ÕIGUSARVAMUS
Adressaat: Eesti Proviisorite Koda MTÜ
Koostajad: vandeadvokaat Villy Lopman, advokaadid Birgit Aasa ja Karmen Pähkla
Kuupäev: 05.11.2019
Teema: Apteegireform
1. SISSEJUHATUS JA MÕISTED
1. Käesolevas õigusarvamuses analüüsitakse õiguslikke tagajärgi, mis
kaasnevad apteegireformi regulatsiooni võimalike muudatustega.
Õigusarvamuses käsitletakse muudatuste mõju apteegireformi eesmärkidele
ning reformist mõjutatud isikute õiguspärasele ootusele. Õigusarvamuse
koostamisel on aluseks võetud järgmised võimalikud muudatused reformi
regulatsioonis:
1. apteegireformi sisuks olevate piirangute kehtetuks tunnistamine enne
apteegireformi üleminekuaja lõppu;
2. apteegireformi sisuks olevate piirangute kehtetuks tunnistamine enne
apteegireformi üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis-
demograafiliste asutamispiirangute kehtestamine;
3. proviisori omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni
keeluta;
4. vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori
omandipiiranguta;
5. apteegireformi üleminekuaja pikendamine;
6. piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa taotlejatele.
2. Samuti analüüsitakse õigusarvamuses vastuväiteid, mis on esitatud
kõnealusele apteegireformile.
1.1. Mõisted
Vertikaalse integratsiooni 3. Õigusarvamuses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses:
keeld – apteegipidaja ei
või olla ravimitootja või - apteegipidaja – üldapteegi tegevusluba omav eraõiguslik juriidiline isik;
hulgimüüja. apteegireform – vertikaalse integratsiooni keeldu ja proviisori omandipiirangut
sisaldavad ravimiseaduse sätted;
Proviisori omandipiirang – vertikaalse integratsiooni keeld – üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku
proviisoril peab olema juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite
apteegis vähemalt 51% hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega
suurune osalus. konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti
kutsetegevuse loa omaja;
proviisori omandipiirang – üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule
juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest
1/21
või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes
temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana;
apteegipiirangud – vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisori omandipiirang;
üleminekuaeg – periood alates apteegipiirangute jõustumisest 01.07.2014.a ja
20.03.2015.a kuni 01.04.2020, millest alates peavad kõikide apteegipidajad
vastama apteegipiirangutele.
1.2. Apteegipidajale esitatavad nõuded
Piirangute eesmärgid:
1. rahvatervise kaitse; 4. 01.07.2014. a jõustus vertikaalse integratsiooni keeld (RavS § 42 lg 5):
2. tagada kvaliteetne ja Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks,
sõltumatu nõustamine aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või
ravimitega seotud tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse
küsimustes; tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad,
3. luua süsteem, kus ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa
apteek on omaja.
esmatasandi 5. 20.03.2015. a jõustus proviisori omandipiirang (RavS § 41 lg 3): Üldapteegi
tervishoiuteenuse tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50%
pakkuja. selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma
proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel
tegutsevas üldapteegis juhatajana.
6. Apteegipidajale esitatavate nõuete eesmärk on rahvatervise kaitse
tugevdades proviisorapteekide positsiooni ning piirates apteekide ketistumist ja
hulgifirmade mõju. Samuti muudetakse apteegikorralduse reformiga
apteegisektor esmatasandi tervishoiusüsteemi osaks. Apteegipidajatele
esitatavate nõuetega muudetakse apteegiteenus kvaliteetseks ja sõltumatuks
sarnaselt perearstidega, parandatakse konkurentsiolukorda ja tagatakse
1
apteegisektori tasakaalustatud areng.
7. Apteegireformi üheks ajendiks oli Riigikohtu 09.12.2013. a otsus asjas nr 3-
Apteegireformi ajend oli
4-1-2-13, millega tunnistati kehtetuks ja põhiseadusvastaseks ravimiseaduse §
2013. a Riigikohtu otsus, 1
42 lõiked 1-3 ehk seni kehtinud geograafilised ja demograafilised apteekide
mis tunnistas varasemad 2
asutamispiirangud. Riigikohtu üldkogu lükkas vahetult enne jõule tehtud
geograafilised ja
otsuse jõustumise edasi kuue kuu võrra selleks, et seadusandja saaks vastu
demograafilised
võtta uue, põhiseaduspärase apteegipiirangute regulatsiooni. Seejuures leidis
asutamispiirangud
Riigikohus, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamise jõustumise
põhiseaduse vastaseks
edasilükkamine on hädavajalik, kuna asutamispiirangute päevapealt kehtetuks
ja kehtetuks.
tunnistamine võib halvendada apteegiteenuse kättesaadavust, kuna ilma
asutamispiiranguteta (st täielikult liberaalse apteegituru tingimustes) ei ole
välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine ning proviisorite
ettevõtlusvabaduse piiramine, kuna nemad (erinevalt apteegikettidest) ei suuda
kanda kahjumit ning proviisorapteekide pidamine muutuks praktikas
3
võimatuks.
8. Nii Riigikohtule kui seadusandjale oli seega selge Eesti apteegituru eripära,
Põhiseaduse vastased
mis esineb ka täna: Eestis asuvad ulatuslikud vähese nõudlusega (maa-)
geograafilised- ja
piirkonnad ja tööjõupuudus, mis ei võimalda tagada apteegiteenuse ja ravimite
demograafilised 4
kättesaadavust ilma nõudluse vähesust korvavate meetmeteta. Sel põhjusel
asutamispiirangud
asus Riigikogu 2014. a alguses otsima uusi võimalike meetmeid apteegiteenuse
asendati proviisori
kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Demograafilised ja geograafilised
omandi nõudega.
piirangud olid kuulutatud põhiseadusvastaseks. Seega oli põhimõtteliselt ainsaks
alternatiivseks võimaluseks (ja praktikaks ülejäänud Euroopa riikides) üle-
1
Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse seletuskiri 615 SE.
2
RKÜK, 09.12.2013, 3-4-1-2-13.
3
Ibid p 169-172.
4
Ibid, p 168-169.
2/21
Eestilise kvaliteetse apteegiteenuse tagamiseks üleminek proviisorapteekide
süsteemile ehk omandipiirangule ja vertikaalse integratsiooni keelule.
9. Apteegireformi aluseks on apteegituru uuringud. Perioodil 2012-2014 viidi
läbi erinevaid andmepõhiseid mõjuanalüüse ja uuriti mitmeid ekspertarvamusi:
1. Riigikontrolli 2012. a audit „Ravimite hüvitamise korraldus“;
2. TÜ RAKE 2014. a raport „Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine
maapiirkondade apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele“;
Reform tugineb erinevatel 3. PwC 2014. a analüüs „Apteekide omandisuhete regulatsiooni
uuringutel, OECD ja EL muutmise mõjude analüüs“;
riikide parimate
praktikate analüüsil. 4. Sotsiaalministeeriumi 2014. a analüüs „Üldapteekide geograafiline
paiknemine ja selle vajaduse hindamine“;
5. Glikman, Alvin & Partnerid 2014. a õiguslik arvamus „Proviisori
Erinevates uuringutes on kvalifikatsiooninõuedele mittevastavate isikute apteegiomanike
jõutud sarnasele hulgast välistamise põhiseaduspärasuse hindamine“;
järeldusele –
ketiapteekide poolt 6. V. Trasbergi, PhD 2014. a eksperthinnang „Arvamus
valitsetud turul tekivad apteegipidajate omandipiirangute kohta“.
tarbijale negatiivsed 10. Eesti apteegireformi eesmärke ja põhjendatust kinnitavad täiendavalt OECD
tagajärjed. ja mitmete teiste riikide analüüsid:
1. Austria Tervise Instituudi 2012. a analüüs „Impact of pharmacy
deregulation and regulation in European countries“;
2. OECD 2014. a ettekanne „Competition Issues in the Distribution of
Pharmaceuticals. Liberalization in the Pharmacy Sector“;
3. S. Vogler, K. Habimana, D. Arts 2014. a “Does deregulation in
Ketiapteekide poolt community pharmacy impact accessibility of medicines, quality of
kontrollitavatel turgudel: pharmacy services and costs? Evidence from nine European
1. on ravimite valik countries.”
väiksem; 4. K. Wisell, U. Winbald, S. Kälvemark Sporrong 2016. a
„Stakeholders’ expectations and perceived effects of the pharmacy
2. apteegid on ownership liberalization reform in Sweden: a qualitative interview
teineteisele study“;
sarnasemad;
11. Kõikides nimetatud uuringutes on spetsialistid jõudnud apteegipiirangute
3. ravimitega seotud mõjude osas sarnasele järeldusele – ketiapteekide poolt valitsetud turul
nõustamise osakaal tekivad tarbijale negatiivsed tagajärjed. Uuringutes järeldatakse samuti, et
on väiksem; negatiivseid mõjusid on võimalik vältida proviisori omandipiirangu ja vertikaalse
integratsiooni keeluga.
4. apteegid on 12. Täpsemalt nähtub uuringutest:
koondunud tiheda
asustusega 1. kui turul tegutsevad peamiselt ketiapteekid, on pakutav ravimite
piirkondadesse. valik väiksem (eelistatakse sama brändi ravimeid);
2. apteegid on teineteisele sarnasemad;
3. apteegid turustavad rohkem tooteid ja teenuseid, mis ei ole seotud
ravimitega; ravimitega seotud nõustamise osakaal on väiksem;
4. apteegid on koondunud suure nõudlusega piirkondadesse.
Üleminekuperiood 13. Apteegireformi tähtpäev on 01.04.2020. Apteegireformi olemuseks olevate
lõpeb 01.04.2020. piirangute suhtes on kehtestatud üleminekuperiood. Selle kohaselt peavad
seaduses sätestatud tingimustele mittevastavad apteegipidajad viima oma
3 7
tegevuse piirangutega vastavusse hiljemalt 01.04.2020 (RavS § 116 ja § 116 lg
Ümberkorralduste 2). Üleminekuperioodi pikkus on viis aastat.
tegemiseks, sh osaluse 14. Üleminekuperiood tagab nõuetele mittevastavatele apteekidele aja
võõrandamiseks või apteekide tegevuse ümberkorraldamiseks - osaluste võõrandamiseks või
tegevuse lõpetamiseks
oli aega 5 aastat.
3/21
lõpetamiseks. Üleminekuperioodi lõpuks peab apteegipidaja viima oma
tegevuse apteegipiirangutega kooskõlla. Kui apteegipidaja ei ole oma tegevust
üleminekuperioodi lõpuks apteeginõuetega kooskõlla viinud, ei vasta ta alates
01.04.2020 enam ravimiseaduse nõuetele ja tegevusluba tunnistatakse
kehtetuks.
15. Riigikohus on selgitanud, et üleminekuperioodi jooksul võib piirangutele
mittevastav apteegipidaja oma senist tegevust jätkata, kuid üleminekuperioodi
jooksul ei tohi piirangutele mittevastav apteegipidaja oma majandustegevust
laiendada, näiteks avada haruapteek, et tõrjuda turult välja nõuetele vastav
5
isik.
2. KOKKUVÕTE
Eesti apteegiturg ei toimi ilma piiranguteta, st ilma nõudluse ja kvalifitseeritud
tööjõu vähesust korvavate meetmeteta – see põhjustaks ulatusliku maa-
Peamised järeldused: piirkondade apteekide sulgemise, apteegituru täiendava ketistumise,
1. Eestis toimuks proviisorapteekide kadumise apteegiturult, lõpp-astmes ka hinnasurve ja
reguleerimata võimalikud tarneraskused. Sellisteks meetmeteks saavad olla eelkõige asutamis-
apteegituru korral või omandipiirangud. Riigikohus tunnistas 2013. a lõpus geograafilised ja
ulatuslik maa- demograafilised asutamispiirangu põhiseadusevastaseks ja kehtetuks ning
apteekide seetõttu võttis seadusandja vastu apteegireformi olemuseks olevad
sulgemine, edasine omandipiirangud, arvestades vastavaid Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti
ketistumine ning ning Euroopa riikide parimaid praktikaid.
proviisorapteekide Apteegireformi olemuslike omandipiirangute kehtetuks tunnistamine enne
turult kadumine. apteegireformi üleminekuaja lõppu omab negatiivset mõju apteegiteenuse
kättesaadavusele. Nagu asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel Riigikohtu
2. Apteegiturgu saab poolt välja toodud, põhjustaks piirangute kaotamine maa-apteekide sulgemise
reguleerida läbi ja piiraks proviisorite ettevõtlusvabadust. Samuti riivab see nende
asutamis- või apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on asunud oma tegevust reformi
omandipiirangute. nõuetega kooskõlla viima.
3. Asutamispiirangud Õiguspärase ootuse riive tõttu võib apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine
on tunnistatud olla põhiseadusega vastuolus. Seetõttu esineb risk, et põhiseaduslikkuse
Riigikohtu poolt järelevalve kohtumenetluses tunnistatakse apteegipiirangud tühistavad sätted
põhiseadusevastase kehtetuks.
ks ja kehtetuks, Eesti apteegiturul on olulised turutõrked ning see ei toimi täielikult vaba
seetõttu kehtestas turumajanduse tingimustes viisil, mis tagaks apteegiteenuse ja ravimite
seadusandja kättesaadavuse. Antud põhjustel tuleks apteegireformi omandipiirangute
omandipiirangud. tühistamisel asendada need muude riiklike meetmetega. Varasemalt juba
põhiseaduse vastaseks tunnistatud geograafilis-demograafiliste piirangute
4. Omandipiirangud uuesti kehtestamine tähendab eelduslikult seda, et Riigikohus võib tunnistada
toimivad üksnes ka uue regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks. Apteegireformi
koos – st reformi olemuslike piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi
eesmärki ei täida üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute
proviisori kehtestamine võib küll lühiajaliselt parandada apteegiteenuse geograafilist
enamusosaluse kättesaadavust, kuid ei lahenda Eesti apteegituru süsteemseid probleeme (sh
nõue ilma tööjõupuudust) ega tõsta apteegiteenuse kvaliteeti. Apteegireformi tühistamise
vertikaalse tulemusel tekkivat kommertshuvidest lähtuvat apteegiteenust ei saaks senisest
integratsiooni enam integreerida esmatasandi tervishoiuteenuste süsteemi. Seega ei saaks
keeluta ja vastupidi. tulevikus apteegiteenuse kaudu ka leevendada tervishoiuteenuse
ülekoormatust.
Piirangute kehtetuks tunnistamisega kaasneks apteegipidajate õiguspärase
ootuse riive, mistõttu võib ka selle kehtetuks tunnistamine olla põhiseadusega
vastuolus.
5
RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 28-30.
4/21
Omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta ei lõpeta
võimalikku huvide konflikti olukorda ja tähendab riski proviisorite
sõltumatusele.
5. Reformi tühistamine ja Euroopa Kohus on juhtinud tähelepanu selelle, et apteegi kuulumine korraga
edasilükkamine riivab proviisori ja ravimitootja või -hulgimüüja omandisse toob kaasa huvide konflikti
nende isikute olukorra ning seab kahtluse alla proviisori sõltumatuse.
õiguspärast ootust, kes Kuna ilma vertikaalse integratsiooni keeluta on proviisorite sõltumatus kahtluse
on asunud seadust all ning puuduvad efektiivsed kontrollimehhanismid proviisori sõltumatuse
täitma. hindamiseks, võib vertikaalse integratsiooni lubamine takistada ka proviisori
omandipiirangu eesmärgi saavutamist.
6. Proviisori
omandipiirang väldib Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori omandipiiranguta
apteekide ketistumist toimub eelduslikult apteekide edasine ketistamine - nõustamise osakaal langeb
ning tagab suurema ja väheneb apteekide varustatus retseptiravimitega.
juurdepääsu Rootsis läbiviidud uuringud näitavad, et ilma proviisori omandipiiranguta toimub
nõustamisele ja apteekide ketistumine, ravimitega seotud nõustamise osakaal apteekides
retseptiravimitele. langeb, väheneb apteekide varustatus retseptiravimitega. Ärihuvid domineeriks
sellisel juhul jätkuvalt patsientide huvide üle. Sellist olukorda ei tasakaalustaks
7. Piirangute ka proviisorite kui apteegiomanike professionaalne kutse-eetika ja vastutus.
kehtestamine üksnes
uutele apteegi Uuringute kohaselt on üksnes vertikaalse integratsiooni kehtestamise tagajärjel
tegevusloa taotlejatele apteegiteenuse kvaliteet madalam, kui vertikaalse integratsiooni ja proviisori
tugevdaks omandipiirangu samaaegsel kehtestamisel.
olemasolevate Üleminekuaja pikendamine riivab apteegipidajate õiguspärast ootust.
vertikaalselt
integreeritud apteekide Üleminekuaja pikendamine riivab apteegireformi nõuetele vastavate
turupositsiooni. See apteegipidajate õiguspärast ootust apteegireformi tähtaegse toimumise vastu.
oleks vastuolus reformi Üleminekuaja pikendamiseks peab seetõttu esinema oluline avalik huvi.
eesmärkidega. Üleminekuaja pikendamist ei saa põhjendada asjaoluga, et kõik nõuetele
mittevastavad apteegid pole üleminekuaja lõpuks jõudnud oma tegevust
8. Täidetud on eeldused, apteegipiirangutega kooskõlla viia, kuna apteegipidajad ei ole üleminekuaja
mille alusel saab jooksul kohustatud seda tegema. Ei ole põhjust arvata, et see toimuks tähtajast
lugeda varem ka uue tähtaja seadmisel, kuna apteegikettidel pole huvi ega kohustust
apteegireformiga oma tegevust ennetähtaegselt ümber korraldada.
kaasneva
omandipõhiõiguse ja Mida rohkem üleminekaega pikendada, seda intensiivsem on üleminekuaja
ettevõtlusvabaduse pikendamisega kaasnev õiguspärase ootuse riive.
riive põhiseadusega Piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa taotlejatele tugevdab
lubatavaks. olemasolevate vertikaalselt integreeritud apteekide turupositsiooni ja nõrgestab
tegutsevate proviisorapteekide jätkusuutlikkust.
9. Euroopa Kohus -
Seetõttu ei ole piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa
apteegipiirangud on
taotlejatele sobiv meede apteegiteenuse kättesaadavuse parendamiseks
kooskõlas EL õigusega.
reformi eesmärke silmas pidades.
10. Apteegireform ei Regulatsioon riivaks nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on
diskrimineeri üleminekuperioodi ajal oma tegevuse reformi nõuetega kooskõlla viinud ning
välisinvestoreid. võib olla põhiseadusvastane põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine eri
apteegipidajate suhtes.
11. Pikaajalises
Apteegireformi tühistamiseks esitatud argumentide analüüs:
perspektiivis tõstab
apteegireform 1. Piirangute kehtestamine ei too kaasa apteegipidajate omandipõhiõiguse ja
apteegiteenuse ettevõtlusvabaduse õigustamatut riivet. Kohtupraktika kohaselt on antud juhul
kvaliteeti ja täidetud need eeldused, mis on vajalikud, et lugeda apteegireformiga kaasneva
kättesaadavust, sh eriti omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive põhiseadusega kooskõlas olevaks
maapiirkondades. ning lubatavaks.
2. Apteegipiirangute kehtestamine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Euroopa Kohus on kinnitanud, et apteegipiirangud aitavad kaitsta rahvatervist
5/21
ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Väga paljud EL liikmesriigid on
kasutanud võimalust sellised piirangud kehtestada.
3. Reform ei diskrimineeri välisinvestoreid. Piirangud kohalduvad võrdselt
kõikidele Eestis tegutsevatele apteegipidajatele. Teistest EL liikmesriikidest pärit
Apteegireformi kriitika kapitalil põhinevad apteegipidajad ei saa esitada Eesti riigi vastu kahju
analüüs: hüvitamise nõudeid vahekohtusse kahepoolsete investeerimislepingute alusel.
Kõik võimalikud kahjunõuded tuleb esitada siseriiklikesse kohtutesse Eesti ja EL
1. Piirangute õiguse alusel. Samas on EL õigus seni pidanud omandipiirangut ja vertikaalse
kehtestamine ei too integratsiooni keeldu põhjendatuks ja seaduspäraseks.
kaasa
4. Apteekide arvu mõningane vähenemine ei vähenda apteegiteenuse
apteegipidajate
kättesaadavust tiheda asustusega piirkondades. Ei ole põhjust arvata, et
omandiõiguse ja
apteegireformi nõuetele mittevastavate tegevuslubade tühistamisel ei taotle
ettevõtlusvabaduse
tegevuslubasid samadesse piirkondadesse nõuetele vastavad apteegipidajad.
õigustamatut riivet;
Pikaajalises perspektiivis tõstab apteegireform apteegiteenuse kvaliteeti ja
kättesaadavust riigis kui tervikus, sh eriti maapiirkondades ning adresseerib ja
2. Reform ei
parandab Eesti apteegituru süsteemseid probleeme.
diskrimineeri
välisinvestoreid;
3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS
3. Apteegipiirangute 3.1. Piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi
kehtestamine ei ole üleminekuaja lõppu
vastuolus Euroopa
Liidu õigusega; - Õiguspärane ootus
16. Enne apteegireformi üleminekuaja lõppu piirangute kehtetuks tunnistamise
4. Apteekide arvu puhul on peamine küsimus see, kas reformi ärajäämine võiks kaasa tuua
mõningane proviisoritest apteegipidajate õiguspärase ootuse lubamatu riive. Juhul, kui
vähenemine ei piirangute kehtetuks tunnistamine riivab lubamatult apteegipidajate
vähenda õiguspärast ootust, oleks piirangute kehtetuks tunnistamine põhiseadusega
apteegiteenuse vastuolus. See loon reaalse riski, et põhiseaduslikkuse kontrollimise käigus
kättesaadavust tunnistatakse reformi tühistavad sätted kehtetuks.
tiheda asustusega
piirkondades. 17. Õigusriigi põhimõtte oluliseks sisuks on õiguskindlus. Õiguskindluse üheks
väljenduseks on õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte
kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et
õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena
6
ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Igaüks peab saama temale
seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud
Riigikohus: „Seaduses tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes
tehtav muudatus ei tohi 7
sõnamurdlik. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma
olla õiguse subjektide tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda
suhtes sõnamurdlik.“ suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata
8
tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. Riigikohus on märkinud, et
õiguspärane ootus võib tekkida ka vastuvõetud ja avaldatud, kuid veel mitte
9
kohalduva regulatsiooni alusel.
18. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikul oleks õigus eeldada, et
seadused püsivad igavesti muutumatud. Õiguslikult kaitstav ootus seaduse
püsimajäämisesse saab tekkida üksnes kindlate tingimuste esinemisel.
6
RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49.
7
RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49 ja 50;
16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 46.
8
RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90; 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p 55.
9
RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 71.
6/21
19. Põhiseaduse järgi on isikul õiguspärane ootus ainult siis, kui on täidetud
10
järgmised neli tingimust:
Riigikohus: „Tähtajaliselt 1. õigusakt annab isikule subjektiivse õiguse;
antud õiguste ja piiratud 2. isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema soodsa
kohustuste puhul on õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg;
isikute õiguspärane ootus
enam kaitstud kui 3. muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus (tagasiulatuv jõud on ebaehtne);
tähtajatu regulatsiooni 4. isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi
puhul.“ ümberkorralduse järele.
20. Ravimiseadus näeb ette apteegireformi tähtaja. Riigikohus on märkinud, et
tähtajaliselt antud õiguste ja piiratud kohustuste puhul on isikute õiguspärane
ootus enam kaitstud kui tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalise regulatsiooni
muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid
11
kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks. Olenemata tähtajalisusest, peab aga
alati olemas olema kaalukas avalik huvi regulatsiooni muutmiseks ning toimuma
kaalumine: ebaehtne tagasiulatuv mõju on lubatud mh ainult ja üksnes siis, kui
Juba vastuvõetud avalik huvi regulatsiooni muutmise järgi kaalub üles isikute õiguspärase
reformi tühistamiseks 12
ootuse. Arvestada tuleb mh muudatuse ettenähtavust, õigusliku olukorra
peab esinema 13
selgust, muutunud olusid, muudatusega kaasnevaid tagajärgi jmt. Seega peab
vähemalt oluline juba vastuvõetud reformi tühistamiseks esinema vähemalt oluline muutus
muutus õiguslikus või õiguslikus või faktilises olukorras. Peab eksisteerima muutus, mis sellist n-ö
faktilises olukorras, mis tagasipööramist või tühistamist põhjendaks. Järgnevalt hinnatakse seda, kas
sellist olulist muudatust apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu tekkinud
põhjendaks. õiguspärane ootus, et reform jõustuks ja kas riigil on õiguspärasest ootusest
tulenevad piirangud reformi tühistamise üle otsustamisel.
Paljud apteegipidajad 21. Õigusakt annab isikutele subjektiivse õiguse. Subjektiivne õigus on
on reformi toimumist õigussubjektile õigusnormiga antud õigustus nõuda oma huvide realiseerimisel
usaldades oma teistelt isikutelt, sh riigilt, kindlat käitumist õigussubjekti huvides. Subjektiivne
tegevuse olulisel avalik-õiguslik norm peab kohustama riiki teatud käitumiseks ja kaitsma avalike
14
määral huvide kõrval ka isiku huve. Seega seisneb eraõigusliku isiku vaatepunktist
ümberkorraldanud. subjektiivne õigus isiku võimaluses nõuda riigilt teatud käitumist. Riigikohus on
nimetanud subjektiivsete avalike õiguste allikatena põhiõigusi, seadusi ja muid
See võimalus on 5 õigustloovaid akte, haldusakte ja halduslepinguid.
15
aastat olnud ka
ketiapteekidel. 22. Arvestades tänaseks tekkinud kohtupraktikat, saab asuda seisukohale, et
ravimiseadus kaitseb ühelt poolt avalike huve. Samal ajal annab seadus aga ka
apteegireformi nõuetele vastavatele apteegipidajatele subjektiivse õiguse
eeldada, et just nemad on seaduste kohaselt õigustatud apteegipidajateks ning
reformi nõuetele mittevastavad isikud nendeks pärast üleminekuperioodi enam
16
pole.
10
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu Ülikooli kirjastus, 2017. Komm § 10, p 31.
11
RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 69.
12
Ibid, p 61.
13
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu Ülikooli kirjastus, 2017. Komm § 10, p 31.
14
K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Juura 1995, lk
51.
15
RKEKm 20.12.2001, 3-3-1-8-01, p 22.
16
RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445; RKHKo 29.05.2018, 3-15-2937; vt ka TrtRKm 13.05.2016, 3-16-49; TrtRKm
30.04.2015, 3-15-839; TrtRKm 18.10.2018, 3-18-1569, p 12.
7/21
23. Isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema
Apteegireformi soodsa õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg. Riigikohtu praktika pinnalt saab
tühistamisel muutuksid järeldada, et õiguste realiseerimine eeldab isiku enda aktiivset tegevust.
17
apteegipidajate ja Apteegipiirangud ja üleminekuaja regulatsioon on otseselt suunatud sellele, et
proviisorite poolt oma apteegipidajad korraldaksid oma majandustegevuse olulisel määral ümber.
tegevuse piirangutega Paljud apteegipidajad on teinud olulisi ning kulukaid muudatusi selleks, et viia
kooskõlla viimiseks oma tegevus apteegipiirangutega kooskõlla ja säilitada õigus osutada
tehtud kulutused apteegiteenust ka pärast reformi. Loodud on uusi ettevõtteid ja muudetud
põhjendamatuks. olemasolevate omandi- ja juhtimisstruktuure. Seega on need isikud asunud
18
realiseerima neile reformiga lubatud õigusi. Samuti on hakanud kulgema
proviisorapteekidele soodsa õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg.
24. Muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus. Riigikohus on selgitanud, et
muudatusel on ebaehtne tagasiulatuv jõud, kui see puudutab õigusakti
vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui
see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele.
Muudatusel on ebaehtne tagasiulatuv jõud, kui see puudutab ettevõtjate varem
19
kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid.
Apteegireformi ärajäämise korral muutuksid proviisorite ja apteegipidajate
poolt oma ettevõtte piirangutega kooskõlla viimiseks tehtud kulutused
põhjendamatuks. Seega kaasneb reformi ärajäämisega isikute jaoks halvemus.
25. Isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi
ümberkorralduse järele. Siinkohal tuleb hinnata, kas apteegireformi ärajäämine
oleks avalikes huvides või üksnes piirangutele mittevastavate apteekide
Riigikohus: „Kolleegiumi erahuvides. Seejuures tuleb hinnata nii reformi kui selle ärajätmise eesmärke,
hinnangul teenivad nende legitiimsust ja erinevaid võimalusi seadusandja poolt defineeritud
vaidlusalused piirangud eesmärkide saavutamiseks. Avalikuks huviks ei saa lugeda apteegi pidamise
asjassepuutuvas osas õiguse andmist võimalikult paljudele isikutele. Avalikuks huviks saab lugeda
legitiimset eesmärki, apteegiteenuse kättesaadavust ning apteegiteenuse kvaliteeti. Seoses proviisori
milleks on elanikkonna omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keeluga on Riigikohus asunud
kindel ja kvaliteetne seisukohale, et just piirangud aitavad avaliku huvi tagamisele kaasa:
varustamine ravimitega.“
„Kolleegiumi hinnangul teenivad vaidlusalused piirangud asjassepuutuvas osas
legitiimset eesmärki, milleks on elanikkonna kindel ja kvaliteetne varustamine
ravimitega. Rahvatervise kaitseks apteegituru korraldamisel kasutatavate
vahendite valikul on seadusandjal ulatuslik otsustusruum. Kolleegium ei näe
Ei ole teada ega alust alust kahelda väites, et põhimõtteliselt on vertikaalse integratsiooni keeld ja
arvata, et reformi proviisorite enamusosaluse nõue ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobivad ja
tühistamine teenib õigustatud.“
20
ülekaalukaid avalikke
26. Juhul, kui apteegipiirangud (proviisori omandipiirang ja vertikaalse
huve.
integratsiooni keeld) aitavad kaasa apteegiteenuse kättesaadavuse ja
apteegiteenuse kvaliteedi parandamisele, siis ei saa samaaegselt aidata avaliku
huvi saavutamisele kaasa nende piirangute tühistamine. Kui piirangute
tühistamine ei ole avalikes huvides, riivab reformi ärajäämine
apteegipiirangutele vastavate apteegipidajate õiguspärast ootust reformi
läbiviimise suhtes.
27. Järgnevalt on selgitatakse täpsemalt, miks aitavad apteegiteenuse
kättesaadavuse ja kvaliteedi tõusule kaasa apteegipiirangud, mitte nende
piirangute tühistamine.
28. Arvestades Riigikohtu praktikat ja apteegireformi vastuvõtmisel kirjeldatud
eesmärke ja meetmete põhjendusi ei ole alust arvata, et piirangute tühistamine
nende kohaldamise asemel aitaks saavutada mingeid ülekaalukaid avalikke huve
17
RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90: „Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega
antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes.“
18
TrtRKm 18.10.2018, 3-18-1569, p 11.
19
RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61.
20
RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 31.
8/21
või et muutunud oleks mingid õiguslikud või faktilised asjaolud, mis peaks
Apteegipiirangud ei oma
põhjustama väljaselgitatud avalike huvide ümberkorralduse.
ravimite hindadele otsest
mõju. 29. Apteegireformi vastuvõtmisega võrreldes ei ole muutunud faktiline ega
õiguslik olukord, mis oli aluseks reformi vastu võtmisel. Kui isikud ei ole seaduse
Ravimite hinnad on
üleminekuperioodi jooksul oma äritegevust piisavalt ümberkorraldanud, siis see
seadusega reguleeritud.
asjaolu ei tähenda õigusliku ega faktilise olukorra muutumist. Seaduse
mittetäitmine üleminekuperioodi jooksul või ka pärast seda ei õigusta seaduse
kehtetuks tunnistamist või ulatusliku reformi tagasipööramist. Seda eriti
olukorras, kus alternatiivseid meetmeid pole või need on tunnistatud
põhiseadusvastaseks.
- Piirangute mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele
30. Riigikohus on selgitanud, et apteegiteenuse kättesaadavuse all ei peeta
silmas ravimite kättesaadavust taskukohase hinnaga, vaid apteegiteenuse
saamise võimalust geograafiliselt lähedalt. Nimelt on ravimite hind reguleeritud
21
Reformi eesmärk on seadusega. Seejuures ei ole Euroopa apteegiturge võrdlevates uuringutes seni
rahvatervise kaitse, sh tuvastatud ka, et apteegipiirangute kehtestamata jätmine tooks kaasa
22
kvaliteetse madalamad käsimüügiravimite hinnad.
apteegiteenuse 31. Lisaks geograafilisele kättesaadavusele on Riigikohus rõhutanud, et
kättesaadavus. apteegiteenuse kättesaadavus tähendab ravimite kättesaadavust koos
23
nõustamisega ning et teenus peab kättesaadav olema järjepidevalt.
Mitteproviisorist 32. Apteegiteenuse kvaliteedi puhul tuleb silmas pidada nõustamise
apteegiomanikel professionaalsust ravimite ja nende kasutamisega seotud küsimustes, sh
puuduvad reeglina professionaalse tööjõu kättesaadavuse ja olemasoluga seotud küsimusi.
patsiendi tervist kaitsvad 33. Proviisori omandipiirangu mõju kvaliteetse apteegiteenuse
professionaalsed kättesaadavusele. Apteegiteegiteenuse kvaliteeti mõjutavad eelkõige apteegis
teadmised ja kutse- tegutseva proviisori kvalifikatsioon, apteegiteenuse osutaja enda tunnetamine
eetika reeglid nagu tervishoiusüsteemi osana, apteegipidaja kehtestatud kvaliteedinõuded
proviisoril. teenusele.
24
34. Mitteproviisorist apteegiomanikel puuduvad reeglina patsiendi tervist
kaitsvad professionaalsed teadmised ja kutse-eetika reeglid nagu proviisoril.
Samuti tasakaalustavad proviisori kasumi saamisele suunatud isiklikku huvi
Proviisori kasumi saamisele
proviisori väljaõpe, kutsealane kogemus ning temal lasuv vastutus. Seda
tasakaalustavad suunatud
põhjusel, et õigusaktidest või ametieetikast tulenevate eeskirjade võimalik
isiklikku huvi proviisori
rikkumine ei vähenda mitte üksnes tema investeeringu väärtust, vaid kahjustab
väljaõpe, kutsealane 25
ka proviisori kutsealast eksistentsi. Seega eelduslikult on huvide konflikti
kogemus ning temal lasuv
tekkimise oht proviisoriks mitteoleva apteegiomaniku ja patsiendi huvide vahel
vastutus. 26
suurem kui proviisorist apteegiomaniku ja patsiendi huvide vahel.
35. Proviisoriks mitteolev apteegiomanik on huvitatud ennekõike
maksimaalsest kasumist, kuid võib olla ka võimetu tunnetama piiri, millal
kasumipüüdlus hakkab ohustama patsientide tervist. Samuti on proviisoriks
mitteoleval apteegiomanikul eelduslikult suurem motivatsioon müüa
patsientidele tooteid, mida viimased tegelikult ei vaja või mitte tutvustada
21
RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 111.
22
OECD 2014. a analüüs „Competition Issues in the Distribution of Pharmaceuticals. Liberalization in the
Pharmacy Sector“ lk 9.
23
RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 120 ja 124.
24
Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and
regulation in European countries, 2012, lk 12. Kättesaadav: https://goeg.at/sites/default/files/2017-
05/pharmacyregulation_2012pdf.pdf.
25
Euroopa Kohtu otsus nr C-531/06, p 61.
26
Glikman Alvin ja Partnerid 2014. a õiguslik arvamus „Proviisori kvalifikatsiooninõudele mittevastavate isikute
apteegiomanike hulgast välistamise põhiseaduspärasuse hindamine“, p 20-24.
9/21
alternatiivseid ning odavamaid tooteid, eelistades näiteks vertikaalse
27
integreerituse puhul hulgimüüjast omaniku pakutavaid tooteid.
36. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et apteekide omamine
mitteproviisorite poolt võib ohustada rahvatervist ning ei ole teada
Proviisori omandipiirang asutamisvabadust vähem piiravamat meedet kui keeld hallata või omada
on Euroopa Liidu apteeke üksnes proviisorite poolt, mis tagab samaaegselt elanikkonna kindla
õigusega lubatud. ja kvaliteetse ravimitega varustamise.
37. 19.05.2009. a otsuses asjas nr C-171/07 ja C-172/07: Apothekerkammer des
Saarlandes jt on Euroopa Kohus märkinud järgmist:
Euroopa Kohus: P 34: Arvestades mainitud ohte rahvatervisele ja sotsiaalkindlustussüsteemi
„Liikmesriigid võivad rahalise tasakaalu huve, võivad liikmesriigid kehtestada ravimite jaemüügiga
põhimõtteliselt tegelevate isikute suhtes ranged nõuded, mis puudutab eelkõige turustamisega
reserveerida ravimite seonduvaid üksikasju ja kasumlikkust. Liikmesriigid võivad põhimõtteliselt
jaemüügi üksnes reserveerida ravimite jaemüügi üksnes proviisoritele, arvestades tagatisi, mida
proviisoritele, arvestades viimased peavad pakkuma, ja teavet, mida nad peavad suutma tarbijale jagada.
tagatisi, mida viimased P 37-38: Mis puudutab proviisorist apteegi haldajat, siis ei saa eitada, et sama
peavad pakkuma, ja moodi teiste isikutega on tema eesmärgiks kasumlikkus. Olles samas kutsealalt
teavet, mida nad proviisor, lähtub ta apteegi haldamisel tõenäoliselt lisaks puhtalt majanduslikele
peavad suutma tarbijale kaalutlustele ka professionaalsest vaatepunktist. Tema erahuvi, mis seondub
jagada.“ kasumi teenimisega, tasakaalustab nii tema haridus, kutsealane kogemus kui ka
vastutus, arvestades, et võimalik õigus- või eetikanormide rikkumine seaks ohtu
nii tema investeeringu kui ka tegevuse jätkamise kutsealal. Erinevalt
proviisoritest ei ole nii-öelda mitteproviisoritel juba määratlusest tulenevalt
esimestega samaväärset haridust, kogemust ja vastutust.
P 40: Samuti on liikmesriigil lubatud hinnata, kas selline oht eksisteerib
farmaatsiatoodete tootjate ja hulgimüüjate osas, sest viimased võivad ohustada
palgaliste proviisorite sõltumatust, julgustades neid soovitama ravimeid, mida
nad ise toodavad või turustavad. Ka võib liikmesriik hinnata, kas proviisori
kutseta haldajad võivad ohustada palgaliste proviisorite sõltumatust,
julgustades neid läbi müüma ravimeid, mille ladustamine ei ole enam tasuv, või
kas sellised haldajad võivad alandada tegevuskulusid nii, et see võib mõjutada
ravimite jaemüügi korraldust.
38. Viimasest punktist nähtub, et Euroopa Kohus möönab, et mitteproviisorist
apteegipidajast lähtuvad ohud rahvatervisele võivad esineda ka vertikaalselt
integreeritud apteegipidajate puhul.
39. Tuginedes eelkirjeldatud võimalikele kitsaskohtadele seoses
mitteproviisorist või ravimitootja või -hulgimüüjaga seotud apteegipidaja poolt
apteegiteenuse osutamisega, on mitmed Euroopa riigid otsustanud kehtestada
28
apteegipidajatele omandi või vertikaalse integratsiooni piiranguid :
Apteegiteenuse kvaliteedi
tagamiseks
on apteegipiirangud
kehtestatud mitmetes
Euroopa riikides.
27
Ibid.
28
J. Chave „The Challenges we share with some EU countries: What can we learn“, The Pharmaceutical
Journal, 11.02.2014.
10/21
Austria Terviseinstituudi 2012.
a uuring: piirangute
puudumine vähendab
kvaliteetse apteegiteenuse Pilt 1. Regulatsioon mujal Euroopas 2014. a veebruari andmete kohaselt.
järjepidevat kättesaadavust.
- Piirangute tühistamise mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele
40. Apteegituru range reguleerimise ja reguleerimata jätmise mõjusid on
29
põhjalikult hinnanud Austria Terviseinstituut („ATI“). ATI võrdles 2012. a
uuringus Inglismaa, Iirimaa, Holland, Norra ja Rootsi reguleerimata apteegiturge
ja Austria, Taani, Soome ja Hispaania rangelt reguleeritud apteegiturge. ATI
uuringu kohaselt ei aitaks piirangute tühistamine kaasa kvaliteetse
Austria uuringu kohaselt apteegiteenuse kättesaadavuse parandamisele.
kaasnes piirangute 41. ATI uuringu järelduste kohaselt olid riikides, kus puudusid apteegituru
kaotamisega: piirangud, halvemini tagatud järjepidev kättesaadavus kvaliteetsele
1. apteekide koondumine apteegiteenusele kuna:
linnadesse; 1. apteegid jaotuvad mööda riiki ebaühtlasemalt;
2. apteekrite sõltumatuse 2. turul omavad valitsevat positsiooni üksikud turuosalised, näiteks
vähenemine; hulgimüüjatega seotud apteegipidajad;
3. apteegipidajatel on majanduslik surve suurendada käivet müües
3. oligo- või monopoolse rohkem letiravimeid ja tooteid, mis pole ravimid.
30
turu tekkimine.
42. ATI uuringust selgub:
1. piirangute puudumine viis vertikaalse integratsiooni, huvide konflikti
ohu, iseseivate apteekide tarneraskuste, ketistumise, apteekrite
Tõenäoliselt tooks reformi professionaalse sõltumatuse vähenemise ja tööjõupuuduseni, oligo- või
ärajäämine kaasa monopoolse turu tekkimiseni;
mitmeid kohtuvaidlusi riigi 2. riikides, kus kaotati apteegipiirangud, tekkis küll juurde apteeke, kuid
ja proviisorite vahel, kes need koondusid linnadesse, ehk ravimite kättesaadavus lõppastmes ei
tegid kulutusi reformi paranenud;
toimumist usaldades.
3. apteekrite arv apteekides vähenes ja konkurentsiolukord ei paranenud;
4. käsimüügiravimite hinnad ei langenud.
43. Kokkuvõttes tuleb ATI uuringu pinnalt järeldada, et turu reguleerimata
jätmine ei anna oodatud tulemusi. Nii on ka tänases apteegituru reguleerimise
praktikas näha, et kui enne eelviidatud Euroopa Kohtu otsust oli trend pigem
29
Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and
regulation in European countries, 2012.
30
Ibid, lk 2.
11/21
apteegituru liberaliseerumise suunas, siis pärast Euroopa Kohtu otsust ja tehtud
ulatuslikke uuringuid liberaliseerimise mõjust, on trend Euroopas uuesti
piirangute kehtestamise poole. Järelikult ei oleks väljakujunenud ja parimate
Euroopa riikide praktikatele tuginemisel piirangute tühistamine avalikes huvides
ning piirangute tühistamine riivaks reformi toimumist usaldanud
apteegipidajate õiguspärast ootust.
- Võimalikud kahjuhüvitamise nõuded riigi vastu
44. Pole välistatud, et üleminekuperioodi kestel oma tegevuse reformi
nõuetega kooskõlla viinud apteegipidajatel oleks reformi ärajäämise tõttu riigi
vastu kahju hüvitamise nõue. RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda
õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist juhul,
kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega,
rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub
õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute
rühma.
45. RVastS § 14 lg 1 eeldusi ei ole kohtupraktikas täpsemalt määratletud. Samas
on apteegipiirangute ja üleminekuperioodi puhul tegemist konkreetselt
Apteegituru reguleerimata mõõdetavale tulemusele suunatud sätetega. Reformi ärajäämise tõttu tekiks
jätmine omab negatiivset proviisoritel ja apteegipidajatel kahju, mis seisneb selles, et nad on teinud
mõju kvaliteetse põhjendamatult kulutusi selleks, et viia oma tegevus apteegipiirangutega
apteegiteenuse kooskõlla. Seega on tõenäoline, et reformi ärajäämine toob kaasa hulgaliselt
kättesaadavusele. kohtuvaidlusi proviisorite, apteegipidajate ja riigi vahel.
46. Kokkuvõttes, arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti ning
Euroopa riikide apteegiturgude võrdlevat uuringut, on alust arvata, et
apteegituru reguleerimata jätmine omab negatiivset mõju kvaliteetse
apteegiteenuse kättesaadavusele. Kui apteegituru reguleerimata jätmine omab
negatiivset mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele, siis riivab
apteegireformi ärajäämine nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on
asunud oma tegevust reformi nõuetega kooskõlla viima. Seetõttu võib
apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine olla põhiseadusega vastuolus.
3.2. Piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi
üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute
kehtestamine
47. Geograafilised-demograafilised asutamispiirangud on piirangud, millega
takistatakse uute apteekide avamist suure nõudlusega piirkondades (näiteks
Riigikohus tunnistas
linnade keskustes ja tihedalt asustatud piirkondades). Selliste piirangute
2013. a põhiseadusega
eesmärk on soodustada apteekide avamist asukohtades, kus nõudlus on
vastuolevaks
väiksem ja parendada sedasi apteegiteenuse kättesaadavust ka hõredalt
geograafilised ja
asustatud piirkondades.
demograafilised apteekide
asutamispiirangud. 48. Oluline on märkida, et geograafilis-demograafilised piirangud parandavad
üksnes apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust. Geograafilised-
demograafilised asutamispiirangud ei taga apteegiteenuse osutaja sõltumatust
ravimitootjatest ja hulgimüüjatest. Geograafilis-demograafilised
asutamispiirangud ei aita integreerida apteegiteenust esmatasandi
tervishoiusüsteemi. Seega ei aita piirangud kaasa apteegiteenuse kvaliteedi
tõstmisele.
49. Kui seadusandja tunnistaks kehtetuks apteegipiirangud enne üleminekuaja
lõppu ning kehtestaks uued geograafilis-demograafilised asutamispiirangud,
jääksid kehtima kõik eelnevalt õiguspärase ootuse ja apteegipiirangute
tühistamise kohta esitatud seisukohad. Uute geograafilis-demograafiliste
piirangute sätestamine 2014. a ja 2015. a sätestatud apteegipiirangute asemel
ei muuda olematuks apteegireformi ärajäämisest tulenevaid negatiivseid
mõjusid apteegiteenuse kvaliteedile.
12/21
50. Seoses geograafilis-demograafiliste asutamispiirangutega on oluline
märkida, et Riigikohus on varasemalt geograafilis-demograafilised
31
asutamispiirangud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistanud. Nimelt nägi
1
01.01.2006 jõustunud ravimisseaduse § 42 nägi ette apteegi
asutamispiirangud, mis keelasid avada linnas apteeki, kui selles linnas on ühe
apteegi kohta vähem kui 3000 elanikku. Kuna Riigikohus tunnistas
asutamispiirangud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks, otsustas seadusandja just
reformi sisuks olevate omandipiirangute kehtestamise kasuks, mis käsitlevad
Eesti apteegituru süsteemseid probleeme kõikehõlmavalt ning kehtestavad
ülemineku nn „sõltumatu proviisor oma apteegis“ süsteemile.
51. Kokkuvõttes ei aitaks apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine ning uute
geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute kehtestamine kaasa
apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisele ja selle integreerimisele esmatasandi
tervishoiusüsteemi. Ärihuvide domineerimine patsientide huvide üle ja huvide
konflikti oht jääks. Apteekide geograafilised ja demograafilised
asutamispiirangud on Riigikohus juba põhiseadusvastaseks tunnistatud.
Vertikaalne integratsiooni Apteegipiirangute tühistamise tõttu riivataks ikkagi nende apteegipidajate
keeld on Euroopa Liidu õiguspärast ootust, kes on asunud oma tegevust reformi nõuetega kooskõlla
viima. Seetõttu võib apteegipiirangute tühistamine olla põhiseadusega
õigusega lubatud.
vastuolus.
3.3. Omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni
Euroopa Kohus: „Samuti on
keeluta
liikmesriigil lubatud
hinnata, kas selline oht 52. Ühe alternatiivina apteegireformi läbiviimisele on välja toodud proviisori
/rahvatervisele/ eksisteerib omandipiirangu kehtestamist ilma vertikaalse integratsiooni keeluta. Juhul kui
farmaatsiatoodete tootjate kehtestada ainult proviisori omandipiirang, oleks võimalik apteekide pidamine
ja hulgimüüjate osas, sest selliselt, et 51% suurune osalus kuulub proviisorile ja 49% suurune osalus
viimased võivad ohustada ravimitootjale või -hulgimüüjale.
palgaliste proviisorite
53. Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamata jätmine on Euroopa tasandil
sõltumatust, julgustades
pigem harv valik. Austria Terviseinstituudi uuringus uuritud reguleerimata
neid soovitama ravimeid,
apteegituruga riikide seast oli Rootsis siiski osaliselt sätestatud vertikaalse
mida nad ise toodavad või 32
integratsiooni keeld. See tähendab, et kuigi Rootsis ei pea apteegid kuuluma
turustavad“.
proviisoritele, ei tohi need kuuluda ka ravimitootjatele. Samas on Austrias
kehtestatud regulatsioon, mille kohaselt üle 50% apteegipidaja osalusest peab
kuuluma proviisorile ilma, et oleks sätestatud vertikaalse integratsiooni keeld.
Seega on Austrias lubatud apteekide pidamine selliselt, et 51% suurune osalus
kuulub proviisorile ja 49% suurune osalus ravimitootjale või -hulgimüüjale.
Austrias nimetatakse seda regulatsiooni vertikaalse integratsiooni piiranguks,
kuna vertikaalne integratsioon on lubatud maksimaalselt 49% osaluse ulatuses.
Seejuures tuleb arvestada, et võimalike n-ö tankistide kasutamise
ärahoidmiseks on Austrias kehtestatud lisaks nõue, et ühele proviisorile võib
33
kuuluda ainult üks üldapteek ja üks haruapteek. Võrdluseks Eestis võib üks
proviisor olla seotud nelja üldapteegiga, millest igaühele võib kuuluda kolm
34
haruapteeki.
31
RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13.
32
Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and
regulation in European countries, 2012. Kättesaadav: https://goeg.at/sites/default/files/2017-
05/pharmacyregulation_2012pdf.pdf. Lk 67.
33
T. Langer, H. Spreitzer, T. Ditfurth, G. Stemer, J. Atkinson. Pharmacy Practice and Education in Austria.
Pharmacy 2018, 6, 55. Kättesaadav: https://www.mdpi.com/2226-4787/6/3/55/pdf.
34
RavS § 41 lg 4: käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud proviisor võib olla seotud kuni nelja 4000 või
enama elanikuga asulas tegutseva üldapteegi tegevusloa väljastamise tingimuste täitmisega.
13/21
54. Selleks, et kehtestada omandipiirang ilma vertikaalse integratsiooni keeluta,
tuleb hinnata, kas selline regulatsioon aitab kvaliteetse apteegiteenuse
kättesaadavuse suurendamisele kaasa. Selleks on vaja analüüsida, kas proviisori
omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta võimaldab
proviisoritel oma kutsetegevusega sõltumatult tegeleda.
55. Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriigil on lubatud hinnata, kas
apteegi omamine farmaatsiatoodete tootjate ja hulgimüüjate poolt ohustab
rahvatervist, sest viimased võiksid kahjustada palgatöölistest proviisorite
sõltumatust, õhutades neid edendama selliste ravimite müüki, mida nad ise
35
toodavad või turustavad. Euroopa Kohus on seega esile toonud, et proviisori ja
ravimitootja kaasomandis oleva apteegi kaudu apteegiteenuse osutamisel
esineb huvide konflikt. Ühelt poolt on proviisori huvides tegeleda oma
kutsetegevusega ja osutada apteegiteenust oma parimate teadmiste kohaselt.
Huvide konflikti Teiselt poolt suurendab ravimitootja ravimite eelistamine müügil ravimitootjast
ennetamine on vajalik, kaasomaniku käivet, mis omakorda võimaldaks täiendavate investeeringute
kuna selle hilisem tegemist apteeki ning selle personali. Sellise huvide konflikti vältimiseks on
ärahoidmine on Euroopa Kohus lubanud liikmesriikidel kehtestada vertikaalse integratsiooni
raskendatud. keelu.
Kaasomanikust 56. Kas kaasomanikust ravimitootja või -hulgimüüja kallutab proviisoreid enda
ravimitootja või – ravimeid müüma, võib apteegiti erineda. Probleem seisneb aga asjaolus, et
hulgimüüja mõju selline mõju on järelevalvet teostavate organite eest varjatud. Väga raske kui
proviisori tegevusele on mitte võimatu kontrollorganitel välja selgitada, kas konkreetsel juhul müüb
järelevalvet teostavate apteek ravimitootja või -hulgimüüja ravimeid seetõttu, et proviisor peab seda
organite eest varjatud. parimaks lahenduseks või selleks, et suurendada kaasomaniku käivet.
Kontrollimatuse tõttu säilib risk, et proviisor ei tegutse apteegiteenuse
osutamisel sõltumatult. See omakorda seab kahtluse alla regulatsiooni sobivuse
ja vajalikkuse. Juhul kui jääb alles kahtlus proviisori sõltumatusest, siis ei täidaks
omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta oma
eesmärki.
Rootsi kogemus - 57. Kokkuvõttes on Euroopa Kohus märkinud, et apteegi kuulumine korraga
rohkem apteeke ei proviisori ja ravimitootja- või -hulgimüüja omandisse toob kaasa huvide konflikti
tähenda paremat ning vähendab proviisorite sõltumatust. Kuna ilma vertikaalse integratsiooni
apteegiteenust. keeluta on proviisorite sõltumatus kahtluse all ning puuduvad efektiivsed
kontrollimehhanismid sõltumatuse hindamiseks, võib vertikaalse integratsiooni
lubamine takistada ka proviisori omandipiirangu eesmärgi saavutamist.
Rootsi kogemus - ilma
piiranguteta toimub
apteekide ketistumine, 3.4. Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori
ravimitega seotud omandipiiranguta
nõustamise osakaal
apteekides langeb, 58. Ühe alternatiivina apteegireformi läbiviimisele on välja toodud vertikaalse
väheneb apteekide integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori omandipiiranguta. See
varustatus tähendab, et apteegipidaja osalus ei või kuuluda ravimitootjale või -
retseptiravimitega. hulgimüüjale, kuid ei pea kuuluma ka proviisorile. Sarnane regulatsioon on
Austria Terviseinstituudi uuringu kohaselt kehtestatud Rootsis, kus
36
apteegipidaja ei või olla ravimitootja.
59. Rootsis kuulusid apteegid kuni 2009. aastani riigiettevõttele. 2009. a toimus
reform, mille käigus enamik apteeke müüdi eraomanikele. Reformi eesmärgiks
oli tuua apteegiturule suurem vabadus ja mitmekesisus. Reformi järel tuli turule
küll uusi apteeke juurde, kuid suurenenud apteekide hulk ei aidanud kaasa
rahva tervise kaitsele. Vastupidi oodatule olid apteegid reformi järel teineteisele
enam sarnased ning nõustamise osakaal apteekides langes. Suurema kasumi
teenimiseks oli apteegipidajatel mõistlikum avada rohkem väikese suurusega
35
Euroopa Kohtu otsus asjas C-171/07 ja C-172/07, p 40.
36
Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and
regulation in European countries, 2012, lk 67.
14/21
apteeke, mille varustatus retseptiravimitega on väiksem. Apteekides tegeleti
rohkem toodete ja teenuste müümisega, mis pole seotud ravimitega. Rootsi
apteegituru kohta teostatud 2016. a uuringus leiti, et seadusandjal puudus enne
reformi läbiviimist selge arusaam, millised tagajärjed on turu reguleerimata
37
jätmisel, peale selle, et kaob riigi monopol.
60. Kokkuvõttes näitavad Rootsi apteegituru kohta läbiviidud uuringud, et ilma
proviisori omandipiiranguta toimub apteekide ketistumine, ravimitega seotud
nõustamise osakaal apteekides langeb, väheneb apteekide varustatus
retseptiravimitega. Seega on üksnes vertikaalse integratsiooni kehtestamise
tagajärjel apteegiteenuse kvaliteet madalam, kui vertikaalse integratsiooni ja
Omandipiirangud proviisori omandipiirangu kehtestamisel.
toimivad apteegireformi
eesmärke silmas 61. Samuti tuleb arvestada, et vertikaalse integratsiooni keeld ilma proviisori
pidades efektiivseimalt omandipiiranguta raskendaks oluliselt turujärelevalvet, seda eriti valitseva mõju
üksnes koos. kontrollimisel Ravimi- ja Konkurentsiameti poolt. Suureneks oht, et apteeke
jääks ikka valitseva mõju kaudu kontrollima ravimitootjate või -hulgimüüjatega
seotud isikud. Kuna omanikeks ei peaks olema proviisorid, on apteegikettidel
vaja leida üksnes teised isikud ja ettevõtjad, kes ostaks ära ketile kuuluvad
apteegid. Kommertshuvidest sõltuvus jääks. Jätkuks ketistamine ning surve
apteegitöötajatele oleks sama seni kehtinud süsteemiga. Seda ohtu
tasakaalustaks proviisori kui kõrgete kutsealaste nõudmiste ja -eetikaga
omaniku tagatis. Proviiros saaks omandipiirangu puhul teha juhtimisotsuseid
sõltumatult nii konkreetselt tootjast ja hulgimüüjast, aga ka muudest
ärihuvidest, seades esikohale patsientide ja rahvatervise huvid.
62. Kokkuvõtlikult toimivad omandipiirangud, st proviisori enamusosaluse nõue
ja vertikaalse integratsiooni keeld, rahvatervise eesmärke ja patsientide huve
arvestades funktsionaalselt üksnes koos. Üks ilma teiseta kas süvendaks
jätkuvat ketistumist ja ohtu, et ärihuvid seatakse enne patsientide huve, või
survet proviisorite kutsealasele sõltumatusele ja huvide konflikti tekkele.
3.5. Üleminekuaja pikendamine
Üleminekuaja
pikendamiseks 63. Ravimiseaduse kohaselt peavad piirangutele mittevastavad apteegipidajad
aluseks saab olla viima oma tegevuse piirangutega vastavusse hiljemalt 01.04.2020. Kokku on
avalik huvi. apteegipidajatel vajalike ümberkorralduste tegemiseks aega viis aastat.
64. Tulenevalt Riigikohtu juhistest on apteegipiirangutele mittevastavatel
apteegipidajatel üleminekuperioodi jooksul keelatud oma tegevust laiendada.
Käesoleva õigusarvamuse punktides alapeatükis 3.1 on selgitatud, et
apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu tekkinud
õiguspärane ootus, et reform läbi viidaks.
Mida kauemaks 65. Kuna ravimiseadus näeb reformi elluviimiseks ette konkreetse tähtaja, siis
üleminekuaega on apteegipidajate ootus seotud konkreetse tähtajaga. Üleminekuaja
pikendada, seda pikendamine murrab apteegipidajate usaldust, et reform viiakse ellu selleks
intensiivsem on tähtajaks. Üleminekuaja pikendamise peamine negatiivne toime seisneb selles,
üleminekuaja et juhul kui apteegipidajatel oleks olnud juba varasemalt teada, et
pikendamisega kaasnev üleminekuperiood on pikem, oleks neil olnud võimalik leida oma tegevuse
õiguspärase ootuse riive. ümberkorraldamiseks alternatiivseid viise (näiteks oodata parema
ostupakkumise tegemist proviisori poolt).
66. Kuna üleminekuaja pikendamine riivab apteegipidajate õiguspärast ootust,
peab üleminekuaja pikendamine olema vajalik avalikes huvides. On küsitav, kas
üleminekuaja pikendamist on võimalik õigustada avaliku huviga või on see siiski
37
K. Wisell, U. Winbald, S. Kälvemark Sporrong. Stakeholders’ expectations and perceived effects of the
pharmacy ownership liberalization reform in Sweden: a qualitative interview study. BMC Health Serv Res, 2016,
lk 1-7.
15/21
tingitud piirangutele mittevastavate apteegipidajate erahuvist säilitada endine
kasumlik ärimudel.
67. Ravimiseaduse ja Riigikohtu suuniste järgi ei ole piirangutele
Apteegireform ei ole mittevastavatel apteekidel kohustust ennast üleminekuaja lõpuks piirangutega
teostunud, kuna kooskõlla viia. Piirangutele mittevastavad apteegipidajad võivad otsustada, et
turuosalistel pole kasumlikum on jätkata üleminekuaja vältel senise tegevusega ning
selleks kohustust ning üleminekuaja lõppedes apteek lihtsalt sulgeda ja alles seejärel teostada
üleminekuperioodi müügitehing. Seetõttu on paratamatu, et reformi tähtaja lähenedes on turul
lõpptähtaeg pole jätkuvalt piirangutele mittevastavad apteegid.
saabunud.
68. Kuna apteegipidajatel on õiguslikult lubatud ja teatud olukordades kasumlik
tegutseda kogu üleminekuperioodi jooksul piirangutele mittevastavalt, ei saa
seadusandja eeldada, et kõik apteegipidajad oma tegevuse üleminekuperioodi
lõpuks apteegipiirangutega kooskõlla viiksid. Ei ole alust arvata, et selline
tegutsemine ei jätkuks ka pikendatud üleminekuaja jooksul ehk seadusandja
leiaks ka pärast võimaliku uue üleminekuperioodi lõppu end tõenäoliselt
analoogsest olukorrast tänasega. Samuti ei ole põhjust arvata, et hulgimüüjaga
seotud nõuetele mittevastavad apteegid jäävad pärast üleminekuperioodi
Üleminekuperioodi lõppu suletuks või hulgimüüja laseb laos olevad ravimid ja olemasoleva
pikendamine oleks oskusteabe raisku. Omandipiirang ei keela apteekide müüki (st ka et kelleltki ei
õigustatud vaid võeta midagi ära tasuta) ning oskusteabe jätkuvat pakkumist läbi frantsiisi- vm
mõjuvatel põhjustel – lepingute, tingimusel, et valitsev mõju jääb proviisorile. On põhjust arvata, et
nt täiendavate turuloogikast tulenevalt toimub see aga alles pärast üleminekuperioodi lõppu
meetmete loomine ja ehk kui seadus turuosalisi selleks kohustab. Seega ei ole põhjendatud
rakendamine, reformi üleminekuaja pikendamine põhjusel, et kõik apteegid ei ole viinud oma tegevust
sujuvuse tagamine. apteegipiirangutega kooskõlla.
Mõjuvaks põhjuseks 69. Üleminekuperioodi pikendamine oleks õigustatud ja põhjendatud üksnes
ei ole asjaolu, et siis, kui see aitaks kaasa reformi tõhusale ja sujuvale jõustamisele. Nt kui
reform ei ole seadusandja ja täidesaatev võim koostaks tegevuskava ja täiendavad meetmed
üleminekuperioodil tagamaks, et reformi teostumine ja üleminek oleks võimalikult sujuv ja
veel täielikult suuremate takistusteta. See võiks olla ainsaks legitiimseks üleminekuperioodi
rakendunud. pikendamise ajendiks, kuid selleks ei saa olla asjaolu, et reform pole piisaval
määral juba teostunud (st enne üleminekuperioodi lõppu) ning just kui oleks
seetõttu tarvis kogu reform üle vaadata.
70. Tuleb ka rõhutada, et üleminekuaja pikendamisest tekkiv õiguspärase
ootuse riive on vähem intensiivne, kui riive, mis tekib reformi ärajäämisel. Riive
intensiivsus sõltubki peamiselt sellest, kui pikalt ja mis eesmärgil reformi
saabumise tähtaega edasi lükata.
71. Kokkuvõttes peab üleminekuaja pikendamiseks esinema ülekaalukas avalik
huvi. Üleminekuaja pikendamist ei saa põhjendada asjaoluga, et kõik nõuetele
mittevastavad apteegid pole üleminekuaja lõpuks jõudnud oma tegevust
apteegipiirangutega kooskõlla viia, kuna apteegipidajad ei ole üleminekuaja
jooksul kohustatud seda tegema. Mida kauemaks üleminekaega pikendada,
seda intensiivsem on üleminekuaja pikendamisega kaasnev õiguspärase ootuse
riive.
3.6. Piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa taotlejatele
72. Kui kehtestada apteegipiirangud üksnes uutele tegevusloa taotlejatele,
jätab see ravimitootjate või -hulgimüüjatega soetud ettevõtetele õiguse turul
edasi tegutseda. Piirangud hakkaksid kehtima üksnes uute ja alustavate
apteegipidajate suhtes või nende apteegipidajate suhtes, kes soovivad oma
olemasolevat tegevust laiendada või oluliselt muuta. Sisuliselt oleks tegemist
tähtajatu üleminekuaja regulatsiooniga.
73. Enne sellise regulatsiooni kasuks otsustamisel tuleb välja selgitada, kas
regulatsioon on rahvatervise kaitse tagamiseks sobiv. Selleks tuleb hinnata, kas
16/21
regulatsioon aitaks põhimõtteliselt kaasa kvaliteetse apteegiteenuse
kättesaadavuse parendamisele.
74. Juhul, kui kehtestada piirangud üksnes uutele tegevusloa taotlejatele, oleks
olemasolevatel ravimitootja või -hulgimüüjatega seotud ketiapteekidel õigus
turul edasi tegutseda. Samas peaksid apteegipiirangutele vastama kõik uued
Piirangute kehtestamine turule tulevad apteegid. See tähendab, et kõik uued turule tulevad
üksnes uute tegevusloa proviisorapteegid konkureerivad turul olevate vertikaalselt integreeritud
taotlejatele tugevdab apteekidega, kes saavad äritegevust ristsubsideerida omatoodete müügi arvelt.
olemasolevate 75. Kuna olemasolevatel ketiapteekidel on piirangute puudumise tõttu
ketiapteekide proviisorapteekide ees majanduslik eelis, muutub piirkondades, kus asub
turupositsiooni. apteegipiirangutele mittevastav ketiapteek, uute proviisorapteekide sisenemine
turule faktiliselt keerulisemaks. Regulatsioon võiks positiivselt mõjuda üksnes
piirkondades, kus ketiapteek pole geograafiliselt lähedal, mistõttu avatav
proviisorapteek ei konkureeri ketiapteegiga. Selliseid piirkondi pole
ketiapteekide turu valitsemise tõttu Eestis palju. Seega on kaheldav, kas
piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa taotlejatele soodustaks
proviisorapteekide asutamist ja aitaks rahvatervise kaitse eesmärgile kaasa.
Suure nõudlusega piirkondades võib selline regulatsioon mõjuda vastupidiselt –
anda eelise olemasolevatele vertikaalselt integreeritud ketiapteekidele ja
Piirangute kehtestamine
tugevdada nende turupositsiooni.
üksnes uutele tegevusloa
taotlejatele võib olla 76. Arvestada tuleb aga, et selline apteegipidajate erinev kohtlemine
põhiseaduse alusel seadusandja ja tururegulaatorite poolt on sisuliselt osadele turuosalistele
keelatud ja põhjendamatu olulise majandusliku eelise andmine, mis võib olla käsitletav apteegipidajate
ebavõrdne kohtlemine. ebavõrdse kohtlemisena. Jällegi peaks sellise ebavõrdse kohtlemise lubamisel
olema legitiimne eesmärk ja põhjendus, mis ei saa seisneda teatud ettevõtjate
grupi ärihuvide kaitsmises. Kui piirangute eesmärgiks seatud sõltumatu ja
professionaalse apteegiteenus tagatakse proviisorite omandipiirangu ja
vertikaalse integratsiooni keelu kaudu, siis ei saa samaaegselt olla lubatav ja
rahvatervise või avalike huvide kaitse mõttes legitiimseks eesmärgiks olla
piirangutele mittevastavate apteegipidajate turul tegutsemise jätkuv lubamine.
77. Samuti riivaks selline regulatsioon apteegipidajate õiguspärast ootust
reformi saabumise osas. Käesoleva õigusarvamuse alapeatükis 3.1 on
Piirangute kehtestamine selgitatud, et apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu
üksnes uute tegevusloa tekkinud õigustatud ootus, et reform läbi viidaks. Piirangute kehtestamine
taotlejatele mõjub üksnes uutele tegevusloa taotlejatele mõjuks negatiivselt nende apteegipidajate
karistavalt apteegi- õigustele, kes on üleminekuajal reformi toimumist usaldades oma tegevuse
pidajatele, kes järgisid apteegipiirangutega kooskõlla viinud. Sellised apteegipidajad peaksid säilitama
üleminekuperioodi ajal oma apteegipiirangutele vastavuse. Samas need apteegipidajad, kes
seadusandja juhiseid. üleminekuajal oma tegevust apteegipiirangutega kooskõlla ei viinud, saavad
nautida senise tegevuse jätkamist ja soodsamaid konkurentsitingimusi. Seega
mõjub regulatsioon karistavalt apteegipidajatele, kes järgisid üleminekuperioodi
ajal seadusandja juhiseid.
78. Kokkuvõttes tugevdab piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa
taotlejatele olemasolevate vertikaalselt integreeritud apteekide turupositsiooni
ning muudab suure nõudlusega piirkondades uute proviisorapteekide turule
sisenemise keerulisemaks. Seetõttu ei ole selline regulatsioon kvaliteetse
apteegiteenuse kättesaadavuse parendamiseks sobiv. Lisaks riivaks regulatsioon
nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on üleminekuperioodi ajal oma
tegevuse reformi nõuetega kooskõlla viinud ning võib olla põhjendamatult
diskrimineeriv.
17/21
3.7. Apteegireformi tühistamise poolt esitatud argumentide
põhjendatus
79. Kuna apteegireformiga korraldatakse oluliselt ümber terve majandussektor,
on reformi saatnud avalik debatt reformi põhjendatuse üle. 2018. a oli Riigikogu
menetluses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE). Eelnõu sisuks oli
apteegipiirangute tühistamine. Eelnõu eesmärgiks oli seletuskirja kohaselt
maandada riskid, mis tekkisid apteegipiirangute kehtestamisega. Eelnõu langes
välja seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega, kuid selles esitatud argumendid
kõlavad ka täna asetleidvas debatis. Järgnevalt on analüüsitud eelnõu
seletuskirjas esitatud väiteid ning nende põhjendatust.
- Omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivega seotud argumendid
80. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et apteegipiirangutega kaasneb
intensiivne riive apteegipidajate omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele.
Põhiseaduse riive tähendab põhiõiguse kaitsealas oleva õiguse negatiivset
Täidetud on eeldused, mõjutamist. Mitte iga põhiseaduse riive ei tähenda aga põhiõiguse rikkumist.
mille alusel saab lugeda Põhiõiguse riive on lubatav ja põhiseadusega kooskõlas, kui riivel on legitiimne
apteegireformiga eesmärk, piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
kaasneva omandi- Näiteks riivab igasugune maksude kehtestamine omandipõhiõigust ja
põhiõiguse ja ettevõtlus- ettevõtlusvabadust, kuid võib olla seejuures kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu
vabaduse riive 656 seletuskirjas on üksnes väidetud, et apteegireformiga kaasneb
põhiseaduspäraseks. omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive, kuid puudub igasugune selgitus
selle kohta, kas või miks on riive põhiseadusega vastuolus.
81. Reformi põhiseaduspärasuse elemente, st apteegipiirangute sobivust,
vajalikkust ja proportsionaalsust on hinnanud nii Riigikohus kui ka Euroopa
Kohus. Esiteks on Riigikohus kinnitanud, et piirangute kehtestamiseks on
olemas mõistlik ja legitiimne eesmärk, milleks on elanikkonna kindel ja
38
kvaliteetne varustamine ravimitega. Teiseks on Euroopa Kohus kinnitanud, et
apteekide omamine mitteproviisorite poolt võib ohustada rahvatervist ning ei
ole teada asutamisvabadust vähem piiravamat meedet kui keeld hallata või
omada apteeke üksnes proviisorite poolt, mis tagab samaaegselt elanikkonna
39
kindla ja kvaliteetse ravimitega varustamise. Seega on kohtupraktikas
kinnitatud, et apteegipiirangutel on legitiimne eesmärk ning et piirangud on
vajalikud rahvatervise kaitseks.
82. Kokkuvõttes on kohtupraktikas leidnud kinnitust, et täidetud on eeldused,
mille alusel saab lugeda apteegireformiga kaasneva omandipõhiõiguse ja
ettevõtlusvabaduse riive põhiseadusega kooskõlas olevaks ning lubatavaks.
- Euroopa Liidu õigusega seotud argumendid
Euroopa Kohus - 83. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et apteegireform on vastuolus Euroopa Liidu
apteegipiirangud aluslepingutega, mis seavad olulisele kohale majandusliku vabaduse. Eelnõu
Euroopa Liidu õigusega koostaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Euroopa Kohus on mitmes
kooskõlas. lahendis hinnanud apteegipiirangute kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Nagu
käesoleva õigusarvamuse alapeatükis 3.1 selgitatud, on Euroopa Kohus asunud
sõnaselgelt seisukohale, et mitteproviisorist apteegipidajast lähtuvad ohud
rahvatervisele ning sellised ohud võivad esineda ka vertikaalselt integreeritud
apteegipidajate puhul. Euroopa Kohus lubanud liikmesriikidel kehtestada nii
proviisori omandipiirangu kui ka vertikaalse integratsiooni keelu ning
38
RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 31: „Kolleegiumi hinnangul teenivad vaidlusalused piirangud
asjassepuutuvas osas legitiimset eesmärki, milleks on elanikkonna kindel ja kvaliteetne varustamine ravimitega.
Kolleegium ei näe alust kahelda väites, et põhimõtteliselt on vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisorite
enamusosaluse nõue ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobivad ja õigustatud.“
39
Euroopa Kohus 19.05.2009. a otsus asjas nr C 171/07 ja C 172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt:
„Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et EÜ artikliga 43 tagatud vabadust vähem piirav meede, mis ei ole
mitteproviisorite väljajätmise reegel, võimaldaks tagada elanikkonna kindla ja kvaliteetse ravimitega
varustamise sama tõhusalt kui kõnealuse reegli kohaldamine.“
18/21
40
kinnitanud, et sellised piirangud on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Euroopa Liidu liikmesriigid on praktikas selliseid piiranguid ka kehtestanud.
Eelnõu koostaja on seega andnud Euroopa Liidu õigusele tõlgenduse, mis on
vastuolus Euroopa Liidu institutsioonide seisukohtadega ning enamuse Euroopa
riikide parimate praktikatega.
84. Kokkuvõttes on Euroopa Kohus kinnitanud, et apteegipiirangud aitavad
kaitsta rahvatervist ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
- Välisinvesteeringute kaitsega seotud argumendid
85. Eelnõus on märgitud, et apteegireformiga võib kaasneda välislepingutest
Apteegipiirangud tulenevate kohustuste riive. Nimelt on Eesti sõlminud paljude riikide, mh
kohalduvad võrdselt Saksamaa, Rootsi, Soome ja Leeduga investeeringute soodustamise ja
kõikidele Eestis vastastiku kaitse lepingud, mille kohaselt ei tohi Eesti teha midagi sellist, mis
tegutsevatele välisriigi investorite tehtud investeeringuid kahjustaks.
apteegipidajatele.
86. Esmalt on oluline rõhutada, et investeeringute kaitse lepingud ei anna
rahvusvahelistele firmadele õigust takistada riikide seadusloome protsessi või
Reform ei diskrimineeri üle astuda riigis kehtivatest seadustest.
välisinvestoreid. 87. Investeeringu kaitse lepingute kohaselt on riikidel võimalik kehtestada
ettevõtetele täiendavaid piiranguid ning isegi investeeringuid sundvõõrandada.
Oluliseks tingimuseks on, et
1. piirangud ja sundvõõrandamine ei tohi olla välisriigi investori suhtes
diskrimineeriv;
2. piiranguid ja sundvõõrandamist rakendatakse seaduse alusel avalikes
huvides.
Teiste EL riikide kapitalil 88. Apteegireformi puhul on mõlemad eeldused täidetud. Apteegireform
põhinevad apteegipidajad kohaldub võrdselt nii välismaisel kapitalil põhinevate apteekide kui ka
ei saa rahvusvaheliste kodumaisel kapitalil põhinevate apteekide suhtes. Seega ei ole reform
investeeringute kaitse diskrimineeriv ega sea välisinvestoreid ebasoodsamasse olukorda kui siseriiklike
lepingute alusel esitada investoreid. Samuti on apteegipiirangud kehtestatud avalikes huvides –
kahju hüvitamise nõudeid piirangute eesmärgiks on rahvatervise kaitse. Seega ei saa välisriigi investoritel
Eesti riigi vastu olla Eesti vastu nõudeid või sisulisi etteheiteid. Seda eriti olukorras, kus
vahekohtusse. investorid tulevad välisriikidest, kus samuti on rangelt piiratud ja
reglementeeritud apteegiturg.
89. Kuid selleks, et saaks üleüldse esitada kahjunõudeid kahepoolsete
Nõuded lahendatakse investeeringute kaitse lepingute alusel, peab olemas olema konkreetne leping
Eesti kohtutes tuginedes Eesti ja teise riigi vahel ja sellest riigist pärit kapitalil põhinev apteegipidaja,
Eesti ja Euroopa Liidu keda apteegireform turult lahkuma või oma äritegevust ümber korraldama
õigusele, mis seni on sunnib. Siin on oluline silmas pidada, et Eestis tegutsevad reformi nõuetele
pidanud omandipiiranguid mittevastavad apteegiketid on seotud üksnes teistest EL liikmesriikidest
põhjendatuks ja pärineva kapitali ja investeeringutega. Siin mängib olulist rolli et 2018. a
seaduspärasteks. Euroopa Kohus otsus, milles tunnistati liikmesriikide vahelistes investeeringute
kaitse lepingutes sisalduvad vahekohtu kokkulepped EL aluslepingutega
41
vastuolus olevaks.
90. Järelikult on kõikvõimalike kahju hüvitamise nõuete esitamine
investeeringute kaitse lepingute alusel ka menetluslikult äärmiselt keeruline.
See tuleneb asjaolust, et pärast nimetatud Euroopa Kohtu lahendit on kõik EL
liikmesriikide vahelised vahekohtu klauslid EL õigusega vastuolus. See muudab
praktiliselt võimatuks ka seni siiski kehtivate (kuigi Välisministeerium on
40
Euroopa Kohus 19.05.2009. a otsus asjas nr C 171/07 ja C 172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt.
41
EK 06.03.2018 otsus C‑ 284/16 Slowakische Republik vs Achmea BV, p 60: „ELTL artikleid 267 ja 344 tuleb
tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune liikmesriikide vahel sõlmitud rahvusvahelises lepingus
sisalduv säte nagu kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, mille kohaselt ühe liikmesriigi investor võib
vaidluse korral, mis puudutab teises liikmesriigis tehtud investeeringuid, algatada viimati mainitud liikmesriigi
vastu menetluse vahekohtus, mille pädevusega see liikmesriik on kohustunud nõustuma.“
19/21
algatanud protsessi EL siseste investeerimislepingute lõpetamiseks) Eesti ja
teiste EL liikmesriikide vaheliste investeeringute kaitse lepingute alusel nõuete
esitamise. See on oluline, kuna kõik äriühingud, kes potentsiaalselt saaksid Eesti
riigi vastu vahekohtusse nõude esitada, on teiste EL liikmesriikide äriühingud (nt
Leedu, Saksamaa, Soome kapitalil põhinevad äriühingud).
91. Nõuete esitamine vahekohtumenetluses on jätkuvalt võimalik üksnes Eesti
ja kolmandate riikide (mitte EL liikmesriikide) vahel sõlmitud investeeringute
kaitse lepingute alusel, kuid teadaolevalt ei tegutse Eestis ühtegi apteegipidajat,
kelle kapital pärineks väljastpoolt EL liikmesriike ehk kolmandatest riikidest.
92. Järelikult on võimalike kahju hüvitamise nõuete esitamise mõttekus küsitav.
Seega peavad reformi nõuetele mittevastavad apteegipidajad esitama kõik
potentsiaalsed kahjunõuded ainult ja üksnes Eesti siseriiklikele kohtutele, kes
mõistavad õigust Eesti õiguse ja põhiseaduse ning EL õiguse (sh kohtupraktika)
ning mitte kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Nagu eelnevalt välja
toodud, on sel juhul olulised põhiseaduslikud põhimõtted, sh reformi legitiimne
eesmärk, seaduslikkus, piisav üleminekuperiood jne. Samuti kohaldavad Eesti
kohtud asjaomast Euroopa Kohtu praktikat, mis nagu eelnevalt välja toodud, on
ühemõtteliselt kinnitanud omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keelu
vastavust EL õigusele, ega anna seega alust kahjunõuete väljamõistmiseks.
93. Kokkuvõttes ei saa teistest EL liikmesriikidest tuleneval kapitalil põhinevad
apteegipidajad esitada Eesti riigi vastu kahju hüvitamise nõudeid vahekohtusse
kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Kõik kahjunõuded tuleb esitada
siseriiklikesse kohtutesse Eesti ja EL õiguse alusel, mis on seni pidanud
omandipiiranguid põhjendatuks ja seaduspäraseks.
- Apteegiteenuse kättesaadavusega seotud argumendid
94. Apteegiteenuse geograafiline kättesaadavus on väga selgelt defineeritud
mõiste, mis ei sõltu ainuüksi apteekide koguarvust, vaid eelkõige nende
Apteegiteenuse
paiknemisest kogu Eesti ulatuses. Nii on Sotsiaalministeerium oma 2014. a
kättesaadavus ei sõltu
analüüsis märkinud, et peab kohaseks apteegiteenuse geograafiliseks
apteekide koguarvust,
kättesaadavuse kriteeriumiks, et lähim apteegiteenuse osutaja ei asuks
vaid eelkõige nende
elanikkonnast kaugemal kui 15-30 minuti autosõidu raadiuses.
geograafilisest
paiknemisest ja 95. Linnades ja asulates, kus on keskmisest suurem rahvastiku tihedus, ei teki
professionaalse tõenäoliselt ravimite geograafilise kättesaadavusega probleemi ka edaspidi.
nõustamisteenuse Näiteks on linnade keskustes apteeke, mis asuvad teineteisest ligikaudu 100 m
kättesaadavusest. kaugusel. Kui mõni neist apteekidest peaks oma tegevuse lõpetama, on
tarbijatel lihtne leida ravimite ostmiseks alternatiivne apteek. Seega, mitte iga
tiheda asustusega piirkonnas asuva apteegi sulgemine ei too tingimata kaasa
Sotsiaalministeerium - ravimite geograafilise kättesaadavuse halvenemist.
lähim apteegiteenuse 96. Puuduvad andmed, millest nähtuks, et apteegireform põhjustaks olulisi
osutaja ei tohi asuda probleeme ravimite geograafilise kättesaadavusega riigis tervikuna. Vastupidi
elanikkonnast kaugemal võib ravimite geograafiline kättesaadavus pikemas perspektiivis hoopis
kui 15-30 minuti autosõidu paraneda.
raadiuses.
97. ATI uuringu põhjal ning ka Eesti 1990-ndatest alguse saanud turu
liberaliseerimise näitel on tänaseks teada, et apteegituru liberaliseerimine ei ole
kaasa toonud apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse paranemist, vaid
vastupidiselt, selle halvenemise. Kuigi tekkis rohkem apteeke, koondusid nad
linnadesse ning sulgeti apteeke või vähendati lahtiolekuaegu vähese
nõudlusega maapiirkondades.
98. Mono- või oligopoolne ketiapteekide turg toimib ristsubsideerimise
põhimõttel, mis loob surve aina enamate apteekide avamiseks suurema
nõudlusega piirkondades, mis omakorda tekitab professionaalse tööjõu
puuduse ja apteekrite arvu vähenemise apteekides, seda eriti maapiirkondades.
Ketiapteek võib küll avada apteegi maapiirkonnas turu võitmise eesmärgil, kuid
pärast turu saamist (ehk konkurendi turult väljasöömist) on ta valmis äriliselt
oma tegevust optimeerima – st vähendama lahtiolekuaegasid või
20/21
professionaalse nõustamise osakaalu apteegiteenuse pakkumisel. Seda on
hoopis ebatõenäolisemalt nõus tegema proviisorapteek. Ketiapteegis töötav
proviisor ei saa vastu vaielda ettevõtte tsentraliseeritud otsusele vähendada
apteegi lahtiolekuaegu või -päevi maapiirkondades. Professionaalne ja
sõltumatu proviisor proviisorapteegis lähtuks lisaks kitsastele ärihuvidele ka
kutse-eetika ja kohaliku elanikkonna eelistustest ning vajadustest.
99. Tööjõupuudust suurendab täna ka proviisorite kutse devalveerumine,
samastudes müüjaga ketiapteegis ning professionaalse vabaduse ja vastutuse
Pikemas perspektiivis puudumisega. "Proviisor oma apteegis" põhimõte suurendab proviisorikutse
parandab apteegireform atraktiivsust ja populaarsust, laiendades proviisorite kutsealaseid võimalusi ja
nii apteegiteenuse vabadusi, aga ka tugevdades professionaalset ja kutse-eetilist vastutust
kvaliteeti kui selle apteegiteenuse osutamisel. Proviisor kutse maine paranemine leevendaks
kättesaadavust oluliselt praegust tööjõupuudust ning parandaks lõppastmes ka apteegiteenuse
maapiirkondades. geograafilist kättesaadavust.
100. Lisaks saaks riik omale professionaalse ja tugeva proviisorkonna
näol usaldusväärse partneri, kelle kaudu on apteegiteenuse geograafilise
kättesaadavuse probleemide esinemisel neid võimalik koheselt ja tõhusalt
lahendada.
101. Kokkuvõttes parandab apteegireform pikas perspektiivis
apteegiteenuse kättesaadavust riigis kui tervikus, sh eriti maapiirkondades.
Pikaajalises plaanis tagab just majanduslikult sõltumatu ja tugev
proviisorapteekide süsteem ravimite ühtlase, professionaalse, rahvatervise
huvidest lähtuva ja jätkusuutliku kättesaadavuse.
4. VASTUTUSE PIIRANG
102. Õigusarvamuse koostamisel on lähtutud õigusaktide
redaktsioonidest ja kohtupraktikast, mis kehtisid õigusarvamuse koostamise
seisuga, kui õigusarvamuses ei ole märgitud teisiti. Advokaadibüroo ei vastuta
õigusarvamuses oleva sisu eest juhul, kui pärast õigusarvamuse koostamist
ilmneb viga või muutub vastav Eesti või Euroopa Liidu seadusandlus või
kohtupraktika, mistõttu võivad õigusarvamuses avaldatud seisukohad muutuda
ebaõigeks.
21/21
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Isamaa fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon
Sotsiaalministeerium
11.12.2019
Märgukiri seoses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga
Valitsuskoalitsiooni erakonnad esitasid 10. detsembril 2019 Riigikogu menetlusse
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on pöörata tagasi 2014/2015. aastal
algatatud nn apteegireform. Kuigi Eestis tegutseb apteegireformi tulemusel üle 200
proviisorosalusega apteegi, pole eelnõu väljatöötamisse kahetsusväärselt kaasatud ei
proviisoreid ega proviisorapteeke ühendavaid organisatsioone. Samuti pole eelnõud meile
ametlikult esitatud isegi tutvumiseks. Palume edaspidi meid aruteludesse kaasata.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste esimeseks eesmärgiks jätkata apteegireformi, kuid
vältida olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite
kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele.
Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale:
1. Tühistatav reform ongi just selle pärast 2014 ja 2015. a vastu võetud, et kaitsta
patsientide elu ja tervist (rahvatervis). Reformi eesmärk on tagada nii ravimite
kättesaadavus pikas perspektiivis kui ka patsientide asjatundlik nõustamine.
Reformi tühistamine tähendab seega reaalset ohtu rahvatervisele.
2. Tulles eelnõu teksti juurde, siis tuleb tähele panna, et eelnõu ei kohusta mitte
kuidagi ettevõtjaid ühes või teises kohas enda majandustegevusega jätkama.
Mitte miski ei takistaks eelnõu vastu võtmise järel seda, et mõnes linnas või
vallas võiks apteegi omanik otsustada lõpetada apteegiteenuse osutamine.
3. Selgitame veel, et tänaseks on juba osa reformi nõuetele mitte vastavaid apteeke
suletud. Probleeme apteegiteenusega pole tekkinud, sest suuremates linnades on
apteekide arv ebamõistlikult ja ebamajanduslikult kõrge.
4. Tõsine ravimite kättesaadavuse kriis ja reaalne oht inimestele on juba
avaldunud, kuna viimaste andmete järgi ei suuda hulgimüüjad varustada
apteeke patsientidele vajalike ravimitega. Seega on eelnõus planeeritud
meetmed (apteekide omanikena ravimite hulgimüüjate lubamine ja
haruapteekide avamine ka suurlinnades) plaanitud eesmärki ilmelgelt
mittetäitvad ning seetõttu ka täiesti ebasobivad.
5. Eelnõu sellisel kujul ei jätka apteegireformiga vaid tühistab selle. Samas pole
eelnõus analüüsitud, milliste probleemide lahendamist apteegiteenuse turul
algse apteegireformiga taotleti ja kuidas uus eelnõu (ehk reformi tühistamine)
neid täidab ehk millega aidatakse kaasa rahvatervise kaitsele.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on ravimiseaduse muudatuste teiseks eesmärgiks riigi ja
omavalitsuste riskide maandamine ning seniste apteegiomanike põhiõiguste väiksem riive.
Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale:
1
1. Reformi õiguspärasust on hinnanud Riigikohus ja Õiguskantsler ning reform on
loetud õiguspäraseks. Analoogseid piiranguid on hinnanud Euroopa Kohus ning
need on tunnistatud EL õigusega kooskõlas olevaks ja vajalikuks rahvatervise
kaitseks.
2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millised konkreetsed riskid riiki ja omavalitsusi
ähvardavad. Samas on Õiguskantsler oma 13.03.2018 põhjalikus seisukohas
tähelepanu juhtinud riskidele, mis kaasneksid praegu kehtivate apteegireformi
sätete muutmisega.
3. Eelnõus pole analüüsitud reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega
kaasnevaid probleeme ja kahjunõudeid, mis võivad tulla kehtivate
õigusnormide alusel tegutsenud ja kaugemaid tegevusplaane teinud isikutelt
(eelkõige proviisorettevõtjatelt).
4. Eelnõus pole analüüsitud kahju, mis tekib reformi tühistamise tõttu otse või
kaudselt pikemas perspektiivis rahvatervisele.
5. Seletuskirjas viidatakse tänaste hulgimüüjate sadadesse miljonitesse ulatuvatele
kahjunõuetele Eesti riigi vastu. Tegelikkuses alust selliste nõuete esitamiseks ei
eksisteeri või neid on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, maksma panna.
6. Senistelt vertikaalselt integreeritud apteegiomanikelt ei sundvõõrandata midagi.
Nad jäävad üksnes ilma õigusest pakkuda teenust rahvatervise eesmärkidel
rangelt reguleeritud loakohustuslikul tegevusalal. Neile jäävad alles nii neile
kuuluvad äriühingud, lepingud, kinnisvara ja vallasvara ning intellektuaalne
omand, mida nad saavad jätkuvalt tsiviilkäibes kasutada, sh müüa. Seega pole
kohane rääkida sundvõõrandamisest, mille õiglast hinda riik peaks hakkama
hüvitama. Senised turuosalised saavad ka pärast üleminekuperioodi lõppu
pakkuda enda väljatöötatud kaubamärke ja lahendusi frantsiisisuhetes, jätkata
hulgimüügi tasandil ning kujundada ümber äristrateegiaid, mida nad on ka juba
tegema asunud.
7. Kahjunõuete osas Eesti riigi vastu on seletuskirjas jäänud märkimata, millise
seaduse alusel ja millises kohtualluvuses sellised väidetavad kahjunõuded
eksisteerivad. Eesti kohtutesse riigivastutuse seaduse alusel esitavada nõuded ei
saa kindlasti ulatuda miljonitesse eurodesse ja peavad täiendavalt täitma muud
riigivastutuse seadusest tulenevad eeldused. Üheks selliseks eelduseks on ka
riigipoolne kohustuse rikkumine, mis esineks näiteks põhiseadusvastasuse
puhul. Apteegireformi sätteid pole põhiseadusvastaseks tunnistatud,
vastupidiselt, vastuolu põhiseadusega ei ole tuvastanud ei Õiguskantsler ega
Riigikohus. Saamata jääva tulu hüvitamine riigi poolt eeldab lisaks kohustuse
rikkumisele ka seadusandja süülist vastutust, mille tuvastamine kohtus oleks
samuti pigem väga ebatõenäoline.
8. Ravimite hulgimüüjad on varasemalt ähvardanud sadadesse miljonitesse
eurodesse ulatuvate kahjunõuete esitamisega ka rahvusvaheliste investeeringute
kaitse lepingute alusel loodavatesse vahekohtutesse. Eelnõu on selle just kui
omaks võtnud. Samas ei ole arvestatud, et Euroopa Liidu riikidest pärit
välisinvestorid ei saa esitada Eesti riigi vastu selliseid kahjunõudeid, kuna
Euroopa Kohus kuulutas kõik vahekohtuklauslid liikmesriikidevahelistes
investeerimislepingutes EL õiguse vastasteks. Vahekohtumenetlus oleks
võimalik ainult EL väliste kolmandate riikide välisinvestorite puhul, kellel oleks
Eestiga sõlmitud kahepoolne investeerimisleping. Selliseid välisinvestoreid
Eesti apteegiturul ei ole (turu hõivanud välisinvestorid on Saksamaalt ja Leedust
ehk EL riikidest).
2
Samaaegselt pole eelnõus ja seletuskirjas analüüsitud reformi tagasipööramise
põhiseaduslikkusega kaasnevaid probleeme, sh reformi nõuetele vastavate
isikute õiguspärast ootust ja kahjunõudeid, mis võivad tulla kehtivate
õigusnormide alusel tegutsenud ja kaugemaid tegevusplaane teinud isikutelt
(eelkõige proviisorapteekide pidajatelt). Ka selliste kahjunõuete eelduseks on
seadusandja kohustuse rikkumine apteegireformi tagasipööramisel. Kui peaks
selguma, et apteegireformi tagasipööramine pole tehtud ülekaalukates avalikes
huvides, vaid kitsastes era- ja ärihuvides ning rikub juba vastuvõetud seadust
usaldanud isikute õiguspärast ootust, võib eelnõu osutuda põhiseadusvastaseks
ja olla aluseks hoopis reformi alusel investeeringuid teinud isikute
kahjunõuetele.
Eelnõus planeeritud teine muudatus on seotud haruapteekide tegevuse lubamisega linnades.
Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale:
1. Väiksemate tingimuste ja madalamate teenusnõuetega haruapteekide (algselt
apteegipunktid) tegevuse lõpetamist on vajalikuks peetud juba 20 aastat, kuna
need ei ole põhjendatud ega taga täismahulise apteegiteenuse osutamist.
2. Haruapteegid võiksid äärmisel juhul tegutseda väikekohtades, kus ühtegi
apteeki ei ole. Asulates, kus on üldapteek (rääkimata linnadest) ei ole
haruapteek põhjendatud. Sellistes kohtades peab apteegiteenust osutatama
täismahus üldapteegis.
3. Kuna haruapteekide arvuline piirang toimuva reformi käigus tühistati, saavad
apteegiketid valdava osa oma apteekidest muuta madalama teenusenõuete ja -
tingimustega haruapteekideks. Sellega säästavad omanikud raha (palgates
madalama haridusega spetsialiste, kasutades väiksemaid pindu ja lõpetades
vajalike ravimite valmistamise-jaendamise), kuid see halvendab apteegiteenuse
kvaliteeti ja vähendab ravimite kättesaadavust eelkõige kõige haavatavamatele
patsiendirühmadele (imikud, kroonilised haiged).
Lisaks soovime teie tähelepanu juhtida alljärgnevale:
1. Eelnõus ei ole analüüsitud seda, kuidas aitab eelnõuga plaanitu kaasa
apteegireformi eesmärkidele, st eelkõige rahvatervise kaitsele ja apteegiteenuse
kättesaadavuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile üle kogu Eesti.
2. Proviisori sõltumatus on apteegireformi üks olulisemaid ja kesksemaid
eesmärke. Apteekide suur arv ei tähenda praegu suuremat konkurentsi ega
madalamaid hindu. Arvestades rahvaarvu, on Eestis apteeke Euroopa Liidu
keskmisest rohkem. Apteegikettide soov suurendada oma turuosa tähendab, et
investeeritakse võrdlemisi palju kinnisvarasse ja uute apteekide avamisse. Need
investeeringud soovitakse loomulikult tagasi teenida, mis omakorda loob
hinnasurve apteegis müüdavatele ravimitele ja kaupadele.
3. Apteekide suur arv ei ole kaasa toonud ravimite hinna alanemist, sest kõigil
konkureerivatel apteegikettidel on surve turuosa kasvatamiseks ja sellega
kaasnevate kulude kandmiseks. Ärihuvide igakülgne edendamine ongi
ettevõtluse tuum ning ei ole põhjust seda ravimite hulgimüüjatele ette heita.
Samas ei ole selline olukord avalikes ja rahvatervise huvides, millele on algse
apteegireformi seletuskirjades ka viidatud (proviisori sõltumatus, apteekide arv,
teenuse kvaliteet, praegune konkurentsiolukord).
3
4. Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud ega analüüsitud, kas ja kuidas tagatakse
proviisorite ja apteegipidajate sõltumatus ravimite hulgimüüjatest ja sõltumatu
raviminõustamine ja -pakkumine apteekides. Eelnõust ei selgu, kuidas
välistatakse olukord, kus hulgimüüja apteegid müüvad üksnes või peamiselt
oma omaniku ravimeid (sh välistatakse surve omanikul aeguma hakkavate või
muul viisil kasumlike ravimite müügiks).
5. Eelnõu seletuskirja argumendid on seaduse mittetäitmise osas ebaõiged ja
asjakohatud. Tänaseni käib üleminekuperiood ja see polegi veel läbi. Seega on
turuosaliste veel aega oma tegevusi ümber korraldada ning on arusaadav, et
enne üleminekuperioodi lõppu pole reform veel realiseerunud.
6. Eelnõu tsementeerib olemasolevate turuosaliste turupositsioonid ja mõjub
kahjulikult olemasolevale konkurentsiolukorrale hulgimüügi- ja apteegiturul
(tekitades konkurentsiõiguslikult tarbijale kõige kahjulikuma oligopoolse turu).
Täielikult on analüüsimata mõjud, mida sellise turu areng Eesti riigile,
ravimihindadele, haigekassa ravimihüvitistele ja patsientidele kaasa toob.
Eelnõus ja seletuskirjas on peamise argumendina toodud reformi nõuetele mittevastavate
apteekide sulgemise vältimine järgmise aasta 1. aprillil. Rõhutame samas, et seda saab tagada
ka muude, vähem apteegituru regulatiivse keskkonna stabiilsust ja rahvatervise kaitse eesmärki
riivavate meetmetega. Nendeks oleksid näiteks reformi lõpptähtaja edasilükkamine, järk-
järguline jõustamine või riigipoolse rakenduskava loomine. Kui apteegireform võeti vastu
ülekaaluka avaliku huvi – rahvatervise kaitse – eesmärgi saavutamiseks, ei saa igal juhul sama
eesmärki saavutada ka reformist loobumine ja apteegituru liberaliseerimine.
Euroopa Kohus on rõhutanud, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Ühenduse
asutamislepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal ning see õigustab
asutamisvabaduse (ettevõtlusvabadus) piiramist. Seadusandja kohustus on kaitsta inimeste
tervist. Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on Riigikogu otsustada.
Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike.
2014. ja 2015. a otsustatud apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega. Euroopa
Kohtu hinnangul on nii vertikaalse integratsiooni keeld kui ka proviisorite enamusosaluse nõue
õigustatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu ja need on taotletava eesmärgi saavutamiseks
sobivad. Nii on ka valdavas enamuses Euroopa riikidest sätestatud just apteekide
omandipiirangud.
Eelnõu ettevalmistajad rõhutavad vajadust apteegireformiga jätkata, kuid sõnastatud eelnõuga
ei ole võimalik neid eesmärke saavutada. Rohuteadlased-proviisorid ja Eesti Proviisorite Koda
toetavad kogu südamest apteegireformi jätkumist ning on valmis leidma parimat lahendust
kolmandate isikute ärihuvidest sõltumatule apteegisüsteemile üleminekuks selliselt, et säilib
apteegiteenuse kättesaadavus kõigis piirkondades ja riik saab olla uhke, et on teinud väga suure
sammu oma patsientidele parema ravimiabi tagamiseks.
Kirjale on lisatud advokaadibüroo RASK poolt koostatud õiguslik analüüs apteegireformi
teemal.
Lugupidamisega
Karin Alamaa-Aas
Eesti Proviisorite Koja esimees
4
Saatja: Proviisorite Koda <
[email protected]>
Saadetud: 11.12.2019 21:20
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>; info ravimiamet ee <
[email protected]>
Teema: EPK Märgukiri seoses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga
Manused: Eesti Proviisorite Koda_ravimiseaduse muudatused (1).pdf; apteegimemo_04 11
19.pdf
Tere
Saadan Eesti Proviisorite Koja poolt märgukirja, mis on seotud ravimiseaduse muutmise eelnõuga ning
advokaadibüroo RASK poolt koostatud õigusliku analüüsi apteegireformi teemal.
Lugupidamisega
Karin Alamaa-Aas
Eesti Proviisorite Koda
[email protected]