SOTSIAALMINISTEERIUMI ETTEPANEKUD EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDULE
2021.AASTA RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTEKS
Sotsiaalministeeriumi eesmärk eelarveläbirääkimistes Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on leppida
kokku tegevustes, mis aitaksid riigil ja kohalikel omavalitsustel ühiselt jõuda olukorrani, kus inimesele
pakutakse teenuseid ja muud tuge tema kodu lähedal ning võttes arvesse tema tegelikke vajadusi.
Samuti soovime, et kohalikul tasandil oleksid kättesaadavad tõenduspõhised terviseriske ennetavad ja
vähendavad programmid ning teenused.
Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks
toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava
rahastusega riigieelarvest1. Riik koostöös kohalike omavalitsustega on algatanud arutelu tulubaasi
suurendamisest ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele
omavalitsustele2.
Sotsiaalpoliitika ja rahvastiku tervist toetava poliitika edukamaks elluviimiseks näeme, et kohalike
omavalitsuste roll ja vastutus inimeste toetamisel ja elukeskkonna kujundamisel tervist ja heaolu
soosivaks kasvab. Soovitud tulemuse saavutamiseks peaksid kohalike omavalitsuste esmased
ülesanded olema:
1) Korrigeerida teenuste osutamise kordasid, et siduda teenuste ja muu abi saamine lahti puude
nõudest ning asendada see abivajaduse hindamisega.
2) Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos
tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist.
3) Toetada perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemist.
4) Võtta suurem vastutus rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendada kohalike
omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel.
5) Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud
inimestega (st töös kannatanutega ja vägivalla toimepanijatega).
6) Suunata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.
7) Suunata senisest enam tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele kohalikul tasandil ja
kaasata vanemaealisi kohaliku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse.
1
Riigieelarvest on rahastatud näiteks 2018-2019. aastal hoolduskoordinatsiooni pilootprojekti, dementsusega inimestele
hooldekodude kohtade loomist ja ümberkujundamist ja Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusi.
2 Kohalikele omavalitustele täiendavate ülesannete andmise võimalust arutati Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade
Liidu läbirääkimiste koosolekul 30.10.2019. Sotsiaalministeerium ja kohalikud omavalitsused leppisid kokku jätkata tööd
suunal, et kujundada kohalikest omavalitsustest esmane kontaktpunkt abivajajatele. Lepiti kokku, et edasised tegevused ja
arengusuunad räägitakse detailsemalt eraldi läbi.
SELGITUSED ETTEPANEKUTE JUURDE
Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund
lihtsustada abi andmise korraldust. Mõistlik on, et inimene pöördub abi saamiseks kõigepealt kohaliku
omavalitsuse poole, kes viib läbi esmase abivajaduse hindamise, korraldab vastavalt teenuste ja muu
abi osutamist ning vajadusel suunab inimese Sotsiaalkindlustusametisse puuet taotlema. Toetuste ja
teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi üle elukaare, eelkõige tuleb
pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukorda, kus
inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu
üleminekul, tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). Mitmetes kohalikes omavalitustes
kehtestatud nõue, et teenuste ja muu abi saamiseks peab inimesele olema määratud puue, ei ole
kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise
tingimuseks. Põhimõtet, et kohalikud omavalitsused ei tohi kehtestada sotsiaalhoolekande seadust
kitsendavaid nõudeid kinnitab ka 9.12.2019 Riigikohtu lahend Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist
reguleerivate õigusaktide kohta3.
Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on suured ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse arv on viimastel aastatel kasvanud, ei suuda
paljud omavalitsused pakkuda minimaalset nõutud hulka teenuseid. Kuna kohalike omavalitsuste
omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta
jooksul stabiilselt vähenenud (vt joonis 1 ja 2) ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud
alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused
investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades
teenuseid.
Joonis 1. KOV omapanus sotsiaalsesse kaitsesse 2007-2017 ning muutus erinevate stsenaariumide
korral 2018-2022
KOV panus osakaaluna nende maksutuludest ja tasandusfondist (parem skaala)
KOV panus sotsiaalsesse kaitsesse omavahendite arvelt (mln eurot)
KOV panus, kui osakaal püsiks 2007.a tasemel (mln eurot)
KOV panus inflatsioonilise kasvuga (mln eurot)
140 12,0%
120
10,0%
100
8,0%
80
6,0%
60
4,0%
40
20 2,0%
0 0,0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
3
Riigikohtu 9.12.2019 lahend nr 5-18-7 „Narva Linnavolikogu määruste ja õigustloova akti andmata jätmise
põhiseaduslikkuse kontroll“ on kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-18-7/8
2
Allikas: Rahandusministeerium
Joonis 2. KOV omapanus sotsiaalsesse kaitsesse (mln eurot ning osakaaluna maksutuludest ja
tasandusfondist), 2004-2018
Allikas: Rahandusministeerium
Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel omavalitsustel senisest enam
investeerida kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, päevahoid
päevakeskustes) pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas omavalitsuses (vt joonis
3 ja 4 ning tabel 1).
Joonis 3. Sotsiaalteenuste pakkumine ja tegelik vajadus
Allikas: Sotsiaalministeerium
3
Tabel 1. Iseseisvat elamist kodus toetavate teenuste (koduteenus, päevahoiuteenus päevakeskuses,
isikliku abistaja teenus ja tugiisikuteenus) ning ööpäevaringse üldhooldusteenuse kasutajad sihtgrupi
lõikes aastatel 2015-2018 ning prognoos aastateks 2019-2023
Päevahoid Isikliku abistaja Ööpäevaringne Institut-
Koduteenused Tugisikuteenus Avahooldus
Aasta päevakeskuses teenus üldhooldus sionaalne Suhtarv
kokku
kokku
eakad puudega eakad puudega eakad puudega eakad puudega eakad puudega
2015 5 589 987 24 140 64 229 78 85 7 196 9 543 1 260 10 803 0,7
2016 5 389 894 58 190 61 234 54 145 7 025 10 139 1 306 11 445 0,6
2017 5 540 860 57 169 64 254 76 315 7 335 10 582 1 292 11 874 0,6
2018 5 881 736 75 179 71 250 28 336 7 556 11 038 1 330 12 368 0,6
2019 6 778 1 156 264 129 191 320 201 246 9 285 9 324 1 285 10 609 0,9
2020 7 083 1 179 343 135 220 365 231 300 9 856 9 371 1 272 10 643 0,9
2021 7 230 1 198 450 143 260 400 280 330 10 291 9 420 1 262 10 682 1,0
2022 7 380 1 215 580 150 310 435 330 355 10 755 9 470 1 252 10 722 1,0
2023 7 530 1 232 730 157 360 470 380 380 11 239 9 520 1 242 10 762 1,0
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonistatistika
Joonis 4. KOV korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste
suhtarv, 2015-2023 (prognoos)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet
Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe pakkumiseks ning
huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused tulemuslikumalt kasutama toetusfondist
eraldatavat raske ja sügava puudega laste tugiteenuste toetust. Laste vajadustele tuleb läheneda
terviklikult, mida toetab näiteks omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö
ning eraldatud vahendite paindlik kasutamine4.
4 Näiteks mõnikord lahendab olukorra mitme lapse toetamiseks haridusasutusse palgatud õpetaja abi, mitte personaalne
tugiisik. Samuti saab puuetega laste koolivaheaegade sisustamiseks kasutada huvitegevuse toetust.
4
Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel hooldusel viibivate
laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on erinevate laste jaoks sobivaid
hooldusperesid (vt tabel 2).
Tabel 2. Asendushooldus aastatel 2016-2018
2016 2017 2018
Kokku asendushooldusel lapsi 2 588 2 499 2 448
eestkosteperedes elavad lapsed 1 395 1 391 1 429
asenduskodus/perekodus lapsed* 1 002 948 892
hooldusperes lapsed* 191 160 127
Hooldusperede arv 138 121 98
Institutsioonis ehk asenduskodus, % 38,7% 37,9% 36,4%
Perepõhisel asendushooldusel, % 61,3% 62,1% 63,6%
Allikad: hoolekandestatistika, Sotsiaalministeerium (h-veeb, s-veeb, Sotsiaalkindlustusamet SKAIS ja STAR)
*enne 2018. aastat asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel, alates 2018. aastast asendushooldusteenusel
asenduskodus, perekodus ja hooldusperes.
Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama perepõhise
hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendushoolduse vajadused ning
tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste pakkumise. Koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud omavalitsused panustama rohkem hooldusperede
leidmisse ning nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll.
Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema
asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel.
Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järelhooldusteenust juba
noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore vajadustest
lähtuvalt ja teda kaasates.
Tervist edendavad meetmed on tõhusamad kui neid rakendada kohalikul tasandil ning lähtuvalt
konkreetse kohaliku omavalitsuse olukorrast ning vajadusest, sealjuures seades pikaajalisi
eesmärke. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu
planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike
tervisele ja heaolule. Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks olulisemaid tervisemõjureid ning
kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb
süsteemselt hinnata paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks,
et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada tõenduspõhistele ennetustegevustele, mida
viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt
omaks rolli seista rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse
inimese tervis ja turvalisus. Riiklikul tasandil tegeletakse arendustegevustega, et tuua maale
tõenduspõhiseid ennetusprogramme, neid Eesti oludele vastavaks kohandada, programmide
elluviijaid koolitada, töötatakse välja juhendeid ennetustegevuste elluviimiseks jm.
Ennetusprogrammide jõudmine inimesteni sõltub aga suuresti kohalikest omavalitsustest ning riigi
ootus on, et kohalike omavalitsuste panus laiemalt rahvatervise valdkonna tegevuste elluviimisel ning
tõenduspõhiste ennetusprogrammide pakkumisel suureneks.
5
Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahendamine vajab professionaalseid
teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate) erialaõppes pigem puudub.
2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks
sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma
vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas
meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke
omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega.
Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega peaksid kohalikud omavalitsused soolist
võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks
sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades tehakse planeeritavatele tegevustele/kuludele
soolise mõju (eel)analüüs. Poliitikate ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks
lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas
rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Samuti
peaksid kohalikud omavalitsused viima läbi oma asutuste soolise võrdõiguslikkuse auditi5, et saada
ülevaade meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse
edendamiseks kasutusele võetud meetmetest ning vaadata üle ning vajadusel korrigeerida oma
komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu.
Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid seoses eakate
elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud omavalitsused ei saa mööda
vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele inimestele senisest enam ja
oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid (ja ka tooteid) pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on
võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas
eluvaldkonnas. Vanemaealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile
võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate
nõukogude tekkimise soodustamine volikogude juurde. Samuti on asjakohane mistahes kohaliku elu
kujundamisel arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega nt hoonete ehitamisel, transpordi
korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jms. Lisaks tuleb luua võimalusi
aktiviseerivateks tegevusteks, nt huvitegevus kui vabatahtliku tegevuse arendamine aga ka
soodustused ujulate, trennide kasutamiseks jms. Tuleb mõista, et vanemaealised ei ole passiivsed
kogukonna liikmed, vaid ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada.
5 Analüüsi läbiviimisel soovitame lähtuda näiteks juhendmaterjalist „Kasu ja tasakaal“ ning selle lisast 1 (Soolise
võrdõiguslikkuse tervisenäitajad). Juhend on elektrooniliselt leitav:
www.digar.ee/arhiiv/et/download/228682&usg=AOvVaw3ten5d9sMQylnQsllZgWfn
6
Veikko Luhalaid
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected] Meie 12.12.2019 nr 4.2-3/3057-1
Ettepanekud 2021. aasta riigieelarve
läbirääkimisteks
Lugupeetud Veikko Luhalaid
Täname Eesti Linnade ja Valdade Liitu hea koostöö eest sotsiaalvaldkonna arendamisel.
Viimase aasta jooksul oleme ühiselt muutnud meie koostöö senisest sagedamaks ja
tulemuslikumaks. Lisaks tavapärastele eelarveläbirääkimistele oleme käivitanud regulaarsed
kohtumised, mis on andnud võimaluse arutada olulisi teemasid süvitsi ning kaasata
aruteludesse ka valdkonna eksperte. Näiteks detsembri alguses toimunud asendushoolduse
teemalisel arutelul esitasid oma mõtteid ja seisukohti ka asendushoolduse teenusepakkujad.
Samuti on tugevnenud meie koostöö poliitikamuudatuste, näiteks pikaajalise hoolduse
reformi ettevalmistamisel.
Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas 2021-2024. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2021. aasta
riigieelarve ning valdkondlike töörühmade ettepanekud. Need on sisendiks 2020. aasta
alguses toimuvas töö-, sotsiaal- ja tervise valdkondlikus eelarveläbirääkimiste töörühma
tööle. Peame vajalikuks, et eelarveläbirääkimised oleksid kahepoolsed. Selleks esitame teile
ka omapoolsed ettepanekud, mille suunas liikumist peame vajalikuks, et oleks tagatud meie
inimeste heaolu kasv.
Eelkõige peame vajalikuks, et kohalikud omavalitsused suurendaksid oma investeeringuid
sotsiaalsesse kaitsesse, eelisarendaksid ja pakuksid senisest enam kodus elamist
võimaldavaid teenuseid. Samuti peame jätkama ühiseid pingutusi perepõhise
asendushoolduse tagamiseks. Lisaks peame oluliseks, et kohalike omavalitsuste spetsialistid
oleksid kompetentsed pakkuma professionaalset tuge perevägivallast puudutatud inimestele
ning toimuks mõtteviisi muutus nii tervise edendamisel, soolise võrdõiguslikkuse tagamisel
kui vanusesõbraliku keskkonna kujundamisel.
Loodame jätkuvale avatud arutelule ja tulemuslikule koostööle!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lisa: Sotsiaalministeeriumi ettepanekud eelarveläbirääkimisteks.pdf
Triin Teder 6269 361
[email protected]