dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2019
Viit
1.2-5/3047-1
Registreeritud
12. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎ATT00001.htm0 KB
  • 📎E-kiri.pdf356 KB
  • 📎RA_arvamus_eelnõu_118SE_111219_3799-1.bdoc138 KB

Sisu (failidest)

Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta Eelnõu 118 SE on vastuolus muudatustega püstitatud eesmärgi ja sisuga. Muudatuste eesmärk Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid. Seletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine. Eelnõu punktides 4, 5, 6, 11 ja 12 kavandatud muudatused on tegevusloa omandiga seotud muudatused. Eelnõu punktides 1, 2, 9 ja 10 kavandatud muudatused on seotud haruapteegi kaudu apteegiteenuse osutamise ümberkorraldustega. Eelnõu punktides 3, 7 ja 8 on suunatud apteegist saadava teenuse vähendamisele ja apteegiteenuses erialatöötajate (proviisorid) vähendamisele. Kokkuvõtteks nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist), haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada (tekitab ebavõrdset konkurentsi üle Eesti), apteegis ravimite valmistamist kaotada valdavas osas Eesti apteekides, mis tegutsevad alla 20000 elanikuga asustusüksuses ja apteegis kvalifitseeritud proviisorite vähendamist. Ravimiameti hinnangul ei ole kavandatud muudatused esmalt proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga ja on oluliselt laiemad, kui seda eelnõu eesmärk võimaldaks. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus. Muudatustega kaasnevad mõjud (alljärgnev hinnang vastab eelnõu paragrahv 1 loetletud punktidele) 1) Eelnõu muudatuste kohaselt ei peaks enam alla 20 000 elanikuga asustusüksuses üldapteeke pidama. Elanike piiri tõstmine 20 000 elanikuni kohustakse üldapteegiteenust osutama ainult viies Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve). Raviameti hinnangul halvendaks see tänast apteegiteenuse kättesaadavust, sest siis on need võimalik ümber kujundada haruapteekideks, millel on vähem nõudeid nii ruumidele, teenustele (nt ravimite valmistamine) kui ka isikulistele nõuetele (nt ei pea olema pädevat isikut), samuti lahtioleku ajale. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis kaalutlustel leitakse, et väljaspool viit loetletud linna on edaspidi põhjendatud, et patsient saab vähendatud apteegiteenust. Tegemist ei ole apteegiteenuse kvaliteedi parandamisele suunatud muudatusega. Siinjuures tuleb arvestada, et ravimiseaduses puudub haruapteekidele arvuline piirang ehk edaspidi saab tegevusloa omaja, kellel on nt üks üldapteek eelpool loetletud linnas, nii luua uusi haruapteeke, kui muuta olemasolevad üldapteegid haruapteekideks (näiteks saab tulevikus Tallinnas asuv TPA üldapteek omada 80 vähendatud nõuetega haruapteeki üle Eesti). Muudatus võimaldaks tänastel apteegiketi omanikel agressiivselt laiendada oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult need üldapteegid (sh ka proviisoromandis). Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse konkurentsi olukorra apteegiturul. 2) Lõike 4 kohaselt korrigeeritakse kohaliku omavalitsuse taotluse alusel apteegiteenuse osutamise kohustamist. Toodud ettepaneku kohaselt, võrdse käibe korral kohustatakse isikut, kellel on vähem üldapteeke neis viies linnas. Ebaselgeks jääb, miks pannakse kohustus neile, kellel on vähem üldapteeke, mitte rohkem. 3) Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele. Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, nt lastele mõeldud ravimid. Ekstemporaalselt valmistatud ravimeid tehti 2018.aastal ca 100 000 pakendit aastas. 4) Kaotatakse proviisori enamusosaluse nõue ja üldapteekide arvu piirang ühele tegevusloa omajale. 5) Kaotatakse vertikaalse integratsiooni piirang, mis võimaldab jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüügi korras ja jaemüügi korras, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut, ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna soodsamaks kujunemist. 6) Eelnõu kuues punkt – mõju hinnnag on sama eelmise punktiga. 7) 40 tunnine apteegiteenuse kättesaadavus peab olema muudatuse kohaselt tagatud edaspidi üksnes Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Praegu peab 40 tunnise apteegiteenuse tagama enam kui 4000 elanikuga piirkonnas. Muudatus halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist. 8) Kaotatakse apteegis pädeva isiku piirang, st et edaspidi tohib pädev isik olla pädevaks isikuks piiramatul hulgal üldapteekides, mis asuvad alla 20 000 elanikuga piirkonnas. Muudatus halvendab tänase apteegiteenuse kvaliteeti kuna mitmes või paljudes apteekides pädeva isikuna töötades, ei suuda ta oma ülesandeid korrektselt ja eesmärgipäraselt täita. Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt. Samas on selle sätte mõju väike, kuna eelnõu punkti 1 kohaselt ei pea tegevusloa omajal edaspidi alla 20 000 elanikuga asustusüksuses üldapteeki olema, seega pole ka vaja sinna apteeki pädevat isikut määrata. 9) Viidatud muudatusega võimaldatakse haruapteekide üleminekuaja pikendamist asukohtades (nimetatud viis linna), kus ei kaasne täna kehtiva seaduse nõuete kohaselt riske teenuse kättesaadvusele ja sealjuures arvestades ka eelnõu kavandatud muudatusi punktides 4-6. 10) Muudatus võimaldab Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel asuvate haruapteekide asemel avada üldapteeke, kus ei kaasne täna kehtiva seaduse nõuete kohaselt riske teenuse kättesaadvusele ja sealjuures arvestades ka eelnõu kavandatud muudatusi punktides 4-6. 11) Muudatus on seotud proviisoromandi nõude kehtetuks tunnistamisega. 12) Reguleerib FIE-sid, samas ei ole tänase seisuga ühtki FIE apteeki, kes ei saaks tegutseda ka peale 1. aprilli 2020. Ei ole asjakohane muudatusettepanek. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks proviisoromandi nõuet ei kohaldata enam eraõigusliku juriidilise isiku osanike või aktsionäride suhtes, küll aga peetakse seda endiselt vajalikuks kohaldada FIE suhtes. Üldine seisukoht: Probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem süvenevad. Põhjendamata on eelnõu punktid, mis on seotud nt teatud piirangute ja kohustuste sõltuvusse viimisest seoses senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga. Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs, miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele. Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet. Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni. (Allkirjastatud digitaalselt) Katrin Kiisk Ravimiameti peadirektori asetäitja Saatja: Katri Eespere <[email protected]> Saadetud: 12.12.2019 08:46 Adressaat: Ly Pärenson <[email protected]> Teema: Fwd: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta Manused: RA_arvamus_eelnõu_118SE_111219_3799-1.bdoc; ATT00001.htm Palve sama :) Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: Katri Eespere < [email protected]> Date: 12 December 2019 at 08:38:29 EET To: Mall Hiet < [email protected]> Cc: Maris Jesse < [email protected]> Subject: Fwd: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta Tere! Palun registreerime asap. Aitàh! Katri Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: Kärolin Jenas < [email protected]> Date: 12 December 2019 at 08:37:00 EET To: Maris Jesse < [email protected]>, Katri Eespere < [email protected]>, " [email protected]" < [email protected]> Subject: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta Tere Edastan Ravimiameti arvamuse Lugupidamisega Kärolin Jenas Üldosakonna spetsialist Ravimiamet
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel