MINISTRI MÄÄRUS
12.12.2019 nr 66
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse
nr 14 "Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus" muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Haigekassa andmekogu
pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Andmekogusse kantakse järgmised isikule osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed:
1) raviarve number;
2) raviarve alustamise ja lõpetamise kuupäev;
3) surmakuupäev;
4) ravile saabumise liigi kood;
5) teave vältimatu arstiabi osutamise kohta;
6) esimese töövõimetuslehe number;
7) teenuse tüübi kood;
8) lepingueriala kood;
9) suunanud arsti eriala;
10) põhidiagnoosi kood (RHK 10);
11) kaasuva diagnoosi kood (RHK 10);
12) haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus;
13) haigestumise välispõhjuse kood (RHK 10);
14) selle statsionaarset raviteenust osutava haigla registrikood, kust patsient vahetult
tervishoiuteenuse osutaja juurde saabus või kuhu ta edasi suunatakse;
15) osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk;
16) tervishoiuteenuse osutamise kuupäev;
17) hambavalem;
18) vajaduse korral DMF kood;
19) piirhinnast erineva hinna rakendamise koefitsient;
20) tervishoiuteenuse summa;
21) raviarve lõpetamise põhjus;
22) raviarve kogusumma;
23) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood;
24) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja
tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
25) saatekirja number;
26) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja
retseptikeskuse pidamise põhimäärus” § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed.“;
2
2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punktis 25“ tekstiosaga „lõike 4 punktis
24“;
3) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punktis 24“ tekstiosaga „lõike 4 punktis
23“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 16. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu
pidamise põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Määrus on ette valmistatud Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. Määrusega tehakse
muudatusi Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) esitatavates raviarvetega seotud
andmekoosseisudes. Määrusega tehtavad muudatused võrreldes kehtiva tervise- ja
tööministri 16. märtsi 2019. a määrusega nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus“ (edaspidi määrus) on heaks kiidetud haigekassa nõukogu 8. novembri 2019. a
otsusega nr 28, millega tehti sotsiaalministrile ettepanek määruse muutmiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määrus on ette valimistatud haigekassas. Määruse ja seletuskirja on koostanud
finantsosakonna juhataja Riho Peek, eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Malle
Avarsoo ning juriidilise osakonna juristid Katrina Koha ja Kadri Kurvits.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139).
Määruse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele
Nisu (
[email protected], 626 9338).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusega nr 9 „Kindlustatud isikult
tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, milles muudetakse raviarvete koostamise
ja esitamise peatükki.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja neljandas
punktis.
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, v.a seotus isikuandmete
töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina
avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 5.
2. Määruse sisu
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmekoosseisu.
Haigekassas on juurutamisel raviarvete elektroonilise vastuvõtuga seotud infotehnoloogiline
lahendus. Projekti tulemusena:
1
1. Raviarvete elektroonne edastamine toimub uues e-kanalis.
2. Raviarvete vastuvõtmisel on võimalik lisada arvetele isikupõhiseid kontrolle, et maandada
võimalikke pettuseriske.
3. Raviarvete edastamise hetkel toimub automaatne lepingu jälgimise kontroll.
4. Partnerid saavad lahenduse kaudu info oma lepingu täitmise kohta.
5. Partneritega seotud lepinguhaldus (ravi rahastamise lepingute või nende lisade muutmine)
toimub uue lahenduse kaudu.
6. Paraneb andmekvaliteet ning tekivad uued võimalused juhtimisaruandluseks ja
statistikaks.
Peamised muudatused on järgmised:
Põhieriala valik asendub uues formaadis ravi rahastamise lepingus kokku lepitud erialaga,
seega lisandub uue andmeväljana lepingueriala kood.
Ravi rahastamise lepingu rahalistes lisades lepitakse kokku kindlustatud isikutelt
haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa lepinguerialati (alus RaKS § 37
punkt 2). Varem märkis tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) raviarvele põhieriala
koodi vastavalt sõlmitud ravi rahastamise lepingule. Ravi rahastamise lepingu lisa 10
tabelis 1 on esitatud vastavus raviarvele märgitava põhieriala koodi ning rahalises lisas
kokku lepitud lepingueriala vahel. Uue raviarvete formaadi ja edastamise kanali
loomisega loobuti põhieriala koodi kui vahekodeeringu kasutamisest. TTO märgib
raviarvele kohe lepingueriala koodi lähtuvalt sõlmitud ravi rahastamise lepingust.
Küsitakse esimese ravijuhuga seotud töövõimetuslehe (TVL) koodi, kuna esmase
töövõimetuslehe kood ei pruugi olla adekvaatne (leht ei pruugi olla sama raviarsti või
TTO koostatud). Esimese seotud töövõimetuslehe järgi saab haigekassa teada
konkreetse töövõimetuse juhtumi, millega raviarve seotud on. Kehtiva korra järgi ei ole
lubatud tarkvaraliselt sama diagnoosiga teha järjestikuseid eraldiseisvaid haiguslehti, st
järjestikused lehed peavad olema seotud.
Ravile saabumise ja ravilt lahkumise tunnuse loendid ühtlustatakse tervise infosüsteemis
kasutusel olevate loenditega, et lihtsustada raviasutuste tööd. Loendid ühtlustatakse
ühetaolise kajastuse eesmärgil. Lähtuvalt loendi muutusest lisatakse arvele täiendavad
väljad nende raviasutuste kohta, kelle juurest patsient tuli või kelle juurde patsient suunati
– selle põhjal toimub DRG-põhine rahastamine.
Olulisem muudatus toimub uue lahenduse puhul raviarvete edastamisega. Praegu esitab
raviasutus raviarved haigekassale nn pakkidena. Uues lahenduses toimub raviarvete
edastamine arvete kaupa ning koondarved moodustab haigekassa. Lisaks moodustab
haigekassa koondarved periooditasude, pea- ja baasraha jm nn isikustamata arvete korral.
Põhidiagnoosi koodi (RHK 10) ja kaasuva diagnoosi koodi (RHK 10) juurde ei ole edaspidi
vaja märkida, kas tegemist on esmase või korduva haigestumisega. Praktika näitab, et
seda täidetakse halvasti ja tehtav statistika ei ole korrektne. Haigekassa andmekogus on
talletatud informatsioon kindlustatud isikute varasemate raviarvete kohta, sh varasematele
raviarvetele kantud põhi- ja kaasuvate diagnooside kohta. Selle info alusel on võimalik
tuvastada, kas konkreetsel raviarvel olev diagnoos on esmane haigestumine või mitte.
Lisatakse andmeelement – statsionaarset raviteenust osutava haigla registrikood, st
haigla, kust patsient vahetult TTO juurde saabus või kuhu ta edasi suunatakse.
Statsionaarse ravi kohta andmete kogumine on tarvilik, kuna statsionaarset ravi
rahastatakse DRG-põhiselt. DRG-põhise rahastamise reeglistiku kohaselt on rahastamise
otsustamiseks (teenusepõhine rahastamine või DRG-põhine rahastamine) tarvis teada,
millisest TTO-st (mis liiki raviasutusest) patsient ravile saabus ja millisesse edasi suunati.
2
Ravile saabumise ja ravilt lahkumise tunnuse loendid ühtlustatakse tervise infosüsteemis
kasutusel olevate loenditega. Antud juhul on pigem tegemist andmete kogumise
vähendamisega, kuid tehtava muudatusega kogutavate andmete dubleerimist siiski ei
lõpetata. Loendid ühtlustatakse ühetaolise kajastuse eesmärgil.
Määruse § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse punktide numbreid tulenevalt punktis 1 muudetud
numeratsioonist. Sisulisi muudatusi ei toimu.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisajaks 1. jaanuar 2020. Jõustumisaeg tuleneb
määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise
kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ jõustumisajast,
mis on 1. jaanuar 2020. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusallikatega seonduvat määruses reguleeritud ei ole ning määruse
ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte, v.a seotus isikuandmete
töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
4. Määruse mõjud
Määrus ei avalda mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
ega demograafiale. Määruse olulisim mõju on haigekassa partnerite töökorralduse
lihtsustamine, mis võimaldab nii haigekassal kui partneritel senisest paremini täita neile Eesti
Haigekassa seaduses, ravikindlustuse seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses
pandud ülesandeid.
Määruse rakendamiseks tuleb teha ka TTO-de enda infosüsteemides vastavad muudatused
ja arendused, mis tagavad uuendatud kujul andmete edastamise TIS-i. TTO-de tehtavad
infosüsteemide muudatused kaetakse vastava TTO vahenditest.
Haigekassa on sellest kõiki oma partnereid piisava ajavaruga informeerinud ning vajaduse
korral tarvilike muudatuste juurutamisel nõustanud.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse
määrusega kaetud andmekogus isikuandmeid ning andmeesitajad ja andmekogu pidaja
rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Määruse
muudatusega muutub vaid vähesel määral haigekassale esitatavate raviarvetega seotud
andmekoosseis. Nimelt ei esita TTO-d enam korduva haigestumise andmeid, sest neid on
võimalik tuletada juba esitatud andmete põhjal. Seega ei ole muudatusel olulist mõju
isikuandmete töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud, mis on
varem selle andmekogu andmete haldamiseks kehtestatud.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Projekti eelarve on ca 440 tuhat eurot, mida finantseeritakse haigekassa 2019. a
tegevuskulude eelarvest.
6. Määruse jõustumine
3
Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele õigusaktide eelnõude infosüsteemi (EIS)
kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi.
Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus arvamust ei avaldanud.
4