dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 5. detsember 2019
Viit
1.2-1/2364-3
Registreeritud
5. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SOS Lasteküla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2019
Vastutaja
Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎Arvamus VTK kohta.asice35 KB
  • 📎E-kiri.pdf472 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn Teie: 25.09.2019.a. nr. 1.2-1/2364-1 Meie: 04.12.2019.a. nr. 1-6/308 Arvamus s otsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus e kohta Oleme saanud s otsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus e (edaspidi VTK) ja soovime avaldada selle kohta arvamust. VTK kohaselt on plaanis perevanemad viia uuesti töölepingu seaduse regulatsiooni alla, nähes samas ette erisused muu hulgas töö- ja puhkeaja osas. VTK kohaselt võimaldab seda direktiivi 2003/88 (nn tööaja direktiiv) artikli 17 lõige 1. SOS Lasteküla Ühing tunnustab Teie initsiatiivi perevanema lepingu töölepinguks muutmisel. Tutvudes Teie poolt koostatud seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega tahame tuua välja kitsaskohad , mis Euroopa kohtulahenditele ja SHS toetudes silma jäid. Meie seisukoht VTK kohta on järgmine. Asendushooldusteenuse pakkumine kahe või kolme perevanemaga perekodus (SHS § 45 7 teenus § 45 14 lg 2 sätestatud vormis ) Meie arvamuse kohaselt ei mahu kahe või kolme perevanema ga perekodus asendushooldusteenuse pakkumisel perevanemad d irektiivi 2003/88 art ikli 17 lõige 1 erandi alla . See tähendab, et neile ei saa töölepingulise regulatsiooni korral jätta töö- ja puhkeaja reegleid kohaldamata. Seda arvame Soome t ja Rumeenia t puudutavate Euroopa kohtu lahendite põhjal. Perevanema abilised Soome SOS Lastekülas töötasid lahendi kohaselt iseseisvalt ilma perevanema juuresolekuta . Nende töö ainus erisus (peamisest) perevanemast oli ainult väike töötamise ööpäevade arv aastas. Perevanema abilisel on ka veidi väiksem otsustusõigus peresiseste tegevuste osas (laste koolide, trennide valik), kuid väga suures osas on tema töö sama nagu perevane mal. Soome t puudutava Euroopa Kohtu lahendi nr C-175/16 punkt 33 ütleb, et perevanema asendaja tööaeg on suures osas määratud eelnevalt kindlaks töölepinguga, mis seob teda oma tööandjaga, kuna ööpäevade arv aasta kohta on lepinguliselt kindlaks määratud. Peale selle peab nimetatud kohus võtma arvesse ka asjaolu, et tööandja koostab eelnevalt töögraafikud, milles on korrapäraste intervallide järel ette nähtud need ööpäevad, mille jooksul korraldab perekodu elu perevanema asendaja. Samamoodi on Eestis mitme perevanemaga perekodus töötava perevanema tööaeg kindlaks määratud ööpäevade arvuga ning tööandja on see, kes koostab sellisele töötegijale tööajagraafiku. Lisaks SHS § 45 14 lg 2 p 2 ja 3 järgi ei tohi perevanema tööaeg üldjuhul olla lühem kui 10 ööpäeva kuus ja pikem kui 20 ööpäeva kuus, sh katkematu teenuse osutamise aeg ei tohi olla lühem kui 5 ööpäeva. See viitab samuti sellele, et tööaeg ei ole täielikult töötaja enda valida ja otsustada , vaid see on määratud nii seadusega kui ka tööandja poolt . Samuti Rumeenia t puudutava Euroopa Kohtu lahendi nr C-147/17 p unkt 77 ütleb, et hooldusvanema tegevusele iseloomulik tunnus, mis seisneb kohustuses lõimida laps püsivalt hooldusvanema koju ja perekonda, eristab seda tegevust „perevanemate asendajate“ tegevusest, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Hälvä jt (C ‑ 175/16, EU:C:2017:617). Nimelt puudus perevanemate asendajatel selline kohustus ning nende t öö aeg oli suures osas eelnevalt kindlaks m ä äratud töölepinguga, mis sidus neid tööandjaga, võttes arvesse esiteks seda, et 24tunniste tööpäevade arv, mida nad pidid aastas tegema, oli lepinguliselt kindlaks määratud, ning teiseks seda, et tööandja koostas eelnevalt töögraafikud, milles olid korrapäraste intervallide järel ette nähtud need 24tunnised ajavahemikud, mille jooksul korraldab perekodu elu perevanema asendaja (26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Hälvä jt, C ‑ 175/16, EU:C:2017:617, punkt 33). Sellest tulenevalt meie arusaamise kohaselt ei võimalda Euroopa Kohtu praktika mitme perevanemaga perekodus ehk vormis, mis tuleneb SHS § -st 45 7 koosmõjus § 45 14 lg -ga 2, töötava perevanema tööd allutada töölepingu seaduse regulatsioonile, jättes samas talle töö- ja puhkeaja reeglid kohaldamata. Sellise regulatsiooni sisseviimine töölepingu seadusesse oleks vastuolus tööaja direktiiviga. Asendushooldusteenuse pakkumine ühe perevanemaga perekodus (SHS § 45 7 teenus § 45 14 lg 3 sätestatud vormis) VTK -s viidatakse, et t öösuhte poolest erinevad mõnevõrra vaid ühe perevanemaga teenuseosutajad, kes on ise samal ajal nii teenuseosutajaks kui perevanemaks ning osutavad teenust oma kodus. Kirjeldatu, et isik on ühtaegu nii teenuseosutaja kui ka laste eest hoolitsev isik, vastab meie arusaamise kohaselt rohkem teenuse osutamis ele hooldusperes ehk SHS § -le 45 5 kui perekodus teenuse osutamisele . Kui asendushooldusteenust pakutakse ühe perevanemaga perekodus, siis perevanem ei ole ise nii teenuseosutajaks kui perevanemaks , vaid teenuseosutaja ja perevanem on erinevad . SOS Lasteküla Eesti Ühingus töötavad ühe perevanema lepinguga ka perevanemad, kelle tööandjaks on SOS Lasteküla Eesti Ühing. Perevanemad elavad kas enda kodus või SOSi pinnal. Meie arusaamise kohaselt võiks selline töötamise vorm Rumeenia t puudutava Euroopa Kohtu lahendi nr C-147/17 põhjal sobituda tööaja direktiivi artikli 17 lõike 1 erandi alla . Samas on küsitav, kas sellise suhte puhul on tööleping kohane vorm pooltevahelise õigussuhte reguleerimiseks. Taolisel juhtumil suuresti puuduvad töölepingule omased tunnused, mis on ka põhjus, miks Euroopa Kohus pidas lubatavaks välistada töötegijad tööaja direktiivi kohaldumisalast. Lisaks peame vajalikuks märkida, et oma kodus töötav perevanem võib ise otsustada, kas ta soovib kasutada abilist, ja kui ta seda teeb, siis tasustab perevanem abilist vastavalt abilisega kokkulepitule ise pere eelarvest (enda tasu arvel) . See põhimõte erineb oluliselt töölepingulistest suhetest, mille puhul üldjuhul täidab töötaja oma kohustusi isiklikult. Ühtlasi ei võimalda töölepingu seadus kokkulepet, et vähem töötamisel katab töötaja tasu arvel sellega seonduvaid kulusid. Praeguses olukorras on teenuseosuta jatele lisandunud põhjendamatut lisatööd perevanemate ravikindlustuse jälgi misel ja töötajatele selle toimimise selgitamisel . Samuti on teenuseosutajatele lisandunud kulusid (isikliku sõiduauto ja päevarahade maksustamine erisoodustusmaksudega, minimaalse sotsiaalmaksu mittehüvitamine riigi poolt). Teenuseosutajale lisatöö ja kulude lisandumist ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks, mis soodustaks perevanema süsteemi hoidmist ja laialdasemat kasutuselevõttu. Meie hinna n gul on eriseaduste täiendamine erisustega, millega tagatakse perevanema lepingu kui käsunduslepingu alusel töötavatele isikutele ja nende tööandjateks olevatele teenust osutavatele asutustele samasugused garantiid ja tingimused nagu TLS-i alusel töötavatele isikutele ja nende tööandjatele üks parimaid lahendus i eesmärgi saavutamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ SOS Lasteküla Eesti Ühingu juhatuse liige Margus Oro ELNHÜ juhatuse liige Hilka Raba (SA Perekodu juhataja) Saatja: SOS Lasteküla <[email protected]> Saadetud: 05.12.2019 15:22 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Manused: Arvamus VTK kohta.asice Lugupeetud minister Esitame Teile Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse ning SOS Lasteküla Eesti Ühingu arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Lugupidamisega SOS Lasteküla Eesti Ühingu juhatuse liige Margus Oro ELNHÜ juhatuse liige Hilka Raba (SA Perekodu juhataja)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel