Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Hr Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie 13.11.2019. a nr 1.2-2/118-1
Meie 2.12.2019. a
Arvamus meditsiiniseadme
seaduse muutmise eelnõule
Austatud härra minister,
Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel meditsiiniseadme seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest.
Esitame eelnõule järgmised kommentaarid:
1) Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisalast, meditsiiniseadmetele kohalduvast õigusest,
mõistetest
Mõistame eelnõu ettevalmistamise keerukust. Meditsiiniseadmete näol on tegemist toodetega, mis
kuuluvad ja puutuvad samaaegselt mitme erineva valdkonna ja õigusakti reguleerimisaladesse. Seda nii
Eesti siseriikliku õiguse, Euroopa Liidu õiguse kui ka EL õigust siseriiklikult üle võtvate normide
kontekstis. Kahtlemata lisavad olukorrale probleemsust ka otsekohalduva määruse (EL) 2017/745
mitmed rakendusartiklid, üleminekusätted ning teatav ebaselgus määruse erinevate osade rakendamise
alguse ja korralduse suhtes. Keerukust tõstab veelgi määrus (EL) 2017/746, mille peatset rakendusaja
algust püütakse käesolevas eelnõus samuti arvesse võtta.
Eelnevat arvestades leiame, et seda enam oluline on siseriiklikes õigusaktides võimalikult kõrge
selgusastme saavutamine. Käesolev eelnõu vajaks sellest osas veelkord ülevaatamist ja täiendamist.
Näiteks:
- Mõistetavalt näeb eelnõu MSS § 1 lg 2 kaudu ette, et seadust ei kohaldata otsekohalduva
määruse 2017/745 reguleerimisalasse kuuluvas osas. Samas jätab seadus erinevates sätetes kehtima ka
norme, mis ilmselt satuvad euromäärusega kollisiooni. Seletuskirja kohaselt peaks nimetatud normid
kohalduma seni, kuni euromääruse rakendus- ja üleminekuajad lõppevad. Samas ei selgu eelnõust ega
seletuskirjast, missugused MSS normid missuguste euromääruse artiklite asemel ajutiselt kohalduvad
või mis osas. Eelnõu seletuskiri viitab üksnes ühele euromääruse rakendussättele (art 122), kuid
erinevaid ülemineku- ja rakendusnorme sisaldavad ka määruse art-d 120 ja 123. Muuhulgas näeb
euromäärus nähtavasti ette ka võimaluse, et üleminekuajal võivad meditsiiniseadmete käitlejad teatud
ulatuses valida, kas juhinduvad oma tegevuses uue euromääruse nõuetest või jätkavad tegutsemist
varasema reeglistiku kohaselt (vt nt määruse art 122 lg 4).
- MSS § 2 lg 1 näeb edaspidi ette, et meditsiiniseadmete käitlemisele kohaldatakse ka toote
nõuetele vastavuse seadust, arvestades MSS-is ja määruses 2017/745 sätestatud erisusi. Toote nõuetele
vastavuse seadus viitab omakorda ise mitmetele õigusaktidele, sh EL tasandi aktidele. Määrus 2017/745
on mahult äärmiselt pikk (kokku 175 lehekülge ELT-s). Ka määrus 2017/745 viitab paljudele
erinevatele õigusaktidele. Seesuguse normistiku mahu juures, arvestades ka eelmises punktis nimetatut,
puudub kindlus selles, mis õigus ja mis osas meditsiiniseadmetele kohalduma peaks.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
- MSS § 3 näeb ette, et MSS-is kasutatakse mõisteid määruse 2017/745 tähenduses, arvestades
MSS-is sätestatud erisusi. Meie hinnangul jäävad selle normi otstarbekus ja õigusselgus küsitavaks.
Arvestades asjaolu, et valdavas osas reguleerib MSS edaspidi in vitro diagnostikameditsiini-
seadmetega seonduvat, mis jääb väljapoole määruse 2017/745 reguleerimisala ning kuulub hoopis
määruse 2017/746 valdkonda, ning et määrus 2017/746 sätestab ise ammendavalt oma mõisted, siis
tõusetub küsimus, miks kohaldada in vitro meditsiiniseadmete osas mõisteid õigusaktist, mis seda liiki
seadmeid tegelikult ei käsitle.
- Küsimusi tekib ka MSS §-de 20 ja 21 edasine kohaldamine meditsiiniseadmetele. Sätete
sõnastuse kohaselt kuuluks need kohaldamisele meditsiiniseadmele kliinilise hinnangu andmisel ning
seadme kliinilise uuringu korral. Samas viitavad sätted kliinilise hinnangu ning uuringu eesmärkide ja
sisu osas MSS §-le 17, mida kohaldatakse edaspidi üksnes in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele.
Õigusselguse huvides peaks sätte sõnastusest üheselt selguma, mis osas see eri liiki meditsiiniseadmete
suhtes edaspidi kohaldub.
Meie hinnangul tuleks eelnõu ja kindlasti seletuskirja nii õigusselguse kui seadusemuudatuse
rakendatavuse huvides täiendada viisil, et oleks üheselt selge, missugused õigusaktid, missuguses osas
ja mis ajast arvates meditsiiniseadmete valdkonda ning erinevat liiki meditsiiniseadmeid Eestis
reguleerivad. Kuigi sisult ajutise kehtivusega norme näeb eelnõu ette ka MSS põhiosas, siis tuleks
selguse huvides siiski kaaluda nende koondamist MSS rakendussättesse, milles lisaks normi sisulisele
regulatsioonile nähakse ette ka selle kehtivuse ja/või rakendamise lõpp koos asjakohased tingimustega.
Seletuskirja vastavates selgitustes tuleks põhjalikult avada, missuguseid euromääruse norme nimetatud
MSS sätted (ajutiselt) asendavad. Arvestades, et eelnõu koostajate sooviks on teatud osas ja ajaks
kehtestada (jätta kehtima) ka määrusest 2017/745 ja 2017/746 erinevaid siseriiklikke norme ja mõisteid,
siis tundub vajalik täiendada seletuskirja kõiki asjakohaseid õigusakte, normistikku ja mõisteid hõlmava
võrdlusega (vajadusel võrdlustabelitega). Sellest ülevaatest peaks nähtuma, mis mõisted ja normid mis
ulatuses ja mis ajast või ajani meditsiiniseadmete suhtes kohaldamise kuuluvad. Eelnõu tuleks täiendada
vähemalt erinevate õigusaktide kohaldamist piiritlevate täpsustavate viidete või sisuliste
kriteeriumitega. Seletuskirjas tuleks kohaldamisala küsimused samuti sisuliselt avada.
Ühtlasi palume seletuskirja täiendada selles osas, et kas määruse 2017/745 täies ulatuses rakendumisel
on kavas MSS täiendav muutmine. Samuti selgitustega sellest, kas määruse 2017/746 rakendamiseks
kavandatakse MSS-i uued muudatused (ning millal?)?
2) Terviseameti pädevusest
Eelnõu § 1 p 8 sätestab MSS §-s 141 Terviseameti pädevuse määruses 2017/745 sätestatud toimingute
tegijana ja haldusaktide andjana. Samas teeb säte pädevusest ka erisuse öeldes, et pädevust ei ole, kui
MSS ise või selle alusel antud aktid sätestavad teisti. Ei eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, missuguses
osas soovitakse Terviseameti pädevust piirata ning kes oleks neil juhtudel pädevaks asutuseks.
Teeme ka siinjuures ettepaneku täiendada eelnõu Terviseameti pädevust piiritlevate täpsustavate
kriteeriumite või viidetega. Seletuskirjas tuleks pädevuse küsimused samuti sisuliselt avada.
3) Terviseameti ja Ravimiameti tasulistest teenustest
Eelnõu § 1 p 9 kohaselt antakse MSS §-s 151 Terviseametile ja Ravimiametile õigus „osutada oma
põhitegevusega seotud meditsiiniseadmete ohutust tagavaid tasulisi teenuseid“. Terviseameti tasu
ülemmäär ühe teenuse eest võib olla kuni 15 000, Ravimiametil kuni 20 000 eurot. Teenuste loetelu ja
tasumäärade kehtestamine volitatakse sotsiaalministrile.
Kahjuks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, missuguseid konkreetseid teenuseid ametid antud sätte
alusel osutama võiksid hakata. Ka seletuskirjale lisatud määruse kavand on selles osas tühi.
Ravimiameti teenuste tasumäärade osas selgitatakse üksnes, et määrade kehtestamisel on lähtutud
ravimiseaduses sätetatud müügiloa taotluse hindamise analoogiast. Seesugusel kujul jäävad
põhjendused kahjuks ebaselgeks. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks on riik üldse otsustamas tasuliste
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
teenuse kasuks. Üksnes põhjendus, et EL õigusakt sellist võimalust ei keela, ei saa olla piisavaks
põhjenduseks selle rakendamiseks Eestis.
Mõistetamatuks jäävad ka kaalutlused, millest lähtudes nimetatakse meditsiiniseadme ohutust tagava
teenuse osutamise taotlemisel Ravimiameti tasuna 6 000 eurot (seletuskirjas viidatud RavS § 67 lg 1
erialase hindamise tasud Ravimiametile on vahemikus 190 – 1 275 eurot).
Leiame, et kavandatud kujul jääb norm ebaselgeks. Seaduse tasandil tuleks vähemalt sätestada sisulised
kriteeriumid, mis täpsemalt piiritleks uute teenuste sisu ja ulatuse. Seletuskirja saaks täiendada
põhjalikuma näidisloeteluga uutest teenustest ning selgitustega selle kohta, miks on Eestis vajalik nende
osutamine just tasuliste teenustena.
Täname veelkord eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 02.12.2019 12:12
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Madis Tõns <
[email protected]>
Teema: ERHL arvamus meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõule
Manused: ERHL arvamus MSS muutmise eelnõu - 2.12.2019. a.asice
Tere,
Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse MSS muutmise eelnõule. Tänan eelnõu
kommenteerimiseks saatmise eest!
Lugupidamisega
Teet Torgo
ERHL
From: <
[email protected]>
Date: Wednesday, 13 November 2019 at 11:19
To: MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda <
[email protected]>, MTÜ Ravimitootjate Liit
<
[email protected]>, MTÜ Eesti Ravimihulgimüüjate Liit <
[email protected]>, MTÜ M-Ring
<
[email protected]>, Eesti Haiglate Liit <
[email protected]>, Eesti Ringmajandusettevõtete
Liit <
[email protected]>, Eesti Patsientide Liit <
[email protected]>
Subject: Meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse
avaldamiseks.
Pealkiri: Meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu
Registreerimise kuupäev: 13.11.2019
Registreerimise number: 1.2-2/118-1
Tagasisidet ootame 26. novembriks 2019. a. e-posti aadressile
[email protected] või
läbi DVK.
Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f17288c6-dfb1-47c3-
aa44-4e13c6b34aab
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee