korraga mitut teenust, siis sellel real näidatakse teda üks kord. 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenusesaajatega. Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga. Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade 09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad. Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje- korras olevad tegevusjuhendajad. Juhul kui tegevusjuhendaja on koolituse järjekorras, palun märkige kommentaari lahtrisse, millise koolitaja juures. Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise- kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). 12 Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäe- vade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja normtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti- kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud näidatakse kõigi asutuses aasta jooksul teenust saanud inimeste kohta. Tabelis ei näidata riigieelarve eraldisi. Rahastamisallikad Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenusesaaja poolt rahastatud kulud. Muud allikad (v.a riigieelarve) – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, aga mitte riigieelarve vahendid. Veerud 1 arvutab arvutiprogramm ja seda aruannete esitaja ei täida. 13 Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 9 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 15 Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Registrikood | | | | | | | Omaniku liik | Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused) Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus Erihoolekandeteenused Turvakoduteenus Varjupaigateenus Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1 1. Majandustegevus Rea nr Summa, eurot A B 1 TULUD 01 X Eraldised (03 + 06) 02 riigieelarve eraldised 03 riigieelarvest teenuse osutamiseks 04 ESFi vahendid 05 kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06 Muud tulud (08 + 09) 07 teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema eestkostja osalus 08 muud loetlemata tulud 09 TULUD KOKKU (02 + 07) 10 KULUD 11 X 1. Tööjõu ja majandamiskulud, konto 5 (13 + 17) 12 1.1. Tööjõukulud, konto 50 (14 + 15 + 16) 13 sh töötasud, konto 500 14 erisoodustused konto 505 15 tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, konto 506 16 1.2. Majandamiskulud, konto 55 (18 + 19 + 20 + 21 + 22 + 23 + 24 + 25 + 26 + 27 + 28 + 29 + 30) 17 Administreerimiskulud, konto 5500 18 Lähetus- ja koolituskulud (sh koolituslähetus), konto 5504 19 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, konto 55110 20 Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, konto 55112 + 55113 21 Rajatiste majandamiskulud, konto 5512 22 Sõidukite ülalpidamise kulud, konto 5513 23 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, konto 5514 24 Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, konto 5515 25 Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), konto 5516 26 Toiduained ja toitlustusteenused, konto 5521 27 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 28 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, konto 5525 29 Muud loetlemata majanduskulud 30 2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud), konto 60 31 Tegevuskulud kokku (12 + 31) 32 2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, konto 61 33 Aruandeperioodi tegevustulem (10 – 32 – 33) 34 2.3. Finantskulud, konto 65 35 Aruandeperioodi tulem kokku (34 – 35) 36 Lisateenuste loetelu lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele aruannetele. Juhul kui osutate loetelus toodud teenustest midagi, siis palun täitke allolev tabel. Teenuse olemasolul tähistage see numbriga „1“ 2 Märgi „1“, kui osutasid Teenuse nimetus aruandeaastal alljärgnevaid teenuseid Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja turvakoduteenuse pakkuja) Eluruumi tagamise teenus Iseseisev õendusabiteenus Isikliku abistaja teenus Järelhooldusteenus asendushooldusel viibinud täiealiseks saanud isikule Koduteenus Lapsehoiuteenus Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Pesumaja teenus Päevahoiuteenus Rehabilitatsiooniteenus Ruumide rent Saunateenus Toitlustamine Transport Tugiisikuteenus Muu 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rea Summa, eurot nr A B 1 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 03) 01 Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 02 Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 03 Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (05 + 06) 04 Materiaalse põhivara kulum, art 611 05 Immateriaalse põhivara kulum, art 613 06 2. Personal 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga) Täidetud Tegelik töötajate Rea Töötaja ametikohtade arv (füüsiliste nr arv isikute arv) A B 1 2 Juhtkond 1 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 2 3 Kasvatajad, perevanemad ja nende 3 abilised Tegevusjuhendaja 4 Huvijuht 5 Õde 6 Sotsiaaltöötaja 7 Hooldustöötaja 8 Abihooldustöötaja 9 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01… + …20) 21 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) Rea mehed naised Töötaja nr Kokku neist vanuses neist vanuses Kokku Kokku 18–24 25–49 50–64 65+ 18–24 25–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Juhtkond 1 Juhtiv- ja keskastme 2 spetsialistid Kasvatajad, perevanemad ja 3 nende abilised Tegevusjuhendaja 4 Huvijuht 5 Õde 6 Sotsiaaltöötaja 7 Hooldustöötaja 8 Abihooldustöötaja 9 Psühholoog, 10 psühhoterapeut 4 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või 12 assistent Logopeed, eripedagoog, 13 pedagoog Arst 14 Lapsele teenust 15 vahetult osutav töötaja Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) Muud (massöör, 20 juuksur, vaimulik jt) KOKKU (01 + … + 20). Arvutab 21 programm 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) neist haridustaseme järgi Rea Töötaja Kokku keskeri-, nr kõrgharidus keskharidus põhiharidus kutseharidus A B 1 2 3 4 5 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme 02 spetsialistid Kasvatajad, perevanemad ja 03 nende abilised Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või 12 assistent Logopeed, eripedagoog, 13 pedagoog Arst 14 5 Lapsele teenust vahetult 15 osutav töötaja KOKKU (01 + ... + 15). 16 Arvutab programm 3. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Ruum Rea Ruumide pindala nr kokku, m² A B 1 Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01 Köök ja söögiruumid 02 Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu, 03 televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms) Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04 Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05 Hügieeniga seotud ruumid 06 Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07 Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08 Muud ülalloetlemata ruumid 09 Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10 Väljarenditavad pinnad kokku 11 3a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Hoonete arv Rea Asendushooldus- Ööpäevaringse Asutuse tüüp teenuse saajate erihooldusteenuse Kokku hooneid nr elu- ja saajate elu- ja (ühekordselt) tegevusruumid tegevusruumid A B 1 2 3 Peremaja 01 Osa peremajast 02 Üksikelamu 03 Osa üksikelamust 04 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05 Osa ridaelamust või kaksikelamu 06 sektsioonist Kolme ja enama korteriga elamu 07 Osa kolme või enama korteriga 08 elamust Ühiselamu 09 Osa ühiselamust 10 Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11 Osa hoolekandeasutuse tüüpi 12 hoonest Mõisahoone 13 6 Osa mõisahoonest 14 Osa haiglast 15 Muu 16 Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17 Täitja nimi Kuupäev ................................................ …. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik H-veebi aruandluskeskkonnas sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus, erihoolekandeteenused, turvakoduteenus, varjupaigateenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutavad asutused, sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Aruandes kajastatakse tulud, kulud ja töötajad kõigi aruandeaastal osutatud sotsiaalteenuste kohta, st. nii nende teenuste kohta, mille aruannet täidetakse H-veebis kui ka nende teenuste kohta, millele viitab tabeli 1 „Majandustegevus“ all olev tabel „Lisateenuste loetelu lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele aruannetele“. Tabelis 1 ei ole enam eraldi rida „täiendavad tulud lisaks põhitegevusele“ ning tabelit, kus näidati lisateenuste lõikes teenuse saajaid ja erinevatest allikatest kaetud kulutusi. Lisateenustega seotud kulutused näidatakse tabelis 1 „Majandustegevus“ loetletud tuluallikate ridadel. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). 7 Tabel 1. Majandustegevus Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna. Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kontoplaani kasutusjuhend. https://www.rtk.ee/sites/default/files/yldeeskirja_kontoplaani_kasutusjuhend_2.pdf TULUD Rida 02 – eraldised Riigieelarvest ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud vahendid. Rida 03 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu Euroopa struktuurifondide vahenditest, jms. Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest. Rida 04 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Rida 05 – ESFi vahenditest erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Rida 06 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja ja/või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale hoolekandeasutusele – see on teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest. Rida 07 – muud tulud Rida 08 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks). Rida 09 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt kingitused, annetused, samuti teenusesaajate endi poolt valmistatud esemetest või tegevustest saadud müügitulu (nt abitootmine) jm). Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 04, 05, 06 ja 08 toodud summad ei oleks üldjuhul väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest. Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel) eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all. Kulud Rida 12 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, konto 5 (rida 13 + rida 17) 8 Rida 13 – Tööjõukulud, konto 50 Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused (505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab tööandja (506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad maksud kajastatakse kuluna ja kohustisena detsembrikuus. Rida 14 – töötasude (500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust. Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel. Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda). Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja; puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid). Rida 15 – erisoodustuste (505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm. Rida 16 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse. Rida 17 – Majandamiskulud, konto 55 Rida 18 – administreerimiskuludesse (5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu (sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused, esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused (konsultatsioonitasud), v.a sisulised koolituskulud). Rida 19 – lähetus- ja koolituskuludena (5503 ja 5504) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all. Koolituskuludena (sh koolituslähetus) (5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega. Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud). 9 Rida 20 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele. Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks. Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja remondimaterjalid; jooksev remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud. Rida 21 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul. Rida 22 – rajatiste majandamiskulud (5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskuludel). Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-, olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms). Rida 23 – sõidukite ülalpidamise kulud (5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus; korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus; sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja maksustatakse nagu palk. Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt muude isiklike sõiduautode hüvitistega. Rida 24 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute utiliseerimisega soetud kulud). Rida 25 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) (5515) Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile. Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika, külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad, tööpingid; treeninginventar jm. Rida 26 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud (5516) 10 Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust, kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid. Rida 27 – toiduained ja toitlustusteenused (5521) Kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata töövõtjate ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid kulusid. Kulutused sisaldavad omateenusena toitlustamist (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja sisseostetud toitlustusteenust. Rida 28 – meditsiini- ja hügieenikulud (5522) Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele ning hügieenitarvete soetamisele. Tervishoiuteenustest kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine). Rida 29 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (5525) Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise kulud, v.a oma töötajatele korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud. Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuriürituste ja vaba aja sisustamise kulud. Rida 30 – muud loetlemata majanduskulud Siia kuuluvad:  õppevahendite ja koolituse kulud (5524) Õppevahendite ja koolituse kuludes kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õppevahendite (sh digitaalsete) soetamiseks ja muudele õppevahenditele) ning muud õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 25). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse lähetus- ja koolituskulude all (vt rida 19).  eri- ja vormiriietuse kulu (5532) Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel. Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms, samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise teenus).  mitmesugused muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks, tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport (552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha (nt asendushooldusel viibivatele lastele). Rida 31 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (konto 60) Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud (6010). Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu, ettevõtte tulumaksu (kajastatakse kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaks). Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normatiivdokumentide alusel jm tasud, sh kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse tasumisega. Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus). 11 Rida 32 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 12) + muud tegevuskulud (rida 32)). Arvutab programm. Rida 33 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (konto 61) Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja käibevara allahindlus. Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 04. Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul. Rida 34 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 10 - rida 32 - rida 33). Arvutab programm. Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus. Rida 35 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) (kontogrupp 65) Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressid- ja viiviseintressid kapitaliliisingult; intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt ning intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt. Rida 36 – aruandeperioodi tulem kokku (rida 34 – rida 35). Arvutab programm. Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (konto 15) Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (konto 155) Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. Rida 03 – immateriaalne põhivara (konto156) Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne Rida 04–06 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit. NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum. Tabel 2. Personal Ametikirjeldused Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme juht). Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm). Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja 12 perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4513. Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86. Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik. Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris. Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik. Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22. Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst, psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja. Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36. Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine, registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule (sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga. Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu tagamine (koristamine, korrastamine). Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine, kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu). Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont, ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand, põllumajandus). Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt. 2a. Täidetud ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Tegelik töötajate arv (veerg 2) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. 13 Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0). Tabel 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. Tabel 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme järgi Tabelis kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga. Tabel 3. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid). Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad. Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi (read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku. Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms. Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms. Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid. Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms. Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum. Tabel 3a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud. Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu. Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas teenusesaajad elavad või tegutsevad. NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada. Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate (eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3 ainult ühe korra. 14 Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt: Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud. Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamust. Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad. Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast. Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit. Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest. Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamud. Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust. Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks. Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest. Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused, osakonnad. Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist. 15 Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta- mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 10 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta- mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 16 Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9362 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: | Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaal- Registrikood | | | | | | | kindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaal- ministeeriumile Omaniku liik | Peamine sihtrühm (märkida X) Lapsed Täisealised Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02 naised 03 1 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste al- 19 koholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste nar- 22 kootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 10. Muud / põhjus teadmata 28 mehed 29 naised 30 KOKKU TEENUST SAANUD 31 mehed 32 naised 33 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg Vanus ja sugu kokku ööpäe- nr vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 18–24 05 25–49 06 50–64 07 65 ja vanemad 08 Naised 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 18–24 13 25–49 14 2 50–64 15 65 ja vanemad 16 Kokku 17 neist vanuses 0–6 18 7–14 19 15–17 20 18–24 21 25–49 22 50–64 23 65 ja vanemad 24 Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee- nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg kokku ööpäe- vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Poisid kokku 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 Tüdrukud kokku 05 neist vanuses 0–6 06 7–14 07 15–17 08 Lapsed kokku 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- Kokku isikuid nr päeva päeva päeva päeva päeva A B 1 2 3 4 5 6 Täisealised 01 sh koju 02 järelhooldusteenust 03 saama väljaspool kodu osutata- 04 vat üldhooldusteenust saama kohaliku omavalitsuse 05 pakutavasse eluruumi muu / teadmata 06 Lapsed 07 sh bioloogilisse perekonda 08 (koju) tagasi asendushooldusteenust saama asendus- või pere- 09 kodus (asenduskodusse või perekodusse) asendushooldusteenust saama hooldusperes (hool- 10 dusperre) eestkostja juurde elama 11 (eestkosteperre) muu / teadmata 12 3 Kokku teenust saamast lah- 13 kunud isikuid 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul) Teenuse olemasolu Suunatud asutuses Asutuses teenust Teenust Rea Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama välja- saanute nr asutuses arv poole asu- arv kokku tähistage numbriga 1) tust A B 1 2 3 4 Sotsiaalnõustamine 01 Psühholoogiline nõustamine 02 Psühhoteraapia 03 Meditsiiniline abi¹ 04 suunatud statsionaarset psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama 05 X (statsionaarsele ravile psühhiaatriahaiglas või kliinikus) suunatud ambulatoorset 06 X psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama Juriidiline nõustamine 07 Tugiisikuteenus 08 Võlanõustamine 09 Taotluse esitamine puude raskusastme tuvas- 10 X tamiseks Muu teenus (kirjuta) 11 ¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Teenust saanute arv (aasta jook- Kohtade arv sul) Rea (aasta lõ- neist nr pus) Kokku üks kord kaks ja enam korda A B 1 2 3 4 Lapsed kokku 01 X nendest ilma vanema, eestkostja 02 X või muu täisealise pereliikmeta poisid (0–17) 03 X nendest ilma vanema, eestkostja 04 X või muu täisealise pereliikmeta tüdrukud (0–17) 05 X nendest ilma vanema, eestkostja 06 X või muu täisealise pereliikmeta Täiealised (18+) kokku 07 X mehed 08 X 4 naised 09 X Kõik kokku 10 mehed 11 X naised 12 X 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 / aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12) juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 Hooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Psühhoterapeut 05 Tegevusjuhendaja 06 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase 07 X X X X tegevusjuhendaja koolituse läbinud Õde 08 Sotsiaaltöötaja 09 Muud 10 Kokku/keskmine 11 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 12 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 13 X X X 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes Keskmised Kulutused teenu- Teenuse osutamise kulutused sele aruandeaas- kohaliku aeg kokku ööpäe- ESF-i va- muud alli- ühe ööpäeva tal kokku, eurot isik omavalitsuse vades henditest kad kohta (v2 / (v3 +... + v6) üksus v1) 1 2 3 4 5 6 7 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… Telefon E-post Täname Teid! 5 JUHEND Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud guslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksu- suse üksus ses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse ük- susel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kont- rollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või ena- musomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata ena- musosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaa- dav). Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja es- mane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on: 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või arengut; 2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda. Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saa- mise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema esmakord- sel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus. 6 Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla ohvrid. Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina. Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu. Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada. Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu isik vajab kõrvalist abi. Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt. Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine. Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase alkoholi tarvitamise tõttu. Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu. Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht. Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu. Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee- nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Siin tabelis näidatakse ainult neid lapsi (ja nendele teenuse osutamise aega), kes said vähemalt üks kord aastas teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta ehk kes said teenust üksinda või koos alaealise venna, õe või muu alaealise pereliikmega. Näiteks, kui laps sai teenust kokku 35 ööpäeva, millest üks kord sai teenust 5 ööpäeva üksi (ilma vane- mata) ja 30 ööpäeva koos vanemaga, kajastub ta tabeli 2a veerus 1 (teenuse saamise kestus kuni 7 ööpäeva). Tabelis 2 aga kajastub ta lähtuvalt teenuse saamise kogupikkusest ehk veerus 3 (teenuse saamise pikkus 31–90 ööpäeva). Kui kõik turvakoduteenust saanud lapsed said teenust ilma täiskasvanuta, võrdub laste arv vanuse ja soo järgi ning teenuse osutamise aeg tabelis 2a laste arvuga ja teenuse osutamise ajaga tabelis 2. Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikud teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta vii- mase lahkumise järgi. Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §- s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1. Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses + isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust. Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3 Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaits- mise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toi- metuleku soodustamiseks. 7 Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsia- listi või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt. Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“. Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vaja- duse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest. Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alu- sel. Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on või- malik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohu- tus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorgani- seerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Teenust saanute arv – veergudes 3–4 näidatakse isikute arv sõltuvalt sellest, mitu korda aastas nad said turvakoduteenust. Ridadel 01, 03 ja 05 näidatakse laste arv vastavalt teenuse saamise kordade arvule. Ridadel 02, 04 ja 06 veerus 2 näidatakse nende laste arvu, kes vähemalt üks kord said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Veergudes 3 ja 4 jaotatakse neid vastavalt sellele, mitu korda nad said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Teenuse saajate arv veerus 2 peab võrduma teenuse saajate arvu summaga veergude 3 ja 4 kõikides ridades (veerg 2 = veerg 3 + veerg 4). Näiteks, kui üks tüdruk sai aasta jooksul teenust kokku kaks korda, millest üks kord sai ta teenust üksinda ning üks kord koos vanemaga, siis näidatakse teda real 05 veerus 4 ning real 06 veerus 3. Teenust saanute arv kokku (veerg 2 rida 10) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1. Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuu- luvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. 8 Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt tööta- tud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täis- tööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graa- fiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eral- datud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse 9 eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt finantseeritud kulud. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 10 Sotsiaalministri…. jaanuari 2020. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 11 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 18 Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi Telefon 1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Vanuserühmad Kokku Sugu nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi aruan- Aruande- de- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokku (v13 (v4 + +…+ sotsiaalteenust surnud kodust v7 koos perega kohtade arv kohtade arv v16 + isikute arv isikute arv +...+ v18 + üksi v11) v19) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 3. Puudega teenusesaajad vanuse ja puude järgi (aruandeaasta lõpus) Puude raskusaste Puude liik Rea Piiratud sh Vanuserühm psüühika- nr raske sügav teovõimega dementsuse häire diagoosiga¹ A B 1 2 3 4 5 18–49 1 50–64 2 65–69 3 70–74 4 75–79 5 80–84 6 85+ 7 Kokku 8 ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 4. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Ühe isiku Teenust Isikute Ühe isiku teenuse saanud teenuse teenuse saamise isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele ööpäevades saamise saamise keskmine arv aeg arvestuslik aeg (öö- kokku kokku, aeg (kuud päevad (v2 +…+ ööpäeva- aastas) aastas) v8) kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 des v10 / 30,4 v9/v1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 4a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv Teenuse saamise (üks kord) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 5. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Täidetud Aasta keskmine Töötasu Töötajate Keskmine ametikohtade töötajate arv, kokku (kõik Rea arv aasta töötasu kuus, Töötaja arv taandatud arvestatud nr lõpus eurot (koormused täistööajale (vt töötasu (isikute arv) (v4/v3/12) aasta lõpus) juhend) liigid), eurot A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 sh kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega 02 x x x X taseme- või töökohapõhise õppe läbinud 03 x x x X täienduskoolituse läbinud 04 x x x X Abihooldustöötaja 05 Logopeed 06 Füsioterapeut 07 Tegevusterapeut või assistent 08 Huvijuht 09 Tegevusjuhendaja 10 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbinud või tegevus- 11 x x x X juhendajana töötamist võimaldava erialase haridusega Arst 12 Õde 13 Sotsiaaltöötaja 14 Muud 15 Kokku (rida 01 + 05+...+ 10 + 16 12 +...+ 15) / keskmine 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Kulutused Isikute kulutusi rahastas, eurodes ühe isiku Teenust teenuse Kulutused kohta saanud saamise teenusele kohaliku keskmiselt isikute arv aeg kokku kokku, eurot ESF-i muud isik omavalitsuse ööpäevas, kokku (ööpäeva- (v4 +…+ v7) vahenditest allikad üksus eurot des) (v3/v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 PÄEVAHOIUTEENUS 7. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord) A B 1 2 3 4 5 Kokku (v1 +...+ v4) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 8. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise aeg päevades Ühe isiku Teenust Isikute teenuse saanud teenuse 331– saamise isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise 31–90 365 aeg (päevi (üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku (366) aastas) (v2 +…+ v8) (päevades) (v9/v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 9. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes Kulutused Isikute ühe isiku Kulutused teenuse kohta teenusele saamise kohaliku keskmiselt kokku, ESF-i aeg kokku isik omavalit- muud allikad päevas, eurot (v3 vahenditest (päeva- suse üksus eurot +…+ v6) des) (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele üldhooldusteenust osutavad asutused (k.a statsionaarset tervishoiuteenust osutavad asutused, kui neis osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused: Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu. Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja teenusesaajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel. Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele. Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse pereliikmete või lähedaste poolt. Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat juhist: 1) tabelites 1–4 ja 6 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta; 2) tabelis 4a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta; 3) tabelites 7–9 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta; 4) tabelis 5 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta. 1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Teenusesaajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Kohtade arv peab vastama Sotsiaalkindlustusameti poolt antud tegevusloas märgitud kohtade arvule. Veerg 1 – näidatakse kohtade arv eelmise aruandeaasta lõpus (See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt). Veerg 2 – näidatakse teenusesaajate arv eelmise aruandeaasta lõpus (See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt). Andmed teenust saama saabujate kohta Veerg 3 – teenust saama saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud. Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks) tabelis 2 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud kokku, olenemata sellest, kas nad said vahetult enne ööpäevaringset teenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku hooldus1, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused) või mitte. Veerg 5 – näidatakse isikud, kes said enne üldhoolduteenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused). Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama samast kohaliku omavalitsuse üksusest, kus asub teenuseosutaja. Veerg 7 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja juures (st teenusesaaja on erinevatel põhjustel vahetanud teenuseosutajat). Veerg 8 – näidatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh kogukonnas elamise teenus) saamast saabunud isikud. Veerg 9 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust, v.a statsionaarne õendusabiteenus, saamast saabunud isikud. Veerg 10 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud. Veerg 11 – kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus: „mujalt, andmed puuduvad”. Andmed teenust saamast lahkunute kohta Veerg 13 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama sama ööpäevaringset teenust teise teenuseosutaja juures. Veerg 14 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh toetatud elamise teenus). Veerud 15–16 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (üksi või koos perega). Veerg 17 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (veerud 15–16) ning kes hakkasid saama toetavat sotsiaalteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused, eluruumi tagamise teenus). Veerg 18 – surnud. Veerg 19 – näidatakse isikud, kelle lahkumise sihtkohaks on mõni teine teenus, mida toodud loetelus ei ole ning isikud, kelle lahkumise sihtkoha kohta info puudub. 3. Puudega teenusesaajad vanuse ja puude järgi (aruandeaasta lõpus) Veerud 1–2 – näidatakse teenust saavate raske ja sügava puudega isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele. Veerg 3 – näidatakse piiratud teovõimega isikute arv. Piiratud teovõimega on isik kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning kellele on määratud kohtu poolt eestkostja2, Veerg 4 – näidatakse psüühikahäirega isikud3. Veerg 5 – näidatakse dementsuse diagnoosiga isikud. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. 4. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva aruandlusega ööpäevades. Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta kokku (vanuseid eristamata), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud isikud. 1 Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 2 Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216. 3 RHK-10, Ptk. V Psüühika- ja käitumishäired (F00 - F99) Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg tabelis 4a summeerituna (nt isik oli esimest korda intervallhooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva. Tabelis arvestatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi sel juhul veerus 3). Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab programm - aruande esitaja seda ei täida. Veerud 2–8 – näidatakse isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele. Veerg 9 – näidatakse kõigi teenust saanud isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades. Veerg 10 – näidatakse ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg aasta jooksul (ööpäevades). Selle arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka kuudes. Selle arvutab samuti arvutiprogramm. 4a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord. Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või võrdne veeruga 1. Veergudes 3–6 näidatakse teenusesaajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule. 5. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiu- teenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega, ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad teenusesaajatega vahetult tegelesid. Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse. Rida 01 – näidatakse hooldustöötajad kokku. Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe läbinud hooldustöötajad. Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad. Abihooldustöötajale (rida 05) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Rida 11 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse või kes on tegevusjuhendajana töötamist võimaldava erialase haridusega, milleks on sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.) Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. (See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt tabelist 4 veerg 1). Veerg 2 Isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades). (See on isekopeeruv lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt tabelist 4 veerg 9). Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veerg 8 arvutab arvutiprogramm ja seda aruande esitaja ei täida. 7. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 5 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse saamise järgi. Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. 8. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele. Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva). Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab arvutiprogramm ja seda aruande esitaja seda ei täida. Veerg 2 – 8 – näidatakse teenusesaajate arvud vastavalt teenusel viibimise kestusele. Veerg 9 – näidatakse kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades. Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Selle arvutab programm ja seda aruande esitaja ei täida. 9. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul). Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord. Aruandevormidesse tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata statistilise aruandlusega kogutavate andmete hulka, mis on vajalik sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, samuti valdkonna statistika järjepidevuse säilimiseks. Muudatused puudutavad kokku 11 aruandevormi. Põhilised muudatused seisnevad vormidesse tehniliste muudatuste tegemises, millega väheneb oluliselt tabelites esitatavate andmete maht. Suurim aruandevorme läbiv muudatus on teenusesaajate ja teenuseosutajate vanuserühmades uute vanusevahemike kehtestamine, millega muutub vanuserühm suuremaks. Vanuserühmade ümberjaotamisel on arvestatud teenuse spetsiifikat. Näiteks, tööealiste teenusesaajate puhul on enamikus aruandevormides kaks vanuserühma (18–49 ja 50–64) varasema kuue kuni kümne vanuserühma asemel. 65-aastaste ja vanemate teenusesaajate puhul on vanuserühmad väiksemad, kuna valdav osa teenusesaajatest kuulub just sellesse vanuserühma. Samasugune muudatus on tehtud ka teenuseosutajate vanuserühmades, kus kõigi teenuste puhul on läbivalt kolm vanuserühma: 18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Muudatused puudutavad nelja aruandevormi. Teine suurem sisuline muudatus on teenuse rahastamise katteallikate täpsustamine. Rahastamise katteallikatest on välja jäetud riigieelarve ja hasartmängumaks, kuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid teenuseid riigieelarvest ei rahastata, küll aga arvestatakse toetusfondist vahendid kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse ning raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks, mis arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditena. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt ei rahastata hasartmängumaksust otseselt hoolekandeteenuste osutamist, kuid valdkonda toetatakse selliste projektide kaudu, mis on suunatud laste ja perede, puudega inimeste, eakate ning muude sihtrühmadega seotud tegevusteks, mis ennetavad abivajaduse tekkimist ning toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut.1 Teenuse rahastusallikana on lisatud Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud vahendid. Aruandevormides tehtavad muudatused aitavad kaasa halduskoormuse vähendamisele statistiliste aruannete koostamisel kohaliku omavalitsuse üksustes ja hoolekandeteenuseid osutavates asutustes, samuti riigi tasandil andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevatel töötajatel. 1 RT I 2009, 24, 146. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post [email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]), Marion Rummo (tel 626 9712, e-post [email protected]) ja Svetlana Karpovits (tel 626 9362, e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste heaolu osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide (tel 626 9723, e-post [email protected]), hoolekande osakonna KOV-i sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223, e-post [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 626 9246, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 15.02.2019, 3. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Aruandevormi „Eluruumi tagamise teenus“ (lisa 1) muudatused puudutavad tabeleid 3 ja 6. Tabelis 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)“ on tehtud muudatused kohandatud ja kohandamist vajavate eluruumide kohta. Kui varem küsiti andmeid kohandatud ja kohandamist vajavate korterite ja tubade kohta eraldi, siis nüüd kõikide eluruumide kohta kokku. Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ on kaotatud veerud 4–6, mis puudutavad teenuse rahastamist riikliketest vahenditest ja hasartmängumaksust (vt selgitus sisukokkuvõttes). Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ (lisa 2) muudetakse tabelites 1 ja 2 teenusesaajate vanusjaotusi, ühtlustades need mõlemas tabelis. Tabelis 1, kus küsitakse andmeid teenusesaajate soo, vanuse ja puude liigi järgi, on kehtestatavas aruandevormis teenusesaajatel uued, suurema sammuga vanuserühmad: 18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Samad vanuserühmad on ka tabelis 2, kus küsitakse andmeid teenuse saamise eesmärgi kohta soo ja vanuse järgi. Tabelisse 1 on lisatud read 05 ja 06. Real 05 küsitakse andmeid teenuse osutamise mahu kohta. Selle muudatuse tulemusel kaotatakse aruandevormis tabel 3. Real 06 näidatakse keskmine teenusetundide arv ühes kuus ühe teenusesaaja kohta. See on arvestuslik näitaja, mille arvutab programm. Aruande esitaja seda ei täida. 2 Tabelis 3 (endine tabel 4) muudeti isiklike abistajate vanuserühmi, viies need vastavusse teiste teenuste vormides olevatega. Teenuse osutamise kulude ja rahastamise tabelis (tabel 4) eristatakse teenuse rahastamisel teenust saava isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, samuti ESFist saadud vahendeid ning muudest, eespool nimetamata allikatest saadud vahendeid. Välja on jäetud hasartmängumaksu ja riigieelarve osa. Aruandevormi „Koduteenus“ (lisa 3) muudatused puudutavad nelja tabelit. Tabelis 2 „Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi“ on muudetud teenusesaajate vanusjaotustes vanuserühma vahemikke. Varasema 11 vanuserühma asemel on uues aruandevormis viis vanuserühma: 18–49-aastased, 50–64-aastased, 65–74-aastased, 75–84- aastased ning 85-aastased ja vanemad. Vanuserühmade jaotuse puhul on arvestatud sellega, et kuna ligi 90% teenusesaajatest on pensioniealised, on nende kohta täpsemate andmete saamiseks eakate vanuserühmades vanusevahemik väiksem kui tööealistel. Tabelisse 2 on lisatud kaks rida (07 ja 08). Esimesel real esitatakse andmed osutatud teenuse mahu kohta tundides. Sellega on kaotatud tabel 2a, kus neid andmeid varem küsiti. Teine lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule osutatatud teenuse keskmine tundide arv kuus. Sellega on andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos ning uue arvestusliku näitaja järgi on ka aruande esitajal võimalik hinnata esitatavate andmete kvaliteeti. Tabelis 3 „Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe järgi“ on muudetud teenuseosutajate vanusjaotusi, ühtlustades need teiste teenuste teenuseosutajate vanusjaotustega. Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ eristatakse teenust saava isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, samuti ESFist ning muudest, eespool nimetamata allikatest saadud vahendeid. Välja on jäetud hasartmängumaksu ja riigieelarve osa. Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 4) tehtud muudatused puudutavad ainult tabelit 2 „Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)“, kus on tehtud muudatused hooldusperede ja perekonnas hooldajate koolituse läbimise kohta. Eristatakse vaid kahte võimalust: 1) ei ole läbinud PRIDE eelkoolitust; 2) on läbinud PRIDE eelkoolituse. See on kooskõlas praeguste hooldusperede koolitusnõuetega. Kuna tegemist on aruandevormi täpsutava muudatusega, siis täiendavat mõju ei hinnata. Aruandevormis „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 5) on muudatused tehtud mõlemas tabelis. Tabelis 1 „Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)“ on täpsustatud rea 2 sõnastust, asendades „kohandatud transpordivahendi saajad“ sõnastusega „teenuse saajad, kes kasutasid kohandatud transpordivahendit“, mis on eelnevaga võrreldes üheselt mõistetav. Tabelis 2 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ on kaks muudatust. Esimene neist puudutab veergu 1, kus küsitakse edaspidi läbisõidu (kilometraaži) asemel sõidukordade arvu, mille kohta on arvestuse pidamine oluliselt lihtsam. Teenuse rahastamise puhul muutuvad rahastamise allikad. Kaotatakse veerud 5–7 (teenust rahastas riik kokku, riigieelarvest ja hasartmängumaksust). 3 Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ (lisa 6) muudatused puudutavad nelja tabelit. Tabelis 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ on vähendatud teenusesaajate vanuserühmade arvu 12-lt kolmele (0–17-aastased, 18–64- aastased ning 65-aastased ja vanemad) ning kaotatud on veerg „sh vabatahtliku tugiisikuteenuse saajad“. Tegemist oli vabatahtlike tugiisikutega, kes osutasid teenust vaid väga väikesele arvule lastest (kokku osutati tugiisikuteenust 45 lapsele, mis moodustas kõigist teenust saanud lastest vaid 2,8%). Samal põhjusel ehk teenusesaajate väikese arvu tõttu on kaotatud teenusesaajate järgmised sihtrühmad: „kinnipidamiskohast vabanenud täiskasvanu“, „laps, kes vajab abi haiguse tõttu“ ja „täiskasvanu, kes vajab abi haiguse tõttu“ (teenusesaajate arv vastavalt 1, 15 ja 14). Andmed nende isikute kohta näidatakse „muu olukorra tõttu abi vajava isiku“ all (read 05 ja 09). Tabel 2 „Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul)“ kustutatakse, kuna andmed teenusetundide arvu kohta kokku esitatakse teenuse rahastamise tabelis (tabel 3). Tabelis 2 „Tugiisikute arv vanuse järgi“ vähendatakse tugiisikute vanuserühmi seitsmelt kolmele: 18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Samuti kaotatakse veerg 9 „aruandeaasta jooksul teenust osutanud tugiisikud“ ja veerg 10 „sh vabatahtlikud tugiisikud (aasta jooksul)“. Aasta jooksul tugiisikuteenust osutanud tugiisikute kohta andmete küsimine oli andmeesitajatele tülikas arvestuse pidamine, mis ei andnud juurde olulist teavet. Kuna aruandevormis on vabatahtliku tugiisikuteenuse saajad kaotatud, ei küsita enam andmeid ka vabatahtlike tugiisikute kohta. Aruandevormis „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ (lisa 7) tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga väikesed muudatused. Tabelis 1 „Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi“ eristatakse tugi- ja eneseabigrupid hoolduskoormusega inimestele. Edaspidi märgivad aruande täitjad hoolduskoormusega inimestele mõeldud grupiteenused eraldi reale, kuna see võimaldab poliitikaosakonnal hinnata, kui paljud hoolduskoormusega inimesed saavad neile vajalikke tugiteenuseid. Tabelist 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine“ kaotatakse riigi ja hasartmängumaksu vahendite veerud, kuna neist allikatest aruandes nimetatud teenustele vahendeid ei eraldata. Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ (lisa 8) tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga üks täpsustav muudatus. Nimelt on võimalik 2019. aastast igapäevaelu toetamise teenust, mis varem oli mõeldud suures mahus hooldust, järelvalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava ning muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele saada ka mõõduka intellektihäirega täisealistel inimestel. Aruandevormi tabelitesse, kus koguti infot antud teenuse saajate kohta, lisatakse vastav täiendus. Lisaks kaotatakse ära tabelitest 1 ja 2 kuni 15- aastaste teenuse saajate veerg, kuivõrd selles vanuses inimesed erihoolekandeteenuseid ei saa. Teenuste vahelise liikumise tabelis 3 võib edaspidi märkida veergu 5 ka rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenusele saabunud inimesi, kuna rehabilitatsiooniteenus ei pea enam eelnema erihoolekandeteenuse saamaisele. Kuna tegemist on aruandevormi täpsutavate muudatustega, siis täiendavat mõju ei hinnata. Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 9) muudatused puudutavad tabelit 1 „Majandustegevus“, tabelit 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, personalitabeleid 2a–2c ja tabelit 3. Tabelis „Majandustegevus“ on aruande esitajate seisukohast oluline muudatus seotud tabeliga 3 „Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine“, mis kaotatakse. Sellega kaob tulude loetelus rida 10 4 „täiendavad tulud lisaks põhitegevusele“. Tabelis 3 olnud lisateenuste loetelu esitatakse tabeli 1 all ning aruande esitaja märgib selles teenuse(d), mida ta lisateenus(t)ena aruandeaastal osutas. Samas tabelis esitatud teenuste rahastamise andmed näidatakse aga tuludes loetletud tuluallikate ridadel. Aruande esitajatele ei kaasne sellega sisulisi muudatusi ning aruande esitamisel jääb ära lisateenuse kohta eraldi tabeli täitmine. Tulude allikast on välja jäetud eraldis hasartmängumaksu projektidest (vt selgitus sisukokkuvõttes). Selle asemel on laekumised ESF-i vahenditest. Majandustegevuse tabeli kulude poolel vähendatakse majandamiskulude kulukirjete arvu. Kulukirjete arvu vähendamisel arvestatakse teenuste seisukohast oluliste kirjetega, mis on kulutusi kokkuvõtvad. Enam ei küsita kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude all andmeid kütte ja soojusenergia, elektri, vee ja kanalisatsiooni ning jooksva remondi kohta. Erandiks jäävad tööjõukulud (töötasud, erisoodustused ja tööjõumaksud) ja majandamiskulud, mille all eristatakse administreerimis-, lähetus- ja koolituskulusid. Kulutustes toitlustamisele ei eristata enam sisseostetud toitlustusteenust ning meditsiini- ja hügieenikuludes tervishoiuteenuseid. Tabelis 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ küsitakse andmeid vaid materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kohta ning aruandeperioodil arvestatud kulumi kohta, eristamata konkreetseid põhivara liike. Personalitabelites tehtavad muudatused puudutavad kõiki kolme tabelit. Tabelis 2a kaotatakse veerg 1, kus esitati andmeid ettenähtud ametikohtade kohta. Kuigi see näitab personaliga kindlustatuse taset, on tegemist näitajaga, mis ei ole poliitikakujundamise seisukohast oluline ning millesse riik ei sekku. Tabelis 2b muudetakse vanusjaotusi, eristades senise seitsme vanuserühma asemel nelja 18– 24-aastased, 25–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Tabelis 2c, kus esitati andmeid juhtkonda kuuluvate ja teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate kohta soo ja haridustaseme järgi, jäetakse välja sooline lõige. Aruandevormis „Turvakoduteenus“ (lisa 10) tehakse muudatused tabelites 1, 3, 6 ja 7. Tabelis 1 „Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi“ on välja jäetud read, kus teenuse saamise põhjuseks oli „kinnipidamiskohast vabanemine“, sest nimetatud sihtrühma teenusesaajate arv oli olematu (2016.–2017. aastal sai teenust üks inimene ja 2018. aastal ei olnud ühtegi teenusesaajat). Samast tabelist jäetakse välja ka read, kus küsitakse andmeid teenusesaajate suhtluskeele (eesti või muu keel) kohta vanuse ja soo järgi, mis on mittevajalikud andmed. Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)“ on eraldi välja toodud täiskasvanud ja lapsed. Laste puhul on teenust saamast lahkumise sihtkohtadena eristatud bioloogilisse perekonda tagasi pöördumist, asendushooldusele asenduskodusse, perekodusse või hooldusperesse suunamist või eestkostja juurde elama asumist. Vastavad andmed on vajalikud teabe saamiseks turvakodus viibinud laste edasise elukorralduse kohta. Tabelis 6 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on kaotatud rida 02, kus näidati need lapsele teenust vahetult osutavad töötajad, kes vastasid sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Nende andmete näitamine ei ole enam vajalik, kuna sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei saa 1. jaanuarist 2020 turvakoduteenust osutada töötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele. 5 Tabelis 7 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ (aruandeaasta jooksul) jäetakse välja riiklik rahastamine ja hasartmängumaks. Teenuse rahastajana on lisatud ESF-i vahendid. Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisa 11) tehtavate muudatuste puhul on suures osas lähtutud aruande esitajate halduskoormuse vähendamise eesmärgist, hinnates seejuures poliitikakujundamiseks vajalike andmete kättesaadavust ning põhiliste andmete järjepidevuse säilimist. Tehtavad muudatused puudutavad teenusesaajate vanuserühmi (tabelid 1 ja 3, kus tööealiste puhul on viiese sammuga vanuserühmad asendatud suuremate vanusevahemikega (18–49; 50–64). Pensionieas teenusesaajatel, keda oli 2018. aasta lõpus üle 7200 (s.o ligi 88% teenusesaajatest), ei ole vanuserühmi muudetud. Suurem sisuline muudatus puudutab puudega teenusesaajate andmeid. Varasema kahe tabeli (tabelid 4 ja 5) asemel, kus ühes olid teenusesaajate andmed puude raskusastme järgi ning teises puude liigi järgi, on uues vormis nende tabelite andmed koondatud tabelisse 3 „Puudega teenusesaajad puude raskusastme ja puude liigi järgi“. Puude raskusastme puhul küsitakse raske ja sügava puudega teenusesaajaid, puude liikide puhul piirdutakse vaid psüühikahäirega teenusesaajatega, tuues selle all eraldi välja dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Endiselt küsitakse andmeid piiratud teovõimega teenusesaajate arvu kohta. Tabelis 4 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg“ esitatakse andmed teenusesaajate kohta vastavalt teenuse saamise ajale aasta jooksul, eristamata seejuures vanuserühmi. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole vanusjaotuse täpsusega andmed määravad. Tabelis 5 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on jäetud välja rida, kus oli erialase ettevalmistuseta hooldustöötajate arv. Muudatus tuleneb sellest, et sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 4 punktides 1–3 kirjeldatud hooldustöötajate kutsealase ettevalmistuse nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020 ning alates sellest ei saa väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele. Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on rahastamisallikatest välja jäetud veerud „riigieelarvest teenuse osutamiseks“ ja „hasartmängumaksust“. Esimese puhul rahastas riik enne 1993. aastat üldhooldusele paigutatud isikute teenust. Käesoleval ajal toetab riik seda teenust kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavatest vahenditest. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt rahastatakse hasartmängumaksust aga projekte, mis on suunatud inimeste abivajaduse tekkimise ennetamisele ning nende iseseisvat toimetulekut toetavatele tegevustele. Tabelis 7 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ on samuti suurendatud sammu vanuserühmades, millega vähenes andmete küsimisel vanuserühmade arv seitsmelt neljale. Tabelis 8 „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg“ on vanuserühmad kaotatud ning andmeid küsitakse vaid teenusesaajate arvu kohta vastavalt aasta jooksul päevahoius viibitud päevade arvule. Muudatused tabelis 9 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on sarnased üldhooldusteenuse tabelis 6 esitatuga. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele 6 Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile. Aruandevormides tehtavad muudatused puudutavad 415 teenuseosutajat ja 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata andmekogumise mahtu ning viia aruandevormidesse muudatused, mis samal ajal kindlustaksid vajalike andmete olemasolu ja järjepidevuse poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, täites ühtlasi ka halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärki. Kokku tehakse muudatusi 11 aruandevormis. Määruse kehtestamisega viiakse hooldustöötajate ja lastele vahetult teenust osutavate töötajate sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruandevormide sisu vastavusse 1. jaanuaril 2020. a jõustuvale sotsiaalhoolekande seadusele. Suuremad muudatused, mis puudutavad 1/3 muudetavaid aruandevorme, on seotud teenusesaajate vanusjaotustega, suurendades vanusevahemikke, millega väheneb aruande täitjatel esitatavate andmete hulk. Samas on iga teenuse puhul arvestatud teenusesaajate jagunemist vanuse järgi, mistõttu on erinevate teenuste puhul mõneti erinevad ka vanusevahemikud (nt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul on teenusesaajateks põhiliselt 70-aastased ja vanemaealised, isikliku abistaja teenuse puhul aga nooremaealised). Teenuse osutamisega tegelevate töötajate puhul on vanusjaotused läbivalt kõigi teenuste puhul ühtlustatud (18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad). Erandiks on aruanne „Hoolekandeasutus“, kus on persoanli tabelis 4 vanusjaotust, eristades 18–49- aastaste puhul 18–24-aastaseid ja 25–49-aastaseid. Läbivalt on tehtud muudatused teenuste rahastamise katteallikates. Rahastamise katteallikatest on välja jäetud riigieelarve ja hasartmängumaks, kuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid teenuseid riigieelarvest ei rahastata, küll aga arvestatakse toetusfondist vahendid kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse ning raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks, mis arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditena. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt ei rahastata hasartmängumaksust otseselt hoolekandeteenuste osutamist, kuid valdkonda toetatakse selliste projektide kaudu, mis on suunatud laste ja perede, puudega inimeste, eakate ning muude sihtrühmadega seotud tegevusteks, mis ennetavad abivajaduse tekkimist ning toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut.2 Mõju analüüs teenuste järgi jaguneb kaheks: 1) S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavad teenused; 2) H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavad teenused. 2 RT I 2009, 24, 146. 7 Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju majandusele Eluruumi tagamise teenus Mõju ulatus Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ on tehtud muudatused kahes tabelis. Tabelis 3 on muudetud kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate kohandatud ja kohandamist vajavate eluruumide kohta küsitud andmeid. Kui varem küsiti andmeid kohandatud ja kohandamist vajavate korterite ja tubade kohta eraldi, siis uues vormis esitatakse andmed kõikide eluruumide kohta kokku. Tabelis 6, kus esitatakse andmed teenuse kulu ja rahastamise kohta, on kaotatud veerud 4– 6, mis puudutasid teenuse rahastamist riikliketest vahenditest (riik kokku ja sealhulgas sotsiaaltoetuste ja -teenuste vahenditest ning hasartmängumaksust). Teenuse rahastamise katteallikana välja jääva „sotsiaaltoetuste ja -teenuste vahenditest“ kohta riik eraldi arvestust enam ei pea ning vahendid arvestatakse kohaliku omavalitsuse vahenditena. Hasartmängumaksust sotsiaalteenuseid ei rahastata. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 78 kohaliku omavalitsuse üksust 79-st. Seega on mõjutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Isikliku abistaja teenus Mõju ulatus Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ tehakse muudatused kolmes tabelis ja üks tabel kaotatakse. 8 Tabelites 1 ja 2 vähendatakse ja ühtlustatakse teenusesaajate vanusjaotusi, mille tulemusel muutuvad vanusevahemikud suuremaks. Tabelisse 1 on lisatud uus rida 05, kus küsitakse andmeid teenuse osutamise mahu kohta puude liigi ja soo järgi. Selle muudatuse tulemusel kaotatakse aruandevormis endine tabel 3. Teine lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule osutatud teenuse keskmine tundide arv kuus. Selle arvutab programm ning aruande esitaja seda ei täida. Sellega on andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos ning uue arvestusliku näitaja järgi on võimalik hinnata kaudselt ka esitatavate andmete kvaliteeti. Tabelis 3 on teenuseosutajate vanuserühmad ühtlustatud teiste teenuse aruannetes olevatega. Teenuse osutamise kulude ja rahastamise tabelis (tabel 4) muutuvad rahastamisallikad. Teenuse rahastamisel eristatakse teenust saava isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, samuti ESFist saadud vahendeid ning muudest, eespool nimetamata allikatest saadud vahendeid. Välja on jäetud hasartmängumaksu ja riigieelarve osa. Eespool nimetatud muudatuste tulemusel muutub aruande esitajatel teenusesaajate kohta arvestuse pidamine ja kokkuvõtete tegemine vähem aega nõudvaks. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi (79), kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aastal esitas aruande 32 kohaliku omavalitsuse üksust (40,5% omavalitsustest). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Koduteenus Mõju ulatus Aruandevormi „Koduteenus“ tehtavad muudatused puudutavad kolme tabelit. Tabelis 1, kus esitatakse andmed koduteenuse saajate kohta soo ja vanuse järgi, on muudetud teenusesaajate vanusjaotustes vanuserühmade vahemikke. Varasema 11 vanuserühma asemel on uues aruandevormis viis vanuserühma. Samasse tabelisse on lisatud kaks rida, kus esimeses esitatakse osutatud teenuse mahu andmed tundides. Sellega kaotati tabel 2a, kus neid andmeid varem küsiti. Teine lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule osutatud teenuse keskmine tundide arv kuus. Selle arvutab programm ning aruande esitaja seda ei täida. Sellega on andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos ning uue arvestusliku näitaja järgi on võimalik hinnata kaudselt ka esitatavate andmete kvaliteeti. 9 Tabelis 3 on muudetud koduteenust vahetult osutavate isikute vanusjaotusi, ühtlustades need teiste teenuste teenuseosutajate vanusjaotustega. Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on välja jäetud laekumised riigieelarvest ja hasartmängumaksust, kuna hasartmängumaksust laekunud vahenditest ei rahastata teenust, vaid projekte, mis on suunatud ennetuslikele tegevustele. Tehtud muudatuste tulemusel muutub aruande esitajatel teenusesaajate kohta arvestuse pidamine ja aruande esitamine vähem aega nõudvaks. Kuna muudatused puudutavad aruandevormi kolmes tabelis tehtavaid muudatus ja aruanne esitatakse vaid üks kord aastas, on mõju ulatus teemaga tegelevate töötajate töökoormusele väike. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 76 kohaliku omavalitsuse üksust (96,2% omavalitsustest). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna puudutab peaaegu kõiki aruande esitajaid. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaaltransporditeenus Mõju ulatus Aruandevormis „Sotsiaaltransporditeenus“ on mõlemas tabelis tehtud üks väike muudatus. Tabelis 1 on täpsustatud mõiste sõnastust, asendades „kohandatud transpordivahendi saajad“ sõnastusega „teenuse saajad, kes kasutasid kohandatud transpordivahendit“, mis on varasemaga võrreldes üheselt mõistetav. Tabelis 2 on kaks muudatust. Esimese puhul on asendatud näitaja „läbisõidu (kilometraaž)“ sõidukordade arvuga, mille kohta on arvestuse pidamine oluliselt lihtsam. Nagu teiste aruandevormide puhul, jäävad ka selles vormis teenuse rahastamise allikates välja veerud, kus esitati riigieelarvest ja hasartmängumaksust rahastamise andmed. Kuigi muudatused tehakse aruandevormi mõlemas tabelis, on need väikesed. Aruanne esitatakse vaid üks kord aastas, mistõttu on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele väike. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki teenust osutavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 72 kohaliku omavalitsuse üksust (91,1% omavalitsustest). 10 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna puudutab enam kui 90% kohaliku omavalitsuse üksust. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Tugiisikuteenus Mõju ulatus Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ muudatused puudutavad kolme tabelit ja ühte kustutatud tabelit. Tabelis 1, kus esitatakse andmed teenusesaajate kohta sihtrühma ja vanuse järgi, on vähendatud teenusesaajate vanuserühmade arvu 12-lt kolmele, eristades vanuse järgi lapsi, tööealisi ja pensioniealisi. Tabelist on kustutatud neli veergu, milles esitatavad andmed ei ole saajate arvu väiksuse tõttu riigile olulised. Nii ei tooda enam eraldi välja andmeid vabatahtliku tugiisiku poolt teenust saanud isikute kohta. Tegemist oli lastega, kellele osutasid tugisikuteenust vabatahtlikud tugiisikud. 2018. aastal sai teenust 45 last (s.o 2,8% kõigist teenust saanud lastest). Teenusesaajate väikese arvu tõttu on kaotatud järgmised sihtrühmad: „kinnipidamiskohast vabanenud täiskasvanu“, „laps, kes vajab abi haiguse tõttu“ ja „täiskasvanu, kes vajab abi haiguse tõttu“. Andmed nimetatud teenusesaajate kohta näidatakse nende olemasolu korral „muu olukorra tõttu abivajava isiku“ all (read 05 ja 09). Endine tabel 2 kaotatakse, kuna samad andmed teenusetundide mahu kohta on olemas teenuse rahastamise tabelis (tabel 4). Tabelis 3 vähendatakse tugiisikute vanuserühmi seitsmelt kolmele: 18–49-aastased, 50–64- aastased ning 65-aastased ja vanemad. Samuti kaotatakse veerg 9, kus esitati lisaks aasta lõpus olevatele tugiisikutele ka aasta jooksul teenust osutanud tugiisikute arv. Aasta jooksul tugiisikuteenust osutanud tugiisikute kohta andmete küsimine oli andmeesitajatele eraldi arvestuse pidamine, mis ei anna juurde olulist teavet. Kuna aruandevormis on välja jäetud vabatahtliku tugiisikuteenuse saajad, ei küsita enam andmeid ka vabatahtlike tugiisikute kohta. Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse rahastamisallikates välja „riigieelarvest“ ja „hasartmängumaksust“. Kuna muudatused puudutavad aruandevormi kolme tabelit ja aruanne esitatakse vaid üks kord aastas, on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 73 kohaliku omavalitsuse üksust (92,4% omavalitsustest). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk 11 Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna puudutab enam kui 90% kohaliku omavalitsuse üksust. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Mõju ulatus Aruandevormis tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga väikesed muudatused. Tabelis 1 „Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi“ eristatakse tugi- ja eneseabigrupid hoolduskoormusega inimestele. Edaspidi märgivad aruande täitjad hoolduskoormusega inimestele mõeldud grupiteenused eraldi reale, kuna see võimaldab poliitikaosakonnal hinnata, kui paljud hoolduskoormusega inimesed saavad neile vajalikke tugiteenuseid. Tabelist 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine“ kaotatakse riigi ja hasartmängumaksu vahendite veerud, kuna neist allikatest aruandes nimetatud teenustele vahendeid ei eraldata. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 60 kohaliku omavalitsuse üksust (76% omavalitsustest). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Hoolekandeasutus Mõju ulatus Aruandevormis tehtud muudatused puudutavad tabelit 1 „Majandustegevus“, tabelit 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, personalitabeleid 2a–2c ja tabelit 3, kus esitati andmeid asutuses osutatavate lisateenuste kohta. Aruande esitajate seisukohast olulisem muudatus on tabeli 3 „Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine“ kaotamine. Sellega kaob tabelis 1 (Majandustegevus) tulude loetelus rida 10 „täiendavad tulud lisaks põhitegevusele“. Tabelis 3 olnud lisateenuste loetelu esitatakse tabeli 1 all ning aruande esitaja märgib selles teenuse(d), mida ta lisateenus(t)ena aruandeaastal osutas. Samas loetelu tabelis esitatud teenuste rahastamise andmed näidatakse aga tuludes loetletud tuluallikate ridadel. Aruande esitajatele ei kaasne sellega sisulisi muudatusi ning aruande esitamisel jääb ära lisateenuse kohta eraldi tabeli täitmine. 12 Majandustegevuse tabelis on tulude allikast kaotatud rida 05 „Eraldised hasartmängumaksu projektidest“. Uue eraldisena on selle asemel „laekumised ESFi vahenditest“ (vt selgitus sisukokkuvõttes). Majandustegevuse tabelis vähendatakse majandamiskuludes kulukirjete arvu. Kulukirjete arvu vähendamisel arvestatakse teenuste seisukohast oluliste kirjetega, mis suuremas ulatuses on kulutusi kokkuvõtvad. Erandiks jäävad tööjõukulud (töötasud, erisoodustused ja tööjõumaksud), majandamiskulud, mille all eristatakse: administreerimis-, lähetus- ja koolituskulusid; kinnistuste, hoonete ja ruumide majandamiskulud, sh toiduained ja toitlustusteenused, meditsiini- ja hügieenikulud. Tervikpildi saamiseks näidatakse eraldi muud tegevuskulud (art 60), põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61), aruandeperioodi tegevustulem, finantskulud (art 65) ja aruandeperioodi tulem kokku. Tabelis 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ küsitakse edaspidi andmeid vaid materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kohta ning aruandeperioodil arvestatud kulumi kohta, eristamata konkreetseid põhivara liike. Personalitabelites tehtavad muudatused puudutavad kõiki kolme tabelit. Tabelis 2a kaotatakse veerg 1, kus esitati andmeid ettenähtud ametikohtade kohta. Kuigi see näitab personaliga kindlustatuse taset, on tegemist näitajaga, mis ei ole poliitikakujundamise seisukohast oluline ning millesse riik ei sekku. Tabelis 2b muudetakse vanusjaotusi, eristades senise seitsme vanuserühma asemel nelja: 18–24-aastased, 25–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Tabelis 2c, kus esitati andmeid juhtkonda kuuluvate ja teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate kohta soo ja haridustaseme järgi, jäetakse välja sooline lõige. Tehtavate muudatuste mõju ulatus on keskmine, sest kogutavates andmetes on kogutavate andmete hulk küll oluliselt vähenenud, kuid muudatustega aruandevormi tabelites võivad kaasneda mõningad kohanemisraskused. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki sotsiaalteenuseid osutavaid ja aruannet edastavaid asutusi. 2018. aasta aruannet täitis 415 asutust. Kõigist Eesti majanduslikult aktiivsetest üksustest (äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, asutused, mittetulundusühingud; 2018. aastal 131 650 üksust13) moodustab see alla 0,3%. Asutused täidavad aruannet üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 3 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (ER021. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted) 13 Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenust osutavate asutuste jaoks olulise mõjuga. Turvakoduteenus Mõju ulatus Aruandevormi tehakse muudatused nelja tabelisse. Tabelis 1 „Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi“ kaotatakse read, kus teenuse saamise põhjuseks oli „kinnipidamiskohast vabanemine“, sest nimetatud sihtrühma teenusesaajate arv on olematu (2016.–2017. aastal sai teenust üks inimene, 2018. aastal ei olnud ühtegi teenusesaajat). Samast tabelist jäetakse välja read, kus küsitakse andmeid teenusesaajate suhtluskeele (eesti või muu keel) kohta soo ja vanuse järgi. Saadud andmed ei anna teenuse kohta olulist lisainformatsiooni. Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)“ on muudetud tabeli vormistuslikku osa, eristades täisealised ja lapsed, kuna nende lahkumise sihtkohad on erinevad. Laste puhul eristatakse bioloogilisse perekonda tagasi pöördumist, asendushooldusteenust saama asendus- või perekodusse, asendushooldusteenust saama hooldusperre või eestkostja juurde elama asumist. Vastavad andmed on vajalikud teabe saamiseks turvakodus viibinud laste edasise elukorralduse kohta. Täisealisetel on lahkumise peamisteks põhjusteks pöördumine koju tagasi, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama või kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavasse eluruumi. Sellisel kujul esitatavat tabelit on aruande esitajatel kergem täita. Tabelis 6, kus esitatakse andmed teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate kohta, on kustutatud rida 02, kus näidati need lapsele teenust vahetult osutavad töötajad, kes vastasid sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Muudatus tuleneb sellest, et vastava ettevalmistusnõude omamise kohustus jõustub 1. jaanuaril 2020, st samast ajast, kui tegevusloa omamise kohustus. Alates sellest ajast ei saa turvakoduteenust osutada töötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele. Tabeli 7 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ muudatused on seotud teenuse rahastamisallikate muudatustega, mis on samad nagu teiste kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate sotsiaalteenuste puhul, kus teenuse rahastamise allikatest jäetakse välja laekumised riigieelarvest ja hasartmängumaksust ning lisatakse ESFi vahendid. Mõju ulatus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Aruande esitavad turvakoduteenust osutavad asutused üks kord aastas. 2018. aastal osutas turvakoduteenust 13 asutust, mis moodustab kõigist ööpäevaringseid sotsiaalteenuseid osutavatest asutustest ja nende struktuuriüksustest vaid 3,3%. Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk 14 Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitavate asutuste jaoks olulise mõjuga. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Mõju ulatus Aruandevormis tehtavad muudatused puudutavad suuremal või vähemal määral kõiki aruandevormi tabeleid. Suurem sisuline muudatus on puudega teenusesaajate kohta kogutavates andmetes. Varasema kahe tabeli asemel, kus ühes olid teenusesaajate andmed puude raskusastme järgi ning teises puude liigi järgi, on uues vormis üks tabel: „Puudega teenusesaajad puude raskusastme ja puude liigi järgi“. Puude raskusastme puhul küsitakse andmeid vaid raske ja sügava puudega teenusesaajate kohta. Puude liikidest piirdutakse psüühikahäirega teenusesaajatega, sh dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Endiselt küsitakse andmeid piiratud teovõimega teenusesaajate kohta. Teised suuremad muudatused puudutavad läbivalt teenusesaajate vanuserühmi, kus tööealiste teenusesaajate puhul on asendatud senised kümme vanuserühma kahega (18–49- aastased ja 50–64-aastased). Pensioniealiste teenusesaajate puhul, keda oli teenusesaajatest 2018. aasta lõpus üle 7200 (ligi 88% teenusesaajatest), ei ole vanuserühmi muudetud. Muudatus Tabelis 4 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg“ esitatakse andmed teenusesaajate kohta vastavalt teenuse saamise ajale aasta jooksul, eristamata selle juures vanuserühmi. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole vanusjaotuse täpsusega andmed määravad. Tabelis 5 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on kaotatud rida, kus küsiti erialase ettevalmistuseta hooldustöötajate arvu. Muudatus tuleneb sellest, et sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 4 punktides 1–3 kirjeldatud hooldustöötajate kutsealase ettevalmistuse nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020 ning alates sellest ei saa väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele. Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on rahastamisallikatest välja jäetud veerud „riigieelarvest teenuse osutamiseks“ ja „hasartmängumaksust“. Esimese puhul rahastas riik enne 1993. aastat üldhooldusele paigutatud isikute teenust. Käesoleval ajal toetab riik seda teenust kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavate vahendite kaudu. Tabelist kustutatakse ka veerg, kus oli riigi rahastuse all veerg „hasartmängumaksust“. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt rahastatakse hasartmängumaksust projekte, mis on suunatud perede, eakate ja puudega inimeste abivajaduse tekkimise ennetamisele ning nende iseseisvat toimetulekut toetavatele tegevustele. Tabelis 7 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ on samuti suurendatud teenuseosutajate vanuserühmades vanusesammu, millega vähenes andmete küsimisel vanuserühmade arv seitsmelt neljale. 15 Tabelis 8 „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg“ on vanuserühmad kaotatud ning andmeid küsitakse vaid teenusesaajate arvu kohta vastavalt aasta jooksul päevahoius viibitud päevade arvule. Muudatused tabelis 9 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on samad üldhooldusteenuse tabelis 6 esitatuga. Tehtavate muudatuste mõju ulatus on keskmine, sest kogutavate andmete hulk on küll oluliselt vähenenud, kuid muudatustega aruandevormi tabelites võivad kaasneda mõningad kohanemisraskused. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad 2018. aasta aruande andmetel 166 teenuseosutajat, mis moodustab kõigist ööpäevaringseid sotsiaalteenuseid osutavatest asutustest koos nende struktuuriüksustega ligi 40%. Mõjutatud sihtrühma suurus, arvestades teenuseosutajate arvu, on keskmine. Aruande esitavad teenuseosutajad üks kord aastas. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitavate asutuste jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi statistilise aruandlusega tegelevad spetsialistid Sotsiaalkindlustusametis statistilise aruandlusega tegelevatele spetsialistidele on määrusega kaasnevate muudatuste mõju ulatus väike, kuna esitatavate aruannete arv ja esitamise sagedus ei muutu. Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumisega ja kogumise korraldamisega tegelevate spetsialistide puhul on mõju ulatus keskmine, kuna aruandevormides tehtavate muudatuste hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele kontrollitingimuste koostamine ning peale arenduste tegemist ka nende testimine, on keskmineMõju sagedus on samuti keskmine, kuna aruannete esitamise sagedus on regulaarne (üks kord aastas). Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega tegelevatele spetsialistidele nimetada oluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatava sihtrühma suurus on keskmine ning ebasoovitavate mõjude risk puudub. 16 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 3500–4000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub andmeesitajatel aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, saates e-kirja märkuste puudumise kohta. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Statistikaametil märkusi ei olnud. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. 17 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar ettepaneku esitaja Eesti Linnade ja Kooskõlastuskirjas on toetatud kavandatavaid Märkuse esitaja selgituses toodud näide Valdade Liidu esitatud muudatusi, mis vähendab esitatavate andmete väljaspool kodu osutatava üldhooldus- märkused mahtu. Samas on juhitud tähelepanu asjaolule, teenuse andmekoosseisude olulise kasvu et näiteks üldhooldusteenuse osas on andme- kohta, mis toob KOV-ile kaasa koosseisud oluliselt kasvanud, mis toob kaasa suuremahulise lisatöö, ei ole õige. suuremahulise lisatöö. Seda on selgitatud, Esiteks, üldhooldusteenus aruande viidates KOVile, kes on kohustatud statistikat esitajaks on teenust osutav asutus, mitte koguma aastaringselt suure andmemassiivina, KOV. KOV on seotud teenusel viibiva kaasa arvatult väga detailselt nt kes kuna inimesega sel juhul, kui ta on suunanud teenusele läks, mitu päeva teenusel viibis (kuni inimese teenusele ning kui ta osaleb 30 päeva, 31-90 päeva, 91-150 päeva jne), teenuse eest tasumisel. Eraldi nende kuhu lahkus, mis on saanud teenuselt teenusel viibitud päevade kohta andmete lahkujast jne., jne. Osadel KOVidel, kellel on kogumine ei kuulu KOVile. Erandiks võivad palju nimetatud teenust saavaid kliente, kes olla need KOVile kuuluvad üldhooldus- sealjuures asuvad üle Eesti kümnetes teenust osutavad asutused, kus aruande hooldekodudes, on väga raske kõiki vajalikke esitajaks on KOV. Kes aga peab arvestust andmeid koguda, mis toob kaasa ebatäpsusi. teenusesaajate kohta nende viibimise kestuse ja puude järgi, on nende puhul töökorralduse küsimus. Teiseks, andmekoosseisud ei ole üld- hooldusteenuse puhul kasvanud, vaid vähenenud. Juba 2019. aasta kohta vähenes tabelite arv kahe võrra. 2020.aasta kohta koguta- vate andmete hulk on täidetavate andme- väljade järgi võrreldes 2019. aastaga vähenenud 3 korda (485-lt 158-le. Arvestatud ei ole programmi poolt arvutatavaid andmevälju). Ebaselgeks jääb, miks küsitakse andmeid Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed personali koosseisu kohta, kui tegevusloa on ainult hooldustöötajate ja abihooldus- taotlemise käigus on kõik andmed töötajate arvu kohta. MTRis ei ole andmeid keskvalitsusele esitatud. töökoormuse (tööajamäära) kohta, mis on vajalik keskmise kuutöötasu arvutamiseks. MTRi ei esitata andmeid teiste vahetult teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate kohta (nt õde, tegevusjuhendaja, huvijuht, sotsiaaltöötaja). Kõikide, meile vajalike andmete saamiseks peaks sel juhul ühendama andmed TÖRist EMTA teiste andmetega (asutuste poolt deklareeritud andmed tulude ja maksude kohta). Päringutega selliste andmete saamine on tülikas ja aeganõudev seni kuni üldhoolde- kodude statistika kogumine toimub aru- andluskeskkonnas, mitte registripõhiselt. Küsimusi tekitavad puudega teenuse saajad – Isikupõhiste andmete kogumine teenusel riik teab, kellele on puue määratud. viibivate inimeste puude kohta SKA ja Ettepaneku esitaja ootuseks on, et SKA STARi andmebaasidest on tulevikku andmed (nt puude kohta) hakkavad kokku suunatud ettepanek, mis vajab STARi uusi jooksma STARi andmetega. arendusi. Sotsiaalministeerium hindas 2020.a aruandevormide väljatöötamisel andmevajadust ning vähendas oluliselt esitatavate andmete mahtu. 2020. a aruandes küsitakse andmeid vaid raske ja sügava puudega ning piiratud teovõimega teenusesaajate kohta. Puude liikidest jäävad aruandesse ainult psüühikahäirega isikud, sh dementsuse diagnoosiga.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel