dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE)

Sotsiaalministeerium · 16. detsember 2019
Viit
1.2-3/3078-1
Registreeritud
16. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2019

Failid

  • 📎1-1-14-119-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_119_SE_kohta.asice5694 KB
  • 📎19-1294 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÖU Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus § l. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seadust täiendatakse paragrahviga 102järgmises sönastuses: „§ 102. Vabatahtlik täiendav sissemakse (l) Kohustatud isikul on öigus teha tööandjale avaldus vabatahtliku täiendava sissemakse tegemiseks kuni 4% ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. (2) Vabatahtliku täiendava sissemakse tasumine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-s l Isätestatud korras."; 2) paragrahv 40 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „§ 40. Oigus kohustuslikule kogumispensionile (l) Öigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jöudmisest arvates, arvestades käesoleva paragrahvi löikes 2 toodud erisusi. (2) Öigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tekib osakuomanikuljärgnevatel alustel: l) osakuomaniku puuduva töövöime korral alates puuduva töövöime tuvastamisest; 2) osakuomaniku töölepingu ulesutlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud pöhjusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegse vanaduspensioni eas; 3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhui. Tervisekahjustuse hindamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määmsega. (3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul öigus käesolevasjaos sätestatud tingimustel ja korras sölmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset voi osalist väljamakset pensionifondist voi kombineerida neid valikuid omavahel. (4) Uhekordse väljamakse voi alla 20-aastase kestusega fondipensioni kokku leppimiseks peavad isiku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku pensionilepingu makse ning vähemalt 20-aastase kestusega fondipensioni makse kokku uletama riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3-kordset keskmisest pensionist. Riigikogu Kantseiei Kuupäev 7^- /^< ^a/^ ^-/L//y^_^i^ •V / (5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on vördne kilmnekordse rahvapensioni määraga voi on sellest väiksem, on osakuomanikul öigus nouda köigi osakute tagasivötmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist. (6) Kogumispensioni fondist erme vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb osakuomanikul sölmida pensionileping voi leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension voi esitada avaldus uhekordseks väljamakseks pensionifondist voi kombineerida neid valikuid omavahel. Käesoleva paragrahvi löike 2 punktis 2 nimetatud aluset tekib osakuomanikul öigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi löikes 4 sätestatud tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate huvitiste maksmise löpetamist. Ernie vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nouded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega."; 3) paragrahvi 41 löike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 41 löiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 41 löige 7 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sölmimisel, milliste pensionifondide osakud vöetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks."; 6) paragrahv 42 löiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 43 muudetakseja sönastataksejärgnevalt: „§ 43. Uhekordne voi osaline väljamakse pensionifondist (l) Osakuomanikul on öigus nouda kas köigi voi osade osakute tagasivötmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi uhekordne väljamakse) vastavalt käesoleva seaduse §-le 40. (2) Kui osakuomanik omandab pärast uhekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enune uhekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, vöetakse köik osakuomanikule kuuluvaa osakud tagasija tehakse uhekordne väljamakse. (3) Osakuomanikul on öigus nouda osakute osalist tagasivötmist ning neile vastava summa väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40. (4) Osakuomanikul on öigus nouda osakute uhekordset väljamakset voi osakute osalist väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse § 40 löike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele." (C 8) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahv 523 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused (l) Osakuomanik vo ib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni löppemiseni. (2) Fondipension hölmab köiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei vöeta osakuid, mille tagasivötmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. (3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate Eesti Statistikaameti viimase aasta kohta avaldatud meesteja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. (4) Osakuomanik vöib määrätä fondipensionile käesoleva paragrahvi löikes 3 sätestatust luhema voi pikema tähtaja. (5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis voi pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis voi kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. (6) Pensioniaasta on uheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhui fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu l. kuupäeval. (7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel vöetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivöetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivötmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja. (8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord eruae väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites voi pensioniaastates. (9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivötmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis vöetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis. (10) Fondipension löpebja väljamaksete tegemine löpetatakse: l) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivötmise ja neile vastava väljamakse tegemisega; 2) osakuomaniku surma korral; 3) fondipensioni löpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt voi 4) olukorras, kus köigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivötmine on investeerimisfondide seaduse §173 alusel peatatud."; 10) paragrahvi 525 löiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahv 201 muudetakseja sönastataksejärgnevalt: „§ 201. Kohustuslik kogumispension Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvötjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtävää väljamaksed, väljä o arvatud tähtajatu voi pikema kui 15-aastase tähtajaga pensionilepingu voi fondipensioni väljamaksed."; 2) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 4järgmises sönastuses: "(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna paragrahvides 201 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 alusel kinni peetud.". § 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 21 löiget 2 täiendatakse punktiga 4järgmises sönastuses: ,,4) pensionikontode omanikeleja teistele öigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega tehtud voi voimalike tehinguteja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine."; 2) paragrahvi 7 löikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 löikes 4 ja § 5 löikes 4" tekstiosaga „§ 5 löikes 4, § 51 löikes 4ja § 301 löikes 5"; 3) paragrahvi 30 täiendatakse löikega 5 järgmises sönastuses: ,,(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete voi lunastamiste vöimaluste kohta. Täpsemad nöuded käesolevas löikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.". § 4. Seaduse jöustumine (l) Käesolev seadusjöustub 2020. aasta l. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 jöustub 2021. aasta l. jaanuaril. Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatavad: .^ 1^ ^ Kaja Kallas Indrek^aar Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Sotsiaaläemokraatliku Erakoima fraktsioon 1^,12.2019 *AJ Seletuskiri kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduseja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eesti pensionisusteemile elanikkonna vananemisega kaasneva surve leevendamiseks loodi Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide susteem. Reformi ettevalmistus oli pöhjalik ja Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud körgelt (näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index). Algselt konservatiivsetel pöhimötetel (näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeeringutes voi väljamaksete vöimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk armuiteediga) loodud susteemi on seejärel korduvalt täiustatud. Viimati tehti seda 2018. aastal alandades käesoleva aasta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. Eesti kolmel sambal pöhinev pensionisusteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisusteemile ei ole kadunud ega kao nahtavas tulevikus. Eelnou eesmargiks on tanaste j a tulevaste pensionäride heaolu suurendamine, pölvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tul eb esmalt täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni susteemi eelköige väljamaksete osas, parandada inimeste informeeritust nende pensioniöiguste ja -valikute osas ning avardada pensionisusteemi lisäraha kaasamise vöimalusi. 1.1. Sisukokkuvöte Eesti sotsiaalsusteemi suuriniaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnev pension!- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakumnete jooksul. Uksnes jooksval finantseerimisel (riiklik l sammas) pöhinev pensionisusteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga uhiskonnas adekvaatse suumsega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione. Juba praegu on uksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu körgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine vöimalik, vastupidi see suureneb. Uurimuse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatahtsus kogu pensionis - 1990. aastatel sundinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel sundinutel on see kuni 20%. Ka Eesti Panga möjuanaluus kinnitab, et teisest sambast makstav pension moodustab ca 30% vanaduspensionist. Lisaks näitab Eesti Panga möjuanaluus, et teine sammas on paljude inimeste jacks peamine finantsvara. Nii on kohustuslikul kogumispensionil oluline rolli Eesti pensionisusteemisja eakate vaesusriski vähendamisel. 1 Piirits, M.; Vörk, A. (2019). The effects on intra-generational inequality of introducing a funded pension scheme: A microsimulation analysis for Estonia. International Social Security Review, 72(1), 33-57. Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palkaja kelle investeeringud on teeninud 2002-201 9 keskmist tootlust (3.7%), on kogunud pensioniöigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu - vastavalt 33 5€ ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3.7% oleks kogunenud pensioniöigused aastal 2046 (44 aastat staazi) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks. Samalejäreldusele onjöutud ka valitsuse kogumispensionide seaduse eelnöu seletuskirjas (vt Tabel 4 lk 96), mille kohaselt 17-aastane II sambaga liitumise periood on söltumata sissetuleku suurusest möjunud pensioni suurusele positiivselt, vörreldes sellega, kui sama inimene ei oleks II sambas raha kogunudja oleks jäänud ainult I sambasse. Olenevalt rahvastiku vananemise kiirusest vöib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuumses voi tekib väga tuntav surve maksude töstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvuja seega ka maksutulusidja neist söltuvaid pensione. Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need demograafia trendiä määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionita tuleb tänase keskmise palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tösta oluliselt sotsiaalmaksu voi leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga voi tösta oluliselt pensioniiga voi suurendada märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse voi pensioniiga töstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilises puudujäägis, mis on vördne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st. Maksutulusid töstmata voi kulusid vähendamata suureneks samavörra riigivölg. Eelnöuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete susteem, antakse vöimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniöiguste ja -valikute osas ja antakse vöimalus suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöu valmistas ette Eesti Reformi erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevöimaluseks kindlustuslepingu, on liiga j äik ja seda vöib pidada peale 2019. aasta sugisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni susteemi suurimaks probleemiks. Seetöttu loob eelnöu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning vöimaldab teatud selgelt piiritletudjuhtudel varade vajaduspöhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti antakse eelnöuga inimestele vöimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid. Suurem säästmine pensionipölveks tööaastatel vöimaldab saavutada körgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse voi pensioniiga täiendavalt töstmata. Paragrahviga l muudetakse kogumispensionide seadust eesmärgiga anda vöimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi, lahendada väljamaksetega seotud kitsaskohad vöimaldades erandkorras väljamakseid enne pensioniiga ning vöimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, uhekordse osalise voi täieliku väljamakse voi nende valikute kombinatsioonina. Paragrahvi l punktiga l sätestatakse vöimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Suurem säästmine tööaastatel pensionipölveks vöimaldab saavutada körgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski. Vabatahtliku makse suurus on kuni 4% kohustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Paragrahv l punktiga 2 muudetakse kogumispensionite seaduse paragrahvi 40 ,,0igus kohustuslikule kogumispensionile". Muudatus vöimaldab II sambasse kogutut erandkorras kasutusse vötta enne pensioniiga: täieliku töövöimetuse tekkimisel; töötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangutega, nt peale töötuskindlustusmaksete löppemist, lubatud raha osaline väljavötmine regulaarsete maksetena); • raske haiguse ravi rahastamiseks. Muudatuste tulemusena on osakuomanikul öigus vanaduspensioni ea saabumisel sölmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset voi osalist väljamakset pensionifondist voi soovi korral kombineerida erinevaid voimalasi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist. Samuti säilib vöimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on vördne voi väiksem kumnekordse rahvapensioni määraga, nouda osakute tagasivötmistja taotleda uhekordset väljamakset. Erme vanaduspensioni iga (töötuks jäämisel eelpensioni eas voi raske haiguse töttu) on osakuomanikul vöimalus sölmida pensionileping voi leppida kakku fondipension voi taotleda uhekordset väljamakset pensionifondis voi vöimalusi omavahel kombineerida. Paragrahvi l punkt 3 tunnistatakse §41 löike 4 teine lause kehtetuks, sest see viitab § 42 löikele 3, mis tunnistatakse selle sama eelnöuga kehtetuks. Paragrahvi l punkt 4 täpsustab, et kuivörd isikul ei ole kohustust söltuvalt II sambasse kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sölmida, tunnistatakse § 41 löiked 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahvi l punktiga 5 muudetakse § 41 löiget 7 selliselt, et osakuomanik määrab pensionilepingu sölmimisel, milliste pensionifondide osakud vöetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks. Paragrahvi l punktiga 6 muutmine tuleneb paragrahv l punktist 7, millega täpsustatakse § 43 sönastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistöttu tuleb osakuomanikul pensionilepingu sölmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivötmist ta kindlustusmakse tasumiseks soovib. Paragrahvi l punkt 7 puudutab uhekordse ning osalise väljamakse tingimusi. Muudatus tuhistab kehtiva pöhimötte, kus öigus uhekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutud fondiosakute väärtus jääb alla kumnekordse rahvapensioni määrä. Eelnöuga antakse inimesele öigus iihekordse voi osalise väljamakse vöimaluse kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama vöimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksureziimi. Paragrahvi l punkt 8 tunnistatakse kehtetuks § 481,muudatus ontingitud eelnöu paragrahv l punktist 9, millega muudetakse kogumispensionide seaduse § 523. Paragrahvi l punkt 9 muudab terviklikult paragrahvi 523 ja sätestab uued fondipensioni kokkuleppimiseja väljamaksete tegemise tingimused Paragrahvi l punkt 10 tunnistab kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole öigust valida voi saada fondipensioni. Paragrahviga 2 muudetakse tulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga l muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvi 201 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava tulu hulgast väljä, et motiveerida inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama pikaajalisi väljamakse lahendusi uhekordsele väljamaksele voi luhikese tähtajaga fondipensionile. Vörreldes kehtiva seadusega tekib inimestel, kelle pensionimaksete (sh välisriigist voi rahvusvahelisest organisatsioonist makstav pension) summa on kokku vördne vähemalt 1,3-kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Luhiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras. Paragrahv 2 punktis 2 toodud muudatused tulenevad 2018. aastal jöustunud tulumaksuseaduse muudatustest, mis töid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba) senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvöimalustest ebasoodsama maksustamise ning millega rikuti inimeste öigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid liituda voi mitte liituda II voi III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistöttu tuleb taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni köik väljamaksed maksustamisperioodi tulust väljä. Paragrahviga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust oma pensioniöigustest ja -vöimalustest. Selleks laiendatakse teabe ulatust, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama. Eelnöu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja teistele öigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 löigetes 3 ja 31 nimetatud isikudjne.) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud voi vöimalike tehinguteja muude pensionikonto kannete kohta. Paragrahv 3 punktiga l muudetakse paragrahvi 21 löiget 2. Muudetav löige loetleb pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnöu lisab nende hulka teabe avaldamise teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara pangahoiuste körval. Pensionisusteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on puudulik, pole tihti arusaadavja vorreldav ning selle kattesaamine on keeruline, mistöttu ei oma inimene terviklikku ulevaadet oma pensioniöigustest, tootlusest ja makstud tasudest, väljamaksete vöimalustest ning pensioniprognoosist. Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse töstmine vähendab ka fondide reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga optimaalne lahendus. Pannes selle ulesande registripidajale tagab uhetaoliseja erapooletu informeerituse, samuti erinevate fondideja vöimaluste objektiivse vörreldavuse. Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise satetes tehtud muudatustele (vt eelminejajärgmine punkt). Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse löige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema. Eelnöuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadavalja hoomataval moel muuhulgasjärgmist isikupöhist teavet: (i) köikidesse pensionisammastesse kogutud öiguste ja finantsvarade suurus; (ii) pensionisusteemi sisse makstud summaa ja tootlus; (iii) luhiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse vördlus valitud fondi riskitasemele vastavate turuindeksitega; (iv) tasutud haldustasud; (v) kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvöimalused ja sellega kaasnevad kulud; (vi) väljamaksete vöimalused; (vii) pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile minnes ja eeldusel, et tele pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z). Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeuhikud täpsustatakse ministri määrusega. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Pensionisusteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist möju inimeste fmantskäitumiseleja investeeringutele Eesti majandusse ning möjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetöttu peavad muudatused olema pöhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiimstamataja eri huviruhmi kaasates. Eelnöuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse pölvkondade vaheline solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikum rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste valikuvöimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete vöimaldamine vähendab elatustaseme järsu languse riski ning annab vöimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks. Parem informeeritus kogunenud pensioniöigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke valikuid ning suurendab inimeste fmantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnöu pikaajalist säästmist pensionipölveks läbi toetava maksureziimi. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sundinud inimestele. Makse tasumise öigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta l. jaanuaril. 2018. aasta löpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. Öigus II samba pensionile oli aasta löpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljamaksetele öigust omavatesse isikutesse langes aastajooksul l protsendipunkti vörra 78%-ni. Il samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud uhekordse valjamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sölmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aastajooksul ei ole muutunud), uhekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigija kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulumaksuseaduse rakendamisega vöib kaasneda tulude laekumise möningane vähenemine, aga riigi sönumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades ules laekumise vähenemist. Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid. 8. Rakendusaktid Paragrahv l volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nöuded. Paragrahv 3 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsemad nöuded teabe avaldamisele. 9. Seaduse jöustumine Seadus jöustub l. juulil 2020. aastal, väljä arvatud paragrahv 3, mis jöustub l. jaanuaril 2021 Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........"..........................." 2019. a Algatatudl^.12.2019 Algatajad: -^n Kaj a Kallas ^ Indre&Saar Eesti Reformierakonna fraktsiooni Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees fraktsioon EELNÕU K ogumispensionide seaduse , tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muu t mi se seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse paragrahv iga 10 2 järgmises sõnastuses: „ § 10 2 . Vabatahtlik täiendav sissemakse (1) Kohustatud isikul on õigus teha tööandjale avaldus vabatahtliku täiendava sissemakse tegemiseks kuni 4% ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust . (2) Vabatahtliku täiendava sissemakse tasumine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-s 11sätestatud korras.“; 2 ) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile (1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga ) jõudmisest arvates , a rvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud erisusi. (2) Õigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tekib osakuomanikul järgnevatel alustel: 1) osakuomaniku puuduva töövõime korral alates puuduva töövõime tuvastamisest; 2) osakuomaniku töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud põhjusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 9 sätestatud ennetähtaegse vanaduspensioni eas; 3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhul. Tervisekahjustuse hindamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . (4) Ühekordse väljamakse või alla 20-aastase kestusega fondipensioni kokku leppimiseks pea vad is i ku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku pensionilepingu makse ning vähemalt 20 -aastase kestusega fondipensioni makse kokku üle ta ma riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3 - kordset keskmise st pensioni st . (5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist . ( 6 ) Kogumispensioni fondist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb osakuomanikul sõlmida pensionileping või leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või esitada avaldus ühekordse ks väljamakse ks pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel tekib osakuomanikul õigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksmise lõpetamist. E nne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 3 ) paragrahvi 41 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 41 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ; 5 ) paragrahv 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.“; 6 ) paragrahv 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ § 43. Ühekordne või osaline väljamakse pensionifondist (1) Osakuomanikul on õigus nõuda kas kõigi või osade osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse ) vastavalt käesoleva seaduse § -le 40 . (2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse. (3) O sakuomanikul on õigus nõuda osakute osalist tagasivõtmist ning neile vastava summa väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40 . (4) O sakuomanikul on õigus nõuda osakute ühekordset väljamakset või osakute osalist väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punkti s 3 sätestatud tingimustele. “ 8 ) paragrahv 48 1 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahv 52 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 52 3 . Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused (1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni. (2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. (3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate Eesti Statistikaameti viimase aasta kohta avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. (4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema või pikema tähtaja. (5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. (6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval. (7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja. (8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates. (9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis. (10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse: 1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega; 2) osakuomaniku surma korral; 3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või 4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.“; 10 ) paragrahvi 52 5 lõiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks. § 2 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahv 20 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ § 20 1 . Kohustuslik kogumispension Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed, v älja arvatud tähtajatu või pikema kui 15 -aastase tähtajaga pensionilepingu või fondipensioni väljamaksed.“; 2 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna paragrahvi de s 20 1 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 alusel kinni peetud.”. § 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) pensionikontode omanikele ja teistele õigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine.“; 2) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõikes 4 ja § 5 1 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 5 lõikes 4, § 5 1 lõikes 4 ja § 30 1 lõikes 5“; 3) paragrahvi 30 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete või lunastamiste võimaluste kohta. Täpsemad nõuded käesolevas lõikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algata vad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 16.12. 2019 Seletuskiri k ogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eesti pensionisüsteemile e lanikkonna vananemise ga kaasneva surve leevendamiseks loodi Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide süsteem. Reformi ettevalmistus oli põhjalik ja Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud kõrgelt ( näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index) . Algselt k onservatiivsetel põhimõtetel (näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeerin g utes või väljamaksete võimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk annuiteediga) loodud süsteemi on seejärel korduvalt täiustatud . Viimati tehti seda 2018. aastal aland ades käesoleva a asta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. Eesti kolme l sambal põhinev pensionisüsteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisüsteemile ei ole kadunud ega kao nähtavas tulevikus. Eelnõu eesmärgiks on tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu suurendamine, põlvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tuleb esmalt täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni süsteemi eelkõige väljamaksete osas , parandada inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas ning avardada pensionisüsteemi lisaraha kaasamise võimalusi. Sisukokkuvõte Eesti sotsiaalsüsteemi suurimaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnev pensioni- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Üksnes jooksval finantseerimisel (riiklik I sammas) põhinev pensionisüsteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga ühiskonnas adekvaatse suurusega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione . Juba praegu on üksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine võimalik , vastupidi see suureneb . U uri muse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatähtsus kogu pensionis - 1990. aastatel sündinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel sündinutel on see kuni 20%. Ka Eesti Panga mõjuanalüüs kinnitab, et teisest sambast makstav pension moodustab ca 30% vanaduspensionist. Lisaks näitab Eesti Panga mõjuanalüüs, et teine sammas on paljude inimeste jaoks peamine finantsvara . Nii on kohustusliku l kogumispensioni l oluli ne rolli Eesti pensionisüsteemis ja eakate vaesusriski vähendamisel. Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palka ja kelle investeeringud on teeninud 2002-2019 keskmist tootlust (3. 7 %) , on kogunud pensioniõigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu – vastavalt 335€ ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3. 7 % oleks kogunenud pensioniõigused aastal 2046 (44 aastat staaži) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks. Samale järeldusele on jõutud ka valitsuse kogumispensionide seaduse eelnõu seletuskirjas (vt Tabel 4 lk 96) , mille kohaselt 17-aastane II sambaga liitumise periood on sõltumata sissetuleku suurusest mõjunud pensioni suurusele positiivselt, võrreldes sellega, kui sama inimene ei oleks II sambas raha kogunud ja oleks jäänud ainult I sambasse. O lenevalt rahvastiku vananemi se kiirusest võib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuuruses või tekib väga tuntav surve maksude tõstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvu ja seega ka maksutulusid ja neist sõltuvaid pensione. Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need d emograafia trendid määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionit a tuleb tänase keskmise palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tõsta oluliselt sotsiaalmaksu või leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga või tõsta oluliselt pensioniiga või suurendada märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse või pensioniiga tõstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilis es puudujäägis , mis on võrdne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st. Maksutulusid tõstmata või kulusid vähendamata suureneks samavõrra riigivõlg. Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem , antakse võimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas ja antakse võimalus suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolt häälte enamust. Seaduse eesmärk Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiv väljamaksete kord , mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu , on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügise st kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu l oob eelnõu suurem a paindlikkus e kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti antakse eelnõuga inimestele võimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid. Suurem säästmine pensionipõlveks tööaastatel võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse või pensioniiga täiendavalt tõstmata. Paragrahv iga 1 muudetakse k ogumispensionide seadust eesmärgiga anda võimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi, lahendada väljamaksetega seotud kitsaskohad võimaldades erandkorras väljamakseid enne pensioniiga ning võimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamakse või nende valikute kombinatsioonina . Paragrahvi 1 punktiga 1 sätestatakse võimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Suurem säästmine tööaastatel pensionipõlveks võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski. Vabatahtliku makse suurus on kuni 4% kohustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Paragrahv 1 punktiga 2 muudetakse k ogumispensionite seaduse paragrahvi 40 „Õigus kohustuslikule kogumispensionile“. Muudatus võimaldab II sambasse kogutut erandkorras kasutusse võtta enne pensioniiga : täieliku töövõimetuse tekkimisel; t öötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangu tega , nt peale töötuskindlustusmaksete lõppemist, lubatud raha osaline väljavõtmine regulaarsete maksetena); raske haiguse ravi rahastamiseks. Muudatuste tulemusena on osakuomanikul õigus vanaduspensioni ea saabumisel sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või soovi korral kombineerida erinevaid võimalusi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist. Samuti säilib võimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on võrdne või väiksem kümnekordse rahvapensioni määraga, nõuda osakute tagasivõtmist ja taotleda ühekordset väljamakset. Enne vanaduspensioni iga ( töötuks jäämisel eelpensioni eas või raske haiguse tõttu) on osakuomanikul võimalus sõlmida pensionileping või leppida kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondis või võimalusi omavahel kombineerida. Paragrahvi 1 punkt 3 tunnistatakse § 41 lõike 4 teine lause kehtetuks, sest see viitab § 42 lõikele 3, mis tunnistatakse selle sama eelnõuga kehtetuks. Paragrahvi 1 punkt 4 täpsusta b , et kuivõrd isikul ei ole kohustust sõltuvalt II sambasse kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sõlmida, tunnistatakse § 41 lõiked 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahv i 1 punkt iga 5 muudetakse § 41 lõiget 7 selliselt, et osakuomanik määrab pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks. Paragrahvi 1 punktiga 6 muutmine tuleneb paragrahv 1 punktist 7 , millega täpsustatakse § 43 sõnastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistõttu tuleb osakuomanikul pensionilepingu sõlmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivõtmist ta kindlustusmakse tasumiseks soovib. Paragrahvi 1 punkt 7 puuduta b ü hekordse ning osalis e väljamakse tingimusi . Muudatus tühistab kehtiva põhimõtte , kus õigus ühekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutu d fondiosakute väärtus jääb alla kümnekordse rahvapensioni määra. Eelnõuga antakse inimesele õigus ühekordse või osalise väljamakse võimalus e kasuta miseks vastavalt oma äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama võimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksurežiimi. Paragrahvi 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks § 48 1 , muudatus on tingitud eelnõu paragrahv 1 punktist 9, millega muudetakse kogumispensionide seaduse § 52 3 . Paragrahvi 1 punkt 9 muudab terviklikult paragrahvi 52 3 ja sätestab uued fondipensioni kokkuleppimise ja väljamaksete tegemise tingimused Paragrahvi 1 punkt 10 tunnista b kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole õigust valida või saada fondipensioni . Paragrahviga 2 muudetakse t ulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga 1 muudetakse t ulumaksuseaduse paragrahvi 20 1 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava tulu hulgast välja, et motiveeri da inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama pikaajalisi väljamakse lahendusi ühekordsele väljamaksele või lühikese tähtajaga fondipensionile. Võrreldes kehtiva seadusega tekib inimestel , kelle pensionimaksete (sh välisriigi st või rahvusvahelise st organisatsiooni st makstav pension) summa on kokku võrdne vähemalt 1 , 3 - kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Lühiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras. Paragrahv 2 punkti s 2 toodud muudatused tulenevad 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest, mis tõid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba) senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvõimalustest ebasoodsama maksustamise ning millega rikuti inimeste õigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid liituda või mitte liituda II või III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistõttu tuleb taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni kõik väljamaksed maksustamisperioodi tulust välja. Paragrahv iga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust oma pensioniõigustest ja -võimalustest. Selleks laiendatakse teabe ulatust , mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama. Eelnõu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja teistele õigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud isikud jne. ) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta. Paragrahv 3 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 21 lõiget 2. Muudetav lõige loetleb pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnõu lisab nende hulka teabe avaldamise teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara pangahoiuste kõrval. Pensionisüsteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on puudulik, pole tihti arusaadav ja võrreldav ning selle kättesaamine on keeruline , mistõttu ei oma inimene terviklikku ülevaadet oma pensioniõigustest, tootluses t ja makstud tasudest, väljamaksete võimalustest ning pensioniprognoosist. Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse tõstmine vähendab ka fondide reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga optimaalne lahendus. Pannes selle ülesande registripidajale tagab ühetaolise ja erapooletu informeerituse, samuti erinevate fondide ja võimaluste objektiivse võrreldavuse. Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise sätetes tehtud muudatustele (vt eelmine ja järgmine punkt). Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse lõige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema. Eelnõuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadaval ja hoomataval moel muuhulgas järgmist isikupõhist teavet: kõikidesse pensionisammastesse kogutud õiguste ja finantsvarade suurus; pensionisüsteemi sisse makstud summad ja tootlus; lühiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse võrdlus valitud fondi riskitasemele vastavate turuindeksitega; tasutud haldustasud; kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvõimalused ja sellega kaasnevad kulud; väljamaksete võimalused; pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile minnes ja eeldusel, et teie pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z). Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeühikud täpsustatakse ministri määrusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Pensionisüsteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist mõju inimeste finantskäitumisele ja investeeringutele Eesti majandusse ning mõjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetõttu peavad muudatused olema põhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiirustamata ja eri huvirühmi kaasates. Eelnõuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse põlvkondade vaheli n e solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikum rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste valikuvõimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete võimaldamine vähendab elatustaseme järsu languse riski ning annab võimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks . Parem informeeritus kogunenud pensioniõigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke valikuid ning suurendab inimeste finantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnõu pikaajalist säästmist pensionipõlveks läbi toetava maksurežiimi. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. 2018. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. Õigus II samba pensionile oli aasta lõpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljamaksetele õigust omavatesse isikutesse langes aasta jooksul 1 protsendipunkti võrra 78%-ni. II samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sõlmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aasta jooksul ei ole muutunud), ühekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulumaksuseaduse rakendamisega võib kaasneda tulude laekumise mõningane vähenemine, aga riigi sõnumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades üles laekumise vähenemist. Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid. 8 . Rakendusaktid Paragrahv 1 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded. Paragrahv 3 volit ab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsemad nõuded teabe avaldamisele. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2020. aastal , välja arvatud paragrahv 3, mis jõustub 1. jaanuaril 2021 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”. ..........................” 2019 . a Algatatu d 16 .1 2 . 201 9 Algatajad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus 13.12.2019 nr 1-1/14-119/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 12. detsembril algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu neljal lehel 2) seletuskiri seitsmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1294 - Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.12.2019 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 02.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc239f24-b33f-46e2-b2b8-f7e49730dc9a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc239f24-b33f-46e2-b2b8-f7e49730dc9a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.12.2019 / 1-1/14-119/1; Riigikantselei / 13.12.2019 / 2-5/19-01835 Resolutsiooni teema: Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 02.01.2020 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada seisukoht. Tähtaeg: 27.12.2019 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.1.2020 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1294. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.12.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →