dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2019
Viit
5.2-2/3050-1
Registreeritud
12. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Proviisorite Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
11. jaanuar 2020

Failid

  • 📎apteegimemo_04 11 19.pdf840 KB
  • 📎E-kiri.pdf108 KB
  • 📎Eesti Proviisorite Koda_ravimiseaduse muudatused (1).pdf104 KB

Sisu (failidest)

ÕIGUSARVAMUS Adressaat: Eesti Proviisorite Koda MTÜ Koostajad: vandeadvokaat Villy Lopman, advokaadid Birgit Aasa ja Karmen Pähkla Kuupäev: 05.11.2019 Teema: Apteegireform 1. SISSEJUHATUS JA MÕISTED 1. Käesolevas õigusarvamuses analüüsitakse õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad apteegireformi regulatsiooni võimalike muudatustega. Õigusarvamuses käsitletakse muudatuste mõju apteegireformi eesmärkidele ning reformist mõjutatud isikute õiguspärasele ootusele. Õigusarvamuse koostamisel on aluseks võetud järgmised võimalikud muudatused reformi regulatsioonis: 1. apteegireformi sisuks olevate piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi üleminekuaja lõppu; 2. apteegireformi sisuks olevate piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis- demograafiliste asutamispiirangute kehtestamine; 3. proviisori omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta; 4. vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori omandipiiranguta; 5. apteegireformi üleminekuaja pikendamine; 6. piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa taotlejatele. 2. Samuti analüüsitakse õigusarvamuses vastuväiteid, mis on esitatud kõnealusele apteegireformile. 1.1. Mõisted Vertikaalse integratsiooni 3. Õigusarvamuses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: keeld – apteegipidaja ei või olla ravimitootja või - apteegipidaja – üldapteegi tegevusluba omav eraõiguslik juriidiline isik; hulgimüüja. apteegireform – vertikaalse integratsiooni keeldu ja proviisori omandipiirangut sisaldavad ravimiseaduse sätted; Proviisori omandipiirang – vertikaalse integratsiooni keeld – üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku proviisoril peab olema juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite apteegis vähemalt 51% hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega suurune osalus. konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja; proviisori omandipiirang – üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest 1/21 või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana; apteegipiirangud – vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisori omandipiirang; üleminekuaeg – periood alates apteegipiirangute jõustumisest 01.07.2014.a ja 20.03.2015.a kuni 01.04.2020, millest alates peavad kõikide apteegipidajad vastama apteegipiirangutele. 1.2. Apteegipidajale esitatavad nõuded Piirangute eesmärgid: 1. rahvatervise kaitse; 4. 01.07.2014. a jõustus vertikaalse integratsiooni keeld (RavS § 42 lg 5): 2. tagada kvaliteetne ja Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, sõltumatu nõustamine aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või ravimitega seotud tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse küsimustes; tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, 3. luua süsteem, kus ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa apteek on omaja. esmatasandi 5. 20.03.2015. a jõustus proviisori omandipiirang (RavS § 41 lg 3): Üldapteegi tervishoiuteenuse tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% pakkuja. selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. 6. Apteegipidajale esitatavate nõuete eesmärk on rahvatervise kaitse tugevdades proviisorapteekide positsiooni ning piirates apteekide ketistumist ja hulgifirmade mõju. Samuti muudetakse apteegikorralduse reformiga apteegisektor esmatasandi tervishoiusüsteemi osaks. Apteegipidajatele esitatavate nõuetega muudetakse apteegiteenus kvaliteetseks ja sõltumatuks sarnaselt perearstidega, parandatakse konkurentsiolukorda ja tagatakse 1 apteegisektori tasakaalustatud areng. 7. Apteegireformi üheks ajendiks oli Riigikohtu 09.12.2013. a otsus asjas nr 3- Apteegireformi ajend oli 4-1-2-13, millega tunnistati kehtetuks ja põhiseadusvastaseks ravimiseaduse § 2013. a Riigikohtu otsus, 1 42 lõiked 1-3 ehk seni kehtinud geograafilised ja demograafilised apteekide mis tunnistas varasemad 2 asutamispiirangud. Riigikohtu üldkogu lükkas vahetult enne jõule tehtud geograafilised ja otsuse jõustumise edasi kuue kuu võrra selleks, et seadusandja saaks vastu demograafilised võtta uue, põhiseaduspärase apteegipiirangute regulatsiooni. Seejuures leidis asutamispiirangud Riigikohus, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamise jõustumise põhiseaduse vastaseks edasilükkamine on hädavajalik, kuna asutamispiirangute päevapealt kehtetuks ja kehtetuks. tunnistamine võib halvendada apteegiteenuse kättesaadavust, kuna ilma asutamispiiranguteta (st täielikult liberaalse apteegituru tingimustes) ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine ning proviisorite ettevõtlusvabaduse piiramine, kuna nemad (erinevalt apteegikettidest) ei suuda kanda kahjumit ning proviisorapteekide pidamine muutuks praktikas 3 võimatuks. 8. Nii Riigikohtule kui seadusandjale oli seega selge Eesti apteegituru eripära, Põhiseaduse vastased mis esineb ka täna: Eestis asuvad ulatuslikud vähese nõudlusega (maa-) geograafilised- ja piirkonnad ja tööjõupuudus, mis ei võimalda tagada apteegiteenuse ja ravimite demograafilised 4 kättesaadavust ilma nõudluse vähesust korvavate meetmeteta. Sel põhjusel asutamispiirangud asus Riigikogu 2014. a alguses otsima uusi võimalike meetmeid apteegiteenuse asendati proviisori kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Demograafilised ja geograafilised omandi nõudega. piirangud olid kuulutatud põhiseadusvastaseks. Seega oli põhimõtteliselt ainsaks alternatiivseks võimaluseks (ja praktikaks ülejäänud Euroopa riikides) üle- 1 Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse seletuskiri 615 SE. 2 RKÜK, 09.12.2013, 3-4-1-2-13. 3 Ibid p 169-172. 4 Ibid, p 168-169. 2/21 Eestilise kvaliteetse apteegiteenuse tagamiseks üleminek proviisorapteekide süsteemile ehk omandipiirangule ja vertikaalse integratsiooni keelule. 9. Apteegireformi aluseks on apteegituru uuringud. Perioodil 2012-2014 viidi läbi erinevaid andmepõhiseid mõjuanalüüse ja uuriti mitmeid ekspertarvamusi: 1. Riigikontrolli 2012. a audit „Ravimite hüvitamise korraldus“; 2. TÜ RAKE 2014. a raport „Riiklike toetusmeetmete mõju hindamine maapiirkondade apteekide ja apteegiteenuse püsima jäämisele“; Reform tugineb erinevatel 3. PwC 2014. a analüüs „Apteekide omandisuhete regulatsiooni uuringutel, OECD ja EL muutmise mõjude analüüs“; riikide parimate praktikate analüüsil. 4. Sotsiaalministeeriumi 2014. a analüüs „Üldapteekide geograafiline paiknemine ja selle vajaduse hindamine“; 5. Glikman, Alvin & Partnerid 2014. a õiguslik arvamus „Proviisori Erinevates uuringutes on kvalifikatsiooninõuedele mittevastavate isikute apteegiomanike jõutud sarnasele hulgast välistamise põhiseaduspärasuse hindamine“; järeldusele – ketiapteekide poolt 6. V. Trasbergi, PhD 2014. a eksperthinnang „Arvamus valitsetud turul tekivad apteegipidajate omandipiirangute kohta“. tarbijale negatiivsed 10. Eesti apteegireformi eesmärke ja põhjendatust kinnitavad täiendavalt OECD tagajärjed. ja mitmete teiste riikide analüüsid: 1. Austria Tervise Instituudi 2012. a analüüs „Impact of pharmacy deregulation and regulation in European countries“; 2. OECD 2014. a ettekanne „Competition Issues in the Distribution of Pharmaceuticals. Liberalization in the Pharmacy Sector“; 3. S. Vogler, K. Habimana, D. Arts 2014. a “Does deregulation in Ketiapteekide poolt community pharmacy impact accessibility of medicines, quality of kontrollitavatel turgudel: pharmacy services and costs? Evidence from nine European 1. on ravimite valik countries.” väiksem; 4. K. Wisell, U. Winbald, S. Kälvemark Sporrong 2016. a „Stakeholders’ expectations and perceived effects of the pharmacy 2. apteegid on ownership liberalization reform in Sweden: a qualitative interview teineteisele study“; sarnasemad; 11. Kõikides nimetatud uuringutes on spetsialistid jõudnud apteegipiirangute 3. ravimitega seotud mõjude osas sarnasele järeldusele – ketiapteekide poolt valitsetud turul nõustamise osakaal tekivad tarbijale negatiivsed tagajärjed. Uuringutes järeldatakse samuti, et on väiksem; negatiivseid mõjusid on võimalik vältida proviisori omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keeluga. 4. apteegid on 12. Täpsemalt nähtub uuringutest: koondunud tiheda asustusega 1. kui turul tegutsevad peamiselt ketiapteekid, on pakutav ravimite piirkondadesse. valik väiksem (eelistatakse sama brändi ravimeid); 2. apteegid on teineteisele sarnasemad; 3. apteegid turustavad rohkem tooteid ja teenuseid, mis ei ole seotud ravimitega; ravimitega seotud nõustamise osakaal on väiksem; 4. apteegid on koondunud suure nõudlusega piirkondadesse. Üleminekuperiood 13. Apteegireformi tähtpäev on 01.04.2020. Apteegireformi olemuseks olevate lõpeb 01.04.2020. piirangute suhtes on kehtestatud üleminekuperiood. Selle kohaselt peavad seaduses sätestatud tingimustele mittevastavad apteegipidajad viima oma 3 7 tegevuse piirangutega vastavusse hiljemalt 01.04.2020 (RavS § 116 ja § 116 lg Ümberkorralduste 2). Üleminekuperioodi pikkus on viis aastat. tegemiseks, sh osaluse 14. Üleminekuperiood tagab nõuetele mittevastavatele apteekidele aja võõrandamiseks või apteekide tegevuse ümberkorraldamiseks - osaluste võõrandamiseks või tegevuse lõpetamiseks oli aega 5 aastat. 3/21 lõpetamiseks. Üleminekuperioodi lõpuks peab apteegipidaja viima oma tegevuse apteegipiirangutega kooskõlla. Kui apteegipidaja ei ole oma tegevust üleminekuperioodi lõpuks apteeginõuetega kooskõlla viinud, ei vasta ta alates 01.04.2020 enam ravimiseaduse nõuetele ja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks. 15. Riigikohus on selgitanud, et üleminekuperioodi jooksul võib piirangutele mittevastav apteegipidaja oma senist tegevust jätkata, kuid üleminekuperioodi jooksul ei tohi piirangutele mittevastav apteegipidaja oma majandustegevust laiendada, näiteks avada haruapteek, et tõrjuda turult välja nõuetele vastav 5 isik. 2. KOKKUVÕTE Eesti apteegiturg ei toimi ilma piiranguteta, st ilma nõudluse ja kvalifitseeritud tööjõu vähesust korvavate meetmeteta – see põhjustaks ulatusliku maa- Peamised järeldused: piirkondade apteekide sulgemise, apteegituru täiendava ketistumise, 1. Eestis toimuks proviisorapteekide kadumise apteegiturult, lõpp-astmes ka hinnasurve ja reguleerimata võimalikud tarneraskused. Sellisteks meetmeteks saavad olla eelkõige asutamis- apteegituru korral või omandipiirangud. Riigikohus tunnistas 2013. a lõpus geograafilised ja ulatuslik maa- demograafilised asutamispiirangu põhiseadusevastaseks ja kehtetuks ning apteekide seetõttu võttis seadusandja vastu apteegireformi olemuseks olevad sulgemine, edasine omandipiirangud, arvestades vastavaid Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti ketistumine ning ning Euroopa riikide parimaid praktikaid. proviisorapteekide Apteegireformi olemuslike omandipiirangute kehtetuks tunnistamine enne turult kadumine. apteegireformi üleminekuaja lõppu omab negatiivset mõju apteegiteenuse kättesaadavusele. Nagu asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel Riigikohtu 2. Apteegiturgu saab poolt välja toodud, põhjustaks piirangute kaotamine maa-apteekide sulgemise reguleerida läbi ja piiraks proviisorite ettevõtlusvabadust. Samuti riivab see nende asutamis- või apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on asunud oma tegevust reformi omandipiirangute. nõuetega kooskõlla viima. 3. Asutamispiirangud Õiguspärase ootuse riive tõttu võib apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine on tunnistatud olla põhiseadusega vastuolus. Seetõttu esineb risk, et põhiseaduslikkuse Riigikohtu poolt järelevalve kohtumenetluses tunnistatakse apteegipiirangud tühistavad sätted põhiseadusevastase kehtetuks. ks ja kehtetuks, Eesti apteegiturul on olulised turutõrked ning see ei toimi täielikult vaba seetõttu kehtestas turumajanduse tingimustes viisil, mis tagaks apteegiteenuse ja ravimite seadusandja kättesaadavuse. Antud põhjustel tuleks apteegireformi omandipiirangute omandipiirangud. tühistamisel asendada need muude riiklike meetmetega. Varasemalt juba põhiseaduse vastaseks tunnistatud geograafilis-demograafiliste piirangute 4. Omandipiirangud uuesti kehtestamine tähendab eelduslikult seda, et Riigikohus võib tunnistada toimivad üksnes ka uue regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks. Apteegireformi koos – st reformi olemuslike piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi eesmärki ei täida üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute proviisori kehtestamine võib küll lühiajaliselt parandada apteegiteenuse geograafilist enamusosaluse kättesaadavust, kuid ei lahenda Eesti apteegituru süsteemseid probleeme (sh nõue ilma tööjõupuudust) ega tõsta apteegiteenuse kvaliteeti. Apteegireformi tühistamise vertikaalse tulemusel tekkivat kommertshuvidest lähtuvat apteegiteenust ei saaks senisest integratsiooni enam integreerida esmatasandi tervishoiuteenuste süsteemi. Seega ei saaks keeluta ja vastupidi. tulevikus apteegiteenuse kaudu ka leevendada tervishoiuteenuse ülekoormatust. Piirangute kehtetuks tunnistamisega kaasneks apteegipidajate õiguspärase ootuse riive, mistõttu võib ka selle kehtetuks tunnistamine olla põhiseadusega vastuolus. 5 RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 28-30. 4/21 Omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta ei lõpeta võimalikku huvide konflikti olukorda ja tähendab riski proviisorite sõltumatusele. 5. Reformi tühistamine ja Euroopa Kohus on juhtinud tähelepanu selelle, et apteegi kuulumine korraga edasilükkamine riivab proviisori ja ravimitootja või -hulgimüüja omandisse toob kaasa huvide konflikti nende isikute olukorra ning seab kahtluse alla proviisori sõltumatuse. õiguspärast ootust, kes Kuna ilma vertikaalse integratsiooni keeluta on proviisorite sõltumatus kahtluse on asunud seadust all ning puuduvad efektiivsed kontrollimehhanismid proviisori sõltumatuse täitma. hindamiseks, võib vertikaalse integratsiooni lubamine takistada ka proviisori omandipiirangu eesmärgi saavutamist. 6. Proviisori omandipiirang väldib Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori omandipiiranguta apteekide ketistumist toimub eelduslikult apteekide edasine ketistamine - nõustamise osakaal langeb ning tagab suurema ja väheneb apteekide varustatus retseptiravimitega. juurdepääsu Rootsis läbiviidud uuringud näitavad, et ilma proviisori omandipiiranguta toimub nõustamisele ja apteekide ketistumine, ravimitega seotud nõustamise osakaal apteekides retseptiravimitele. langeb, väheneb apteekide varustatus retseptiravimitega. Ärihuvid domineeriks sellisel juhul jätkuvalt patsientide huvide üle. Sellist olukorda ei tasakaalustaks 7. Piirangute ka proviisorite kui apteegiomanike professionaalne kutse-eetika ja vastutus. kehtestamine üksnes uutele apteegi Uuringute kohaselt on üksnes vertikaalse integratsiooni kehtestamise tagajärjel tegevusloa taotlejatele apteegiteenuse kvaliteet madalam, kui vertikaalse integratsiooni ja proviisori tugevdaks omandipiirangu samaaegsel kehtestamisel. olemasolevate Üleminekuaja pikendamine riivab apteegipidajate õiguspärast ootust. vertikaalselt integreeritud apteekide Üleminekuaja pikendamine riivab apteegireformi nõuetele vastavate turupositsiooni. See apteegipidajate õiguspärast ootust apteegireformi tähtaegse toimumise vastu. oleks vastuolus reformi Üleminekuaja pikendamiseks peab seetõttu esinema oluline avalik huvi. eesmärkidega. Üleminekuaja pikendamist ei saa põhjendada asjaoluga, et kõik nõuetele mittevastavad apteegid pole üleminekuaja lõpuks jõudnud oma tegevust 8. Täidetud on eeldused, apteegipiirangutega kooskõlla viia, kuna apteegipidajad ei ole üleminekuaja mille alusel saab jooksul kohustatud seda tegema. Ei ole põhjust arvata, et see toimuks tähtajast lugeda varem ka uue tähtaja seadmisel, kuna apteegikettidel pole huvi ega kohustust apteegireformiga oma tegevust ennetähtaegselt ümber korraldada. kaasneva omandipõhiõiguse ja Mida rohkem üleminekaega pikendada, seda intensiivsem on üleminekuaja ettevõtlusvabaduse pikendamisega kaasnev õiguspärase ootuse riive. riive põhiseadusega Piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa taotlejatele tugevdab lubatavaks. olemasolevate vertikaalselt integreeritud apteekide turupositsiooni ja nõrgestab tegutsevate proviisorapteekide jätkusuutlikkust. 9. Euroopa Kohus - Seetõttu ei ole piirangute kehtestamine üksnes uutele apteegi tegevusloa apteegipiirangud on taotlejatele sobiv meede apteegiteenuse kättesaadavuse parendamiseks kooskõlas EL õigusega. reformi eesmärke silmas pidades. 10. Apteegireform ei Regulatsioon riivaks nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on diskrimineeri üleminekuperioodi ajal oma tegevuse reformi nõuetega kooskõlla viinud ning välisinvestoreid. võib olla põhiseadusvastane põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine eri apteegipidajate suhtes. 11. Pikaajalises Apteegireformi tühistamiseks esitatud argumentide analüüs: perspektiivis tõstab apteegireform 1. Piirangute kehtestamine ei too kaasa apteegipidajate omandipõhiõiguse ja apteegiteenuse ettevõtlusvabaduse õigustamatut riivet. Kohtupraktika kohaselt on antud juhul kvaliteeti ja täidetud need eeldused, mis on vajalikud, et lugeda apteegireformiga kaasneva kättesaadavust, sh eriti omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive põhiseadusega kooskõlas olevaks maapiirkondades. ning lubatavaks. 2. Apteegipiirangute kehtestamine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohus on kinnitanud, et apteegipiirangud aitavad kaitsta rahvatervist 5/21 ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Väga paljud EL liikmesriigid on kasutanud võimalust sellised piirangud kehtestada. 3. Reform ei diskrimineeri välisinvestoreid. Piirangud kohalduvad võrdselt kõikidele Eestis tegutsevatele apteegipidajatele. Teistest EL liikmesriikidest pärit Apteegireformi kriitika kapitalil põhinevad apteegipidajad ei saa esitada Eesti riigi vastu kahju analüüs: hüvitamise nõudeid vahekohtusse kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Kõik võimalikud kahjunõuded tuleb esitada siseriiklikesse kohtutesse Eesti ja EL 1. Piirangute õiguse alusel. Samas on EL õigus seni pidanud omandipiirangut ja vertikaalse kehtestamine ei too integratsiooni keeldu põhjendatuks ja seaduspäraseks. kaasa 4. Apteekide arvu mõningane vähenemine ei vähenda apteegiteenuse apteegipidajate kättesaadavust tiheda asustusega piirkondades. Ei ole põhjust arvata, et omandiõiguse ja apteegireformi nõuetele mittevastavate tegevuslubade tühistamisel ei taotle ettevõtlusvabaduse tegevuslubasid samadesse piirkondadesse nõuetele vastavad apteegipidajad. õigustamatut riivet; Pikaajalises perspektiivis tõstab apteegireform apteegiteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust riigis kui tervikus, sh eriti maapiirkondades ning adresseerib ja 2. Reform ei parandab Eesti apteegituru süsteemseid probleeme. diskrimineeri välisinvestoreid; 3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS 3. Apteegipiirangute 3.1. Piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi kehtestamine ei ole üleminekuaja lõppu vastuolus Euroopa Liidu õigusega; - Õiguspärane ootus 16. Enne apteegireformi üleminekuaja lõppu piirangute kehtetuks tunnistamise 4. Apteekide arvu puhul on peamine küsimus see, kas reformi ärajäämine võiks kaasa tuua mõningane proviisoritest apteegipidajate õiguspärase ootuse lubamatu riive. Juhul, kui vähenemine ei piirangute kehtetuks tunnistamine riivab lubamatult apteegipidajate vähenda õiguspärast ootust, oleks piirangute kehtetuks tunnistamine põhiseadusega apteegiteenuse vastuolus. See loon reaalse riski, et põhiseaduslikkuse kontrollimise käigus kättesaadavust tunnistatakse reformi tühistavad sätted kehtetuks. tiheda asustusega piirkondades. 17. Õigusriigi põhimõtte oluliseks sisuks on õiguskindlus. Õiguskindluse üheks väljenduseks on õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena 6 ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud Riigikohus: „Seaduses tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes tehtav muudatus ei tohi 7 sõnamurdlik. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma olla õiguse subjektide tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes sõnamurdlik.“ suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata 8 tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. Riigikohus on märkinud, et õiguspärane ootus võib tekkida ka vastuvõetud ja avaldatud, kuid veel mitte 9 kohalduva regulatsiooni alusel. 18. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikul oleks õigus eeldada, et seadused püsivad igavesti muutumatud. Õiguslikult kaitstav ootus seaduse püsimajäämisesse saab tekkida üksnes kindlate tingimuste esinemisel. 6 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49. 7 RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49 ja 50; 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 46. 8 RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90; 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p 55. 9 RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 71. 6/21 19. Põhiseaduse järgi on isikul õiguspärane ootus ainult siis, kui on täidetud 10 järgmised neli tingimust: Riigikohus: „Tähtajaliselt 1. õigusakt annab isikule subjektiivse õiguse; antud õiguste ja piiratud 2. isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema soodsa kohustuste puhul on õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg; isikute õiguspärane ootus enam kaitstud kui 3. muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus (tagasiulatuv jõud on ebaehtne); tähtajatu regulatsiooni 4. isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi puhul.“ ümberkorralduse järele. 20. Ravimiseadus näeb ette apteegireformi tähtaja. Riigikohus on märkinud, et tähtajaliselt antud õiguste ja piiratud kohustuste puhul on isikute õiguspärane ootus enam kaitstud kui tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid 11 kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks. Olenemata tähtajalisusest, peab aga alati olemas olema kaalukas avalik huvi regulatsiooni muutmiseks ning toimuma kaalumine: ebaehtne tagasiulatuv mõju on lubatud mh ainult ja üksnes siis, kui Juba vastuvõetud avalik huvi regulatsiooni muutmise järgi kaalub üles isikute õiguspärase reformi tühistamiseks 12 ootuse. Arvestada tuleb mh muudatuse ettenähtavust, õigusliku olukorra peab esinema 13 selgust, muutunud olusid, muudatusega kaasnevaid tagajärgi jmt. Seega peab vähemalt oluline juba vastuvõetud reformi tühistamiseks esinema vähemalt oluline muutus muutus õiguslikus või õiguslikus või faktilises olukorras. Peab eksisteerima muutus, mis sellist n-ö faktilises olukorras, mis tagasipööramist või tühistamist põhjendaks. Järgnevalt hinnatakse seda, kas sellist olulist muudatust apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu tekkinud põhjendaks. õiguspärane ootus, et reform jõustuks ja kas riigil on õiguspärasest ootusest tulenevad piirangud reformi tühistamise üle otsustamisel. Paljud apteegipidajad 21. Õigusakt annab isikutele subjektiivse õiguse. Subjektiivne õigus on on reformi toimumist õigussubjektile õigusnormiga antud õigustus nõuda oma huvide realiseerimisel usaldades oma teistelt isikutelt, sh riigilt, kindlat käitumist õigussubjekti huvides. Subjektiivne tegevuse olulisel avalik-õiguslik norm peab kohustama riiki teatud käitumiseks ja kaitsma avalike 14 määral huvide kõrval ka isiku huve. Seega seisneb eraõigusliku isiku vaatepunktist ümberkorraldanud. subjektiivne õigus isiku võimaluses nõuda riigilt teatud käitumist. Riigikohus on nimetanud subjektiivsete avalike õiguste allikatena põhiõigusi, seadusi ja muid See võimalus on 5 õigustloovaid akte, haldusakte ja halduslepinguid. 15 aastat olnud ka ketiapteekidel. 22. Arvestades tänaseks tekkinud kohtupraktikat, saab asuda seisukohale, et ravimiseadus kaitseb ühelt poolt avalike huve. Samal ajal annab seadus aga ka apteegireformi nõuetele vastavatele apteegipidajatele subjektiivse õiguse eeldada, et just nemad on seaduste kohaselt õigustatud apteegipidajateks ning reformi nõuetele mittevastavad isikud nendeks pärast üleminekuperioodi enam 16 pole. 10 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu Ülikooli kirjastus, 2017. Komm § 10, p 31. 11 RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 69. 12 Ibid, p 61. 13 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu Ülikooli kirjastus, 2017. Komm § 10, p 31. 14 K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Juura 1995, lk 51. 15 RKEKm 20.12.2001, 3-3-1-8-01, p 22. 16 RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445; RKHKo 29.05.2018, 3-15-2937; vt ka TrtRKm 13.05.2016, 3-16-49; TrtRKm 30.04.2015, 3-15-839; TrtRKm 18.10.2018, 3-18-1569, p 12. 7/21 23. Isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema Apteegireformi soodsa õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg. Riigikohtu praktika pinnalt saab tühistamisel muutuksid järeldada, et õiguste realiseerimine eeldab isiku enda aktiivset tegevust. 17 apteegipidajate ja Apteegipiirangud ja üleminekuaja regulatsioon on otseselt suunatud sellele, et proviisorite poolt oma apteegipidajad korraldaksid oma majandustegevuse olulisel määral ümber. tegevuse piirangutega Paljud apteegipidajad on teinud olulisi ning kulukaid muudatusi selleks, et viia kooskõlla viimiseks oma tegevus apteegipiirangutega kooskõlla ja säilitada õigus osutada tehtud kulutused apteegiteenust ka pärast reformi. Loodud on uusi ettevõtteid ja muudetud põhjendamatuks. olemasolevate omandi- ja juhtimisstruktuure. Seega on need isikud asunud 18 realiseerima neile reformiga lubatud õigusi. Samuti on hakanud kulgema proviisorapteekidele soodsa õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg. 24. Muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus. Riigikohus on selgitanud, et muudatusel on ebaehtne tagasiulatuv jõud, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele. Muudatusel on ebaehtne tagasiulatuv jõud, kui see puudutab ettevõtjate varem 19 kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid. Apteegireformi ärajäämise korral muutuksid proviisorite ja apteegipidajate poolt oma ettevõtte piirangutega kooskõlla viimiseks tehtud kulutused põhjendamatuks. Seega kaasneb reformi ärajäämisega isikute jaoks halvemus. 25. Isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi ümberkorralduse järele. Siinkohal tuleb hinnata, kas apteegireformi ärajäämine oleks avalikes huvides või üksnes piirangutele mittevastavate apteekide Riigikohus: „Kolleegiumi erahuvides. Seejuures tuleb hinnata nii reformi kui selle ärajätmise eesmärke, hinnangul teenivad nende legitiimsust ja erinevaid võimalusi seadusandja poolt defineeritud vaidlusalused piirangud eesmärkide saavutamiseks. Avalikuks huviks ei saa lugeda apteegi pidamise asjassepuutuvas osas õiguse andmist võimalikult paljudele isikutele. Avalikuks huviks saab lugeda legitiimset eesmärki, apteegiteenuse kättesaadavust ning apteegiteenuse kvaliteeti. Seoses proviisori milleks on elanikkonna omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keeluga on Riigikohus asunud kindel ja kvaliteetne seisukohale, et just piirangud aitavad avaliku huvi tagamisele kaasa: varustamine ravimitega.“ „Kolleegiumi hinnangul teenivad vaidlusalused piirangud asjassepuutuvas osas legitiimset eesmärki, milleks on elanikkonna kindel ja kvaliteetne varustamine ravimitega. Rahvatervise kaitseks apteegituru korraldamisel kasutatavate vahendite valikul on seadusandjal ulatuslik otsustusruum. Kolleegium ei näe Ei ole teada ega alust alust kahelda väites, et põhimõtteliselt on vertikaalse integratsiooni keeld ja arvata, et reformi proviisorite enamusosaluse nõue ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobivad ja tühistamine teenib õigustatud.“ 20 ülekaalukaid avalikke 26. Juhul, kui apteegipiirangud (proviisori omandipiirang ja vertikaalse huve. integratsiooni keeld) aitavad kaasa apteegiteenuse kättesaadavuse ja apteegiteenuse kvaliteedi parandamisele, siis ei saa samaaegselt aidata avaliku huvi saavutamisele kaasa nende piirangute tühistamine. Kui piirangute tühistamine ei ole avalikes huvides, riivab reformi ärajäämine apteegipiirangutele vastavate apteegipidajate õiguspärast ootust reformi läbiviimise suhtes. 27. Järgnevalt on selgitatakse täpsemalt, miks aitavad apteegiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tõusule kaasa apteegipiirangud, mitte nende piirangute tühistamine. 28. Arvestades Riigikohtu praktikat ja apteegireformi vastuvõtmisel kirjeldatud eesmärke ja meetmete põhjendusi ei ole alust arvata, et piirangute tühistamine nende kohaldamise asemel aitaks saavutada mingeid ülekaalukaid avalikke huve 17 RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90: „Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes.“ 18 TrtRKm 18.10.2018, 3-18-1569, p 11. 19 RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61. 20 RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 31. 8/21 või et muutunud oleks mingid õiguslikud või faktilised asjaolud, mis peaks Apteegipiirangud ei oma põhjustama väljaselgitatud avalike huvide ümberkorralduse. ravimite hindadele otsest mõju. 29. Apteegireformi vastuvõtmisega võrreldes ei ole muutunud faktiline ega õiguslik olukord, mis oli aluseks reformi vastu võtmisel. Kui isikud ei ole seaduse Ravimite hinnad on üleminekuperioodi jooksul oma äritegevust piisavalt ümberkorraldanud, siis see seadusega reguleeritud. asjaolu ei tähenda õigusliku ega faktilise olukorra muutumist. Seaduse mittetäitmine üleminekuperioodi jooksul või ka pärast seda ei õigusta seaduse kehtetuks tunnistamist või ulatusliku reformi tagasipööramist. Seda eriti olukorras, kus alternatiivseid meetmeid pole või need on tunnistatud põhiseadusvastaseks. - Piirangute mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele 30. Riigikohus on selgitanud, et apteegiteenuse kättesaadavuse all ei peeta silmas ravimite kättesaadavust taskukohase hinnaga, vaid apteegiteenuse saamise võimalust geograafiliselt lähedalt. Nimelt on ravimite hind reguleeritud 21 Reformi eesmärk on seadusega. Seejuures ei ole Euroopa apteegiturge võrdlevates uuringutes seni rahvatervise kaitse, sh tuvastatud ka, et apteegipiirangute kehtestamata jätmine tooks kaasa 22 kvaliteetse madalamad käsimüügiravimite hinnad. apteegiteenuse 31. Lisaks geograafilisele kättesaadavusele on Riigikohus rõhutanud, et kättesaadavus. apteegiteenuse kättesaadavus tähendab ravimite kättesaadavust koos 23 nõustamisega ning et teenus peab kättesaadav olema järjepidevalt. Mitteproviisorist 32. Apteegiteenuse kvaliteedi puhul tuleb silmas pidada nõustamise apteegiomanikel professionaalsust ravimite ja nende kasutamisega seotud küsimustes, sh puuduvad reeglina professionaalse tööjõu kättesaadavuse ja olemasoluga seotud küsimusi. patsiendi tervist kaitsvad 33. Proviisori omandipiirangu mõju kvaliteetse apteegiteenuse professionaalsed kättesaadavusele. Apteegiteegiteenuse kvaliteeti mõjutavad eelkõige apteegis teadmised ja kutse- tegutseva proviisori kvalifikatsioon, apteegiteenuse osutaja enda tunnetamine eetika reeglid nagu tervishoiusüsteemi osana, apteegipidaja kehtestatud kvaliteedinõuded proviisoril. teenusele. 24 34. Mitteproviisorist apteegiomanikel puuduvad reeglina patsiendi tervist kaitsvad professionaalsed teadmised ja kutse-eetika reeglid nagu proviisoril. Samuti tasakaalustavad proviisori kasumi saamisele suunatud isiklikku huvi Proviisori kasumi saamisele proviisori väljaõpe, kutsealane kogemus ning temal lasuv vastutus. Seda tasakaalustavad suunatud põhjusel, et õigusaktidest või ametieetikast tulenevate eeskirjade võimalik isiklikku huvi proviisori rikkumine ei vähenda mitte üksnes tema investeeringu väärtust, vaid kahjustab väljaõpe, kutsealane 25 ka proviisori kutsealast eksistentsi. Seega eelduslikult on huvide konflikti kogemus ning temal lasuv tekkimise oht proviisoriks mitteoleva apteegiomaniku ja patsiendi huvide vahel vastutus. 26 suurem kui proviisorist apteegiomaniku ja patsiendi huvide vahel. 35. Proviisoriks mitteolev apteegiomanik on huvitatud ennekõike maksimaalsest kasumist, kuid võib olla ka võimetu tunnetama piiri, millal kasumipüüdlus hakkab ohustama patsientide tervist. Samuti on proviisoriks mitteoleval apteegiomanikul eelduslikult suurem motivatsioon müüa patsientidele tooteid, mida viimased tegelikult ei vaja või mitte tutvustada 21 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 111. 22 OECD 2014. a analüüs „Competition Issues in the Distribution of Pharmaceuticals. Liberalization in the Pharmacy Sector“ lk 9. 23 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 120 ja 124. 24 Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and regulation in European countries, 2012, lk 12. Kättesaadav: https://goeg.at/sites/default/files/2017- 05/pharmacyregulation_2012pdf.pdf. 25 Euroopa Kohtu otsus nr C-531/06, p 61. 26 Glikman Alvin ja Partnerid 2014. a õiguslik arvamus „Proviisori kvalifikatsiooninõudele mittevastavate isikute apteegiomanike hulgast välistamise põhiseaduspärasuse hindamine“, p 20-24. 9/21 alternatiivseid ning odavamaid tooteid, eelistades näiteks vertikaalse 27 integreerituse puhul hulgimüüjast omaniku pakutavaid tooteid. 36. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et apteekide omamine mitteproviisorite poolt võib ohustada rahvatervist ning ei ole teada Proviisori omandipiirang asutamisvabadust vähem piiravamat meedet kui keeld hallata või omada on Euroopa Liidu apteeke üksnes proviisorite poolt, mis tagab samaaegselt elanikkonna kindla õigusega lubatud. ja kvaliteetse ravimitega varustamise. 37. 19.05.2009. a otsuses asjas nr C-171/07 ja C-172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt on Euroopa Kohus märkinud järgmist: Euroopa Kohus: P 34: Arvestades mainitud ohte rahvatervisele ja sotsiaalkindlustussüsteemi „Liikmesriigid võivad rahalise tasakaalu huve, võivad liikmesriigid kehtestada ravimite jaemüügiga põhimõtteliselt tegelevate isikute suhtes ranged nõuded, mis puudutab eelkõige turustamisega reserveerida ravimite seonduvaid üksikasju ja kasumlikkust. Liikmesriigid võivad põhimõtteliselt jaemüügi üksnes reserveerida ravimite jaemüügi üksnes proviisoritele, arvestades tagatisi, mida proviisoritele, arvestades viimased peavad pakkuma, ja teavet, mida nad peavad suutma tarbijale jagada. tagatisi, mida viimased P 37-38: Mis puudutab proviisorist apteegi haldajat, siis ei saa eitada, et sama peavad pakkuma, ja moodi teiste isikutega on tema eesmärgiks kasumlikkus. Olles samas kutsealalt teavet, mida nad proviisor, lähtub ta apteegi haldamisel tõenäoliselt lisaks puhtalt majanduslikele peavad suutma tarbijale kaalutlustele ka professionaalsest vaatepunktist. Tema erahuvi, mis seondub jagada.“ kasumi teenimisega, tasakaalustab nii tema haridus, kutsealane kogemus kui ka vastutus, arvestades, et võimalik õigus- või eetikanormide rikkumine seaks ohtu nii tema investeeringu kui ka tegevuse jätkamise kutsealal. Erinevalt proviisoritest ei ole nii-öelda mitteproviisoritel juba määratlusest tulenevalt esimestega samaväärset haridust, kogemust ja vastutust. P 40: Samuti on liikmesriigil lubatud hinnata, kas selline oht eksisteerib farmaatsiatoodete tootjate ja hulgimüüjate osas, sest viimased võivad ohustada palgaliste proviisorite sõltumatust, julgustades neid soovitama ravimeid, mida nad ise toodavad või turustavad. Ka võib liikmesriik hinnata, kas proviisori kutseta haldajad võivad ohustada palgaliste proviisorite sõltumatust, julgustades neid läbi müüma ravimeid, mille ladustamine ei ole enam tasuv, või kas sellised haldajad võivad alandada tegevuskulusid nii, et see võib mõjutada ravimite jaemüügi korraldust. 38. Viimasest punktist nähtub, et Euroopa Kohus möönab, et mitteproviisorist apteegipidajast lähtuvad ohud rahvatervisele võivad esineda ka vertikaalselt integreeritud apteegipidajate puhul. 39. Tuginedes eelkirjeldatud võimalikele kitsaskohtadele seoses mitteproviisorist või ravimitootja või -hulgimüüjaga seotud apteegipidaja poolt apteegiteenuse osutamisega, on mitmed Euroopa riigid otsustanud kehtestada 28 apteegipidajatele omandi või vertikaalse integratsiooni piiranguid : Apteegiteenuse kvaliteedi tagamiseks on apteegipiirangud kehtestatud mitmetes Euroopa riikides. 27 Ibid. 28 J. Chave „The Challenges we share with some EU countries: What can we learn“, The Pharmaceutical Journal, 11.02.2014. 10/21 Austria Terviseinstituudi 2012. a uuring: piirangute puudumine vähendab kvaliteetse apteegiteenuse Pilt 1. Regulatsioon mujal Euroopas 2014. a veebruari andmete kohaselt. järjepidevat kättesaadavust. - Piirangute tühistamise mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele 40. Apteegituru range reguleerimise ja reguleerimata jätmise mõjusid on 29 põhjalikult hinnanud Austria Terviseinstituut („ATI“). ATI võrdles 2012. a uuringus Inglismaa, Iirimaa, Holland, Norra ja Rootsi reguleerimata apteegiturge ja Austria, Taani, Soome ja Hispaania rangelt reguleeritud apteegiturge. ATI uuringu kohaselt ei aitaks piirangute tühistamine kaasa kvaliteetse Austria uuringu kohaselt apteegiteenuse kättesaadavuse parandamisele. kaasnes piirangute 41. ATI uuringu järelduste kohaselt olid riikides, kus puudusid apteegituru kaotamisega: piirangud, halvemini tagatud järjepidev kättesaadavus kvaliteetsele 1. apteekide koondumine apteegiteenusele kuna: linnadesse; 1. apteegid jaotuvad mööda riiki ebaühtlasemalt; 2. apteekrite sõltumatuse 2. turul omavad valitsevat positsiooni üksikud turuosalised, näiteks vähenemine; hulgimüüjatega seotud apteegipidajad; 3. apteegipidajatel on majanduslik surve suurendada käivet müües 3. oligo- või monopoolse rohkem letiravimeid ja tooteid, mis pole ravimid. 30 turu tekkimine. 42. ATI uuringust selgub: 1. piirangute puudumine viis vertikaalse integratsiooni, huvide konflikti ohu, iseseivate apteekide tarneraskuste, ketistumise, apteekrite Tõenäoliselt tooks reformi professionaalse sõltumatuse vähenemise ja tööjõupuuduseni, oligo- või ärajäämine kaasa monopoolse turu tekkimiseni; mitmeid kohtuvaidlusi riigi 2. riikides, kus kaotati apteegipiirangud, tekkis küll juurde apteeke, kuid ja proviisorite vahel, kes need koondusid linnadesse, ehk ravimite kättesaadavus lõppastmes ei tegid kulutusi reformi paranenud; toimumist usaldades. 3. apteekrite arv apteekides vähenes ja konkurentsiolukord ei paranenud; 4. käsimüügiravimite hinnad ei langenud. 43. Kokkuvõttes tuleb ATI uuringu pinnalt järeldada, et turu reguleerimata jätmine ei anna oodatud tulemusi. Nii on ka tänases apteegituru reguleerimise praktikas näha, et kui enne eelviidatud Euroopa Kohtu otsust oli trend pigem 29 Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and regulation in European countries, 2012. 30 Ibid, lk 2. 11/21 apteegituru liberaliseerumise suunas, siis pärast Euroopa Kohtu otsust ja tehtud ulatuslikke uuringuid liberaliseerimise mõjust, on trend Euroopas uuesti piirangute kehtestamise poole. Järelikult ei oleks väljakujunenud ja parimate Euroopa riikide praktikatele tuginemisel piirangute tühistamine avalikes huvides ning piirangute tühistamine riivaks reformi toimumist usaldanud apteegipidajate õiguspärast ootust. - Võimalikud kahjuhüvitamise nõuded riigi vastu 44. Pole välistatud, et üleminekuperioodi kestel oma tegevuse reformi nõuetega kooskõlla viinud apteegipidajatel oleks reformi ärajäämise tõttu riigi vastu kahju hüvitamise nõue. RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. 45. RVastS § 14 lg 1 eeldusi ei ole kohtupraktikas täpsemalt määratletud. Samas on apteegipiirangute ja üleminekuperioodi puhul tegemist konkreetselt Apteegituru reguleerimata mõõdetavale tulemusele suunatud sätetega. Reformi ärajäämise tõttu tekiks jätmine omab negatiivset proviisoritel ja apteegipidajatel kahju, mis seisneb selles, et nad on teinud mõju kvaliteetse põhjendamatult kulutusi selleks, et viia oma tegevus apteegipiirangutega apteegiteenuse kooskõlla. Seega on tõenäoline, et reformi ärajäämine toob kaasa hulgaliselt kättesaadavusele. kohtuvaidlusi proviisorite, apteegipidajate ja riigi vahel. 46. Kokkuvõttes, arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti ning Euroopa riikide apteegiturgude võrdlevat uuringut, on alust arvata, et apteegituru reguleerimata jätmine omab negatiivset mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele. Kui apteegituru reguleerimata jätmine omab negatiivset mõju kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavusele, siis riivab apteegireformi ärajäämine nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on asunud oma tegevust reformi nõuetega kooskõlla viima. Seetõttu võib apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine olla põhiseadusega vastuolus. 3.2. Piirangute kehtetuks tunnistamine enne apteegireformi üleminekuaja lõppu ning uute geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute kehtestamine 47. Geograafilised-demograafilised asutamispiirangud on piirangud, millega takistatakse uute apteekide avamist suure nõudlusega piirkondades (näiteks Riigikohus tunnistas linnade keskustes ja tihedalt asustatud piirkondades). Selliste piirangute 2013. a põhiseadusega eesmärk on soodustada apteekide avamist asukohtades, kus nõudlus on vastuolevaks väiksem ja parendada sedasi apteegiteenuse kättesaadavust ka hõredalt geograafilised ja asustatud piirkondades. demograafilised apteekide asutamispiirangud. 48. Oluline on märkida, et geograafilis-demograafilised piirangud parandavad üksnes apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust. Geograafilised- demograafilised asutamispiirangud ei taga apteegiteenuse osutaja sõltumatust ravimitootjatest ja hulgimüüjatest. Geograafilis-demograafilised asutamispiirangud ei aita integreerida apteegiteenust esmatasandi tervishoiusüsteemi. Seega ei aita piirangud kaasa apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisele. 49. Kui seadusandja tunnistaks kehtetuks apteegipiirangud enne üleminekuaja lõppu ning kehtestaks uued geograafilis-demograafilised asutamispiirangud, jääksid kehtima kõik eelnevalt õiguspärase ootuse ja apteegipiirangute tühistamise kohta esitatud seisukohad. Uute geograafilis-demograafiliste piirangute sätestamine 2014. a ja 2015. a sätestatud apteegipiirangute asemel ei muuda olematuks apteegireformi ärajäämisest tulenevaid negatiivseid mõjusid apteegiteenuse kvaliteedile. 12/21 50. Seoses geograafilis-demograafiliste asutamispiirangutega on oluline märkida, et Riigikohus on varasemalt geograafilis-demograafilised 31 asutamispiirangud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistanud. Nimelt nägi 1 01.01.2006 jõustunud ravimisseaduse § 42 nägi ette apteegi asutamispiirangud, mis keelasid avada linnas apteeki, kui selles linnas on ühe apteegi kohta vähem kui 3000 elanikku. Kuna Riigikohus tunnistas asutamispiirangud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks, otsustas seadusandja just reformi sisuks olevate omandipiirangute kehtestamise kasuks, mis käsitlevad Eesti apteegituru süsteemseid probleeme kõikehõlmavalt ning kehtestavad ülemineku nn „sõltumatu proviisor oma apteegis“ süsteemile. 51. Kokkuvõttes ei aitaks apteegipiirangute kehtetuks tunnistamine ning uute geograafilis-demograafiliste asutamispiirangute kehtestamine kaasa apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisele ja selle integreerimisele esmatasandi tervishoiusüsteemi. Ärihuvide domineerimine patsientide huvide üle ja huvide konflikti oht jääks. Apteekide geograafilised ja demograafilised asutamispiirangud on Riigikohus juba põhiseadusvastaseks tunnistatud. Vertikaalne integratsiooni Apteegipiirangute tühistamise tõttu riivataks ikkagi nende apteegipidajate keeld on Euroopa Liidu õiguspärast ootust, kes on asunud oma tegevust reformi nõuetega kooskõlla viima. Seetõttu võib apteegipiirangute tühistamine olla põhiseadusega õigusega lubatud. vastuolus. 3.3. Omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni Euroopa Kohus: „Samuti on keeluta liikmesriigil lubatud hinnata, kas selline oht 52. Ühe alternatiivina apteegireformi läbiviimisele on välja toodud proviisori /rahvatervisele/ eksisteerib omandipiirangu kehtestamist ilma vertikaalse integratsiooni keeluta. Juhul kui farmaatsiatoodete tootjate kehtestada ainult proviisori omandipiirang, oleks võimalik apteekide pidamine ja hulgimüüjate osas, sest selliselt, et 51% suurune osalus kuulub proviisorile ja 49% suurune osalus viimased võivad ohustada ravimitootjale või -hulgimüüjale. palgaliste proviisorite 53. Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamata jätmine on Euroopa tasandil sõltumatust, julgustades pigem harv valik. Austria Terviseinstituudi uuringus uuritud reguleerimata neid soovitama ravimeid, apteegituruga riikide seast oli Rootsis siiski osaliselt sätestatud vertikaalse mida nad ise toodavad või 32 integratsiooni keeld. See tähendab, et kuigi Rootsis ei pea apteegid kuuluma turustavad“. proviisoritele, ei tohi need kuuluda ka ravimitootjatele. Samas on Austrias kehtestatud regulatsioon, mille kohaselt üle 50% apteegipidaja osalusest peab kuuluma proviisorile ilma, et oleks sätestatud vertikaalse integratsiooni keeld. Seega on Austrias lubatud apteekide pidamine selliselt, et 51% suurune osalus kuulub proviisorile ja 49% suurune osalus ravimitootjale või -hulgimüüjale. Austrias nimetatakse seda regulatsiooni vertikaalse integratsiooni piiranguks, kuna vertikaalne integratsioon on lubatud maksimaalselt 49% osaluse ulatuses. Seejuures tuleb arvestada, et võimalike n-ö tankistide kasutamise ärahoidmiseks on Austrias kehtestatud lisaks nõue, et ühele proviisorile võib 33 kuuluda ainult üks üldapteek ja üks haruapteek. Võrdluseks Eestis võib üks proviisor olla seotud nelja üldapteegiga, millest igaühele võib kuuluda kolm 34 haruapteeki. 31 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13. 32 Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and regulation in European countries, 2012. Kättesaadav: https://goeg.at/sites/default/files/2017- 05/pharmacyregulation_2012pdf.pdf. Lk 67. 33 T. Langer, H. Spreitzer, T. Ditfurth, G. Stemer, J. Atkinson. Pharmacy Practice and Education in Austria. Pharmacy 2018, 6, 55. Kättesaadav: https://www.mdpi.com/2226-4787/6/3/55/pdf. 34 RavS § 41 lg 4: käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud proviisor võib olla seotud kuni nelja 4000 või enama elanikuga asulas tegutseva üldapteegi tegevusloa väljastamise tingimuste täitmisega. 13/21 54. Selleks, et kehtestada omandipiirang ilma vertikaalse integratsiooni keeluta, tuleb hinnata, kas selline regulatsioon aitab kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavuse suurendamisele kaasa. Selleks on vaja analüüsida, kas proviisori omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta võimaldab proviisoritel oma kutsetegevusega sõltumatult tegeleda. 55. Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriigil on lubatud hinnata, kas apteegi omamine farmaatsiatoodete tootjate ja hulgimüüjate poolt ohustab rahvatervist, sest viimased võiksid kahjustada palgatöölistest proviisorite sõltumatust, õhutades neid edendama selliste ravimite müüki, mida nad ise 35 toodavad või turustavad. Euroopa Kohus on seega esile toonud, et proviisori ja ravimitootja kaasomandis oleva apteegi kaudu apteegiteenuse osutamisel esineb huvide konflikt. Ühelt poolt on proviisori huvides tegeleda oma kutsetegevusega ja osutada apteegiteenust oma parimate teadmiste kohaselt. Huvide konflikti Teiselt poolt suurendab ravimitootja ravimite eelistamine müügil ravimitootjast ennetamine on vajalik, kaasomaniku käivet, mis omakorda võimaldaks täiendavate investeeringute kuna selle hilisem tegemist apteeki ning selle personali. Sellise huvide konflikti vältimiseks on ärahoidmine on Euroopa Kohus lubanud liikmesriikidel kehtestada vertikaalse integratsiooni raskendatud. keelu. Kaasomanikust 56. Kas kaasomanikust ravimitootja või -hulgimüüja kallutab proviisoreid enda ravimitootja või – ravimeid müüma, võib apteegiti erineda. Probleem seisneb aga asjaolus, et hulgimüüja mõju selline mõju on järelevalvet teostavate organite eest varjatud. Väga raske kui proviisori tegevusele on mitte võimatu kontrollorganitel välja selgitada, kas konkreetsel juhul müüb järelevalvet teostavate apteek ravimitootja või -hulgimüüja ravimeid seetõttu, et proviisor peab seda organite eest varjatud. parimaks lahenduseks või selleks, et suurendada kaasomaniku käivet. Kontrollimatuse tõttu säilib risk, et proviisor ei tegutse apteegiteenuse osutamisel sõltumatult. See omakorda seab kahtluse alla regulatsiooni sobivuse ja vajalikkuse. Juhul kui jääb alles kahtlus proviisori sõltumatusest, siis ei täidaks omandipiirangu kehtestamine ilma vertikaalse integratsiooni keeluta oma eesmärki. Rootsi kogemus - 57. Kokkuvõttes on Euroopa Kohus märkinud, et apteegi kuulumine korraga rohkem apteeke ei proviisori ja ravimitootja- või -hulgimüüja omandisse toob kaasa huvide konflikti tähenda paremat ning vähendab proviisorite sõltumatust. Kuna ilma vertikaalse integratsiooni apteegiteenust. keeluta on proviisorite sõltumatus kahtluse all ning puuduvad efektiivsed kontrollimehhanismid sõltumatuse hindamiseks, võib vertikaalse integratsiooni lubamine takistada ka proviisori omandipiirangu eesmärgi saavutamist. Rootsi kogemus - ilma piiranguteta toimub apteekide ketistumine, 3.4. Vertikaalse integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori ravimitega seotud omandipiiranguta nõustamise osakaal apteekides langeb, 58. Ühe alternatiivina apteegireformi läbiviimisele on välja toodud vertikaalse väheneb apteekide integratsiooni keelu kehtestamine ilma proviisori omandipiiranguta. See varustatus tähendab, et apteegipidaja osalus ei või kuuluda ravimitootjale või - retseptiravimitega. hulgimüüjale, kuid ei pea kuuluma ka proviisorile. Sarnane regulatsioon on Austria Terviseinstituudi uuringu kohaselt kehtestatud Rootsis, kus 36 apteegipidaja ei või olla ravimitootja. 59. Rootsis kuulusid apteegid kuni 2009. aastani riigiettevõttele. 2009. a toimus reform, mille käigus enamik apteeke müüdi eraomanikele. Reformi eesmärgiks oli tuua apteegiturule suurem vabadus ja mitmekesisus. Reformi järel tuli turule küll uusi apteeke juurde, kuid suurenenud apteekide hulk ei aidanud kaasa rahva tervise kaitsele. Vastupidi oodatule olid apteegid reformi järel teineteisele enam sarnased ning nõustamise osakaal apteekides langes. Suurema kasumi teenimiseks oli apteegipidajatel mõistlikum avada rohkem väikese suurusega 35 Euroopa Kohtu otsus asjas C-171/07 ja C-172/07, p 40. 36 Gesundheit Österreich Forschungs- und Planungsgesellschaft GmbH. Impact of pharmacy deregulation and regulation in European countries, 2012, lk 67. 14/21 apteeke, mille varustatus retseptiravimitega on väiksem. Apteekides tegeleti rohkem toodete ja teenuste müümisega, mis pole seotud ravimitega. Rootsi apteegituru kohta teostatud 2016. a uuringus leiti, et seadusandjal puudus enne reformi läbiviimist selge arusaam, millised tagajärjed on turu reguleerimata 37 jätmisel, peale selle, et kaob riigi monopol. 60. Kokkuvõttes näitavad Rootsi apteegituru kohta läbiviidud uuringud, et ilma proviisori omandipiiranguta toimub apteekide ketistumine, ravimitega seotud nõustamise osakaal apteekides langeb, väheneb apteekide varustatus retseptiravimitega. Seega on üksnes vertikaalse integratsiooni kehtestamise tagajärjel apteegiteenuse kvaliteet madalam, kui vertikaalse integratsiooni ja Omandipiirangud proviisori omandipiirangu kehtestamisel. toimivad apteegireformi eesmärke silmas 61. Samuti tuleb arvestada, et vertikaalse integratsiooni keeld ilma proviisori pidades efektiivseimalt omandipiiranguta raskendaks oluliselt turujärelevalvet, seda eriti valitseva mõju üksnes koos. kontrollimisel Ravimi- ja Konkurentsiameti poolt. Suureneks oht, et apteeke jääks ikka valitseva mõju kaudu kontrollima ravimitootjate või -hulgimüüjatega seotud isikud. Kuna omanikeks ei peaks olema proviisorid, on apteegikettidel vaja leida üksnes teised isikud ja ettevõtjad, kes ostaks ära ketile kuuluvad apteegid. Kommertshuvidest sõltuvus jääks. Jätkuks ketistamine ning surve apteegitöötajatele oleks sama seni kehtinud süsteemiga. Seda ohtu tasakaalustaks proviisori kui kõrgete kutsealaste nõudmiste ja -eetikaga omaniku tagatis. Proviiros saaks omandipiirangu puhul teha juhtimisotsuseid sõltumatult nii konkreetselt tootjast ja hulgimüüjast, aga ka muudest ärihuvidest, seades esikohale patsientide ja rahvatervise huvid. 62. Kokkuvõtlikult toimivad omandipiirangud, st proviisori enamusosaluse nõue ja vertikaalse integratsiooni keeld, rahvatervise eesmärke ja patsientide huve arvestades funktsionaalselt üksnes koos. Üks ilma teiseta kas süvendaks jätkuvat ketistumist ja ohtu, et ärihuvid seatakse enne patsientide huve, või survet proviisorite kutsealasele sõltumatusele ja huvide konflikti tekkele. 3.5. Üleminekuaja pikendamine Üleminekuaja pikendamiseks 63. Ravimiseaduse kohaselt peavad piirangutele mittevastavad apteegipidajad aluseks saab olla viima oma tegevuse piirangutega vastavusse hiljemalt 01.04.2020. Kokku on avalik huvi. apteegipidajatel vajalike ümberkorralduste tegemiseks aega viis aastat. 64. Tulenevalt Riigikohtu juhistest on apteegipiirangutele mittevastavatel apteegipidajatel üleminekuperioodi jooksul keelatud oma tegevust laiendada. Käesoleva õigusarvamuse punktides alapeatükis 3.1 on selgitatud, et apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu tekkinud õiguspärane ootus, et reform läbi viidaks. Mida kauemaks 65. Kuna ravimiseadus näeb reformi elluviimiseks ette konkreetse tähtaja, siis üleminekuaega on apteegipidajate ootus seotud konkreetse tähtajaga. Üleminekuaja pikendada, seda pikendamine murrab apteegipidajate usaldust, et reform viiakse ellu selleks intensiivsem on tähtajaks. Üleminekuaja pikendamise peamine negatiivne toime seisneb selles, üleminekuaja et juhul kui apteegipidajatel oleks olnud juba varasemalt teada, et pikendamisega kaasnev üleminekuperiood on pikem, oleks neil olnud võimalik leida oma tegevuse õiguspärase ootuse riive. ümberkorraldamiseks alternatiivseid viise (näiteks oodata parema ostupakkumise tegemist proviisori poolt). 66. Kuna üleminekuaja pikendamine riivab apteegipidajate õiguspärast ootust, peab üleminekuaja pikendamine olema vajalik avalikes huvides. On küsitav, kas üleminekuaja pikendamist on võimalik õigustada avaliku huviga või on see siiski 37 K. Wisell, U. Winbald, S. Kälvemark Sporrong. Stakeholders’ expectations and perceived effects of the pharmacy ownership liberalization reform in Sweden: a qualitative interview study. BMC Health Serv Res, 2016, lk 1-7. 15/21 tingitud piirangutele mittevastavate apteegipidajate erahuvist säilitada endine kasumlik ärimudel. 67. Ravimiseaduse ja Riigikohtu suuniste järgi ei ole piirangutele Apteegireform ei ole mittevastavatel apteekidel kohustust ennast üleminekuaja lõpuks piirangutega teostunud, kuna kooskõlla viia. Piirangutele mittevastavad apteegipidajad võivad otsustada, et turuosalistel pole kasumlikum on jätkata üleminekuaja vältel senise tegevusega ning selleks kohustust ning üleminekuaja lõppedes apteek lihtsalt sulgeda ja alles seejärel teostada üleminekuperioodi müügitehing. Seetõttu on paratamatu, et reformi tähtaja lähenedes on turul lõpptähtaeg pole jätkuvalt piirangutele mittevastavad apteegid. saabunud. 68. Kuna apteegipidajatel on õiguslikult lubatud ja teatud olukordades kasumlik tegutseda kogu üleminekuperioodi jooksul piirangutele mittevastavalt, ei saa seadusandja eeldada, et kõik apteegipidajad oma tegevuse üleminekuperioodi lõpuks apteegipiirangutega kooskõlla viiksid. Ei ole alust arvata, et selline tegutsemine ei jätkuks ka pikendatud üleminekuaja jooksul ehk seadusandja leiaks ka pärast võimaliku uue üleminekuperioodi lõppu end tõenäoliselt analoogsest olukorrast tänasega. Samuti ei ole põhjust arvata, et hulgimüüjaga seotud nõuetele mittevastavad apteegid jäävad pärast üleminekuperioodi Üleminekuperioodi lõppu suletuks või hulgimüüja laseb laos olevad ravimid ja olemasoleva pikendamine oleks oskusteabe raisku. Omandipiirang ei keela apteekide müüki (st ka et kelleltki ei õigustatud vaid võeta midagi ära tasuta) ning oskusteabe jätkuvat pakkumist läbi frantsiisi- vm mõjuvatel põhjustel – lepingute, tingimusel, et valitsev mõju jääb proviisorile. On põhjust arvata, et nt täiendavate turuloogikast tulenevalt toimub see aga alles pärast üleminekuperioodi lõppu meetmete loomine ja ehk kui seadus turuosalisi selleks kohustab. Seega ei ole põhjendatud rakendamine, reformi üleminekuaja pikendamine põhjusel, et kõik apteegid ei ole viinud oma tegevust sujuvuse tagamine. apteegipiirangutega kooskõlla. Mõjuvaks põhjuseks 69. Üleminekuperioodi pikendamine oleks õigustatud ja põhjendatud üksnes ei ole asjaolu, et siis, kui see aitaks kaasa reformi tõhusale ja sujuvale jõustamisele. Nt kui reform ei ole seadusandja ja täidesaatev võim koostaks tegevuskava ja täiendavad meetmed üleminekuperioodil tagamaks, et reformi teostumine ja üleminek oleks võimalikult sujuv ja veel täielikult suuremate takistusteta. See võiks olla ainsaks legitiimseks üleminekuperioodi rakendunud. pikendamise ajendiks, kuid selleks ei saa olla asjaolu, et reform pole piisaval määral juba teostunud (st enne üleminekuperioodi lõppu) ning just kui oleks seetõttu tarvis kogu reform üle vaadata. 70. Tuleb ka rõhutada, et üleminekuaja pikendamisest tekkiv õiguspärase ootuse riive on vähem intensiivne, kui riive, mis tekib reformi ärajäämisel. Riive intensiivsus sõltubki peamiselt sellest, kui pikalt ja mis eesmärgil reformi saabumise tähtaega edasi lükata. 71. Kokkuvõttes peab üleminekuaja pikendamiseks esinema ülekaalukas avalik huvi. Üleminekuaja pikendamist ei saa põhjendada asjaoluga, et kõik nõuetele mittevastavad apteegid pole üleminekuaja lõpuks jõudnud oma tegevust apteegipiirangutega kooskõlla viia, kuna apteegipidajad ei ole üleminekuaja jooksul kohustatud seda tegema. Mida kauemaks üleminekaega pikendada, seda intensiivsem on üleminekuaja pikendamisega kaasnev õiguspärase ootuse riive. 3.6. Piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa taotlejatele 72. Kui kehtestada apteegipiirangud üksnes uutele tegevusloa taotlejatele, jätab see ravimitootjate või -hulgimüüjatega soetud ettevõtetele õiguse turul edasi tegutseda. Piirangud hakkaksid kehtima üksnes uute ja alustavate apteegipidajate suhtes või nende apteegipidajate suhtes, kes soovivad oma olemasolevat tegevust laiendada või oluliselt muuta. Sisuliselt oleks tegemist tähtajatu üleminekuaja regulatsiooniga. 73. Enne sellise regulatsiooni kasuks otsustamisel tuleb välja selgitada, kas regulatsioon on rahvatervise kaitse tagamiseks sobiv. Selleks tuleb hinnata, kas 16/21 regulatsioon aitaks põhimõtteliselt kaasa kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavuse parendamisele. 74. Juhul, kui kehtestada piirangud üksnes uutele tegevusloa taotlejatele, oleks olemasolevatel ravimitootja või -hulgimüüjatega seotud ketiapteekidel õigus turul edasi tegutseda. Samas peaksid apteegipiirangutele vastama kõik uued Piirangute kehtestamine turule tulevad apteegid. See tähendab, et kõik uued turule tulevad üksnes uute tegevusloa proviisorapteegid konkureerivad turul olevate vertikaalselt integreeritud taotlejatele tugevdab apteekidega, kes saavad äritegevust ristsubsideerida omatoodete müügi arvelt. olemasolevate 75. Kuna olemasolevatel ketiapteekidel on piirangute puudumise tõttu ketiapteekide proviisorapteekide ees majanduslik eelis, muutub piirkondades, kus asub turupositsiooni. apteegipiirangutele mittevastav ketiapteek, uute proviisorapteekide sisenemine turule faktiliselt keerulisemaks. Regulatsioon võiks positiivselt mõjuda üksnes piirkondades, kus ketiapteek pole geograafiliselt lähedal, mistõttu avatav proviisorapteek ei konkureeri ketiapteegiga. Selliseid piirkondi pole ketiapteekide turu valitsemise tõttu Eestis palju. Seega on kaheldav, kas piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa taotlejatele soodustaks proviisorapteekide asutamist ja aitaks rahvatervise kaitse eesmärgile kaasa. Suure nõudlusega piirkondades võib selline regulatsioon mõjuda vastupidiselt – anda eelise olemasolevatele vertikaalselt integreeritud ketiapteekidele ja Piirangute kehtestamine tugevdada nende turupositsiooni. üksnes uutele tegevusloa taotlejatele võib olla 76. Arvestada tuleb aga, et selline apteegipidajate erinev kohtlemine põhiseaduse alusel seadusandja ja tururegulaatorite poolt on sisuliselt osadele turuosalistele keelatud ja põhjendamatu olulise majandusliku eelise andmine, mis võib olla käsitletav apteegipidajate ebavõrdne kohtlemine. ebavõrdse kohtlemisena. Jällegi peaks sellise ebavõrdse kohtlemise lubamisel olema legitiimne eesmärk ja põhjendus, mis ei saa seisneda teatud ettevõtjate grupi ärihuvide kaitsmises. Kui piirangute eesmärgiks seatud sõltumatu ja professionaalse apteegiteenus tagatakse proviisorite omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keelu kaudu, siis ei saa samaaegselt olla lubatav ja rahvatervise või avalike huvide kaitse mõttes legitiimseks eesmärgiks olla piirangutele mittevastavate apteegipidajate turul tegutsemise jätkuv lubamine. 77. Samuti riivaks selline regulatsioon apteegipidajate õiguspärast ootust reformi saabumise osas. Käesoleva õigusarvamuse alapeatükis 3.1 on Piirangute kehtestamine selgitatud, et apteegipidajatel on apteegipiirangute ja üleminekuaja sätete tõttu üksnes uute tegevusloa tekkinud õigustatud ootus, et reform läbi viidaks. Piirangute kehtestamine taotlejatele mõjub üksnes uutele tegevusloa taotlejatele mõjuks negatiivselt nende apteegipidajate karistavalt apteegi- õigustele, kes on üleminekuajal reformi toimumist usaldades oma tegevuse pidajatele, kes järgisid apteegipiirangutega kooskõlla viinud. Sellised apteegipidajad peaksid säilitama üleminekuperioodi ajal oma apteegipiirangutele vastavuse. Samas need apteegipidajad, kes seadusandja juhiseid. üleminekuajal oma tegevust apteegipiirangutega kooskõlla ei viinud, saavad nautida senise tegevuse jätkamist ja soodsamaid konkurentsitingimusi. Seega mõjub regulatsioon karistavalt apteegipidajatele, kes järgisid üleminekuperioodi ajal seadusandja juhiseid. 78. Kokkuvõttes tugevdab piirangute kehtestamine üksnes uutele tegevusloa taotlejatele olemasolevate vertikaalselt integreeritud apteekide turupositsiooni ning muudab suure nõudlusega piirkondades uute proviisorapteekide turule sisenemise keerulisemaks. Seetõttu ei ole selline regulatsioon kvaliteetse apteegiteenuse kättesaadavuse parendamiseks sobiv. Lisaks riivaks regulatsioon nende apteegipidajate õiguspärast ootust, kes on üleminekuperioodi ajal oma tegevuse reformi nõuetega kooskõlla viinud ning võib olla põhjendamatult diskrimineeriv. 17/21 3.7. Apteegireformi tühistamise poolt esitatud argumentide põhjendatus 79. Kuna apteegireformiga korraldatakse oluliselt ümber terve majandussektor, on reformi saatnud avalik debatt reformi põhjendatuse üle. 2018. a oli Riigikogu menetluses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE). Eelnõu sisuks oli apteegipiirangute tühistamine. Eelnõu eesmärgiks oli seletuskirja kohaselt maandada riskid, mis tekkisid apteegipiirangute kehtestamisega. Eelnõu langes välja seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega, kuid selles esitatud argumendid kõlavad ka täna asetleidvas debatis. Järgnevalt on analüüsitud eelnõu seletuskirjas esitatud väiteid ning nende põhjendatust. - Omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivega seotud argumendid 80. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et apteegipiirangutega kaasneb intensiivne riive apteegipidajate omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele. Põhiseaduse riive tähendab põhiõiguse kaitsealas oleva õiguse negatiivset Täidetud on eeldused, mõjutamist. Mitte iga põhiseaduse riive ei tähenda aga põhiõiguse rikkumist. mille alusel saab lugeda Põhiõiguse riive on lubatav ja põhiseadusega kooskõlas, kui riivel on legitiimne apteegireformiga eesmärk, piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne. kaasneva omandi- Näiteks riivab igasugune maksude kehtestamine omandipõhiõigust ja põhiõiguse ja ettevõtlus- ettevõtlusvabadust, kuid võib olla seejuures kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu vabaduse riive 656 seletuskirjas on üksnes väidetud, et apteegireformiga kaasneb põhiseaduspäraseks. omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive, kuid puudub igasugune selgitus selle kohta, kas või miks on riive põhiseadusega vastuolus. 81. Reformi põhiseaduspärasuse elemente, st apteegipiirangute sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust on hinnanud nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus. Esiteks on Riigikohus kinnitanud, et piirangute kehtestamiseks on olemas mõistlik ja legitiimne eesmärk, milleks on elanikkonna kindel ja 38 kvaliteetne varustamine ravimitega. Teiseks on Euroopa Kohus kinnitanud, et apteekide omamine mitteproviisorite poolt võib ohustada rahvatervist ning ei ole teada asutamisvabadust vähem piiravamat meedet kui keeld hallata või omada apteeke üksnes proviisorite poolt, mis tagab samaaegselt elanikkonna 39 kindla ja kvaliteetse ravimitega varustamise. Seega on kohtupraktikas kinnitatud, et apteegipiirangutel on legitiimne eesmärk ning et piirangud on vajalikud rahvatervise kaitseks. 82. Kokkuvõttes on kohtupraktikas leidnud kinnitust, et täidetud on eeldused, mille alusel saab lugeda apteegireformiga kaasneva omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive põhiseadusega kooskõlas olevaks ning lubatavaks. - Euroopa Liidu õigusega seotud argumendid Euroopa Kohus - 83. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et apteegireform on vastuolus Euroopa Liidu apteegipiirangud aluslepingutega, mis seavad olulisele kohale majandusliku vabaduse. Eelnõu Euroopa Liidu õigusega koostaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Euroopa Kohus on mitmes kooskõlas. lahendis hinnanud apteegipiirangute kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Nagu käesoleva õigusarvamuse alapeatükis 3.1 selgitatud, on Euroopa Kohus asunud sõnaselgelt seisukohale, et mitteproviisorist apteegipidajast lähtuvad ohud rahvatervisele ning sellised ohud võivad esineda ka vertikaalselt integreeritud apteegipidajate puhul. Euroopa Kohus lubanud liikmesriikidel kehtestada nii proviisori omandipiirangu kui ka vertikaalse integratsiooni keelu ning 38 RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 31: „Kolleegiumi hinnangul teenivad vaidlusalused piirangud asjassepuutuvas osas legitiimset eesmärki, milleks on elanikkonna kindel ja kvaliteetne varustamine ravimitega. Kolleegium ei näe alust kahelda väites, et põhimõtteliselt on vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisorite enamusosaluse nõue ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobivad ja õigustatud.“ 39 Euroopa Kohus 19.05.2009. a otsus asjas nr C 171/07 ja C 172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt: „Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et EÜ artikliga 43 tagatud vabadust vähem piirav meede, mis ei ole mitteproviisorite väljajätmise reegel, võimaldaks tagada elanikkonna kindla ja kvaliteetse ravimitega varustamise sama tõhusalt kui kõnealuse reegli kohaldamine.“ 18/21 40 kinnitanud, et sellised piirangud on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu liikmesriigid on praktikas selliseid piiranguid ka kehtestanud. Eelnõu koostaja on seega andnud Euroopa Liidu õigusele tõlgenduse, mis on vastuolus Euroopa Liidu institutsioonide seisukohtadega ning enamuse Euroopa riikide parimate praktikatega. 84. Kokkuvõttes on Euroopa Kohus kinnitanud, et apteegipiirangud aitavad kaitsta rahvatervist ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. - Välisinvesteeringute kaitsega seotud argumendid 85. Eelnõus on märgitud, et apteegireformiga võib kaasneda välislepingutest Apteegipiirangud tulenevate kohustuste riive. Nimelt on Eesti sõlminud paljude riikide, mh kohalduvad võrdselt Saksamaa, Rootsi, Soome ja Leeduga investeeringute soodustamise ja kõikidele Eestis vastastiku kaitse lepingud, mille kohaselt ei tohi Eesti teha midagi sellist, mis tegutsevatele välisriigi investorite tehtud investeeringuid kahjustaks. apteegipidajatele. 86. Esmalt on oluline rõhutada, et investeeringute kaitse lepingud ei anna rahvusvahelistele firmadele õigust takistada riikide seadusloome protsessi või Reform ei diskrimineeri üle astuda riigis kehtivatest seadustest. välisinvestoreid. 87. Investeeringu kaitse lepingute kohaselt on riikidel võimalik kehtestada ettevõtetele täiendavaid piiranguid ning isegi investeeringuid sundvõõrandada. Oluliseks tingimuseks on, et 1. piirangud ja sundvõõrandamine ei tohi olla välisriigi investori suhtes diskrimineeriv; 2. piiranguid ja sundvõõrandamist rakendatakse seaduse alusel avalikes huvides. Teiste EL riikide kapitalil 88. Apteegireformi puhul on mõlemad eeldused täidetud. Apteegireform põhinevad apteegipidajad kohaldub võrdselt nii välismaisel kapitalil põhinevate apteekide kui ka ei saa rahvusvaheliste kodumaisel kapitalil põhinevate apteekide suhtes. Seega ei ole reform investeeringute kaitse diskrimineeriv ega sea välisinvestoreid ebasoodsamasse olukorda kui siseriiklike lepingute alusel esitada investoreid. Samuti on apteegipiirangud kehtestatud avalikes huvides – kahju hüvitamise nõudeid piirangute eesmärgiks on rahvatervise kaitse. Seega ei saa välisriigi investoritel Eesti riigi vastu olla Eesti vastu nõudeid või sisulisi etteheiteid. Seda eriti olukorras, kus vahekohtusse. investorid tulevad välisriikidest, kus samuti on rangelt piiratud ja reglementeeritud apteegiturg. 89. Kuid selleks, et saaks üleüldse esitada kahjunõudeid kahepoolsete Nõuded lahendatakse investeeringute kaitse lepingute alusel, peab olemas olema konkreetne leping Eesti kohtutes tuginedes Eesti ja teise riigi vahel ja sellest riigist pärit kapitalil põhinev apteegipidaja, Eesti ja Euroopa Liidu keda apteegireform turult lahkuma või oma äritegevust ümber korraldama õigusele, mis seni on sunnib. Siin on oluline silmas pidada, et Eestis tegutsevad reformi nõuetele pidanud omandipiiranguid mittevastavad apteegiketid on seotud üksnes teistest EL liikmesriikidest põhjendatuks ja pärineva kapitali ja investeeringutega. Siin mängib olulist rolli et 2018. a seaduspärasteks. Euroopa Kohus otsus, milles tunnistati liikmesriikide vahelistes investeeringute kaitse lepingutes sisalduvad vahekohtu kokkulepped EL aluslepingutega 41 vastuolus olevaks. 90. Järelikult on kõikvõimalike kahju hüvitamise nõuete esitamine investeeringute kaitse lepingute alusel ka menetluslikult äärmiselt keeruline. See tuleneb asjaolust, et pärast nimetatud Euroopa Kohtu lahendit on kõik EL liikmesriikide vahelised vahekohtu klauslid EL õigusega vastuolus. See muudab praktiliselt võimatuks ka seni siiski kehtivate (kuigi Välisministeerium on 40 Euroopa Kohus 19.05.2009. a otsus asjas nr C 171/07 ja C 172/07: Apothekerkammer des Saarlandes jt. 41 EK 06.03.2018 otsus C‑ 284/16 Slowakische Republik vs Achmea BV, p 60: „ELTL artikleid 267 ja 344 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune liikmesriikide vahel sõlmitud rahvusvahelises lepingus sisalduv säte nagu kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, mille kohaselt ühe liikmesriigi investor võib vaidluse korral, mis puudutab teises liikmesriigis tehtud investeeringuid, algatada viimati mainitud liikmesriigi vastu menetluse vahekohtus, mille pädevusega see liikmesriik on kohustunud nõustuma.“ 19/21 algatanud protsessi EL siseste investeerimislepingute lõpetamiseks) Eesti ja teiste EL liikmesriikide vaheliste investeeringute kaitse lepingute alusel nõuete esitamise. See on oluline, kuna kõik äriühingud, kes potentsiaalselt saaksid Eesti riigi vastu vahekohtusse nõude esitada, on teiste EL liikmesriikide äriühingud (nt Leedu, Saksamaa, Soome kapitalil põhinevad äriühingud). 91. Nõuete esitamine vahekohtumenetluses on jätkuvalt võimalik üksnes Eesti ja kolmandate riikide (mitte EL liikmesriikide) vahel sõlmitud investeeringute kaitse lepingute alusel, kuid teadaolevalt ei tegutse Eestis ühtegi apteegipidajat, kelle kapital pärineks väljastpoolt EL liikmesriike ehk kolmandatest riikidest. 92. Järelikult on võimalike kahju hüvitamise nõuete esitamise mõttekus küsitav. Seega peavad reformi nõuetele mittevastavad apteegipidajad esitama kõik potentsiaalsed kahjunõuded ainult ja üksnes Eesti siseriiklikele kohtutele, kes mõistavad õigust Eesti õiguse ja põhiseaduse ning EL õiguse (sh kohtupraktika) ning mitte kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Nagu eelnevalt välja toodud, on sel juhul olulised põhiseaduslikud põhimõtted, sh reformi legitiimne eesmärk, seaduslikkus, piisav üleminekuperiood jne. Samuti kohaldavad Eesti kohtud asjaomast Euroopa Kohtu praktikat, mis nagu eelnevalt välja toodud, on ühemõtteliselt kinnitanud omandipiirangu ja vertikaalse integratsiooni keelu vastavust EL õigusele, ega anna seega alust kahjunõuete väljamõistmiseks. 93. Kokkuvõttes ei saa teistest EL liikmesriikidest tuleneval kapitalil põhinevad apteegipidajad esitada Eesti riigi vastu kahju hüvitamise nõudeid vahekohtusse kahepoolsete investeerimislepingute alusel. Kõik kahjunõuded tuleb esitada siseriiklikesse kohtutesse Eesti ja EL õiguse alusel, mis on seni pidanud omandipiiranguid põhjendatuks ja seaduspäraseks. - Apteegiteenuse kättesaadavusega seotud argumendid 94. Apteegiteenuse geograafiline kättesaadavus on väga selgelt defineeritud mõiste, mis ei sõltu ainuüksi apteekide koguarvust, vaid eelkõige nende Apteegiteenuse paiknemisest kogu Eesti ulatuses. Nii on Sotsiaalministeerium oma 2014. a kättesaadavus ei sõltu analüüsis märkinud, et peab kohaseks apteegiteenuse geograafiliseks apteekide koguarvust, kättesaadavuse kriteeriumiks, et lähim apteegiteenuse osutaja ei asuks vaid eelkõige nende elanikkonnast kaugemal kui 15-30 minuti autosõidu raadiuses. geograafilisest paiknemisest ja 95. Linnades ja asulates, kus on keskmisest suurem rahvastiku tihedus, ei teki professionaalse tõenäoliselt ravimite geograafilise kättesaadavusega probleemi ka edaspidi. nõustamisteenuse Näiteks on linnade keskustes apteeke, mis asuvad teineteisest ligikaudu 100 m kättesaadavusest. kaugusel. Kui mõni neist apteekidest peaks oma tegevuse lõpetama, on tarbijatel lihtne leida ravimite ostmiseks alternatiivne apteek. Seega, mitte iga tiheda asustusega piirkonnas asuva apteegi sulgemine ei too tingimata kaasa Sotsiaalministeerium - ravimite geograafilise kättesaadavuse halvenemist. lähim apteegiteenuse 96. Puuduvad andmed, millest nähtuks, et apteegireform põhjustaks olulisi osutaja ei tohi asuda probleeme ravimite geograafilise kättesaadavusega riigis tervikuna. Vastupidi elanikkonnast kaugemal võib ravimite geograafiline kättesaadavus pikemas perspektiivis hoopis kui 15-30 minuti autosõidu paraneda. raadiuses. 97. ATI uuringu põhjal ning ka Eesti 1990-ndatest alguse saanud turu liberaliseerimise näitel on tänaseks teada, et apteegituru liberaliseerimine ei ole kaasa toonud apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse paranemist, vaid vastupidiselt, selle halvenemise. Kuigi tekkis rohkem apteeke, koondusid nad linnadesse ning sulgeti apteeke või vähendati lahtiolekuaegu vähese nõudlusega maapiirkondades. 98. Mono- või oligopoolne ketiapteekide turg toimib ristsubsideerimise põhimõttel, mis loob surve aina enamate apteekide avamiseks suurema nõudlusega piirkondades, mis omakorda tekitab professionaalse tööjõu puuduse ja apteekrite arvu vähenemise apteekides, seda eriti maapiirkondades. Ketiapteek võib küll avada apteegi maapiirkonnas turu võitmise eesmärgil, kuid pärast turu saamist (ehk konkurendi turult väljasöömist) on ta valmis äriliselt oma tegevust optimeerima – st vähendama lahtiolekuaegasid või 20/21 professionaalse nõustamise osakaalu apteegiteenuse pakkumisel. Seda on hoopis ebatõenäolisemalt nõus tegema proviisorapteek. Ketiapteegis töötav proviisor ei saa vastu vaielda ettevõtte tsentraliseeritud otsusele vähendada apteegi lahtiolekuaegu või -päevi maapiirkondades. Professionaalne ja sõltumatu proviisor proviisorapteegis lähtuks lisaks kitsastele ärihuvidele ka kutse-eetika ja kohaliku elanikkonna eelistustest ning vajadustest. 99. Tööjõupuudust suurendab täna ka proviisorite kutse devalveerumine, samastudes müüjaga ketiapteegis ning professionaalse vabaduse ja vastutuse Pikemas perspektiivis puudumisega. "Proviisor oma apteegis" põhimõte suurendab proviisorikutse parandab apteegireform atraktiivsust ja populaarsust, laiendades proviisorite kutsealaseid võimalusi ja nii apteegiteenuse vabadusi, aga ka tugevdades professionaalset ja kutse-eetilist vastutust kvaliteeti kui selle apteegiteenuse osutamisel. Proviisor kutse maine paranemine leevendaks kättesaadavust oluliselt praegust tööjõupuudust ning parandaks lõppastmes ka apteegiteenuse maapiirkondades. geograafilist kättesaadavust. 100. Lisaks saaks riik omale professionaalse ja tugeva proviisorkonna näol usaldusväärse partneri, kelle kaudu on apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse probleemide esinemisel neid võimalik koheselt ja tõhusalt lahendada. 101. Kokkuvõttes parandab apteegireform pikas perspektiivis apteegiteenuse kättesaadavust riigis kui tervikus, sh eriti maapiirkondades. Pikaajalises plaanis tagab just majanduslikult sõltumatu ja tugev proviisorapteekide süsteem ravimite ühtlase, professionaalse, rahvatervise huvidest lähtuva ja jätkusuutliku kättesaadavuse. 4. VASTUTUSE PIIRANG 102. Õigusarvamuse koostamisel on lähtutud õigusaktide redaktsioonidest ja kohtupraktikast, mis kehtisid õigusarvamuse koostamise seisuga, kui õigusarvamuses ei ole märgitud teisiti. Advokaadibüroo ei vastuta õigusarvamuses oleva sisu eest juhul, kui pärast õigusarvamuse koostamist ilmneb viga või muutub vastav Eesti või Euroopa Liidu seadusandlus või kohtupraktika, mistõttu võivad õigusarvamuses avaldatud seisukohad muutuda ebaõigeks. 21/21 Riigikogu sotsiaalkomisjon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Isamaa fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon Sotsiaalministeerium 11.12.2019 Märgukiri seoses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Valitsuskoalitsiooni erakonnad esitasid 10. detsembril 2019 Riigikogu menetlusse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on pöörata tagasi 2014/2015. aastal algatatud nn apteegireform. Kuigi Eestis tegutseb apteegireformi tulemusel üle 200 proviisorosalusega apteegi, pole eelnõu väljatöötamisse kahetsusväärselt kaasatud ei proviisoreid ega proviisorapteeke ühendavaid organisatsioone. Samuti pole eelnõud meile ametlikult esitatud isegi tutvumiseks. Palume edaspidi meid aruteludesse kaasata. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste esimeseks eesmärgiks jätkata apteegireformi, kuid vältida olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale: 1. Tühistatav reform ongi just selle pärast 2014 ja 2015. a vastu võetud, et kaitsta patsientide elu ja tervist (rahvatervis). Reformi eesmärk on tagada nii ravimite kättesaadavus pikas perspektiivis kui ka patsientide asjatundlik nõustamine. Reformi tühistamine tähendab seega reaalset ohtu rahvatervisele. 2. Tulles eelnõu teksti juurde, siis tuleb tähele panna, et eelnõu ei kohusta mitte kuidagi ettevõtjaid ühes või teises kohas enda majandustegevusega jätkama. Mitte miski ei takistaks eelnõu vastu võtmise järel seda, et mõnes linnas või vallas võiks apteegi omanik otsustada lõpetada apteegiteenuse osutamine. 3. Selgitame veel, et tänaseks on juba osa reformi nõuetele mitte vastavaid apteeke suletud. Probleeme apteegiteenusega pole tekkinud, sest suuremates linnades on apteekide arv ebamõistlikult ja ebamajanduslikult kõrge. 4. Tõsine ravimite kättesaadavuse kriis ja reaalne oht inimestele on juba avaldunud, kuna viimaste andmete järgi ei suuda hulgimüüjad varustada apteeke patsientidele vajalike ravimitega. Seega on eelnõus planeeritud meetmed (apteekide omanikena ravimite hulgimüüjate lubamine ja haruapteekide avamine ka suurlinnades) plaanitud eesmärki ilmelgelt mittetäitvad ning seetõttu ka täiesti ebasobivad. 5. Eelnõu sellisel kujul ei jätka apteegireformiga vaid tühistab selle. Samas pole eelnõus analüüsitud, milliste probleemide lahendamist apteegiteenuse turul algse apteegireformiga taotleti ja kuidas uus eelnõu (ehk reformi tühistamine) neid täidab ehk millega aidatakse kaasa rahvatervise kaitsele. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ravimiseaduse muudatuste teiseks eesmärgiks riigi ja omavalitsuste riskide maandamine ning seniste apteegiomanike põhiõiguste väiksem riive. Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale: 1 1. Reformi õiguspärasust on hinnanud Riigikohus ja Õiguskantsler ning reform on loetud õiguspäraseks. Analoogseid piiranguid on hinnanud Euroopa Kohus ning need on tunnistatud EL õigusega kooskõlas olevaks ja vajalikuks rahvatervise kaitseks. 2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millised konkreetsed riskid riiki ja omavalitsusi ähvardavad. Samas on Õiguskantsler oma 13.03.2018 põhjalikus seisukohas tähelepanu juhtinud riskidele, mis kaasneksid praegu kehtivate apteegireformi sätete muutmisega. 3. Eelnõus pole analüüsitud reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega kaasnevaid probleeme ja kahjunõudeid, mis võivad tulla kehtivate õigusnormide alusel tegutsenud ja kaugemaid tegevusplaane teinud isikutelt (eelkõige proviisorettevõtjatelt). 4. Eelnõus pole analüüsitud kahju, mis tekib reformi tühistamise tõttu otse või kaudselt pikemas perspektiivis rahvatervisele. 5. Seletuskirjas viidatakse tänaste hulgimüüjate sadadesse miljonitesse ulatuvatele kahjunõuetele Eesti riigi vastu. Tegelikkuses alust selliste nõuete esitamiseks ei eksisteeri või neid on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, maksma panna. 6. Senistelt vertikaalselt integreeritud apteegiomanikelt ei sundvõõrandata midagi. Nad jäävad üksnes ilma õigusest pakkuda teenust rahvatervise eesmärkidel rangelt reguleeritud loakohustuslikul tegevusalal. Neile jäävad alles nii neile kuuluvad äriühingud, lepingud, kinnisvara ja vallasvara ning intellektuaalne omand, mida nad saavad jätkuvalt tsiviilkäibes kasutada, sh müüa. Seega pole kohane rääkida sundvõõrandamisest, mille õiglast hinda riik peaks hakkama hüvitama. Senised turuosalised saavad ka pärast üleminekuperioodi lõppu pakkuda enda väljatöötatud kaubamärke ja lahendusi frantsiisisuhetes, jätkata hulgimüügi tasandil ning kujundada ümber äristrateegiaid, mida nad on ka juba tegema asunud. 7. Kahjunõuete osas Eesti riigi vastu on seletuskirjas jäänud märkimata, millise seaduse alusel ja millises kohtualluvuses sellised väidetavad kahjunõuded eksisteerivad. Eesti kohtutesse riigivastutuse seaduse alusel esitavada nõuded ei saa kindlasti ulatuda miljonitesse eurodesse ja peavad täiendavalt täitma muud riigivastutuse seadusest tulenevad eeldused. Üheks selliseks eelduseks on ka riigipoolne kohustuse rikkumine, mis esineks näiteks põhiseadusvastasuse puhul. Apteegireformi sätteid pole põhiseadusvastaseks tunnistatud, vastupidiselt, vastuolu põhiseadusega ei ole tuvastanud ei Õiguskantsler ega Riigikohus. Saamata jääva tulu hüvitamine riigi poolt eeldab lisaks kohustuse rikkumisele ka seadusandja süülist vastutust, mille tuvastamine kohtus oleks samuti pigem väga ebatõenäoline. 8. Ravimite hulgimüüjad on varasemalt ähvardanud sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate kahjunõuete esitamisega ka rahvusvaheliste investeeringute kaitse lepingute alusel loodavatesse vahekohtutesse. Eelnõu on selle just kui omaks võtnud. Samas ei ole arvestatud, et Euroopa Liidu riikidest pärit välisinvestorid ei saa esitada Eesti riigi vastu selliseid kahjunõudeid, kuna Euroopa Kohus kuulutas kõik vahekohtuklauslid liikmesriikidevahelistes investeerimislepingutes EL õiguse vastasteks. Vahekohtumenetlus oleks võimalik ainult EL väliste kolmandate riikide välisinvestorite puhul, kellel oleks Eestiga sõlmitud kahepoolne investeerimisleping. Selliseid välisinvestoreid Eesti apteegiturul ei ole (turu hõivanud välisinvestorid on Saksamaalt ja Leedust ehk EL riikidest). 2 Samaaegselt pole eelnõus ja seletuskirjas analüüsitud reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega kaasnevaid probleeme, sh reformi nõuetele vastavate isikute õiguspärast ootust ja kahjunõudeid, mis võivad tulla kehtivate õigusnormide alusel tegutsenud ja kaugemaid tegevusplaane teinud isikutelt (eelkõige proviisorapteekide pidajatelt). Ka selliste kahjunõuete eelduseks on seadusandja kohustuse rikkumine apteegireformi tagasipööramisel. Kui peaks selguma, et apteegireformi tagasipööramine pole tehtud ülekaalukates avalikes huvides, vaid kitsastes era- ja ärihuvides ning rikub juba vastuvõetud seadust usaldanud isikute õiguspärast ootust, võib eelnõu osutuda põhiseadusvastaseks ja olla aluseks hoopis reformi alusel investeeringuid teinud isikute kahjunõuetele. Eelnõus planeeritud teine muudatus on seotud haruapteekide tegevuse lubamisega linnades. Sellega seoses juhime teie tähelepanu järgnevale: 1. Väiksemate tingimuste ja madalamate teenusnõuetega haruapteekide (algselt apteegipunktid) tegevuse lõpetamist on vajalikuks peetud juba 20 aastat, kuna need ei ole põhjendatud ega taga täismahulise apteegiteenuse osutamist. 2. Haruapteegid võiksid äärmisel juhul tegutseda väikekohtades, kus ühtegi apteeki ei ole. Asulates, kus on üldapteek (rääkimata linnadest) ei ole haruapteek põhjendatud. Sellistes kohtades peab apteegiteenust osutatama täismahus üldapteegis. 3. Kuna haruapteekide arvuline piirang toimuva reformi käigus tühistati, saavad apteegiketid valdava osa oma apteekidest muuta madalama teenusenõuete ja - tingimustega haruapteekideks. Sellega säästavad omanikud raha (palgates madalama haridusega spetsialiste, kasutades väiksemaid pindu ja lõpetades vajalike ravimite valmistamise-jaendamise), kuid see halvendab apteegiteenuse kvaliteeti ja vähendab ravimite kättesaadavust eelkõige kõige haavatavamatele patsiendirühmadele (imikud, kroonilised haiged). Lisaks soovime teie tähelepanu juhtida alljärgnevale: 1. Eelnõus ei ole analüüsitud seda, kuidas aitab eelnõuga plaanitu kaasa apteegireformi eesmärkidele, st eelkõige rahvatervise kaitsele ja apteegiteenuse kättesaadavuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile üle kogu Eesti. 2. Proviisori sõltumatus on apteegireformi üks olulisemaid ja kesksemaid eesmärke. Apteekide suur arv ei tähenda praegu suuremat konkurentsi ega madalamaid hindu. Arvestades rahvaarvu, on Eestis apteeke Euroopa Liidu keskmisest rohkem. Apteegikettide soov suurendada oma turuosa tähendab, et investeeritakse võrdlemisi palju kinnisvarasse ja uute apteekide avamisse. Need investeeringud soovitakse loomulikult tagasi teenida, mis omakorda loob hinnasurve apteegis müüdavatele ravimitele ja kaupadele. 3. Apteekide suur arv ei ole kaasa toonud ravimite hinna alanemist, sest kõigil konkureerivatel apteegikettidel on surve turuosa kasvatamiseks ja sellega kaasnevate kulude kandmiseks. Ärihuvide igakülgne edendamine ongi ettevõtluse tuum ning ei ole põhjust seda ravimite hulgimüüjatele ette heita. Samas ei ole selline olukord avalikes ja rahvatervise huvides, millele on algse apteegireformi seletuskirjades ka viidatud (proviisori sõltumatus, apteekide arv, teenuse kvaliteet, praegune konkurentsiolukord). 3 4. Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud ega analüüsitud, kas ja kuidas tagatakse proviisorite ja apteegipidajate sõltumatus ravimite hulgimüüjatest ja sõltumatu raviminõustamine ja -pakkumine apteekides. Eelnõust ei selgu, kuidas välistatakse olukord, kus hulgimüüja apteegid müüvad üksnes või peamiselt oma omaniku ravimeid (sh välistatakse surve omanikul aeguma hakkavate või muul viisil kasumlike ravimite müügiks). 5. Eelnõu seletuskirja argumendid on seaduse mittetäitmise osas ebaõiged ja asjakohatud. Tänaseni käib üleminekuperiood ja see polegi veel läbi. Seega on turuosaliste veel aega oma tegevusi ümber korraldada ning on arusaadav, et enne üleminekuperioodi lõppu pole reform veel realiseerunud. 6. Eelnõu tsementeerib olemasolevate turuosaliste turupositsioonid ja mõjub kahjulikult olemasolevale konkurentsiolukorrale hulgimüügi- ja apteegiturul (tekitades konkurentsiõiguslikult tarbijale kõige kahjulikuma oligopoolse turu). Täielikult on analüüsimata mõjud, mida sellise turu areng Eesti riigile, ravimihindadele, haigekassa ravimihüvitistele ja patsientidele kaasa toob. Eelnõus ja seletuskirjas on peamise argumendina toodud reformi nõuetele mittevastavate apteekide sulgemise vältimine järgmise aasta 1. aprillil. Rõhutame samas, et seda saab tagada ka muude, vähem apteegituru regulatiivse keskkonna stabiilsust ja rahvatervise kaitse eesmärki riivavate meetmetega. Nendeks oleksid näiteks reformi lõpptähtaja edasilükkamine, järk- järguline jõustamine või riigipoolse rakenduskava loomine. Kui apteegireform võeti vastu ülekaaluka avaliku huvi – rahvatervise kaitse – eesmärgi saavutamiseks, ei saa igal juhul sama eesmärki saavutada ka reformist loobumine ja apteegituru liberaliseerimine. Euroopa Kohus on rõhutanud, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Ühenduse asutamislepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal ning see õigustab asutamisvabaduse (ettevõtlusvabadus) piiramist. Seadusandja kohustus on kaitsta inimeste tervist. Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on Riigikogu otsustada. Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike. 2014. ja 2015. a otsustatud apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega. Euroopa Kohtu hinnangul on nii vertikaalse integratsiooni keeld kui ka proviisorite enamusosaluse nõue õigustatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu ja need on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad. Nii on ka valdavas enamuses Euroopa riikidest sätestatud just apteekide omandipiirangud. Eelnõu ettevalmistajad rõhutavad vajadust apteegireformiga jätkata, kuid sõnastatud eelnõuga ei ole võimalik neid eesmärke saavutada. Rohuteadlased-proviisorid ja Eesti Proviisorite Koda toetavad kogu südamest apteegireformi jätkumist ning on valmis leidma parimat lahendust kolmandate isikute ärihuvidest sõltumatule apteegisüsteemile üleminekuks selliselt, et säilib apteegiteenuse kättesaadavus kõigis piirkondades ja riik saab olla uhke, et on teinud väga suure sammu oma patsientidele parema ravimiabi tagamiseks. Kirjale on lisatud advokaadibüroo RASK poolt koostatud õiguslik analüüs apteegireformi teemal. Lugupidamisega Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koja esimees 4 Saatja: Proviisorite Koda <[email protected]> Saadetud: 11.12.2019 21:20 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; info ravimiamet ee <[email protected]> Teema: EPK Märgukiri seoses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Manused: Eesti Proviisorite Koda_ravimiseaduse muudatused (1).pdf; apteegimemo_04 11 19.pdf Tere Saadan Eesti Proviisorite Koja poolt märgukirja, mis on seotud ravimiseaduse muutmise eelnõuga ning advokaadibüroo RASK poolt koostatud õigusliku analüüsi apteegireformi teemal. Lugupidamisega Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel