Riigikantselei
[email protected] Meie 09.12.2019 nr 2-4/17-0223/9151
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
"Liiklusohutusprogrammi 2016–2025"
elluviimiskava aastateks 2020–2023
heakskiitmine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Mait Klein
6256379
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
.12.2019
KORRALDUS
„Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr
302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise
ja aruandluse kord“ § 7 lõikele 2 ning kooskõlas liiklusseaduse § 3 lõikega 1 ja § 5 lõigetega 1 ja 2:
1. Kiita heaks „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023“.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument
ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastateks 2020–2023
Andmeobjekti
nimetus
Valdkonna arengukava
üldeesmärk
Programmi eesmärk
(Arengukava alaeesmärk)
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Mõõdik 3
Programmi eelarve
sh valitsemisala 1
sh valitsemisala 2
sh valitsemisala 3
sh valitsemisala 4
sh valitsemisala 5
sh valitsemisala 6
utusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastateks 2020–2023
Andmeobjekti sisu 2020 2021
„Transpordi arengukava 2014–2020“ üldeesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadav
kestval moel.
Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine.
Hukkunute arv (kolme aasta keskmisena) 50 48
Raskelt vigastatute arv (kolme aasta keskmisena) 370 363
Hukkunud ja raskelt vigastatud kokku 420 411
Maksumus kokku 4 299 000 4 617 000
Olemasolevad eelarvelised vahendid 4 249 000 4 567 000
Lisavajadused 50 000 50 000
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve
2 804 000 3 122 000
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala lisavajadus
50 000 50 000
Siseministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 230 000 230 000
Siseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0
Justiitsministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0
Justiitsministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0
Rahandusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0
Rahandusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0
Lisa 1
Seos teiste
valdkonna
2022 2023 Kokku
arengukava
dega
meste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja
46 44
355 348
401 392
5 149 500 5 574 000 19 639 500
5 149 500 5 574 000 19 539 500
0 0 100 000
3 704 500 4 129 000 13 759 500
0 0 100 000
230 000 230 000 920 000
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
0 0 0
Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2020–2023
Vastutaja Kaasvastutaj
NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Algtase 2017 (org) a 2020
Vähenenud on 3 aasta keskmine
1. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja liiklussurmade arv 62 50
Liiklusõnnetuses surma ja raskesti
vigastada saanud jalakäijate arv on
1.1 Jalakäija ohutus vähenenud 15
Asulates sõidutee ja raudtee ületuskohtade Igale konkreetsele kohale valitakse
(ülekäigukoht, raudtee ülekäigukoht, välja liiklusohutuse seisukohast
reguleerimata ja reguleeritud ülekäigurada) sobivaim lahendus
KOV
rekonstrueerimisel, ümberehitamisel ja rajamisel
erinevat tüüpi lahenduste sobivuse analüüsimine Puudub süsteemne
1.1.1 tegevus x
Jalakäijat liikluses hästi eristada võimaldava Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad
valgustuse rajamine liiklusõnnetused jalakäijaliikluseks
sobiva ja ohutu liikluskeskkonna KOV
Puudub süsteemne
1.1.2 kujundamise abil tegevus x
Õuealade ning piiratud kiirusega tänavate Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad
liiklusruumi kujundamisel tingimuste loomine liiklusõnnetused jalakäijaliikluseks
sobiva ja ohutu sõidukiiruse valikuks sobiva ja ohutu liikluskeskkonna KOV
Puudub süsteemne
1.1.3 kujundamise abil tegevus x
Jalakäijate ohutust tagava kiirusrežiimi Sõidukiirusest tingitud liiklusõnnetuse
kavandamine ja sõidukiliikluse rahustamise ja tagajärje raskusastme vähenemine
abinõude vajadusepõhine rakendamine KOV
piirkiirusest kinnipidamise tagamiseks kohaliku Tegevustega on
1.1.4 omavalitsuse teedel alustatud x
Jalakäijate ohutuse tõstmine asulavälisel teel Vähenevad jalakäija osalusel toimuvad
sõidutee ületamiseks suurema jalakäijaliiklusega liiklusõnnetused KOV-i asulavälistel
kohtades ( ühissõidukipeatused, sõidutee teedel
ületamiseks kasutatavad kohad, jalgratta- ja KOV
jalgtee sõiduteega lõikumise kohad, teel jalakäija
pikisuunalist liikumist nõudvad kohad) Tegevustega on
1.1.5 alustatud x
TEN-T võrgu eritasandilistes sõlmedes kergliikluse riste Kergliiklejatega arvestatakse
(tunnel/viadukt) koos ühendustega kavandamine ja eritasandilistes sõlmedes, jalakäijale ja
rajamine vastavalt teehoiukavale jalgratturile on loodud ohutum keskkond Tegevused on MKM/ MA
1.1.6.1 kavandatud x
Liiklusohtlikesse kohtadesse kergliiklusteede Kergliiklusteed on rajatud, jalakäijale ja
kavandamine ja rajamine (KOV-i teed) jalgratturile on loodud ohutum KOV
1.1.6.2 keskkond Vähene x
Riigiteede jalakäijate sõidutee ületuskohtade Juhiste koostamine ületuskohtade Tegevusega pole
MKM/ MA
1.1.7 analüüs rajamiseks alustatud x
Suurendatud kiirusega teedel kergliiklejate ja Tegevuse lõpptulemusena tekib Tegevusega pole
konseptsioon, kuidas edasi käituda MKM/ MA
1.1.8 aeglaste sõidukite ümbersuunamise analüüs alustatud
Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 52 Jalakäija ja jalgratturi osalusel
Tallinna teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub
valdavalt vaid uue
Tallinna
tänava rajamise või
olemasoleva sõidutee LV
rekonstrueerimise
1.1.9.1 käigus MA, MKM x
Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 32 Tartu Jalakäija ja jalgratturi osalusel
teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub
valdavalt vaid uue
tänava rajamise või Tartu LV
olemasoleva sõidutee
rekonstrueerimise
1.1.9.2 käigus MA, MKM x
Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 16 Narva Jalakäija ja jalgratturi osalusel
teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad
Narva LV
Toimus esimeses
taotkusvoorus nõuetele
1.1.9.3 vastavalt MA, MKM x
Ehitatakse ohutuse nõuetele vastavaks 8 Pärnu Jalakäija ja jalgratturi osalusel
teeületuskohta toimuvad liiklusõnnetused vähenevad Puudulik. Toimub
valdavalt vaid uue
tänava rajamise või Pärnu LV
olemasoleva sõidutee
rekonstrueerimise
1.1.9.4 käigus MA, MKM x
1.2 Jalgratturi ohutus Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti
vigastada saanud jalgratturite arv ei
suurene 1
Jalgratta ja jalgratturi märgatavust parandava Koolituste ja teabepäevade arv
varustuse kasutamise ja muu jalgrattaga ohutu Koolitus- ja
liiklemisalase teabe viimine enim ohustatud MKM/ MA
teavitustegevust viiakse Riigikoolid,
1.2.1.1 sihtrühmadeni. läbi järjepidevalt KOV-i koolid 40
Liiklusjärelevalve käigus juhitakse
Jalgratta ja jalgratturi märgatavust parandava
tähelepanu märgatavust parandava
varustuse kasutamise teabe viimine enim
varustuse eelistele
ohustatud sihtrühmadeni: asulavälisel teel Koolitus- ja SiM/ PPA
hämaras ja pimeda ajal liiklevad jalgratturid ning teavitustegevust viiakse Riigikoolid,
1.2.1.2 jalgrattaga liikluses osalevad lapsed läbi järjepidevalt KOV-i koolid x
Jalgrattaga liiklemise vajadusele vastava ja Jalgratturi osalusel toimuvate
ohutust tagava taristu planeerimine ja liiklusõnnetuste osakaal ei suurene Erinevates KOV-ides KOV
1.2.2 väljaarendamine KOV-i teedel erineval tasemel x
Jalgrattaga liiklemise vajadusele vastava ja ohutust Jalgratturi osalusel toimuvate
tagava taristu planeerimine riigiteedel sidusa liiklusõnnetuste osakaal ei suurene Tegevustega on MKM/ MA
1.2.3 jalgrattateede võrgustiku rajamiseks alustatud x
Juhiste koostamine jalg- ja jalgrattateede Nõuetega vastavusse viidud teede Tegevustega ei ole
ohutustamiseks ja liikluse korraldamiseks kilometraaž MKM/ MA
1.2.4 alutatud 25 km
1.3 Eakas liikleja Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti
vigastada saanud ning eaka liikleja
põhjustatud liiklusõnnetuste arv on
vähenenud
Eakale kergliiklejale suunatud liiklusohutusalane Informeeritute protsent sihtrühmast
Koolitati ja nõustati MKM/ MA
teavitustöö (suurlinnas/maapiirkonnas)
1.3.1 sihtrühmast 1,4% KOV 1,5%
1.4 Liiklusharidus Liikluses osalejate ohutust väärtustavad
teadmised on paranenud
Liiklusohutusalaste õppematerjalide tagamine Tellimiskeskkonnas ja
haridusasutuste õppetegevuse läbiviimiseks,sh www.liikluskasvatus.ee veebilehel on
ohutusteemaliste õpetajaraamatute rakendamise tagatud kaasajastatud õppematerjalide Ohutusteemalisi
olemasolu ja kättesaadavus, uued õpetajaraamatuid MKM/ MA
toetuseks
õppematerjalid on välja töötatud toetavate materjalide
ohutusteemalisi õpetajaraamatuid väljatöötamist on
1.4.1 arvestavalt alustatud HTM x
Liiklusalast õppetegevust toetavate Koolituste läbiviimine on tagatud vastavalt
täiendkoolituste läbiviimine koolieelsete haridusasutuste nõudlusele
lasteasutuste ja üldhariduskoolide MKM/ MA
õpetajaskonnale
1.4.2 Viidi läbi 128 koolitust HTM x
Haridusasutuste liiklusalast õppetegevust, sh I - III kooliastmele on töötatud välja Alusmaterjalid ei ole
ohutusteemaliste õpetajaraamatute rakendamist, tegevuste põhimõtted ja alusmaterjal ning väljatöötatud, olemas
toetavate temaatiliste projektide ja konkursside tagatud järjepidev tegevuste läbiviimine on 2 temaatilist MKM/ MA
väljatöötamine ja läbiviimine õppeprotsessi toetavat
1.4.3 projekti HTM
Jalgratturikoolituse toetamine koolides Jalgratturi juhiloa saanute osakaal 10- Jalgratturi juhiloa on
aastaste hulgas saanud 44% 10- MKM/ MA
1.4.4 aastastest KOV 48%
Laste liiklusalase õppetegevuse läbiviimist E-õppekeskkond on arendatud ja täiendatud
toetava e-õppekeskkonna arendamine vastavalt vajadusele Toimub pidev lehekülje
täiendamine uute MKM/ MA
1.4.5 materjalidega HTM, KOV x
Korduvuuringu "Liikluskasvatuse korraldus ja Uuring on läbi viidud, tulemusi on Uuringud on läbiviidud
läbiviimine koolieelsetes lasteasutustes ja varasemate uuringutega võrreldud ja 2012 / 2013 ja 2015 / MKM/ MA
1.4.6 üldhariduskoolides" läbiviimine kättesaadavaks tehtud 2016
Riskikäitumise ennetamiseks programmide Programmis osalevate õpilaste arv Osales 53% 9.klassi
läbiviimine põhikooli 9. klassi õpilastele õpilastest MKM/ MA
1.4.7.1 PPA 55%
Riskikäitumise ennetamiseks programmide Programmis osalevate õpilaste arv
läbiviimine üldhariduskooli 11. klassi ja kutsekooli Osales 22% 11.klassi MKM/ MA
1.4.7.2 õpilastele ja kutsekooli õpilastest PPA 34%
Läbiva teema "Tervis ja ohutus" õppekava Kõik 1. klassi astujad saavad liiklusaabitsa
läbimist toetavate õppevahenditena saavad kõik ja kõik lasteaia aiarühmad liikluskalendri Kõikidele 1. klassi
1. klassi astujad liiklusaabitsa ning kõik lasteaia MKM/ MA
astujatele kingiti
1.4.8 aiarühmad liikluskalendri liiklusaabits x
Jalgratturikoolitust toetavate piirkondlike Läbiviidud võistluste arv
MKM/ MA
1.4.9 liiklusvõistluste läbiviimine Viidi läbi 4 võistlust KOV 6
Õppematerjalide välja töötamine Uute õppematerjalide arv
probleemteemade käsitlemiseks koolitustel ja MKM/ MA
1.4.10 avalikel üritustel 2 uut materjali HTM 2
Koolitusprogrammide väljatöötamine Välja on töötatud kiiruse, joobes juhtimise,
liiklusohutuse probleemteemadel täiskasvanud väsimuse ja kõrvaliste tegevuste teemalised Kõrvaliste tegevuste
koolitused täiskavanud liiklejatele koolitus on välja MKM/ MA
liiklejatele
1.4.11 töötatud HTM x
Vabatahtlike kaasamiseks süsteemi Vabatahtlike kaasamise süsteem on
väljatöötamine väljatöötatud ja rakendatud Puudub ühetaoline ja MKM/ MA
1.4.12 toimiv süsteem KOV
Muutunud õpikäsituse rakendamine Õpilased on liikluskasvatuses omandanud
teadmised ja ohutu liiklemise oskused HTM
1.4.13 Tegevustega alustatud x
Õpetajate ja koolijuhtide liikluskasvatusalase Õpetajad on motiveeritud liikluskasvatuse
pädevuse tõstmine läbiviimiseks. Koolides rakendatakse läbivat
teemat "Tervis ja ohutus" ja hinnatakse
õpitulemuste saavutamist kõikides HTM
kooliastmetes. Õpetajad kasutavad
õppeprotsessis kõikidele kooliastmetele
koostatud õpetajaraamatud, mis on
1.4.14 Tegevustega alustatud x
kättesaadavad novembrist 2017 e-
Digipööre elukestvas õppes (EÕS). Õpilaste Digikultuuri integreerimine liikluskasvatuse
liikluskasvatuse läbiviimist toetava e- õppeprotsessi; digitaalse õppevara
õppematerjalide arendamine koostamine. Läbiva teema "Tervis ja
ohutus" õpetajaraamatud e-koolikotis: HTM
https://e-koolikott.ee/portfolio?id=9443
kasutamine õppeprotsessides
1.4.15 Tegevustega alustatud x
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning Riiklike õppekavade üldosade ja
põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ainekavade nüüdisajastamine ning
rakendamine, seire ja vajaduse korral muutmine õppekavades liiklusohutusega seotud HTM
teemade uuendamine ja pädevuste
1.4.16 lahtikirjutamine Tegevustega alustatud x
Teabepäevad aineõpetajatele Igal aastal osaleb teabepäevadel 5%
aineõpetajatest HTM
1.4.17 Tegevustega alustatud x
Lasteaedadele mõeldud raudteeohutusalase Koostatud materjali kasutatakse
materjali levitamine lasteaedades Valminud materjal on TJA/KOV
1.4.18 veebis kättesaadav MA x
1.5 Juhikoolitus Juhi ettevalmistamine ohutuks
liiklemiseks on paranenud
Mootorsõidukijuhi ettevalmistamist käsitlevate Mootorsõidukijuhi ettevalmistamist
nõuete analüüs ja muudatustega kaasnevate käsitlevate nõuete analüüs ning
mõjude hindamine ning analüüsi ja mõjude muudatustega kaasnevate mõjude
MKM/ MA
hindamise tulemusena väljatöötatud hindamine on läbi viidud ja
ettepanekute ajakohastamine ettepanekud ajakohastatud Eksamineerimist
1.5.1 puudutavad määrusi Autokoolid x
Mootorsõidukijuhi eksamineerimist käsitlevate Mootorsõidukijuhi eksamineerimist
nõuete analüüs ja muudatustega kaasnevate käsitlevate nõuete analüüs ning
mõjude hindamine ning analüüsi ja mõjude muudatustega kaasnevate mõjude
MKM/ MA
hindamise tulemusena väljatöötatud hindamine on läbi viidud ja Analüüsi ja mõjude
ettepanekute nõuetekohane ajakohastamine ettepanekuid nõuetekohaselt hindamist ei ole läbi
1.5.2 ajakohastatud viidud Autokoolid
Järelevalvevõimekuse tõstmine (autokoolide Järelevalve maht on suurenenud,
õppeprotsessi jälgimine ja eksamineerijate järelevalve hõlmab õppeprotsessi ja Dokumentatsioonipõhin MKM/ MA
1.5.3 tegevuse seire) eksamineerijate tegevust e x
1.6 Ennetus Ohutud liiklusharjumused ja hoiakud on
paranenud
Lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu Üldelanikkonna osakaal (%), kes ületavad
sõidukiiruse valikut toetav teavitus kiirust rohkem kui 5 km/h linnadevahelistel
põhiteedel väheneb 8 protsendipunkti.
Kampaania märgatavus on sihtgrupis MKM/ MA
vähemalt 70%
1.6.1 32% PPA 30%
Autoroolis kõrvaliste tegevuste (nutiseadmed, Küsitlusuuringu andmetel väheneb
suitsetamine jms) vähendamist toetav teavitus mobiiltelefoni kasutamine autojuhtimise ajal
10 protsendipunkti. Kampaania märgatavus MKM/ MA
on sihtgrupis vähemalt 70%.
1.6.2 72% PPA 68%
Joobetunnustega ja alkoholi mõju all sõiduki Küsitlusuuringu andmetel on ebakaines
juhtimise vähendamist toetav teavitus olekus autot juhtinud isikute osakaal on 3%
või vähem. Kampaania märgatavus on MKM/ MA
sihtgrupis vähemalt 70%.
1.6.3 3,30% PPA 3%
Sotsiaalteavitused liikluskäitumise Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt Teavitused viidi läbi 2
tegevusele püstitatud eesmärgid MKM/ MA
1.6.4 probleemteemadel probleemteemal PPA 2
Kampaaniate mõjususe uuringud, Mõjususe uuringud on läbi viidud ja
fookusgrupiuuringud tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel MKM/ MA
1.6.5 arvestatakse uuringute tulemustega 2 uuringut 1
Jätkatakse "Liiklustalgute" läbiviimist "Liiklustalgud" on läbi viidud, ettepanekud
on kontrollitud, rakendatud on vajalikke SiM/ PPA
1.6.6 tegevusi ohu kõrvaldamiseks, liiklejatele on Üks kord aastas x
Raudteeohutusalased koolituste läbiviimine tagasisidet on
Koolitused antud
läbi viidud, õpilaste teadlikkus
rauteeohutusest on tõusnud TJA/MA/M
õpetajatele/õpilastele Jätkatakse alustatud
TÜ OLE
1.6.7 tegevustega x
Teema- ja kampaaniapõhiste uuringute Teema- ja kampaaniapõhised uuringud
1.6.8 läbiviimine on läbi viidud Seitse uuringut aastas MKM/ MA x
Liiklusohutusalase saate tootmise jätkamine Liiklusohutusakane saatesari on Liiklusohutussaade
toodetud ja vaatajatele kättesaadavaks "Punane sekund" I MKM/ MA
1.6.9 tehtud hooaeg x
1.7 Juhi tervis Liikluses osalevate puuduliku
juhtimisvõimekusega isikute arv on
vähenenud
Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise kvaliteedi Teostatud järelevalve juhtumite arv ja
parandamine korrektselt väljastatud tervisetõendite Tegevus ei ole SoM/ TA
1.7.1.1 osakaal neist süsteemne TEHIK, MA 100
Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise Tagatakse mootorsõidukijuhi tervisliku
probleemsete juhtude järelevalve koostöös MA-ge seisundi seire ja hindamise kvaliteedi
paranemine SoM/ TA
Tegevus ei ole
1.7.1.2 süsteemne MA/TEHIK x
Töötatakse välja täiendav IT süsteem, mis Tervishoiuasutused on valmis IT lahenduse
juhtimisvõimekust mõjutava terviseseisundi kasutuselevõtuks jaIT lahendus on
tuvastamise korral teavitab tervisetõendi väljastajat käivitunud SoM/ TEHI
ennetähtaegse tervisekontrolli vajadusest K TA/Tervishoiu
Vastav IT lahendus teenuse
1.7.2 puudub osutajad x
Õiguslike aluste loomine mootorsõidukijuhi Õiguslikud alused mootorsõidukijuhu Liiklusseaduses on
erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli erakorralisse ja täiendavasse kontrolli täiendavasse
suunamiseks suunamiseks on loodud tervisekontrolli MKM /MA
suunamise kord PPA, SiM,
1.7.3.1 kirjeldamata SoM x
Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse Rakendusaktid mootorsõidukijuhi
tervisekontrolli suunamiseks rakendusaktide loomine ja erakorralisse ja täiendavasse kontrolli Liiklusseaduses on
olemasolevate täiendamine suunamiseks on loodud täiendavasse
tervisekontrolli SoM
suunamise kord SiM, PPA,
1.7.3.2 kirjeldamata MA x
Alkoholisõltuvuse ravisüsteemi arendamine ja Alkoholisõltuvuse ravisüsteem on välja
sõltuvusravi osutamine, sh joobes juhtimiselt tabatud töötatud, rakendusaktid kehtestatud ja
juhtide hulgast tuvastatud sõltlastele ravi osutamine sõltuvusravi osutatakse Indikaator:
ravijuhtude arv SoM/ TAI
SiM, MKM,
1.7.4 Ravijuhtude arv MA, TA x
Vajaduspõhine juhtimisvõimekuse hindamine Juhtimisvõimekuse hindamise SoM
(vaimne ja füüsiline võimekus) tulenevalt regulatsioon on välja töötatud,
liikluskäitumisest, trauma järgselt, kehtestatud ja kasutusele võetud MKM, MA,
1.7.5 terviseprobleemide puhul, eakatel Ei ole ette nähtud PPA, TA x
1.8 Liiklusjärelevalve Liiklusreeglite täitmine on paranenud
Videovõimekusega kiirusemõõteseadmete Salvestavad kiirusmõõteseadmed on
SiM/ PPA
1.8.1 hankimine hangitud ja kasutuses 49 10
Aastane joobekontrollide
Liikluses teostatavate joobekontrollide läbiviimine miinimummaht on määratud ja selle SiM/ PPA
1.8.2 täitmine tagatud 674 276 700 000
Mobiilse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi Mobiilse automaatse
(lubatud suurima sõidukiiruse ületamine) mõju liiklusjärelevalvesüsteemi mõju on SiM/ PPA
1.8.3 hindamine hinnatud Mõju ei ole hinnatud
Statsionaarsete maismaa piiripunktide Vahendid järelevalve teostamiseks
liiklusjärelevalve tehnilise võimekuse statsionaarsetes piiripunktides on soetatud SiM/ PPA
1.8.4 suurendamine ja kasutuses Madal x
Liikluskindlustusjuhtumite andmete kasutamine Liikluskindlustusjuhtumite andmeid
liiklusjärelevalve planeerimisel kasutatakse liiklusjärelevalve planeerimisel SiM/ PPA
1.8.5 Alustatud x
Kontseptsiooni koostamine automaatse Kolmanda riigi mootorsõidukijuhile
järelevalve käigus tuvastatud liiklusnõuete trahviteate väljastamise kontseptsioon on
välja töötatud SiM
rikkumise eest trahviteate väljastamiseks
1.8.6 kolmanda riigi sõidukijuhile Kontseptsioon puudub
Õiguslike eelduste loomine automaatseks Õiguslikud eeldused automaatseks
liikluskorraldusvahendi nõude kontrolliks liikluskorraldusvahendi nõude SiM
1.8.7 kontrolliks on loodud Õiguslik alus puudub PPA, MKM
Liiklusjärelevalves automaatsete Liiklusjärelevalves kasutatavate
järelevalvevahendite kasutamise ja arendamise tehniliste vahendite kontseptsioon on Kontseptsiooni SiM/MKM
1.8.8 kontseptsiooni koostamine koostatud koostatud ei ole PPA, MA x
Reisija- ja veosevedu teostava juhi töö-, sõidu- ja Kommertssõidukie kontrolli teostatakse Kontrolli teostati kindla
puhkeaja ning masside/mõõtmete kontrollimine vastavalt liiklusjärelevalve plaanis protsendina
SiM /PPA
kirjeldatud mahule sõidukijuhtide
1.8.9 tööpaäevade arvust x
Vedaja vastutuse suurendamise võimaluste Analüüs koostatud ja ettepanekud
analüüs ja ettepanekud esitatud MKM/JuM
Osa komponentidest on
eraldivõetavatena /SiM
1.8.10 õigusruumis kasutusel MA, PPA x
Automaatse liiklusjärelevalve (nt foorikaamerad, Välja on töötatud ning jõustatud
statsionaarsed kiiruskaamerad) KOV-ds kasutusele õigusloome, mis soodustab ja
võtmist soodustava õigusloome vastu võtmine motiveerib KOV kasutusele võtma SIM
rohkem automaatseid liiklusjärelelvave
Tegevustega ei ole
seadmeid
1.8.11 alustatud x
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja Välja on töötatud mootorsõidukijuhtide
hoiatussüsteemi rakendamiseks kontseptsiooni, liikluskäitumise arvestus- ja
väljatöötamiskavatsuse ja seaduse eelnõu koostamine hoiatussüsteemi rakendamise
kontseptsioon, väljatöötamiskavatsus MKM/JuM
MA, PPA
ja seaduse eelnõu Osa veapunktisüsteemi /SiM
komponentidest on
eraldivõetuna
1.8.12 õigusruumis kasutusel x
1.9 Rehabilitatsioon Rehabilitatsioonimeetmete süsteem on
välja töötatud ja tegevusi viiakse ellu
Jätkatakse alkoholi mõju all tabatud juhi Projekti läbinutest 60% ei pane enam
suunamiseks liikluspsühholoogi läbiviidavasse sellist rikkumist toime SiM/ PPA
1.9.1 nõustamisprogrammi 400 x
Alkoholi mõju all tabatud juhtide Kaks aastat peale programmi läbimist
liikluspsühholoogi läbiviidud nõustamisprogrammi tehakse nende hulgas järelküsitlus ja Küsitlust läbi viidud ei SiM/ PPA
läbinute järel küsitlemine hinnatakse programmi mõju
1.9.2 olnud x
2. Ohutu liikluskeskkond Ohutuma liikluskeskkonna kujundamine
2.1 Maakasutus ja teedevõrgu planeerimine Läbimõeldud maakasutus ja ohutuma
teedevõrgu planeerimine
Planeeringute liiklusohutusele avalduva mõju Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise
2.1.1 arvestamine tee-ehitusprojektides tulemusi arvestatakse kõigi tee- Tegevustega on MKM/ MA
ehitusprojektide koostamisel alustatud x
2.2 Säästva ja ohutu taristu projekteerimine, Ohutute teede projekteerimine, ehitamine
ja rekonstrueerimine
ehitamine ja rekonstrueerimine
Tee projekteerimist reguleeriva määrusega kooskõlas Juhendid on uuendatud
olevate tee projekteerimist käsitlevate
2.2.1 juhendmaterjalide uuendamine Tegevust ei ole
MKM/ MA
alustatud MKM
Liiklusohutuse auditeerimine (LOA) kõigile ehitus- ja Liiklusohutuse auditeerimist teostatakse
rekonstrueerimisprojektidele põhi-, tugi- ja kõrvalteedel kõikide riigiteede ehitus- ja
2.2.2 rekonstrueerimisprojektidele enne projekti MK M/MA
kinnitamist TEN-T võrgu projektid
Tallinna põhitänavate projektide liiklusohutuse Teostatakse liiklusohutuse
auditeerimine (LOA) auditeerimist põhitänavate
(liiklussagedusega ≥ 10 000 a/ööp) LOA rakendamine linna
Tallinna
2.2.3.1 projektidele enne projekti kinnitamist liikluskeskkonna
ohutustamiseks on LV
pigem erand kui
tavapraktika x
Tartu põhitänavate projektide liiklusohutuse Teostatakse liiklusohutuse
auditeerimine (LOA) auditeerimist põhitänavate LOA rakendamine linna
2.2.3.2 (liiklussagedusega ≥ 10 000 a/ööp) liikluskeskkonna
Tartu LV
projektidele enne projekti kinnitamist ohutustamiseks on
pigem erand kui
tavapraktika x
Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja
kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i
Tallinna
2.2.4.1 väljaselgitamine ning nende ohutustamine tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri
LV
Tallinna tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole
alustatud x
Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja
kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i
2.2.4.2 väljaselgitamine ning nende ohutustamine Tartu tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri Tartu LV
tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole
alustatud x
Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Liiklusohtlike kohtade valimise ja
kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) ohutustamise protsessi on KOV-i
2.2.4.3 väljaselgitamine ning nende ohutustamine Pärnu tasandil kirjeldatud, objektide nimekiri Pärnu LV
tänavavõrgustikus ja ohutustamise kava on koostatud Tegevustega ei ole
alustatud x
Keskpõristi kandmine teekattele vastassuunavööndisse Keskpõristid on teekattele kantud.
kaldumise ennetamiseks Vähenevad vastassuunda kaldumised ja
2.2.5 laupkokkupõrked vastutulevate sõidukitega MKM/ MA
200 km 200 km
Keskpiirde paigaldamine vastassuunda kaldumise ja Keskpiirded on paigaldatud. Keskpiirdega
laupkokkupõrgete vältimiseks üleeuroopalisse TEN-T- teedel on laupkokkupõrgetega
2.2.6 võrku kuuluvatele 2+2 teedele liiklusõnnetused välistatud MKM/ MA
Tegevustega on
alustatud 40 km
Külgpiirde paigaldamine teelt väljasõitmise ning Külgpiirded on paigaldatud.
ühesõidukiõnnetuste vältimiseks üleeuroopalisse TEN- Ühesõidukiõnnetuste arv ja teelt väljasõidud
2.2.7 MKM/ MA
T-võrku kuuluvatele teedele on vähenenud
8 km 8 km
Analüüsis „Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline Analüüsis toodud põhimõtted tee
2.2.8 analüüs“ toodud põhimõtete rakendamine tee ehitusprojektides rakendatud Põhimõtteid pole MKM/ MA
ehitusprojektide koostamisel rakendatud x
Metsloomade teelepääsemise tõkestamise abinõude Aastatel 2020–2023 ehitatud teedel on
väljaehitamine üleeuroopalisse TEN-T-võrku vajalikesse kohtadesse metsloomade
2.2.9 kuuluvatele teedele teelepääsemist tõkestavad abinõud välja MKM/ MA
ehitatud
25 km 40 km
2+1 sõiduradadega maanteede ehitamine
Keskpiirde olemasolul on laupkokkupõrke
2.2.10 toimumise võimalus vähetõenäoline. MKM/ MA
Ehitatud teelõikude kilometraaž aastas
15 km 0 km
2+2 sõiduradadega maanteede ehitamine
Keskpiirde olemasolul on laupkokkupõrke
2.2.11 toimumise võimalus vähetõenäoline. MKM/ MA
Ehitatud teelõikude kilometraaž aastas
10 km 40 km
Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga Protsesse täiendatakse lisandunud
kohtade, lõikude ja ristmike (LOK) teadmistele tuginedes, objektide valik
väljaselgitamine ning nende ohutustamine ning ohutustamise järjekord
2.2.12 riigiteedel määratakse üleriigiliselt ning hetke LOK-objektide MKM/ MA
parimale praktikale tuginedes. väljaselgitamise ja
Tegevus toimub süsteemselt ja selle prioritiseerimise alused
efektiivsust hinnatakse enne-pärast olemas x
Analüüsi "Keskpiirde (2+1 ja 1+1) rakendamise Keskpiirde mõjuanalüüs on läbi viidud
mõju liiklusohutusele" läbiviimine ja tulemusi arvestatakse uute ja
2.2.13 rekonstrueeritavate teeobjektide MKM/ MA
Analüüsi ei ole läbi
projekteerimisel ning väljaehitamisel
viidud
Ohutute kergliiklejate suunamisvahendite välja On koostatud juhised ja välja töötatud
2.2.14 töötamine ohutud lahendused kergliiklejate MKM/ MA
suunamiseks juhiseid pole koostatud x
Ohtlike torupiirete eemaldamine ja ohutute Eemaldatud ohtlike torupiirete pikkus Tegevustega on
2.2.15.1 alustatud MKM/ MA
0,5
lahenduste rakendamine riigiteedel (km)
Ohtlike torupiirete eemaldamine ja ohutute Eemaldatud ohtlike torupiirete pikkus Tegevustega ei ole
2.2.15.2 alustatud KOV
x
lahenduste rakendamine KOV teedel (km)
Kahe sõidurajaga maanteedele (1+1) Täpsustunud on meetme rakendamise
möödasõiduohtlikesse kohtadesse sõidusuundi võimalused, vajalik maht, kaasnevad
eraldava kahepoolse põrkepiirde paigaldamise Tegevustega ei ole
MKM/ MA
kulud ning eeldatav realiseerimise
2.2.16 otstarbekuse ja võimaluste analüüs alustatud x
aega.
2.3 Teede korrashoid Teede vastavus seisundinõuetele on
tagatud ja liiklusohutus suurenenud
Perioodiline teede ohutuse kontrollimine (TOK) Teede ohutuse kontrollimist viiakse TEN-T-
võrgu teedel määruse perioodilisusega ning
muudel teedel teeomaniku planeeritud
perioodidega ellu, TOK-i tulemused
2.3.1 dokumenteeritakse ning kontrollimise aktid TOK on kohustuslik MKM/ MA
säilitatakse vastavalt tee omaniku Eestis asuvatel
asjaajamiskorrale üleeuroopalisse TEN-T-
võrku kuuluvatel teedel x
Hoolduslepingute ideoloogia muutmiseks (sh Uuringud ja analüüsid on läbi viidud Senised lepingud ei
2.3.2 hooldejärelevalve tõhustamine) uuringute ja analüüside vasta ühiskonna MKM/ MA
läbiviimine ootustele MKM x
Tulenevalt analüüsides ja uuringutest hooldeleingute Hooldelepingud on muudetud
muutmine Senised lepingud ei
2.3.3 MKM/ MA
vasta ühiskonna
ootustele
Ühistranspordi poolt kasutatavate teede hoolduse Vähenevad busside teelt
eelistamine talvisel teehooldusel väljasõitudud/liiklusõnnetused
2.3.4 Eelistusi ei ole MKM/ MA
rakendatud x
Öiste seisunditasemete erisuste kaotamine Aastaks 2023 on kaotatud kõik öiste Öised ja päevased
2.3.5 seisunditasemete erisused seisunditaseme nõuded MKM/ MA
on erinevad MKM x
Talviste hooldusnõuete parendamine riigiteedel Seisunditaseme 1 lume ja lörtsi teel
eemaldamise aeg on 12 tunnini ja Seisunditaseme 1 lume
seisunditasemel 2 8 tundi ja lörtsi teel
2.3.6 eemaldamise aeg on MKM/ MA
24 tundi ja
seisunditasemel 2 12
tundi x
2.4 Liikluskorraldus Liikluskorraldus on suunatud ohutu
liiklemise tagamisele
Liikluskorralduse ja liiklusohutuse perioodiline Kord aastas kontrollitakse kõikide
kontrollimine lasteasutuste ümbruses riigiteede äärsete lasteasutuste Teeomani
ümbruse liikluskorraldust. k (MA,
Maakondlikud liikluskomisjonid jälgivad KOV)
2.4.1 Valikuline PPA x
Möödasõidukeeldude paigutuse ja põhjendatuse parandusettepanekute reaalset ja
Möödasõidukeeldude paigutus
2.4.2.1 ülevaatamine riigiteedel põhjendatus põhi ja tugimaanteed on Tegevustega ei ole MKM /MA
üle vaadatud alustatud 950 km
Parklate ja puhkekohtade tähistamine ühtsete Põhimaanteel rakendatakse parklate ja
2.4.2.2 juhiste koostamine ja paigutuse ülevaatamine puhkekohtade tähistamisel ühtseid Tegevusega on MKM /MA
riigiteedel põhimõtteid alustatud x
Tähispostide paigalduse ja põhjendatuse Tähispostide paigutuse ja põhjendatus
ülevaatamine riigiteedel on kontrollitud kõikidel riigiteedel kuhu
2.4.2.3 tähispostid on ette nähtud.
MKM /MA
Põhi ja tugimaanteed
(400km) on kontrollitud 1500
Kõrvalmaanteedele (AKÖL>1000) tähispostide Kõrvalmaateed, millede liiklussagedus
2.4.3 paigaldamine on üle 100 sõiduki ööpäevas on Tegevusega pole MKM /MA
tähispostid paigaldatud alustatud x
Liikluse rahustamise võtete kasutam i seks juhiste Juhised riigiteede liikluse
2.4.4.1 koostamine riigiteedele rahustamiseks on koostatud Tegevusega on MKM /MA
alustatud x
Liiklusväliste teabevahendite kastutamise juhiste Juhised riigiteedele teabevahendite
2.4.4.2 koostamine riigiteedele paigaldamiseks on koostatud Tegevusega on MKM /MA
alustatud x
Suunavate viitade paigaldamise juhiste Juhised viitade paigaldamiseks
2.4.5.1 koostamine riigiteedele riigiteedele on koostatud MKM /MA
Juhiseid ei ole x
Suunaviitade paigalduse üle vaatamine ja Põhimaanteede suunaviitade
2.4.5.2 ühtlustamine põhimaanteedel paigaldus toimub ühtsete põhimõtete Tegevusega ei ole MKM /MA
järgi alustatud
Uudsete liikluskorralduslahenduste Iga-aastaselt viiakse läbi vähemalt üks
kasutuselevõtmise vajaduse ja mõju uudne liikluskorralduslahenduste
2.4.6 väljaselgitamine pilootprojekt ja viiakse läbi uudse MKM /MA
lahenduse mõju hindamine Tegevustega on
alustatud 1
Uuringu "Pikivahe märgistuse mõju hindamine" Pikivahe märgistuse mõju Uuringut ei ole läbi
2.4.7 MKM/ MA
läbiviimine liiklusohutusele on hinnatud viidud
Uuringu "Ringristmike mõju hindamine Ringristmike ehituslikud erinevused on
liiklusohutusele" läbiviimine määratud, ringristmike ja nende
2.4.8 Uuringut ei ole läbi
MKM/ MA
erinevuste mõju liiklusohutusele on
hinnatud viidud x
2.5 Raudteeristete ohutus Raudtee ületus- ja ülekäigukohtadel on
õnnetused vähenenud
Maantee ja raudtee samatasandiliste ülesõitude Aastaks 2019 on raudteeülesõitude
ohutuse analüüs, probleemsete kohtade ohutustamise kava koostatud ja
väljaselgitamine, raudteeülesõitude ohutustamise kinnitatud ning ohutustamist
2.5.1 MKM/ MA
kava koostamine ja selle elluviimine teostatakse vastavalt koostatud
kavale. Sõiduki ja raudteeveeremi Tegevustega on
kokkupõrked vähenevad alustatud TJA
Analüüsi läbiviimine raudteeülesõidu ja Uute tehniliste lahenduste
ülekäigukohtade ohutuse parandamiseks uute kasutamisvõimalused on välja
2.5.2 Uuringut ei ole läbi
MKM/ MA
tehniliste lahenduste väljaselgitamiseks ja selgitatud ja kasutamise otstarbekust
kasutamise otstarbekuse hindamiseks hinnatud viidud TJA
Olemasolevate ühetasandiliste
raudteeületuskohtade sulgemine mõistlike MKM/TJA/
liikumisalternatiivide olemasolul KOV/raud
2.5.3 teeinfrastr
Eritasandilistele raudteeülesõidukohtadele uktuuri-
lähemal kui 2 km paiknevad Tegevustega on ettevõtjad
samatasandilised ülesõidud on suletud alustatud MA x
Rautee ületuskohtade turvalisuse tõstmine Raudtee ületuskohtadel on õnnetused
vähenenud
MKM/TJA/
raudteeinf
2.5.4 rastruktu
Tegevustega on
uri-
alustatud ettevõtjad MA x
Kiirust vähendavate meetmete kasutuselevõtt Sõiduki ja raudteeveeremi kokkupõrked
vähenevad
MKM/TJA/
raudteeületuskohtadel
raudteeinf
2.5.5 rastruktu
Tegevustega ei ole
uri-
alustatud ettevõtjad MA x
2.6 Ohutu sõidukiirus Ohutu sõidukiiruse põhimõtted on välja
töötatud ja vajaduspõhiselt kehtestatud
Sõidukiiruse määramise metoodika koostamine Riigiteedel määratakse kiiruseid ühtsetel Metoodika
riigiteedele alustel väljatöötamist on
2.6.1.1 alustatud, esimesed MKM/ MA
testlõigud on
planeeritud x
Põhimaanteede sõidukiiruste määramine Põhimaanteede sõidukiirused määratakse
vastavalt välja töötatud metoodikale metioodikale vastavalt Sõidukiirusi
2.6.1.2 metoodikale vastavalt MKM/ MA
määratud ei ole 400 km
Muudetavate kiirusepiirangutega teelõikude Suurendatud kiirustega teelõike
rajamine vastustatakse muutavate kiiruspiirangu Muudetava
2.6.3 märkidega sõidukiirusega
MKM/ MA
teelõigud puuduvad 20 km
Uuringu "Raskeveokite kiiruspiirangu muutmine" Uuring on läbi viidud, raskeveokite
läbiviimine kiiruspiirangu muutmine 90-lt 80-lemõju on
2.6.4 hinnatud MKM/ MA
Uuringut ei ole läbi
viidud x
2.7 Intelligentsed transpordisüsteemid
Reaalaja hoiatuste kasutajate arv
2.7.1 Liikleja reaalajas teavitamist ja hoiatamist liiklus-, Reaalajas toimuvad MKM/ MA
tee- ja ilmastikuoludest hoiatused puuduvad
Teeilmaprognoosi kättesaadavuse tagamine Kõikidele liiklejatele on veebiteenusena
tasuta 24/7 teeilmaprognoos kättesaadav
2.7.2 Teeilmaprognoos ei MKM/ MA
ole liiklejatele
kättesaadav
Ilmastikuseire andmete (libeduse oht) kuvamine Liiklejatele kuvatakse seirepunkti
liiklejatel (teeilmajaam vm) kõrval asuva
2.7.3 muutuvteabega liiklusmärgi abil hoiatusi MKM/ MA
2 töötavat lahendust x
Piirmäära ületava massiga veokite seiresüsteemi Efektiivne seiresüsteem toimib Veokite
loomine kaaluandmeid
kogutakse
2.7.4 MKM/ MA
statistilistel
eesmärkidel kolmes
asukohas x
3. Ohutu sõiduk Ohutuse ja transpordi toimivus on
paranenud
3.1 Tugisüsteemid juhile Juhiabisüsteemide kasutuselevõtt on
laienenud
Liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, Liikluskorraldusvahendite
teekattemärgistus jm) kasutusnormide analüüs ja kasutusnormid vastavad MKM/ MA
3.1.1 ettepanekute koostamine liikluskorraldusvahendit liikluskorraldusvahendit lugeva Tegevused puuduvad x
lugeva juhiabisüsteemiga
3.2 Sõiduki turvalisus varustatud sõiduki juhiabisüsteemiga
Liikluses osalevad sõiduki vajadustele
turvalisemad sõidukid
Sõiduki ja selle varuosade turujärelevalve Teeliikluses kasutatakse sõidukeid ja
korraldamine pakutakse neile kaubanduses varuosasid,
3.2.1 mis vastavad Euroopa Liidus ja Eestis Turujärelevalve
MKM/ MA
kehtestatud nõuetele süsteem puudub x
Järelevalve tugevdamine tehnilise ülevaatuse Tehniliselt mittekorras sõidukite osakaal Korduvülevaatusele
3.2.2 liikluses on vähenenud MKM/ MA
teostamise kvaliteedi üle suunatuid 11,5% x
Sõidukite tagasikutsumiste monitoorimise Sõidukite tagasikutsumised tuleb üle võtta Sõidukite
3.2.3 parandamine TKA ja süsteem muuta läbipaistvamaks. tagasikutsumist MKM/ MA
korraldab TKA x
Tagasikutsumisest kõrvale hoidvate ohtlike Välja töötatud õiguslikud lahendused
puudustega sõidukite liiklusest kõrvaldamine tagasikutsumisest kõrvale hoidvate ohtlike
3.2.4 puudustega sõidukite liiklusest Õiguslikud alused MKM
kõrvaldamine puuduvad MA x
Gaaskütuseid kasutavate sõidukite tõhusam Välja töötatud õiguslikud nõuded
kontroll surumaagaasi ja veeldatud maagassi
3.2.5 kasutavate sõidukite tõhusam kontroll Õiguslikud alused MKM
puuduvad MA x
Vaadatakse üle mootorsõidukite rehvidele, Mootorsõidukite rehvide nõete
3.2.6 sealhulgas talverehvidele kehtestatud nõuete ajakohasust on hinnatud ja vajadusel Analüüsi ei ole läbi MKM/MA
ajakohasus õigusaktid muudetud viidud x
3.3 Tööga seotud sõidukite turvalisus Tööga seotud raskete tagajärgedega
liiklusõnnetused on vähenenud
Avaliku liiniveo hangete hindamiskriteeriumites Uued avaliku liiniveo lepingud
talverehvide, alkoluku, turvavööde olemasolu ja sõlmitakse pakkujaga, kelle
optilise tee haardeteguri mõõtja talumise ühissõidukid on varustatud
3.3.1 kohustusega arvestamine talverehvide, alkoluku ja turvavöödega MKM/ MA
ning pakkuja on nõustunud optilise tee
haardeteguri mõõtja talumise
kohustusega 13% x
Sõidukite kontrolliks vajalike kontrollplatside Uutes parklates on kontrolli võimalus
loomine üleeuroopalisse TEN-T-võrku loodud Uusi sõidukite
3.3.2 kontrollplatse ei MKM/ MA
kuuluvatele teedele vastavalt teehoiukavale
loodud 3
Kontrollitavate veondusettevõtete aastase mahu Kontrollile allutatud äriühingute aastane
määratlemine ja järelevalve kontrollmaht on määratletud, kontrolle
teostatakse plaanipäraselt
3.3.3 SoM/ TI
Maht määratakse
sõidukipõhiselt x
Riskipõhine lähenemine töö- ja puhkeaja nõuete Vähenevad töö- ja puhkeaja nõuete
rikkumisega seotud ettevõtete profileerimisele ja rikkumised, kutseliste juhtide põhjustatud
3.3.4 liiklusõnnetused vähenevad Ettevõtete valim on
SoM/ TI
kontrollide läbiviimisele
riskipõhine x
4. Liiklusohutust toetavad tegevused Toetada ning muuta teiste valdkondade
tegevused liiklusohutuse programmi
eesmärkide täitmisel efektiivsemaks
Regionaalsete liiklusohutusprogrammide Regionaalsed liiklusohutusprogrammid
4.1.1 koostamine on koostatud või uuendatud RM
3 MA, KOV x
Maakonna liikluskomisjonide töö jätkamine Liikluskomisjonid on moodustatud ja
töötavad maakondades ning Kõikides maakondades
4.1.2 on toimivad MKM/ MA RM,
suuremates linnades
liikluskomisjonid KOV,MA x
Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni üleriigilise Kõiki hukkunuga ja 5 või enama
tegevuse jätkamine kannatanuga liiklusõnnetusi uuritakse LÕUK on laienenud
4.1.3.1 kõikidesse
MKM/ MA
ühesuguse metoodika alusel
maakondadesse PPA, x
Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni üleriigilise Pilootprojekt on läbi viidud ja
tegevuse rasketele vigastustega kokkuvõte koostatud LÕUK tegevus ei hõlma
4.1.3.2 liiklusõnnetustele laiendamise võimaluste raskete vigastustega
MKM/ MA
selgitamine liiklusõnnetusi x
Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni menetluse Kogutud andmeid ei ole
4.1.3.3 käigus kogutud andmete elektroonilise säilitamise automaatselt MKM/ MA
ja analüüsimise võimaluse loomine analüüsitavad x
Uuring "Liiklusõnnetustes (sh hukkunutest ja Liiklusõnnetustest ühiskonnale
4.1.4. vigastatutest) ühiskonnale põhjustatava kahju põhjustatud kahju suurus on välja Eelmine uuring viidi läbi MKM/ MA
määramine" arvutatud ja prognoositud 2017 RM,SoM
Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste Õiguslikud alused vigastuste
4.1.5.1 raskusastmete eristamiseks õigusliku aluse raskusastme eristamiseks on loodud Õiguslikud alused MKM /MA
loomine puuduvad SoM x
Raskusaste on eristatav ja andmed
Maanteeametile kättesaadavad.
Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste Andmeid kasutatakse SoM /TEHI
4.1.5.2
raskusastmete eristamine liiklusstatistika ja Andmed ei ole
K
liiklusohutusalaste tegevuste
analüüsimise võimaldamiseks planeerimiseks kättesaadavad MKM, MA x
Igal tegevusel on vähemalt kolmekohaline unikaalne numeratsioon kujul a.b.c.d. Selgitus: a – valdkond, b – meede, c – tegevus/projekt, d – tegevus/projekti etapp või vast
ELVL – Eesti Linnade ja Valdade Liit
JuM – Justiitsministeerium
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
HäK – Häirekeskus
KOV – kohalik(ud) omavalitsus(ed)
LV – linnavalitsus
MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
MA – Maanteeamet
PÄA – Päästeamet
PPA – Politsei - ja Piirivalveamet
RM – Rahandusministeerium
SiM – Siseministeerium
SoM – Sotsiaalministeerium
SMIT – Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja
Arenduskeskus
TA – Terviseamet
TAI – Tervise Arengu Instituut
TI – Tööinspektsioon
TJA – Tehnilise Järelevalve Amet
Sihttase Periood
2021 2022 2023 2023 2020 2021 2022 2023 kokku Rahastamise allikas
48 46 44 2411500 2422000 2449500 2396500 9579500
14 13 13 1220000 1215000 1225000 1215000 4875000
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
5000 0 0 0 5000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
x 0 10000 0 10000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarve ja/või
kohalike teede hoiu
toetuse kaudu
x x x 585000 585000 585000 585000 2340000
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarve ja/või
kohalike teede hoiu
toetuse kaudu
x x x 360000 360000 360000 360000 1440000
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarve ja/või
kohalike teede hoiu
toetuse kaudu
x x x 180000 180000 180000 180000 720000
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarve ja/või
kohalike teede hoiu
toetuse kaudu
x x 90000 90000 90000 90000 360000
1 1 1 38000 38000 38000 38000 152000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
40 40 40 160 8000 8000 8000 8000 32000
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
25 km 25 km 25 km 100 km 30000 30000 30000 30000 120000 MA tegevuskuludest
9000 9000 9000 9000 36000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
1,5% 1,5% 1,5% 9000 9000 9000 9000 36000
321000 353000 370500 376000 1420500
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 30000 30000 30000 30000 120000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 25000 25000 25000 25000 100000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 12000 12000 12000 36000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
50% 55% 60% 70000 74000 82000 90000 316000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 3000 3000 3000 3000 12000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 6500 6500 13000
Tegevust rahastatakse
57% 59% 60% 66000 68000 70000 71500 275500 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
36% 38% 40% 90000 92500 95000 97500 375000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 20000 20000 20000 20000 80000
Tegevust rahastatakse
6 6 6 12000 12000 12000 12000 48000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
2 2 2 5000 5000 5000 5000 20000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 5000 10000 10000 25000
Tegevust rahastatakse
HTM tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
HTM-i tegevuskuludest
ning KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
HTM tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
HTM tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
HTM-i tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
ning KOV-i eelarvest
Tegevust rahastatakse
TJA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0 ning KOV-i eelarvest
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
543500 527000 577000 528500 2176000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
28% 26% 24% 80000 80000 105000 85000 350000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
66% 64% 62% 80000 80000 105000 85000 350000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
3% 3% 3% 105000 80000 80000 80000 345000
Tegevust rahastatakse
2 2 2 130000 130000 130000 130000 520000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
2 2 1 8500 17000 17000 8500 51000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
TJA ja MA
x x x 0 0 0 0 0 tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
x x x 50000 50000 50000 50000 200000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 90000 90000 90000 90000 360000
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
100 100 100 0 0 0 0 0 programmi
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
programmi
"Tervishoiusüsteemi
x x x 0 0 0 0 0
programm" vahenditest
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
programmi
"Tervishoiusüsteemi
x 0 0 0 0 0 programm" vahenditest
Tegevust rahastatakse
MKM-i ja MA
tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
programmi
"Tervishoiusüsteemi
x 0 0 0 0 0 programm" vahenditest
Tegevust rahastatakse
rahvastiku tervise
arengukava
tegevuspõhise
programmi
x x x 0 0 0 0 0 "Terviseriskide
Tegevust rahastatakse
SoM-i tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
280000 280000 230000 230000 920000
Tegevust rahastatakse
10 10 10 130000 130000 130000 130000 520000 PPA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
700 000 700 000 700 000 100000 100000 100000 100000 400000
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
SiM tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
vastutajate
0 0 0 0 0 tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
vastutajate
tegevuskuludest
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
SIM tegevuskuludest
0 0 0 0 0
Vajadus ei kajastu riigi
eelarvestrateegias.
Tegevuse elluviimine
eeldab lisarahastust või
eelarve raaames
vahendite leidmist
x 50000 50000 0 0 100000
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
PPA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
1700000 2065000 2600000 3090000 9455000
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x x x x x 0
10000 10000 10000 0 30000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Tallinna LV eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Tartu LV eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Tallinna LV eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Tartu LV eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Pärnu LV eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
200 km 200 km 200 km 800 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Teehoiukava raames
23 km 15 km 25 km 103 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
8 km 8 km 8 km 32 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
23 km 15 km 25 km 103 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Teehoikava raames
11 km 0 km 20 km 31 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Teehoiukava raames
12 km 15 km 5 km 72 km 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Teehoiukava raames
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
0,5 0,5 1,5 10000 10000 10000 0 30000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
x x x 0 0 0 0 0 KOV eelarvest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
0 0 0 0 0
700000 1200000 1700000 2200000 5800000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x x x x x 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 200000 200000 200000 0 600000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 200000 200000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 50000 100000 150000 200000 500000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 250000 500000 750000 1000000 2500000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 200000 400000 600000 800000 2000000
135000 170000 215000 215000 735000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest ja
KOV-i eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
950 km 950 km 950 km 3800 km 50000 50000 50000 50000 200000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
400 km 400 km 400 km 1200 km 0 50000 50000 50000 150000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 10000 0 0 0 10000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 50000 50000 0 0 100000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
200 km 200 km 400 km 0 0 100000 100000 200000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
1 1 1 4 15000 15000 15000 15000 60000
Tegevust rahastatakse
x 0 5000 0 0 5000 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
10000 0 0 0 10000
0 210000 200000 200000 610000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
2 2 2 6 0 200000 200000 200000 600000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 10000 0 0 10000
Tegevust rahastatakse
raudteetaristu ettevõtja
eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
raudteetaristu ettevõtja
eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
raudteetaristu ettevõtja
eelarvest
x x x 0 0 0 0 0
855000 475000 475000 475000 2280000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
400 km 400 km 400 km 1 600 75000 75000 75000 75000 300000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
10 km 10 km 10 km 50 750000 400000 400000 400000 1950000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
30000 0 0 0 30000
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
25% 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
100000 60000 30000 10000 200000
30000 0 0 0 30000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
30000 0 0 0 30000
70000 60000 30000 10000 170000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 10000 10000 10000 10000 40000
Tegevust rahastatakse
x x x 0 0 0 0 0 MA tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x 50000 50000 20000 0 120000
Tegevust rahastatakse
MKM tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MKM tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
10000 0 0 0 10000
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
Teehoiukava raames
0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
programmi
"Tööturuprogramm"
x x x 0 0 0 0 0 vahenditest.
Tegevust rahastatakse
RTA tegevuspõhise
programmi
x x x 0 0 0 0 0 "Tööturuprogramm"
87500 70000 70000 77500 305000
Tegevust rahastatakse
RM tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 0 0 0 0 0
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x x x 70000 70000 70000 70000 280000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
7500 0 0 0 7500
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
10000 0 0 0 10000
Tegevust rahastatakse
MA tegevuskuludest
x 0 0 0 7500 7500
Tegevust rahastatakse
MKM ja MA
0 0 0 0 0 tegevuskuludest
Tegevust rahastatakse
SoM tegevuskuludest
x 0 0 0 0 0
– tegevus/projekti etapp või vastutaja/rahastamise allikas
Liiklusohutusprogrammi elluviimiskavasse planeeritud, kuid mittekooskõ
Vastutaja
NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Algtase 2017 (org)
miskavasse planeeritud, kuid mittekooskõlastatud tegevused
Kaasvastu Sihttase
taja 2020 2021 2022 2023 2023 2020 2021 2022
Periood
2023 kokku Rahastamise allikas Märkus
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 3 lg 1 sätestab, et riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja
Vabariigi Valitsus ja § 5 näeb ette liiklusohutusprogrammi koostamise. Vabariigi Valitsus
kinnitas 17.02.2017 korraldusega nr 54 „Transpordi arengukava 2014–2020“
rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“ ja
programmi elluviimiskava aastateks 2016–2019. Liiklusohutusprogrammiga (edaspidi
LOP) defineeriti raamistik, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse ja kavandati
liiklussurmade ning raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025
keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks
keskmisena 330 inimest aastas. Programm koosneb kahest eraldiseisvast osast. Tekstiosast,
mis katab ära kogu programmi kestuse (2016–2025), määrates ära tegutsemise raamid ja
üldised eesmärgid ning nelja-aastase perioodiga elluviimiskavast. Elluviimiskava on
kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Esimeses elluviimiskavas toodi välja programmiga
aastateks 2016–2019 planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad,
meetmete ja tegevuste eelarved. 2019. aastaga lõppeb esimese perioodi elluviimiskava.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20231 punkt 2.12. „Tõstame liiklusohutust ja
liikluskultuuri eesmärgiga vähendada liiklusõnnetusi ning neis hukkunute ja vigastatute
arvu“ näeb pideva tegevusena ette Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimise.
Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon võttis 29.10.2019 koosolekul vastu otsuse edastada
„Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu
Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
„Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa
„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020–2023“ eelnõu on
valminud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel. Protsessi kaasati
asjassepuutuvad ministeeriumid, ametid, organisatsioonid ja koostööpartnereid esindavad
valdkonnaeksperdid ning vabakonna esindajad. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja
seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 6397 670, e-post:
[email protected]) ja
Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo
Kirsimäe (tel: 6119 346, e-post:
[email protected]).
1
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf
1
2. Eelnõu sisu
Eelnõuga kinnitatakse „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks
2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“ elluviimiskava aastateks 2020–
2023“.
Elluviimiskava on jaotatud kaheks tööleheks: rahastamiskava ja meetmete kaupa
grupeeritud tegevuste leht. Elluviimiskavas tuuakse välja aastateks 2020–2023
planeeritavad tegevused ja nende tähtajad, tegevuse eest vastutajad, meetmete ja võimalusel
ka tegevuste eelarved. Numbrilise täpsusega on kulu välja toodud juhul, kui see on otseselt
mõõdetav (näiteks projekt, uuring, tegevus). Võib eeldada, et igal aastal lisandub
täiendavaid tegevusi ning tuleb teha muudatusi olemasolevates.
Mõõdikuid on kolm: hukkunute arv, raskesti vigastatute arv ning hukkunud ja raskesti
vigastatud kokku. Hukkunute ja raskesti vigastatute summat kasutatakse, kuna statistilises
mõttes ei võimalda väike hukkunute arv selle põhjal ennetustegevuse planeerimiseks
vajalikke üldistusi piisava usaldusväärsusega teha. Kui kõik meetmete tegevused kogu
mahus täidetakse, võimaldaks see elluviimiskava kestuse jooksul säästa hinnanguliselt
vähemalt 122 inimelu ja vältida vähemalt 464 inimesele raskete vigastuste teket.
Tulemuslikkuse hindamiseks on liiklejate kategooriate osas eesmärki täpsustatud, nähes
ette kolme aasta keskmised sihttasemed jalakäijate (mitte enam kui 47 hukkunut ja 104
raskesti vigastatut), jalgratturite (mitte enam kui 4 hukkunut ja 34 raskesti vigastatut),
mootorsõidukijuhtide (mitte enam kui 51 hukkunut ja 196 raskesti vigastatut) ja sõitjate
(mitte enam kui 20 hukkunut ja 130 raskesti vigastatut) lõikes.
Arvestades liikluses riigile tekkivat sotsiaalmajanduslikku kahju iga hukkunu (2 052 542
eurot), invaliidistunu (698 160 eurot) ja vigastada saanuga (26 728 eurot) kaasnevalt, on
vajaminevate investeeringute kogumaksumus kordades väiksem ärahoitavast kahjust.
Oluline on silmas pidada, et tegevused mõjutavad üksteist ning mõju on kumuleeruv ehk
elluviimiskavaga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik nende kõigi samaaegne
rakendamine.
Perioodiks 2020–2023 on elluviimiskavas kavandatud 142 tegevust. Valdkonnas
vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja 71 tegevust, valdkonnas ohutu liikluskeskkond 52
tegevust, valdkonnas ohutu sõiduk 11 tegevust ja liiklusohutust toetavas valdkonnas 8
tegevust.
3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Elluviimiskava rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest
vastava tegevusmeetme pädevusest lähtuvalt. Elluviimiskavas on kajastatud aastateks
2020–2023 liiklusohutusele kavandatav eelarve. Aastateks 2020–2023 planeeritav
koguvajadus on 19 639 500 eurot. Sellest aastal 2020 4 299 000 €, aastal 2021 4 617 000 €,
aastal 2022 5 149 500 € ja aastal 2023 5 574 000 €. Riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves
on ette nähtud 19 539 500 eurot vajaminevatest eelarvelistest vahenditest. Elluviimiskava
rakendamisel võib tekkida lisavajadus hinnanguliselt 100 000 eurot, vastavalt 50 000 eurot
2020 ja 2021 aastal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium poolt elluviimiskava
punktis 1.18.12 toodud mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi
ehk veapunktisüsteemi rakendamiseks mõjuhinnangute ja kontseptsiooni koostamiseks.
2
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi eelnõu koostamise on
ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-
2023 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf
punkti 2.12 lõikes 3.
Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle elluviimiskava tegevused ning
otsustatakse, milliseid tegevusi ja finantseerimise põhimõtteid korrigeerida.
4. Korralduse kooskõlastamine
Korraldus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
Jüri Ratas
Peaminister
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-1261 - „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 heakskiitmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18c84954-6a4f-4043-99d3-e88f3fbd75ff
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18c84954-6a4f-4043-99d3-e88f3fbd75ff?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main