EELNÖU
Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seadus
§ l. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) seadust täiendatakse paragrahviga 102järgmises sönastuses:
„§ 102. Vabatahtlik täiendav sissemakse
(l) Kohustatud isikul on öigus teha tööandjale avaldus vabatahtliku täiendava sissemakse
tegemiseks kuni 4% ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust.
(2) Vabatahtliku täiendava sissemakse tasumine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-s
l Isätestatud korras.";
2) paragrahv 40 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 40. Oigus kohustuslikule kogumispensionile
(l) Öigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse
seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jöudmisest arvates,
arvestades käesoleva paragrahvi löikes 2 toodud erisusi.
(2) Öigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks
tekib osakuomanikuljärgnevatel alustel:
l) osakuomaniku puuduva töövöime korral alates puuduva töövöime tuvastamisest;
2) osakuomaniku töölepingu ulesutlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse §-s 88
sätestatud pöhjusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegse
vanaduspensioni eas;
3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhui. Tervisekahjustuse hindamise tingimused
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määmsega.
(3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul öigus käesolevasjaos
sätestatud tingimustel ja korras sölmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida
pensionifondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset voi osalist väljamakset
pensionifondist voi kombineerida neid valikuid omavahel.
(4) Uhekordse väljamakse voi alla 20-aastase kestusega fondipensioni kokku leppimiseks
peavad isiku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku
pensionilepingu makse ning vähemalt 20-aastase kestusega fondipensioni makse kokku
uletama riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3-kordset keskmisest pensionist.
Riigikogu Kantseiei
Kuupäev 7^- /^< ^a/^
^-/L//y^_^i^ •V
/
(5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on vördne kilmnekordse rahvapensioni
määraga voi on sellest väiksem, on osakuomanikul öigus nouda köigi osakute tagasivötmist
ning neile vastava summa korraga väljamaksmist.
(6) Kogumispensioni fondist erme vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb
osakuomanikul sölmida pensionileping voi leppida pensionifondivalitsejaga kokku
fondipension voi esitada avaldus uhekordseks väljamakseks pensionifondist voi kombineerida
neid valikuid omavahel. Käesoleva paragrahvi löike 2 punktis 2 nimetatud aluset tekib
osakuomanikul öigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi löikes 4 sätestatud
tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate huvitiste maksmise löpetamist.
Ernie vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nouded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.";
3) paragrahvi 41 löike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahv 41 löiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahv 41 löige 7 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sölmimisel, milliste pensionifondide osakud
vöetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.";
6) paragrahv 42 löiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahv 43 muudetakseja sönastataksejärgnevalt:
„§ 43. Uhekordne voi osaline väljamakse pensionifondist
(l) Osakuomanikul on öigus nouda kas köigi voi osade osakute tagasivötmist ning neile
vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi uhekordne väljamakse) vastavalt käesoleva
seaduse §-le 40.
(2) Kui osakuomanik omandab pärast uhekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enune
uhekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, vöetakse köik osakuomanikule kuuluvaa
osakud tagasija tehakse uhekordne väljamakse.
(3) Osakuomanikul on öigus nouda osakute osalist tagasivötmist ning neile vastava summa
väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40.
(4) Osakuomanikul on öigus nouda osakute uhekordset väljamakset voi osakute osalist
väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse § 40 löike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele."
(C
8) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 523 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
(l) Osakuomanik vo ib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille
alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni
löppemiseni.
(2) Fondipension hölmab köiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei
vöeta osakuid, mille tagasivötmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
(3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele
vastavate Eesti Statistikaameti viimase aasta kohta avaldatud meesteja naiste keskmiselt elada
jäänud aastate alusel.
(4) Osakuomanik vöib määrätä fondipensionile käesoleva paragrahvi löikes 3 sätestatust
luhema voi pikema tähtaja.
(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt
tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis voi pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on
kord kvartalis voi kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel
kuul.
(6) Pensioniaasta on uheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhui
fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu l. kuupäeval.
(7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel vöetakse ettenähtud arv osakuid
tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse
tagasivöetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivötmise ja
osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord eruae väljamakse
tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete
sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites voi pensioniaastates.
(9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel
tagasivötmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis vöetakse
väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
(10) Fondipension löpebja väljamaksete tegemine löpetatakse:
l) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivötmise ja neile vastava väljamakse
tegemisega;
2) osakuomaniku surma korral;
3) fondipensioni löpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt voi
4) olukorras, kus köigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivötmine on
investeerimisfondide seaduse §173 alusel peatatud.";
10) paragrahvi 525 löiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahv 201 muudetakseja sönastataksejärgnevalt:
„§ 201. Kohustuslik kogumispension
Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku
pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel
kindlustusvötjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtävää väljamaksed, väljä
o
arvatud tähtajatu voi pikema kui 15-aastase tähtajaga pensionilepingu voi fondipensioni
väljamaksed.";
2) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 4järgmises sönastuses:
"(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna
paragrahvides 201 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 alusel kinni
peetud.".
§ 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 21 löiget 2 täiendatakse punktiga 4järgmises sönastuses:
,,4) pensionikontode omanikeleja teistele öigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega
tehtud voi voimalike tehinguteja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine.";
2) paragrahvi 7 löikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 löikes 4 ja § 5 löikes 4" tekstiosaga „§ 5
löikes 4, § 51 löikes 4ja § 301 löikes 5";
3) paragrahvi 30 täiendatakse löikega 5 järgmises sönastuses:
,,(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks
ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse,
laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete voi lunastamiste vöimaluste
kohta. Täpsemad nöuded käesolevas löikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.".
§ 4. Seaduse jöustumine
(l) Käesolev seadusjöustub 2020. aasta l. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 3 jöustub 2021. aasta l. jaanuaril.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2019
Algatavad:
.^
1^ ^
Kaja Kallas Indrek^aar
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Sotsiaaläemokraatliku Erakoima fraktsioon
1^,12.2019
*AJ
Seletuskiri kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduseja väärtpaberite registri
pidamise seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eesti pensionisusteemile elanikkonna vananemisega kaasneva surve leevendamiseks loodi
Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide susteem. Reformi ettevalmistus oli
pöhjalik ja Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud körgelt
(näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index). Algselt konservatiivsetel pöhimötetel
(näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeeringutes voi
väljamaksete vöimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk armuiteediga)
loodud susteemi on seejärel korduvalt täiustatud. Viimati tehti seda 2018. aastal alandades
käesoleva aasta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida
aktsiatesse kuni 100% fondi varadest.
Eesti kolmel sambal pöhinev pensionisusteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste
tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisusteemile ei
ole kadunud ega kao nahtavas tulevikus. Eelnou eesmargiks on tanaste j a tulevaste
pensionäride heaolu suurendamine, pölvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti
pensionisusteemi jätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tul eb esmalt
täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni susteemi eelköige väljamaksete osas,
parandada inimeste informeeritust nende pensioniöiguste ja -valikute osas ning avardada
pensionisusteemi lisäraha kaasamise vöimalusi.
1.1. Sisukokkuvöte
Eesti sotsiaalsusteemi suuriniaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult
kaasnev pension!- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakumnete jooksul. Uksnes
jooksval finantseerimisel (riiklik l sammas) pöhinev pensionisusteem ei suuda tagada
vananeva elanikkonnaga uhiskonnas adekvaatse suumsega (vähemalt 40% keskmisest
palgast) pensione. Juba praegu on uksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu
körgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine vöimalik,
vastupidi see suureneb. Uurimuse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatahtsus
kogu pensionis - 1990. aastatel sundinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel sundinutel
on see kuni 20%. Ka Eesti Panga möjuanaluus kinnitab, et teisest sambast makstav pension
moodustab ca 30% vanaduspensionist. Lisaks näitab Eesti Panga möjuanaluus, et teine
sammas on paljude inimeste jacks peamine finantsvara. Nii on kohustuslikul
kogumispensionil oluline rolli Eesti pensionisusteemisja eakate vaesusriski vähendamisel.
1 Piirits, M.; Vörk, A. (2019). The effects on intra-generational inequality of introducing a funded pension
scheme: A microsimulation analysis for Estonia. International Social Security Review, 72(1), 33-57.
Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palkaja kelle
investeeringud on teeninud 2002-201 9 keskmist tootlust (3.7%), on kogunud pensioniöigusi
rohkem kui ainult I sambaga liitunu - vastavalt 33 5€ ja 304€. Eeldades keskmise palga
kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3.7% oleks kogunenud pensioniöigused aastal 2046 (44
aastat staazi) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks.
Samalejäreldusele onjöutud ka valitsuse kogumispensionide seaduse eelnöu seletuskirjas
(vt Tabel 4 lk 96), mille kohaselt 17-aastane II sambaga liitumise periood on söltumata
sissetuleku suurusest möjunud pensioni suurusele positiivselt, vörreldes sellega, kui sama
inimene ei oleks II sambas raha kogunudja oleks jäänud ainult I sambasse.
Olenevalt rahvastiku vananemise kiirusest vöib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema
ka reaalsuumses voi tekib väga tuntav surve maksude töstmiseks, mis omakorda pärsib
majanduskasvuja seega ka maksutulusidja neist söltuvaid pensione.
Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64)
praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need demograafia trendiä määravad ka
majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionita tuleb tänase keskmise
palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tösta oluliselt sotsiaalmaksu voi leppida
väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga voi tösta oluliselt pensioniiga voi suurendada
märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise
palga suhte säilitamiseks ilma makse voi pensioniiga töstmata aastal 2040 pensionikassa ca
500 miljonilises puudujäägis, mis on vördne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks
pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st.
Maksutulusid töstmata voi kulusid vähendamata suureneks samavörra riigivölg.
Eelnöuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete susteem,
antakse vöimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid ning parandatakse
inimeste informeeritust nende pensioniöiguste ja -valikute osas ja antakse vöimalus
suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu valmistas ette Eesti Reformi erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsioon.
1.3. Märkused
Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu sisu ja vördlev analuiis
Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevöimaluseks
kindlustuslepingu, on liiga j äik ja seda vöib pidada peale 2019. aasta sugisest kehtima
hakanud muudatusi kogumispensioni susteemi suurimaks probleemiks. Seetöttu loob
eelnöu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning vöimaldab
teatud selgelt piiritletudjuhtudel varade vajaduspöhist kasutamist ka kogumise faasis.
Samuti antakse eelnöuga inimestele vöimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni
makseid. Suurem säästmine pensionipölveks tööaastatel vöimaldab saavutada körgemat
asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse voi pensioniiga täiendavalt töstmata.
Paragrahviga l muudetakse kogumispensionide seadust eesmärgiga anda vöimalus
vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi, lahendada
väljamaksetega seotud kitsaskohad vöimaldades erandkorras väljamakseid enne
pensioniiga ning vöimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni,
uhekordse osalise voi täieliku väljamakse voi nende valikute kombinatsioonina.
Paragrahvi l punktiga l sätestatakse vöimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid
kohustusliku kogumispensioni fondi. Suurem säästmine tööaastatel pensionipölveks
vöimaldab saavutada körgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski. Vabatahtliku
makse suurus on kuni 4% kohustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust.
Paragrahv l punktiga 2 muudetakse kogumispensionite seaduse paragrahvi 40 ,,0igus
kohustuslikule kogumispensionile". Muudatus vöimaldab II sambasse kogutut erandkorras
kasutusse vötta enne pensioniiga:
täieliku töövöimetuse tekkimisel;
töötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangutega, nt peale
töötuskindlustusmaksete löppemist, lubatud raha osaline väljavötmine regulaarsete
maksetena);
• raske haiguse ravi rahastamiseks.
Muudatuste tulemusena on osakuomanikul öigus vanaduspensioni ea saabumisel sölmida
kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda
uhekordset voi osalist väljamakset pensionifondist voi soovi korral kombineerida erinevaid
voimalasi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist
väljamakset pensionifondist.
Samuti säilib vöimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on vördne voi väiksem
kumnekordse rahvapensioni määraga, nouda osakute tagasivötmistja taotleda uhekordset
väljamakset.
Erme vanaduspensioni iga (töötuks jäämisel eelpensioni eas voi raske haiguse töttu) on
osakuomanikul vöimalus sölmida pensionileping voi leppida kakku fondipension voi
taotleda uhekordset väljamakset pensionifondis voi vöimalusi omavahel kombineerida.
Paragrahvi l punkt 3 tunnistatakse §41 löike 4 teine lause kehtetuks, sest see viitab § 42
löikele 3, mis tunnistatakse selle sama eelnöuga kehtetuks.
Paragrahvi l punkt 4 täpsustab, et kuivörd isikul ei ole kohustust söltuvalt II sambasse
kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sölmida, tunnistatakse § 41 löiked 5 ja 6
kehtetuks.
Paragrahvi l punktiga 5 muudetakse § 41 löiget 7 selliselt, et osakuomanik määrab
pensionilepingu sölmimisel, milliste pensionifondide osakud vöetakse tagasi
kindlustusmakse tasumiseks.
Paragrahvi l punktiga 6 muutmine tuleneb paragrahv l punktist 7, millega täpsustatakse
§ 43 sönastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistöttu tuleb
osakuomanikul pensionilepingu sölmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivötmist ta
kindlustusmakse tasumiseks soovib.
Paragrahvi l punkt 7 puudutab uhekordse ning osalise väljamakse tingimusi. Muudatus
tuhistab kehtiva pöhimötte, kus öigus uhekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutud
fondiosakute väärtus jääb alla kumnekordse rahvapensioni määrä. Eelnöuga antakse
inimesele öigus iihekordse voi osalise väljamakse vöimaluse kasutamiseks vastavalt oma
äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama vöimalikult pikka väljamakselahendust
läbi kohaldatava maksureziimi.
Paragrahvi l punkt 8 tunnistatakse kehtetuks § 481,muudatus ontingitud eelnöu paragrahv
l punktist 9, millega muudetakse kogumispensionide seaduse § 523.
Paragrahvi l punkt 9 muudab terviklikult paragrahvi 523 ja sätestab uued fondipensioni
kokkuleppimiseja väljamaksete tegemise tingimused
Paragrahvi l punkt 10 tunnistab kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud
piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole öigust valida voi saada
fondipensioni.
Paragrahviga 2 muudetakse tulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga l muudetakse
tulumaksuseaduse paragrahvi 201 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava
tulu hulgast väljä, et motiveerida inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama
pikaajalisi väljamakse lahendusi uhekordsele väljamaksele voi luhikese tähtajaga
fondipensionile. Vörreldes kehtiva seadusega tekib inimestel, kelle pensionimaksete (sh
välisriigist voi rahvusvahelisest organisatsioonist makstav pension) summa on kokku
vördne vähemalt 1,3-kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus
oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Luhiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel
kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras.
Paragrahv 2 punktis 2 toodud muudatused tulenevad 2018. aastal jöustunud
tulumaksuseaduse muudatustest, mis töid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba)
senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvöimalustest ebasoodsama
maksustamise ning millega rikuti inimeste öigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid
liituda voi mitte liituda II voi III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne
annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistöttu tuleb
taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni
köik väljamaksed maksustamisperioodi tulust väljä.
Paragrahviga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse
eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust oma pensioniöigustest ja -vöimalustest.
Selleks laiendatakse teabe ulatust, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama.
Eelnöu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja
teistele öigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 löigetes 3 ja 31 nimetatud
isikudjne.) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud voi vöimalike tehinguteja muude
pensionikonto kannete kohta.
Paragrahv 3 punktiga l muudetakse paragrahvi 21 löiget 2. Muudetav löige loetleb
pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnöu lisab nende hulka teabe avaldamise
teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara
pangahoiuste körval. Pensionisusteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on
puudulik, pole tihti arusaadavja vorreldav ning selle kattesaamine on keeruline, mistöttu ei
oma inimene terviklikku ulevaadet oma pensioniöigustest, tootlusest ja makstud tasudest,
väljamaksete vöimalustest ning pensioniprognoosist.
Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse töstmine vähendab ka fondide
reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga
optimaalne lahendus. Pannes selle ulesande registripidajale tagab uhetaoliseja erapooletu
informeerituse, samuti erinevate fondideja vöimaluste objektiivse vörreldavuse.
Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise satetes tehtud
muudatustele (vt eelminejajärgmine punkt).
Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse löige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on
kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema.
Eelnöuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadavalja
hoomataval moel muuhulgasjärgmist isikupöhist teavet:
(i) köikidesse pensionisammastesse kogutud öiguste ja finantsvarade suurus;
(ii) pensionisusteemi sisse makstud summaa ja tootlus;
(iii) luhiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse vördlus valitud fondi riskitasemele
vastavate turuindeksitega;
(iv) tasutud haldustasud;
(v) kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvöimalused ja sellega
kaasnevad kulud;
(vi) väljamaksete vöimalused;
(vii) pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile minnes ja eeldusel, et tele
pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis
teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z).
Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeuhikud täpsustatakse ministri määrusega.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Pensionisusteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist möju
inimeste fmantskäitumiseleja investeeringutele Eesti majandusse ning möjutavad inimeste
usaldust oma riigi suhtes. Seetöttu peavad muudatused olema pöhjalikult läbi kaalutud ning
tehtud kiimstamataja eri huviruhmi kaasates.
Eelnöuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse pölvkondade
vaheline solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikum
rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste
valikuvöimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete vöimaldamine vähendab
elatustaseme järsu languse riski ning annab vöimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks.
Parem informeeritus kogunenud pensioniöigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke
valikuid ning suurendab inimeste fmantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnöu pikaajalist
säästmist pensionipölveks läbi toetava maksureziimi.
Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sundinud inimestele.
Makse tasumise öigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta l.
jaanuaril. 2018. aasta löpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6
tuhat uut liitujat. Öigus II samba pensionile oli aasta löpus 41 433 inimesel, kellest
väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv
suhtena väljamaksetele öigust omavatesse isikutesse langes aastajooksul l protsendipunkti
vörra 78%-ni. Il samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud
fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud uhekordse valjamakse
pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid.
Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sölmida pensionileping, on 73% ka
vastava avalduse teinud (aastajooksul ei ole muutunud), uhekordsetel väljamaksetel on see
suhe 77% ja fondipensionil 81%.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigija kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Tulumaksuseaduse rakendamisega vöib kaasneda tulude laekumise möningane
vähenemine, aga riigi sönumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades ules laekumise
vähenemist.
Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid.
8. Rakendusaktid
Paragrahv l volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega
tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise
avalduste menetlemise nöuded.
Paragrahv 3 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsemad
nöuded teabe avaldamisele.
9. Seaduse jöustumine
Seadus jöustub l. juulil 2020. aastal, väljä arvatud paragrahv 3, mis jöustub l. jaanuaril
2021
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „........"..........................." 2019. a
Algatatudl^.12.2019
Algatajad:
-^n
Kaj a Kallas ^
Indre&Saar
Eesti Reformierakonna fraktsiooni Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
esimees fraktsioon
EELNÕU K ogumispensionide seaduse , tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muu t mi se seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse paragrahv iga 10 2 järgmises sõnastuses: „ § 10 2 . Vabatahtlik täiendav sissemakse (1) Kohustatud isikul on õigus teha tööandjale avaldus vabatahtliku täiendava sissemakse tegemiseks kuni 4% ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust . (2) Vabatahtliku täiendava sissemakse tasumine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-s 11sätestatud korras.“; 2 ) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile (1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga ) jõudmisest arvates , a rvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud erisusi. (2) Õigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tekib osakuomanikul järgnevatel alustel: 1) osakuomaniku puuduva töövõime korral alates puuduva töövõime tuvastamisest; 2) osakuomaniku töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse §-s 88 sätestatud põhjusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 9 sätestatud ennetähtaegse vanaduspensioni eas; 3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhul. Tervisekahjustuse hindamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . (4) Ühekordse väljamakse või alla 20-aastase kestusega fondipensioni kokku leppimiseks pea vad is i ku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku pensionilepingu makse ning vähemalt 20 -aastase kestusega fondipensioni makse kokku üle ta ma riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3 - kordset keskmise st pensioni st . (5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist . ( 6 ) Kogumispensioni fondist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb osakuomanikul sõlmida pensionileping või leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või esitada avaldus ühekordse ks väljamakse ks pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel tekib osakuomanikul õigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksmise lõpetamist. E nne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 3 ) paragrahvi 41 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 41 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ; 5 ) paragrahv 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.“; 6 ) paragrahv 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ § 43. Ühekordne või osaline väljamakse pensionifondist (1) Osakuomanikul on õigus nõuda kas kõigi või osade osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse ) vastavalt käesoleva seaduse § -le 40 . (2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse. (3) O sakuomanikul on õigus nõuda osakute osalist tagasivõtmist ning neile vastava summa väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40 . (4) O sakuomanikul on õigus nõuda osakute ühekordset väljamakset või osakute osalist väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punkti s 3 sätestatud tingimustele. “ 8 ) paragrahv 48 1 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahv 52 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 52 3 . Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused (1) Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni. (2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. (3) Fondipensioni tähtaeg arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate Eesti Statistikaameti viimase aasta kohta avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. (4) Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema või pikema tähtaja. (5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul. (6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval. (7) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja. (8) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates. (9) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis. (10) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse: 1) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega; 2) osakuomaniku surma korral; 3) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või 4) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud.“; 10 ) paragrahvi 52 5 lõiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks. § 2 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahv 20 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ § 20 1 . Kohustuslik kogumispension Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed, v älja arvatud tähtajatu või pikema kui 15 -aastase tähtajaga pensionilepingu või fondipensioni väljamaksed.“; 2 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna paragrahvi de s 20 1 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 alusel kinni peetud.”. § 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) pensionikontode omanikele ja teistele õigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine.“; 2) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõikes 4 ja § 5 1 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 5 lõikes 4, § 5 1 lõikes 4 ja § 30 1 lõikes 5“; 3) paragrahvi 30 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete või lunastamiste võimaluste kohta. Täpsemad nõuded käesolevas lõikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algata vad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 16.12. 2019
Seletuskiri k ogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eesti pensionisüsteemile e lanikkonna vananemise ga kaasneva surve leevendamiseks loodi Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide süsteem. Reformi ettevalmistus oli põhjalik ja Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud kõrgelt ( näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index) . Algselt k onservatiivsetel põhimõtetel (näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeerin g utes või väljamaksete võimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk annuiteediga) loodud süsteemi on seejärel korduvalt täiustatud . Viimati tehti seda 2018. aastal aland ades käesoleva a asta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. Eesti kolme l sambal põhinev pensionisüsteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisüsteemile ei ole kadunud ega kao nähtavas tulevikus. Eelnõu eesmärgiks on tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu suurendamine, põlvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tuleb esmalt täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni süsteemi eelkõige väljamaksete osas , parandada inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas ning avardada pensionisüsteemi lisaraha kaasamise võimalusi. Sisukokkuvõte Eesti sotsiaalsüsteemi suurimaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnev pensioni- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Üksnes jooksval finantseerimisel (riiklik I sammas) põhinev pensionisüsteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga ühiskonnas adekvaatse suurusega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione . Juba praegu on üksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine võimalik , vastupidi see suureneb . U uri muse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatähtsus kogu pensionis - 1990. aastatel sündinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel sündinutel on see kuni 20%. Ka Eesti Panga mõjuanalüüs kinnitab, et teisest sambast makstav pension moodustab ca 30% vanaduspensionist. Lisaks näitab Eesti Panga mõjuanalüüs, et teine sammas on paljude inimeste jaoks peamine finantsvara . Nii on kohustusliku l kogumispensioni l oluli ne rolli Eesti pensionisüsteemis ja eakate vaesusriski vähendamisel. Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palka ja kelle investeeringud on teeninud 2002-2019 keskmist tootlust (3. 7 %) , on kogunud pensioniõigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu – vastavalt 335€ ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3. 7 % oleks kogunenud pensioniõigused aastal 2046 (44 aastat staaži) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks. Samale järeldusele on jõutud ka valitsuse kogumispensionide seaduse eelnõu seletuskirjas (vt Tabel 4 lk 96) , mille kohaselt 17-aastane II sambaga liitumise periood on sõltumata sissetuleku suurusest mõjunud pensioni suurusele positiivselt, võrreldes sellega, kui sama inimene ei oleks II sambas raha kogunud ja oleks jäänud ainult I sambasse. O lenevalt rahvastiku vananemi se kiirusest võib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuuruses või tekib väga tuntav surve maksude tõstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvu ja seega ka maksutulusid ja neist sõltuvaid pensione. Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need d emograafia trendid määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionit a tuleb tänase keskmise palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tõsta oluliselt sotsiaalmaksu või leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga või tõsta oluliselt pensioniiga või suurendada märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse või pensioniiga tõstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilis es puudujäägis , mis on võrdne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st. Maksutulusid tõstmata või kulusid vähendamata suureneks samavõrra riigivõlg. Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem , antakse võimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas ja antakse võimalus suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolt häälte enamust. Seaduse eesmärk Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiv väljamaksete kord , mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu , on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügise st kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu l oob eelnõu suurem a paindlikkus e kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti antakse eelnõuga inimestele võimalus suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid. Suurem säästmine pensionipõlveks tööaastatel võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse või pensioniiga täiendavalt tõstmata. Paragrahv iga 1 muudetakse k ogumispensionide seadust eesmärgiga anda võimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi, lahendada väljamaksetega seotud kitsaskohad võimaldades erandkorras väljamakseid enne pensioniiga ning võimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamakse või nende valikute kombinatsioonina . Paragrahvi 1 punktiga 1 sätestatakse võimalus vabatahtlikult suurendada sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Suurem säästmine tööaastatel pensionipõlveks võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski. Vabatahtliku makse suurus on kuni 4% kohustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Paragrahv 1 punktiga 2 muudetakse k ogumispensionite seaduse paragrahvi 40 „Õigus kohustuslikule kogumispensionile“. Muudatus võimaldab II sambasse kogutut erandkorras kasutusse võtta enne pensioniiga : täieliku töövõimetuse tekkimisel; t öötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangu tega , nt peale töötuskindlustusmaksete lõppemist, lubatud raha osaline väljavõtmine regulaarsete maksetena); raske haiguse ravi rahastamiseks. Muudatuste tulemusena on osakuomanikul õigus vanaduspensioni ea saabumisel sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või soovi korral kombineerida erinevaid võimalusi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist. Samuti säilib võimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on võrdne või väiksem kümnekordse rahvapensioni määraga, nõuda osakute tagasivõtmist ja taotleda ühekordset väljamakset. Enne vanaduspensioni iga ( töötuks jäämisel eelpensioni eas või raske haiguse tõttu) on osakuomanikul võimalus sõlmida pensionileping või leppida kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondis või võimalusi omavahel kombineerida. Paragrahvi 1 punkt 3 tunnistatakse § 41 lõike 4 teine lause kehtetuks, sest see viitab § 42 lõikele 3, mis tunnistatakse selle sama eelnõuga kehtetuks. Paragrahvi 1 punkt 4 täpsusta b , et kuivõrd isikul ei ole kohustust sõltuvalt II sambasse kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sõlmida, tunnistatakse § 41 lõiked 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahv i 1 punkt iga 5 muudetakse § 41 lõiget 7 selliselt, et osakuomanik määrab pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks. Paragrahvi 1 punktiga 6 muutmine tuleneb paragrahv 1 punktist 7 , millega täpsustatakse § 43 sõnastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistõttu tuleb osakuomanikul pensionilepingu sõlmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivõtmist ta kindlustusmakse tasumiseks soovib. Paragrahvi 1 punkt 7 puuduta b ü hekordse ning osalis e väljamakse tingimusi . Muudatus tühistab kehtiva põhimõtte , kus õigus ühekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutu d fondiosakute väärtus jääb alla kümnekordse rahvapensioni määra. Eelnõuga antakse inimesele õigus ühekordse või osalise väljamakse võimalus e kasuta miseks vastavalt oma äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama võimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksurežiimi. Paragrahvi 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks § 48 1 , muudatus on tingitud eelnõu paragrahv 1 punktist 9, millega muudetakse kogumispensionide seaduse § 52 3 . Paragrahvi 1 punkt 9 muudab terviklikult paragrahvi 52 3 ja sätestab uued fondipensioni kokkuleppimise ja väljamaksete tegemise tingimused Paragrahvi 1 punkt 10 tunnista b kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole õigust valida või saada fondipensioni . Paragrahviga 2 muudetakse t ulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga 1 muudetakse t ulumaksuseaduse paragrahvi 20 1 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava tulu hulgast välja, et motiveeri da inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama pikaajalisi väljamakse lahendusi ühekordsele väljamaksele või lühikese tähtajaga fondipensionile. Võrreldes kehtiva seadusega tekib inimestel , kelle pensionimaksete (sh välisriigi st või rahvusvahelise st organisatsiooni st makstav pension) summa on kokku võrdne vähemalt 1 , 3 - kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Lühiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras. Paragrahv 2 punkti s 2 toodud muudatused tulenevad 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest, mis tõid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba) senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvõimalustest ebasoodsama maksustamise ning millega rikuti inimeste õigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid liituda või mitte liituda II või III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistõttu tuleb taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni kõik väljamaksed maksustamisperioodi tulust välja. Paragrahv iga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust oma pensioniõigustest ja -võimalustest. Selleks laiendatakse teabe ulatust , mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama. Eelnõu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja teistele õigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud isikud jne. ) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta. Paragrahv 3 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 21 lõiget 2. Muudetav lõige loetleb pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnõu lisab nende hulka teabe avaldamise teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara pangahoiuste kõrval. Pensionisüsteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on puudulik, pole tihti arusaadav ja võrreldav ning selle kättesaamine on keeruline , mistõttu ei oma inimene terviklikku ülevaadet oma pensioniõigustest, tootluses t ja makstud tasudest, väljamaksete võimalustest ning pensioniprognoosist. Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse tõstmine vähendab ka fondide reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga optimaalne lahendus. Pannes selle ülesande registripidajale tagab ühetaolise ja erapooletu informeerituse, samuti erinevate fondide ja võimaluste objektiivse võrreldavuse. Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise sätetes tehtud muudatustele (vt eelmine ja järgmine punkt). Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse lõige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema. Eelnõuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadaval ja hoomataval moel muuhulgas järgmist isikupõhist teavet: kõikidesse pensionisammastesse kogutud õiguste ja finantsvarade suurus; pensionisüsteemi sisse makstud summad ja tootlus; lühiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse võrdlus valitud fondi riskitasemele vastavate turuindeksitega; tasutud haldustasud; kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvõimalused ja sellega kaasnevad kulud; väljamaksete võimalused; pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile minnes ja eeldusel, et teie pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z). Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeühikud täpsustatakse ministri määrusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Pensionisüsteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist mõju inimeste finantskäitumisele ja investeeringutele Eesti majandusse ning mõjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetõttu peavad muudatused olema põhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiirustamata ja eri huvirühmi kaasates. Eelnõuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse põlvkondade vaheli n e solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikum rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste valikuvõimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete võimaldamine vähendab elatustaseme järsu languse riski ning annab võimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks . Parem informeeritus kogunenud pensioniõigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke valikuid ning suurendab inimeste finantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnõu pikaajalist säästmist pensionipõlveks läbi toetava maksurežiimi. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. 2018. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. Õigus II samba pensionile oli aasta lõpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljamaksetele õigust omavatesse isikutesse langes aasta jooksul 1 protsendipunkti võrra 78%-ni. II samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sõlmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aasta jooksul ei ole muutunud), ühekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulumaksuseaduse rakendamisega võib kaasneda tulude laekumise mõningane vähenemine, aga riigi sõnumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades üles laekumise vähenemist. Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid. 8 . Rakendusaktid Paragrahv 1 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded. Paragrahv 3 volit ab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsemad nõuded teabe avaldamisele. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2020. aastal , välja arvatud paragrahv 3, mis jõustub 1. jaanuaril 2021 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”. ..........................” 2019 . a Algatatu d 16 .1 2 . 201 9 Algatajad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Vabariigi Valitsus
13.12.2019 nr 1-1/14-119/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 12. detsembril algatatud kogumispensionide
seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(119 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu neljal lehel
2) seletuskiri seitsmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1294 - Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.12.2019 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 02.01.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc239f24-b33f-46e2-b2b8-f7e49730dc9a
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc239f24-b33f-46e2-b2b8-f7e49730dc9a?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 13.12.2019 / 1-1/14-119/1;
Riigikantselei / 13.12.2019 / 2-5/19-01835
Resolutsiooni teema: Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri
pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 02.01.2020
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada seisukoht.
Tähtaeg: 27.12.2019
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.1.2020 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1294.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 13.12.2019
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655