dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

„Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine

Sotsiaalministeerium · 9. detsember 2019
Viit
1.2-3/2999-1
Registreeritud
9. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. jaanuar 2020

Failid

  • 📎2-417-02239151 09.12.2019 Väljaminev kiri.bdoc2108 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎LOP elluviimiskava 2020 2023.xlsx

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 09.12.2019 nr 2-4/17-0223/9151 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn "Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Mait Klein 6256379 [email protected] 2 (2) EELNÕU .12.2019 KORRALDUS „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 7 lõikele 2 ning kooskõlas liiklusseaduse § 3 lõikega 1 ja § 5 lõigetega 1 ja 2: 1. Kiita heaks „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023“. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastateks 2020–2023 Andmeobjekti nimetus Valdkonna arengukava üldeesmärk Programmi eesmärk (Arengukava alaeesmärk) Mõõdik 1 Mõõdik 2 Mõõdik 3 Programmi eelarve sh valitsemisala 1 sh valitsemisala 2 sh valitsemisala 3 sh valitsemisala 4 sh valitsemisala 5 sh valitsemisala 6 utusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastateks 2020–2023 Andmeobjekti sisu 2020 2021 „Transpordi arengukava 2014–2020“ üldeesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadav kestval moel. Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Hukkunute arv (kolme aasta keskmisena) 50 48 Raskelt vigastatute arv (kolme aasta keskmisena) 370 363 Hukkunud ja raskelt vigastatud kokku 420 411 Maksumus kokku 4 299 000 4 617 000 Olemasolevad eelarvelised vahendid 4 249 000 4 567 000 Lisavajadused 50 000 50 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 2 804 000 3 122 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala lisavajadus 50 000 50 000 Siseministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 230 000 230 000 Siseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 Lisa 1 Seos teiste valdkonna 2022 2023 Kokku arengukava dega meste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja 46 44 355 348 401 392 5 149 500 5 574 000 19 639 500 5 149 500 5 574 000 19 539 500 0 0 100 000 3 704 500 4 129 000 13 759 500 0 0 100 000 230 000 230 000 920 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2020–2023 Vastutaja Kaasvastutaj NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Algtase 2017 (org) a 2020 Vähenenud on 3 aasta keskmine 1. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja liiklussurmade arv 62 50 Liiklusõnnetuses surma ja raskesti vigastada saanud jalakäijate arv on 1.1 Jalakäija ohutus vähenenud 15 Asulates sõidutee ja raudtee ületuskohtade Igale konkreetsele kohale valitakse (ülekäigukoht, raudtee ülekäigukoht, välja liiklusohutuse seisukohast reguleerimata ja reguleeritud ülekäigurada) sobivaim lahendus KOV rekonstrueerimisel, ümberehitamisel ja rajamisel erinevat tüüpi lahenduste sobivuse analüüsimine Puudub süsteemne 1.1.1 tegevus x Jalakäijat liikluses hästi eristada võimaldava Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad valgustuse rajamine liiklusõnnetused jalakäijaliikluseks sobiva ja ohutu liikluskeskkonna KOV Puudub süsteemne 1.1.2 kujundamise abil tegevus x Õuealade ning piiratud kiirusega tänavate Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad liiklusruumi kujundamisel tingimuste loomine liiklusõnnetused jalakäijaliikluseks sobiva ja ohutu sõidukiiruse valikuks sobiva ja ohutu liikluskeskkonna KOV Puudub süsteemne 1.1.3 kujundamise abil tegevus x Jalakäijate ohutust tagava kiirusrežiimi Sõidukiirusest tingitud liiklusõnnetuse kavandamine ja sõidukiliikluse rahustamise ja tagajärje raskusastme vähenemine abinõude vajadusepõhine rakendamine KOV piirkiirusest kinnipidamise tagamiseks kohaliku Tegevustega on 1.1.4 omavalitsuse teedel alustatud x Jalakäijate ohutuse tõstmine asulavälisel teel Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad sõidutee ületamiseks suurema jalakäijaliiklusega liiklusõnnetused KOV-i asulavälistel kohtades ( ühissõidukipeatused, sõidutee teedel ületamiseks kasutatavad kohad, jalgratta- ja KOV jalgtee sõiduteega lõikumise kohad, teel jalakäija pikisuunalist liikumist nõudvad kohad) Tegevustega on 1.1.5 alustatud x TEN-T võrgu eritasandilistes sõlmedes kergliikluse riste Kergliiklejatega arvestatakse (tunnel/viadukt) koos ühendustega kavandamine ja eritasandilistes sõlmedes, jalakäijale ja rajamine vastavalt teehoiukavale jalgratturile on loodud ohutum keskkond Tegevused on MKM/ MA 1.1.6.1 kavandatud x Liiklusohtlikesse kohtadesse kergliiklusteede Kergliiklusteed on rajatud, jalakäijale ja kavandamine ja rajamine (KOV-i teed) jalgratturile on loodud ohutum KOV 1.1.6.2 keskkond Vähene x Riigiteede jalakäijate sõidutee ületuskohtade Juhiste koostamine ületuskohtade Tegevusega pole MKM/ MA 1.1.7 analüüs rajamiseks alustatud x Suurendatud kiirusega teedel kergliiklejate ja Tegevuse lõpptulemusena tekib Tegevusega pole konseptsioon, kuidas edasi käituda MKM/ MA 1.1.8 aeglaste sõidukite ümbersuunamise analüüs alustatud Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 52 Jalakäija ja jalgratturi osalusel Tallinna teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub valdavalt vaid uue Tallinna tänava rajamise või olemasoleva sõidutee LV rekonstrueerimise 1.1.9.1 käigus MA, MKM x Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 32 Tartu Jalakäija ja jalgratturi osalusel teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub valdavalt vaid uue tänava rajamise või Tartu LV olemasoleva sõidutee rekonstrueerimise 1.1.9.2 käigus MA, MKM x Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 16 Narva Jalakäija ja jalgratturi osalusel teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Narva LV Toimus esimeses taotkusvoorus nõuetele 1.1.9.3 vastavalt MA, MKM x Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 8 Pärnu Jalakäija ja jalgratturi osalusel teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub valdavalt vaid uue tänava rajamise või Pärnu LV olemasoleva sõidutee rekonstrueerimise 1.1.9.4 käigus MA, MKM x 1.2 Jalgratturi ohutus Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti vigastada saanud jalgratturite arv ei suurene 1 Jalgratta ja jalgratturi märgatavust parandava Koolituste ja teabepäevade arv varustuse kasutamise ja muu jalgrattaga ohutu Koolitus- ja liiklemisalase teabe viimine enim ohustatud MKM/ MA teavitustegevust viiakse Riigikoolid, 1.2.1.1 sihtrühmadeni. läbi järjepidevalt KOV-i koolid 40 Liiklusjärelevalve käigus juhitakse Jalgratta ja jalgratturi märgatavust parandava tähelepanu märgatavust parandava varustuse kasutamise teabe viimine enim varustuse eelistele ohustatud sihtrühmadeni: asulavälisel teel Koolitus- ja SiM/ PPA hämaras ja pimeda ajal liiklevad jalgratturid ning teavitustegevust viiakse Riigikoolid, 1.2.1.2 jalgrattaga liikluses osalevad lapsed läbi järjepidevalt KOV-i koolid x Jalgrattaga liiklemise vajadusele vastava ja Jalgratturi osalusel toimuvate ohutust tagava taristu planeerimine ja liiklusõnnetuste osakaal ei suurene Erinevates KOV-ides KOV 1.2.2 väljaarendamine KOV-i teedel erineval tasemel x Jalgrattaga liiklemise vajadusele vastava ja ohutust Jalgratturi osalusel toimuvate tagava taristu planeerimine riigiteedel sidusa liiklusõnnetuste osakaal ei suurene Tegevustega on MKM/ MA 1.2.3 jalgrattateede võrgustiku rajamiseks alustatud x Juhiste koostamine jalg- ja jalgrattateede Nõuetega vastavusse viidud teede Tegevustega ei ole ohutustamiseks ja liikluse korraldamiseks kilometraaž MKM/ MA 1.2.4 alutatud 25 km 1.3 Eakas liikleja Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti vigastada saanud ning eaka liikleja põhjustatud liiklusõnnetuste arv on vähenenud Eakale kergliiklejale suunatud liiklusohutusalane Informeeritute protsent sihtrühmast Koolitati ja nõustati MKM/ MA teavitustöö (suurlinnas/maapiirkonnas) 1.3.1 sihtrühmast 1,4% KOV 1,5% 1.4 Liiklusharidus Liikluses osalejate ohutust väärtustavad teadmised on paranenud Liiklusohutusalaste õppematerjalide tagamine Tellimiskeskkonnas ja haridusasutuste õppetegevuse läbiviimiseks,sh www.liikluskasvatus.ee veebilehel on ohutusteemaliste õpetajaraamatute rakendamise tagatud kaasajastatud õppematerjalide Ohutusteemalisi olemasolu ja kättesaadavus, uued õpetajaraamatuid MKM/ MA toetuseks õppematerjalid on välja töötatud toetavate materjalide ohutusteemalisi õpetajaraamatuid väljatöötamist on 1.4.1 arvestavalt alustatud HTM x Liiklusalast õppetegevust toetavate Koolituste läbiviimine on tagatud vastavalt täiendkoolituste läbiviimine koolieelsete haridusasutuste nõudlusele lasteasutuste ja üldhariduskoolide MKM/ MA õpetajaskonnale 1.4.2 Viidi läbi 128 koolitust HTM x Haridusasutuste liiklusalast õppetegevust, sh I - III kooliastmele on töötatud välja Alusmaterjalid ei ole ohutusteemaliste õpetajaraamatute rakendamist, tegevuste põhimõtted ja alusmaterjal ning väljatöötatud, olemas toetavate temaatiliste projektide ja konkursside tagatud järjepidev tegevuste läbiviimine on 2 temaatilist MKM/ MA väljatöötamine ja läbiviimine õppeprotsessi toetavat 1.4.3 projekti HTM Jalgratturikoolituse toetamine koolides Jalgratturi juhiloa saanute osakaal 10- Jalgratturi juhiloa on aastaste hulgas saanud 44% 10- MKM/ MA 1.4.4 aastastest KOV 48% Laste liiklusalase õppetegevuse läbiviimist E-õppekeskkond on arendatud ja täiendatud toetava e-õppekeskkonna arendamine vastavalt vajadusele Toimub pidev lehekülje täiendamine uute MKM/ MA 1.4.5 materjalidega HTM, KOV x Korduvuuringu "Liikluskasvatuse korraldus ja Uuring on läbi viidud, tulemusi on Uuringud on läbiviidud läbiviimine koolieelsetes lasteasutustes ja varasemate uuringutega võrreldud ja 2012 / 2013 ja 2015 / MKM/ MA 1.4.6 üldhariduskoolides" läbiviimine kättesaadavaks tehtud 2016 Riskikäitumise ennetamiseks programmide Programmis osalevate õpilaste arv Osales 53% 9.klassi läbiviimine põhikooli 9. klassi õpilastele õpilastest MKM/ MA 1.4.7.1 PPA 55% Riskikäitumise ennetamiseks programmide Programmis osalevate õpilaste arv läbiviimine üldhariduskooli 11. klassi ja kutsekooli Osales 22% 11.klassi MKM/ MA 1.4.7.2 õpilastele ja kutsekooli õpilastest PPA 34% Läbiva teema "Tervis ja ohutus" õppekava Kõik 1. klassi astujad saavad liiklusaabitsa läbimist toetavate õppevahenditena saavad kõik ja kõik lasteaia aiarühmad liikluskalendri Kõikidele 1. klassi 1. klassi astujad liiklusaabitsa ning kõik lasteaia MKM/ MA astujatele kingiti 1.4.8 aiarühmad liikluskalendri liiklusaabits x Jalgratturikoolitust toetavate piirkondlike Läbiviidud võistluste arv MKM/ MA 1.4.9 liiklusvõistluste läbiviimine Viidi läbi 4 võistlust KOV 6 Õppematerjalide välja töötamine Uute õppematerjalide arv probleemteemade käsitlemiseks koolitustel ja MKM/ MA 1.4.10 avalikel üritustel 2 uut materjali HTM 2 Koolitusprogrammide väljatöötamine Välja on töötatud kiiruse, joobes juhtimise, liiklusohutuse probleemteemadel täiskasvanud väsimuse ja kõrvaliste tegevuste teemalised Kõrvaliste tegevuste koolitused täiskavanud liiklejatele koolitus on välja MKM/ MA liiklejatele 1.4.11 töötatud HTM x Vabatahtlike kaasamiseks süsteemi Vabatahtlike kaasamise süsteem on väljatöötamine väljatöötatud ja rakendatud Puudub ühetaoline ja MKM/ MA 1.4.12 toimiv süsteem KOV Muutunud õpikäsituse rakendamine Õpilased on liikluskasvatuses omandanud teadmised ja ohutu liiklemise oskused HTM 1.4.13 Tegevustega alustatud x Õpetajate ja koolijuhtide liikluskasvatusalase Õpetajad on motiveeritud liikluskasvatuse pädevuse tõstmine läbiviimiseks. Koolides rakendatakse läbivat teemat "Tervis ja ohutus" ja hinnatakse õpitulemuste saavutamist kõikides HTM kooliastmetes. Õpetajad kasutavad õppeprotsessis kõikidele kooliastmetele koostatud õpetajaraamatud, mis on 1.4.14 Tegevustega alustatud x kättesaadavad novembrist 2017 e- Digipööre elukestvas õppes (EÕS). Õpilaste Digikultuuri integreerimine liikluskasvatuse liikluskasvatuse läbiviimist toetava e- õppeprotsessi; digitaalse õppevara õppematerjalide arendamine koostamine. Läbiva teema "Tervis ja ohutus" õpetajaraamatud e-koolikotis: HTM https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443 kasutamine õppeprotsessides 1.4.15 Tegevustega alustatud x Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning Riiklike õppekavade üldosade ja põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ainekavade nüüdisajastamine ning rakendamine, seire ja vajaduse korral muutmine õppekavades liiklusohutusega seotud HTM teemade uuendamine ja pädevuste 1.4.16 lahtikirjutamine Tegevustega alustatud x Teabepäevad aineõpetajatele Igal aastal osaleb teabepäevadel 5% aineõpetajatest HTM 1.4.17 Tegevustega alustatud x Lasteaedadele mõeldud raudteeohutusalase Koostatud materjali kasutatakse materjali levitamine lasteaedades Valminud materjal on TJA/KOV 1.4.18 veebis kättesaadav MA x 1.5 Juhikoolitus Juhi ettevalmistamine ohutuks liiklemiseks on paranenud Mootorsõidukijuhi ettevalmistamist käsitlevate Mootorsõidukijuhi ettevalmistamist nõuete analüüs ja muudatustega kaasnevate käsitlevate nõuete analüüs ning mõjude hindamine ning analüüsi ja mõjude muudatustega kaasnevate mõjude MKM/ MA hindamise tulemusena väljatöötatud hindamine on läbi viidud ja ettepanekute ajakohastamine ettepanekud ajakohastatud Eksamineerimist 1.5.1 puudutavad määrusi Autokoolid x Mootorsõidukijuhi eksamineerimist käsitlevate Mootorsõidukijuhi eksamineerimist nõuete analüüs ja muudatustega kaasnevate käsitlevate nõuete analüüs ning mõjude hindamine ning analüüsi ja mõjude muudatustega kaasnevate mõjude MKM/ MA hindamise tulemusena väljatöötatud hindamine on läbi viidud ja Analüüsi ja mõjude ettepanekute nõuetekohane ajakohastamine ettepanekuid nõuetekohaselt hindamist ei ole läbi 1.5.2 ajakohastatud viidud Autokoolid Järelevalvevõimekuse tõstmine (autokoolide Järelevalve maht on suurenenud, õppeprotsessi jälgimine ja eksamineerijate järelevalve hõlmab õppeprotsessi ja Dokumentatsioonipõhin MKM/ MA 1.5.3 tegevuse seire) eksamineerijate tegevust e x 1.6 Ennetus Ohutud liiklusharjumused ja hoiakud on paranenud Lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu Üldelanikkonna osakaal (%), kes ületavad sõidukiiruse valikut toetav teavitus kiirust rohkem kui 5 km/h linnadevahelistel põhiteedel väheneb 8 protsendipunkti. Kampaania märgatavus on sihtgrupis MKM/ MA vähemalt 70% 1.6.1 32% PPA 30% Autoroolis kõrvaliste tegevuste (nutiseadmed, Küsitlusuuringu andmetel väheneb suitsetamine jms) vähendamist toetav teavitus mobiiltelefoni kasutamine autojuhtimise ajal 10 protsendipunkti. Kampaania märgatavus MKM/ MA on sihtgrupis vähemalt 70%. 1.6.2 72% PPA 68% Joobetunnustega ja alkoholi mõju all sõiduki Küsitlusuuringu andmetel on ebakaines juhtimise vähendamist toetav teavitus olekus autot juhtinud isikute osakaal on 3% või vähem. Kampaania märgatavus on MKM/ MA sihtgrupis vähemalt 70%. 1.6.3 3,30% PPA 3% Sotsiaalteavitused liikluskäitumise Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt Teavitused viidi läbi 2 tegevusele püstitatud eesmärgid MKM/ MA 1.6.4 probleemteemadel probleemteemal PPA 2 Kampaaniate mõjususe uuringud, Mõjususe uuringud on läbi viidud ja fookusgrupiuuringud tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel MKM/ MA 1.6.5 arvestatakse uuringute tulemustega 2 uuringut 1 Jätkatakse "Liiklustalgute" läbiviimist "Liiklustalgud" on läbi viidud, ettepanekud on kontrollitud, rakendatud on vajalikke SiM/ PPA 1.6.6 tegevusi ohu kõrvaldamiseks, liiklejatele on Üks kord aastas x Raudteeohutusalased koolituste läbiviimine tagasisidet on Koolitused antud läbi viidud, õpilaste teadlikkus rauteeohutusest on tõusnud TJA/MA/M õpetajatele/õpilastele Jätkatakse alustatud TÜ OLE 1.6.7 tegevustega x Teema- ja kampaaniapõhiste uuringute Teema- ja kampaaniapõhised uuringud 1.6.8 läbiviimine on läbi viidud Seitse uuringut aastas MKM/ MA x Liiklusohutusalase saate tootmise jätkamine Liiklusohutusakane saatesari on Liiklusohutussaade toodetud ja vaatajatele kättesaadavaks "Punane sekund" I MKM/ MA 1.6.9 tehtud hooaeg x 1.7 Juhi tervis Liikluses osalevate puuduliku juhtimisvõimekusega isikute arv on vähenenud Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise kvaliteedi Teostatud järelevalve juhtumite arv ja parandamine korrektselt väljastatud tervisetõendite Tegevus ei ole SoM/ TA 1.7.1.1 osakaal neist süsteemne TEHIK, MA 100 Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise Tagatakse mootorsõidukijuhi tervisliku probleemsete juhtude järelevalve koostöös MA-ge seisundi seire ja hindamise kvaliteedi paranemine SoM/ TA Tegevus ei ole 1.7.1.2 süsteemne MA/TEHIK x Töötatakse välja täiendav IT süsteem, mis Tervishoiuasutused on valmis IT lahenduse juhtimisvõimekust mõjutava terviseseisundi kasutuselevõtuks jaIT lahendus on tuvastamise korral teavitab tervisetõendi väljastajat käivitunud SoM/ TEHI ennetähtaegse tervisekontrolli vajadusest K TA/Tervishoiu Vastav IT lahendus teenuse 1.7.2 puudub osutajad x Õiguslike aluste loomine mootorsõidukijuhi Õiguslikud alused mootorsõidukijuhu Liiklusseaduses on erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli erakorralisse ja täiendavasse kontrolli täiendavasse suunamiseks suunamiseks on loodud tervisekontrolli MKM /MA suunamise kord PPA, SiM, 1.7.3.1 kirjeldamata SoM x Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse Rakendusaktid mootorsõidukijuhi tervisekontrolli suunamiseks rakendusaktide loomine ja erakorralisse ja täiendavasse kontrolli Liiklusseaduses on olemasolevate täiendamine suunamiseks on loodud täiendavasse tervisekontrolli SoM suunamise kord SiM, PPA, 1.7.3.2 kirjeldamata MA x Alkoholisõltuvuse ravisüsteemi arendamine ja Alkoholisõltuvuse ravisüsteem on välja sõltuvusravi osutamine, sh joobes juhtimiselt tabatud töötatud, rakendusaktid kehtestatud ja juhtide hulgast tuvastatud sõltlastele ravi osutamine sõltuvusravi osutatakse Indikaator: ravijuhtude arv SoM/ TAI SiM, MKM, 1.7.4 Ravijuhtude arv MA, TA x Vajaduspõhine juhtimisvõimekuse hindamine Juhtimisvõimekuse hindamise SoM (vaimne ja füüsiline võimekus) tulenevalt regulatsioon on välja töötatud, liikluskäitumisest, trauma järgselt, kehtestatud ja kasutusele võetud MKM, MA, 1.7.5 terviseprobleemide puhul, eakatel Ei ole ette nähtud PPA, TA x 1.8 Liiklusjärelevalve Liiklusreeglite täitmine on paranenud Videovõimekusega kiirusemõõteseadmete Salvestavad kiirusmõõteseadmed on SiM/ PPA 1.8.1 hankimine hangitud ja kasutuses 49 10 Aastane joobekontrollide Liikluses teostatavate joobekontrollide läbiviimine miinimummaht on määratud ja selle SiM/ PPA 1.8.2 täitmine tagatud 674 276 700 000 Mobiilse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi Mobiilse automaatse (lubatud suurima sõidukiiruse ületamine) mõju liiklusjärelevalvesüsteemi mõju on SiM/ PPA 1.8.3 hindamine hinnatud Mõju ei ole hinnatud Statsionaarsete maismaa piiripunktide Vahendid järelevalve teostamiseks liiklusjärelevalve tehnilise võimekuse statsionaarsetes piiripunktides on soetatud SiM/ PPA 1.8.4 suurendamine ja kasutuses Madal x Liikluskindlustusjuhtumite andmete kasutamine Liikluskindlustusjuhtumite andmeid liiklusjärelevalve planeerimisel kasutatakse liiklusjärelevalve planeerimisel SiM/ PPA 1.8.5 Alustatud x Kontseptsiooni koostamine automaatse Kolmanda riigi mootorsõidukijuhile järelevalve käigus tuvastatud liiklusnõuete trahviteate väljastamise kontseptsioon on välja töötatud SiM rikkumise eest trahviteate väljastamiseks 1.8.6 kolmanda riigi sõidukijuhile Kontseptsioon puudub Õiguslike eelduste loomine automaatseks Õiguslikud eeldused automaatseks liikluskorraldusvahendi nõude kontrolliks liikluskorraldusvahendi nõude SiM 1.8.7 kontrolliks on loodud Õiguslik alus puudub PPA, MKM Liiklusjärelevalves automaatsete Liiklusjärelevalves kasutatavate järelevalvevahendite kasutamise ja arendamise tehniliste vahendite kontseptsioon on Kontseptsiooni SiM/MKM 1.8.8 kontseptsiooni koostamine koostatud koostatud ei ole PPA, MA x Reisija- ja veosevedu teostava juhi töö-, sõidu- ja Kommertssõidukie kontrolli teostatakse Kontrolli teostati kindla puhkeaja ning masside/mõõtmete kontrollimine vastavalt liiklusjärelevalve plaanis protsendina SiM /PPA kirjeldatud mahule sõidukijuhtide 1.8.9 tööpaäevade arvust x Vedaja vastutuse suurendamise võimaluste Analüüs koostatud ja ettepanekud analüüs ja ettepanekud esitatud MKM/JuM Osa komponentidest on eraldivõetavatena /SiM 1.8.10 õigusruumis kasutusel MA, PPA x Automaatse liiklusjärelevalve (nt foorikaamerad, Välja on töötatud ning jõustatud statsionaarsed kiiruskaamerad) KOV-ds kasutusele õigusloome, mis soodustab ja võtmist soodustava õigusloome vastu võtmine motiveerib KOV kasutusele võtma SIM rohkem automaatseid liiklusjärelelvave Tegevustega ei ole seadmeid 1.8.11 alustatud x Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja Välja on töötatud mootorsõidukijuhtide hoiatussüsteemi rakendamiseks kontseptsiooni, liikluskäitumise arvestus- ja väljatöötamiskavatsuse ja seaduse eelnõu koostamine hoiatussüsteemi rakendamise kontseptsioon, väljatöötamiskavatsus MKM/JuM MA, PPA ja seaduse eelnõu Osa veapunktisüsteemi /SiM komponentidest on eraldivõetuna 1.8.12 õigusruumis kasutusel x 1.9 Rehabilitatsioon Rehabilitatsioonimeetmete süsteem on välja töötatud ja tegevusi viiakse ellu Jätkatakse alkoholi mõju all tabatud juhi Projekti läbinutest 60% ei pane enam suunamiseks liikluspsühholoogi läbiviidavasse sellist rikkumist toime SiM/ PPA 1.9.1 nõustamisprogrammi 400 x Alkoholi mõju all tabatud juhtide Kaks aastat peale programmi läbimist liikluspsühholoogi läbiviidud nõustamisprogrammi tehakse nende hulgas järelküsitlus ja Küsitlust läbi viidud ei SiM/ PPA läbinute järel küsitlemine hinnatakse programmi mõju 1.9.2 olnud x 2. Ohutu liikluskeskkond Ohutuma liikluskeskkonna kujundamine 2.1 Maakasutus ja teedevõrgu planeerimine Läbimõeldud maakasutus ja ohutuma teedevõrgu planeerimine Planeeringute liiklusohutusele avalduva mõju Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise 2.1.1 arvestamine tee-ehitusprojektides tulemusi arvestatakse kõigi tee- Tegevustega on MKM/ MA ehitusprojektide koostamisel alustatud x 2.2 Säästva ja ohutu taristu projekteerimine, Ohutute teede projekteerimine, ehitamine ja rekonstrueerimine ehitamine ja rekonstrueerimine Tee projekteerimist reguleeriva määrusega kooskõlas Juhendid on uuendatud olevate tee projekteerimist käsitlevate 2.2.1 juhendmaterjalide uuendamine Tegevust ei ole MKM/ MA alustatud MKM Liiklusohutuse auditeerimine (LOA) kõigile ehitus- ja Liiklusohutuse auditeerimist teostatakse rekonstrueerimisprojektidele põhi-, tugi- ja kõrvalteedel kõikide riigiteede ehitus- ja 2.2.2 rekonstrueerimisprojektidele enne projekti MK M/MA kinnitamist TEN-T võrgu projektid Tallinna põhitänavate projektide liiklusohutuse Teostatakse liiklusohutuse auditeerimine (LOA) auditeerimist põhitänavate (liiklussagedusega ≥ 10 000 a/ööp) LOA rakendamine linna Tallinna 2.2.3.1 projektidele enne projekti kinnitamist liikluskeskkonna ohutustamiseks on LV pigem erand kui tavapraktika x Tartu põhitänavate projektide liiklusohutuse Teostatakse liiklusohutuse auditeerimine (LOA) auditeerimist põhitänavate LOA rakendamine linna 2.2.3.2 (liiklussagedusega ≥ 10 000 a/ööp) liikluskeskkonna Tartu LV projektidele enne projekti kinnitamist ohutustamiseks on pigem erand kui tavapraktika x Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i Tallinna 2.2.4.1 väljaselgitamine ning nende ohutustamine tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri LV Tallinna tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole alustatud x Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i 2.2.4.2 väljaselgitamine ning nende ohutustamine Tartu tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri Tartu LV tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole alustatud x Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i 2.2.4.3 väljaselgitamine ning nende ohutustamine Pärnu tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri Pärnu LV tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole alustatud x Keskpõristi kandmine teekattele vastassuunavööndisse Keskpõristid on teekattele kantud. kaldumise ennetamiseks Vähenevad vastassuunda kaldumised ja 2.2.5 laupkokkupõrked vastutulevate sõidukitega MKM/ MA 200 km 200 km Keskpiirde paigaldamine vastassuunda kaldumise ja Keskpiirded on paigaldatud. Keskpiirdega laupkokkupõrgete vältimiseks üleeuroopalisse TEN-T- teedel on laupkokkupõrgetega 2.2.6 võrku kuuluvatele 2+2 teedele liiklusõnnetused välistatud MKM/ MA Tegevustega on alustatud 40 km Külgpiirde paigaldamine teelt väljasõitmise ning Külgpiirded on paigaldatud. ühesõidukiõnnetuste vältimiseks üleeuroopalisse TEN- Ühesõidukiõnnetuste arv ja teelt väljasõidud 2.2.7 MKM/ MA T-võrku kuuluvatele teedele on vähenenud 8 km 8 km Analüüsis „Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline Analüüsis toodud põhimõtted tee 2.2.8 analüüs“ toodud põhimõtete rakendamine tee ehitusprojektides rakendatud Põhimõtteid pole MKM/ MA ehitusprojektide koostamisel rakendatud x Metsloomade teelepääsemise tõkestamise abinõude Aastatel 2020–2023 ehitatud teedel on väljaehitamine üleeuroopalisse TEN-T-võrku vajalikesse kohtadesse metsloomade 2.2.9 kuuluvatele teedele teelepääsemist tõkestavad abinõud välja MKM/ MA ehitatud 25 km 40 km 2+1 sõiduradadega maanteede ehitamine Keskpiirde olemasolul on laupkokkupõrke 2.2.10 toimumise võimalus vähetõenäoline. MKM/ MA Ehitatud teelõikude kilometraaž aastas 15 km 0 km 2+2 sõiduradadega maanteede ehitamine Keskpiirde olemasolul on laupkokkupõrke 2.2.11 toimumise võimalus vähetõenäoline. MKM/ MA Ehitatud teelõikude kilometraaž aastas 10 km 40 km Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Protsesse täiendatakse lisandunud kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) teadmistele tuginedes, objektide valik väljaselgitamine ning nende ohutustamine ning ohutustamise järjekord 2.2.12 riigiteedel määratakse üleriigiliselt ning hetke LOK-objektide MKM/ MA parimale praktikale tuginedes. väljaselgitamise ja Tegevus toimub süsteemselt ja selle prioritiseerimise alused efektiivsust hinnatakse enne-pärast olemas x Analüüsi "Keskpiirde (2+1 ja 1+1) rakendamise Keskpiirde mõjuanalüüs on läbi viidud mõju liiklusohutusele" läbiviimine ja tulemusi arvestatakse uute ja 2.2.13 rekonstrueeritavate teeobjektide MKM/ MA Analüüsi ei ole läbi projekteerimisel ning väljaehitamisel viidud Ohutute kergliiklejate suunamisvahendite välja On koostatud juhised ja välja töötatud 2.2.14 töötamine ohutud lahendused kergliiklejate MKM/ MA suunamiseks juhiseid pole koostatud x Ohtlike torupiirete eemaldamine ja ohutute Eemaldatud ohtlike torupiirete pikkus Tegevustega on 2.2.15.1 alustatud MKM/ MA 0,5 lahenduste rakendamine riigiteedel (km) Ohtlike torupiirete eemaldamine ja ohutute Eemaldatud ohtlike torupiirete pikkus Tegevustega ei ole 2.2.15.2 alustatud KOV x lahenduste rakendamine KOV teedel (km) Kahe sõidurajaga maanteedele (1+1) Täpsustunud on meetme rakendamise möödasõiduohtlikesse kohtadesse sõidusuundi võimalused, vajalik maht, kaasnevad eraldava kahepoolse põrkepiirde paigaldamise Tegevustega ei ole MKM/ MA kulud ning eeldatav realiseerimise 2.2.16 otstarbekuse ja võimaluste analüüs alustatud x aega. 2.3 Teede korrashoid Teede vastavus seisundinõuetele on tagatud ja liiklusohutus suurenenud Perioodiline teede ohutuse kontrollimine (TOK) Teede ohutuse kontrollimist viiakse TEN-T- võrgu teedel määruse perioodilisusega ning muudel teedel teeomaniku planeeritud perioodidega ellu, TOK-i tulemused 2.3.1 dokumenteeritakse ning kontrollimise aktid TOK on kohustuslik MKM/ MA säilitatakse vastavalt tee omaniku Eestis asuvatel asjaajamiskorrale üleeuroopalisse TEN-T- võrku kuuluvatel teedel x Hoolduslepingute ideoloogia muutmiseks (sh Uuringud ja analüüsid on läbi viidud Senised lepingud ei 2.3.2 hooldejärelevalve tõhustamine) uuringute ja analüüside vasta ühiskonna MKM/ MA läbiviimine ootustele MKM x Tulenevalt analüüsides ja uuringutest hooldeleingute Hooldelepingud on muudetud muutmine Senised lepingud ei 2.3.3 MKM/ MA vasta ühiskonna ootustele Ühistranspordi poolt kasutatavate teede hoolduse Vähenevad busside teelt eelistamine talvisel teehooldusel väljasõitudud/liiklusõnnetused 2.3.4 Eelistusi ei ole MKM/ MA rakendatud x Öiste seisunditasemete erisuste kaotamine Aastaks 2023 on kaotatud kõik öiste Öised ja päevased 2.3.5 seisunditasemete erisused seisunditaseme nõuded MKM/ MA on erinevad MKM x Talviste hooldusnõuete parendamine riigiteedel Seisunditaseme 1 lume ja lörtsi teel eemaldamise aeg on 12 tunnini ja Seisunditaseme 1 lume seisunditasemel 2 8 tundi ja lörtsi teel 2.3.6 eemaldamise aeg on MKM/ MA 24 tundi ja seisunditasemel 2 12 tundi x 2.4 Liikluskorraldus Liikluskorraldus on suunatud ohutu liiklemise tagamisele Liikluskorralduse ja liiklusohutuse perioodiline Kord aastas kontrollitakse kõikide kontrollimine lasteasutuste ümbruses riigiteede äärsete lasteasutuste Teeomani ümbruse liikluskorraldust. k (MA, Maakondlikud liikluskomisjonid jälgivad KOV) 2.4.1 Valikuline PPA x Möödasõidukeeldude paigutuse ja põhjendatuse parandusettepanekute reaalset ja Möödasõidukeeldude paigutus 2.4.2.1 ülevaatamine riigiteedel põhjendatus põhi ja tugimaanteed on Tegevustega ei ole MKM /MA üle vaadatud alustatud 950 km Parklate ja puhkekohtade tähistamine ühtsete Põhimaanteel rakendatakse parklate ja 2.4.2.2 juhiste koostamine ja paigutuse ülevaatamine puhkekohtade tähistamisel ühtseid Tegevusega on MKM /MA riigiteedel põhimõtteid alustatud x Tähispostide paigalduse ja põhjendatuse Tähispostide paigutuse ja põhjendatus ülevaatamine riigiteedel on kontrollitud kõikidel riigiteedel kuhu 2.4.2.3 tähispostid on ette nähtud. MKM /MA Põhi ja tugimaanteed (400km) on kontrollitud 1500 Kõrvalmaanteedele (AKÖL>1000) tähispostide Kõrvalmaateed, millede liiklussagedus 2.4.3 paigaldamine on üle 100 sõiduki ööpäevas on Tegevusega pole MKM /MA tähispostid paigaldatud alustatud x Liikluse rahustamise võtete kasutam i seks juhiste Juhised riigiteede liikluse 2.4.4.1 koostamine riigiteedele rahustamiseks on koostatud Tegevusega on MKM /MA alustatud x Liiklusväliste teabevahendite kastutamise juhiste Juhised riigiteedele teabevahendite 2.4.4.2 koostamine riigiteedele paigaldamiseks on koostatud Tegevusega on MKM /MA alustatud x Suunavate viitade paigaldamise juhiste Juhised viitade paigaldamiseks 2.4.5.1 koostamine riigiteedele riigiteedele on koostatud MKM /MA Juhiseid ei ole x Suunaviitade paigalduse üle vaatamine ja Põhimaanteede suunaviitade 2.4.5.2 ühtlustamine põhimaanteedel paigaldus toimub ühtsete põhimõtete Tegevusega ei ole MKM /MA järgi alustatud Uudsete liikluskorralduslahenduste Iga-aastaselt viiakse läbi vähemalt üks kasutuselevõtmise vajaduse ja mõju uudne liikluskorralduslahenduste 2.4.6 väljaselgitamine pilootprojekt ja viiakse läbi uudse MKM /MA lahenduse mõju hindamine Tegevustega on alustatud 1 Uuringu "Pikivahe märgistuse mõju hindamine" Pikivahe märgistuse mõju Uuringut ei ole läbi 2.4.7 MKM/ MA läbiviimine liiklusohutusele on hinnatud viidud Uuringu "Ringristmike mõju hindamine Ringristmike ehituslikud erinevused on liiklusohutusele" läbiviimine määratud, ringristmike ja nende 2.4.8 Uuringut ei ole läbi MKM/ MA erinevuste mõju liiklusohutusele on hinnatud viidud x 2.5 Raudteeristete ohutus Raudtee ületus- ja ülekäigukohtadel on õnnetused vähenenud Maantee ja raudtee samatasandiliste ülesõitude Aastaks 2019 on raudteeülesõitude ohutuse analüüs, probleemsete kohtade ohutustamise kava koostatud ja väljaselgitamine, raudteeülesõitude ohutustamise kinnitatud ning ohutustamist 2.5.1 MKM/ MA kava koostamine ja selle elluviimine teostatakse vastavalt koostatud kavale. Sõiduki ja raudteeveeremi Tegevustega on kokkupõrked vähenevad alustatud TJA Analüüsi läbiviimine raudteeülesõidu ja Uute tehniliste lahenduste ülekäigukohtade ohutuse parandamiseks uute kasutamisvõimalused on välja 2.5.2 Uuringut ei ole läbi MKM/ MA tehniliste lahenduste väljaselgitamiseks ja selgitatud ja kasutamise otstarbekust kasutamise otstarbekuse hindamiseks hinnatud viidud TJA Olemasolevate ühetasandiliste raudteeületuskohtade sulgemine mõistlike MKM/TJA/ liikumisalternatiivide olemasolul KOV/raud 2.5.3 teeinfrastr Eritasandilistele raudteeülesõidukohtadele uktuuri- lähemal kui 2 km paiknevad Tegevustega on ettevõtjad samatasandilised ülesõidud on suletud alustatud MA x Rautee ületuskohtade turvalisuse tõstmine Raudtee ületuskohtadel on õnnetused vähenenud MKM/TJA/ raudteeinf 2.5.4 rastruktu Tegevustega on uri- alustatud ettevõtjad MA x Kiirust vähendavate meetmete kasutuselevõtt Sõiduki ja raudteeveeremi kokkupõrked vähenevad MKM/TJA/ raudteeületuskohtadel raudteeinf 2.5.5 rastruktu Tegevustega ei ole uri- alustatud ettevõtjad MA x 2.6 Ohutu sõidukiirus Ohutu sõidukiiruse põhimõtted on välja töötatud ja vajaduspõhiselt kehtestatud Sõidukiiruse määramise metoodika koostamine Riigiteedel määratakse kiiruseid ühtsetel Metoodika riigiteedele alustel väljatöötamist on 2.6.1.1 alustatud, esimesed MKM/ MA testlõigud on planeeritud x Põhimaanteede sõidukiiruste määramine Põhimaanteede sõidukiirused määratakse vastavalt välja töötatud metoodikale metioodikale vastavalt Sõidukiirusi 2.6.1.2 metoodikale vastavalt MKM/ MA määratud ei ole 400 km Muudetavate kiirusepiirangutega teelõikude Suurendatud kiirustega teelõike rajamine vastustatakse muutavate kiiruspiirangu Muudetava 2.6.3 märkidega sõidukiirusega MKM/ MA teelõigud puuduvad 20 km Uuringu "Raskeveokite kiiruspiirangu muutmine" Uuring on läbi viidud, raskeveokite läbiviimine kiiruspiirangu muutmine 90-lt 80-lemõju on 2.6.4 hinnatud MKM/ MA Uuringut ei ole läbi viidud x 2.7 Intelligentsed transpordisüsteemid Reaalaja hoiatuste kasutajate arv 2.7.1 Liikleja reaalajas teavitamist ja hoiatamist liiklus-, Reaalajas toimuvad MKM/ MA tee- ja ilmastikuoludest hoiatused puuduvad Teeilmaprognoosi kättesaadavuse tagamine Kõikidele liiklejatele on veebiteenusena tasuta 24/7 teeilmaprognoos kättesaadav 2.7.2 Teeilmaprognoos ei MKM/ MA ole liiklejatele kättesaadav Ilmastikuseire andmete (libeduse oht) kuvamine Liiklejatele kuvatakse seirepunkti liiklejatel (teeilmajaam vm) kõrval asuva 2.7.3 muutuvteabega liiklusmärgi abil hoiatusi MKM/ MA 2 töötavat lahendust x Piirmäära ületava massiga veokite seiresüsteemi Efektiivne seiresüsteem toimib Veokite loomine kaaluandmeid kogutakse 2.7.4 MKM/ MA statistilistel eesmärkidel kolmes asukohas x 3. Ohutu sõiduk Ohutuse ja transpordi toimivus on paranenud 3.1 Tugisüsteemid juhile Juhiabisüsteemide kasutuselevõtt on laienenud Liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, Liikluskorraldusvahendite teekattemärgistus jm) kasutusnormide analüüs ja kasutusnormid vastavad MKM/ MA 3.1.1 ettepanekute koostamine liikluskorraldusvahendit liikluskorraldusvahendit lugeva Tegevused puuduvad x lugeva juhiabisüsteemiga 3.2 Sõiduki turvalisus varustatud sõiduki juhiabisüsteemiga Liikluses osalevad sõiduki vajadustele turvalisemad sõidukid Sõiduki ja selle varuosade turujärelevalve Teeliikluses kasutatakse sõidukeid ja korraldamine pakutakse neile kaubanduses varuosasid, 3.2.1 mis vastavad Euroopa Liidus ja Eestis Turujärelevalve MKM/ MA kehtestatud nõuetele süsteem puudub x Järelevalve tugevdamine tehnilise ülevaatuse Tehniliselt mittekorras sõidukite osakaal Korduvülevaatusele 3.2.2 liikluses on vähenenud MKM/ MA teostamise kvaliteedi üle suunatuid 11,5% x Sõidukite tagasikutsumiste monitoorimise Sõidukite tagasikutsumised tuleb üle võtta Sõidukite 3.2.3 parandamine TKA ja süsteem muuta läbipaistvamaks. tagasikutsumist MKM/ MA korraldab TKA x Tagasikutsumisest kõrvale hoidvate ohtlike Välja töötatud õiguslikud lahendused puudustega sõidukite liiklusest kõrvaldamine tagasikutsumisest kõrvale hoidvate ohtlike 3.2.4 puudustega sõidukite liiklusest Õiguslikud alused MKM kõrvaldamine puuduvad MA x Gaaskütuseid kasutavate sõidukite tõhusam Välja töötatud õiguslikud nõuded kontroll surumaagaasi ja veeldatud maagassi 3.2.5 kasutavate sõidukite tõhusam kontroll Õiguslikud alused MKM puuduvad MA x Vaadatakse üle mootorsõidukite rehvidele, Mootorsõidukite rehvide nõete 3.2.6 sealhulgas talverehvidele kehtestatud nõuete ajakohasust on hinnatud ja vajadusel Analüüsi ei ole läbi MKM/MA ajakohasus õigusaktid muudetud viidud x 3.3 Tööga seotud sõidukite turvalisus Tööga seotud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on vähenenud Avaliku liiniveo hangete hindamiskriteeriumites Uued avaliku liiniveo lepingud talverehvide, alkoluku, turvavööde olemasolu ja sõlmitakse pakkujaga, kelle optilise tee haardeteguri mõõtja talumise ühissõidukid on varustatud 3.3.1 kohustusega arvestamine talverehvide, alkoluku ja turvavöödega MKM/ MA ning pakkuja on nõustunud optilise tee haardeteguri mõõtja talumise kohustusega 13% x Sõidukite kontrolliks vajalike kontrollplatside Uutes parklates on kontrolli võimalus loomine üleeuroopalisse TEN-T-võrku loodud Uusi sõidukite 3.3.2 kontrollplatse ei MKM/ MA kuuluvatele teedele vastavalt teehoiukavale loodud 3 Kontrollitavate veondusettevõtete aastase mahu Kontrollile allutatud äriühingute aastane määratlemine ja järelevalve kontrollmaht on määratletud, kontrolle teostatakse plaanipäraselt 3.3.3 SoM/ TI Maht määratakse sõidukipõhiselt x Riskipõhine lähenemine töö- ja puhkeaja nõuete Vähenevad töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega seotud ettevõtete profileerimisele ja rikkumised, kutseliste juhtide põhjustatud 3.3.4 liiklusõnnetused vähenevad Ettevõtete valim on SoM/ TI kontrollide läbiviimisele riskipõhine x 4. Liiklusohutust toetavad tegevused Toetada ning muuta teiste valdkondade tegevused liiklusohutuse programmi eesmärkide täitmisel efektiivsemaks Regionaalsete liiklusohutusprogrammide Regionaalsed liiklusohutusprogrammid 4.1.1 koostamine on koostatud või uuendatud RM 3 MA, KOV x Maakonna liikluskomisjonide töö jätkamine Liikluskomisjonid on moodustatud ja töötavad maakondades ning Kõikides maakondades 4.1.2 on toimivad MKM/ MA RM, suuremates linnades liikluskomisjonid KOV,MA x Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni üleriigilise Kõiki hukkunuga ja 5 või enama tegevuse jätkamine kannatanuga liiklusõnnetusi uuritakse LÕUK on laienenud 4.1.3.1 kõikidesse MKM/ MA ühesuguse metoodika alusel maakondadesse PPA, x Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni üleriigilise Pilootprojekt on läbi viidud ja tegevuse rasketele vigastustega kokkuvõte koostatud LÕUK tegevus ei hõlma 4.1.3.2 liiklusõnnetustele laiendamise võimaluste raskete vigastustega MKM/ MA selgitamine liiklusõnnetusi x Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni menetluse Kogutud andmeid ei ole 4.1.3.3 käigus kogutud andmete elektroonilise säilitamise automaatselt MKM/ MA ja analüüsimise võimaluse loomine analüüsitavad x Uuring "Liiklusõnnetustes (sh hukkunutest ja Liiklusõnnetustest ühiskonnale 4.1.4. vigastatutest) ühiskonnale põhjustatava kahju põhjustatud kahju suurus on välja Eelmine uuring viidi läbi MKM/ MA määramine" arvutatud ja prognoositud 2017 RM,SoM Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste Õiguslikud alused vigastuste 4.1.5.1 raskusastmete eristamiseks õigusliku aluse raskusastme eristamiseks on loodud Õiguslikud alused MKM /MA loomine puuduvad SoM x Raskusaste on eristatav ja andmed Maanteeametile kättesaadavad. Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste Andmeid kasutatakse SoM /TEHI 4.1.5.2 raskusastmete eristamine liiklusstatistika ja Andmed ei ole K liiklusohutusalaste tegevuste analüüsimise võimaldamiseks planeerimiseks kättesaadavad MKM, MA x Igal tegevusel on vähemalt kolmekohaline unikaalne numeratsioon kujul a.b.c.d. Selgitus: a – valdkond, b – meede, c – tegevus/projekt, d – tegevus/projekti etapp või vast ELVL – Eesti Linnade ja Valdade Liit JuM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium HäK – Häirekeskus KOV – kohalik(ud) omavalitsus(ed) LV – linnavalitsus MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MA – Maanteeamet PÄA – Päästeamet PPA – Politsei - ja Piirivalveamet RM – Rahandusministeerium SiM – Siseministeerium SoM – Sotsiaalministeerium SMIT – Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus TA – Terviseamet TAI – Tervise Arengu Instituut TI – Tööinspektsioon TJA – Tehnilise Järelevalve Amet Sihttase Periood 2021 2022 2023 2023 2020 2021 2022 2023 kokku Rahastamise allikas 48 46 44 2411500 2422000 2449500 2396500 9579500 14 13 13 1220000 1215000 1225000 1215000 4875000 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse 5000 0 0 0 5000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse x 0 10000 0 10000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse KOV-i eelarve ja/või kohalike teede hoiu toetuse kaudu x x x 585000 585000 585000 585000 2340000 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarve ja/või kohalike teede hoiu toetuse kaudu x x x 360000 360000 360000 360000 1440000 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarve ja/või kohalike teede hoiu toetuse kaudu x x x 180000 180000 180000 180000 720000 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarve ja/või kohalike teede hoiu toetuse kaudu x x 90000 90000 90000 90000 360000 1 1 1 38000 38000 38000 38000 152000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 40 40 40 160 8000 8000 8000 8000 32000 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse 25 km 25 km 25 km 100 km 30000 30000 30000 30000 120000 MA tegevuskuludest 9000 9000 9000 9000 36000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 1,5% 1,5% 1,5% 9000 9000 9000 9000 36000 321000 353000 370500 376000 1420500 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 30000 30000 30000 30000 120000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 25000 25000 25000 25000 100000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 12000 12000 12000 36000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 50% 55% 60% 70000 74000 82000 90000 316000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 3000 3000 3000 3000 12000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 6500 6500 13000 Tegevust rahastatakse 57% 59% 60% 66000 68000 70000 71500 275500 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 36% 38% 40% 90000 92500 95000 97500 375000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 20000 20000 20000 20000 80000 Tegevust rahastatakse 6 6 6 12000 12000 12000 12000 48000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 2 2 2 5000 5000 5000 5000 20000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 5000 10000 10000 25000 Tegevust rahastatakse HTM tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse HTM-i tegevuskuludest ning KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse HTM tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse HTM tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse HTM-i tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 ning KOV-i eelarvest Tegevust rahastatakse TJA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 ning KOV-i eelarvest 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 543500 527000 577000 528500 2176000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 28% 26% 24% 80000 80000 105000 85000 350000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 66% 64% 62% 80000 80000 105000 85000 350000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 3% 3% 3% 105000 80000 80000 80000 345000 Tegevust rahastatakse 2 2 2 130000 130000 130000 130000 520000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 2 2 1 8500 17000 17000 8500 51000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse TJA ja MA x x x 0 0 0 0 0 tegevuskuludest Tegevust rahastatakse x x x 50000 50000 50000 50000 200000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 90000 90000 90000 90000 360000 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise 100 100 100 0 0 0 0 0 programmi Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise programmi "Tervishoiusüsteemi x x x 0 0 0 0 0 programm" vahenditest Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise programmi "Tervishoiusüsteemi x 0 0 0 0 0 programm" vahenditest Tegevust rahastatakse MKM-i ja MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise programmi "Tervishoiusüsteemi x 0 0 0 0 0 programm" vahenditest Tegevust rahastatakse rahvastiku tervise arengukava tegevuspõhise programmi x x x 0 0 0 0 0 "Terviseriskide Tegevust rahastatakse SoM-i tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 280000 280000 230000 230000 920000 Tegevust rahastatakse 10 10 10 130000 130000 130000 130000 520000 PPA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest 700 000 700 000 700 000 100000 100000 100000 100000 400000 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse SiM tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse vastutajate 0 0 0 0 0 tegevuskuludest Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse vastutajate tegevuskuludest 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse SIM tegevuskuludest 0 0 0 0 0 Vajadus ei kajastu riigi eelarvestrateegias. Tegevuse elluviimine eeldab lisarahastust või eelarve raaames vahendite leidmist x 50000 50000 0 0 100000 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse PPA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 1700000 2065000 2600000 3090000 9455000 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x x x x x 0 10000 10000 10000 0 30000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Tallinna LV eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Tartu LV eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Tallinna LV eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Tartu LV eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Pärnu LV eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 200 km 200 km 200 km 800 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Teehoiukava raames 23 km 15 km 25 km 103 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 8 km 8 km 8 km 32 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 23 km 15 km 25 km 103 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Teehoikava raames 11 km 0 km 20 km 31 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Teehoiukava raames 12 km 15 km 5 km 72 km 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Teehoiukava raames x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse 0,5 0,5 1,5 10000 10000 10000 0 30000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse x x x 0 0 0 0 0 KOV eelarvest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 0 0 0 0 0 700000 1200000 1700000 2200000 5800000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x x x x x 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 200000 200000 200000 0 600000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 200000 200000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 50000 100000 150000 200000 500000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 250000 500000 750000 1000000 2500000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 200000 400000 600000 800000 2000000 135000 170000 215000 215000 735000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest ja KOV-i eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 950 km 950 km 950 km 3800 km 50000 50000 50000 50000 200000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 400 km 400 km 400 km 1200 km 0 50000 50000 50000 150000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 10000 0 0 0 10000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 50000 50000 0 0 100000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 200 km 200 km 400 km 0 0 100000 100000 200000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 1 1 1 4 15000 15000 15000 15000 60000 Tegevust rahastatakse x 0 5000 0 0 5000 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 10000 0 0 0 10000 0 210000 200000 200000 610000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 2 2 2 6 0 200000 200000 200000 600000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 10000 0 0 10000 Tegevust rahastatakse raudteetaristu ettevõtja eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse raudteetaristu ettevõtja eelarvest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse raudteetaristu ettevõtja eelarvest x x x 0 0 0 0 0 855000 475000 475000 475000 2280000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 400 km 400 km 400 km 1 600 75000 75000 75000 75000 300000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 10 km 10 km 10 km 50 750000 400000 400000 400000 1950000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 30000 0 0 0 30000 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 25% 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 100000 60000 30000 10000 200000 30000 0 0 0 30000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 30000 0 0 0 30000 70000 60000 30000 10000 170000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 10000 10000 10000 10000 40000 Tegevust rahastatakse x x x 0 0 0 0 0 MA tegevuskuludest Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x 50000 50000 20000 0 120000 Tegevust rahastatakse MKM tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MKM tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 10000 0 0 0 10000 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse Teehoiukava raames 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise programmi "Tööturuprogramm" x x x 0 0 0 0 0 vahenditest. Tegevust rahastatakse RTA tegevuspõhise programmi x x x 0 0 0 0 0 "Tööturuprogramm" 87500 70000 70000 77500 305000 Tegevust rahastatakse RM tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 0 0 0 0 0 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x x x 70000 70000 70000 70000 280000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 7500 0 0 0 7500 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest 10000 0 0 0 10000 Tegevust rahastatakse MA tegevuskuludest x 0 0 0 7500 7500 Tegevust rahastatakse MKM ja MA 0 0 0 0 0 tegevuskuludest Tegevust rahastatakse SoM tegevuskuludest x 0 0 0 0 0 – tegevus/projekti etapp või vastutaja/rahastamise allikas Liiklusohutusprogrammi elluviimiskavasse planeeritud, kuid mittekooskõ Vastutaja NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Algtase 2017 (org) miskavasse planeeritud, kuid mittekooskõlastatud tegevused Kaasvastu Sihttase taja 2020 2021 2022 2023 2023 2020 2021 2022 Periood 2023 kokku Rahastamise allikas Märkus Vabariigi Valitsuse korralduse „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 3 lg 1 sätestab, et riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus ja § 5 näeb ette liiklusohutusprogrammi koostamise. Vabariigi Valitsus kinnitas 17.02.2017 korraldusega nr 54 „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“ ja programmi elluviimiskava aastateks 2016–2019. Liiklusohutusprogrammiga (edaspidi LOP) defineeriti raamistik, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse ja kavandati liiklussurmade ning raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks keskmisena 330 inimest aastas. Programm koosneb kahest eraldiseisvast osast. Tekstiosast, mis katab ära kogu programmi kestuse (2016–2025), määrates ära tegutsemise raamid ja üldised eesmärgid ning nelja-aastase perioodiga elluviimiskavast. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Esimeses elluviimiskavas toodi välja programmiga aastateks 2016–2019 planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja tegevuste eelarved. 2019. aastaga lõppeb esimese perioodi elluviimiskava. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20231 punkt 2.12. „Tõstame liiklusohutust ja liikluskultuuri eesmärgiga vähendada liiklusõnnetusi ning neis hukkunute ja vigastatute arvu“ näeb pideva tegevusena ette Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimise. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon võttis 29.10.2019 koosolekul vastu otsuse edastada „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu on valminud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel. Protsessi kaasati asjassepuutuvad ministeeriumid, ametid, organisatsioonid ja koostööpartnereid esindavad valdkonnaeksperdid ning vabakonna esindajad. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 6397 670, e-post:[email protected]) ja Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe (tel: 6119 346, e-post: [email protected]). 1 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 1 2. Eelnõu sisu Eelnõuga kinnitatakse „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020– 2023“. Elluviimiskava on jaotatud kaheks tööleheks: rahastamiskava ja meetmete kaupa grupeeritud tegevuste leht. Elluviimiskavas tuuakse välja aastateks 2020–2023 planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja võimalusel ka tegevuste eelarved. Numbrilise täpsusega on kulu välja toodud juhul, kui see on otseselt mõõdetav (näiteks projekt, uuring, tegevus). Võib eeldada, et igal aastal lisandub täiendavaid tegevusi ning tuleb teha muudatusi olemasolevates. Mõõdikuid on kolm: hukkunute arv, raskesti vigastatute arv ning hukkunud ja raskesti vigastatud kokku. Hukkunute ja raskesti vigastatute summat kasutatakse, kuna statistilises mõttes ei võimalda väike hukkunute arv selle põhjal ennetustegevuse planeerimiseks vajalikke üldistusi piisava usaldusväärsusega teha. Kui kõik meetmete tegevused kogu mahus täidetakse, võimaldaks see elluviimiskava kestuse jooksul säästa hinnanguliselt vähemalt 122 inimelu ja vältida vähemalt 464 inimesele raskete vigastuste teket. Tulemuslikkuse hindamiseks on liiklejate kategooriate osas eesmärki täpsustatud, nähes ette kolme aasta keskmised sihttasemed jalakäijate (mitte enam kui 47 hukkunut ja 104 raskesti vigastatut), jalgratturite (mitte enam kui 4 hukkunut ja 34 raskesti vigastatut), mootorsõidukijuhtide (mitte enam kui 51 hukkunut ja 196 raskesti vigastatut) ja sõitjate (mitte enam kui 20 hukkunut ja 130 raskesti vigastatut) lõikes. Arvestades liikluses riigile tekkivat sotsiaalmajanduslikku kahju iga hukkunu (2 052 542 eurot), invaliidistunu (698 160 eurot) ja vigastada saanuga (26 728 eurot) kaasnevalt, on vajaminevate investeeringute kogumaksumus kordades väiksem ärahoitavast kahjust. Oluline on silmas pidada, et tegevused mõjutavad üksteist ning mõju on kumuleeruv ehk elluviimiskavaga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik nende kõigi samaaegne rakendamine. Perioodiks 2020–2023 on elluviimiskavas kavandatud 142 tegevust. Valdkonnas vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja 71 tegevust, valdkonnas ohutu liikluskeskkond 52 tegevust, valdkonnas ohutu sõiduk 11 tegevust ja liiklusohutust toetavas valdkonnas 8 tegevust. 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Elluviimiskava rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest vastava tegevusmeetme pädevusest lähtuvalt. Elluviimiskavas on kajastatud aastateks 2020–2023 liiklusohutusele kavandatav eelarve. Aastateks 2020–2023 planeeritav koguvajadus on 19 639 500 eurot. Sellest aastal 2020 4 299 000 €, aastal 2021 4 617 000 €, aastal 2022 5 149 500 € ja aastal 2023 5 574 000 €. Riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves on ette nähtud 19 539 500 eurot vajaminevatest eelarvelistest vahenditest. Elluviimiskava rakendamisel võib tekkida lisavajadus hinnanguliselt 100 000 eurot, vastavalt 50 000 eurot 2020 ja 2021 aastal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium poolt elluviimiskava punktis 1.18.12 toodud mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi ehk veapunktisüsteemi rakendamiseks mõjuhinnangute ja kontseptsiooni koostamiseks. 2 Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi eelnõu koostamise on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019- 2023 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf punkti 2.12 lõikes 3. Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle elluviimiskava tegevused ning otsustatakse, milliseid tegevusi ja finantseerimise põhimõtteid korrigeerida. 4. Korralduse kooskõlastamine Korraldus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Jüri Ratas Peaminister 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-1261 - „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18c84954-6a4f-4043-99d3-e88f3fbd75ff Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18c84954-6a4f-4043-99d3-e88f3fbd75ff?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel