ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 28.11.2019 nr 1.2-2/124-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 11.12.2019 nr 1.2.-4/19/4312
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri
määruste muutmise eelnõu. Seoses eelnõuga on mul järgnevad märkused ja tähelepanekud.
1. Eelnõu muudatuste tõttu hakkaks tervishoiuteenuse osutaja jt isikud edaspidiselt edastama
tervise infosüsteemi ka nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi.
Sealt edastatakse samad teatised nakkushaiguste registrisse.
2. „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muudatused.
2.1. Inspektsioon on ka varasemalt selle andmekogu põhimääruse osas arvamust avaldanud
– viimati 13.12.2018 arvamusega nr 1.2-4/18/3942.1 Viitan uuesti selles arvamuses
toodud punktile 3 (nakkushaiguste registri põhimääruse § 8 lõike 4 tõttu), punktile 5
(eelnõu muudatuse tulemusena on juurdepääs sellele andmekogule, kui on olemas
„õiguslik alus“), punktile 9 (lisada selle andmekogu juurde ka andmejälgija), punktile
10 (kas ning kuidas vastutav töötleja teostab logide kontrolli, et avastada võimalikke
väärkasutamisi), punktile 11 (ammendav loetelu andmekoosseisudest) ning punktile 12
(see andmekogu läbis RIHA-s kasutusele võtmise kooskõlastuse 2009. aastal, kuid
senini ei ole ühtegi muud kooskõlastust tehtud, sh ka andmete koosseisu muutmiseks).
Nendes punktides toodud teemadega ei ole kohaselt tegeletud.
2.2. Eelnõu tulemusena on kavandatava § 11 lõike 5 sisu sarnane avaliku teabe mõistes
avaandmete olemusega. Avaliku teabe seaduse § 29 lõike 6 kohaselt peavad
andmekogude avaandmed olema juurdepääsetavad Eesti teabevärava kaudu. Praktikas
on selle all mõeldud Eesti Avaandmete Portaali (opendata.riik.ee).
2.3. Eelnõu tulemusena on kavandatud muuta § 16 lõike 2 sõnastust. Samas ei selgu eelnõu
seletuskirjast, kas nüüdseks on teostatud arendustööd ning andmekogus loodud logisid
ei säilitata kauem kui viis aastat alates logi tekkimisest.
3. „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise
tingimused ja kord“ muudatused
3.1. Eelnõu tulemusena lisatakse sellesse määrusesse ka § 5 lõige 10, mille kohaselt
nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi esitavad
tervishoiuteenuse osutajad. Samas peab sisuliselt samu teatisi edastama Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja (vt eelnõu seletuskirja
lk 3 toodud selgitust eelnõu § 1 punkti 6 kohta).
3.2. Selle määruse kõigis kolmes lisa on märgitud, et kogutakse ka patsiendi sünniaega,
kuigi seda ei ole kehtiva seadusandlusega võrreldes varasemalt kogutud. Samas ei ole
selge, miks seda on vaja koguda, kui üheks kogutavaks infoks on ka isikukood ja vanus.
Seetõttu tuleks üle hinnata, kas siin võib tegemist olla topelt andmete kogumisega, mis
on keelatud. Samuti jääb ka HIV teatise puhul selgusetuks, kas ning mis põhjusel on
vajalik koguda teavet patsiendi rahvuse kohta.
1
https://adr.rik.ee/aki/dokument/6126504
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
4. Eelnõuga on mh ka koostatud teatavas osas andmekaitsealane mõjuhinnang. Samas ei nähtu
mõjuhinnangust, kas ning milliseid ohte on nähtud sellega, et edaspidiselt tervishoiuteenuse
osutaja ei edasta eelnevalt mainitud teatisi otse Terviseametile, vaid seda tehakse läbi tervise
infosüsteemi. Terviseamet praeguses olukorras kannab saadud teatised nakkushaiguste
registrisse, millele juurdepääs on sama andmekogu põhimääruse kohaselt vägagi piiratud
isikute ringil. Eelnõuga tahetakse muuta selle andmekogu juurdepääsu nõude sõnastust
üldisemaks (vt seletuskirja lk 5 selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 kohta). Käesoleva eelnõu
muudatuse kaasabil tekib sama andmestik ka tervise infosüsteemi ning sellele andmestikule
on juurdepääs ka teistel tervishoiuteenuse osutajatel, kes ei ole eelnevalt mainitud teateid
esitanud (nakkushaiguste registri põhimääruse §-s 11 on loetletud, kellel on juurdepääs selle
andmekogu andmetele; kuigi seda muudetakse sama eelnõuga, jääb selle paragrahvi lõike
1 sõnastus samaks). Seega laieneb nende isikute ring, kes kehtiva korra järgi sedasorti
informatsioonile juurdepääsu ei oma. Andmekaitsealasest mõjuhinnangust ei nähtu, kas
ning mil määral on see risk andmesubjektile ning mis meetmeid tuleks võtta nende riskide
maandamiseks. Eriti kui arvestada, et juurdepääsu sätte sõnastust nakkushaiguste registri
põhimääruses tehakse üldisemaks.
5. Eelnõu väliselt märgin lisaks, et eeltooduga (kellel on juurdepääs tervise infosüsteemi kui
ka nakkushaiguste registrisse kantud andmetele) on seotud ka isikuandmete kaitse
üldmääruse art 9 lõike 3 nõue, et kui eriliigilisi isikuandmeid töödeldakse sama artikli lõike
2 punkti h eesmärkidel, siis peab sellel andmetöötleja töötajal olema liidu või liikmesriigi
õigusest või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise
kohustus. Ka juhul, kui eriliigilisi isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse
üldmääruse art 9 lg 2 punktis e toodud eesmärgil on vajalik, et oleks olemas õigusaktist
tulenev ametisaladuse hoidmise kohustus. Kuna muudatuse tulemusena jäetakse juurdepääs
nakkushaiguste registrile üldisemaks, siis peab olema tagatud, et isikutele, kes sellele infole
juurdepääsu saavad, kehtib seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
2 (2)