EELNÕU Ravimiseaduse muutmise seadus § 1. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses (RT I, 13.03.2019, 140) tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 30 lõiget 9 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9 1 ) Üldapteegi haruapteek võib asuda asustusüksuses, mis ei ole linn. Üldapteegi haruapteek võib asuda linnas asustusüksusena, kui seal on vähem kui 20 000 elanikku.“; paragrahvi 31 1 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kriteeriume hinnates kohustab Ravimiamet apteegiteenuse osutamiseks isikut, kes vastab lõike 3 punktis 1 toodud kriteeriumile ning kelle ravimite müügikäive tegutsemiskoha kohta on suurim. Võrdse käibe korral kohustatakse isikut, kelle apteekide arv tegutsemiskohaga väljaspool 20 000 või enama elanikuga asulat on väiksem.“; paragrahvi 32 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Apteegiteenuse tegevusloa omajal on üldapteegis , mis asub 20 000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena, mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteegis apteegiteenuse tegevusloa omajal ravimite valmistamise õigus puudub.“; paragrahvi 41 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 42 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega tema tütarettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Nimetatud nõue ei kehti ravimite tootmise tegevusloa omaja kohta, kellele on ravimite tootmise tegevusluba antud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2.“; paragrahvi 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 45 punkti 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4 1 ) tagama 20 000 ja enama elanikuga linnas asustusüksusena asuvas üldapteegis apteegiteenuse osutamise vähemalt 40 tundi nädalas;“; paragrahvi 53 lõige 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) isik osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 20 000 elanikuga linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ole linn.“; paragrahvi 116 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) 20 000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, võib tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2021. aasta 1. aprillini.“; paragrahvi 116 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Üldapteegi tegevusloa omaja, kellele kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 9 1 sätestatud tingimustele mittevastav haruapteek, võib kuni 2020. aasta 1. oktoobrini esitada taotluse: 1) üldapteegi tegevusloa väljaandmiseks vastava haruapteegi tegutsemiskoha aadressil või 2) üldapteegi tegevusloa muutmiseks käesoleva seaduse § 30 lõikes 9 1 sätestatud nõudele mittevastava üldapteegi haruapteegi tegutsemiskoha muutmiseks.“; paragrahv 116 3 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 116 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 116 7 Paragrahvi 41 rakendamine (1) Enne käesoleva seaduse § 41 lõike 2 jõustumist esitatud üldapteegi tegevusloa taotlused vaadatakse läbi ja lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldapteegi tegevusload ning enne käesoleva seaduse § 41 lõike 2 jõustumist väljastatud üldapteegi tegevusload, mis ei vasta käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tingimustele, tuleb kehtestatud nõuetega vastavusse viia 2021. aasta 1. aprilliks.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 10.12.2019 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees
Seletuskiri ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2014. ja 2015. aastal menetleti Riigikogus ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), kus muuhulgas kehtestati vertikaalse integratsiooni keeld, proviisori omandipiirang ning haruapteekide kaotamine üle 4000 elanikuga linnades. Kuigi seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks seati viie aastane periood, pole veel neli kuud enne selle jõustumist seadusandja soovitu sisuliselt tööle hakanud ja realiseerumas on sellega seonduvad riskid. Eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja valmistajad on Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioonid. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu täiskogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Sissejuhatus 2020. aasta 1. aprillil lõplikult jõustuvate muudatuste tulemusel on oht, et toimimise lõpetab ca 64% apteekidest Eesti turul, sh üle 4000 elanikuga linnades tuleb lõpetada haruapteekide tegevus täielikult. Üleminekuperioodile varasemalt püstitatud eesmärk, et proviisorapteegid täidavad tekkiva tühimiku, on olnud ennatlik. Eelnõu eesmärk on muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid. 2.2. Senine regulatsioon 2014. ja 2015. aastal vastu võetud ravimiseaduse muudatused tõid seadusesse muuhulgas järgmised normid: 1) ravimiseaduse § 41 lõiked 2-6, mille kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Ühtlasi seati piirang linnas asuvate apteekide osas, mille kohaselt ei tohi ükski apteegiomanik üle 4000 elanikuga linnas omada osalust rohkem kui neljas apteegis . Ehk nn omandipiirang; 2) ravimiseaduse § 42 lõige 5, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses selle ettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Ehk nn vertikaalse integratsiooni keeld. Kuupäevaks, mil omandipiirangud jõustuvad ning haruapteegid enam suuremates linnades tegutseda ei tohi, seati 2020. aasta 1. aprill. Selle kohaselt peavad ravimite hulgimüügi tegevusluba omavad isikud kas võõrandama oma osaluse üldapteegi tegevusluba omavad eraõiguslikus juriidilises isiku või lõpetama selle tegevuse apteegina. Sealjuures tuleb arvestada nõudega, et mitte ühelegi apteegiomanikule ei tohi üle 4000 elanikuga linnades kuuluda rohkem kui 4 apteeki, mis tähendab, et isikute ring, kellele on lubatud ja võimalik apteeke võõrandada, on oluliselt piiratud. 2.3. Senise regulatsiooniga kaasnevad probleemid Haruapteekidele mõjub omandipiirang samuti ehk omandipiirangule mittevastavad haruapteegid linnades tuleb sulgeda. Ühtlasi puudub piirangute tõttu õiguslik võimalus nende ümberkujundamiseks või maapiirkonda ümber kolimiseks. Seoses tegutsemisvormiga, kus ollakse sisuliselt üldapteegi struktuuriüksus, on võõrandamise võimalused ülimalt piiratud. Hetkel kehtiva regulatsiooni puhul puuduvad meetmed, mis aitaksid üleminekut reaalselt rakendada. Peale viieaastase jõustumisperioodi pole riigi poolt ühtki täiendavat meedet loodud. Sisulise sundvõõrandamise kohustuse loomisega peavad õigusriigis olema tagatud kohesed ja õiglased hüvitised, kusjuures tuleb arvesse võtta ka olukorda, et apteeke ei õnnestu müüa või ei saada nende eest õiglast hinda. Mainitud hüvitiste süsteemi mitteloomisel on igati ootuspärane, et senised apteegiomanikud asuvad riigi vastu kahjunõudeid esitama, mille suurus võib ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. Kuivõrd tekkimas on rahva tervise suhtes hoolimatu ning kohati ka õigusvastane olukord, on vajalik juhtida tähelepanu meetmetele, mis vajanuks riigipoolset eelnevat rakendamist: 1) patsientidele ja avalikkusele tervise kaitse põhiõiguse garanteerimine apteegiteenuse ja ravimite katkematu kättesaadavuse kaudu Seadusandja on apteegireformi kujundades võtnud eelduseks, et üldapteekide praegused osanikud võõrandavad neile kuuluvad osalused proviisoritele. Vastavate seaduste vastuvõtmisel mainiti vaid viieaastase üleminekuajaga seotud meedet, kuid ei analüüsitud ega käsitletud proviisorite soovi ning finantsilist võimekust antud osalusi omandada. Kuna eelnõu koostamise hetkeks on selge, et reformi jõustumise hetkeni jäänud aja jooksul ei hakka proviisorite poolt massilist üldapteekide ostmist toimuma, toob see endaga kehtiva seaduse alusel kaasa drastilise apteekide aru vähenemise. Tegemist on otsese ja tõsise riskiga rahva tervise kaitse kui põhiõiguse kontekstis. 2) leevendama apteegireformi mõju tegutsevate apteegiomanike omandi- ja tegutsemisvabaduse põhiõigustele ning nägema ette sisulise sundvõõrandamise kohustuse loomisega kohese ja õiglase hüvitiste süsteemi Ravimite hulgimüüjate suhtes absoluutsena kehtiv apteegiomandi piirang ning teiste mitteproviisorist apteegiomanike suhtes kehtiv omandi vähemusosaluse nõue piiravad oluliselt nende apteegiomanike ettevõtlus- ja tegevusvabadust. Koosmõjus apteegireformist tekkiva riskiga tervise kaitse põhiõigusele ning ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavusele võib nii ulatuslik põhiõiguste riive juba eraldiseisvalt osutuda põhiseadusvastaseks nii apteegiomanike kui ka patsientide seisukohalt. Kui lisada eelnevale apteegiomanike kohustus omandist täielikult või osaliselt loobuda olukorras, kus ei ole tagatud uute apteegiomanike leidmine ja apteegi võõrandamine õiglase hinnaga ega põhiseaduses omandi sundvõõrandamise puhul nõutav kohese ja õiglase hüvitise maksmine, osutuvad apteegiomanike suhtes rakenduvad põhiõiguste piirangud juba suure tõenäosusega põhiseadusvastaseks. Kuigi mitmeid apteegireformi elluviimist puudutavaid aspekte on tänaseks käsitletud nii kohtumenetlustes, õiguskantsleri erinevates seisukohavõttudes kui ka avalikes diskussioonides, siis kinnitavad need pigem reformiga seotud õiguslike riskide tõsidust ja reaalsust kui aitavad neid maandada. Hüvitiste normide puudumine tähendab põhiseaduse § 13 olulist riivet, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. Samuti seatakse kahtluse alla põhiseaduse § 3 lg-s 1 väljendatud õigusriigi põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tähendab, et nähes ette üldapteekide osaluste sundkorras võõrandamise või üldapteekide tegevuse ümberkujundamise, oleks riik pidanud ette nägema ka asjakohase mõistliku rakendusregulatsiooni. 3) leevendama riigi enda riske ettenägematute kulutuste tekkeks seoses apteegiteenuse tegevuse katkemise ohust tingitud erakorraliste tegevustega, seoses riigile esitatavate kahjunõuetega, ning seoses mainekahjuga rahvusvaheliselt, kuna oluline osa piirangu alla sattuvatest apteekidest kuulub välisomanikele Lisaks eelpool käsitletule on riigil põhiseadusest tulenev kohustus võtta kasutusele meetmeid selleks, et põhiseaduse §-s 28 sätestatud inimeste tervise kaitse põhiõigus oleks tagatud. Olukorras, kus apteegireformi tulemusel võib tervise kaitse põhiõiguse realiseerumine sattuda apteekide massilise sulgemise tõttu tõsisesse ohtu, oleks riik sunnitud astuma erakorralisi samme ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Seesuguste meetmete kulud ei ole põhjalike analüüsideta lõpuni prognoositavad, kuid võivad osutuda märkimisväärseteks. Kuna ravimiseaduse 2020. aasta 1. aprillil jõustuvad muudatused näevad ette piirangute rakendumise ja sisulise sundvõõrandamise üldapteekide omanikele, siis on nende praegustel osanikel õigus õiglasele ja kohesele hüvitusele, mistõttu on vaja vajalikud vahendid ette näha riigieelarves. Kuna riigi poolt pole apteegireformi mõjude analüüsi läbi viidud, puudub avalikult kättesaadav ametlik informatsioon nende nõuete suuruse osas, kuid erinevatel hinnangutel võib puudutatud apteekide õiglane väärtus jääda vahemiku 75-200 miljonit eurot. Negatiivse stsenaariumi korral peab riik õiglase väärtuse hüvitama tänastele apteegiomanikele neile proviisorite poolt tasutud summa ja õiglase väärtuse vahe ulatuses või hüvitama väärtuse täies mahus. Oluline on ka märkida, et vaatamata omandipiiranguid puudutava seaduse peatsele rakendumisele, on üldapteegid olnud sunnitud tegema märkimisväärseid investeeringuid olemasolevatesse apteekidesse. 4) potentsiaalsete uute proviisoromanike toetusmeetmed apteekide omandamiseks Reformi senine käik annab põhjust kahelda, kas proviisoritel on olemas piisav rahaline võimekus, et maksta üldapteegi praegustele osanikele õiglast hinda. Küsitav on ka proviisorite valmisolek anda üldapteegis osaluse soetamisel laenu võtmisega seotud isiklikke tagatisi. Täiendavate tagatisteta oleks aga üldapteegis osaluse ostmiseks laenu andmine finantseerimisasutuste jaoks seotud ebamõistlikult kõrgete riskidega. Kuna riigi poolt pole seaduse täielikuks rakendamiseks ette nähtud viie aasta jooksul loodud ühtki toetusmeedet või garantiid, mis hõlbustaks proviisoritel üldapteekide ostmist, on vähetõenäoline, et selliseid tehinguid olulisel määral toimuks. Vastavalt suurenevad mõistagi riigi riskid ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ettenägematute kulude tegemiseks ning ostjat mitteleidnud sulgemisele minevate apteekide kogu väärtuse hüvitamiseks senistele omanikele. 2.4. Kokkuvõte Olukorra muudab eriti problemaatiliseks asjaolu, et 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse seadusmuudatustele pole tänaseni tehtud mõjuanalüüsi. Seega pole riigi poolt apteegireformiga kaasnevaid probleeme käsitletud ja sellest tulenevalt pole pakutud ka praktilisi ettepanekuid nende lahendamiseks. Praeguseks hetkeks on lisaks paljudele õiguslikele probleemidele täiesti arusaamatu, milline on reformi otstarbekus ja mõistlikkus. Veelgi enam, Eesti inimesed on väga rahul nii apteekide arvu kui ka nendes osutavate teenuste kvaliteediga, mis näitab selgelt, et omandisuhte muutmine riigi sundi kasutades on ebamõistlik valik. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse Ravimiseadust ning teisega nähakse ette muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ravimiseaduse § 30 lõike 9 1 sõnastust. Kuivõrd seni kehtiv 4000 elaniku piir haruapteegi tegutsemiseks on ebamõistlikult väike, siis tehakse ettepanek seda tõsta 20 000 elanikuni. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse ravimiseaduse § 31 1 lõike 4 sõnastust. Sõnastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 lõikega 9 1 kehtestatud elanike arvu piirmäärale. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse ravimiseaduse § 32 lõike 1 sõnastust. Sõnastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 lõikega 9 1 kehtestatud elanike arvu piirmäärale. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse ravimiseaduse § 41 lõiked 3–5 kehtetuks. Vastavalt seletuskirjas välja toodule on apteekide omandipiirangute ja vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine põhjendamatu ning rakenduvad piirangud põhiõigustega vastuolus. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 tunnistatakse ravimiseaduse § 42 lõige 5 kehtetuks ja muudetakse ravimiseaduse § 42 lõiget 4. Vastavalt seletuskirjas välja toodule on apteekide omandipiirangute ja vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine põhjendamatu ning rakenduvad piirangud põhiõigustega vastuolus. Kuna ravimiseaduse § 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, siis selleks, et ka üldapteegi osas säiliks endiselt reegel, et vastavat tegevusluba omava juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega tema tütarettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja, siis on ravimiseaduse § 42 lõike 4 algusesse lisatud sõna „ Üldapteegi “. Seega sisuliselt taastatakse selle muudatusega ravimiseaduse § 42 lõike 4 sõnastus, mis kehtis enne 2014. aasta 9. juunit. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse ravimiseaduse § 45 punkti 4 1 sõnastust. Sõnastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 lõikega 9 1 kehtestatud elanike arvu piirmäärale. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse ravimiseaduse § 53 lõige 2 punkti 2 sõnastust. Sõnastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 lõikega 9 1 kehtestatud elanike arvu piirmäärale. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ravimiseaduse § 116 2 lõike 1 sõnastust. Sõnastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 lõikega 9 1 kehtestatud elanike arvu piirmäärale. Samuti on vajalik pikendada vastavat üleminekuperioodi. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse r avimiseaduse § 116 2 lõikega 3. Sellega antakse apteegiomanikele võimalus kujundada 20 000 või enama elanikuga linnas neile kuuluvad haruapteegid ümber üldapteekideks või kolida sellised haruapteegid linnast välja. Muudatusega luuakse võimalus viia eesmärgipäraselt ja edukalt lõpule haruapteekidel suuremates linnades tegutsemist keelav apteegireformi osa. Sisuliselt on tegemist vea parandamise ja kõrvaldamisega 2014. aasta 9. juunil jõustunud seadusemuudatuses. Omandipiirangute tõttu kaotasid ravimite hulgimüüjatega vertikaalselt integreeritud apteegiomanikud ning proviisoromandi nõudele mittevastavad apteegiomanikud võimaluse linnades tegutsevate haruapteekide vastavusse viimiseks uute nõuetega. Nõuete täitmiseks on formaalses mõttes üksnes kolm mõeldavat viisi: a) haruapteegi sulgemine; b) linnas asuva asukoha viimine linnast välja ehk nn haruapteegi kolimine ning; c) haruapteegi sulgemine ning samas tegutsemiskohas uue üldapteegi avamine ehk nn haruapteegi ümberkujundamine üldapteegiks . Seega viiks tänane seadus apteegiteenuse ja teenuse osutamise koha standardite tõstmise asemel hoopis apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavuse halvenemise ning apteekide sulgemiseni. Seesuguse mitte-eesmärgipärase ja sisuliselt sobimatu meetme põhiseaduspärasus on äärmiselt küsitav, rääkimata selle otstarbekusest. Selleks antakse apteegiomanikele ajaliselt piiratud õigus esitada kuni 2020. aasta 1. oktoobrini Ravimiametile taotlus vastava haruapteegi senises tegutsemiskohas uue üldapteegi tegevusloa saamiseks (haruapteegi ümberkujundamine üldapteegiks ) või taotlus haruapteegi tegutsemiskoha muutmiseks (haruapteegi kolimine asukohta, kus seadus lubab haruapteekide tegevust). Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks RavS § 116 3 . Kuna eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ravimiseaduse § 42 lõige 5, siis tunnistatakse kehtetuks ka ravimiseaduse § 116 3 kui nimetatud lõike rakendussäte. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse ravimiseaduse § 116 7 . Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ravimiseaduse § 41 lõiked 3-5, muudetakse rakendussätteid, mis jätavad kehtima ravimiseaduse § 41 lõike 2 rakendamise. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse seaduse jõustumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Seadus parandab 2014. ja 2015. aastal seaduse muutmisega tehtud vead ning jätab jõustamata ebamõistlikud piirangud, mis tooksid kaasa suuri probleeme ravimite kättesaadavuse ning Eesti apteegituru toimimise osas. Seadus hoiab ära ohu, et toimimise lõpetab ca 64% apteekidest Eesti turul. Samuti ei pea üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust. Seadus hoiab samuti ära ohu, et apteekide senised omanikud esitavad riigi vastu kahjunõuded kantud kahjude hüvitamiseks, mis võivad küündida kümnete miljonite eurodeni. Seadus tagab Eesti ettevõtjatele ja välismaistele investoritele õigusselguse ning kindluse oma investeeringute ja tegevusega jätkamiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu aitab ära hoida erakorralisi kulusid, mis kaasneksid riigile olukorras, kus oluline osa tänastest apteekidest tuleks lõplikult sulgeda või nende tegevus oleks olulisel määral takistatud. Seadusmuudatus aitab vältida riigi vastu apteekide sundvõõrandamise eest esitatavaid võimalikke hiigelnõudeid . Välditakse kulukaid kohtuvaidlusi ning hilisemaid sundvõõrandamise tõttu makstavaid hüvitisi. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamine ei eelda rakendusaktide olemasolu. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub §-s 2 sätestatud korras. Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 10.12.2019 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees
EELNÖU
Ravimiseaduse muutmise seadus
§ l. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses (RT I, 13.03.2019, 140) tehaksejärgmisedmuudatused:
l) paragrahvi 3 O löiget 9' muudetakse j a sönastatakse j ärgmiselt:
,,(9 ) Uldapteegi haruapteek vöib asuda asustusuksuses, mis ei ole linn. Uldapteegi haruapteek voib
;3
asuda linnas asustusuksusena, kui seal on vähem kui 20 000 elanikku.";
2) paragrahvi 31l löiget 4 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:
,,(4) Käesoleva paragrahvi löikes 3 toodud kriteeriume hinnates kohustab Ravimiamet apteegiteenuse
35'
osutamiseks isikut, kes vastab löike 3 punktis l toodud kriteeriumile niag kelle ravimite muugikäive
tegutsemiskoha kohta on suurim. Vördse käibe korral kohustatakse isikut, kelle apteekide arv
tegutsemiskohaga väljaspool 20 000 voi enama elanikuga asulat on väiksem.";
3) paragrahvi 32 löiget l muudetakseja sonastataksejärgmiselt:
,,(1) Apteegiteenuse tegevusloa omajal on uldapteegis, mis asub 20 000 voi enama elanikuga linnas
?;
asustusiiksusena, mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Veterinaarapteegis apteegiteenuse
tegevusloa omajal ravimite valmistamise öigus puudub.";
4) paragrahvi 41 löiked 3-5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 42 löiget 4 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:
,,(4) Uldapteegi voi veterinaarapteegi tegevusluba omava eraöigusliku juriidilise isiku osanikuks,
35'
aktsionäriks voi liikmeks ei voi olla ravimite tootmise voi tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa
omaja ega tema tutarettevötja, ravimite väljakirjutamise öigust omav isik ega veterinaararsti
kutsetegevuse loa omaja. Nimetatud nöue ei kehti ravimite tootmise tegevusloa omaja kohta, kellele on
ravimite tootmise tegevusluba antud kooskolas käesoleva paragrahvi löikega 2.";
6) paragrahvi 42 löige 5 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 45 punkti 41 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,4') tagama 20 000 ja enama elanikuga linnas asustusuksusena asuvas iildapteegis apteegiteenuse
osutamise vähemalt 40 tundi nädalas;";
8) paragrahvi 53 löige 2 punkti 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,2) isik osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis,
väljä arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 20 000 elanikuga linnas asustusiiksusena voi
asustusiiksuses, mis ei ole linn.";
Riigikogu Kantseleä
Kuupäev -/°^_j/^i^C/y
^_/'///^7?J~
9) paragrahvi 1162 löiget l muudetaksejasönastatakse järgmiselt:
„(!) 20 000 voi enama elanikuga linnas asustusiiksusena asuv uldapteegi struktuuriiiksuseks olev
haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9.juunit, voib tegutsemiskohta muutmata haruapteegina
tegutseda kuni 2021. aasta l. aprillini.";
10) paragrahvi 1162 täiendatakse löikega 3 järgmises sönastuses:
,,(3) Uldapteegi tegevusloa omaja, kellele kuulub käesoleva seaduse § 30 löikes 91 sätestatud
tingimustele mittevastav haruapteek, voib kuni 2020. aasta l. oktoobrini esitada taotluse:
l) uldapteegi tegevusloa väljaandmiseks vastava hamapteegi tegutsemiskoha aadressil voi
2) uldapteegi tegevusloa muutmiseks käesoleva seaduse § 30 löikes 91 sätestatud nöudele mittevastava
lildapteegi haruapteegi tegutsemiskoha muutmiseks.";
11) paragrahv 1163 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 1167muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
„§ 116 Paragrahvi 41 rakendamine
(l) Enne käesoleva seaduse § 41 löike 2jöustumist esitatud iildapteegi tegevusloa taotlused vaadatakse
läbija lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi loikes l nimetatud iildapteegi tegevusload ning enne käesoleva seaduse § 41
löike 2 jöustumist väljastatud uldapteegi tegevusload, mis ei vasta käesoleva seaduse § 41 löikes 2
nimetafaid tingimustele, tuleb kehtestatud nöuetega vastavusse viia 2021. aasta l . aprilliks.".
§ 2. Seaduse jöustumine
Käesolev seadusjöustub iildises korras.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2019
Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja
Isamaa fraktsioon 10.12.2019
f'Jam^ 6
Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul)
Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni
fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
esimees
Seletuskiri ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
2014. ja 2015. aastal menetleti Riigikogus ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnöu (615 SE), kus muuhulgas kehtestati vertikaalse integratsiooni keeld,
proviisori omandipiirang ning hamapteekide kaotamme ule 4000 elanikuga linnades. Kuigi seaduse
nouetega kooskölla viimiseks seati viie aastane periood, pole veel neli kuud enne selle jöustumist
seadusandja soovitu sisuliselt tööle hakanudja realiseerumas on sellega seonduvad riskid.
Eelnöuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud
kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedija ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
1.2. Eelnöu ettevalmistajad
Eelnöu ja seletuskirja valmistajaa on Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja
Isamaa fraktsioonid.
1.3. Märkused
Eelnöu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnöudega.
Eelnöu ei ole seotud Euroapa Liidu öiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnouga.
Eelnöu vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu täiskogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Sissejuhatus
2020. aasta l. aprillil loplikultjöustuvate muudatuste tulemusel on oht, et toimimise löpetab ca 64%
apteekidest Eesti turul, sh ule 4000 elanikuga linnades tuleb löpetada haruapteekide tegevus täielikult.
Uleminekuperioodile varasemalt piistitatud eesmärk, et proviisorapteegid täidavad tekkiva tuhimiku,
on olnud ennatlik.
Eelnöu eesmärk on muuta ravimiseadust viisil, mis vöimaldaks apteekidega seonduvat reformi j ätkata,
vältides olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja
reaalne ohtpatsientide elulejatervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigilejaomavalitsustele
ning riivata vähem seniste apteegiomanike pöhiöiguseid.
2.2. Senine regulatsioon
2014. ja 2015. aastal vastu vöetud ravimiseaduse muudatused töid seadusesse muuhulgas järgmised
normid:
l) ravimiseaduse §41 löiked 2-6, mille kohaselt peab iildapteegi tegevusloa väljastamisel eraöiguslikule
juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraöigusliku juriidilise isiku osadest voi aktsiatest ja valitsev
möju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt uhes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas
iildapteegis juhatajana. Uhtlasi seati piirang linnas asuvate apteekide osas, mille kohaselt ei tohi ukski
apteegiomanik ule 4000 elanikuga linnas omada osalust rohkem kui neljäs apteegis. Ehk nn
omandipiirang;
2) ravimiseaduse § 42 löige 5, mille kohaselt ei voi iildapteegi tegevusluba omava eraöigusliku
juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks voi liikmeks olla ravimite hulgimiiugi tegevusloa omaja ega
konkurentsiseaduse tähenduses selle ettevötjaga valitseva möju kaudu seotud ettevötjad. Ehk nn
vertikaalse integratsiooni keeld.
Kuupäevaks, mil omandipiirangudjoustuvad ning hamapteegid enam suuremates linnades tegutseda ei
tohi, seati 2020. aasta l . aprill. Selle kohaselt peavad ravimite hulgimuugi tegevusluba omavad isikud
kas vöörandama oma osaluse tildapteegi tegevusluba omavad eraöiguslikus juriidilises isiku voi
löpetama selle tegevuse apteegina. Sealjuures tuleb arvestada noudega, et mitte uhelegi
apteegiomanikule ei tohi ule 4000 elanikuga linnades kuuluda rohkem kui 4 apteeki, mis tähendab, et
isikute ring, kellele on lubatudja vöimalik apteeke voörandada, on oluliselt piiratud.
2.3. Senise regulatsiooniga kaasnevad probleemia
Haruapteekidele mojub omandipiirang samuti ehk omandipiirangule mittevastavad haruapteegid
linnades tuleb sulgeda. Uhtlasi puudub piirangute töttu öiguslik vöimalus nende iimberkujundamiseks
voi maapiirkonda umber kolimiseks. Seoses tegutsemisvormiga, kus ollakse sisuliselt uldapteegi
struktuuriuksus, on vöörandamise vöimalused ulimalt piiratud.
Hetkel kehtiva regulatsiooni puhui puuduvad meetmed, mis aitaksid iileminekut reaalselt rakendada.
Peale viieaastase jöustumisperioodi pole riigi poolt uhtki täiendavat meedet loodud. Sisulise
sundvoörandamise kohustuse loomisega peavad öigusriigis olema tagatud kohesed ja öiglased
huvitised, kusjuures tuleb arvesse vötta ka olukorda, et apteeke ei önnestu miiua voi ei saada nende eest
öiglast hinda. Mainitud hiivitiste susteemi mitteloomisel on igati ootuspärane, et senised
apteegiomanikud asuvad riigi vastu kahjunoudeid esitama, mille suurus vöib ulatuda kumnetesse
miljonitesse eurodesse.
Kuivörd tekkimas on rahva tervise suhtes hoolimatu ning kohati ka öigusvastane olukord, on vajalik
juhtida tähelepanu meetmetele, mis vajanuks riigipoolset eelnevat rakendamist:
l) patsientidele ja avalikkusele tervise kaitse pöhiöiguse garanteerimine apteegiteenuse ja
ravimite katkematu kättesaadavuse kaudu
Seadusandja on apteegireformi kujundades votnud eelduseks, et iildapteekide praegused osanikud
vöörandavad neile kuuluvaa osalused proviisoritele. Vastavate seaduste vastuvötmisel mainiti vaid
viieaastase uleminekuajaga seotud meedet, kuid ei analtiusitud ega käsitletud proviisorite soovi ning
finantsilist voimekust antud osalusi omandada. Kuna eelnöu koostamise hetkeks on selge, et reformi
jöustumise hetkeni jäänud aja jooksul ei hakka proviisorite poolt massilist uldapteekide ostmist
toimuma, toob see endaga kehtiva seaduse alusel kaasa drastilise apteekide am vähenemise. Tegemist
on otseseja tösise riskiga rahva tervise kaitse kui pohioiguse kontekstis.
2) leevendama apteegireformi möju tegutsevate apteegiomanike omandi- ja tegutsemisvabaduse
pöhiöigustele ning nägema ette sisulise sundvöörandamise kohustuse loomisega koheseja öiglase
huvitiste susteemi
Ravimite hulgimuujate suhtes absoluutsena kehtiv apteegiomandi piirang ning teiste mitteproviisorist
apteegiomanike suhtes kehtiv omandi vähemusosaluse nöue piiravad oluliselt nende apteegiomanike
ettevötlus-ja tegevusvabadust. Koosmöjus apteegireformist tekkiva riskiga tervise kaitse pöhiöigusele
ning ravimiteja apteegiteenuse kättesaadavusele vöib nii ulatuslik pohioiguste riivejuba eraldiseisvalt
osutuda pöhiseadusvastaseks nii apteegiomanike kui ka patsientide seisukohalt.
Kui lisada eelnevale apteegiomanike kohustus omandist täielikult voi osaliselt loobuda olukorras, kus
ei ole tagatud uute apteegiomanike leidmineja apteegi vöörandamine öiglase hinnaga ega pohiseaduses
omandi sundvöörandamise puhui nöutav kohese ja öiglase huvitise maksmine, osutuvad
apteegiomanike suhtes rakenduvad pöhiöiguste piirangud juba suure toenäosusega
pöhiseadusvastaseks.
Kuigi mitmeid apteegireformi elluviimist puudutavaid aspekte on tänaseks käsitletud nii
kohtumenetlustes, öiguskantsleri erinevates seisukohavöttudes kui ka avalikes diskussioonides, siis
kinnitavad need pigem reformiga seotud oiguslike riskide tösidust ja reaalsust kui aitavad neid
maandada.
Huvitiste normide puudumine tähendab pöhiseaduse §13 olulist riivet, mille kohaselt on igauhel oigus
riigija seaduse kaitsele ning seadus kaitseb igauht riigivöimu omavoli eest. Samuti seatakse kahtluse
alla pöhiseaduse § 3 lg-s l väljendatud öigusriigi pöhimöte, mille kohaselt teostatakse riigivöimu
uksnes pöhiseaduse ja sellega kooskölas olevate seaduste alusel. See tähendab, et nähes ette
iildapteekide osaluste sundkorras vöörandamise voi uldapteekide tegevuse umberkujundamise, oleks
riik pidanud ette nägema ka asjakohase möistliku rakendusregulatsiooni.
3) leevendama riigi enda riske ettenägematute kulutuste tekkeks seoses apteegiteenuse tegevuse
katkemise ohust tingitud erakorraliste tegevustega, seoses riigile esitatavate kahjunöuetega, ning
seoses mainekahjuga rahvusvaheliselt, kana oluline osa piirangu alla sattuvatest apteekidest
kuulub välisomanikele
Lisaks eelpool käsitletule on riigil pöhiseadusest tulenev kohustus vötta kasutusele meetmeid selleks,
et pöhiseaduse §-s 28 sätestatud inimeste tervise kaitse pöhiöigus oleks tagatud. Olukorras, kus
apteegireformi tilemusel vöib tervise kaitse pohiöiguse realiseemmine sattuda apteekide massilise
sulgemise töttu tösisesse ohtu, oleks riik sunnitud astuma erakorralisi samme ravimiteja apteegiteenuse
kättesaadavuse tagamiseks. Seesuguste meetmete kulud ei ole pöhjalike analiiusideta löpuni
prognoositavad, kuid voivad osutuda märkimisväärseteks.
Kuna ravimiseaduse 2020. aasta l. aprilliljöustuvad muudatused näevad ette piirangute rakendumise
ja sisulise sundvöörandamise uldapteekide omanikele, siis on nende praegustel osanikel öigus öiglasele
ja kohesele hiivitusele, mistöttu on vaja vajalikud vahendid ette näha riigieelarves. Kuna riigi poolt pole
apteegireformi möjude analuusi läbi viidud, puudub avalikult kättesaadav ametlik informatsioon nende
nöuete suumse osas, kuid erinevatel hinnangutel vöib puudutatud apteekide öiglane väärtus jäädä
vahemiku 75-200 miljonit eurot. Negatiivse stsenaariumi korral peab riik öiglase väärtuse hiivitama
tänastele apteegiomanikele neile proviisorite poolt tasutud summa ja oiglase väärtuse vahe ulaft^ses voi
huvitama väärtuse täies mahus. Oluline on ka märkida, et vaatamata omandipiiranguid puudutava
seaduse peatsele rakendumisele, on uldapteegid olnud sunnitud tegema märkimisväärseid
investeeringuid olemasolevatesse apteekidesse.
4) potentsiaalsete uute proviisoromanike toetusmeetmed apteekide omandamiseks
Reformi senine käik annab pöhjust kahelda, kas proviisoritel on olemas piisav rahaline vöimekus, et
maksta uldapteegi praegustele osanikele öiglast hinda. Kusitav on ka proviisorite valmisolek anda
uldapteegis osaluse soetamisel laenu vötmisega seotud isiklikke tagatisi. Täiendavate tagatisteta oleks
aga uldapteegis osaluse ostmiseks laenu andmine fmantseerimisasutuste jaoks seotud ebamöistlikult
körgete riskidega.
Kuna riigi poolt pole seaduse täielikuks rakendamiseks ette nähtud viie aasta jooksul loodud iihtki
toetusmeedet voi garantiid, mis hölbustaks proviisoritel uldapteekide ostmist, on vähetoenäoline, et
selliseid tehinguid olulisel määral toimuks. Vastavalt suurenevaa möistagi riigi riskiä ravimite ja
apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ettenägematute kulude tegemiseks ning ostjat mitteleidnud
sulgemisele minevate apteekide kogu väärtuse huvitamiseks senistele omanikele.
2.4. Kokkuvöte
Olukorra muudab eriti problemaatiliseks asjaolu, et 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse
seadusmuudatustele pole tänaseni tehtud möjuanaluusi. Seega pole riigi poolt apteegireformiga
kaasnevaid probleeme käsitletud ja sellest tulenevalt pole pakutud ka praktilisi ettepanekuid nende
lahendamiseks. Praeguseks hetkeks on lisaks paljudele oiguslikele probleemidele täiesti arusaamatu,
milline on reformi otstarbekusja moistlikkus.
Veelgi enam. Eesti inimesed on väga rahul nii apteekide arvu kai ka nendes osutavate teenuste
kvaliteediga, mis näitab selgelt, et omandisuhte muutmine riigi sundi kasutades on ebamöistlik valik.
3. Eelnöu sisu ja vordlev analuiis
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse Ravimiseadust ning teisega
nähakse ette muudatustejöustumise aeg.
Eelnöu § l punktiga l muudetakse ravimiseaduse § 30 löike 91 sönastust.
Kuivörd seni kehtiv 4000 elaniku piir haruapteegi tegutsemiseks on ebamöistlikult väike, siis tehakse
ettepanek seda tösta 20 000 elanikuni.
Eelnöu § l punktiga 2 muudetakse ravimiseaduse § 311 löike 4 sönastust.
Sönastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse §30 löikega 9' kehtestatud elanike arvu piirmäärale.
Eelnou § l punktiga 3 muudetakse ravimiseaduse § 32 löike l sönastust.
Sönastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse § 30 loikega 91 kehtestatud elanike arvu piirmäärale.
Eelnöu § l punktiga 4 tunnistatakse ravimiseaduse § 41 löiked 3-5 kehtetuks.
Vastavalt seletuskirjas väljä toodule on apteekide omandipiiranguteja vertikaalse integratsiooni keelu
kehtestamine pöhjendamatu ning rakenduvad piirangud pöhiöigustega vastuolus.
Eelnöu § l punktidega 5 ja 6 tunnistatakse ravimiseaduse § 42 löige 5 kehtetuks ja muudetakse
ravimiseaduse § 42 löiget 4.
Vastavalt seletuskirjas väljä toodule on apteekide omandipiiranguteja vertikaalse integratsiooni keelu
kehtestamine pöhjendamati ning rakenduvad piirangud pöhiöigustegavastuolus.
Kuna ravimiseaduse § 42 löige 5 tunnistatakse kehtetuks, siis selleks, et ka iildapteegi osas säiliks
endiselt reegel, et vastavat tegevusluba omavajuriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks voi liikmeks ei
voi olla ravimite tootmise voi tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega tema tiltarettevötja,
ravimite väljakirjutamise öigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja, siis on
ravimiseaduse § 42 loike 4 algusesse lisatud söna ,,Uldapteegi".
Seega sisuliselt taastatakse selle muudatusega ravimiseaduse § 42 löike 4 sönastus, mis kehtis enne
2014. aasta9.juunit.
Eelnöu § l punktiga 7 muudetakse ravimiseaduse § 45 punkti 41 sönastust.
Sönastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse §30 löikega 9 kehtestatud elanike arvu piirmäärale.
Eelnöu § l punktiga 8 muudetakse ravimiseaduse § 53 löige 2 punkti 2 sönastust.
Sonastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse §30 löikega 9 kehtestatud elanike arvu piirmäärale.
Eelnöu § l punktiga 9 muudetakse ravimiseaduse § 1162 löike l sönastust.
Sönastust muudetakse vastavalt ravimiseaduse §30 löikega 91 kehtestatud elanike arvu piirmäärale.
Samuti on vajalik pikendada vastavat uleminekuperioodi.
Eelnöu § l punktiga 10 täiendatakse ravimiseaduse § 1162 löikega 3.
Sellega antakse apteegiomanikele vöimalus kujundada 20 000 voi enama elanikuga linnas neile
kuuluvaa haruapteegid umber uldapteekideks voi kolida sellised haruapteegid linnast väljä.
Muudatusega luuakse vöimalus viia eesmärgipäraselt ja edukalt löpule haruapteekidel suuremates
linnades tegutsemist keelav apteegireformi osa. Sisuliselt on tegemist vea parandamise ja
körvaldamisega 2014. aasta 9.juuniljoustunud seadusemuudatuses.
Omandipiirangute töttu kaotasid ravimite hulgimuujatega vertikaalselt integreeritud apteegiomanikud
ning proviisoromandi nöudele mittevastavad apteegiomanikud vöimaluse linnades tegutsevate
haruapteekide vastavusse viimiseks uute nöuetega. Nöuete täitmiseks on fomiaalses möttes liksnes
kolm möeldavat viisi: a) haruapteegi sulgemine; b) linnas asuva asukoha viimine linnast väljä ehk nn
haruapteegi kolimine ning; c) haruapteegi sulgemine ning samas tegutsemiskohas uue uldapteegi
avamine ehk nn haruapteegi umberkujundamine iildapteegiks.
Seega viiks tänane seadus apteegiteenusejateenuse osutamise koha standardite töstmise asemel hoopis
apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavuse halvenemise ning apteekide sulgemiseni. Seesuguse mitte-
eesmärgipäraseja sisuliselt sobimatu meetme pöhiseaduspärasus on äärmiselt kusitav, rääkimata selle
otstarbekusest.
Selleks antakse apteegiomanikele ajaliselt piiratud öigus esitada kuni 2020. aasta l. oktoobrini
Ravimiametile taotlus vastava haruapteegi senises tegutsemiskohas uue iildapteegi tegevusloa
saamiseks (haruapteegi umberkujundamine uldapteegiks) voi taotlus hamapteegi tegutsemiskoha
muutmiseks (hamapteegi kolimine asukohta, kus seadus lubab haruapteekide tegevust).
Eelnöu § l punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks RavS § 1163.
Kuna eelnou § l punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ravimiseaduse § 42 löige 5, siis tunnistatakse
kehtetuks ka ravimiseaduse § 1163 kui nimetatud löike rakendussäte.
Eelnou § l punktiga 12 muudetakse ravimiseaduse § 1167.
Kuna eelnöuga tunnistatakse kehtetuks ravimiseaduse §41 löiked 3-5, muudetakse rakendussätteid, mis
jätavad kehtima ravimiseaduse §41 löike 2 rakendamise.
Eelnöu §-ga 2 kehtestatakse seadusejöustumine.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu vastab Euroopa Liidu öigusele.
6. Seaduse möjud
Seadus parandab 2014. ja 2015. aastal seaduse muutmisega tehtud vead ning jätab jöustamata
ebamöistlikud piirangud, mis tooksid kaasa suuri probleeme ravimite kättesaadavuse ning Eesti
apteegitum toimimise osas.
Seadus hoiab ära ohu, et toimimise löpetab ca 64% apteekidest Eesti turul. Samuti ei pea iile 4000
elanikuga linnades löpetama hamapteegid oma tegevust.
Seadus hoiab samuti ära ohu, et apteekide senised omanikud esitavad riigi vastu kahjunöuded kantud
kahjude hiivitamiseks, mis vöivad kuiindida kumnete miljonite eurodeni.
Seadus tagab Eesti ettevötjatele ja välismaistele investoritele öigusselguse ning kindluse oma
investeeringute ja tegevusega jätkamiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Eelnöu aitab ära hoida erakorralisi kulusid, mis kaasneksid riigile olukorras, kus oluline osa tänastest
apteekidest tuleks löplikult sulgeda voi nende tegevus oleks olulisel määral takistatud.
Seadusmuudatus aitab vältida riigi vasta apteekide sundvöörandamise eest esitatavaid vöimalikke
hiigelnöudeid. Välditakse kulukaid kohtuvaidlusi ning hilisemaid sundvöörandamise töttu makstavaid
hiivitisi.
8. Rakendusaktid
Eelnou rakendamine ei eelda rakendusaktide olemasolu.
9. Seadusejöustumine
Seadusjöustub §-s 2 sätestatud korras.
Algatavad Eesti Keskerakonna ftaktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja
Isamaa fraktsioon 10.12.2019
n
^0(<M^
£
Kersti Sarat>uu Siim PoUak Priit Sibul
Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni
fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
esimees
Vabariigi Valitsus
11.12.2019 nr 1-1/14-118/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni k.a 10. detsembril algatatud ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnõu (118 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri seitsmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1281 - Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 12.12.2019 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 02.01.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3fdb078-f8bb-4902-9c95-9fd71b349cac
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3fdb078-f8bb-4902-9c95-9fd71b349cac?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 11.12.2019 / 1-1/14-115/1;
Riigikantselei / 11.12.2019 / 2-5/19-01810
Resolutsiooni teema: Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 02.01.2020
Adressaat: Justiitsministeerium, Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 27.12.2019
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.1.2020 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1281.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Maaeluministeerium <
[email protected]>, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 12.12.2019
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655