Lp Maris Jesse
Sotsiaalministeerium
[email protected] detsember 2019 nr 3-23/39358
Digiretseptide tühistamisest
Digiretsepti süsteemi juurutamisel kümmekond aastat tagasi lepiti kokku digiretsepti tühistamise
kord, mille järgi saavad arstid tühistada ainult enda välja kirjutatud retsepte. Tihti esineb aga
olukordi, kus patsiendi ravi muudetakse, kuid varasemad retseptid jäävad tühistamata, põhjustades
segadust nii patsientidele kui apteekritele. Apteekrite sõnul juhtub sageli, et patsient ostab
teadmatusest välja ka need ravimid, mis enam raviskeemi osaks ei ole, kui vastav retsept on jäänud
tühistamata. Lisaks muudab üleliigsete retseptide olemasolu problemaatiliseks ja vähem
usaldusväärseks erinevate otsustustugede soovitused, mis tuginevad retseptiandmetele. Nõnda
kujutab olukord ka otsest ohtu patsiendi tervisele. Seetõttu on kohane küsimus, kas patsiendi
ravikuuri peaks saama korrigeerida ja retsepte tühistada ka kõik ülejäänud arstid peale
väljakirjutaja enda.
Haigekassa arutas seda küsimust osapooltega oktoobris 2017. a. Üleliigseks muutunud retseptide
tühistamise võimalust toetas Eesti perearstide selts, kes nägi esmatasandil raviskeemide
ülevaatamisel kaalukat rolli. Samuti olid annulleerimise võimaluse laiendamise poolt ka Eesti
puuetega inimeste koja ja Eesti patsientide liidu esindajad, kes leidsid, et viimasena ravi määranud
arst peaks kinnitama kehtiva skeemi ja dubleerivad retseptid annulleerima. Toonitati, et
andmebaasis, kuhu pääsevad ligi nii patsiendid, apteekrid kui arstid, peavad olema õiged ning
raviplaanile vastavad andmed. Tühistamise küsimuses ei võtnud ainukesena seisukohta Eesti
arstide liit, kelle sõnul on arstlikud erialaseltsid küsimuses eri meelt ja vajavad mõtlemisaega.
Küsisime arstlikelt erialaseltsidelt kirjalikku tagasisidet ja vastused jagunesid nii toetavateks kui
vastuseisu väljendavateks. Toon viimaste seast mõned näited:
• Haigekassa plaanitav muudatus on enneaegne ning igakülgselt analüüsimata emotsionaalne
ettepanek, mis vajab esmalt juriidilist ekspertiisi kõigi sellega kaasuvate riskide selgitamiseks
ning seejärel laiapõhjalist kõigi osapoolte arusaamist ning kokkulepet.
• Ravi muutmine teise arsti poolt tähendab, et arst võtab konkreetse ravi korraldamise koos
sellega kaasneva vastutusega esimeselt arstilt üle. See otsus saab sündida eelpooltoodud kahe
arsti koostöös, mitte teise arsti ühepoolse otsusena.
• Põhimõte, kus kõik arstid peaksid saama patsientide raviskeeme korrigeerida ja teiste arstide
koostatud retsepte tühistada, on ebaeetiline.
Haigekassa hinnangul on tekkinud olukord, kus lahendamist vajab tegelikult praktikas esinev ja
patsientide ohutust puudutav mure. Seevastu eriarvamused tuginevad teoreetilisele võimalusele, et
keegi võiks soovida kustutada raviskeemi tegelikult kuuluva ravimi retsepti (ilmselt mõistmata, et
seda saab soovi korral suulise soovitusena praegugi teha).
Muudatus on tehniliselt võimalik lahendada nii, et retsepti tühistaja andmed on kõigile
asjaosalistele nähtavad. Hetkel on retseptide tühistamine õiguslikult reguleerimata. Haigekassa
hinnangul seda polegi vaja, sest kehtib põhimõte, kus iga patsienti raviv arst peab olema
veendunud, et tema antud ravisoovitused tagavad eelkõige patsiendi ohutuse. See hõlmab mh ka
asjakohatuks muutunud retseptide tühistamist ja kindlasti ei tähenda see patsientidele vajalike
ravimite retseptide tühistamist.
Palume Sotsiaalministeeriumi hinnangut järgmistes küsimustes:
• kas antud valdkonda peaks õiguslikult reguleerima?
• kas haigekassa peaks planeeritava muudatuse tehnilise lahenduse ette võtma või soovib
ministeerium antud küsimuses veel konsultatsioone pidada?
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Maivi Parv
Juhatuse liige
Erki Laidmäe 6208 435
[email protected]