dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE)

Sotsiaalministeerium · 4. detsember 2019
Viit
1.2-3/2953-1
Registreeritud
4. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2019

Failid

  • 📎1-1-14-115-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_115_SE_kohta.asice2740 KB
  • 📎19-01741-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÖU Psuhhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus PsuKhiaatrilise abi seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 3 loige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(2) Piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda teadval nöusolekul voi seadusliku esindaja nöusolekul vastavalt völaöigusseaduse § 766 löikele 4."; 2) paragrahvi 3 täiendatakse löigetega 21 ja 22 järgmises sönastuses: "(21) Kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus völaöigusseaduse § 766 löikes 4 sätestatud juhul möjuvatel pöhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat voi kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus piiratud teovöimega isiku huvidega, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psuhhiaatrilise abi andmisel isiku enda nöusolekust. (22) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud informeerima piiratud teovöimega isikut seadusliku esindaja voi muu tema poolt usaldatud täisealise teovöimelise isiku kaasamise olulisusest.";". 3) paragrahvi § 3 löike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Heim Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 03.12.2019. a. "-A Indrek Riigikogu Kantselei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Kuupäev_j2<£-^-^/^ V,. /.///^-//j- l Seletuskiri Psiihhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eelnöuga muudetakse psuhhiaatrilise abi seadus (edaspidi PsAS ) sätteid, mis reguleerivad alaealisele ehk piiratud teovöimega isikule psuhhiaatrilise abi andmist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole alla l 8-aastasel noorel vöimalik saada psuhhiaatrilist abi enne, kui tema vanem voi seaduslik esindaja selleks nöusoleku annab. Aärmiseljuhul saab selle asemel taotleda kohtu luba, kuid see vötab aega. Raviga viivitamine vöib aga kaasa tuua haiguse suvenemise ning hilinenud ravi ei pruugi enam olla sama tulemuslik. Seega seaduses sätestatu takistab pöhjendamatult kaalutlusvöimelisele alaealisele psuhhiaatrilise abi andmist, piirates alaealise enesemääramisöigust (PS § 19 Ig l) ja alaealise öigust saada kvaliteetset arstiabi ebamöistliku viivituseta(PS§281gl). Öiguskantsler pöördus 3. juulil 2019-aastal sotsiaalministri poole ettepanekuga1 muuta PsAS § 3 löiget 2 osas, mis ei voimalaa anda piisavalt kupseleja kaalutlusvöimelisele alla 18-aastasele noorele psuhhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nöusoleku voi kohtu loata. Öiguskantsler palus kaaluda PsAS §-i 3 muutmist selliselt, et piisavalt kupsel ja kaalutlusvöimelisel alla 18- aastastel noorel endal oleks öigus anda teavitatud nöusolek psuhhiaatrilise abi saamiseks. Eelnöu vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kui mitmete tervisekusimuste puhui on seadusandja jätnud arsti hinnata, kas konkreetne laps voi noor on piisavalt kups, et oma ravi ule iseseisvalt otsustada, siis psuhhiaatrililise ravi andmisel pole seda tehtud. Völaöigusseadus sätestab (edaspidi VOS) pöhimötte, et lapspatsiendile kuuluvaa patsiendiöigused niivörd, kuivörd ta on vöimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (VOS § 766 löige 4). Sarnaselt on see reguleeritud ka mitmes teises Euroopa riigis, näiteks Austrias, Saksamaal, Belgias ja Rootsis. Kui tervishoiutöötaja hinnangul on laps kaalutlusvöimeline, annab raviks voi protseduuri tegemiseks nöusoleku laps. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat otsust. See reegel kehtib mitmete tervisekusimuste puhui - olgu selleks vaktsineerimine, hambaravija reproduktiivtervise, sh abordiga seotud otsused. Erandiks on aga laste psuhhiaatriline ravi, mille puhui seadus nöuab, et peale lapse nöusoleku on alati vaja ka vanema nöusolekut.2 Seega seadus ei voimalaa praegu anda alaealisele vanema nöusolekuta psuhhiaatrilist abi. Oiguskantsler on röhutanud, et kuigi uldjuhul tulekski psuhhiaatrilise abi saamiseks vanemad kaasata, esineb erandeid, mil see ei ole vöimalik (lapsevanem on näiteks söitnud välismaale) voi see ei ole lapse huvides (laps on näiteks perevägivalla ohver). Neil juhtudel ei saa tänast öigusruumi arvestades öigeaegselt aidata depressiooni, söömishäire voi söltuvuse käes kannatavat 17-aastast noort, kes on abi saamiseks ise psuhhiaatri poole pöördunud, kelle abivajadus on meditsiiniliselt pöhjendatud ja kes on psuhhiaatri hinnangul lhttps://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field document2/Alaealise%20n%C3%B5usolek%2 ODS%C3%BChhiaatriliseks%20raviks.Ddf z https://www.oiguskantsler.ee/vlevaade2019/lapsed-ia-noored#i4 2 nöusoleku andmiseks piisavalt kups. Seega Eesti öigusruumis valitseb praegu laste tervisega seotud kusimustes vastuolu. Käesoleva eelnöu kohaselt tuleks alaealisele psuhhiaatrilise abi andmisel lähtuda völaöigusseadusest. VÖS § 766 löike 4 järgi osutatakse piiratud teovöimega patsiendile tervishoiuteenust patsiendi teavitatud nöusoleku alusel niivörd, kuivörd patsient on voimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Seega ei ole alaealise öigus anda teavitatud nöusolek seatud söltuvusse konkreetsest vanusepiirist, vaid lähtutakse alaealise kaalutlusvöimest. Lapse kaalutlusvöimet hindab tervishoiutöötaja. Kui laps on kaalutlusvöimeline, annab raviks voi protseduuri tegemiseks nöusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvöimeline, annab raviks voi protseduuri tegemiseks nöusoleku lapse seaduslik esindaja. Kaalutlusvoimelisuse eelduseks on see, et lapse moistab oma haiguse olemust, vöimalikke ravivalikuid ning neist keeldumise tagajärgi. Ka siis, kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvöimeline, tuleb ta kaasata otsustamisse ja amteludesse nil palju kui vöimalik 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Eelnöu punktiga l muudetakse PsAS § 3 löiget 2, millega sätestatakse, et piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda nöusolekul voi seadusliku esindaja nöusolekul vastavalt völaöigusseaduse § 766 löikele 4. Ehk psuKhiaatrilise abi andmisel tuleb edaspidi lähtuda VOS §-s 766 kehtestatud regulatsioonist. Käesoleva muudatusega sätestatakse, et piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda teavitatud nöusolekul niivörd, kuivörd ta on vöimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Tervishoiutöötaja on kohustatud hindama, kas alaealine on piisavalt vastutustundeline, et anda teavitatud nöusolek psuhhiaatrilise abi saamiseks. Kui piiratud teovöimega isik on vöimeline andma oma teavitatud nöusoleku, siis pole pöhjendatud täiendavalt nouda seadusliku esindaja nöusolekut. Tervishoiutöötaja kohustus on ilmutada piiratud teovöimega isiku suhtes enlist hoolsust patsiendi arusaamis- ja otsustusvöime osas ning vajaduse korral tegema köik endast aleneva, et isik kaasaks otsuse tegemisele ka oma seadusliku esindaja. Kui piiratud teovöimega isik soovib seaduslikku esindajat kaasata ja seadusliku esindaja otsus on isiku huvisid arvestav, siis vo ib tervishoiutöötaja isikule psuhhiaatrilist abi osutada ka seadusliku esindaja nöusolekul. Enamasti tulevadki praktikas lapsed psuhhiaatri vastuvötule koos vanemaga. Sellisel juhul hindab psuKhiaater ravi vajadust ning laps ja vanem annavad raviks nöusoleku iihiselt. Oha sagedamini pöörduvad aga teismelised noored psuhhiaatri poole uksi, vanemaid kaasamata. Selliseidjuhtumeid tuleb ainuuksi Pöhja-Eesti Regionaalhaiglas ette iga kuu.4 Eelnöu punktiga 2 täiendatakse PsAS § 3 löigetega 21 ja 22, millega sätestatakse, et kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus völaoigusseaduse § 766 löikes 4 sätestatudjuhul möjuvatel pöhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat voi kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus piiratud teovöimega isiku huvidega, lähtub tervishoiutöötaja psuhhiaatrilist abi andmisel isiku enda nöusolekust. Samuti on tervishoiutöötaja on kohustatud informeerima piiratud teovöimega isikut seadusliku esindaja voi muu tema poolt usaldatud täisealise teovöimelise isiku kaasamise 3 ihttps://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Alaealise%20n%C3%B5usolek%20ps%C3% BChhiaatriliseks%20raviks.pdf 4https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field document2/Alaealise%20n%C3%B5usolek%2 ODS%C3%BChhiaatriliseks%20raviks.Ddf 3 olulisusest. PsAS § 3 loikega 21täpsustakse VÖS § 766 löikes 4 sätestatud piiratud teovöimega isiku nöusoleku regulatsiooni. PsAS § 3 loikega 22 eesmärk on austada piiratud teovöimega isiku öigust autonoomiale, mis ei kohusta piiratud teovöimega isikut kedagi kaasama otsustamaks psuhhiaatrilist abi saamise ule, vaid kohustab tervishoiutöötajat informeerima piiratud teovöimega isikut sellest, et seadusliku esindaja voi muu tema poolt usaldatud täisealise teovöimelise isiku kaasamise otsuse tegemisse vöib aidata piiratud teovöimega isikul lahendada psuhhiaatrilist abi saamise otsuse tegemisega seonduvaid kusimusi. Seadusliku esindaja voi muu tema poolt usaldatud täisealise teovöimelise isiku kaasamise eesmärk on olla isikule toeks, teda nöustada ning vältida kolmandatest isikutest lähtuvat möjutamist. Samas on see piiratud teovöimega isiku vabatahtlik otsus. Alaealisele isikule peab olema tagatud ka privaatsus. Igauhel on öigus nouda, et teavet tema tervise kohta käsitletaks eraelu puutumatuse pöhimötet järgides. Arsti ja patsiendi suhetes on privaatsusel eriline tähendus lähtuvalt tervishoiuteenuse osutamise konfidentsiaalsuse pöhimöttest. Kui alaealisele osutatakse tervishoiuteenust tema teavitatud nöusolekul, siis kehtib patsiendi usalduse kaitse ka tema seadusliku esindaja kohta, nii et seaduslikul esindajal ei ole alati öigust saada arstilt teavet lapsele tervishoiuteenuse osutamise kohta. Seega kaasatakse seaduslik esindaja voi muu täisealine teovöimeline isik raviprotsessi enamasti alaealise enda soovil. VÖS § 768 löige 2 lubab saladuse hoidmise kohustusest möistlikult ka körvale kalduda, kui vastasel korral vöiks patsient oluliselt kahjustada ennast voi teisi inimesi. Seega on töenäoline, et kaalutlusvöimelised alaealised kasutavad vöimalust hoida psuhhiaatrilise abi saamist vanema eest saladuses uksnes erandlikes olukordades: eelköige siis, kui laps on perevägivalla voi väärkohtlemise ohver voi kui vanemal endal on vaimse tervise probleemia, mistöttu ei oleks vanema kaasamine lapse parimates huvides. Näiteks igal aastal tuleb ette kajuhtumeid, kus lapse vanemad voi uks vanematest on kategooriliselt psuhhiaatriliseabi vastu, hoolimata sellest, et noor ise soovib abi saada ja psuhhiaatri hinnangul on ravi meditsiiniliselt pöhjendatud.5 Olukorras, kus seaduslik esindaja kaasatakseja ta annab nöusoleku voi keeldub sellest, siis on tervishoiuteenuse osutaja kohustus hinnata, mis on patsiendi huvides j a kui seadusliku esindaja otsus ilmselt kahjustab alaealise huve (nt seaduslik esindaja keeldub nöusolekust), siis ei tohi sedajärgida. VÖS § 766 löikest 4 tulenevalt on seadusliku esindaja otsuse eiramine sellistel juhtudel tervishoiuteenuse osutaja kohustus, mille ta peab täitma iseseisvalt, arvestades alaealise huve. Samas seadusliku esindaja otsuse eiramiseks ei ole vaja seadusliku esindaja vanemlikke öigusi piirata voi neid ära vötta. Sellistel juhtudel on tervishoiutöötaja kohustatud informeerima alaealist tema poolt usaldatud muu isiku kaasamise olulisusest. Oluline on see, et psuhhiaatrilise abi saamise otsus toimub sellisel juhul piiratud teovöimega isiku enda teavitatud nöusolekul, mitte kolmanda isiku nöusolekul. Kaasatav isik vöib olla vanavanem, täisealine öde voi vend, muu sugulane, sotsiaaltöötaja voi muu lähedane täisealine teovöimeline isik. Eelnöu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PsAS § 3 löike 3 teine lause. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnou vastavus Euroopa Liidu oigusele 5https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field document2/Alaealise%20n%C3%B5usolek%2 ODS%C3%BChhiaatriliseks%20raviks.Ddf 4 Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse mojud Seaduse vastuvötmine aitab kaasa sellele, et kaalutlusvöimelised alaealised saavaa öiguse oma nöusolekul saada psuhhiaatrilist ravi. Varajane ja öigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa töhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Seadus jöustub kumnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 03.12.2019.a. u Indrek^Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 5 EELNÕU Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus Psühhiaatrilise abi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda teadval nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4.”; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: ”(2 1 ) Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatud juhul mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat või kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus piiratud teovõimega isiku huvidega, lähtub tervishoi u teenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. (2 2 ) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud informeerima piiratud teovõimega isikut seadusliku esindaja või muu tema poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise olulisusest.”; “. 3) paragrahvi § 3 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 03 .12.2019. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse p sühhiaatrilise abi seadus e (edaspidi PsAS ) sätteid, mis reguleerivad piiratud teovõimega isiku le psühhiaatrilise abi andmist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole alla 18-aastasel noorel võimalik saada psühhiaatrilist abi enne, kui tema vanem või seaduslik esindaja selleks nõusoleku annab . Äärmisel juhul saab selle asemel taotleda kohtu luba, kuid see võtab aega. Raviga viivitamine võib aga kaasa tuua haiguse süvenemise ning hilinenud ravi ei pruugi enam olla sama tulemuslik. Seega s eaduses sätestatu takistab põhjendamatult kaalutlusvõimelisele alaealisele psühhiaatrilise abi andmist, piirates ala ealise enesemääramisõigust (PS § 19 lg 1) ja alaealise õigust saada kvaliteetset arstia bi ebamõistliku viivituseta (PS § 28 lg 1) . Õiguskantsler pöördus 3. juulil 2019.aastal sotsiaalministri poole ettepa nekuga muu ta PsAS § 3 lõiget 2 osas, mis ei võimalda anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele psühhiaat rilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusoleku või kohtu loata. Õiguskantsler palus kaaluda PsAS §-i 3 muutmist selliselt, et piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alla 18- aastastel noorel endal oleks õigus anda teavitatud nõusolek psühhi aatrilise abi saamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kui mitmete terviseküsimuste puhul on s eadusandja jätnud arsti hinnata, kas konkreetne laps või noor on piisavalt küps, et oma ravi üle iseseisvalt otsustada, siis psühhiaatrililise ravi andmisel pole seda tehtud. Võlaõigusseadus sätestab (edaspidi VÕS) põhimõtte, et lapspatsiendile kuuluvad patsiendiõigused niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (VÕS § 766 lõige 4 ) . Sarnaselt on see reguleeritud ka mitmes teises Euroopa riigis, näiteks Austrias, Saksamaal, Belgias ja Rootsis. Kui tervishoiutöötaja hinnangul on laps kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku laps. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puudutavat o tsust. See reegel kehtib mitmete tervis eküsimuste puhul – olgu selleks va ktsineerimin e, hambaravi ja reproduktiivtervis e, sh abordiga seotud otsused . Erandiks on aga laste psühhiaatriline ravi, mille puhul seadus nõuab, et peale lapse nõusoleku on alati vaja ka vanema nõusolekut. Seega s eadus ei võimalda praegu anda alaealisele vanema nõusolekuta psühhiaatrilist abi. Õiguskantsler on rõhutanud, et kuigi üldjuhul tulekski psühhiaatrilise abi saamiseks vanemad kaasata, esineb erandeid, mil see ei ole võimalik (lapsevanem on näiteks sõitnud välismaale) või see ei ole lapse huvides (laps on näiteks perevägivalla ohver). Neil juhtudel ei saa tänast õigusruumi arvestades õigeaegselt aidata depressiooni, söömishäire või sõltuvuse käes kannatavat 17-aastast noort, kes on abi saamiseks ise psühhiaatri poole pöördunud, kelle abivajadus on meditsiiniliselt põhjendatud ja kes on psühhiaatri hinnangul nõusoleku andmiseks piisavalt küps. Seega Eesti õigusruumis valitseb praegu laste tervisega seotud küsimustes vastuolu. Käesoleva eelnõu kohaselt tuleks alaealisele psühhiaatrilise abi and misel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 766 lõike 4 järgi osutatakse piiratud teovõimega patsiendile tervish oiuteenust patsiendi teavitatud nõusoleku alusel niivõrd, kuivõrd patsient on võimeline poolt- ja v astuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Seega ei ole alaealise õigus anda teavitatud nõusolek seatud sõltuvusse konkreetsest vanusepiirist, vaid lähtutakse alaealise kaalutlusvõimest. Lapse kaalutlusvõimet hindab tervishoiutöötaja . Kui laps on kaalutlusvõimeline, annab raviks või protseduuri tegemiseks nõusoleku tema ise. Sellisel juhul ei saa vanem teha lapse eest tema tervist ja ravi puu dutavat otsust. Kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, annab ra viks või protseduuri tegemiseks nõus oleku lapse seaduslik esindaja. Kaalutlusvõimelisuse eelduseks on see, et lapse mõistab oma haiguse olemust, võimalikke ravivalikuid ning neist keeldumise tagajärgi. Ka siis, kui laps ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline, tuleb ta kaasata otsustamisse ja aruteludesse nii palju kui võimalik 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse PsAS § 3 lõiget 2, millega sätestatak se, et p iiratud teovõimega isikule antakse psühh iaatrilist abi tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võl aõigusseaduse § 766 lõikele 4. Ehk psühhiaatrilise abi andmisel tuleb edaspidi lähtuda VÕS §-s 766 kehtestatud regulatsioonist. Käesoleva muudatusega sätestatakse, et piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda teavitatud nõusolekul niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Tervishoiutöötaja on kohustatud hindama , kas alaealine on piisavalt vastutustundeline, et anda teavitatud nõusolek psühhiaatrilise abi saamiseks. Kui piiratud teovõimega isik on võimeline andma oma teavitatud nõusoleku, siis pole põhjendatud täiendavalt nõuda seadusliku esindaja nõusolekut. Tervishoiutöötaja kohustus on ilmutada piiratud teovõimega isiku suhtes erilist hoolsust patsiendi arusaamis- ja otsustusvõime osas ning vajaduse korral tegema kõik endast oleneva, et isik kaasaks otsuse tegemisele ka oma seadusliku esindaja. Kui piiratud teovõimega isik soovib seaduslikku esindajat kaasata ja seadusliku esindaja otsus on isiku huvisid arvestav, siis võib tervishoiutöötaja isikule psühhiaatrilist abi osutada ka seadusliku esindaja nõusolekul. Enamasti tulevadki praktikas lapsed psühhiaatri vastuvõtule koos vanemaga. Se llisel juhul hindab psühhiaater ravi vajadust ning laps ja vanem annavad raviks nõusoleku üh iselt. Üha sagedamini pöörduvad aga teismelised noored psühhiaatri poole üksi, vanemaid kaasa mata. Selliseid juhtumeid tuleb ainuüksi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ette iga kuu. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PsAS § 3 lõigetega 2 1 ja 2 2 , millega sätestatakse , et k ui piiratud teovõimega isik ei ole nõus võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatud juhul mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat või kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus piiratud teovõimega isiku huvidega, lähtub tervishoiutöötaja psühhiaatrilist abi a ndmisel isiku enda nõusolekust. Samuti on t ervishoiutöötaja on kohustatud informeerima piiratud teovõimega isikut seadusliku esindaja või muu tema poolt usaldatud täisealise teovõimelise i siku kaasamise olulisusest. PsAS § 3 lõikega 2 1 täpsustakse VÕS § 766 lõikes 4 sätestatud piiratud teovõimega isiku nõusoleku regulatsiooni. PsAS § 3 lõikega 2 2 eesmärk on austada piiratud teovõimega isiku õigust autonoomiale, mis ei kohusta piiratud teovõimega isikut kedagi kaasama otsustamaks psühhiaatrilist abi saamise üle, vaid kohustab tervishoiutöötajat informeerima piiratud teovõimega isikut sellest, et seadusliku esindaja või muu tema poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise otsuse tegemisse võib aidata piiratud teovõimega isikul lahendada psühhiaatrilist abi saamise otsuse tegemisega seonduvaid küsimusi. Seadusliku esindaja või muu tema poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise eesmärk on olla isikule toeks, teda nõustada ning vältida kolmandatest isikutest lähtuvat mõjutamist. Samas on see piiratud teovõimega isiku vabatahtlik otsus. A laealisele isikule peab olema tagatud ka privaat sus. Igaühel on õigus nõuda, et teavet tema tervise kohta käsitletaks eraelu p uutumatuse põhimõtet järgides. Arsti ja patsiendi suhetes on privaatsusel eriline tähendus lähtuvalt tervishoiuteenuse osutamise konfidentsiaalsuse põhimõttest. Kui alaealisele osutatakse tervishoiuteenust tema tea vitatud nõusolekul, siis kehtib patsiendi usalduse kaitse ka tema seadusliku esindaja kohta, nii et sea duslikul esindajal ei ole alati õigust saada arstilt teavet lapsele terv ishoiuteenuse osutamise kohta. Seega kaasatakse seaduslik esindaja või muu täisealine teovõimeline isik raviprotsessi enamasti alaealise enda soovil . VÕS § 768 lõige 2 lubab saladuse hoidmise kohustusest mõistlikult ka kõrvale kalduda, kui vastasel korral võik s patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi inimesi. Seega on tõenäoline, et kaalutlusvõi melised alaealised kasutavad võimalust hoida psühhiaatrilise abi saamist vanema eest saladuses üksnes erandlikes olukordades: eelkõige siis, kui laps on perevägivalla või väärkohtlemise ohver või kui vanemal endal on vaimse tervise probleemid, mistõttu ei oleks vanema kaasamine lapse parimates huvides. Näiteks igal aastal tuleb ette ka juhtumeid, kus lapse vanemad või üks vanematest on kategooriliselt psühhiaatrilise abi vastu, hoolimata sellest, et noor ise soovib abi saada j a psühhiaatri hinnangul on ravi meditsiiniliselt põhjendatud . Olukorras, kus seaduslik esindaja kaasatakse ja ta annab nõusoleku või keeldub sellest, siis on tervishoiuteenuse osutaja kohustus hinnata, mis on patsiendi huvides ja kui seadusliku esindaja otsus ilmselt kahjustab alaealise huve (nt seaduslik esindaja keeldub nõusolekust), siis ei tohi seda järgida. VÕS § 766 lõikest 4 tulenevalt on seadusliku esindaja otsuse eiramine sellistel juhtudel tervishoiuteenuse osutaja kohustus, mille ta peab täitma iseseisvalt, arvestades alaealise huve. Samas seadusliku esindaja otsuse eiramiseks ei ole vaja seadusliku esindaja vanemlikke õigusi piirata või neid ära võtta. Sellistel juhtudel on tervishoiutöötaja kohustatud informeerima alaealist tema poolt usaldatud muu isiku kaasamise olulisusest. Oluline on see, et psühhiaatrilise abi saamise otsus toimub sellisel juhul piiratud teovõimega isiku enda teavitatud nõusolekul, mitte kolmanda isiku nõusolekul. Kaasatav isik võib olla vanavanem, täisealine õde või vend, muu sugulane, sotsiaaltöötaja või muu lähedane täisealine teovõimeline isik. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PsAS § 3 lõike 3 tein e lause. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa sellele, et kaalutlusvõimelised alaealised saavad õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi. Varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva . ___________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 03 . 12 .2019. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Vabariigi Valitsus 4.12.2019 nr 1-1/14-115/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 3. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 4.12.2019 / 1-1/14-115/1; Riigikantselei / 4.12.2019 / 2-5/19-01741 Resolutsiooni teema: Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 27.12.2019 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 19.12.2019 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 2.1.2020 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1239. Kontroll: Margit Redi Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 04.12.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1239 - Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 4.12.2019 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 27.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85e4e7df-11c7-470e-ac19-dd0a105edec2 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85e4e7df-11c7-470e-ac19-dd0a105edec2?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel