Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta
Eelnõu 118 SE on vastuolus muudatustega püstitatud eesmärgi ja sisuga.
Muudatuste eesmärk
Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks
apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64% apteekidest suletakse ning
tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti
on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste
apteegiomanike põhiõiguseid.
Seletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate
apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod
apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga
seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava
teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine.
Eelnõu punktides 4, 5, 6, 11 ja 12 kavandatud muudatused on tegevusloa omandiga seotud
muudatused. Eelnõu punktides 1, 2, 9 ja 10 kavandatud muudatused on seotud haruapteegi
kaudu apteegiteenuse osutamise ümberkorraldustega. Eelnõu punktides 3, 7 ja 8 on suunatud
apteegist saadava teenuse vähendamisele ja apteegiteenuses erialatöötajate (proviisorid)
vähendamisele.
Kokkuvõtteks nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada
apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete
korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist),
haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada (tekitab ebavõrdset konkurentsi üle
Eesti), apteegis ravimite valmistamist kaotada valdavas osas Eesti apteekides, mis
tegutsevad alla 20000 elanikuga asustusüksuses ja apteegis kvalifitseeritud proviisorite
vähendamist. Ravimiameti hinnangul ei ole kavandatud muudatused esmalt
proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga ja on oluliselt laiemad, kui seda eelnõu eesmärk
võimaldaks. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste
kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja
sellega kaasnev mõju tulevikus.
Muudatustega kaasnevad mõjud (alljärgnev hinnang vastab eelnõu paragrahv 1
loetletud punktidele)
1) Eelnõu muudatuste kohaselt ei peaks enam alla 20 000 elanikuga asustusüksuses
üldapteeke pidama. Elanike piiri tõstmine 20 000 elanikuni kohustakse
üldapteegiteenust osutama ainult viies Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja
Kohtla-Järve). Raviameti hinnangul halvendaks see tänast apteegiteenuse
kättesaadavust, sest siis on need võimalik ümber kujundada haruapteekideks, millel on
vähem nõudeid nii ruumidele, teenustele (nt ravimite valmistamine) kui ka isikulistele
nõuetele (nt ei pea olema pädevat isikut), samuti lahtioleku ajale. Eelnõu seletuskirjast
ei selgu, mis kaalutlustel leitakse, et väljaspool viit loetletud linna on edaspidi
põhjendatud, et patsient saab vähendatud apteegiteenust. Tegemist ei ole
apteegiteenuse kvaliteedi parandamisele suunatud muudatusega. Siinjuures tuleb
arvestada, et ravimiseaduses puudub haruapteekidele arvuline piirang ehk edaspidi
saab tegevusloa omaja, kellel on nt üks üldapteek eelpool loetletud linnas, nii luua
uusi haruapteeke, kui muuta olemasolevad üldapteegid haruapteekideks (näiteks saab
tulevikus Tallinnas asuv TPA üldapteek omada 80 vähendatud nõuetega haruapteeki
üle Eesti). Muudatus võimaldaks tänastel apteegiketi omanikel agressiivselt laiendada
oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks
apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult need üldapteegid (sh ka
proviisoromandis). Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga
linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel
proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui
tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse
konkurentsi olukorra apteegiturul.
2) Lõike 4 kohaselt korrigeeritakse kohaliku omavalitsuse taotluse alusel apteegiteenuse
osutamise kohustamist. Toodud ettepaneku kohaselt, võrdse käibe korral kohustatakse
isikut, kellel on vähem üldapteeke neis viies linnas. Ebaselgeks jääb, miks pannakse
kohustus neile, kellel on vähem üldapteeke, mitte rohkem.
3) Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele.
Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada
apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks
ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, nt lastele mõeldud
ravimid. Ekstemporaalselt valmistatud ravimeid tehti 2018.aastal ca 100 000 pakendit
aastas.
4) Kaotatakse proviisori enamusosaluse nõue ja üldapteekide arvu piirang ühele
tegevusloa omajale.
5) Kaotatakse vertikaalse integratsiooni piirang, mis võimaldab jätkuvalt ravimi
hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüügi korras ja
jaemüügi korras, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel
hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa
hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut,
ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna
soodsamaks kujunemist.
6) Eelnõu kuues punkt – mõju hinnnag on sama eelmise punktiga.
7) 40 tunnine apteegiteenuse kättesaadavus peab olema muudatuse kohaselt tagatud
edaspidi üksnes Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Praegu peab 40
tunnise apteegiteenuse tagama enam kui 4000 elanikuga piirkonnas. Muudatus
halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse
vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude
kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist.
8) Kaotatakse apteegis pädeva isiku piirang, st et edaspidi tohib pädev isik olla pädevaks
isikuks piiramatul hulgal üldapteekides, mis asuvad alla 20 000 elanikuga piirkonnas.
Muudatus halvendab tänase apteegiteenuse kvaliteeti kuna mitmes või paljudes
apteekides pädeva isikuna töötades, ei suuda ta oma ülesandeid korrektselt ja
eesmärgipäraselt täita. Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga
tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise
arvelt. Samas on selle sätte mõju väike, kuna eelnõu punkti 1 kohaselt ei pea
tegevusloa omajal edaspidi alla 20 000 elanikuga asustusüksuses üldapteeki olema,
seega pole ka vaja sinna apteeki pädevat isikut määrata.
9) Viidatud muudatusega võimaldatakse haruapteekide üleminekuaja pikendamist
asukohtades (nimetatud viis linna), kus ei kaasne täna kehtiva seaduse nõuete kohaselt
riske teenuse kättesaadvusele ja sealjuures arvestades ka eelnõu kavandatud muudatusi
punktides 4-6.
10) Muudatus võimaldab Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel asuvate
haruapteekide asemel avada üldapteeke, kus ei kaasne täna kehtiva seaduse nõuete
kohaselt riske teenuse kättesaadvusele ja sealjuures arvestades ka eelnõu kavandatud
muudatusi punktides 4-6.
11) Muudatus on seotud proviisoromandi nõude kehtetuks tunnistamisega.
12) Reguleerib FIE-sid, samas ei ole tänase seisuga ühtki FIE apteeki, kes ei saaks
tegutseda ka peale 1. aprilli 2020. Ei ole asjakohane muudatusettepanek. Samuti ei
selgu seletuskirjast, miks proviisoromandi nõuet ei kohaldata enam eraõigusliku
juriidilise isiku osanike või aktsionäride suhtes, küll aga peetakse seda endiselt
vajalikuks kohaldada FIE suhtes.
Üldine seisukoht: Probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem
süvenevad. Põhjendamata on eelnõu punktid, mis on seotud nt teatud piirangute ja kohustuste
sõltuvusse viimisest seoses senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga.
Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs,
miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu
nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele.
Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda
formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet.
Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada kaitsmaks
praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Kiisk
Ravimiameti peadirektori asetäitja
Saatja: Katri Eespere <
[email protected]>
Saadetud: 12.12.2019 08:46
Adressaat: Ly Pärenson <
[email protected]>
Teema: Fwd: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) kohta
Manused: RA_arvamus_eelnõu_118SE_111219_3799-1.bdoc; ATT00001.htm
Palve sama :)
Sent from my iPhone
Begin forwarded message:
From: Katri Eespere <
[email protected]>
Date: 12 December 2019 at 08:38:29 EET
To: Mall Hiet <
[email protected]>
Cc: Maris Jesse <
[email protected]>
Subject: Fwd: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE)
kohta
Tere!
Palun registreerime asap.
Aitàh!
Katri
Sent from my iPhone
Begin forwarded message:
From: Kärolin Jenas <
[email protected]>
Date: 12 December 2019 at 08:37:00 EET
To: Maris Jesse <
[email protected]>, Katri Eespere <
[email protected]>, "
[email protected]" <
[email protected]>
Subject: Ravimiameti arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu (118 SE) kohta
Tere
Edastan Ravimiameti arvamuse
Lugupidamisega
Kärolin Jenas
Üldosakonna spetsialist
Ravimiamet