MINISTRI MÄÄRUS
28.01.2020 nr 2
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse
nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete
koosseis ja esitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ lisad 1–3, 7, 9–10, 12,
14–16 ja 18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–11.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus
Lisa 2. Isikliku abistaja teenus
Lisa 3. Koduteenus
Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus
Lisa 6. Tugiisikuteenus
Lisa 7. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused
Lisa 8. Erihoolekandeteenused
Lisa 9. Hoolekandeasutus
Lisa 10. Turvakoduteenus
Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 1
Sotsiaalministeerium
Analüüsi ja statistika osakond ELURUUMI TAGAMISE TEENUS
tel 626 9362 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile.
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv
nr
kokku (k.a nendest kokku nendest
üheliikmelised) üheliikmelised
pensioni- puudest või east
ealised tingitud
erivajadusega
A B 1 2 3 4 5
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01
omandis olevad eluruumid
sh sotsiaalmajutusüksused 02
Eraelamispind 03
Kokku 04
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike
arv arv
eelmise nendest nendest aruande-
aruan- aasta
üldhooldusteenust osutavast
deaasta lõpus (v1
lõpus + v2 -
erihoolekandeteenust
hoolekandeasutusse
osutavast asutusest
kinnipidamiskohast
asendushoolduselt
eraelamispinnale
Kokku eraelamispinnalt Kokku v12)
varjupaigast
turvakodust
asutusest
teadmata
teadmata
(v3 (v13
surnud
muu
muu
+...+ +...+
v11) v17)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Eluruumide
nendest Eluruumidest
nr arv kokku
korterid üksikud kohandatud vajavad
(v2 + v3)
toad puudest või kohandamist
east tingitud puudest või
erivaja- east tingitud
dusega erivajadusega
inimestele inimestele
A B 1 2 3 4 5
Kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevad eluruumid (v.a 01
sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused
02 X X X X
(voodikohad)
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Hõivatud nendest
nr eluruumide arv korterid üksikud toad
kokku
A B 1 2 3
Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad
01
eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset
eluruumi vajavate inimeste arv
1 2 3
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas
nr saanud teenusele kokku, kohaliku
inimeste eurot omavalitsuse muud allikad
arv kokku (v3 + v4) üksus
2
A B 1 2 3 4
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01 X
omandis olevad eluruumid
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 02 X
erivajadusega inimestele
Eraelamispind 03 X
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 04
erivajadusega inimestele
Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X
Täitja nimi Kuupäev
..........................................
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Eluruumi tagamise teenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus osutatakse
eluruumi tagamise teenust sotsiaalhoolekande seaduse §-de 41–43 tähenduses, üürides seda perele või
üksikisikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna
vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning kohaliku omavalitsuse üksused, kes osutavad või rahastavad
puudega (erivajadusega) inimestele eluruumi kohandamise teenust.
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Rida 01 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omandis
olevas eluruumis.
Rida 02 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse omandis olevas
sotsiaalmajutusüksuses.
Rida 03 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse poolt vabaturult
üüritud eraelamispinnal.
Rida 04 = rida 01 + rida 03.
Veerg 1 – teenust saanud pered kokku, k.a üheliikmelised.
Veerg 2 – kõikidest teenust saanud peredest üheliikmelised pered.
Veerg 3 – kõik teenust saanud elanikud kokku.
Veerg 4 – teenust saanud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud
isikud.
Veerg 5 – teenust saanud puudest või east tingitud erivajadusega inimesed.
NB! Pensioniealiste hulka võivad kuuluda erivajadusega inimesed ja erivajadusega inimeste hulka võivad
kuuluda pensioniealised.
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse elanike arv kokku eelmise aruandeaasta lõpus.
Veerud 2–11 – näidatakse aasta jooksul teenust saama saabunud inimeste arv kokku ja nende endise elukoha
järgi.
Veerg 3 – inimesed, kes saabusid elamispinnalt, mis oli nende või nende pereliikme omandis, või kes üürisid
elamispinda eraisikult või elasid sugulaste või tuttavate juures.
Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11
Veerud 12–17 – näidatakse lahkujate arv aasta jooksul kokku ja lahkumise sihtkoha järgi.
3
Veerg 13 – näidatakse inimesed, kes lahkusid hoolekandeasutusse ööpäevaringset teenust saama (põhiliselt
väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset hooldusteenust või erihoolekandeteenust).
Veerg 14 – näidatakse inimesed, kes on endale ostnud elamispinna või üürinud selle eraisikult või kolinud
erapinnal elavate sugulaste või tuttavate juurde.
Veerg 16 – näidatakse inimesed, kes lahkusid mujale (nt munitsipaalkorterisse, samuti isikud, kelle suhtes
kohaldati kinnipidamist arestimajas või vanglas).
Veerg 17 – näidatakse inimesed, kelle kohta ei ole teada, kuhu nad lahkusid. See puudutab peamiselt neid, kes
olid sunnitud lahkuma seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega maksekohustuste täitmata jätmise või
sisekorraeeskirjade rikkumiste tõttu.
Veerg 12 = veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17
Veerg 18 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 12
Selles tabelis ei tohi näidata teenuse kasutajate liikumist kohaliku omavalitsuse üksuse piirides!
Näiteks, kui inimesel oli tagatud eluase sotsiaalmajutusüksuses, kuid aasta jooksul võimaldati talle uus eluase
sotsiaalkorteris, siis selles tabelis ei tohi teda näidata saabujate ega lahkujate all, sest tegelikult sai ta sama
teenust edasi.
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Rida 01 – näidatakse kõik kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid, mis on ette nähtud üürile
andmiseks sotsiaalteenusena eluaset vajavatele isikutele ja perekondadele, kes ise ei ole suutelised ega
võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Näidatakse need eluruumid, mis on üüri- või
majutuslepingu alusel üürile antud või selleks valmis (vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud
eluruumile esitatavatele nõuetele).
Üürile andmiseks mittesobivaid eluruume ei näidata.
Rida 02 – näidatakse sotsiaalmajutusüksuste voodikohtade arv.
Sotsiaalmajutusüksus – hoone või selle osa, milles asuvatesse ruumidesse isiku majutamisel (majutamis- või
üürilepingu alusel) antakse isiku kasutusse voodikoht koos sotsiaalmajutusüksuses olevate ruumide ja asjade
ning osutatavate teenuste kasutamise õigusega. See on ühiselamutüüpi majutus, kus isik kasutab majutus- või
üürilepingu alusel tasu eest voodikohta.
Veerg 4 – näidatakse kõigist eluruumidest puudest või east tingitud erivajadustega inimestele kohandatud
eluruumid.
Veerg 5 – näidatakse kõigist eluruumidest puudest või east tingitud erivajadustega inimestele kohandamist
vajavad eluruumid.
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Veerud 1–3 reas 01 – kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused),
mis on aasta lõpus antud kasutusse üürilepingu alusel.
Veerg 1 rida 02 – üüri- või majutuslepingu alusel kasutusse antud voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aasta
lõpus.
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Veerud 1 ja 2 – näidatakse aruandeaasta lõpus eluaset (sh kohandatud) ootavate nende perede arv (taotluste
arv), kelle eluaseme taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohalikul omavalitsusel puudub vastav vaba eluase.
Veerg 3 – näidatakse aruandeaasta lõpus vabanevat eluaset ootavate inimeste arv.
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – näidatakse teenuse osutamisega seotud kulutused, mida kohaliku omavalitsuse üksus on teinud
teenust saavate inimeste eluruumide korrastamisel (nt jooksev remont) ja kohandamisel puudest või east
tingitud erivajadusega inimeste jaoks. Siia arvestatakse ka eluruumidega seotud üldkulud (k.a eluruumi
ooterežiimis oleku kulu (nt küttekulu talveperioodil)), mis kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
Lisaks näidatakse siin nende töötajate tööjõukulud, kes on seotud eluruumide tagamise teenuse osutamisel
sotsiaaleluruumide üldise teenindamise (juhtimise) ja korrashoiuga (nt sotsiaalmaja juhataja, koristaja jt). Kui
need töötajad on seotud ka mõne teise teenuse osutamisega, arvestatakse eluruumi tagamise teenuse kuluks
hinnanguline osa nende tööajast.
Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus).
4
Teenuse kulutustes ei tohi näidata ka seda osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena, ega
üürivõlgnevust, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem
sisse.
Rida 02 – näidatakse kulutused kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide kohandamiseks
puudest või east tingitud erivajadusega inimestele.
Rida 03 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused vabaturult eluruumi üürimiseks või eluruumi
üürimisel esmase sissemakse tegemiseks ning puudega inimese või tema pereliikme omandis oleva või
vabaturul üüritava eluruumi kohandamiseks.
Rida 04 – näidatakse kulutused eluruumide kohandamiseks SHS § 42 alusel isikutele, kellel on puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga
toimetuleku või suhtlemisega ning mida osutatakse ja/või rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt.
Veerg 3 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste
vahendite summa.
Veerg 4 – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, v.a teenuse kasutaja poolt tasutud
summad.
Tabelis 6 ei näidata nende eluruumide kohandamist, mis kuuluvad meetme „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ alla ja mida rahastatakse Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahenditest riigi kaasfinantseerimise abil.
5
Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoole „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise
nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise
nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 2
ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS
Sotsiaalministeerium
20 . aasta
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9360 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Teenusesaaja neist neist neist
Rea
vanus; osutatud
nr Kokku Kokku Kokku liikumis- nägemis-
teenuse maht liikumis- nägemis- muu liikumis- nägemis- muu muu
puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
18–49 01
50–64 02
65+ 03
Kokku teenuse-
saajaid (r01 +...+ 04
r03)
Teenuse
osutamise maht 05
kokku, tundides
Keskmine
teenusetundide
arv kuus ühe
06
teenusesaaja
kohta
(r05/r04/12)
2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Teenuse saamise Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses
eesmärk nr kokku kokku kokku
18– 50– 18– 50– 18– 50–
65+ 65+ 65+
49 64 49 64 49 64
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Õppimine ja õppimisega
01
seotud tegevused
Töötamine 02
2
Kodu ja perega seotud
03
tegevused
Avalikud teenused 04
Ühiskondlikud ja vaba
05
aja tegevused
Kokku (r01 +...+ r05) 06
3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi
Kokku neist vanuses
Rea
aruande-
nr
aasta lõpus 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Kokku 01
sh läbinud isikliku
02
abistaja koolituse
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas Keskmised
Kulutused
Osutatud kulutused ühe
teenusele kohaliku
teenuse maht ESF-i muud teenusetunni
kokku, eurot isik omavalit-
kokku, tundides vahenditest allikad kohta, eurot
(v3 +…+ v6) suse üksus (v2/v1)
1 2 3 4 5 6 7
Kuupäev
Täitja nimi …………………………………………
telefon
e-post
Täname Teid!
3
JUHEND
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu
füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava
isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik
abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes,
majapidamistöödes) ja muudes tegevustes, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide
töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu.
Aruande „Isikliku abistaja teenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad isikliku abistaja teenuse osutamist
oma haldusterritooriumil elavatele teenust vajavatele täisealistele isikutele, sõltumata teenuse osutajast (KOV, KOVi hallatav asutus
või erasektor).
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi. Muu puudega isikute all näidatakse liitpuudega (nt liikumis- ja
nägemispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) isikud.
Rida 05 – näidatakse isikliku abistaja teenuse saajatele osutatud teenuse maht kokku tundides.
Rida 06 – näidatakse keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta. See on arvestuslik näitaja, mille arvutab
programm. Aruande esitaja seda ei täida.
2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse isikliku abistaja teenuse saamise eesmärgid.
Iga inimest näidatakse teenuse saajana üks kord – peamise põhjuse järgi, miks inimesele isikliku abistaja teenust osutatakse.
Rida 01 – näidatakse hariduse omandamisega seotud tegevused: õppimine ja õppimisega seotud tegevused.
Rida 02 – näidatakse töötamisega seotud tegevused.
Rida 03 – näidatakse kodu ja perega seotud tegevused.
Rida 04 – näidatakse avalike teenuste kasutamine.
Rida 05 – näidatakse ühiskondlikud ja vaba aja tegevused.
Kodu ja perega seotud tegevusteks on abi liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel,
kirjutamisel, lugemisel, samuti kodu korrastamisel jm.
Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek,
apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori
külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud
tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt).
4
3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi
Veerg 1 – näidatakse isiklike abistajate arv aruandeaasta lõpus.
Veerud 2–4 – näidatakse isiklike abistajate jaotus vanuse järgi.
Rida 02 – näidatakse isikud, kes on läbinud koolituse või koolitusi, mille kaudu omandati teadmised ja oskused töötamiseks isikliku
abistajana.
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt
transpordivahendi ostu).
Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 1 veerg 9 reaga 05. See on isekopeeruv lahter, st selle
arvu sisestab programm automaatselt.
Kulutuste rahastamise allikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui
kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering
struktuurifondidest saadud vahenditele.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
5
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr ...
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 3
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord”
Lisa 3
Sotsiaalministeerium
Analüüsi ja statistika osakond KODUTEENUS
tel 626 9360 20 . aasta
Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
neist
Teenuse perede Perede arv (v.a
Rea nr
saajad kokku üksi elavad koosseisus üheliikmelised)
elavad
A B 1 2 3 4
Koduteenuse saajad kokku 01
sh kohaliku omavalitsuse
üksuse poolt tagatavas
02
eluruumis viibivad teenuse
saajad
2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm; osutatud Rea
teenuse maht nr neist neist neist
Kokku Kokku Kokku
puudega puudega puudega
A B 1 2 3 4 5 6
18–49 01
50–64 02
65–74 03
75–84 04
85+ 05
Kokku (r01 +...+ r05) 06
Osutatud teenuse maht
07 X X X
kokku (tundides)
Keskmine
teenusetundide arv kuus
08 X X X
ühe teenusesaaja kohta
(r07/r06/12)
3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi
(aruandeaasta lõpus)
Rea neist vanuses
Kokku
nr 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Teenust vahetult
01
osutavad isikud
sh erialase väljaõppe
02
läbinud
4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas Keskmised
Osutatud Kulutused
kulutused ühe
teenuse teenusele kohaliku
ESF-i teenusetunni
maht kokku, kokku, eurot isik omavalit- muud allikad kohta, eurot
tundides (v3 +…+ v6) vahenditest
suse üksus (v2/v1)
1 2 3 4 5 6 7
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon
E-post
Täname Teid!
2
Juhend
Statistilise aruande “Koduteenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad koduteenuse
osutamist.
Kui kohaliku omavalitsuse üksus ostab koduteenust kas osaliselt või täielikult sisse mõnelt sotsiaalteenust
osutavalt asutuselt, esitab ta oma haldusterritooriumi elanikele osutatud koduteenuse kohta aruande täies mahus
(k.a sisseostetud teenus).
Koduteenuse saajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavad vastavat teenust
saanud inimesed (k.a kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad isikud, kellele osutatakse
koduteenust).
Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku1
iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti.
Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes
elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete
ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
Kui puudega täisealisele isikule on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest
füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, ei käsitata seda
koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena, mille kohta esitatakse aruanne „Isikliku abistaja teenus”.
Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – näidatakse kõik aasta jooksul koduteenust saanud isikud, eristades üksi elavaid (veerg 2) ja perede
koosseisus elavaid (veerg 3) isikuid.
Perede koosseisus elavate koduteenuse saajate puhul näidatakse veerus 4 nende perede arv, kelle koosseisu
teenust saanud pereliikmed kuuluvad. Perede hulka ei arvata üksi elavaid koduteenuse saajaid. Veerg 1 võrdub
seega veergude 2 ja 3 summaga.
Rida 02 – näidatakse need koduteenuse saajad, kes samal ajal viibivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
tagatavas eluruumis.
Tabel 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Veergudes 2, 4 ja 6 on eraldi välja toodud puudega teenusesaajad. Puuet käsitletakse puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.
Teenusetundide maht kokku (rida 07) arvutatakse aasta jooksul teenust saanud isikutele teenuse osutamiseks
kulunud tundide summana. Arvutuse aluseks on koduteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingus või -aktis
märgitud tundide arv.
Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (rida 08) on arvestuslik näitaja, mille arvutab
programm. Aruande esitaja seda ei täida.
Tabel 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta
lõpus)
Rida 01 – näidatakse teenust vahetult osutavad isikud kokku.
Rida 02 – näidatakse teenust vahetult osutavad isikud, kes on läbinud erialase väljaõppe. Siin näidatakse
isikud, kes on läbinud koolituse või koolitusi, mille kaudu omandati teadmised ja oskused töötamiseks
koduteenuse osutajana.
Tabel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse
põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu).
1 Koduteenust ei saa määrata alaealisele lapsele, kuid teenust võivad vajada lapsevanemad, kes eespool nimetatud
põhjustel vajavad abi enda ja samal ajal oma laste eest hoolitsemisel.
3
Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 2 veeru 5 reaga 07. See on isekopeeruv
lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt.
Kulude rahastamise allikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest
avatud taotlusvoorude kaudu.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a
omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
4
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr ...
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 4
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 7
Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress:
Aadress:
E-post:: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult menetleti
01
lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02
Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane
03
juhtum (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal
04
seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 06
hooldusperre 07
asenduskodusse või perekodusse 08
turvakodusse 09
naasid perekonda 10
muu 11
1
2. Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)
Rea Perekonnas Perekonnas
Hooldusperede Hooldusperedes
nr hooldajate arv hooldamisel
arv olevate laste arv
olevate laste arv
A B 1 2 3 4
Hooldusperede või perekonnas
hooldajate ja hooldamisel olevate laste 01
arv (aasta lõpus)
neist eesti keelt mittekõnelevad
02
hoolduspered või perekonnas hooldajad
Hooldusperede või perekonnas
hooldajate jaotus:
üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu
03
pere
kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04
muu pere 05
Hoolduspered ja perekonnas hooldajad
koolituse läbimise järgi:
ei ole läbinud PRIDE eelkoolitust 06
on läbinud PRIDE eelkoolituse 07
Hoolduspered staaži järgi:
alla 1 aasta 08
1–2 aastat 09
3–4 aastat 10
5–6 aastat 11
7–8 aastat 12
9 ja enam aastat 13
3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02
osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03
Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04
muu haridusega 05
Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07
nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade
08
koormus
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel
lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja
jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud
andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast
01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv).
2
Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine
Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi
vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või
aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt
täpsemalt lastekaitseseaduse § 29).
Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud
aruandeaastal).
Rida 03 – nende laste arv, kellega seotult kohalik omavalitsus lõpetas lastekaitsealase juhtumi (aruandeaasta jooksul)
mistahes põhjusel, st seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud, probleemid lahenesid, laps sai täiskasvanuks
või pere kolis ära vm.
Rida 04 – reast 03 nende laste arv, kelle puhul kohalik omavalitsus lõpetas juhtumi aruandeaastal seetõttu, et
lapse/pere abivajadus sai rahuldatud ehk positiivse lahendiga lastekaitsejuhtumitega laste arv (STAR-is
juhtumimenetlus lõpetatud või ka passiivseks pandud staatusega).
Rida 05 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii
bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid
perekonda.
Read 06–11 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise
paigutamiskoha järgi.
Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele
(eestkosteperre).
Rida 07 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele
hooldusperre.
Rida 08 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele
asenduskodusse või perekodusse.
Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud
saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik).
Rida 10 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda
läinud.
Rida 11 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui
eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm.
Tabel 2. Hooldusepered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed
Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud
sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi
ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus
„asendushooldusteenus hooldusperes“).
Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda
paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps
ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle
Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS §
4510 lõige 2 ja § 456). Tabeli veergudesse 3 ja 4 märgitakse nende perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel
olevate laste arv, kelle puhul on perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud leping, mida jätkati
sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel.
Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede või perekonnas hooldajate ja neis peredes hooldamisel olevate laste
arv.
Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt
eesti keelt.
Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes
hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi
hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav
täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt).
Read 03 + 04 + 05 = rida 01.
Read 06–07 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes
hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere või perekonnas hooldaja koolitatusest.
Rida 06 – perekonnas hooldajad, kes ei ole läbinud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud täienduskoolitust, mis
on hoolduspere vanemale kohustuslik.
Rida 07 – hoolduspered ja perekonnas hooldajad, kes on läbinud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud
hoolduspere vanemale suunatud täienduskoolituse.
Read 06 + 07 = rida 01.
Read 08–13 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajad staaži järgi (veerg 1) ja neis
hooldamisel olevate laste arv (veerg 2).
Read 08 + 09 + 10 + 11 + 12 + 13 = rida 01.
Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
3
Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse
üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja
heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses
sõltumata töötaja ametinimetusest.
Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes.
Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga.
Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga.
Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad
erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö
ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus).
Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud.
Rida 06 – näidatakse kõigist lastekaitsetööd tegevatest ametnikest (reast 01, ridadest 04–05) ainult need, kes
vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (nende ametnike arv, kellel on erialane
ettevalmistus, kõrgharidus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele).
Rida 07 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete
töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks
hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm).
Rida 08 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt
lastekaitsetöö ülesannete töömahule).
Rida 07 > = rida 08.
4
Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 5
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 9
Sotsiaalministeerium SOTSIAALTRANSPORDITEENUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9362 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus
15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
Rea Kokku neist teenuse saamise eesmärgi järgi
nr
õppimine töötamine avalike muu (sh
õppeasutuses teenuste vaba aja
kasutamine veetmine)
A B 1 2 3 4 5
Teenuse saajad kokku 01
sh teenuse saajad, kes kasutasid
02 X X X X
kohandatud transpordivahendit
2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Sõidu- Kulutused kulutusi rahastas
kordade arv teenusele isik kohaliku omava- ESF-i vahenditest muud allikad
kokku, eurot litsuse üksus
1 2 3 4 5 6
Täitja nimi : Kuupäev
Telefon:
e-post:
Täname Teid !
JUHEND
Statistilise aruande „Sotsiaaltransporditeenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on
korraldatud sotsiaaltransporditeenuse osutamine.
Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt sisseostetava teenuse kohta.
Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue
takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle
või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks (SHS § 38 lõige 1).
Teenuse sihtrühm on liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud.
Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kes käivad koolis või
teenust saamas, kuid kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik
transport ei pruugi olla perele kättesaadav).
Käesolevas aruandes arvestatakse sotsiaaltransporditeenusena teenust, mida osutatakse liiniveo, juhuveo
või taksoveo korras.
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikud kokku (üks kord).
Veerg 2 – näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporti õppeasutusse sõitmiseks (sh koolieelsesse
lasteasutusse).
Veerg 3 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid teenust tööl käimiseks.
Veerg 4 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporditeenust selliste avalike teenuste
kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusesaaja või tema hooldaja toimetuleku.
Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti
külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste
kasutamiseks, pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks,
kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, sotsiaalteenuste kasutamiseks (sh sotsiaaltöötaja
vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt).
Veerg 5 ─ näidatakse isikud, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võimaldas kasutada teenust muudel
eesmärkidel, nt spordivõistlustel, teatris, kontserdil käimiseks jne.
Kui isik kasutas sotsiaaltransporditeenust erinevatel eesmärkidel, siis näidatakse teda iga eesmärgi all,
kuid veerus 1 näidatakse teda ühe isikuna. Seega võib teenuse saajate arv veerus 1 olla väiksem teenuse
saajate arvu summast eesmärkide järgi.
Real 1 veerg 1 ≤ veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5
2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine
Veerg 1 – näidatakse sõidukordade arv kokku sõltumata sellest mitu inimest korraga teenust sai.
Veerg 2 – näidatakse teenuse osutamiseks tehtud kulutused kokku, eurodes.
Veerud 3–6 – näidatakse sotsiaaltransporditeenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate lõikes.
Kulutuste rahastamisallikad:
2
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse teenuseid rahastatakse (sh rahastatakse osaliselt) kas
läbi avatud taotlusvoorude või muude projektide struktuurivahenditest
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a
omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
3
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 6
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 10
Sotsiaalministeerium TUGIISIKUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 62 69 362 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile
1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea 0–17 18–49 65+ Kokku
nr (v1 + v2
+ v3)
A B 1 2 3 4
1. Last kasvatav isik 01
2. Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 X
sh puudega või psüühikahäirega laps 03 X X
asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning eestkostel olev laps 04 X
muu olukorra tõttu abi vajav laps 05 X X
3. Tugiisikuteenust saanud täisealised 06 X
sh puudega või psüühikahäirega täiskasvanu 07 X
järelhooldusteenust saav täiskasvanu 08 X X
muu olukorra tõttu abi vajav täiskasvanu 09 X
Kokku (r01 + r02 + r06) 10
2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Kokku neist vanuses
nr aruandeaasta lõpus 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Tugiisikute arv kokku 01
sh läbinud tugiisiku koolituse 02
3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea Teenuse Kulutused kulutusi rahastas Keskmised
nr maht tun- teenusele isik kohaliku ESF-i muud kulutused
dides kokku, eu- oma- vahen- allikad ühe teenu-
rot (v3 + valitsuse ditest setunni
v4 + v5 + üksus kohta
v6) (v2/v1)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Last kasvatav isik 01
Tugiisikuteenust saanud alaealised 02
Tugiisikuteenust saanud täisealised 03
Kokku (r01 + r02 + r03) 04
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon:
e-post:
Täname Teid !
JUHEND
Statistilise aruande „Tugiisikuteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud tugiisi-
kuteenuse osutamine.
Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka omavalitsuse poolt
sisseostetava teenuse kohta.
Aruandes kajastatakse nii tasustatud kui ka vabatahtlike tugiisikute poolt osutatav teenus.
Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toi-
metuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike prob-
leemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb ju-
hendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
Teatud sihtrühmadele (puudega inimesed, lapsed) teostab tugiisik vajaduse korral ka hooldustoiminguid ning
kooliealistele puudega lastele annab füüsilist kõrvalabi.
Tabel 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Tabeli täitmise aluseks on tugiisiku määramise põhjus. Kui isikul on tabelis esitatud mitu tugiisiku määramise
põhjust, valitakse üks peamine põhjus.
Teenuse saaja näidatakse sihtrühma all, millesse ta kuulus teenuse saamise algushetkel.
Rida 01 – last kasvatav isik (üldjuhul lapsevanem), kes sai teenust eesmärgiga tagada oma lapsele parem
hooldamine, turvalisus või arengut soodustav kasvukeskkond.
Rida 02 – tugiisikuteenust saanud alaealiste arv kokku.
Rida 02 võrdub ridade 03–05 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Rida 06 – tugiisikuteenust saanud täisealiste arv kokku.
Rida 06 võrdub ridade 07–09 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Rida 03 ja rida 07 – isik, kes sai teenust füüsilisest puudest või vaimupuudest ja/või psüühikahäirest tuleneva
abivajaduse tõttu. Siia kuuluvad need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puude
raskusastmega teenusesaajad, kellel teenusevajaduse põhjustas domineerivalt füüsiline puue, vaimupuue
ja/või psüühikahäire. Sõltuvusprobleemiga tugiisikuteenuse kasutajad näidatakse muu olukorra tõttu abivajaja
all (rida 12).
2
Rida 04 – alaealine, kelle teenusevajaduse põhjuseks oli eestkoste seadmine või eestkostel olemine ning sel-
lega seotud abivajadus; asendushooldusteenust saama suunamine või asendushooldusteenuse saamine ning
sellega seotud abivajadus; turvakoduteenuse saamisega seotud abivajadus.
Rida 05 – muu olukorra tõttu abi vajav laps. Siia rühma kuulub alaealine, kes elab koos teda kasvatava isikuga
(üldjuhul lapsevanemaga) ning kes sai teenust, kuna last kasvatav isik ei suutnud piisavalt tegeleda lapse
arengu toetamisega või alaealisele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Siin näidatakse lapsed, kelle puhul
on otsustatud määrata tugiisik just lapsele, mitte teda kasvatavale isikule. Siin tuleb näidata ka laps, kes vajas
teenust haiguse tõttu, käitumisprobleemide tõttu, ning sõltuvusprobleemiga, koolikohustust mittetäitvad ja
alaealiste komisjoni suunatud alaealised.
Rida 08 – järelhooldusteenust saav täisealine, kes on alaealisena olnud eestkostel või asendushooldusel ja
kes sai teenust seoses iseseisva elu alustamisega (iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamiseks).
Rida 09 – täisealised, kes said teenust muu olukorra tõttu. Siin näidatakse näiteks täisealine, kes sai teenust
seoses raskest olukorrast tuleneva abivajadusega; täisealine, kellele teenuse osutamise põhjuseks oli sõltu-
vusprobleemist tulenev abivajadus ja; kelle abivajadus on seotud kinnipidamisasutusest vabanemisega või
haigusega seotud abivajadusest jm.
Rida 10 on kokkuvõttev rida, mis võrdub ridade 01, 02 ja 06 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm.
Veerg 04 – tugiisikuteenust saanute arv kokku vastavalt sihtrühmadele.
Tabel 2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Isik näidata selle vanuserühma all, millesse ta kuulus aruandeaasta lõpus.
Tabel 3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine(aruandeaasta jooksul)
Veerg 1 – näidatakse tugiisikuteenuse osutamise maht kokku tundides.
Veerg 2 – näidatakse kulutused teenusele kokku, eurodes.
Veerud 3–6 – näidatakse teenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa.
Veerg 7 – näidatakse kulutused ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm – seda aruande koostaja ei
täida.
Kulutuste rahastamisallikad:
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse teenuseid rahastatakse (sh rahastatakse osaliselt) kas läbi
avatud taotlusvoorude või muude projektide struktuurivahenditest.
Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a oma-
finantseering struktuurifondidest saadud vahenditele ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tugiisikuteenu-
seks kasutatud summad, mis on kohaliku omavalitsuse eelarvesse eraldatud sotsiaalhoolekande seaduse §
156 lõigete 31–33 kohaselt (riigieelarvest määratud kohaliku omavalitsuse üksuse toetus raske ja sügava
puudega lastele abi osutamiseks)
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
3
Sotsiaalministri … jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 7
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 12
Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE
Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD
tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Teenuseosutaja 25. jaanuariks kohaliku
omavalitsuse üksusele.
2. Kohaliku omavalitsuse üksus
5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile.
3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenust Inimesed vanuserühmade järgi
Rea saanud
nr inimeste 18 kuni pensioni-
0–17
arv kokku pensioniiga ealised
A B 1 2 3 4
Kohanemis- ja toimetulekutreening 01
Tegevusteraapia 02
Loovteraapia 03
Toitlustamine 04
Saunateenus 05
Pesumajateenus 06
Iluteenused 07
Päevahoid 08 x x
Terviseedenduslikud tegevused 09
Nõustamisteenused 10
Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11
Koolitused ja haridustegevused 12
Tugi- ja eneseabigrupid (v.a
13
hoolduskoormusega inimesele)
Tugi- ja eneseabigrupid hoolduskoormusega
14
inimesele
Üritused 15
Muud teenused 16
Aasta jooksul teenindatud inimeste arv
17 x x x
KOKKU (iga inimene näidata üks kord)
2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurodes
Kulutused
teenusele
kohaliku
aruandeaastal ESF-i
isik omavalitsuse muud allikad
kokku, eurot vahenditest
üksus
1 2 3 4 5
3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud
ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv
Rea
Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta
nr
aruandeaasta lõpus jooksul
lõpus
A B 1 2 3
Kasvataja, abikasvataja 01 X
Hooldustöötaja 02 X
Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 X
Psühholoog, kutsenõustaja 04 X
Füsioterapeut 05 X
Tegevusterapeut või assistent 06 X
Huvijuht 07 X
Tegevusjuhendaja 08 X
sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse
09 x X
läbinud
Õde 10 X
Sotsiaaltöötaja 11 X
Muud 12 X
Kokku (01 +...+ 08 + 10 +...+ 12) 13 X
Vabatahtlikud töötajad 14 x x
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon:
E-post:
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik
kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb
üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks
oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega.
Teenuseosutajateks on kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused, päevakeskused jt),
samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt.
NB!
Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on
üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded
teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt.
Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi
teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool
kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas
hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osutatavate sotsiaalteenuste kulutusi.
Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste
aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus
esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi.
Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Tabeli täitmisel tuleb erinevate teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist:
Üks ja sama inimene võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust.
Iga inimest tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai.
Iga teenuse all tuleb sama inimest näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või
mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses.
Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – inimese igapäevaeluoskuste arendamine, inimese toetamine
sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel.
Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise
haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu,
et suurendada nende iseseisvust, ennetada puude tekkimist või süvenemist ja säilitada tervist.
Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeediate rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi-
terapeudi suhtes, et saavutada kliendi tervislikust seisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke.
Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju.
Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine.
Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu pesumajateenusega seotud tegevus.
Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused.
Rida 08 – lastele päevase mängulise tegevuse ja järelevalve pakkumine / teenuse osutamine (v.a
lapsehoiuteenus).
NB!
Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka
lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse 11. jaotis tähenduses, siis neid lapsi selles aruandes ei
näidata.
Kui päevakeskus osutab eakatele, dementsusega ja puudega inimestele päevahoiuteenust
sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle
teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust
kasutanutest selles aruandes ei näidata.
Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine,
veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine).
Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine)
Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes,
selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes
kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud inimestele
või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste
tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse inimest või perekonda tema
sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse inimesega koostöös lahendusi tema
sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline
nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse
võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles
olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme
ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel.
Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja
võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud;
kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul
ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu.
Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud
koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või
koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli
toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele
suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks).
Rida 13 – grupitöö rakendamine inimese toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid
(sarnaste probleemidega inimestele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja
arengugrupid. Siia ei märgita teenuste osutamist hoolduskoormusega inimestele.
Rida 14 – grupitöö rakendamine hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks.
Rida 15 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine,
kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused.
Rida 16 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine,
raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused).
Real 17 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv (iga inimene üks kord).
Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine
Kulutuste rahastaja
Isik – näidatakse vahetult inimeste endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt makstud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud summad.
Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad.
Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas
inimene töötas täis- või osalise koormusega.
Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu
alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga.
Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul.
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr ….
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 8
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 14
Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9712 20 . aasta
Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Registrikood | | | | | | | Esitavad:
Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku
Kokku
aruan-
eelmise
Rea deaasta
Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja
nr lõpul
deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane-
17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…
lõpul
+ v16)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta-
04
mise teenus
igapäevaelu toeta-
05
mise teenus autismis-
1
pektriga raske või sü-
gava puudega täiseali-
sele inimesele
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale
mõõduka, raske või sü- 06
gava, muu täpsustatud
või täpsustamata intel-
lektihäirega täisealisele
inimesele
toetatud elamise tee-
07
nus
kogukonnas elamise
08
teenus
töötamise toetamise
09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 10
salda ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga
11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 13
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku
eelmise aruande-
Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta
Sugu
nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul
jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+
v16)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta- 04
mise teenus
igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 05
dega täisealisele inime-
sele
igapäevaelu toeta- 06
mise teenus suures ma-
Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
2
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale
mõõduka, raske või sü-
gava, muu täpsustatud
või täpsustamata intel-
lektihäirega täisealisele
inimesele
toetatud elamise tee- 07
nus
kogukonnas elamise 08
teenus
töötamise toetamise 09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 10
salda ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga 11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12 3.
liitpuudega isikule Rii-
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 13
gava puudega täiseali-
sele inimesele
gieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruan-
deaasta jooksul)
Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
Kokku
Rea Kokku
Teenuse liik neist (v9 + neist
nr (v2 +
v11 +
v5 + v6
v12 +
+ v7)
v13)
siaa
siaa
siaa
siaa
sele
hoo
sele
sele
vale
sele
koju
sele
hoo
nus
seis
tee-
toe-
(v.a
tee-
toe-
sur-
(v.a
tee-
kan
kan
sot-
sot-
sot-
sot-
ring
ring
päe
naa
hoo
enu
päe
nud
hoo
(v.a
(v.a
ma,
sio-
ltee
ltee
kan
ise-
ltee
ltee
kan
rsel
stat
dus
nus
nus
selt
selt
selt
selt
valt
selt
selt
kok
valt
eri-
eri-
vis-
de-
ter-
öö-
nu-
nu-
de-
öö-
nu-
nu-
de-
eri-
eri-
tei-
va-
tei-
ko-
ute
tei-
va-
tei-
ela
hoi
ta-
le-
ta-
le-
sh sh
le-
le-
ku
)
)
tt
3
asendushooldusteenuselt
üldhooldusteenusele
üldhooldusteenuselt
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Igapäevaelu toetamise
1
teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 2
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale mõõ-
duka, raske või sügava, 3
muu täpsustatud või
täpsustamata intellekti-
häirega täisealisele ini-
mesele
Toetatud elamise tee-
4
nus
Kogukonnas elamise
5
teenus
Töötamise toetamise
6
teenus
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 7
ridu 08 kuni 11)
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele,
kellel on ebastabiilse
8
remissiooniga raske,
sügav või püsiva ku-
luga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, 9
kellel on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekandea- 10
sutusse paigutatud isi-
kutele
4
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 11
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Kokku (01 +...+ 11) 12
Kokku isikuid (üks kord) 13
4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad
teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Töötavad erihoolekandeteenuste saajad
Tööpraktikal
Kokku tööta- sh Tööharjutusel
Teenuse Rea osalevad
vad teenu- töötavad 65- osalevad tee-
nimetus nr Avatud Kaitstud teenusesaa-
sesaajad aastased ja nusesaajad
tööturul tööturul jad
(v3 = v1 + vanemad ini-
v2) mesed
A B 1 2 3 4 5 6
Igapäevaelu toetamine 01
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 02
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale mõõ-
duka, raske või sügava, 03
muu täpsustatud või täp-
sustamata intellektihäi-
rega täisealisele inime-
sele
Toetatud elamine 04
Kogukonnas elamine 05
Töötamise toetamine 06 X
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 07
ridu 08 kuni 11)
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel
on ebastabiilse remissioo- 08
niga raske, sügav või pü-
siva kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel 09
on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekandea- 10
sutusse paigutatud isiku-
tele
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismispekt-
riga raske või sügava 11
puudega täisealisele ini-
mesele
Kokku (01 +…+ 11) 12
Kokku
teenusesaajaid (üks 13
kord)
5
5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu-
sel) ja nende keskmine töötasu
Aasta kesk- Töötasu
Täidetud mine tööta-
Töötajate kokku (kõik Keskmine
Töötaja ametikoh- jate arv, töötasu
Rea arv arvestatud
tade arv taandatud
nr aasta lõpus töötasu lii- kuus, eurot
(koormus täistööajale
(isikute arv) gid), eurot (v4/v3/12)
aasta lõpus) (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja 04
Füsioterapeut 05
Tegevusterapeut või assistent 06
Huvijuht 07
Tegevusjuhendajad kokku 08
sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava
09 X X X X
erialase haridusega1
sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbi- 10 X X X X
nud²
koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X
sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X
vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15 + 16)
töötamise toetamise teenuse täienduskooli-
13 X X X X
tus
täienduskoolitus tööks suurema oht-
14 X X X X
likkusastmega isikutega
täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega
või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X
rega isikuga
täienduskoolituse järjekorras olevad 16 X X X X
Arst 17
Õde 18
Sotsiaaltöötaja 19
Muud 20
Kokku (01+…+ 08 + 16 +…+ 20) / keskmine 21
1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrg-
haridus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal.
²Juhul kui tegevusjuhendaja on koolituse järjekorras, palun märkige aruande kommentaari lahtrisse, millise koolitaja juures.
6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Teenuse liik Kulutusi rahastas, eurot
6
Rea Riigieelarvevälised
Kohalik oma-
Muud allikad
nr kulutused teenusele
(v.a riigi-
eelarve)
valitsus
kokku (v1 = v2 + v3 +
Isik
v4)
A B 1 2 3 4
Igapäevaelu toetamise teenus 01
Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske
02
või sügava puudega täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool-
dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka,
03
raske või sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisele inimesele
Toetatud elamise teenus 04
Kogukonnas elamise teenus 05
Töötamise toetamise teenus 06
Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08
07
kuni 11)
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
08
ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
09
sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
10
hoolekandeasutusse paigutatud isikutele
Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga
11
raske või sügava puudega täisealisele inimesele
Kokku (01 +…+ 11) 12
Täname Teid!
Kuupäev
Täitja nimi ………………………………………………..
Telefon
E-post
7
JUHEND
Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo-
lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest.
Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on
määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms)
ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoole-
kandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt
AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka
teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS
Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
guslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile
või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va-
rast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi-
lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välis-
maisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõi-
gusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei
ole info omanike kohta kättesaadav).
Teenuste määratlused
Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse
toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga
koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku
vajadustest ja suunamiskirjas nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu
oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama
isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja
sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, ja muude teenuste kasutamisel ning
hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel; e) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö
tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu
toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades; g) toetama teenust saavaid,
sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute
juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu
toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj.
Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise tee-
nust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta
või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tule-
neva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse teenust kuni 6-
liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja
8
kõrvalabi vajaval mõõduka, raske või sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisea-
lisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese
eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste üle võtmist tegevusju-
hendaja poolt ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist
tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust
ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. det-
sembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punk-
tis 1 ja §-s 6 sätestatud nõuetele.
Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos
juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek
iseseisvalt elades. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja
suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise
korraldamisel, sh igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja
hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse
reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises , kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut
ning d) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel. On
reguleeritud SHS § 94 jj.
Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorral-
duse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada
igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke
ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse
tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja
arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil
võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut
töötamisel või töösarnase tegevuse tegemise juures ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas
elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj.
Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut
ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
a) motiveerima isikut tööle asuma; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama
isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal; d) juhendama ja nõustama
isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja
temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes ning f) valmistama
isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj.
Ööpäevaringne erihooldusteenus – täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja
toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning
turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise
eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise
teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse; c) abistama
täisealist isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud
raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks
või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse
erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj.
NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 4 ja 6 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §-
s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist
järgnevasse 4 gruppi kuulujatega)
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud
sügava liitpuudega isikud
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud
9
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga raske või sügava puudega täisea-
lised inimesed (reguleeritud määruses „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused,
kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“ §
2 lg 5¹)
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi
(aruandeaasta lõpu seisuga)
Tabel täidetakse ainult aruandeaasta lõpus riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta,
kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile.
Esitatakse riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning
riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus
(31.12).
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai).
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee-
nuste all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o
rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, sügava liitpuudega ja
autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri-
hooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga.
Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval
01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaavat
ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust).
Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna
seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruan-
deaasta jooksul)
Tabel täidetakse ainult aruandeaasta jooksul riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste
kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile.
Veerus 1 näidatakse riigieelarveväliselt teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku.
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda,
mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid.
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o
rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega
ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri-
hooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel.
Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna
seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt.
10
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine
(aruandeaasta jooksul)
Tabelis ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel, näidatakse vaid liikumist teiste sotsiaalteenuste,
statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel.
Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 11, s.o
rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava
liitpuudega isikutele, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ja autismispektriga raske või sü-
gava puudega täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid.
Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste,
näiteks toetatud elamine ja igapäevaelu toetamine (k.a. selle kaks erivormi real 02 ja 03), toetatud elamine ja töö-
tamise toetamine korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust,
kui teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd.
Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse
elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele
hooldusteenusele lisanduvad.
Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta nii saabumisel kui lahkumisel aruande selles tabelis
iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks
teenust saamast, märgitakse ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka
teenust saama saabunud isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles ta-
belis real 12 võrduma teenust saanud isikute koguarvuga – on sellega võrdne või suurem.
Real 13 tuuakse isikud välja üks kord.
Veerg 2 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt nagu nt
väljaspool kodu osutatavalt üldhooldusteenuselt, asenduskodust vms. Siin ei näidata liikumist
erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 3 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.
Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2.
Veerg 4 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast asendushooldusteenust. Samad isikud peavad
sisalduma ka veerus 2.
Veerg 5 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt nagu nt eluasemeteenus,
koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 6 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast statsionaarset tervishoiuteenust.
Veerg 7 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki
sotsiaalteenust.
Veerg 9 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist ööpäevaringset sotsiaalteenust nagu nt üldhooldusteenus vms.
Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 10 – näidatakse ainult neid isikuid, kes läksid saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad
isikud peavad sisalduma ka veerus 9.
Veerg 11 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist toetavat sotsiaalteenust nagu nt koduteenus,
varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 12 – näidatakse neid isikuid, kes lahkusid iseseisvalt elama, koju (sh nt eluruumi tagamise teenust saama).
Veerg 13 – näidatakse neid isikuid, kes surid aruandeaasta jooksul.
Veerud 1 ja 8 arvutab arvutiprogramm ja neid aruannete esitaja ei täida.
4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja
töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande-
teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, et-
tevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenusesaajad). Kui erihoolekandetee-
nuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda
antud kontekstis töötamisena.
11
Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan-
deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas kesk-
konnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul
määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda
nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas Siin võe-
takse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06
veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise
toetamise teenust.
Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida.
Veergu 4 märgitakse töötavad 65-aastased ja vanemad inimesed.
Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakkuja
tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja
tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
Real 13 näidatakse teenusesaajad üks kord ehk kui inimene sai korraga mitut teenust, siis sellel real näidatakse
teda üks kord.
5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende
keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata.
Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei
märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt
tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad
(asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu
personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul,
kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses tööajast
need töötajad tegelesid vahetult teenusesaajatega.
Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga.
Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade
09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja
koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad.
Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje-
korras olevad tegevusjuhendajad. Juhul kui tegevusjuhendaja on koolituse järjekorras, palun märkige kommentaari
lahtrisse, millise koolitaja juures.
Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise-
kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt
osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle
töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
12
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud
isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäe-
vade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust,
milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi
10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas).
Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul
ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud
koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1)
/ 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja
normtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti-
kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus
jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal
makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud näidatakse kõigi asutuses aasta jooksul
teenust saanud inimeste kohta. Tabelis ei näidata riigieelarve eraldisi.
Rahastamisallikad
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised
vahendid; ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid,
mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenusesaaja poolt rahastatud kulud.
Muud allikad (v.a riigieelarve) – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, aga mitte
riigieelarve vahendid.
Veerud 1 arvutab arvutiprogramm ja seda aruannete esitaja ei täida.
13
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 9
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 15
Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9360 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Registrikood | | | | | | |
Omaniku liik |
Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused)
Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus
Erihoolekandeteenused
Turvakoduteenus
Varjupaigateenus
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1
1. Majandustegevus
Rea nr Summa, eurot
A B 1
TULUD 01 X
Eraldised (03 + 06) 02
riigieelarve eraldised 03
riigieelarvest teenuse osutamiseks 04
ESFi vahendid 05
kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06
Muud tulud (08 + 09) 07
teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust
täitva isiku või tema eestkostja osalus 08
muud loetlemata tulud 09
TULUD KOKKU (02 + 07) 10
KULUD 11 X
1. Tööjõu ja majandamiskulud, konto 5 (13 + 17) 12
1.1. Tööjõukulud, konto 50 (14 + 15 + 16) 13
sh töötasud, konto 500 14
erisoodustused konto 505 15
tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, konto 506 16
1.2. Majandamiskulud, konto 55 (18 + 19 + 20 + 21 + 22 + 23 + 24 + 25 + 26 + 27 +
28 + 29 + 30) 17
Administreerimiskulud, konto 5500 18
Lähetus- ja koolituskulud (sh koolituslähetus), konto 5504 19
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, konto 55110 20
Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, konto 55112 + 55113 21
Rajatiste majandamiskulud, konto 5512 22
Sõidukite ülalpidamise kulud, konto 5513 23
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, konto 5514 24
Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, konto 5515 25
Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a
transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), konto 5516 26
Toiduained ja toitlustusteenused, konto 5521 27
Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 28
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, konto 5525 29
Muud loetlemata majanduskulud 30
2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud), konto 60 31
Tegevuskulud kokku (12 + 31) 32
2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, konto 61 33
Aruandeperioodi tegevustulem (10 – 32 – 33) 34
2.3. Finantskulud, konto 65 35
Aruandeperioodi tulem kokku (34 – 35) 36
Lisateenuste loetelu lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele aruannetele.
Juhul kui osutate loetelus toodud teenustest midagi, siis palun täitke allolev tabel.
Teenuse olemasolul tähistage see numbriga „1“
2
Märgi „1“, kui
osutasid
Teenuse nimetus aruandeaastal
alljärgnevaid
teenuseid
Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja
turvakoduteenuse pakkuja)
Eluruumi tagamise teenus
Iseseisev õendusabiteenus
Isikliku abistaja teenus
Järelhooldusteenus asendushooldusel
viibinud täiealiseks saanud isikule
Koduteenus
Lapsehoiuteenus
Muud kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatavad sotsiaalteenused
Pesumaja teenus
Päevahoiuteenus
Rehabilitatsiooniteenus
Ruumide rent
Saunateenus
Toitlustamine
Transport
Tugiisikuteenus
Muu
1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rea
Summa, eurot
nr
A B 1
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 03) 01
Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 02
Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 03
Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (05 + 06) 04
Materiaalse põhivara kulum, art 611 05
Immateriaalse põhivara kulum, art 613 06
2. Personal
2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga)
Täidetud Tegelik töötajate
Rea
Töötaja ametikohtade arv (füüsiliste
nr
arv isikute arv)
A B 1 2
Juhtkond 1
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 2
3
Kasvatajad, perevanemad ja nende
3
abilised
Tegevusjuhendaja 4
Huvijuht 5
Õde 6
Sotsiaaltöötaja 7
Hooldustöötaja 8
Abihooldustöötaja 9
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad / asutust teenindav
19
personal (valvur, autojuht, aednik jt)
Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20
KOKKU (01… + …20) 21
2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
Rea mehed naised
Töötaja
nr Kokku neist vanuses neist vanuses
Kokku Kokku
18–24 25–49 50–64 65+ 18–24 25–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Juhtkond 1
Juhtiv- ja keskastme
2
spetsialistid
Kasvatajad,
perevanemad ja 3
nende abilised
Tegevusjuhendaja 4
Huvijuht 5
Õde 6
Sotsiaaltöötaja 7
Hooldustöötaja 8
Abihooldustöötaja 9
Psühholoog,
10
psühhoterapeut
4
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või
12
assistent
Logopeed,
eripedagoog, 13
pedagoog
Arst 14
Lapsele teenust
15
vahetult osutav töötaja
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad /
asutust teenindav
19
personal (valvur,
autojuht, aednik jt)
Muud (massöör,
20
juuksur, vaimulik jt)
KOKKU (01 + … +
20). Arvutab 21
programm
2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
neist haridustaseme järgi
Rea
Töötaja Kokku keskeri-,
nr kõrgharidus keskharidus põhiharidus
kutseharidus
A B 1 2 3 4 5
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme
02
spetsialistid
Kasvatajad, perevanemad ja
03
nende abilised
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või
12
assistent
Logopeed, eripedagoog,
13
pedagoog
Arst 14
5
Lapsele teenust vahetult
15
osutav töötaja
KOKKU (01 + ... + 15).
16
Arvutab programm
3. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala
(aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Ruum Rea Ruumide pindala
nr kokku, m²
A B 1
Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01
Köök ja söögiruumid 02
Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu,
03
televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms)
Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04
Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05
Hügieeniga seotud ruumid 06
Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07
Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08
Muud ülalloetlemata ruumid 09
Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10
Väljarenditavad pinnad kokku 11
3a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Hoonete arv
Rea Asendushooldus- Ööpäevaringse
Asutuse tüüp teenuse saajate erihooldusteenuse Kokku hooneid
nr
elu- ja saajate elu- ja (ühekordselt)
tegevusruumid tegevusruumid
A B 1 2 3
Peremaja 01
Osa peremajast 02
Üksikelamu 03
Osa üksikelamust 04
Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05
Osa ridaelamust või kaksikelamu
06
sektsioonist
Kolme ja enama korteriga elamu 07
Osa kolme või enama korteriga
08
elamust
Ühiselamu 09
Osa ühiselamust 10
Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11
Osa hoolekandeasutuse tüüpi
12
hoonest
Mõisahoone 13
6
Osa mõisahoonest 14
Osa haiglast 15
Muu 16
Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17
Täitja nimi Kuupäev
................................................ ….
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik H-veebi aruandluskeskkonnas sotsiaalteenuseid
(asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus, erihoolekandeteenused, turvakoduteenus,
varjupaigateenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutavad asutused, sõltumata asutuse alluvusest
ja omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte.
Aruandes kajastatakse tulud, kulud ja töötajad kõigi aruandeaastal osutatud sotsiaalteenuste kohta, st. nii nende
teenuste kohta, mille aruannet täidetakse H-veebis kui ka nende teenuste kohta, millele viitab tabeli 1
„Majandustegevus“ all olev tabel „Lisateenuste loetelu lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele
aruannetele“. Tabelis 1 ei ole enam eraldi rida „täiendavad tulud lisaks põhitegevusele“ ning tabelit, kus näidati
lisateenuste lõikes teenuse saajaid ja erinevatest allikatest kaetud kulutusi. Lisateenustega seotud kulutused
näidatakse tabelis 1 „Majandustegevus“ loetletud tuluallikate ridadel.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem
või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus
omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse
üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse
üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui
riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse
kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või
enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile,
1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata
enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte,
mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
7
Tabel 1. Majandustegevus
Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui
need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud
tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kontoplaani
kasutusjuhend.
https://www.rtk.ee/sites/default/files/yldeeskirja_kontoplaani_kasutusjuhend_2.pdf
TULUD
Rida 02 – eraldised
Riigieelarvest ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud
vahendid.
Rida 03 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud summad (k.a investeeringud).
Samuti näidatakse siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu Euroopa struktuurifondide vahenditest, jms.
Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest.
Rida 04 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa,
mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande
seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest.
Rida 05 – ESFi vahenditest erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud).
Rida 06 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti
näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning
välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu.
Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja ja/või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule
omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale
hoolekandeasutusele – see on teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest.
Rida 07 – muud tulud
Rida 08 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või
nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub
tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa
kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa
teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks).
Rida 09 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt
kingitused, annetused, samuti teenusesaajate endi poolt valmistatud esemetest või tegevustest saadud
müügitulu (nt abitootmine) jm).
Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 04, 05, 06 ja 08 toodud summad ei oleks üldjuhul
väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest. Kui
teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel)
eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus
vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all.
Kulud
Rida 12 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, konto 5 (rida 13 + rida 17)
8
Rida 13 – Tööjõukulud, konto 50
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel
võrdsustatud tasud ja erisoodustused (505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab
tööandja (506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu
alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad.
Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele
kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende
väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad
maksud kajastatakse kuluna ja kohustisena detsembrikuus.
Rida 14 – töötasude (500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate tööülesannete
eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu ja puhkusetasu
hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja lisapuhkuse aja eest
makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade alusel arvestatud
välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust.
Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas
ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel.
Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse
pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda).
Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja;
puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid).
Rida 15 – erisoodustuste (505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha ja
muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas
osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole
seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja
teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad
toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud
sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile
võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm.
Rida 16 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a
erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse.
Rida 17 – Majandamiskulud, konto 55
Rida 18 – administreerimiskuludesse (5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega
seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna
järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu
(sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused,
esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja
värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused
(konsultatsioonitasud), v.a sisulised koolituskulud).
Rida 19 – lähetus- ja koolituskuludena (5503 ja 5504) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja sõidukulud,
päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses.
Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all.
Koolituskuludena (sh koolituslähetus) (5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja
täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav
taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega.
Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka
koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide
rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud).
9
Rida 20 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja
omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele.
Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide
majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks.
Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja
remondimaterjalid; jooksev remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja
puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute,
hoonete ja ruumidega seotud kulud.
Rida 21 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud
kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei
kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide
majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul.
Rida 22 – rajatiste majandamiskulud (5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele
rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja
ruumide majandamiskuludel).
Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-,
olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms).
Rida 23 – sõidukite ülalpidamise kulud (5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus;
korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus;
sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma
töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse
erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses
„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud
alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja
maksustatakse nagu palk.
Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt
muude isiklike sõiduautode hüvitistega.
Rida 24 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja tarvikud
(v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja
administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja
remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent
ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute
utiliseerimisega soetud kulud).
Rida 25 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) (5515)
Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a
töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari
majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii
oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile.
Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh
raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika,
külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad,
tööpingid; treeninginventar jm.
Rida 26 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja
infotehnoloogia kulud (5516)
10
Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt
katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust,
kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid.
Rida 27 – toiduained ja toitlustusteenused (5521)
Kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate
toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata töövõtjate ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid
kulusid.
Kulutused sisaldavad omateenusena toitlustamist (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja sisseostetud
toitlustusteenust.
Rida 28 – meditsiini- ja hügieenikulud (5522)
Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele
ning hügieenitarvete soetamisele.
Tervishoiuteenustest kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt
töö iseloomust (k.a vaktsineerimine).
Rida 29 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (5525)
Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise kulud, v.a oma töötajatele korraldatud tööga mitteseotud
üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste
ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus,
ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud, turvakulud, piletite trükkimine,
reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud.
Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuriürituste ja vaba aja sisustamise kulud.
Rida 30 – muud loetlemata majanduskulud
Siia kuuluvad:
õppevahendite ja koolituse kulud (5524)
Õppevahendite ja koolituse kuludes kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud
(kulutused õppevahendite (sh digitaalsete) soetamiseks ja muudele õppevahenditele) ning muud õppevahendite
ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud transporditeenuse ostmiseks
õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida
25). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse lähetus- ja koolituskulude all (vt rida
19).
eri- ja vormiriietuse kulu (5532)
Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel.
Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms,
samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise
teenus).
mitmesugused muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad.
Näiteks, tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud
kontogrupi valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega
seotud transport (552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka
teenusesaajatele antav taskuraha (nt asendushooldusel viibivatele lastele).
Rida 31 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (konto 60)
Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud (6010).
Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud
käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu, ettevõtte tulumaksu (kajastatakse
kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte
tulumaks).
Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normatiivdokumentide alusel jm tasud, sh
kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse
tasumisega.
Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel
tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus).
11
Rida 32 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 12) + muud tegevuskulud (rida 32)). Arvutab
programm.
Rida 33 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (konto 61)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja
käibevara allahindlus.
Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 04.
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul.
Rida 34 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 10 - rida 32 - rida 33). Arvutab programm.
Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus.
Rida 35 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) (kontogrupp 65)
Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressid- ja viiviseintressid
kapitaliliisingult; intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt ning intressi- ja viivisekulud muudelt
kohustustelt.
Rida 36 – aruandeperioodi tulem kokku (rida 34 – rida 35). Arvutab programm.
Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (konto 15)
Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (konto 155)
Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine
soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara
kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult
erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara
hinnata alla realiseerimismaksumusele.
Rida 03 – immateriaalne põhivara (konto156)
Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses.
Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist
võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus
on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele.
Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada
sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne
Rida 04–06 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit.
NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum.
Tabel 2. Personal
Ametikirjeldused
Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme
juht).
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori
eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm).
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel
laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja
12
perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud
sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4513.
Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime
parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool
kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded
tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86.
Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik.
Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris.
Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik.
Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on
kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22.
Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst,
psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja.
Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes
otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid
turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust
vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36.
Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine,
registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine
enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine
üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule
(sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga.
Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu
tagamine (koristamine, korrastamine).
Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine,
kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu).
Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav
personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont,
ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand,
põllumajandus).
Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt.
2a. Täidetud ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse
aruandeaasta lõpu seisuga.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne
või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust.
Tegelik töötajate arv (veerg 2) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik
töötas täis- või osalise koormusega.
13
Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka
tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on
tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele
kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal
ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0).
Tabel 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta
lõpu seisuga.
Tabel 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme järgi
Tabelis kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga.
Tabel 3. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta
lõpus)
Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik
teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid).
Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad.
Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja
väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi
(read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku.
Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori
vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms.
Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms.
Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid.
Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms.
Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum.
Tabel 3a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete
kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud.
Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide
asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu.
Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või
korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas
teenusesaajad elavad või tegutsevad.
NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu
teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või
tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet
hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada.
Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate
(eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja
erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3
ainult ühe korra.
14
Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt:
Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud.
Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud
üksikelamust.
Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole
ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või
taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka
arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad.
Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid
ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast.
Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit.
Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama
korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest.
Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel)
korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned,
mis on kohaldatud teenuse osutamiseks).
Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad
koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on
olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse
osutamiseks).
Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud
korruselamud.
Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned
toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust.
Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks.
Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest.
Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused,
osakonnad.
Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist.
15
Sotsiaalministri …. jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta-
mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 10
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta-
mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 16
Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9362
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: | Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaal-
Registrikood | | | | | | | kindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaal-
ministeeriumile
Omaniku liik |
Peamine sihtrühm (märkida X)
Lapsed
Täisealised
Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon
1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku
nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
nemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
1. Lähisuhtevägivald 01
mehed 02
naised 03
1
2. Muu vägivald 04
mehed 05
naised 06
3. Hulkurlus 07
mehed 08
naised 09
4. Kodune hoolimatus 10
mehed 11
naised 12
5. Alkoholi tarvitamine 13
mehed 14
naised 15
6. Narkootikumide tarvitamine 16
mehed 17
naised 18
7. Vanemate ja teiste lähedaste al-
19
koholi tarvitamine
mehed 20
naised 21
8. Vanemate ja teiste lähedaste nar-
22
kootikumide tarvitamine
mehed 23
naised 24
9. Elukoha puudumine 25
mehed 26
naised 27
10. Muud / põhjus teadmata 28
mehed 29
naised 30
KOKKU TEENUST SAANUD 31
mehed 32
naised 33
2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg
Vanus ja sugu kokku ööpäe-
nr
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Mehed 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
18–24 05
25–49 06
50–64 07
65 ja vanemad 08
Naised 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
18–24 13
25–49 14
2
50–64 15
65 ja vanemad 16
Kokku 17
neist vanuses 0–6 18
7–14 19
15–17 20
18–24 21
25–49 22
50–64 23
65 ja vanemad 24
Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee-
nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg
kokku ööpäe-
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Poisid kokku 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
Tüdrukud kokku 05
neist vanuses 0–6 06
7–14 07
15–17 08
Lapsed kokku 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea
Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- Kokku isikuid
nr
päeva päeva päeva päeva päeva
A B 1 2 3 4 5 6
Täisealised 01
sh koju 02
järelhooldusteenust
03
saama
väljaspool kodu osutata-
04
vat üldhooldusteenust saama
kohaliku omavalitsuse
05
pakutavasse eluruumi
muu / teadmata 06
Lapsed 07
sh bioloogilisse perekonda
08
(koju) tagasi
asendushooldusteenust
saama asendus- või pere-
09
kodus (asenduskodusse või
perekodusse)
asendushooldusteenust
saama hooldusperes (hool- 10
dusperre)
eestkostja juurde elama
11
(eestkosteperre)
muu / teadmata 12
3
Kokku teenust saamast lah-
13
kunud isikuid
4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul)
Teenuse olemasolu Suunatud
asutuses Asutuses teenust Teenust
Rea
Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama välja- saanute
nr
asutuses arv poole asu- arv kokku
tähistage numbriga 1) tust
A B 1 2 3 4
Sotsiaalnõustamine 01
Psühholoogiline nõustamine 02
Psühhoteraapia 03
Meditsiiniline abi¹ 04
suunatud statsionaarset
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
05 X
(statsionaarsele ravile
psühhiaatriahaiglas või kliinikus)
suunatud ambulatoorset
06 X
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
Juriidiline nõustamine 07
Tugiisikuteenus 08
Võlanõustamine 09
Taotluse esitamine puude raskusastme tuvas-
10 X
tamiseks
Muu teenus (kirjuta) 11
¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus.
Lahter „Muu“ lahtikirjutatult:
Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv
5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Teenust saanute arv (aasta jook-
Kohtade arv sul)
Rea
(aasta lõ- neist
nr
pus) Kokku üks kord kaks ja
enam korda
A B 1 2 3 4
Lapsed kokku 01 X
nendest ilma vanema, eestkostja
02 X
või muu täisealise pereliikmeta
poisid (0–17) 03 X
nendest ilma vanema, eestkostja
04 X
või muu täisealise pereliikmeta
tüdrukud (0–17) 05 X
nendest ilma vanema, eestkostja
06 X
või muu täisealise pereliikmeta
Täiealised (18+) kokku 07 X
mehed 08 X
4
naised 09 X
Kõik kokku 10
mehed 11 X
naised 12 X
6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine
ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu
Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot
nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 /
aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12)
juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01
Hooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja 04
Psühhoterapeut 05
Tegevusjuhendaja 06
sh sotsiaalkaitseministri määrusega
kehtestatud kava kohase 07 X X X X
tegevusjuhendaja koolituse läbinud
Õde 08
Sotsiaaltöötaja 09
Muud 10
Kokku/keskmine 11
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 12 X X X X
sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 13 X X X
7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas, eurodes
Keskmised
Kulutused teenu-
Teenuse osutamise kulutused
sele aruandeaas- kohaliku
aeg kokku ööpäe- ESF-i va- muud alli- ühe ööpäeva
tal kokku, eurot isik omavalitsuse
vades henditest kad kohta (v2 /
(v3 +... + v6) üksus v1)
1 2 3 4 5 6 7
Täitja nimi Kuupäev
……………………………………………………
Telefon
E-post
Täname Teid!
5
JUHEND
Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused
sõltumata omaniku liigist.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
guslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksu-
suse üksus ses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja
rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse ük-
susel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile
ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kont-
rollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või ena-
musomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3
füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata ena-
musosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille
omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaa-
dav).
Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada
sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja es-
mane abi.
Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni
toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist.
Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase
meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse
ka tema hooldamine ja arendamine.
Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on:
1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või
arengut;
2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda.
Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta
jooksul)
Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saa-
mise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema esmakord-
sel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus.
6
Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia
märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla
ohvrid.
Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset
partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina.
Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu.
Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada.
Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu
isik vajab kõrvalist abi.
Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt.
Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine.
Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase alkoholi tarvitamise tõttu.
Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu.
Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht.
Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg
aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu.
Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee-
nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Siin tabelis näidatakse ainult neid lapsi (ja nendele teenuse osutamise aega), kes said vähemalt üks kord
aastas teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta ehk kes said teenust üksinda või
koos alaealise venna, õe või muu alaealise pereliikmega.
Näiteks, kui laps sai teenust kokku 35 ööpäeva, millest üks kord sai teenust 5 ööpäeva üksi (ilma vane-
mata) ja 30 ööpäeva koos vanemaga, kajastub ta tabeli 2a veerus 1 (teenuse saamise kestus kuni 7
ööpäeva).
Tabelis 2 aga kajastub ta lähtuvalt teenuse saamise kogupikkusest ehk veerus 3 (teenuse saamise pikkus
31–90 ööpäeva).
Kui kõik turvakoduteenust saanud lapsed said teenust ilma täiskasvanuta, võrdub laste arv vanuse ja soo
järgi ning teenuse osutamise aeg tabelis 2a laste arvuga ja teenuse osutamise ajaga tabelis 2.
Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse isikud teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta vii-
mase lahkumise järgi.
Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-
s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.
Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused
Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1.
Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust.
Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas
veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda.
Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses +
isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust.
Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3
Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaits-
mise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toi-
metuleku soodustamiseks.
7
Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsia-
listi või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt.
Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste
täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku
poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust
otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud
omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste
poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“.
Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral
selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vaja-
duse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest.
Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise
võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alu-
sel.
Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on või-
malik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohu-
tus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorgani-
seerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda.
Teenust saanute arv – veergudes 3–4 näidatakse isikute arv sõltuvalt sellest, mitu korda aastas nad
said turvakoduteenust.
Ridadel 01, 03 ja 05 näidatakse laste arv vastavalt teenuse saamise kordade arvule.
Ridadel 02, 04 ja 06 veerus 2 näidatakse nende laste arvu, kes vähemalt üks kord said teenust ilma
vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Veergudes 3 ja 4 jaotatakse neid vastavalt sellele,
mitu korda nad said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta.
Teenuse saajate arv veerus 2 peab võrduma teenuse saajate arvu summaga veergude 3 ja 4 kõikides
ridades (veerg 2 = veerg 3 + veerg 4).
Näiteks, kui üks tüdruk sai aasta jooksul teenust kokku kaks korda, millest üks kord sai ta teenust üksinda
ning üks kord koos vanemaga, siis näidatakse teda real 05 veerus 4 ning real 06 veerus 3.
Teenust saanute arv kokku (veerg 2 rida 10) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1.
Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina
mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse
osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte
töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse
tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised
juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult
klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud.
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuu-
luvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine,
tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab
ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
8
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping
ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude
töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1;
6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt tööta-
tud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10
päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud
mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab
lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täis-
tööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graa-
fiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis
lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale
(11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 +
0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel
koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos
tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised
töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku
(veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult
aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eral-
datud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse
9
eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt
finantseeritud kulud.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
10
Sotsiaalministri…. jaanuari 2020. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
muutmine“
Lisa 11
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 18
Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV
Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS
tel 626 9360 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi Telefon
1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Vanuserühmad Kokku
Sugu
nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
aruan- Aruande-
de- neist neist aasta
aasta iseseisvalt lõpus
lõpus sh sh
elama
statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus
isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis
isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat
samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele
ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt
mujale, andmed puuduvad
mujalt, andmed puuduvad
toetavat sotsiaalteenust saama
õendusabiteenuselt
Kokku
Kokku
(v13
(v4 +
+…+
sotsiaalteenust
surnud
kodust
v7
koos perega
kohtade arv
kohtade arv
v16 +
isikute arv
isikute arv
+...+
v18 +
üksi
v11)
v19)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
3. Puudega teenusesaajad vanuse ja puude järgi (aruandeaasta lõpus)
Puude raskusaste Puude liik
Rea Piiratud sh
Vanuserühm psüühika-
nr raske sügav teovõimega dementsuse
häire
diagoosiga¹
A B 1 2 3 4 5
18–49 1
50–64 2
65–69 3
70–74 4
75–79 5
80–84 6
85+ 7
Kokku 8
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
4. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Ühe isiku
Teenust Isikute Ühe isiku
teenuse
saanud teenuse teenuse
saamise
isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele ööpäevades saamise saamise
keskmine
arv aeg arvestuslik
aeg (öö-
kokku kokku, aeg (kuud
päevad
(v2 +…+ ööpäeva- aastas)
aastas)
v8) kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 des v10 / 30,4
v9/v1
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
4a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise
kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenusesaajate arv Teenuse saamise
(üks kord) kordade arv 151 ja enam
kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
ööpäeva
1 2 3 4 5 6
5. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate
kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Täidetud Aasta keskmine Töötasu
Töötajate Keskmine
ametikohtade töötajate arv, kokku (kõik
Rea arv aasta töötasu kuus,
Töötaja arv taandatud arvestatud
nr lõpus eurot
(koormused täistööajale (vt töötasu
(isikute arv) (v4/v3/12)
aasta lõpus) juhend) liigid), eurot
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötajad kokku 01
sh kutseseaduse alusel
antud hooldustöötaja kutsega
02 x x x X
taseme- või
töökohapõhise õppe läbinud
03 x x x X
täienduskoolituse
läbinud
04 x x x X
Abihooldustöötaja 05
Logopeed 06
Füsioterapeut 07
Tegevusterapeut või assistent 08
Huvijuht 09
Tegevusjuhendaja 10
sh sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatud kava
kohase tegevusjuhendaja
koolituse läbinud või tegevus- 11 x x x X
juhendajana töötamist
võimaldava erialase
haridusega
Arst 12
Õde 13
Sotsiaaltöötaja 14
Muud 15
Kokku (rida 01 + 05+...+ 10 +
16
12 +...+ 15) / keskmine
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Kulutused
Isikute kulutusi rahastas, eurodes ühe isiku
Teenust teenuse Kulutused
kohta
saanud saamise teenusele
kohaliku keskmiselt
isikute arv aeg kokku kokku, eurot ESF-i muud
isik omavalitsuse ööpäevas,
kokku (ööpäeva- (v4 +…+ v7) vahenditest allikad
üksus eurot
des)
(v3/v2)
1 2 3 4 5 6 7 8
PÄEVAHOIUTEENUS
7. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad Teenust saanud
Rea
isikud kokku
nr
18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord)
A B 1 2 3 4 5
Kokku (v1 +...+ v4) 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
8. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenuse saamise aeg päevades Ühe isiku
Teenust Isikute
teenuse
saanud teenuse
331– saamise
isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise
31–90 365 aeg (päevi
(üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku
(366) aastas)
(v2 +…+ v8) (päevades)
(v9/v1)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
9. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas, eurodes Kulutused
Isikute ühe isiku
Kulutused
teenuse kohta
teenusele
saamise kohaliku keskmiselt
kokku, ESF-i
aeg kokku isik omavalit- muud allikad päevas,
eurot (v3 vahenditest
(päeva- suse üksus eurot
+…+ v6)
des) (v2/v1)
1 2 3 4 5 6 7
Täitja nimi Kuupäev
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik
täiskasvanutele üldhooldusteenust osutavad asutused (k.a statsionaarset tervishoiuteenust
osutavad asutused, kui neis osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), sõltumata
omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus
omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse
üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse
üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui
riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse
kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või
enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile,
1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata
enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte,
mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
Teenuste määratlused:
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on
turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist
ööpäevaringset hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu.
Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab
teenuseosutaja teenusesaajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele
toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise.
Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud
isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja
enesehooldamisel. Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis
määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja
teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele
ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks
pereliikmetele või lähedastele.
Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes
vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel,
kuid nende kõrvalabi- ja järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu
või nad on suutelised iseseisvalt hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse
hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse pereliikmete või lähedaste poolt.
Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida
alljärgnevat juhist:
1) tabelites 1–4 ja 6 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta;
2) tabelis 4a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta;
3) tabelites 7–9 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta;
4) tabelis 5 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta.
1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Teenusesaajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga.
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele
on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele,
tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Kohtade arv peab vastama Sotsiaalkindlustusameti
poolt antud tegevusloas märgitud kohtade arvule.
Veerg 1 – näidatakse kohtade arv eelmise aruandeaasta lõpus (See on isekopeeruv lahter, st
selle arvu sisestab programm automaatselt).
Veerg 2 – näidatakse teenusesaajate arv eelmise aruandeaasta lõpus (See on isekopeeruv
lahter, st selle arvu sisestab programm automaatselt).
Andmed teenust saama saabujate kohta
Veerg 3 – teenust saama saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud.
Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse
vältimiseks) tabelis 2 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase
lahkumise sihtkoha järgi.
Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud kokku, olenemata sellest, kas nad
said vahetult enne ööpäevaringset teenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid
(koduteenus, täisealise isiku hooldus1, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad
erihoolekandeteenused) või mitte.
Veerg 5 – näidatakse isikud, kes said enne üldhoolduteenust saama saabumist toetavaid
sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus,
toetavad erihoolekandeteenused).
Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama samast kohaliku omavalitsuse
üksusest, kus asub teenuseosutaja.
Veerg 7 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise
teenuseosutaja juures (st teenusesaaja on erinevatel põhjustel vahetanud teenuseosutajat).
Veerg 8 – näidatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh kogukonnas elamise teenus)
saamast saabunud isikud.
Veerg 9 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust, v.a statsionaarne õendusabiteenus,
saamast saabunud isikud.
Veerg 10 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud.
Veerg 11 – kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus: „mujalt, andmed
puuduvad”.
Andmed teenust saamast lahkunute kohta
Veerg 13 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama sama ööpäevaringset teenust teise
teenuseosutaja juures.
Veerg 14 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh
toetatud elamise teenus).
Veerud 15–16 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (üksi või koos
perega).
Veerg 17 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (veerud 15–16)
ning kes hakkasid saama toetavat sotsiaalteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus,
tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused, eluruumi tagamise teenus).
Veerg 18 – surnud.
Veerg 19 – näidatakse isikud, kelle lahkumise sihtkohaks on mõni teine teenus, mida toodud
loetelus ei ole ning isikud, kelle lahkumise sihtkoha kohta info puudub.
3. Puudega teenusesaajad vanuse ja puude järgi (aruandeaasta lõpus)
Veerud 1–2 – näidatakse teenust saavate raske ja sügava puudega isikute arv vastavalt arstliku
ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele.
Veerg 3 – näidatakse piiratud teovõimega isikute arv. Piiratud teovõimega on isik kes
vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest
aru saada või neid juhtida ning kellele on määratud kohtu poolt eestkostja2,
Veerg 4 – näidatakse psüühikahäirega isikud3.
Veerg 5 – näidatakse dementsuse diagnoosiga isikud. Dementsuse diagnoos on arstlikult
määratav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse
diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03.
4. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva
aruandlusega ööpäevades.
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta kokku (vanuseid eristamata),
sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud
isikud.
1
Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või
kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
2
Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216.
3
RHK-10, Ptk. V Psüühika- ja käitumishäired (F00 - F99)
Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse
saamise aeg tabelis 4a summeerituna (nt isik oli esimest korda intervallhooldusel 25 ööpäeva ja
teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva. Tabelis arvestatakse see isik teenuse saamise kestuse
järgi sel juhul veerus 3).
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab programm - aruande esitaja
seda ei täida.
Veerud 2–8 – näidatakse isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele.
Veerg 9 – näidatakse kõigi teenust saanud isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades.
Veerg 10 – näidatakse ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg aasta jooksul (ööpäevades).
Selle arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg
endiselt ka kuudes. Selle arvutab samuti arvutiprogramm.
4a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise
kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord. Kui sama isik sai
aasta jooksul teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega,
veerg 2 on suurem või võrdne veeruga 1.
Veergudes 3–6 näidatakse teenusesaajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai
teenust kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade
arvule.
5. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali
reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on
asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiu-
teenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud
töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-,
toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega)
näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide
hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega, ning veergudes
1 ja 3 näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad teenusesaajatega vahetult
tegelesid.
Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja.
Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja
erialal või hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja
täienduskoolituse.
Rida 01 – näidatakse hooldustöötajad kokku.
Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja
kutset.
Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja
töökohapõhise õppe läbinud hooldustöötajad.
Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud
hooldustöötajad.
Abihooldustöötajale (rida 05) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult
hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Rida 11 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalkaitseministri määrusega
kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse või kes on tegevusjuhendajana töötamist
võimaldava erialase haridusega, milleks on sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus
tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus
tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse
(alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes
töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või
käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja
koosseisunimekirjades olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate
füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega
(aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või
ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse
kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12
x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt
töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik
töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb
arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes
töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks
on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult
arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala
kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus
täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 +
0,29 + 0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud
tundide arvu tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik
kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_001.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu
(k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal,
riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-,
kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a
puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud
jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos
tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti
kinni.)
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning
hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu
kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk
12-ga.
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest).
Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020
finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse
osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. (See on isekopeeruv lahter, st selle
arvu sisestab programm automaatselt tabelist 4 veerg 1).
Veerg 2 Isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades). (See on isekopeeruv lahter, st
selle arvu sisestab programm automaatselt tabelist 4 veerg 9).
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või
ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse
osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud
vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele
teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on
teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud
summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veerg 8 arvutab arvutiprogramm ja seda aruande esitaja ei täida.
7. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 5 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik
sai aasta jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse
tema viimase teenuse saamise järgi.
Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on
arstlikult määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10.
Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03.
8. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse
saamise kestusele.
Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse
saamise aeg veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda
45. Kokku seega 70 päeva).
Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab arvutiprogramm ja seda
aruande esitaja seda ei täida.
Veerg 2 – 8 – näidatakse teenusesaajate arvud vastavalt teenusel viibimise kestusele.
Veerg 9 – näidatakse kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades.
Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Selle arvutab
programm ja seda aruande esitaja ei täida.
9. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul).
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või
ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse
osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud
vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele
teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on
teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa.
ESF-i vahenditest – näidatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu
saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on
kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise
kord.
Aruandevormidesse tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata statistilise aruandlusega
kogutavate andmete hulka, mis on vajalik sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste
kohustuste täitmiseks, samuti valdkonna statistika järjepidevuse säilimiseks.
Muudatused puudutavad kokku 11 aruandevormi. Põhilised muudatused seisnevad
vormidesse tehniliste muudatuste tegemises, millega väheneb oluliselt tabelites esitatavate
andmete maht.
Suurim aruandevorme läbiv muudatus on teenusesaajate ja teenuseosutajate
vanuserühmades uute vanusevahemike kehtestamine, millega muutub vanuserühm
suuremaks. Vanuserühmade ümberjaotamisel on arvestatud teenuse spetsiifikat. Näiteks,
tööealiste teenusesaajate puhul on enamikus aruandevormides kaks vanuserühma (18–49 ja
50–64) varasema kuue kuni kümne vanuserühma asemel. 65-aastaste ja vanemate
teenusesaajate puhul on vanuserühmad väiksemad, kuna valdav osa teenusesaajatest kuulub
just sellesse vanuserühma.
Samasugune muudatus on tehtud ka teenuseosutajate vanuserühmades, kus kõigi teenuste
puhul on läbivalt kolm vanuserühma: 18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja
vanemad. Muudatused puudutavad nelja aruandevormi.
Teine suurem sisuline muudatus on teenuse rahastamise katteallikate täpsustamine.
Rahastamise katteallikatest on välja jäetud riigieelarve ja hasartmängumaks, kuna kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldatavaid teenuseid riigieelarvest ei rahastata, küll aga arvestatakse
toetusfondist vahendid kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse ning raske ja
sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks, mis arvestatakse kohaliku
omavalitsuse üksuse vahenditena.
Hasartmängumaksu seaduse kohaselt ei rahastata hasartmängumaksust otseselt
hoolekandeteenuste osutamist, kuid valdkonda toetatakse selliste projektide kaudu, mis on
suunatud laste ja perede, puudega inimeste, eakate ning muude sihtrühmadega seotud
tegevusteks, mis ennetavad abivajaduse tekkimist ning toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut.1
Teenuse rahastusallikana on lisatud Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud vahendid.
Aruandevormides tehtavad muudatused aitavad kaasa halduskoormuse vähendamisele
statistiliste aruannete koostamisel kohaliku omavalitsuse üksustes ja hoolekandeteenuseid
osutavates asutustes, samuti riigi tasandil andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevatel
töötajatel.
1
RT I 2009, 24, 146.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post
[email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626
9363, e-post
[email protected]), Marion Rummo (tel 626 9712, e-post
[email protected])
ja Svetlana Karpovits (tel 626 9362, e-post
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste heaolu
osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna
nõunik Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna nõunik
Ulli Luide (tel 626 9723, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna KOV-i
sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223, e-post
[email protected]) ja
hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 626 9246, e-post
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
15.02.2019, 3.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Aruandevormi „Eluruumi tagamise teenus“ (lisa 1) muudatused puudutavad tabeleid 3 ja 6.
Tabelis 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta
lõpus)“ on tehtud muudatused kohandatud ja kohandamist vajavate eluruumide kohta. Kui
varem küsiti andmeid kohandatud ja kohandamist vajavate korterite ja tubade kohta eraldi, siis
nüüd kõikide eluruumide kohta kokku.
Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ on kaotatud
veerud 4–6, mis puudutavad teenuse rahastamist riikliketest vahenditest ja
hasartmängumaksust (vt selgitus sisukokkuvõttes).
Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ (lisa 2) muudetakse tabelites 1 ja 2 teenusesaajate
vanusjaotusi, ühtlustades need mõlemas tabelis. Tabelis 1, kus küsitakse andmeid
teenusesaajate soo, vanuse ja puude liigi järgi, on kehtestatavas aruandevormis
teenusesaajatel uued, suurema sammuga vanuserühmad: 18–49-aastased, 50–64-aastased
ning 65-aastased ja vanemad. Samad vanuserühmad on ka tabelis 2, kus küsitakse andmeid
teenuse saamise eesmärgi kohta soo ja vanuse järgi.
Tabelisse 1 on lisatud read 05 ja 06. Real 05 küsitakse andmeid teenuse osutamise mahu
kohta. Selle muudatuse tulemusel kaotatakse aruandevormis tabel 3. Real 06 näidatakse
keskmine teenusetundide arv ühes kuus ühe teenusesaaja kohta. See on arvestuslik näitaja,
mille arvutab programm. Aruande esitaja seda ei täida.
2
Tabelis 3 (endine tabel 4) muudeti isiklike abistajate vanuserühmi, viies need vastavusse teiste
teenuste vormides olevatega.
Teenuse osutamise kulude ja rahastamise tabelis (tabel 4) eristatakse teenuse rahastamisel
teenust saava isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, samuti ESFist saadud vahendeid
ning muudest, eespool nimetamata allikatest saadud vahendeid. Välja on jäetud
hasartmängumaksu ja riigieelarve osa.
Aruandevormi „Koduteenus“ (lisa 3) muudatused puudutavad nelja tabelit.
Tabelis 2 „Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi“ on muudetud teenusesaajate
vanusjaotustes vanuserühma vahemikke. Varasema 11 vanuserühma asemel on uues
aruandevormis viis vanuserühma: 18–49-aastased, 50–64-aastased, 65–74-aastased, 75–84-
aastased ning 85-aastased ja vanemad. Vanuserühmade jaotuse puhul on arvestatud sellega,
et kuna ligi 90% teenusesaajatest on pensioniealised, on nende kohta täpsemate andmete
saamiseks eakate vanuserühmades vanusevahemik väiksem kui tööealistel.
Tabelisse 2 on lisatud kaks rida (07 ja 08). Esimesel real esitatakse andmed osutatud teenuse
mahu kohta tundides. Sellega on kaotatud tabel 2a, kus neid andmeid varem küsiti. Teine
lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule osutatatud teenuse keskmine tundide
arv kuus. Sellega on andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos ning
uue arvestusliku näitaja järgi on ka aruande esitajal võimalik hinnata esitatavate andmete
kvaliteeti.
Tabelis 3 „Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe järgi“ on
muudetud teenuseosutajate vanusjaotusi, ühtlustades need teiste teenuste teenuseosutajate
vanusjaotustega.
Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ eristatakse teenust saava isiku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, samuti ESFist ning muudest, eespool nimetamata
allikatest saadud vahendeid. Välja on jäetud hasartmängumaksu ja riigieelarve osa.
Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 4) tehtud muudatused
puudutavad ainult tabelit 2 „Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad
lapsed (aasta lõpus)“, kus on tehtud muudatused hooldusperede ja perekonnas hooldajate
koolituse läbimise kohta. Eristatakse vaid kahte võimalust: 1) ei ole läbinud PRIDE eelkoolitust;
2) on läbinud PRIDE eelkoolituse. See on kooskõlas praeguste hooldusperede
koolitusnõuetega.
Kuna tegemist on aruandevormi täpsutava muudatusega, siis täiendavat mõju ei hinnata.
Aruandevormis „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 5) on muudatused tehtud mõlemas tabelis.
Tabelis 1 „Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta
jooksul)“ on täpsustatud rea 2 sõnastust, asendades „kohandatud transpordivahendi
saajad“ sõnastusega „teenuse saajad, kes kasutasid kohandatud transpordivahendit“, mis on
eelnevaga võrreldes üheselt mõistetav.
Tabelis 2 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ on kaks
muudatust. Esimene neist puudutab veergu 1, kus küsitakse edaspidi läbisõidu (kilometraaži)
asemel sõidukordade arvu, mille kohta on arvestuse pidamine oluliselt lihtsam. Teenuse
rahastamise puhul muutuvad rahastamise allikad. Kaotatakse veerud 5–7 (teenust rahastas
riik kokku, riigieelarvest ja hasartmängumaksust).
3
Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ (lisa 6) muudatused puudutavad nelja tabelit.
Tabelis 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ on
vähendatud teenusesaajate vanuserühmade arvu 12-lt kolmele (0–17-aastased, 18–64-
aastased ning 65-aastased ja vanemad) ning kaotatud on veerg „sh vabatahtliku
tugiisikuteenuse saajad“. Tegemist oli vabatahtlike tugiisikutega, kes osutasid teenust vaid
väga väikesele arvule lastest (kokku osutati tugiisikuteenust 45 lapsele, mis moodustas kõigist
teenust saanud lastest vaid 2,8%). Samal põhjusel ehk teenusesaajate väikese arvu tõttu on
kaotatud teenusesaajate järgmised sihtrühmad: „kinnipidamiskohast vabanenud täiskasvanu“,
„laps, kes vajab abi haiguse tõttu“ ja „täiskasvanu, kes vajab abi haiguse tõttu“ (teenusesaajate
arv vastavalt 1, 15 ja 14). Andmed nende isikute kohta näidatakse „muu olukorra tõttu abi
vajava isiku“ all (read 05 ja 09).
Tabel 2 „Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul)“
kustutatakse, kuna andmed teenusetundide arvu kohta kokku esitatakse teenuse rahastamise
tabelis (tabel 3).
Tabelis 2 „Tugiisikute arv vanuse järgi“ vähendatakse tugiisikute vanuserühmi seitsmelt
kolmele: 18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad. Samuti kaotatakse
veerg 9 „aruandeaasta jooksul teenust osutanud tugiisikud“ ja veerg 10 „sh vabatahtlikud
tugiisikud (aasta jooksul)“. Aasta jooksul tugiisikuteenust osutanud tugiisikute kohta andmete
küsimine oli andmeesitajatele tülikas arvestuse pidamine, mis ei andnud juurde olulist teavet.
Kuna aruandevormis on vabatahtliku tugiisikuteenuse saajad kaotatud, ei küsita enam
andmeid ka vabatahtlike tugiisikute kohta.
Aruandevormis „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“
(lisa 7) tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga väikesed muudatused. Tabelis 1
„Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi“ eristatakse tugi- ja eneseabigrupid
hoolduskoormusega inimestele. Edaspidi märgivad aruande täitjad hoolduskoormusega
inimestele mõeldud grupiteenused eraldi reale, kuna see võimaldab poliitikaosakonnal
hinnata, kui paljud hoolduskoormusega inimesed saavad neile vajalikke tugiteenuseid.
Tabelist 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine“ kaotatakse riigi ja hasartmängumaksu
vahendite veerud, kuna neist allikatest aruandes nimetatud teenustele vahendeid ei eraldata.
Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ (lisa 8) tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga üks
täpsustav muudatus. Nimelt on võimalik 2019. aastast igapäevaelu toetamise teenust, mis
varem oli mõeldud suures mahus hooldust, järelvalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava ning
muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele saada ka mõõduka
intellektihäirega täisealistel inimestel. Aruandevormi tabelitesse, kus koguti infot antud teenuse
saajate kohta, lisatakse vastav täiendus. Lisaks kaotatakse ära tabelitest 1 ja 2 kuni 15-
aastaste teenuse saajate veerg, kuivõrd selles vanuses inimesed erihoolekandeteenuseid ei
saa. Teenuste vahelise liikumise tabelis 3 võib edaspidi märkida veergu 5 ka
rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenusele saabunud inimesi, kuna
rehabilitatsiooniteenus ei pea enam eelnema erihoolekandeteenuse saamaisele.
Kuna tegemist on aruandevormi täpsutavate muudatustega, siis täiendavat mõju ei hinnata.
Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 9) muudatused puudutavad tabelit 1
„Majandustegevus“, tabelit 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“,
personalitabeleid 2a–2c ja tabelit 3.
Tabelis „Majandustegevus“ on aruande esitajate seisukohast oluline muudatus seotud
tabeliga 3 „Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad
teenused ja nende rahastamine“, mis kaotatakse. Sellega kaob tulude loetelus rida 10
4
„täiendavad tulud lisaks põhitegevusele“. Tabelis 3 olnud lisateenuste loetelu esitatakse
tabeli 1 all ning aruande esitaja märgib selles teenuse(d), mida ta lisateenus(t)ena
aruandeaastal osutas. Samas tabelis esitatud teenuste rahastamise andmed näidatakse aga
tuludes loetletud tuluallikate ridadel. Aruande esitajatele ei kaasne sellega sisulisi muudatusi
ning aruande esitamisel jääb ära lisateenuse kohta eraldi tabeli täitmine.
Tulude allikast on välja jäetud eraldis hasartmängumaksu projektidest (vt selgitus
sisukokkuvõttes). Selle asemel on laekumised ESF-i vahenditest.
Majandustegevuse tabeli kulude poolel vähendatakse majandamiskulude kulukirjete arvu.
Kulukirjete arvu vähendamisel arvestatakse teenuste seisukohast oluliste kirjetega, mis on
kulutusi kokkuvõtvad. Enam ei küsita kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude all
andmeid kütte ja soojusenergia, elektri, vee ja kanalisatsiooni ning jooksva remondi kohta.
Erandiks jäävad tööjõukulud (töötasud, erisoodustused ja tööjõumaksud) ja majandamiskulud,
mille all eristatakse administreerimis-, lähetus- ja koolituskulusid. Kulutustes toitlustamisele ei
eristata enam sisseostetud toitlustusteenust ning meditsiini- ja hügieenikuludes
tervishoiuteenuseid.
Tabelis 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ küsitakse andmeid vaid
materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kohta ning
aruandeperioodil arvestatud kulumi kohta, eristamata konkreetseid põhivara liike.
Personalitabelites tehtavad muudatused puudutavad kõiki kolme tabelit.
Tabelis 2a kaotatakse veerg 1, kus esitati andmeid ettenähtud ametikohtade kohta. Kuigi see
näitab personaliga kindlustatuse taset, on tegemist näitajaga, mis ei ole poliitikakujundamise
seisukohast oluline ning millesse riik ei sekku.
Tabelis 2b muudetakse vanusjaotusi, eristades senise seitsme vanuserühma asemel nelja 18–
24-aastased, 25–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad.
Tabelis 2c, kus esitati andmeid juhtkonda kuuluvate ja teenusesaajatega tegelevate
põhitöötajate kohta soo ja haridustaseme järgi, jäetakse välja sooline lõige.
Aruandevormis „Turvakoduteenus“ (lisa 10) tehakse muudatused tabelites 1, 3, 6 ja 7.
Tabelis 1 „Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi“ on välja
jäetud read, kus teenuse saamise põhjuseks oli „kinnipidamiskohast vabanemine“, sest
nimetatud sihtrühma teenusesaajate arv oli olematu (2016.–2017. aastal sai teenust üks
inimene ja 2018. aastal ei olnud ühtegi teenusesaajat). Samast tabelist jäetakse välja ka read,
kus küsitakse andmeid teenusesaajate suhtluskeele (eesti või muu keel) kohta vanuse ja soo
järgi, mis on mittevajalikud andmed.
Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)“ on eraldi välja toodud
täiskasvanud ja lapsed. Laste puhul on teenust saamast lahkumise sihtkohtadena eristatud
bioloogilisse perekonda tagasi pöördumist, asendushooldusele asenduskodusse,
perekodusse või hooldusperesse suunamist või eestkostja juurde elama asumist. Vastavad
andmed on vajalikud teabe saamiseks turvakodus viibinud laste edasise elukorralduse kohta.
Tabelis 6 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on
kaotatud rida 02, kus näidati need lapsele teenust vahetult osutavad töötajad, kes vastasid
sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Nende andmete
näitamine ei ole enam vajalik, kuna sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei saa 1. jaanuarist
2020 turvakoduteenust osutada töötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud
ettevalmistusnõuetele.
5
Tabelis 7 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ (aruandeaasta jooksul) jäetakse välja
riiklik rahastamine ja hasartmängumaks. Teenuse rahastajana on lisatud ESF-i vahendid.
Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisa 11) tehtavate
muudatuste puhul on suures osas lähtutud aruande esitajate halduskoormuse vähendamise
eesmärgist, hinnates seejuures poliitikakujundamiseks vajalike andmete kättesaadavust ning
põhiliste andmete järjepidevuse säilimist.
Tehtavad muudatused puudutavad teenusesaajate vanuserühmi (tabelid 1 ja 3, kus tööealiste
puhul on viiese sammuga vanuserühmad asendatud suuremate vanusevahemikega (18–49;
50–64). Pensionieas teenusesaajatel, keda oli 2018. aasta lõpus üle 7200 (s.o ligi 88%
teenusesaajatest), ei ole vanuserühmi muudetud.
Suurem sisuline muudatus puudutab puudega teenusesaajate andmeid. Varasema kahe tabeli
(tabelid 4 ja 5) asemel, kus ühes olid teenusesaajate andmed puude raskusastme järgi ning
teises puude liigi järgi, on uues vormis nende tabelite andmed koondatud tabelisse 3 „Puudega
teenusesaajad puude raskusastme ja puude liigi järgi“. Puude raskusastme puhul küsitakse
raske ja sügava puudega teenusesaajaid, puude liikide puhul piirdutakse vaid psüühikahäirega
teenusesaajatega, tuues selle all eraldi välja dementsuse diagnoosiga teenusesaajad.
Endiselt küsitakse andmeid piiratud teovõimega teenusesaajate arvu kohta.
Tabelis 4 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg“
esitatakse andmed teenusesaajate kohta vastavalt teenuse saamise ajale aasta jooksul,
eristamata seejuures vanuserühmi. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole
vanusjaotuse täpsusega andmed määravad.
Tabelis 5 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on jäetud
välja rida, kus oli erialase ettevalmistuseta hooldustöötajate arv. Muudatus tuleneb sellest, et
sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 4 punktides 1–3 kirjeldatud hooldustöötajate
kutsealase ettevalmistuse nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020 ning alates sellest ei
saa väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötaja, kes ei vasta
seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele.
Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on rahastamisallikatest välja jäetud
veerud „riigieelarvest teenuse osutamiseks“ ja „hasartmängumaksust“. Esimese puhul
rahastas riik enne 1993. aastat üldhooldusele paigutatud isikute teenust. Käesoleval ajal
toetab riik seda teenust kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavatest vahenditest.
Hasartmängumaksu seaduse kohaselt rahastatakse hasartmängumaksust aga projekte, mis
on suunatud inimeste abivajaduse tekkimise ennetamisele ning nende iseseisvat toimetulekut
toetavatele tegevustele.
Tabelis 7 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ on samuti
suurendatud sammu vanuserühmades, millega vähenes andmete küsimisel vanuserühmade
arv seitsmelt neljale.
Tabelis 8 „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg“
on vanuserühmad kaotatud ning andmeid küsitakse vaid teenusesaajate arvu kohta vastavalt
aasta jooksul päevahoius viibitud päevade arvule.
Muudatused tabelis 9 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on sarnased
üldhooldusteenuse tabelis 6 esitatuga.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
6
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide
muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele,
Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile.
Aruandevormides tehtavad muudatused puudutavad 415 teenuseosutajat ja 79 kohaliku
omavalitsuse üksust.
Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata andmekogumise mahtu ning viia
aruandevormidesse muudatused, mis samal ajal kindlustaksid vajalike andmete olemasolu ja
järjepidevuse poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, täites ühtlasi ka
halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärki.
Kokku tehakse muudatusi 11 aruandevormis.
Määruse kehtestamisega viiakse hooldustöötajate ja lastele vahetult teenust osutavate
töötajate sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruandevormide sisu vastavusse 1. jaanuaril
2020. a jõustuvale sotsiaalhoolekande seadusele.
Suuremad muudatused, mis puudutavad 1/3 muudetavaid aruandevorme, on seotud
teenusesaajate vanusjaotustega, suurendades vanusevahemikke, millega väheneb aruande
täitjatel esitatavate andmete hulk. Samas on iga teenuse puhul arvestatud teenusesaajate
jagunemist vanuse järgi, mistõttu on erinevate teenuste puhul mõneti erinevad ka
vanusevahemikud (nt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul on
teenusesaajateks põhiliselt 70-aastased ja vanemaealised, isikliku abistaja teenuse puhul aga
nooremaealised).
Teenuse osutamisega tegelevate töötajate puhul on vanusjaotused läbivalt kõigi teenuste
puhul ühtlustatud (18–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad). Erandiks
on aruanne „Hoolekandeasutus“, kus on persoanli tabelis 4 vanusjaotust, eristades 18–49-
aastaste puhul 18–24-aastaseid ja 25–49-aastaseid.
Läbivalt on tehtud muudatused teenuste rahastamise katteallikates. Rahastamise
katteallikatest on välja jäetud riigieelarve ja hasartmängumaks, kuna kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatavaid teenuseid riigieelarvest ei rahastata, küll aga arvestatakse toetusfondist
vahendid kohalikele omavalitsustele asendushooldusteenuse ning raske ja sügava puudega
lastele sotsiaalteenuste osutamiseks, mis arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse
vahenditena.
Hasartmängumaksu seaduse kohaselt ei rahastata hasartmängumaksust otseselt
hoolekandeteenuste osutamist, kuid valdkonda toetatakse selliste projektide kaudu, mis on
suunatud laste ja perede, puudega inimeste, eakate ning muude sihtrühmadega seotud
tegevusteks, mis ennetavad abivajaduse tekkimist ning toetavad inimeste iseseisvat
toimetulekut.2
Mõju analüüs teenuste järgi jaguneb kaheks:
1) S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavad teenused;
2) H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavad teenused.
2
RT I 2009, 24, 146.
7
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud.
Mõju majandusele
Eluruumi tagamise teenus
Mõju ulatus
Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ on tehtud muudatused kahes tabelis.
Tabelis 3 on muudetud kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate kohandatud ja
kohandamist vajavate eluruumide kohta küsitud andmeid. Kui varem küsiti andmeid
kohandatud ja kohandamist vajavate korterite ja tubade kohta eraldi, siis uues vormis
esitatakse andmed kõikide eluruumide kohta kokku.
Tabelis 6, kus esitatakse andmed teenuse kulu ja rahastamise kohta, on kaotatud veerud 4–
6, mis puudutasid teenuse rahastamist riikliketest vahenditest (riik kokku ja sealhulgas
sotsiaaltoetuste ja -teenuste vahenditest ning hasartmängumaksust). Teenuse rahastamise
katteallikana välja jääva „sotsiaaltoetuste ja -teenuste vahenditest“ kohta riik eraldi arvestust
enam ei pea ning vahendid arvestatakse kohaliku omavalitsuse vahenditena.
Hasartmängumaksust sotsiaalteenuseid ei rahastata.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes
esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 78
kohaliku omavalitsuse üksust 79-st. Seega on mõjutatud sihtrühm suur.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Isikliku abistaja teenus
Mõju ulatus
Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ tehakse muudatused kolmes tabelis ja üks tabel
kaotatakse.
8
Tabelites 1 ja 2 vähendatakse ja ühtlustatakse teenusesaajate vanusjaotusi, mille tulemusel
muutuvad vanusevahemikud suuremaks.
Tabelisse 1 on lisatud uus rida 05, kus küsitakse andmeid teenuse osutamise mahu kohta
puude liigi ja soo järgi. Selle muudatuse tulemusel kaotatakse aruandevormis endine tabel 3.
Teine lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule osutatud teenuse keskmine
tundide arv kuus. Selle arvutab programm ning aruande esitaja seda ei täida. Sellega on
andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos ning uue arvestusliku
näitaja järgi on võimalik hinnata kaudselt ka esitatavate andmete kvaliteeti.
Tabelis 3 on teenuseosutajate vanuserühmad ühtlustatud teiste teenuse aruannetes
olevatega.
Teenuse osutamise kulude ja rahastamise tabelis (tabel 4) muutuvad rahastamisallikad.
Teenuse rahastamisel eristatakse teenust saava isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse
osalust, samuti ESFist saadud vahendeid ning muudest, eespool nimetamata allikatest saadud
vahendeid. Välja on jäetud hasartmängumaksu ja riigieelarve osa.
Eespool nimetatud muudatuste tulemusel muutub aruande esitajatel teenusesaajate kohta
arvestuse pidamine ja kokkuvõtete tegemine vähem aega nõudvaks.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi (79), kes esitavad teenuse kohta
aruande üks kord aastas. 2018. aastal esitas aruande 32 kohaliku omavalitsuse üksust (40,5%
omavalitsustest).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on
keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise
mõjuga.
Koduteenus
Mõju ulatus
Aruandevormi „Koduteenus“ tehtavad muudatused puudutavad kolme tabelit.
Tabelis 1, kus esitatakse andmed koduteenuse saajate kohta soo ja vanuse järgi, on muudetud
teenusesaajate vanusjaotustes vanuserühmade vahemikke. Varasema 11 vanuserühma
asemel on uues aruandevormis viis vanuserühma. Samasse tabelisse on lisatud kaks rida,
kus esimeses esitatakse osutatud teenuse mahu andmed tundides. Sellega kaotati tabel 2a,
kus neid andmeid varem küsiti. Teine lisatud rida on arvestuslik, kus saadakse ühele isikule
osutatud teenuse keskmine tundide arv kuus. Selle arvutab programm ning aruande esitaja
seda ei täida. Sellega on andmed teenusesaajate ja neile osutatud teenuse mahu kohta koos
ning uue arvestusliku näitaja järgi on võimalik hinnata kaudselt ka esitatavate andmete
kvaliteeti.
9
Tabelis 3 on muudetud koduteenust vahetult osutavate isikute vanusjaotusi, ühtlustades need
teiste teenuste teenuseosutajate vanusjaotustega.
Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on välja jäetud laekumised riigieelarvest
ja hasartmängumaksust, kuna hasartmängumaksust laekunud vahenditest ei rahastata
teenust, vaid projekte, mis on suunatud ennetuslikele tegevustele.
Tehtud muudatuste tulemusel muutub aruande esitajatel teenusesaajate kohta arvestuse
pidamine ja aruande esitamine vähem aega nõudvaks.
Kuna muudatused puudutavad aruandevormi kolmes tabelis tehtavaid muudatus ja aruanne
esitatakse vaid üks kord aastas, on mõju ulatus teemaga tegelevate töötajate töökoormusele
väike.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes
esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 76
kohaliku omavalitsuse üksust (96,2% omavalitsustest).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna puudutab peaaegu
kõiki aruande esitajaid. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate
jaoks olulise mõjuga.
Sotsiaaltransporditeenus
Mõju ulatus
Aruandevormis „Sotsiaaltransporditeenus“ on mõlemas tabelis tehtud üks väike muudatus.
Tabelis 1 on täpsustatud mõiste sõnastust, asendades „kohandatud transpordivahendi
saajad“ sõnastusega „teenuse saajad, kes kasutasid kohandatud transpordivahendit“, mis on
varasemaga võrreldes üheselt mõistetav.
Tabelis 2 on kaks muudatust. Esimese puhul on asendatud näitaja „läbisõidu (kilometraaž)“
sõidukordade arvuga, mille kohta on arvestuse pidamine oluliselt lihtsam. Nagu teiste
aruandevormide puhul, jäävad ka selles vormis teenuse rahastamise allikates välja veerud,
kus esitati riigieelarvest ja hasartmängumaksust rahastamise andmed.
Kuigi muudatused tehakse aruandevormi mõlemas tabelis, on need väikesed. Aruanne
esitatakse vaid üks kord aastas, mistõttu on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele
väike.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki teenust osutavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad
teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 72 kohaliku
omavalitsuse üksust (91,1% omavalitsustest).
10
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna puudutab
enam kui 90% kohaliku omavalitsuse üksust. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist
on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Tugiisikuteenus
Mõju ulatus
Aruandevormi „Tugiisikuteenus“ muudatused puudutavad kolme tabelit ja ühte kustutatud
tabelit.
Tabelis 1, kus esitatakse andmed teenusesaajate kohta sihtrühma ja vanuse järgi, on
vähendatud teenusesaajate vanuserühmade arvu 12-lt kolmele, eristades vanuse järgi lapsi,
tööealisi ja pensioniealisi.
Tabelist on kustutatud neli veergu, milles esitatavad andmed ei ole saajate arvu väiksuse tõttu
riigile olulised. Nii ei tooda enam eraldi välja andmeid vabatahtliku tugiisiku poolt teenust
saanud isikute kohta. Tegemist oli lastega, kellele osutasid tugisikuteenust vabatahtlikud
tugiisikud. 2018. aastal sai teenust 45 last (s.o 2,8% kõigist teenust saanud lastest).
Teenusesaajate väikese arvu tõttu on kaotatud järgmised sihtrühmad: „kinnipidamiskohast
vabanenud täiskasvanu“, „laps, kes vajab abi haiguse tõttu“ ja „täiskasvanu, kes vajab abi
haiguse tõttu“. Andmed nimetatud teenusesaajate kohta näidatakse nende olemasolu korral
„muu olukorra tõttu abivajava isiku“ all (read 05 ja 09).
Endine tabel 2 kaotatakse, kuna samad andmed teenusetundide mahu kohta on olemas
teenuse rahastamise tabelis (tabel 4).
Tabelis 3 vähendatakse tugiisikute vanuserühmi seitsmelt kolmele: 18–49-aastased, 50–64-
aastased ning 65-aastased ja vanemad. Samuti kaotatakse veerg 9, kus esitati lisaks aasta
lõpus olevatele tugiisikutele ka aasta jooksul teenust osutanud tugiisikute arv. Aasta jooksul
tugiisikuteenust osutanud tugiisikute kohta andmete küsimine oli andmeesitajatele eraldi
arvestuse pidamine, mis ei anna juurde olulist teavet. Kuna aruandevormis on välja jäetud
vabatahtliku tugiisikuteenuse saajad, ei küsita enam andmeid ka vabatahtlike tugiisikute kohta.
Tabelis 4 „Teenuse osutamise kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse
rahastamisallikates välja „riigieelarvest“ ja „hasartmängumaksust“.
Kuna muudatused puudutavad aruandevormi kolme tabelit ja aruanne esitatakse vaid üks kord
aastas, on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele keskmine.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta
aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 73 kohaliku omavalitsuse üksust
(92,4% omavalitsustest).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
11
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur, kuna
puudutab enam kui 90% kohaliku omavalitsuse üksust. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused
Mõju ulatus
Aruandevormis tehakse võrreldes 2019. aasta vormiga väikesed muudatused. Tabelis 1
„Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi“ eristatakse tugi- ja eneseabigrupid
hoolduskoormusega inimestele. Edaspidi märgivad aruande täitjad hoolduskoormusega
inimestele mõeldud grupiteenused eraldi reale, kuna see võimaldab poliitikaosakonnal
hinnata, kui paljud hoolduskoormusega inimesed saavad neile vajalikke tugiteenuseid.
Tabelist 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine“ kaotatakse riigi ja hasartmängumaksu
vahendite veerud, kuna neist allikatest aruandes nimetatud teenustele vahendeid ei eraldata.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kus teenust osutatakse ning kes
esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. 2018. aasta kohta esitas aruande 60
kohaliku omavalitsuse üksust (76% omavalitsustest).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Hoolekandeasutus
Mõju ulatus
Aruandevormis tehtud muudatused puudutavad tabelit 1 „Majandustegevus“, tabelit 1a „Põhi-
ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, personalitabeleid 2a–2c ja tabelit 3, kus
esitati andmeid asutuses osutatavate lisateenuste kohta.
Aruande esitajate seisukohast olulisem muudatus on tabeli 3 „Teenusesaajatele osutatavad
lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine“ kaotamine.
Sellega kaob tabelis 1 (Majandustegevus) tulude loetelus rida 10 „täiendavad tulud lisaks
põhitegevusele“. Tabelis 3 olnud lisateenuste loetelu esitatakse tabeli 1 all ning aruande
esitaja märgib selles teenuse(d), mida ta lisateenus(t)ena aruandeaastal osutas. Samas
loetelu tabelis esitatud teenuste rahastamise andmed näidatakse aga tuludes loetletud
tuluallikate ridadel. Aruande esitajatele ei kaasne sellega sisulisi muudatusi ning aruande
esitamisel jääb ära lisateenuse kohta eraldi tabeli täitmine.
12
Majandustegevuse tabelis on tulude allikast kaotatud rida 05 „Eraldised hasartmängumaksu
projektidest“. Uue eraldisena on selle asemel „laekumised ESFi vahenditest“ (vt selgitus
sisukokkuvõttes).
Majandustegevuse tabelis vähendatakse majandamiskuludes kulukirjete arvu. Kulukirjete arvu
vähendamisel arvestatakse teenuste seisukohast oluliste kirjetega, mis suuremas ulatuses on
kulutusi kokkuvõtvad. Erandiks jäävad tööjõukulud (töötasud, erisoodustused ja
tööjõumaksud), majandamiskulud, mille all eristatakse: administreerimis-, lähetus- ja
koolituskulusid; kinnistuste, hoonete ja ruumide majandamiskulud, sh toiduained ja
toitlustusteenused, meditsiini- ja hügieenikulud.
Tervikpildi saamiseks näidatakse eraldi muud tegevuskulud (art 60), põhivara amortisatsioon
ja ümberhindlus (art 61), aruandeperioodi tegevustulem, finantskulud (art 65) ja
aruandeperioodi tulem kokku.
Tabelis 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“ küsitakse edaspidi andmeid
vaid materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kohta ning
aruandeperioodil arvestatud kulumi kohta, eristamata konkreetseid põhivara liike.
Personalitabelites tehtavad muudatused puudutavad kõiki kolme tabelit.
Tabelis 2a kaotatakse veerg 1, kus esitati andmeid ettenähtud ametikohtade kohta. Kuigi see
näitab personaliga kindlustatuse taset, on tegemist näitajaga, mis ei ole poliitikakujundamise
seisukohast oluline ning millesse riik ei sekku.
Tabelis 2b muudetakse vanusjaotusi, eristades senise seitsme vanuserühma asemel nelja:
18–24-aastased, 25–49-aastased, 50–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad.
Tabelis 2c, kus esitati andmeid juhtkonda kuuluvate ja teenusesaajatega tegelevate
põhitöötajate kohta soo ja haridustaseme järgi, jäetakse välja sooline lõige.
Tehtavate muudatuste mõju ulatus on keskmine, sest kogutavates andmetes on kogutavate
andmete hulk küll oluliselt vähenenud, kuid muudatustega aruandevormi tabelites võivad
kaasneda mõningad kohanemisraskused.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki sotsiaalteenuseid osutavaid ja aruannet edastavaid asutusi.
2018. aasta aruannet täitis 415 asutust. Kõigist Eesti majanduslikult aktiivsetest üksustest
(äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, asutused, mittetulundusühingud; 2018. aastal 131
650 üksust13) moodustab see alla 0,3%.
Asutused täidavad aruannet üks kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
3
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (ER021. Statistilisse profiili kuuluvad
ettevõtted)
13
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on teenust osutavate asutuste jaoks olulise mõjuga.
Turvakoduteenus
Mõju ulatus
Aruandevormi tehakse muudatused nelja tabelisse.
Tabelis 1 „Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi“
kaotatakse read, kus teenuse saamise põhjuseks oli „kinnipidamiskohast vabanemine“, sest
nimetatud sihtrühma teenusesaajate arv on olematu (2016.–2017. aastal sai teenust üks
inimene, 2018. aastal ei olnud ühtegi teenusesaajat).
Samast tabelist jäetakse välja read, kus küsitakse andmeid teenusesaajate suhtluskeele (eesti
või muu keel) kohta soo ja vanuse järgi. Saadud andmed ei anna teenuse kohta olulist
lisainformatsiooni.
Tabelis 3 „Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)“ on muudetud tabeli
vormistuslikku osa, eristades täisealised ja lapsed, kuna nende lahkumise sihtkohad on
erinevad. Laste puhul eristatakse bioloogilisse perekonda tagasi pöördumist,
asendushooldusteenust saama asendus- või perekodusse, asendushooldusteenust saama
hooldusperre või eestkostja juurde elama asumist. Vastavad andmed on vajalikud teabe
saamiseks turvakodus viibinud laste edasise elukorralduse kohta.
Täisealisetel on lahkumise peamisteks põhjusteks pöördumine koju tagasi, väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust saama või kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavasse eluruumi.
Sellisel kujul esitatavat tabelit on aruande esitajatel kergem täita.
Tabelis 6, kus esitatakse andmed teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate kohta, on
kustutatud rida 02, kus näidati need lapsele teenust vahetult osutavad töötajad, kes vastasid
sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Muudatus tuleneb
sellest, et vastava ettevalmistusnõude omamise kohustus jõustub 1. jaanuaril 2020, st samast
ajast, kui tegevusloa omamise kohustus. Alates sellest ajast ei saa turvakoduteenust osutada
töötaja, kes ei vasta seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele.
Tabeli 7 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ muudatused on seotud teenuse
rahastamisallikate muudatustega, mis on samad nagu teiste kohaliku omavalitsuse üksuste
korraldatavate sotsiaalteenuste puhul, kus teenuse rahastamise allikatest jäetakse välja
laekumised riigieelarvest ja hasartmängumaksust ning lisatakse ESFi vahendid.
Mõju ulatus on keskmine.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Aruande esitavad turvakoduteenust osutavad asutused üks kord aastas.
2018. aastal osutas turvakoduteenust 13 asutust, mis moodustab kõigist ööpäevaringseid
sotsiaalteenuseid osutavatest asutustest ja nende struktuuriüksustest vaid 3,3%.
Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
14
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühm on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitavate asutuste jaoks olulise
mõjuga.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Mõju ulatus
Aruandevormis tehtavad muudatused puudutavad suuremal või vähemal määral kõiki
aruandevormi tabeleid. Suurem sisuline muudatus on puudega teenusesaajate kohta
kogutavates andmetes. Varasema kahe tabeli asemel, kus ühes olid teenusesaajate andmed
puude raskusastme järgi ning teises puude liigi järgi, on uues vormis üks tabel: „Puudega
teenusesaajad puude raskusastme ja puude liigi järgi“. Puude raskusastme puhul küsitakse
andmeid vaid raske ja sügava puudega teenusesaajate kohta. Puude liikidest piirdutakse
psüühikahäirega teenusesaajatega, sh dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Endiselt
küsitakse andmeid piiratud teovõimega teenusesaajate kohta.
Teised suuremad muudatused puudutavad läbivalt teenusesaajate vanuserühmi, kus
tööealiste teenusesaajate puhul on asendatud senised kümme vanuserühma kahega (18–49-
aastased ja 50–64-aastased). Pensioniealiste teenusesaajate puhul, keda oli
teenusesaajatest 2018. aasta lõpus üle 7200 (ligi 88% teenusesaajatest), ei ole vanuserühmi
muudetud. Muudatus
Tabelis 4 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg“
esitatakse andmed teenusesaajate kohta vastavalt teenuse saamise ajale aasta jooksul,
eristamata selle juures vanuserühmi. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole
vanusjaotuse täpsusega andmed määravad.
Tabelis 5 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ on
kaotatud rida, kus küsiti erialase ettevalmistuseta hooldustöötajate arvu. Muudatus tuleneb
sellest, et sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 4 punktides 1–3 kirjeldatud hooldustöötajate
kutsealase ettevalmistuse nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2020 ning alates sellest ei
saa väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötaja, kes ei vasta
seaduses sätestatud ettevalmistusnõuetele.
Tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on rahastamisallikatest välja jäetud
veerud „riigieelarvest teenuse osutamiseks“ ja „hasartmängumaksust“. Esimese puhul
rahastas riik enne 1993. aastat üldhooldusele paigutatud isikute teenust. Käesoleval ajal
toetab riik seda teenust kohalikele omavalitsustele toetusfondist eraldatavate vahendite kaudu.
Tabelist kustutatakse ka veerg, kus oli riigi rahastuse all veerg „hasartmängumaksust“.
Hasartmängumaksu seaduse kohaselt rahastatakse hasartmängumaksust projekte, mis on
suunatud perede, eakate ja puudega inimeste abivajaduse tekkimise ennetamisele ning nende
iseseisvat toimetulekut toetavatele tegevustele.
Tabelis 7 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ on samuti
suurendatud teenuseosutajate vanuserühmades vanusesammu, millega vähenes andmete
küsimisel vanuserühmade arv seitsmelt neljale.
15
Tabelis 8 „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg“
on vanuserühmad kaotatud ning andmeid küsitakse vaid teenusesaajate arvu kohta vastavalt
aasta jooksul päevahoius viibitud päevade arvule.
Muudatused tabelis 9 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine“ on samad
üldhooldusteenuse tabelis 6 esitatuga.
Tehtavate muudatuste mõju ulatus on keskmine, sest kogutavate andmete hulk on küll oluliselt
vähenenud, kuid muudatustega aruandevormi tabelites võivad kaasneda mõningad
kohanemisraskused.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad 2018. aasta aruande andmetel 166 teenuseosutajat, mis moodustab
kõigist ööpäevaringseid sotsiaalteenuseid osutavatest asutustest koos nende
struktuuriüksustega ligi 40%.
Mõjutatud sihtrühma suurus, arvestades teenuseosutajate arvu, on keskmine.
Aruande esitavad teenuseosutajad üks kord aastas.
Mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on
keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitavate asutuste
jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi statistilise aruandlusega tegelevad
spetsialistid
Sotsiaalkindlustusametis statistilise aruandlusega tegelevatele spetsialistidele on määrusega
kaasnevate muudatuste mõju ulatus väike, kuna esitatavate aruannete arv ja esitamise
sagedus ei muutu.
Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumisega ja kogumise korraldamisega
tegelevate spetsialistide puhul on mõju ulatus keskmine, kuna aruandevormides tehtavate
muudatuste hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele
kontrollitingimuste koostamine ning peale arenduste tegemist ka nende testimine, on
keskmineMõju sagedus on samuti keskmine, kuna aruannete esitamise sagedus on
regulaarne (üks kord aastas).
Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega
tegelevatele spetsialistidele nimetada oluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatava
sihtrühma suurus on keskmine ning ebasoovitavate mõjude risk puudub.
16
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine
veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine.
Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 3500–4000 eurot.
Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi
arendusteks kavandatud summast.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub
andmeesitajatel aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ja arvamuse avaldamiseks Statistikaametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, saates e-kirja märkuste puudumise
kohta. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Statistikaametil märkusi
ei olnud.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud
seletuskirja lisas.
17
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar
ettepaneku esitaja
Eesti Linnade ja Kooskõlastuskirjas on toetatud kavandatavaid Märkuse esitaja selgituses toodud näide
Valdade Liidu esitatud muudatusi, mis vähendab esitatavate andmete väljaspool kodu osutatava üldhooldus-
märkused mahtu. Samas on juhitud tähelepanu asjaolule, teenuse andmekoosseisude olulise kasvu
et näiteks üldhooldusteenuse osas on andme- kohta, mis toob KOV-ile kaasa
koosseisud oluliselt kasvanud, mis toob kaasa suuremahulise lisatöö, ei ole õige.
suuremahulise lisatöö. Seda on selgitatud, Esiteks, üldhooldusteenus aruande
viidates KOVile, kes on kohustatud statistikat esitajaks on teenust osutav asutus, mitte
koguma aastaringselt suure andmemassiivina, KOV. KOV on seotud teenusel viibiva
kaasa arvatult väga detailselt nt kes kuna inimesega sel juhul, kui ta on suunanud
teenusele läks, mitu päeva teenusel viibis (kuni inimese teenusele ning kui ta osaleb
30 päeva, 31-90 päeva, 91-150 päeva jne), teenuse eest tasumisel. Eraldi nende
kuhu lahkus, mis on saanud teenuselt teenusel viibitud päevade kohta andmete
lahkujast jne., jne. Osadel KOVidel, kellel on kogumine ei kuulu KOVile. Erandiks võivad
palju nimetatud teenust saavaid kliente, kes olla need KOVile kuuluvad üldhooldus-
sealjuures asuvad üle Eesti kümnetes teenust osutavad asutused, kus aruande
hooldekodudes, on väga raske kõiki vajalikke esitajaks on KOV. Kes aga peab arvestust
andmeid koguda, mis toob kaasa ebatäpsusi. teenusesaajate kohta nende viibimise
kestuse ja puude järgi, on nende puhul
töökorralduse küsimus.
Teiseks, andmekoosseisud ei ole üld-
hooldusteenuse puhul kasvanud, vaid
vähenenud.
Juba 2019. aasta kohta vähenes tabelite
arv kahe võrra. 2020.aasta kohta koguta-
vate andmete hulk on täidetavate andme-
väljade järgi võrreldes 2019. aastaga
vähenenud 3 korda (485-lt 158-le.
Arvestatud ei ole programmi poolt
arvutatavaid andmevälju).
Ebaselgeks jääb, miks küsitakse andmeid Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed
personali koosseisu kohta, kui tegevusloa on ainult hooldustöötajate ja abihooldus-
taotlemise käigus on kõik andmed töötajate arvu kohta. MTRis ei ole andmeid
keskvalitsusele esitatud. töökoormuse (tööajamäära) kohta, mis on
vajalik keskmise kuutöötasu arvutamiseks.
MTRi ei esitata andmeid teiste vahetult
teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate
kohta (nt õde, tegevusjuhendaja, huvijuht,
sotsiaaltöötaja).
Kõikide, meile vajalike andmete saamiseks
peaks sel juhul ühendama andmed TÖRist
EMTA teiste andmetega (asutuste poolt
deklareeritud andmed tulude ja maksude
kohta).
Päringutega selliste andmete saamine on
tülikas ja aeganõudev seni kuni üldhoolde-
kodude statistika kogumine toimub aru-
andluskeskkonnas, mitte registripõhiselt.
Küsimusi tekitavad puudega teenuse saajad – Isikupõhiste andmete kogumine teenusel
riik teab, kellele on puue määratud. viibivate inimeste puude kohta SKA ja
Ettepaneku esitaja ootuseks on, et SKA STARi andmebaasidest on tulevikku
andmed (nt puude kohta) hakkavad kokku suunatud ettepanek, mis vajab STARi uusi
jooksma STARi andmetega. arendusi. Sotsiaalministeerium hindas
2020.a aruandevormide väljatöötamisel
andmevajadust ning vähendas oluliselt
esitatavate andmete mahtu. 2020. a
aruandes küsitakse andmeid vaid raske ja
sügava puudega ning piiratud teovõimega
teenusesaajate kohta. Puude liikidest
jäävad aruandesse ainult psüühikahäirega
isikud, sh dementsuse diagnoosiga.