dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väikeost „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides

Sotsiaalministeerium · 13. detsember 2019
Viit
2-5.2/3065
Registreeritud
13. detsember 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.2 Struktuurifondide tehnilise abi rakendamine
Toimik
2-5.2/16009
Vastutaja
Grete Kaju (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎Lisa 1 tehniline kirjeldus.docx65 KB
  • 📎Lisa 2 hindamismetoodika.docx57 KB
  • 📎Lisa 3 töövõtulepingu projekt.docx18 KB
  • 📎VORM 1 ühispakkujate volikiri.docx14 KB
  • 📎Väikeost SF projektide analyys 2019.docx74 KB

Sisu (failidest)

Tehniline kirjeldus Taustainfo Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 (ühissätete määrus) artikli 7 (Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine) kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vältimine ü htekuuluvuspoliitika fondide rahastuse kasutamise igas etapis kohustuslik. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on üks Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud läbivatest teemadest, mis aitab kaasa Euroopa 2020 aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisele. Partnerlusleppes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks perioodil 2014-2020 on seatud eesmärgiks ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Võrdsete võimaluste toetamiseks on kaardistatud toetusmeetmete puutumus võrdsete võimaluste läbiva teemaga ning kõikide meetmete puhul tuleb analüüsida võimalusi suurendamaks asjakohaste toetusmeetmete mõju võrdsete võimaluste edendamisele ning vajadusel suunata seda meetme eesmärgi, toetatavate tegevuste, toetuse saajate ringi ning valikukriteeriumite kaudu. Tegevuste eeldatav mõju võrdsetele võimalustele , sh sooline võrdsus kirjeldatakse toetuse andmise tingimustes. Projekti tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (sh naised ja mehed) vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, et kavandatavad tegevused võivad avaldada erinevat mõju nende gruppide liikmete olukorrale ühiskonnas, seades eesmärgiks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse. Analüüsi eesmärk Analüüsiga soovitakse saada ülevaade struktuurifondide meetmete tegevustest 1.1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine; 1.1.2 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus kaasrahastatud projektide panusest soolise võrdõiguslikkuse edendamisse; tuua välja võimalikud rakendamise kitsaskohad ja vajalikud muudatused ning koguda näiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamise headest praktikatest. Uurimisküsimused Analüüs peab aitama leida vastuseid järgmistele küsimustele Milline on rahastust saanud projektide panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse? Kas ja kuidas on projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetud aluseks toetuse andmise tingimustes kirjeldatud sekkumistegevuste eeldatav mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele? Milliseid tegevusi on tehtud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks? Millist (karjäärinõustamise)metoodikat ja/ või tegevusi on projektides rakendatud, et vähendada soostereotüüpide negatiivset mõju noorte eriala- ja karjäärivalikutele? Kas valitud metoodikad/ tegevused on asjakohased? Mil määral ollakse projektides teadlikud kohustusest panustada oma tegevustega soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisse? Milliseid takistusi esineb selle kohustuse täitmisel? Mis on hästi ja mis vajab muutmist (näiteks projektidele esitatavates nõuetes, taotlusvormides, projektide hindamisel, taotlejate teavitamisel, projektide rakendamisel, seires ja aruandluses)? Töö teostamise metoodika Tulenevalt analüüsi eesmärgis t ja uurimisküsimustest eeldab h ankija, et suures osas viiakse analüüs läbi kasutades kvalitatiivseid uurimismeetodeid ( nt dokumendianalüüs, intervjuud ). Lisaks peab analüüs sisaldama statistilis t ülevaa det projektides rakendatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuste st ja võimalusel projekti (de) s osalejate soolisest koosseisust. Analüüsi läbiviimiseks sobiva metoodika, sihtrühmade ja valimite kirjelduse peab t ehnilise kirjelduse ja selle lisade alusel koosta ma p akkuja ja esitama selle pakkumuse metoodika kirjelduse osas . Sihtrühmad Analüüsi sihtrühmaks on rakendusüksuste programmide/meetmete koordinaatorid, toetuse saajad ja tegevuste elluviijad , projektis osalejad jne . Ootused koostööle projekti käigus Peamised tegevused ja valmivad materjalid kooskõlastatakse hankijaga, kes vaja dusel kaasab omalt poolt hankija poolse töörühma liikmeid. Peamised materjalid, mis töö käigus hankijaga kooskõlastatakse on: sihtrühmade põhised intervjuude kavad, arvuliste andmete alusallikad, valimite moodustamise alused/nimistud, tulemusi esitavad materjalid (andmebaasid jm allika-materjalid), analüüsi aruanded. Lõplikku valimisse kuuluvate projektide detailsemad kirjeldused (olukorra analüüs, vajaduste analüüs, eesmärk, tegevused ja sihtgrupp) edastab hankija parima pakkumuse teinud pakkujale pärast lepingu sõlmimist ja pakkuja poolt hankijale valimisse kuuluvate projektide nimekirja esitamist. Nõuded analüüsi aruandele Eksperdi ülesandeks on analüüsida töö raames kogutud andme id, koostada analüüsi aruanne, mis peab sisaldama mh soovitusi eurotoetustest kaasrahastatud meetmetes ja projektides soolise võrdõiguslikkuse edendamise toetamise parandamiseks . Analüüsi aruanne peab olema vormistatud eesti keeles ja sisaldama: lühi k okkuvõtet; analüüsi konteksti, eesmärgi ja metoodika kirjeldust; analüüsi tulemusi; eksperthinnangut rahastatud projektide panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, lähtudes toetuse andmise tingimustes kirjeldatud võrdsetele võimalustele avalduvast eeldatavast mõjust ja statistilist ülevaadet soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevustest ; positiivseid ja negatiivseid näiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamisest projektides (sealhulgas tuua näiteid projektidest, mis omavad potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, kuid kus vastavaid tegevusi ei ol nud kavandatud); ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamise parandamiseks eurotoetustest kaasrahastatavate s haridusmeetmete s ja –projektide s . Teavitusnõuded Analüüsi teostamise l ja aruande esitamise puhul tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv Lisa 1. Toetuse andmise tingimused ja rahastatud projektid 2014-2020.1.1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine https://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020?marksona=&rakendusasutus=All&rakendusuksus=All&fond=&meetme_tegevus=563 Mõju võrdsete võimaluste tagamisele: Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele kui ka tüdrukutele , samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõu s tamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist . Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Toetatavad t egevused: Varajase haridussüsteemist lahkumise vähendamine - õppenõustamis e spetsialistid teevad vajadusel koostööd töötukassa karjäärispetsialistidega, leidmaks sobivaimad lahendused noore õpingutes osalemise toetamiseks ning edukaks tööeluks valmistava haridustee kujundamiseks. Õppenõustamis e teenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine - toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi. Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna arendusse. Õppenõustamis e spetsialistidele korraldatakse ko-visioone, supervisioone. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine. Näidisvalik uurimisküsimustest : Õppenõustamis e - ja karjäärinõustamis e teenuseid saanud õppurite koosseis soo, puude liikide lõikes. Tegevuste mõju koolist välja langevuse vähendamisel – mis töötab, mis mitte? Mida on tehtud selleks, et vähendada nõustamisteenuste osutamisel soosterotüüpset kohtlemist ja soostereotüüpset lähenemist tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni edastamisele? Tuua välja head praktikad soostereotüüpide mõju vähendamise kohta. karjäärinõustamisel ja tööturu ning õpivõimaluste alase informatsiooni levitamisel elanikkonnale. Üleriigiline p rojekt: Õ ppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine 2014-2020.1.01.001.01.15-0001 . Projekti eesmärk: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Toetuse saaja: SA Innove. Projekti periood: 01.04.2014 - 31.12.2020 . Üleriigiline projekt. 2014-2020.1.1.2 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele https://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020?marksona=&rakendusasutus=All&rakendusuksus=All&fond=&meetme_tegevus=2300 Mõju võrdsete võimaluste tagamisele: Karjäärinõustamise tulemusena on inimesed teadlikumad töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, sh hoolduskohustustest ja ajakasutusest. Karjäärinõustajad saavad väljaõppe, mis annab neile võimaluse nõustada soolisi stereotüüpe vältides, tutvustada nii meestele kui naistele mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid ning julgustada neid tegema sooneutraalseid valikuid, lähtudes nende eeldustest ja isiksuseomadustest . Karjäärinõustamisel on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine; töötukassa maakondlikes osakondades on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele; võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost , rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest – toetuse andmise tingimuste raames osutatakse karjäärinõustamisteenust kõikidele mainitud gruppidele. Väljavõte toetuse andmise tingimustest : Eesti elukestva õppe strateegia 2020 punktis 3.4 tuuakse välja, et teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal moel välja arendada, mis muu hulgas aitab vähendada väljakujunenud ealisi ja soolisi stereotüüpe. Samuti vähendab teadlik erialavalik õpingute katkestamise tõenäosust ning loob eeldused omandatud teadmisi ja oskusi hiljem töömaailmas kasutada. T oetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevused: 1) Karjäärispetsialistide koolitamine 2) Karjääriteenuste metoodika arendamine 3) Teavitustegevuste korraldamine 4) Karjääriteenuste koordineerimine Näidisvalik uurimisküsimus test : Milline on teadlikkus töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, sh hoolduskohustusest ja ajakasutusest poistel/noormeestel ja milline tüdrukutel/neidudel? Milliseid koolitusi on karjäärinõustajatele läbi viidud, et tagada soostereotüüpidest vaba karjäärinõustamine? Milliseid lähenemisi kasutatakse, sh teavitustegevustes, et soodustada soostereotüüpidest vabu eriala- ja karjäärivalikuid? Üleriigiline p rojekt: Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine 2014-2020.1.01.18-0002, Toetuse saaja: Eesti Töötukassa, Projekti periood: 01.11.2014 – 31.12.2021, üleriigiline projekt. Projekti eesmärk: Karjäärinõustamise arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele . Karjääriteenuste arendamine hõlmab karjääriteenuste pakkumise ü mberkorraldamist vastavalt valitsuse 24.05.2018 heaks kiidetud karjääriteenuste osutamise korrastamise tegevuskavale . 2014-2020.1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus https://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020?marksona=&rakendusasutus=All&rakendusuksus=All&fond=&meetme_tegevus=564 2014-2020.1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus ”Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ Mõju võrdsete võimaluste tagamisele: Täiendusõpe tõstab kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Tähelepanu on pööratud erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu inimese vanusest, soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest. Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed on korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas . Toetuse andmise eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti maine tõusuks. T oetatavad tegevused: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine . Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks . Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamine. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine . Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks . Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine. Uuringute ja analüüside tellimine . Näidisvalik uurimisküsimus test : Milliseid tegevusi on projektides ellu viidud, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja tööturul? Mis on nende tegevuste eesmärk ja tulemus? Kas need tegevused on asjakohased? Milliseid koolitusi, metoodikat, lähenemisi on kasutatud õpetajate täiendõppes, et ennetada sooliste stereotüüpide teket koolides? Milliseid mainekujundamise tegevusi on rakendatud õpetaja ameti osas kehtivate sooliste stereotüüpide kummutamiseks ja noormeeste huvi suurendamiseks õpetajaameti vastu? Tegevuste tulemus? Kas ja kuidas on uuringute ja analüüside koostamisel arvestatud soo aspekti? Toetatud projektid (250 projekti) : https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatud-projektid/toetatud-projektid?marksona=&valdkond=All&periood%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&periood2%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&rakendusuksus=All&rakendusasutus=All&toetuse_saaja_vorm=All&rakendusperiood=All&piirkond=&mt%5B%5D=564%2C566&display=grid&=Otsi&sort_by=title&sort_order=ASC 2014-2020.1.2.1. Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis , https://www.riigiteataja.ee/akt/131102015001 Mõju võrdsete võimaluste tagamisele: Tegevused edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja tööturul . Kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul soost sõltumatult . Kompetentside arendamine on individuaalne (inimene hindab oma kompetentse ja saab tagasisidet oma kompetentsidele) ja võimaldab seega arvestada igaühe eripära ja individuaalseid vajadusi. Tähelepanu on pööratud erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Näiteks täiendusõppel osalemine ei ole seotud staaži pikkusega ega vanusega. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu inimese soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest . Tegevused (sh t egevused millest saavad osa ka kogukonna liikmed) on korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul a rvestatakse juurepääsuvõimalusi ). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas. Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning Narva kolledži kaudu levitatakse metoodilist oskusteavet ka piirkondades. Oluline roll selle juures on TÜ Narva kolledžil, kus valmistatakse ette venekeelse kooli õpetajaid ja korraldatakse neile suures mahus täiendusõpet. Toetuse andmise eesmärk on võimestada haridusasutusi looma organisatsioonikultuuri, mis lähtub iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest. Toetatavad tegevused on : 1) õ petajate täiendusõpe; 2) õpetajate baaskoolitused; 3) töötavate või tööd alustavate õpetajate lisaeriala omandamine; 4) haridusasutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks; 5) üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonnakoolitused; 6) kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Näidisv alik uurimisküsimustest : Milliseid tegevusi on projektides ellu viidud, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja tööturul? Mis on nende tegevuste eesmärk ja tulemus? Kas need tegevused on asjakohased? Milliseid metoodikaid, tegevusi on kasutatud õ petajate täiendusõppe s, et ennetada sooliste stereotüüpide teket koolis. Kas õpetajate täiendusõppes on käsitletud soolise võrdõiguslikkuse teemat? Tuua näiteid. Kas tegevustes on adresseeritud ja püütud leida lahendusi EÕS 2020 välja toodud probleemidele nagu kõrge koolist väljalangevus (eriti poisid), soolise segregatsiooni soosimine, stereotüüpsed sugupoolest lähtuvad erialavalikud , Toetatud projektid: Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis 2014-2020.1.02.18-0640. Projekti periood: 01.10.2018 – 31.03.2021 , ü leriigiline projekt. https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatud-projektid/toetatud-projektid?marksona=Kompetentsikeskuse+arendamine+Tallinna+%C3%9Clikoolis&valdkond=All&periood%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&periood2%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&rakendusuksus=All&rakendusasutus=All&toetuse_saaja_vorm=All&rakendusperiood=All&piirkond=&mt%5B%5D=564%2C566&display=grid&sort_by=title&sort_order=ASC Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine 2014-2020.1.02.18-0645 . Projekti periood: 01.10.2018 – 31.03.2021 , üleriigiline projekt. https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatud-projektid/toetatud-projektid?marksona=2014-2020.1.02.18-0645&valdkond=All&periood%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&periood2%5Bvalue%5D%5Bdate%5D=&rakendusuksus=All&rakendusasutus=All&toetuse_saaja_vorm=All&rakendusperiood=All&piirkond=&mt%5B%5D=564%2C566&display=table&sort_by=title&sort_order=ASC Lisamaterjale: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/05/Elukestva-%C3%B5ppe-strateegia-vahehindamise-aruanne.pdf https://www.hm.ee/sites/default/files/infograafika.pdf Pakkumuse hind amise kriteeriumid ja metoodika Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus , mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja sisulise lahenduse eest 70 punkti . Pakkumuste sisulis e lahenduse hindamine toimub hankija poolt moodustatud vähemalt 3-liikmelise hindamis komisjoni poolt . Hindamiskomisjoni liikmed lähtuvad sisulise lahenduse hindamisel punktis 1.5.2 kirjeldatud põhimõtetest . Iga hindamiskomisjoni liige esita b hankijale oma hindamise põhjendatud tulemused . H ankija koondab hindamiskomisjoni liikme te hindamistulemused ja põhjendused ühtsesse protokolli . Iga pakkumuse s isulise lahenduse summaks on k olme hindamiskomisjoni liikme hindamis tulemuse aritmeetiline keskmine täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui vastavaks on tunnistatud vähemalt üks pakkumus, siis on h ankijal õigus pakkumus mitteedukaks tunnistada , kui pakkumus on sisulise lahenduse eest saanud vähem kui 36 punkti . Pakkumuste hindamise kriteeriumid on: Maksumus (km-ta) ( maksimaalselt 30 punkti) Kõige odavama hinnaga pakkumus saab maksimumpunktid (30 punkti ). Iga hinnalt järgmise pakkumuse punktid arvestatakse järgmise valemi abil („vähim on parim“): madalaima maksumusega pakkumus / hinnatava pakkumuse maksumus x 30. Sisuline lahendus ( maksimaalselt 70 punkti) Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja uurimisülesandest hankija vajadusest lähtuvalt ( maksimaalselt 15 punkti) Analüüsi läbiviimise metoodika ja analüüsi valimi koostamise metoodika ning kriteeriumite (sh valimi suurus) sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 30 punkti) Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava (sh plaanitavad tegevused ja nende maht, tähtajad, vastutajad) põhjendatus ja sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 15 punkti) Analüüsiga kaasnevad võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed ( maksimaalselt 10 punkti) Sisulise lahenduse kriteeriumites hinnatakse järgmisi elemente: Kriteerium (1) Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja uurimisülesandest hankija vajadusest lähtuvalt (maksimaalselt 15 punkti): Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt selgelt ja üksikasjalikult lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab igati hankija vajadustele. Lisaks on välja pakutud olulisi täiendusi ja/või muudatusi uurimisülesande püstituse ja analüüsi ülesehituse osas, mida hankija peab põhjendatuks ning mis annab analüüsi eesmärki silmas pidades analüüsile olulist lisaväärtust . ( 15 punkti) . Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt selgelt ning piisavalt üksikasjalik ult lahti mõtestatud . E sitatud lähenemine vastab hankija vajadustele ja ootustele ( 10 punkti) . Analüüsi eesmärgi kirjeldus ja uurimisülesandele lähenemine vastab suure ma s osas hankija vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral hankedokumendis esitatut. (5 punkti) Pakkujapoolses arusaamas analüüsi eesmärgist ja uurimisülesannetest esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi (nt pakkuja tõlgendab analüüsi eesmärki ja uurimisülesandeid hankija vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või võimaldab esitatu mitmest tõlgendamist). ( 1 punkt) Kriteerium (2) Analüüsi läbiviimise metoodika ja analüüsi valimi koostamise metoodika ning kriteeriumite (sh valimi suurus) sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 3 0 punkti): Analüüsiprotsess on selgelt ja arusaadavalt ning üksikasjalikult lahti kirjutatud. Meetodite valik ja valimi suurus on kirjeldatud ja valikuid on põhjalikult põhjendatud (st argumenteeritud). Pakkumuses on põhjalikult selgitatud, kuidas valitud metoodika ning valimi suurusega on võimalik edukalt täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata ammendavalt uurimisküsimustele. Lisaks hankedokumendis nõutule on välja pakutud omapoolseid asjakohaseid lisalahendusi , mida h ankija peab põhjendatuks ja/ või mis annavad lisaväärtust ja võimaldavad analüüsi eesmärke veelgi tõhusamalt saavutada . ( 3 0 punkti) Analüüsiprotsess on selgelt ja arusaadavalt lahti kirjutatud . Metoodika valik ja valimi suurus on kirjeldatud ja valikuid on piisavalt põhjendatud . Pakkumuses on piisavalt selgitatud, kuidas valitud metoodikaga on võimalik edukalt täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata ammendavalt uurimisküsimustele. ( 20 punkti) Analüüsiprotsess on osaliselt ebaselgelt lahti kirjutatud. M e toodika valik ja /või valimi suurus on kirjeldatud, kuid kohati ei ole valiku i d põhjendatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud metoodikaga on võimalik täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata uurimisküsimustele . ( 1 0 punkti) Analüüsiprotsess ei ole hankija jaoks selgelt kirjeldatud . Me t oodika valik u ja /või valimi suurus e kirjelduses esineb olulisi puudujääke ( näiteks ei ole valimi suurus üheselt välja toodud). Pakkumuses ära toodud info alusel ei ole võimalik hinnata , kas valitud metoodikaga on võimalik täita püstitatud analüüsi eesmärki ja vastata uurimisküsimustele . ( 1 punkt) Kriteerium (3) Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava (sh plaanitavad tegevused ja nende maht, tähtajad, vastutajad ) põhjendatus ja sobivus analüüsi eesmärkide saavutamiseks (maksimaalselt 15 punkti) : Aja- ja t egevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad t egevused on nädala täpsusega selgelt ja põhjalikult lahti kirjutatud . I ga tegevuse juures on märgitud vastutajad ja nende selged rollid . Pakutud aja- ja tegevu skava ning p akkuja meeskond on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks igati mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. ( 15 punkti) Aja – ja t egevuskava on esitatud nõuetekohaselt . Läbiviidavad tegevused on nädala täpsusega lahti kirjutatud . I ga tegevuse juures on märgitud vastutajad ja nende rollid on piisavalt selge lt lahti kirj uta tud . Mõne tegevuse puhul on küsitavusi nende kest uses . Pakkuja meeskond on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks piisav ja objektiivselt põhjendatud. ( 10 punkti) Aja- ja t egevuskava vastab hankija esitatud nõuetele osaliselt . T egevused on suures osas nä dala täpsusega lahti kirjutatud, kuid kohati esineb puudujääke vastutajate ja nende rollide kirjeldamisel ja/või tähtaegade sobivuses . E namike , sh olulisemate tegevus t e juures on märgitud vastutajad ja nende rollid , kuid meeskonna valikut ja nende rolle ei ole piisavalt selgitatud . ( 5 punkti) Aja- ja t egevuskav as esineb hulgaliselt olulisi puudujääke , mis puudutab tegevus i ja/või tegevuste kestus t ja/või vastutaja i d ja/või nende roll e . ( 1 punkt ) Kriteerium (4) Analüüsi riskide ja nende maandamis meetmet e kirjeldus (maksimaalselt 10 punkti): Analüüsiga kaasneva te v õimalik e r iskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud . H innatud on iga riski olulisust ja esinemistõenäosust . Välja pakutud m aandamismeetmed on põhjalikult lahti kirjutatud, need on tõhusad ja realistlikud. ( 10 punkti) Analüüsiga kaasneva te v õimalik e riskid e kirjeldus on piisav. Hinnatud on iga riski olulisust ja esinemistõenäosust. Välja pakutud m aandamismeetmed on piisavad ja realistlikud. ( 6 punkti) Analüüsiga kaasneva te võimalik e riskid e kirjeldus ei ole piisav alt põhjalik või on mõni v älja pakutud maandamismee de ebapiisav või ebarealistlik. ( 3 punkti) Hankija poolt nimetatud võimalike riskide ja /või nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb hulgaliselt olulisi puudujääke (nt pakutud maandamismeetmed on hankija arvates ebapiisavad ja ebarealistlikud või on hindamata jäänud hankija jaoks olulised riskid). ( 1 punkt) Lisa 3 Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR .../... ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu , registrikood 70001952, aadress: Suur - Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja, registrikood, asukoht aadress, keda esindab alusel ametinimetus, ees ja perekonnanimi (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Üldsätted Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad . 2. Lepingu objekt Lepingu objektiks on analüüsi läbiviimine eesmärgiga selgitada välja struktuurifondide meetmete tegevustest 1.1.1 „ Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine “ ; 1.1.2 „ Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele “ ja 1.2.1 „ Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus “ kaasrahastatud projektide panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, sh koguda näiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamise headest praktikatest (edaspidi „Tööd“) . Töö täpsem kirjeldus ja tööle , sh analüüsi aruandele, esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides (lepingu lisa 1 ) ja töövõtja pakkumuses (lepingu lisa 2). 3 . Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd nelja kuu jooksul alates Lepingu sõlmimisest (täpne kuupäev lisatakse lepingus sõlmimisel) . 4 . Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on numbritega (sõnadega) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). 3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud e- arve alusel . 3.8. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 5 . Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Grete Kaju , telefon: 6269 152 , e-post: grete.kaju @sm.ee või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. 6. Muud sätted 6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 6.3. Leping a llkirjastatakse digitaalselt. 6.4. Leping sõlmitakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi na toetuse andmise tingimuste ( projekti kood 2014-2020.13.01.16-0009 ) vahenditest. Tellija Töövõtja _____________________ ________________________ Marika Priske E es- ja perekonnanimi Kantsler Ametinimetus Tel: 626 9103 Tel: number E-post: [email protected] E-post: e-posti aadress Arvelduskonto nr: Väikeost „ Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides “ Kä esoleva dokumendiga kutsub Sotsiaal ministeerium Teid esitama pakkumust väikeostu l. Hanke üldandmed : Hankija nimi: Sotsiaal ministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Grete Kaju , telefon 6269 152 , e-post: grete.kaju @sm.ee Hanke eeldatav maksumus km-ta : 15 000 eurot Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse tegevus. Sotsiaalministeeriumi tehnilise abi projekt 2014-2020.13.01.16-0009 . Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut . Hanke objekti t ehniline kirjeldus / olulisemad tingimused Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Hanke objektiks on analüüsi läbiviimine eesmärgiga selgitada välja struktuurifondide meetmete tegevustest 1.1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine; 1.1.2 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus kaasrahastatud projektide panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse , sh koguda näiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamise headest praktikatest vastavalt väikeostu dokumendi lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele . Täitmise koht : Suur-Ameerika 1, Tallinn . Tähtaeg ja/või ajakava: Lepingu periood on kuni neli kuud alates töövõtulepingu sõlmimisest . Töökorraldus: Töö teostamise käigus teeb p akkuja h ankija esindajaga igakülgset koostööd. Pakkuja on kohustatud andma hankijale jooksvalt ülevaate töö elluviimise käigust, sh vastama esimesel võimalusel (3-5 tööpäeva jooksul ) hankija poolsetele küsimustele. Hiljemalt kahe nädala jooksul pärast lepingu allkirjastamist toimub avakoosolek. Hankija selgitab ootusi analüüsile ning p akkuja tutvustab analüüsi läbiviimise metoodikat ja analüüsi läbiviimise meeskonda . Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning infovahetuse kord. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi , mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused . Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lis a s 3 . Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded Vähemalt ühel p akkuja meeskonna liikme l peab olema haridus- ja / või sotsiaalvaldkonna uuringute ja /või analüüside läbiviimise kogemus , sh statistiliste ülevaadete koostamine ja kvalitatiivsetel meetoditel põhinevate andmete kogumi n e, töötlemi n e ja analüüsimi ne . Pakkuja meeskonda peab kuuluma soolise võrdõiguslikkuse ekspert, ke l o n vähemalt magistrikraad ja kes on osalenud vähemalt kolmes uuringus ja/või analüüsis soolise võrdõiguslikkuse eksperdina ja/või uuringu ja/või analüüsi koo stajana , sh vähemalt üks nimetatud uuringutest/analüüsidest peab olema läbi viidud haridusvaldkonnas . Vähemalt ühel pakkuja meeskonna liikmel peab olema Euroopa Liidu struktuurivahendite meetmete analüüsimise kogemus . Pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele ( lisa 1) kõigi seal esitatud punktide osas . Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida selle vastavust tehnilisele kirjeldusele . Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected] . Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele , kell ele on edastatud käesoleva hanke materjalid pakkumuse esitamiseks ning isikutele, kes on andnud teada oma huvist nimetatud hankes osalemiseks aadressil [email protected] . Pakkumuses esitab pakkuja: Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele); Analüüsi läbiviimise ja analüüsi valimi koostamise metoodika ja kriteeriumite kirjelduse, sh valimi maht ; M eeskonnaliikmete CV-d , kus on välja toodud info, mille alusel on mh võimalik hinnata meeskonnaliikme(te) vastavust punktis 3 ära toodud nõuetele. Töö teostamise aja- ja tegevuskava (soovitavalt ülevaatliku tabelina). Aja- ja tegevuskava peab sisaldama läbiviidavate tegevuste ülevaatlikku loetelu koos iga tegevuse eest vastutaja ja tema rolliga ning tegevuse elluviimise perioodiga, mis on esitatud nädalase täpsusega. Võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüsi ning lahendusettepanekuid. Ühispakkujate korral ühispakkujate volikiri ( VORM 1), kus peab ühises pakkumuses sisalduma kinnitus, et pakkumuse täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt ja volitus pakkujale , kes esindab ühispakkujaid . Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 p äeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil grete.kaju @sm.ee hiljemalt 23.12.2019 kell 10 : 00 . Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuste menetlemine, sh h indami skriteeriumid Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis ja väikeostudokumendi lisas 1 sätestatud nõuetele. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust . Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistat ud pakkumusi. E dukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes väikeostu dokumendi lisas 2 esitatud pakkumuse hindamis e kriteeriumitest ja metoodikast . Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine Hankija esitab kõigile pakkujatele t ea t e hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõ l mimisest . Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeost u „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides“ PAKKUMUSE VORM Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi / ees-ja perekonnanimi Pakkuja registrikood / isikukood Pakkuja juriidiline aadress / elukoha aadress Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni number ) Pakkumuse maksumus Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja . Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu . Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud . Vorm I – Ühispakkujate volikiri Hankija nimi: Hanke nimetus: Käesolevaga volitame ( ühispakkujate nimed) ( volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volitatava allkirja näidis: Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: ( volitaja allkiri) ( volitaja nimi ja ametikoht) ( volitaja allkiri) ( volitaja nimi ja ametikoht)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →