KÄSKKIRI
20.12.2019 nr 1.1-2/182
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
nõuetele vastavaks tunnistamine
Käskkiri kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42
lõike 6 alusel.
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatati maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine”.
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne koostati koostöös Maaeluministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Hendrikson & Ko OÜ ning teiste asjaomaste asutuste ja
esindusorganisatsioonide ekspertidega.
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” eesmärk on kaasa aidata
Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja
konkurentsivõime kasvule, toidu varustuskindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud
arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele,
toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.
29. augustil 2019 kirjaga nr 1.2-1/1001 edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse
ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti
Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Keskkonnaametile,
Maa-ametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile,
Põllumajandusuuringute Keskusele, Põllumajandusametile, Veterinaar - ja
Toiduametile ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030”
koostamise juhtkomisjoni liikmetele.
09. oktoobril 2019 avaldati „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise kohta teade nr
1529639 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ajalehes „Postimees” ning
Maaeluministeeriumi veebilehel. 30. oktoobrini 2019 toimus „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek ja 31. oktoobril 2019 toimus Maaeluministeeriumis keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande avalik arutelu.
07. novembril 2019 kirjaga nr 1.2-1/1251 edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse
ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmetele.
31. oktoobri 2019 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise koosoleku protokolli
kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise etapil täiendavaid
ettepanekuid ei laekunud ning avalikul koosolekul osalenud Maaeluministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ esindajad kinnitasid arutelu käigus järgmist:
1) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne katab kõik olulisemad teemad; 2) neil olulistel teemadel
(näiteks mullastik, Natura 2000), kus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava
aastani 2030” üldistusaste ei võimaldanud piisavalt üksikasjalist keskkonnamõjude strateegilist
hindamist, on tehtud ettepanekud ÜPP strateegiakava 2021–2027 keskkonnamõju strateegilise
hindamise jaoks.
Maaeluministeerium tunnistas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile
vastavaks ja selles esitatud teabe nõuetele vastavaks. 07. novembri 2019 kirjaga nr 1.2-1/1251
edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks asjaomastele
asutustele.
06. detsembri 2019 Keskkonnaministeeriumi e-kirja kohaselt täpsustati „Põllumajanduse ja
kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu nõukogu direktiivi 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 ettepanekute osas. Keskkonnaameti
26. novembri 2019 kirja nr 6-5/19/183-8 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne asjakohane ja piisav.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lõigetest 1
ja 5 hindas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastavust sama seaduse § 40 lõikes 4
sätestatud nõuetele. Maaeluministeeriumi hinnangul vastab „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nõuetele
ja selgitused ettepanekute arvestamise kohta on asjaomastele pooltele piisavad.
1. Tunnistada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (lisatud) nõuetele vastavaks ning asjaomastel
asutustel arvestada aruande lõppjärelduste ja soovitustega arengukava rakenduskavade
koostamisel.
2. Strateegia- ja finantsosakonnal korraldada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise teate avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Saata: kalamajanduse osakond, maaelupoliitika ja analüüsi osakond, maakasutuspoliitika
osakond, „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030” koostamise
juhtkomisjoni liikmed, Keskkonnaamet, Hendrikson & Ko OÜ (elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
2
Lisa: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju
strateegiline hindamise aruanne
3
Lisa maaeluministri 20.12.2019 käskkirjale nr 1.1-2/182: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“
Versioon 11.12.2019 /// TÖÖ NR 2969/18
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030
Keskkonnamõju strateegilise hindamise
ARUANNE
Nõuetele vastavaks tunnistamisele
Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019
Riin Kutsar
KSH juhtekspert
Martin Ruul
Keskkonnaspetsialist
3 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ............. 6
2.1. Kavandatava tegevuse alternatiivid ................................................................ 9
3. KSH METOODIKA .............................................................................................. 10
4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 12
5. VASTAVUSANALÜÜS ........................................................................................ 23
6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
– VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS ..................................................................................... 67
6.1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus, sh arengukavas sõnastatud eesmärgid ja
probleemid; eeldatav mõju keskkonanseisundile ..................................................... 68
6.1.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsavaetele loodusobjektidele, sh
Natura 2000 aladele ........................................................................................... 68
6.1.2. Mõju põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning vee-elustikule............. 71
6.1.3. Loodusvarade säästlik kasutamine (sh mullastik) ja jäätmeteke ............. 72
6.1.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutusele ................................................ 75
6.1.5. Mõju inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele .......................... 78
6.2. Keskkonnamõju analüüs tegevussuundade ja eesmär kide lõikes ................... 79
6.3. Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju .................. 103
6.3.1. Koosmõjud .......................................................................................... 103
6.3.2. Piirilülesed mõjud ............................................................................... 104
7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE
MEETMED NING SEIRE VAJADUS ......................................................................... 105
7.1. Leevendavad meetmed, ettepanekud arengukava täiendamiseks ................ 105
7.2. Seire ......................................................................................................... 107
8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ............ 108
8.1. KSH korraldus ........................................................................................... 108
8.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ajakava ........................ 109
8.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel ja aruande koostamisel
ilmnenud raskused ............................................................................................... 109
8.4. KSH avalikkuse kaasamine ........................................................................ 110
8.5. KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ........................................................ 136
KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 137
LISAD ..................................................................................................................... 138
Lisa 3 Põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide
ja elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019 .................................... 139
4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
www.hendrikson.ee
5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
1. SISSEJUHATUS
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide
keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia
keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või
arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine ( edaspidi KSH) on algatatud
Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse
seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alu sel.
Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia
tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik
põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse 1 , toiduohutuse,
põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna
arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite
ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti
põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja
konkurentsivõime kasvule, toidu varustuskindlusele, maa- ja rannapiirkondade
tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele,
muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise
mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste
eesmärkide täitmisesse sektorite koostatud arengukavades kirjeldatud arengusuunad ja
tegevused.
Käesolev KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversiooni alusel ning
seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi
PõKa 07.10.2019 versioonis. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik
jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil
https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-
2030.
KeHJS § 40 lõige 3 alusel peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma olemasolevaid
teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning strateegilise planeerimisdokumendi
sisu ja kehtestamise tasandit.
Käesolev KSH mõju analüüs on läbi viidud samal üldisuse astmel, mis koostatud
arengukava. KSH aruandes on kirjeldatud PõKa sisu ning koostamise eesmärki,
selgitatud arengukava seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning viidud
läbi vastavusanalüüs selgitamaks välja kas PõKa aitab kaasa Euroopa Liidu ja Eesti
siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Välismõjude analüüsi käigus
selgitati välja arengukava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ning esitati
ettepanekud arengukava täiendamiseks. Lisaks eelnevale on aruandes esitatud ülevaade
KSH protsessist ning avalikkuse kaasamisest.
1 Toiduainetööstusena on arengukavas käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaator 2008 — C10, C11). Toiduainesektorina on käsitletud põllumajandussektorit (A01) koos toiduainetööstusega
6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE
EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS
Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada.
Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike
tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad
ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“
Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks
on ette nähtud 8 arengusuunda. Joonisel 2 -1 on kujutatud PõKa struktuuri ning
eesmärkide hierarhiat ning tabelis 2-1 on toodud PõKa tegevussuunad ja neile seatud
tulemuseesmärgid.
Joonis 2-1. PõKa struktuur ning eesmärkide hierarhia (allikas: PõKa 2030 eelnõu)
PõKa keskendub kahele suurele mitmeid tulemus- ja mõjueesmärke koondavale
alaeesmärgile:
Alaeesmärk 1: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning
ohutu toit ja hoitud keskkond hõlmab endas mitut alasüsteemi, sh targa
(teadmistepõhise) ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu tagamine on
seotud avalike hüvedega, mille kliendiks on kogu ühiskond. Samuti hõlmab see
põllumajanduskeskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkurentsivõime ja
ekspordi edendamist, mis on eelduseks kestliku toidutootmise ja maaelu
kujundamisele.
Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna
konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub
kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku
majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele.
www.hendrikson.ee
7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 2-1. PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid
Tegevussuund Tulemuseesmärk
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise
negatiivne mõju keskkonnale on vähene
Põllumajandustootmise negatiivne mõju
kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
ning positiivne mõju on suurenenud
Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja
maastiku mitmekesisus ning tagatud on
loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine
Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest
heaolu Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge:
Eesti on vaba eriti ohtlikest
loomataudidest ning likvideeritud
loomataudide vaba olukord püsib
Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu
paraneb
Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu
Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud
valikud on tervist toetavad
Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist
põllumajandustootmist
Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse
Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
paljundusmaterjali valik on mitmekesine,
põllumajanduses
kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv
Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad
tõud ja geneetiline mitmekesisus
Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii
tootmine, väärindamine, turustamine sise- kui ka välisturul
Tootja positsioon turul on tugev
Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud
toitu
Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline
Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega
mitmekesine ettevõtlus
Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde
Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning
süsteem, mis toetab põllumajanduse ja kalanduse
teadmussiire
valdkonna eesmärkide saavutamist
Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid
majandades on kalavarud heas seisus
Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv
Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja
Tegevussuund 8: kestlik kalandus
konkurentsivõimeline
Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on
kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure
ekspordipotentsiaaliga
Tegevussuundade tulemuseesmärgid, mõõdikud ja trendid on kirjeldatud täpsemalt
arengukava eelnõus.
8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Arengukava hõlmab endas mitmeid horisontaalseid teemasid. Hariduse, teaduse ja
innovatsiooni teemad on käsitletud eraldi tegevussuunana, kuid neil on oluline mõju ka
teistele I ja II alaeesmärgi tegevussuund adele. Eksport ja keskkond kui arengukava
valdkonda enim mõjutavad horisontaalsed teemad on arengukavas leidnud eraldi
kajastamist ning sõnastatud on peamised nende teemadega seotud ootused.
Ootused ekspordile - Eestil on head eeldused toidukaupade ekspordiks. Meie
toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed
tootmisviisid, paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus
innovatsioonile. Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomade tervise
ja heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad
tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus
Eestis on üks Euroopa kõrgeimaid , samas on tootlikkus sektoris tagasiho idlik.
Arengukava meetmete kujundamisel on silmas peetud, et nimetatud
põllumajanduse ja kalanduse tänased tugevused peavad eksporti toetama 2030.
aastani.
Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete
tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre koostöö
algatamiseks ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu.
Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et mitmete ekspordi
edendamise tegevuste puhul ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide
tegevustest ei piisa. Riigil on oluline roll teadus - ja arendustegevuste tulemuste
praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma - ja taimetervisliku olukorra,
hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järelevalvesüsteemi
tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondliku ja poliitilise
suhtluse arendamisel, müüki toetava kuvandi loomisel ja tutvustamisel,
ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ja
Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel.
Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas.
Ootused põllu- ja kalandussektori keskkonnamõjule - Loodus- ja
elukeskkonna hoid põllu- ja kalamajandussektoris peab panustama suurel määral
keskkonnahüvedesse. Põllu- ja kalamajandussektoril ei ole võimalik keskenduda
üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Toidu tootmisel tuleb
arvestada keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi on heas seisus, maa- ja
mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja
elupaigad on säilinud, ohud inim - ja loomatervisele on ära hoitud, maastikud
mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Seda tingivad nii
loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus. Põllu -
ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse
põhimõtteid nii mikro- kui makrotasandil. Seda eelduseks võttes peab püüdma
vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Senisest enam
tähelepanu pööratakse lahendustele, mis võimaldavad põllu - ja
kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sõltuvuse vähendamisse
taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks,
keskkonnasurve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini
mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale.
Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas.
www.hendrikson.ee
9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID
Arengukava ei näe ette erinevaid arengukava elluviimisega kaasnevaid
arengustsenaariumeid, sh erinevaid seatud eesmärke, tegevussuundi ega
meetmeid, seega mõju analüüs keskendub PõKa-s kirjeldatud eesmärkide ja
tegevussuundade hindamisele arengukavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel
annab KSH ekspertrühm hinnanguid tegevussuundade sekkumiste piisavuse osas ning
soovitusi seatud sekkumiste või mõõdikute täpsustamiseks/täiendamiseks.
Arengukava ja selle eesmärkide mitterakendamist ehk null -stsenaariumit KSH aruandes
ei esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et
null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema
ebasoodsa mõjuga.
Täpsem ülevaade arengukava eesmärkidest ja alameesmärkidest tegevussuundade
kirjeldustega on leitav arengukava põhidokumendist.
10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3. KSH METOODIKA
Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine eesmärk on edendada
keskkonnatingimustega arvestamist, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge tase ning
säästva arengu edendamine.
KSH protsessi ja aruande ülesehitamisel on juhindutud KeHJS-e põhimõtetest.
KSH hea tava ja praktika näeb ette KSH läbiviimist paralleelselt ja samaaegselt
strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu koostamisega. KSH aruanne on koostatud
PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversioon alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud
seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis.
Mõjude hindamise puhul sõltub kaasneva ebasoodsa (või soodsa) keskkonnamõju
väljaselgitamine ja leevendusmeetmete detailsus strateegilise planeerimisdokumendi
ulatusest ehk detailsusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtuti
strateegilise arengudokumendi ehk arengukava üldistusastmest. PõK a puhul on tegemist
tulevikku vaatava, eesmärke ja sekkumiste põhimõtteid seadva üldisema
arengudokumendiga. Hetkel puudub arengukava juures eesmärkide saavutamiseks
tegevusi kirjeldavad meetmed või rakenduskava /strateegia, mis aitaksid paremini mõista
ja hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid mõjusid. KSH hindamisel kasutatav
teemadekäsitluse täpsus ei saa erineda arengukava täpsusastmest.
Keskkonnamõjude hindamisel kasutas ekspert kvalitatiivset hindamist, mille käigus
hinnati eelkõige alameesmärkide ja tegevussuundade elluviimisega (kirjeldatud
sekkumistest lähtuvalt) kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ning analüüsiti,
kuivõrd kavandatavad eesmärgid aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
Hindamine toimus kahes osas:
1) Vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse arengukavas väljatöötatud
eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning
kooskõla sektori riiklike, ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega.
Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 5 tuleb hinnata; 2) strateegilise
planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi
rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust,
kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi o n strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud.
Arengukava seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud
peatükis 4. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning
vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 5.
Keskkonnakaitse üheks põhimõtteks on ettevaatuspõhimõte. Seega on KSH
aruande vastavusanalüüsi käigus järgitud, kas seatud eesmärgid ja mõõdikud on
piisavad keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks.
2) Välismõjude analüüs- hinnatakse arengukavas sätestatud tegevussuundade ja
nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega
kaasnevat keskkonnamõju.
www.hendrikson.ee
11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Välismõjude analüüsil:
Antakse ülevaade käsitletava keskkonnavaldkonna hetkeseisust ja mõjutatava
keskkonnakirjeldus;
Tuuakse välja arengukava eesmärgid ja valdkonna probleemid;
Mõju analüüs ja hinnang arengukava elluviimisega kaasnevate mõjude osas.
Vastavalt KeHJS §-le 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi
või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Välismõjude
analüüsi tulemused on esitatud peatükis 6.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse ühtlasi eeldusest, et tegevuste elluviimisel
täidetakse kõiki Eesti seadusandluses kehtestatud keskkonnanõudeid.
12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE
STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
PõKa koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille
tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strat eegiliste
arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks
üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele .
Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa - ja rannapiirkondade arenguga
seotud riigi tegevused olid varem kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes
dokumentides, mille PõKa 2030 seob riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES)
tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ ning tulemusvaldkonna „Regionaalareng
ja maaelu“ maaelupoliitika mõistes ühtseks tervikuks. PõKa peatükkidesse 1-4 on
sisendina lõimitud järgmiste arengudokumentide üldeesmärgid ja tegevussuunad:
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Eesti seemnemajanduse arengukava
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aastateks 2014–2020
rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste
Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 leevendamise ja kliimamuutustega
Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia kohanemise tegevuskava 2012–2020
2014–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise
Eesti vesiviljelussektori arengustrateegia tegevuskava aastateks 2013–2017
2014-2020 Eesti põllumajandus-, toidu- ja
Eesti toidusektori ekspordi edendamise kalamajandusteaduse ning teadmussiirde
tegevuskava 2019-2022 arengukava aastateks 2015–2021
Euroopa Biomajanduse strateegia Programm „Põllumajanduskultuuride
(Komisjoni teatis: „Kestlik biomajandus geneetilise ressursi kogumine ja
Euroopas: majanduse, ühiskonna ja säilitamine aastatel 2014–2020“
keskkonna vaheliste sidemete Eesti seemnemajanduse arengukava
tugevdamine“ 11.10.2018) aastateks 2014–2020
Lääne-Eesti vesikonna Riiklik programm „Sordiaretusprogramm
maaparandushoiukava, Ida-Eesti aastatel 2009–2019“
vesikonna maaparandushoiukava, Koiva Programm „Põllumajanduslikud
vesikonna maaparandushoiukava rakendusuuringud ja arendustegevus
Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva aastatel 2015–2021”
vesikondade veemajanduskavad 2015- Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
2021 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti mahepõllumajanduse arengukava Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
aastateks 2014–2020 Kliimamuutustega kohanemise arengukava
Eesti mahemajanduse tervikprogramm aastani 2030 ja selle rakendusplaan
2018–2021 Põllumajandussektoris kliimamuutuste
Eesti teraviljasektori arengukava aastateks leevendamise ja kliimamuutustega
2014–2020 kohanemise tegevuskava 2012–2020
Eesti aiandussektori arengukava aastateks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva
2015–2020 vesikondade veemajanduskavad 2015-
Eesti lambakasvatussektori arengukava 2021
aastaks 2018-2023 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–
Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2020
2016–2020 Eesti merestrateegia meetmekava
Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 Looduskaitse arengukava aastani 2020
Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse Harrastuskalapüügi arengukava 2010–
kava „Eesti toit 2015–2020“ 2013 (perspektiiviga 2018)
Koolikava rakendamise riiklik strateegia
www.hendrikson.ee
13 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste tegevustoetus ja Võro Instituudi
kalaliikide koelmualade taastamise tegevustoetus.
programm 2017–2023 (perspektiiviga Cork 2.0 deklaratsioon „Parem elu
2027) maapiirkondades.“
Kalakasvatusliku taastootmise
Euroopa Komisjoni „Toidutootmise ja
tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga
põllumajanduse tulevik – teatis 2020.
2023)
aasta järgse ühise
Mikroobide antibiootikumiresistentsuse
põllumajanduspoliitika kohta“ (2017) ja
vähendamise tegevuskava
„ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika
veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks
pärast 2020. aastat“ (2018)
2017–2021
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa
Riigieelarvest rahastatavad
merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi
regionaalprogrammid: Setomaa
(EMFAF) 2021 – 2027 määruse kohta
arenguprogramm, Peipsiveere
(2018)
arenguprogramm, Mulgi Kultuuri Instituudi
Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi
hõlmav PõKa 2030 panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse RES
tulemusvaldkondadega seotud valdkondlike ja valdkondade vaheliste arengukavade
eesmärkide saavutamisse:
ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid
„Eesti 2035“ teemaleht „Puhas
„Rahvastiku tervise arengukava 2009-
looduskeskkond“
2020“ „Rahvastiku tervise arengukavasse
„Transpordi arengukava 2014-2020“
2020-2030“ (eelnõu)
“Eesti merenduspoliitika 2012-2020.“
„Eesti 2035“ teemaleht „Terve inimene,“
„Energiamajanduse arengukava aastani
„Eesti 2035“ valdkond „Sidus ühiskond“ 2030“’
„Heaolu arengukava 2016–2023“. „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani
2020“
„Rahvastikupoliitika põhialused 2035“
„Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani
„Laste ja perede arengukava 2012–2020“ 2030.“
„Noortevaldkonna arengukava 2014-
„Eesti infopoliitika arengukava 2020“
2020.“
„Eesti 2035“ teemaleht
„Teadmistepõhine Eesti“
„Konkurentsivõimeline
„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“
ettevõtluskeskkond.“
„Eesti teaduse, arendustegevuse,
„Eesti riiklik turismiarengukava 2014-
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava
2020.“
2021-2035“
„Eesti metsanduse arengukava aastani
„Haridusvaldkonna arengukava 2021-
2020“
2035“
„Metsanduse arengukava aastaks 2030.“
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“
„Eesti keele arengukava 2011-2017 (- „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas
2021)“ looduskeskkond“
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani
„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“
2030.“
„Eesti kodanikuühiskonna arengu „Eesti looduskaitse arengukava aastani
kontseptsioon“ (EKAK). 2020“
„Eesti 2035“ teemaleht „Ettevõtete
Euroopa Komisjoni „Meie elukindlustus,
konkurentsieeliste kujundamise“
meie looduskapital: ELi bioloogilise
Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
mitmekesisuse strateegia aastani 2020“
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-
„Euroopa maastikukonventsioon“
2020“
14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“
„Kliimamuutustega kohanemise
„Eesti siseturvalisuse arengukava 2015-
arengukava aastani 2030“
2020“ ’
„Maapõuepoliitika põhialused aastani
2050“ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“
„Riigi jäätmekava 2014–2020“ „Korruptsioonivastane strateegia 2013-
Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse 2020.“
tegevuskava“ „Välispoliitika arengukava 2030“
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ettepanek)
„Ringmajanduse programm.“ „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ (2003).
„Eesti 2035“ suund ’Ruum ja taristu’
„Eesti 2035“ teemaleht „Riigivalitsemine“
„Eesti 2030+“
„Eesti 2035“ teemaleht „Riigi tark
„Eesti regionaalarengu strateegia 2014-
juhtimine koostöös rahvaga.“
2020“
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
Cork 2.0 deklaratsioonis „Parem elu
vähendamise riiklik programm aastateks
maapiirkondades.“
2020 – 2030
„Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017)
PõKa koostamise käigus on samuti hinnatud seoseid riigi teiste arengukavade
eesmärkide saavutamisele, mille ülevaated on esitatud arengukava Lisas 5.
Alljärgnevas tabelis 4-1 on toodud KSH ekspertrühma hinnang PõKa seostest olulisemate
siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega.
www.hendrikson.ee
Tabel 4-1. PõKa seoses olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
Rahvastiku tervise Võrdsete võimaluste loomine hariduse, eluaseme, töö ning 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine
arengukava 2009-2020 tervise ja tervishoiuteenuste osas rannapiirkonna areng“)
Rahvastiku tervise Tervis igas poliitikas 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine
arengukavasse 2020- („Toiduohutus“) ning 8
2030 („Kestlik kalandus")
Riigivalitsemine - suurendada efektiivsust, vähendada Kõik tegevussuunad PõKa 2030 tegevussuundade 1-8
ülemäärast administreerimist (ministeeriumide rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja
tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke tõhususe suurendamise eelduseks on
protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondadevahelist riigivalitsemise organisatsiooniline
dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist. võimekus ja piisavad ressursid.
Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese 1, 2, 4, 7 ja 8 Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt
süsinikuheitega majanduse suunas. Põllumajandussektoris seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2 ja
tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste 4, 7 samuti 8.
leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside
heidet põllumajandustoodangu väärt use kohta. Samal ajal
heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse,
metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele…
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse
kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks
Eesti 2035 maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on
omavahel tihedalt seotud.
Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamine 5 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste
arendamise toetamine.
Rahva tervis 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine
(„Toiduohutus“) ning 8
(„Kestlik kalandus")
Sidus ühiskond 1, 5, 6, 7 ja 8 Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse
ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna
kujundamine, toiduohutuse tagamise,
teadmussiirde ning maa- ja
rannapiirkondade elukvaliteedi
edendamine
Arukate külade arendamine 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine
rannapiirkonna areng“)
Arengukava üldised eesmärgid 1, 3, 5, 6, 7 ja 8 Teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute,
Heaolu arengukava
majandusliku toimetuleku, puhta
2016–2023
keskkonna ja toidu ning maa- ja
2 PõKa 8 tegevussuunda: 1-põllumajanduskeskkond, 2-taimetervis, loomatervis ja heaolu, 3 -toiduohutus, 4-kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, 5 -põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine,
turustamine, 6-maa- ja rannapiirkonna areng, 7-teadus ja innovatsioon ning teadmissiire, 8 -kestlik kalandus.
16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike
toetamine
Ühiskonna kestlikus 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine
Rahvastikupoliitika
rannapiirkonna areng“)
põhialused 2035
Eesti riigi pinnal elavad lapsed ja pere saaksid kasvada ja 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine,
Laste ja perede elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja rannapiirkonna areng“) koolitoidu kavad
arengukava 2012–2020 perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi ja
kindlustunde tõstmine selleks, et soodustada laste sünde.
Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine,
mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist rannapiirkonna areng“) maapiirkonnas elamise ja töötamise
Noortevaldkonna
noortele atraktiivsemaks muutmine.
arengukava 2014-2020
Meede noorte ettevõtluse arendamiseks
ja elutingimuste parandamiseks.
Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning 1-6 ja 8 raames aitab Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaasa PõKa olulise horisontaalse teemana kõikides
Eesti teadus- ja kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; tegevussuund 7 PõKa tegevussuundades.
arendustegevuse ning Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega („Teadus ja
innovatsiooni ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav innovatsioon ning
strateegia 2014–2020 uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning teadmussiire“)
„Teadmistepõhine kasutuselevõtjana;
Eesti” Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus - ja
arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea
kvalifikatsiooniga teadustöötajaid
Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning 1-6 ja 8 raames aitab Kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi
võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et kaasa PõKa ajakohastamine,
Eesti elukestva õppe tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused tegevussuund 7 praktilise ettevõtlusvaate integreerimi ne
strateegia 2020 ühiskonnas, töö- ja pereelus. („Teadus ja kutsehariduse ja täiendõppe
innovatsioon ning õppekavadesse.
teadmussiire“)
Ühine eesmärk on „kujundada loovust väärtustav ühiskond, 6 ja 7 Maa- ja rannarahva põliste elualadega
hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, seotud kaasaegne haridus, piirkondliku
Kultuuripoliitika talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad identiteediga seotud keeled, maastikud,
põhialused aastani tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi peretalud, paigamälu, pere- ja
2020 arenguks ja kultuuris osalemiseks. kogukondlikud tavad, toidukultuur,
taimesordid, põlistõud, muuseumid ning
maaturismi ja toidu tootearendus
Luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, maa-
Eesti keele arengukava kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti rannapiirkonna areng“) ja rannapiirkondade arengu
2011-2017 (-2021) kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti jätkuprogrammide kujundamine (sh Seto,
identiteedi kandjana. Võro, Kihnu, Mulgi, Viru, Peipsiveere jt).
www.hendrikson.ee
17 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal 6 („Maa- ja Maaelu arengu programmide kaudu on
ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist rannapiirkonna areng“) traditsiooniliselt toetatud ka
aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate maaspordiühendusi.
Eesti spordipoliitika
teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea
põhialused aastani
pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu;
2030
Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste
elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti
maine kujundamisel.
1) ‘kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine’; 2) 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, PõKa
‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja rannapiirkonna areng“) protsessi avatus ning kaasamine.
kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; 3)
‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike,
kodukoha, riigi ja maailma ees’; 4) ‘kodanikeühenduste ja
avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja
Eesti
põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste,
kodanikuühiskonna
õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; 5) ‘heade
arengu kontseptsioon
koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende
ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine’; ning
samuti 6) ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem
kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis-
ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja
mehhanismide arendamine.
Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine - fookus on 5 ja 6 ning nende Ekspordi ja toodete ning teenuste
Eesti konkurentsivõime haridusel ja tööhõivel rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte sisendiks olevad arendamise toetamine ning maa- ja
kavas „Eesti 2020“ töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel tegevussuunad 1, 2, 3, rannapiirkonna arendamine.
4, 7 ja 8
Eesti ettevõtluse Jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge 5,7 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste
kasvustrateegia 2014- lisandväärtusega toodete ja teenuste eest arendamise toetamine.
2020
Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade 4, 5, 6 ja 8 4, 5, 6 ja 8 mõjueesmärkide saavutam ise
liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval eeldusena tuleb tagada, et
Transpordi arengukava moel. maanteeühendused Eesti erinevate
2014-2020 piirkondade ja asulate vahel oleksid
mugavad, ohutud, ühiskonnale
vastuvõetavate kuludega ja kestlikud.
Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbral ik ja 6,7 ja 8 Maa- ja rannapiirkonna, teadmussiirde ja
Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; kestliku kalanduse toetamine ja
merenduspoliitika Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, arendamine
2012-2020 soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning
merekultuuripärandit kantakse edasi.
Energiamajanduse Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja
arengukava aastani energiavarustus, panustades Eesti majanduskliima ja biomajanduse seoste täpsem
2030 keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise kaardistamine, sh toiduainesektoris
18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
konkurentsivõime kasvu. Täpsustatakse bioressursi biometaani jm energiatootmise
kasutusvõimalusi mootorkütuste tootmiseks. võimalused energiasõltuvuse ja –hinna
vähendamiseks.
Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja
gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. biomajanduse seoste täpsem
Eesti taastuvenergia
kaardistamine, sh toiduainesektoris
tegevuskava aastani
biometaani jm energiatootmise
2020
võimalused energiasõltuvuse ja –hinna
vähendamiseks.
CO 2 -heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, 1, 2, 4 ja 7 Koostööd tuleb jätkata kliima ning
energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, muldade süsinikuvaru majandamisel,
Eesti riiklik energia- ja
teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. samuti arvestab maaparandusalane
kliimakava aastani
seadusandlus ja praktika paremini
2030
kliimamuutuste- ja
keskkonnaaspektidega.
’Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja 7 („Teadus ja Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate innovatsioon ning olulise horisontaalse teemana kõikides
Eesti infopoliitika lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, teadmussiire“) PõKa tegevussuundades.
arengukava 2020 tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurend ada
majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust
avaliku, era- ja vabasektori koostöös.
Tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus 1, 2, 6 ja 8 Atraktiivse ja heas seisundis keskkonna
turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on ning maa- ja rannapiirkonna arengu (sh
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, maa- ja mereturismi arendamise)
Eesti riiklik turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste toetamine.
turismiarengukava seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide
2014-2020 arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja
piirkondlike turismitoodete arendamine. turismisektori
jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete
rakendamine.
Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui 1, 2, 6 ja 7 Olulisemad koostöövajadusega teemad:
arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on invasiivsete võõrliikide, sh
arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsakahjustajate, negatiivse mõju
metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja vähendamine. Pariisi kliimaleppega
majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, seotud kohustus säilitada ja laiendada
Metsanduse
võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt metsa kui kasvuhoonegaase siduvat
arengukava aastaks
majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. entiteeti/olemit, kasutades selleks
2021-2030 (koostamise
kohaseid poliitilisi ja korralduslike
ettepanek)
vahendeid. Looduslikult liigirikaste
metsade, kui Eesti maastike eripära,
hoidmine koostoimes metsadega
vahelduva põllumajandusmaa ja -
keskkonna hoidmisega.
www.hendrikson.ee
19 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
Määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea 1, 4, 5, 6 ja 8 Keskkonnahoidu on läbivalt käsitletud
Eesti
seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna tegevussuundades 1,4,5 ja 8 ning
keskkonnastrateegia
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende majandus ning sotsiaalvaldkonda
aastani 2030
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. tegevussuuna 6 raames.
a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja 1, 4 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa kui
oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja loodusvara kaitse meetmed, ja
elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on kalanduspoliitika keskkondlike
tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise eesmärkide täitmisega seotud
Eesti looduskaitse
võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on sekkumised.
arengukava aastani
tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse Põllumeeste ja kalameeste kasvanud
2020
lähenemise põhimõtteid keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja
elukeskkonna ning maastiku
mitmekesisuse kaitsemeetmete
rakendamine ja kompenseerimine
Strateegias käsitletakse kuut eesmärki, millest olulisemad 1, 4 ja 8 Inimese heaolu seisukohast on elurik kus
PõKa puhul on 5 esimest: loodus (1. eesmärk), ökosüsteemid hädavajalik, sest see pakub teenuseid,
ja nende taastamine (2. eesmärk), Euroopa loodus-, maa- ja millel püsivad meie majandussüsteemid ja
mereressurssid, metsa ja kalavarude säästev kasutamine (3. ühiskonnad. See on väga tähtis ka
ELi bioloogilise
ja 4. eesmärk), võõrliikide probleem (5. eesmärk) ökosüsteemi teenuste ehk looduse
mitmekesisuse
pakutavate teenuste jaoks, näiteks
strateegia aastani 2020
tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks,
kaitseks üleujutuste vastu, mulla
viljakuseks ning toidu, kütuse, kui ja
ravimite tootmiseks.
Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja 1 ja 4 Põllumajandusmaastik moodustab Eesti
planeerimise, samuti selle alase koostöö edendamisele kogupindalast ligi kolmandiku (haritav
Euroopas. maa koos rohumaadega) ning kõikidel
Euroopa selle valdkonna otsustel ja tegevustel on
maastikukonventsioon rohkemal või vähemal määral mõju
maastikule. Konventsioonis toodud
eesmärke on arvesse võetud ka PõKa
2030 väljatöötamisel.
Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese 1, 4, 7 ja 8 PõKa eesmärgiks on, et
süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja põllumajandustootmise negatiivne mõju
võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on
minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks vähenenud ning positiivne mõju on
Kliimapoliitika
ärakasutamiseks. suurenenud. Kliimamuutuste negatiivsete
põhialused aastani
mõjude minimeerimiseks ja positiivsete
2050
mõjude paremaks ärakasutamiseks
nähakse ette maaparandussüsteemide
paremat toimimist ning kohalikele
tingimustele vastavat sordiaretust.
20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
Suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja 1, 2, 4,7 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade
võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. kaitse puudutab järgmisi
Kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise
kohanemise arengukava prioriteetseid valdkondi:
arengukava aastani maakasutus ja planeerimine,
2030 looduskeskkond, biomajandus,
üldmajandus, ühiskonna teadlikkus ning
taristu ja ehitised.
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada 1 ja 4 Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030
maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja tegevuste seosalaks on
Maapõuepoliitika
ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste põllumajandusmaade veerežiimi ja
põhialused aastani
tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline mullastiku kui loodusvara kaitse
2050
vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. maapõuevarade kaevandmise
planeerimisel.
Jäätmete käitlemine tuleb tagada viisil, mis: a) ei ohusta vett, 1, 2, 4, 5 ja 8 Loomakasvatusest ja kalandusest
Riigi jäätmekava 2014– õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra - ega pärinevate jäätmete kahjutustamise
2020 lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi tegevused.
pakkuvaid paiku.
Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, 1, 4, 6 ja 8 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi
elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb säilitamine ja parendamine, maa- ja
muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks rannapiirkonna arendamine ning kestliku
Üleriigiline planeering Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti kalanduse toetamine ja arendamine.
Eesti 2030+ igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne
elukeskkond, mugavad liikumisvõimalused ning varustatus
oluliste võrkudega.
Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 eelnõu koostamise käigus
terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa rannapiirkonna areng“) pöörati tähelepanu maaelupoliitika
sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestele on igas terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas
toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed ex ante regionaalsete mõjude hindamine
Eesti regionaalarengu teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv nii PõKa koostamise laiapõhjalistes
strateegia 2014-2020 elukeskkond. töörühmades (sh Leader Liit,
Külaliikumine Kodukant, Eesti
Maaomavalitsuste Liit jt) kui ka Eesti
Maaülikooli PõKa 2030 mõjude
eelhindamise projekti raames.
Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi Kõik tegevussuunad, Garanteerida võimalikult mitmekesine ja
kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja aga eriti 3 ja 5. pidev isevarustatus põhitoiduainetega.
Eesti elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb
julgeolekupoliitika avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut
alused mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi
valdkondi, sh toidujulgeolekut ning puhta toidu ja vee
varustuskindluse tagamist hädaolukorras .
www.hendrikson.ee
21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
Ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 toidu julgeolekuvaru
luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada rannapiirkonna areng“) moodustamise ja haldamise tegevused
Riigikaitse arengukava riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust aitavad avara julgeolekukäsitluse raames
2017-2026 lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada kaasa inimeste baasvajaduste
ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu tagamisele.
infosõjale.
Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises 1,2,3 ja 6. Toidu koostise ja käitlemisega
ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kaasnevate ohtudega tegelemine ja
kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi turvatunnet pakkuvate kohalike
Eesti siseturvalisuse
Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega kogukondade toetamine.
arengukava 2015-2020
parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule,
tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse
kiire ja asjatundlik abi.
Jätkuvalt on vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning Peamiselt 3 PõKa tegevusega seotud ettepanekud
suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral („Toiduohutus“) Maaeluministeeriumilt: a) ettepanek lisada
muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja elanike esmaabi tagamisega tegelevate
vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. siseturvalisusasutuste loendisse koos
Kiirabiga ka toiduohutusega tegelev
Veterinaar ja Toiduamet (VTA), 3 samuti
Siseturvalisuse
piiril taime- ja loomakasvatuse kaupade
arengukava 2020–2030
kontrolli eest vastutav
(koostamise ettepaneku
Põllumajandusamet; b) analüüsida
eelnõu)
elanikkonna esmavajadustega seotud
riske, sh toidu varustuskindlust; c)
kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi
käsitlemist, et vältida pahatahtlike
ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid
toiduvaldkonnale
Edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja Kaudselt seotud kõigi Seondub PõKa 2030 raames koostatud
tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste suundadega programmide haldamise, rahastusotsuste
uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat läbipaistvuse ja riskijuhtimisega, sh PõKa
Korruptsioonivastane
korruptsiooni. 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning
strateegia 2013-2020
meetmete sihtrühmade teavitamine
huvide konflikti ja korruptsiooniriski
ennetamise kohustusest.
Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise 5 ja 6 Ekspordi ja toodete ning teenuste
Välispoliitika tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja arendamise ja turustamise toetamine ning
arengukava 2030 edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti maa- ja rannapiirkonna arendamine.
(ettepanek) tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi
julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele
3 VTA ei tegele ainult toiduohutuse ja tauditõrje kriisidega toimetuleku tagamisega, vaid ka ohtude ja riskide ennetus e meetmetega, et vähendada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, sh vältida toidutekkelisi
nakkushaiguspuhanguid.
22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
STRATEEGILINE
SEOSED PÕKA
PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID
TEGEVUSSUUNDADEGA2
(SPD)
paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning
demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja
majandusvabaduste edendamises.
Suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning 3, 5 ja 8 PõKa fookuses on eelkõige Eesti
majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning põllumajanduse, kalanduse ning
Eesti arengukoostöö
vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu toidutööstuse maine ja
põhimõtted
rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. ekspordivõimekusega seotud
majanduslikel aspektidel.
www.hendrikson.ee
5. VASTAVUSANALÜÜS
Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas PõKa tegevussuunad ning nende
saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad
trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti
siseriiklike poliitiliste keskkonnaees märkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja
meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste,
kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide
keskkonnaeesmärkidega.
Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5-1 kuni 5-8), kus ühes
tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad
asjakohased eesmärgid, teises tulbas PõKa-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus
neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest
kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsit i järgmisi Euroopa Liidu taseme
strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke :
Euroopa Liidu säästva arengu strateegia- kliimamuutused ja puhas energia,
säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning
rahvatervis.
Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse
kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja
parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude
säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas.
Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia- tagada jätkusuutlik keskkond
ning edendada piirkonna arengut.
Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) - EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille
ülesandeks on kehtestada Euroopa Ühenduse ühtne tegevusraamistik vee kaitse
kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus.
ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid
eesmärke:
Säästev Eesti 21– Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning
ökoloogiline tasakaal
Keskkonnastrateegia aastani 2030- loodusvarade säästlik kasutamine ja
jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilit amine,
kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet.
Kliimapoliitika aastani 2050– 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade
süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa -alasid.
2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning
välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse
põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala.
3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste
asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega.
Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. 4. Edendatakse
jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelk õige selliste taastumatute
kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse
põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada
kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. 6. Põllumajandussektori
kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus -, arendus- ja
innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni
edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse,
teavituse ja nõustamise kaudu.
24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine
eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet
kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Eesti merestrateegia – peamiseks ülesandeks on saavutada või säilitada mereala
head keskkonnaseisundit (HKS) aastaks 2020.
Vastavusanalüüsi tabelites 5-1. kuni 5-8 väljatoodud tulemuseesmärkide saavutamiseks
on PõKa-s horisontaalse valdkonnana määratletud tegevussuund 7: teadus ja
innovatsioon ning teadmussiire, mille eesmärgid, põhimõtted ja kavandatavad
sekkumised panustavad kõigi teiste tegevussuundade eesmärkide saavutamisesse.
Tegevussuuna sekkumisi vastavusanalüüsi tabelites seetõttu eraldi välja ei tooda.
Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest:
Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua järgmised kitsaskohad (tabelites 5-1 – 5-8
punasega esitatud täpsustavad vajadused) , millele PõKa eelnõu täiendamisel ja
elluviimisel tuleks KSH ekspertrühma hinnangul tähelepanu pöörata:
1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena
eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist
võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist ning
lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamise ks ei pruugi seatud
eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasol eva olukorraga või mineraalväetiste
kasutamise kasv ainult pidurdub.
2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse
maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra
kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid
maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt
rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike
ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad
vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust.
Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastiku elementidega piirkondi, ei
pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole
mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist,
millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täps emalt kirjeldab.
3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude
indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste
aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki.
Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada
mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused
aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb
kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või
meetme tulemuslikkuse hindamiseks.
4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle
trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või
mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda
ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige
liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate
maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja
langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse
võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku
põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata
www.hendrikson.ee
25 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu
näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi
arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata
põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
5. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada
säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid
otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse
piiramine).
6. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka
taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris,
seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi
lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole.
7. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete
vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused
põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb
uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise
lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri
valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).
8. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav
ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet
sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide
loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite
kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja
nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides
olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega
kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine.
9. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta
liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud mu ldade seisundi
jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik,
kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne
rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta
rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust.
Tabel 5-1. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Kliimamuutused ja puhas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele:
energia Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: Põllumajandustootmise Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
Üldine eesmärk: negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
Kliimamuutuste ning neist suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside he ite vähenemist kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
ühiskonnale ja põllumajandustoodangu väärtuse kohta, põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
keskkonnale tulenevate säilimist või kasvu ning põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus e vähenemist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
kulude ja negatiivse mõju Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamis t arvukuse piiramine).
piiramine (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
integreeritud taimekaitse jmt). toodetud energia madal osakaal
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse põllumajandussektoris, seda eriti
arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja probleemi lahendamiseks selgeid
kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb ole.
toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viim ist
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või
veetaseme kontrollitud tõstmist.
Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja
õhusaasteainete hindamise metoodika ja andme te täpsustamisega.
Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 -
2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis
muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustoo tjatega.
Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemisele
ja nende leevendamisele:
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja
ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.
Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja
keskkonnaaspekte.
Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega,
samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada
kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate
sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride
sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust.
Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate
sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja
majanduskatse läbiviimise teenust tagamak s laiema valiku sobivate sortide, sh
proteiinikultuuride sortide olemasolu.
Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust.
27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Säästev transport Arengukava sekkumine mis aitab kaasa säästva transpordi arendamisele: Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
Üldine eesmärk: Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
Ühiskonna majanduslikele, sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülestele toodetud energia madal osakaal
sotsiaalsetele ja digilahendustele teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ tüüpi põllumajandussektoris, seda eriti
keskkonnaalastele arendustele, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
vajadustele vastavate parandada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, probleemi lahendamiseks selgeid
transpordisüsteemide elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
tagamine ja neist ole.
majandusele, ühiskonnale
ja keskkonnale johtuva
soovimatu mõju
minimeerimine
Säästev tarbimine ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvate tarbimis - ja tootmisviiside Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
tootmine edendamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
Üldine eesmärk: Säästvate Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
tarbimis- ja tootmisviiside kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
edendamine Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud paranemist ning lämmastikku sisaldavate
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundli kel aladel, mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,
integreeritud taimekaitse jmt). Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
arengut. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise
ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga
Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi pidurdub.
ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist
Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh toodetud energia madal osakaal
töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema põllumajandussektoris, seda eriti
lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad probleemi lahendamiseks selgeid
tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. ole.
Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis
võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära
kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada.
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja
ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.
Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades
toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine)
28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata
need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning
vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine
ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine .
Loodusressursside Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa loodusressursside haldamise Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
säilitamine ja haldamine parandamisele ja nende liigkasutuse vältimisele : põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
Üldine eesmärk: Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
Loodusressursside o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
haldamise parandamine ja kasvu.
nende liigkasutamise o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib
vältimine, tunnistades o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse
ökosüsteemide toimimise o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest
väärtust Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest
eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada väljas olevate maade arvelt suureneb ja
põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja välja langenud püsirohumaade, eelkõige
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku mõjub seevastu looduse mitmekesisusele
harrastuspüügi kasv. positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja
ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, hakata tegema mulla bioloogilise seisundi seiret ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles
tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 4 põhimõtete järgimist, põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha).
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahend usi põllumajanduses ja mineraalväetiste Oluline on läbi arengukava elluviimise
asendamist orgaaniliste väetistega. programmi/strateegia või paika pandud meetmete
Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist keskkonnamõjusid.
reguleerivaid õigusakte ning nõudeid.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist
mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud
lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel,
tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,
olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
integreeritud taimekaitse jmt).
paranemist ning lämmastikku sisaldavate
Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu
mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mul lakaitses prioriteetideks
ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna.
Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise
4 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
www.hendrikson.ee
29 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
põllumajandusmaastikesse. pidurdub.
Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtu slikku kõrge boniteediga
põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uus i biomajanduslikke säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja
rohumaadena. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade (põllusaared, hekid, puude re ad, üksikud puud,
osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustad a liblikõieliste, muude pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes
Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad
Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest maastikuelementideta põllualad vähendav ad
tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. sidusust.
Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
kuivendamata. olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügik oormuse optimeerimiseks.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite
eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
suurenemist.
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigika itse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrli ikide
selgelt negatiivne ning muutused indeksis
arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust.
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust.
põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on
väga oluline edasiste meetmete ja tegevus te
planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele
ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad
tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda
kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav
konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju
hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega
kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette
30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul
spetsiaalne seire.
Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
arvukuse piiramine).
Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja
tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse
keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja
pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud -
põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja
mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub
kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne
rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada
ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille
abil hinnata muldade seisundi muutust.
Rahvatervis Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa rahvatervise edendamisele ja -
Üldine eesmärk: Hea terviseohtude vastase kaitse parandamisele :
rahvatervise edendamine Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on:
võrdsetel tingimustel ja o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu
terviseohtude vastase o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad
kaitse parandamine Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama
ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades
väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale.
Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite
määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted
veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL
üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle.
Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks
tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle
loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR vastases
võitluses.
Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järel evalve ja
tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus,
panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse nagu uuendtoit, e -
kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral
www.hendrikson.ee
31 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete
paindlikkust.
Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide
ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning
koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse
tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest).
Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse
juhendmaterjale.
Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused,
eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija-
organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele.
Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist.
Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi
erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi , dioksiini
sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter,
mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha
tervist toetavaid valikuid.
Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad,
esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid
laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta.
Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse
siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela
(tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning
propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt.
Sotsiaalne kaasatus, Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa sotsiaalse kaasatus e, solidaarsuse -
demograafia ja ränne ning heaolu suurenemisele ühiskonnas :
Üldine eesmärk: Kõrge Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi,
sotsiaalse kaasatusega tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos.
ühiskonna loomine, võttes Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda
arvesse põlvkondade elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on
sisest ja vahelist toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses
solidaarsust, ning tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on
kodanike elukvaliteedi kui samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis
püsiva individuaalse vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb
heaolu eeltingimuse selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.
kindlustamine ja Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks,
suurendamine sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähe ndamiseks tuleb jätkata LEADER-
tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda
laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 5) lähenemise kaudu.
5 Community Led Local Development
32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Ülemaailmne vaesus ja Strateegia eesmärk keskendub rahvusvahelise abi kü simustele ning selle kontekstis säästva -
säästva arengu alased arengu põhimõtete levikule. Eesmärk ei oma otseseid seoseid maaelu arengukava eesmärkide
väljakutsed või meetmetega
Üldine eesmärk: Säästva
arengu aktiivne
propageerimine kogu
maailmas ning ELi sise- ja
välispoliitika, ülemaailmse
säästva arengu ja liidu
rahvusvaheliste
kohustuste vahelise
kooskõla tagamine.
Tabel 5-2. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi a aastani 2020
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
1. eesmärk. Rakendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa linnudirektiivi ja loodusdirektiivi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
täielikult linnudirektiiv ja rakendamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
loodusdirektiiv Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
kasvu.
o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. väljas olevate maade arvelt suureneb ja
intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
välja langenud püsirohumaade, eelkõige
harrastuspüügi kasv. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mõjub seevastu looduse mitmekesisusele
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
põllumajandusmaastikesse. pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata
Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaa pindala muutusi selles
sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega
põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha ).
põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele Oluline on läbi arengukava elluviimise
traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke programmi/strateegia või paika pandud meetmete
kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
rohumaadena. keskkonnamõjusid.
Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses
lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
www.hendrikson.ee
33 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist paranemist ning lämmastikku sisaldavate
mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele
ja keskkonnale. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise
tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga
või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).
pidurdub.
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega
saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb
mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põl lumajanduslikke tegevusi (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes
elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaas tikesse. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad
maastikuelementideta põllualad vähendavad
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite sidusust.
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja
selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
kasutust. ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
suurenemist.
Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
selgelt negatiivne ning muutused indeksis
34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on
väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse
planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele
ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad
tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda
kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav
konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju
hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega
kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette
näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul
spetsiaalne seire.
Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
arvukuse piiramine).
2. eesmärk: Säilitada ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide ja ökosüsteemi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
parandada ökosüsteeme teenuste säilitamisele ja parandamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
ja nende teenuseid Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
o Põllulindude indeksi tõusu pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu.
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest
tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
väljas olevate maade arvelt suureneb ja
harrastuspüügi kasv. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning välja langenud püsirohumaade, eelkõige
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine
põllumajandusmaastikesse. mõjub seevastu looduse mitmekesisusele
Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata
põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega
põllumajandusmaa pindala muutusi selles
põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastami sega. Teisalt võiks maadele, millele sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha).
Oluline on läbi arengukava elluviimise
www.hendrikson.ee
35 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste programmi/strateegia või paika pandud meetmete
rohumaadena. hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega keskkonnamõjusid.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust.
mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi paranemist ning lämmastikku sisaldavate
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku
Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise
piirkondade erisustele. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga
või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
pidurdub.
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab rii k koostöös sektoriga liigikaitse ja varude säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja
mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.
(põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga n ing looduses pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes
kasutust. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad
maastikuelementideta põllualad vähendavad
oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
sidusust.
Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
suurenemist.
Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
selgelt negatiivne ning muutused indeksis
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud
põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus
täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas
põllumajandussektor on muutunud
keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast
ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste
tulemusena antud eesmärgini jõutakse.
3. eesmärk: Suurendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
põllumajanduse ja säilitamisele ja suurendamisele (sh ÜPP bioloogilise mitmekesisuse meetmetega reguleeritud eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
metsanduse rolli põllumajanduslike alade kasv): suurenemist.
bioloogilise Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse:
mitmekesisuse o Põllulindude indeksi tõusu Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
säilitamisel ja o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist v õi mõõdukat tõusu. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
suurendamisel selgelt negatiivne ning muutused indeksis
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist.
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
3A) Suurendada 2020. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud
aastaks võimalikult maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus
palju selliste põllumajandusmaastikesse. täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas
põllumajanduslike Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandussektor on muutunud
rohumaade, põllumaade põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast
ja püsikultuuride all ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste
põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, mille le
olevaid alasid, mida tulemusena antud eesmärgini jõutakse.
reguleeritakse ÜPP traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke
raames võetud kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
bioloogilise rohumaadena. eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
mitmekesisuse Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
meetmetega, et saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja
tagada bioloogilise mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
mitmekesisuse säilimine Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada
(põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
ja parandada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
mõõdetavalt selliste Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes
liikide ja elupaikade soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
kaitsestaatust, mis (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad
sõltuvad looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku maastikuelementideta põllualad vähendavad
põllumajandusest või
elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.
www.hendrikson.ee
37 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
mida see tegevusala Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
mõjutab, põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta ala sid. Mosaiiksuse heal tasemel sidusust.
ning ökosüsteemi hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama
teenuste pakkumist Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
piirkondade erisustele.
võrreldes ELi 2010. aasta maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi se atud
võrdlustasemega, ja Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
toetada seeläbi esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks s oositakse võimalusel nende suuremat püüki ja olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
loodusvarade säästvat kasutust. maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
majandamist Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel,
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
integreeritud taimekaitse jmt). põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib
kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse
ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest
tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest
väljas olevate maade arvelt suureneb ja
intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest
välja langenud püsirohumaade, eelkõige
poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtm ine
mõjub seevastu looduse mitmekesisusele
positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata
põllumajandusmaa pindala muutusi selles
sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha).
Oluline on läbi arengukava elluviimise
programmi/strateegia või paika pandud meetmete
hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
keskkonnamõjusid.
Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja
tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse
keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja
pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud -
põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja
mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub
kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne
38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada
ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille
abil hinnata muldade seisundi muutust.
4. eesmärk: Tagada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aita vad kaasa kalavarude säästvale kasutamisele:
kalavarude säästev Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja
kasutamine jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus.
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
harrastuspüügi kasv.
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügiva hendite
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.
Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust.
5. eesmärk: Invasiivsete Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa invasiivsete võõrliikide tõrjumisele: I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus,
võõrliikide tõrje Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud
võõrliikide levikut. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb üldsõnaliseks,
Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning et mõista PõKa-ga kavandatavaid suundi teemaga
looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat tegelemiseks ning seega ei ole võimalik hinnata
püüki ja kasutust. sellega kaasnevat mõju.
6. eesmärk: Aidata Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
vältida maailma vähenemisele: eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
bioloogilise Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
mitmekesisuse o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja
vähenemist kasvu. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
o Põllulindude indeksi tõusu (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõ dukat tõusu. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. P eamistes
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad
maastikuelementideta põllualad vähendavad
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning
oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks
sidusust.
põllumajandusmaastikesse.
Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust
Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste
maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks
eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide
olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.
www.hendrikson.ee
39 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaeluministeeriumi ja selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldusalade asutuste ning erinevate ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurikkuse, kliima, välisõhu, mulla ja
veemajanduse valdkondades. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. suurenemist.
Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama m uldade elurikkust soosivate ning
erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel selgelt negatiivne ning muutused indeksis
hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
piirkondade erisustele. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb tegevuste või toetuste mõju hindamiseks
soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel.
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks
põllumajandusmaastikesse.
Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt
usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning
vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetm ete
rakendamine.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.
Tabel 5-3. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Tagada jätkusuutlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad tagada jätkusuutliku keskkonna: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
keskkond Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
o Põllulindude indeksi tõusu. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
o Kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. paranemist ning lämmastikku sisaldavate
o Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
o Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu.
Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ainult pidurdub.
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
harrastuspüügi kasv. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja
sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kivia iad)
täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt.
kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende
Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval
toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist asetsevad maastikuelementideta põllualad
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate
veetaseme kontrollitud tõstmist. loodusalade sidusust.
Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 6 põhimõtete järgimist,
Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste
maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
asendamist orgaaniliste väetistega.
eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate
olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel
maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam täh elepanu pöörama
selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
piirkondade erisustele.
ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata v ee-elusressursside (sh eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema suurenemist.
lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi
väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid v õimaldavad Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. selgelt negatiivne ning muutused indeksis
Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute
reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. tegevuste või toetuste mõju hindamiseks
Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning
erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist.
6 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
www.hendrikson.ee
41 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
põllumajandusmaastikesse kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. arvukuse piiramine).
Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada
keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püüg ivahendite
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.
Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt
usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning
vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete
rakendamine.
Edendada piirkonna Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad edendada maa - ja rannapiirkonna arengut:
arengut Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on:
o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas.
o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna tar istu arengule ja loomisele ning
sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed
digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused,
mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada
erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad)
teenuste osutamist kohalikul tasandil.
Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi,
tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa- ja linnapiirkondade sümbioos.
Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende
edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.
Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda
elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on
toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses
tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasa ndil. Oluline on
samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis
vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb
selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.
Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda
maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste
inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum
42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
rakendamine ning maaelu võim alusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine.
Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja
elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele
vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning
eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning
arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.
Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks,
sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER -
tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda
laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 7) lähenemise kaudu.
Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse
teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab
Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õ igusaktide eelnõude
kooskõlastamisel.
EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka
teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel,
näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks
ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri,
IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.
Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtlu se
toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö,
investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem
kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendam iseks
tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides
seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse
vähendamiseks.
Suurendada piirkonna Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende
ligipääsetavust ja piirkondade üldise ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõusu.
atraktiivsust
Tagada piirkonna ohutus Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka n ende
ja turvalisus piirkondade üldise ohutuse ja turvalisuse tõusu.
Tabel 5-4. Säästev Eesti 21
7 Community Led Local Development
www.hendrikson.ee
43 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Eesti kultuuriruumi Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa Eesti kultuurijõulisuse arengule:
elujõulisus Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte)
maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Et maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele
vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste,
ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest
enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla - ja
seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda.
Oluline on jätkata era- ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale
ühiskonnale tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) läbiviimist ja laiendamist.
Heaolu kasv Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa heaolu kasvule ja sidusa ühiskonna
Majanduslik jõukus arengule:
Turvalisuse tase Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on:
Võimaluste o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas.
mitmekesisus o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas.
Sidus ühiskond Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning
Sotsiaalne kaasatus sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed
Regionaalne tasakaal digilahendused teenuste kättesaadavuse pare ndamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi
Tugev arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja
kodanikuühiskond parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne,
elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil.
Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi,
tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos.
Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende
edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.
Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda
elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on
toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumaj anduses, vaid maaettevõtluses
tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on
samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis
vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanema ealistele ettevõtjatele tuleb
selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.
Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda
maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste
inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum
rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine.
Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja
elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele
vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning
eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning
arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.
Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks,
sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER -
44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda
laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 8) lähenemise kaudu.
Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse
teemana ning piisavat arvestamist maaelug a seotud erinevate mõjudega hindab
Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude
kooskõlastamisel.
EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka
teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel,
näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks
ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri,
IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.
Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse
toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö,
investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentid e rakendamine ja laialdasem
kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks
tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside,
vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele m eetmeid toetussõltuvuse
vähendamiseks.
Ökoloogilise tasakaal: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökoloogilise tasakaalu säilitamisele: Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
Loodusvarade Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
kasutamine viisil ja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
mahus, mis kindlustab põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
ökoloogilise
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega
tasakaalu.
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparandus likud
Saastumise võib kaasneda ebasoodne mõju looduse
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige
vähendamine.
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,
Loodusliku integreeritud taimekaitse jmt).
liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul
kui tootmisest väljas olevate maade arvelt
mitmekesisuse ja Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ress ursitõhusust ja ringmajanduse suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus.
looduslike alade arengut.
säilitamine. Tootmisest välja langenud püsirohumaade,
Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 9 põhimõtete järgimist, eelkõige poollooduslike koosluste, taas
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse
asendamist orgaaniliste väetistega. mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku
Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik
uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja täpsemini sisustada ja seirata
ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. põllumajandusmaa pindala muutusi selles
sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha).
8 Community Led Local Development
9 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
www.hendrikson.ee
45 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, Oluline on läbi arengukava elluviimise
tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi programmi/strateegia või paika pandud
ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga
Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades kaasnevaid keskkonnamõjusid.
toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhusus e
Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: paranemist ning lämmastikku sisaldavate
o Põllulindude indeksi tõusu. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu.
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet
järgides piisavalt ambitsioonikad. Näit eks ei
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja
harrastuspüügi kasv. fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimise ks kasutamise kasv ainult pidurdub.
põllumajandusmaastikesse.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve,
eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi
taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses olukorra säilimist või paranemist. PõKa
kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turu le toomise olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et
protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid
materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude
väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervi sele read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid,
ja keskkonnale. kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus
üldiselt rahuldavalt. Peamistes
Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga
soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säästvate liialt väike ning suured üksteise kõrval
põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuuri d, puhvervööndid, asetsevad maastikuelementideta põllualad
maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine vähendavad oluliselt elurikkust ning
tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, ümbritsevate loodusalade sidusust.
toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).
Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega
maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi
saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad.
Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust,
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb selgitamist, millise maastikuindeksiga on
soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi tegemist ja mida antud indeks täpsemalt
kirjeldab.
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või
46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku
elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
suurenemist.
põldude rajamist ning vältida s uuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel
hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
piirkondade erisustele. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja selgelt negatiivne ning muutused indeksis
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute
tegevuste või toetuste mõju hindamiseks
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus,
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb
Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise k eeluga ning looduses üldsõnaliseks, et mõista PõKa-ga
esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kavandatavaid suundi teemaga tegelemiseks
kasutust. ning seega ei ole võimalik hinnata sellega
kaasnevat mõju.
Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
„Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
toodetud energia madal osakaal
põllumajandussektoris, seda eriti
põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid
selle probleemi lahendamiseks selgeid
eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
ole.
Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja
tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse
keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja
pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud
- põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mul las ja
mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel
puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele
võtmiseks ühtne rakendamise metoodika.
Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta
realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata
muldade seisundi muutust.
Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega
sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või
kasutamisena toormena (sh reoveesette
www.hendrikson.ee
47 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
kasutamise võimalused põllumajandussektoris).
Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et
tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks
ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise
kriteeriumid, et soodustada reoveesette
taaskasutamist eri valdkondades
(põllumajanduses, haljastuses,
rekultiveerimisel, ehituses jne).
Tabel 5-5. Keskkonnastrateegia aastani 2030
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Loodusvarade säästlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja
kasutamine ja jäätmetekke jäätmetekke vähendamisse: tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse
vähendamine Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja
eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud
põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist
mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud,
integreeritud taimekaitse jmt). mille abil hinnata muldade seisundi muutust.
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja
ringmajanduse arengut. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega
Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 10 põhimõtete järgimist, sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutamisena toormena (sh reoveesette
asendamist orgaaniliste väetistega. kasutamise võimalused põllumajandussektoris).
Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et
uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlem iseks ja
ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.
10 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitain eid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise
tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi kriteeriumid, et soodustada reoveesette
ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhus ate tehnoloogiate rakendamist taaskasutamist eri valdkondades
Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel,
toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) ehituses jne).
igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkim isel on kõige ratsionaalsem suunata
need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
arvukuse piiramine).
Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
„Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
toodetud energia madal osakaal
põllumajandussektoris, seda eriti
põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
probleemi lahendamiseks selgeid
eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
ole.
Maastike ja looduse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
mitmekesisuse säilitamine jäätmetekke vähendamisse: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina
Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa
o Põllulindude indeksi tõusu. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu.
o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse
jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas se isus. mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige
liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
kui tootmisest väljas olevate maade arvelt
harrastuspüügi kasv. suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus.
Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tootmisest välja langenud püsirohumaade,
maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integree rimiseks eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse
põllumajandusmaastikesse. võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele
Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja
taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses
seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles
kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendit e turule toomise sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha).
materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist Oluline on läbi arengukava elluviimise
väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele programmi/strateegia või paika pandud meetmete
ja keskkonnale.
www.hendrikson.ee
49 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett keskkonnamõjusid.
säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdeku ltuurid, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu
lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest paranemist ning lämmastikku sisaldavate
teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada
Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust.
saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva
elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv
ainult pidurdub.
Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust,
väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
pöörama piirkondade erisustele. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
(põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite
pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad)
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt.
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. asetsevad maastikuelementideta põllualad
Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende as ustamise keeluga ning looduses vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate
loodusalade sidusust.
esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki
ja kasutust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist
ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi
suurenemist.
50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
selgelt negatiivne ning muutused indeksis
sõltuvad ka muudest teguritest väljaspoo l
põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute
tegevuste või toetuste mõju hindamiseks
Kliimamuutuste Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja õhu Alaeesmärk 2 (Kestlik kalandus) puhul ei ole
leevendamine ja õhu kvaliteeti paranemisse: kliimaga seotud teemasid – KHG vähendamise
kvaliteet Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja
Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on taastuvenergia kasutamise võimalusi – käsitletud.
vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse
kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustooda ngu väärtuse kohta, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
põllumajandussektori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. toodetud energia madal osakaal
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist põllumajandussektoris, seda eriti
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, probleemi lahendamiseks
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei
integreeritud taimekaitse jmt). ole.
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja
ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on
soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
bioenergia tootmist ja kasutamist põllumaja nduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja
hapestamist. vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle
Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist arvukuse piiramine).
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või
veetaseme kontrollitud tõstmist.
Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja
õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega.
Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks
2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete
rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd
põllumajandustootjatega.
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel
ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega.
Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja
keskkonnaaspekte.
Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate
taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb
toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja
turunõudlusele vastavate sortide, sh mah epõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate
www.hendrikson.ee
51 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning
resistentsusaretust.
Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate
sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja
majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh
proteiinikultuuride sortide olemasolu.
Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse st mõjust
Keskkond, tervis ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa tervise ja elukvaliteedi
elukvaliteet paranemisele:
Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on:
o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu
o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist
toetavad
Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama
ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures
tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale.
Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite
määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted
veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL
üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle.
Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks
tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle
loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasistek s tegevusteks AMR vastases
võitluses.
Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve
ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus,
panustatakse uute riskidega seonduva järeleval ve arendamisse nagu uuendtoit, e-
kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral
rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete
paindlikkust.
Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide
ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning
koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid
toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub
järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele
suunatud toiduohutuse juhendmaterjale.
Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused,
eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija-
organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele.
Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist.
Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra
muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi,
dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja
52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja
hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid.
Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad,
esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid
laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta.
Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse
siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tar bijale ohutu toodete
tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse
osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt.
Tabel 5-6. Kliimapoliitika aastani 2050
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Nii tarbijate kui ka Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad ühiskonna teadlikkust Arengukava praegune sõnastus:
ettevõtete kliimasõbralike kliimamuutuste leevendamisest ja nende mõjudega kohanemisest: Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja
hoiakute ja valikute Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest usaldusväärne info põllumajanduse mõjust
kujundamiseks mõjust. keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja
suurendatakse ühiskonna ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste
teadlikkust kommunikatsiooniplaanide loomine ja
kliimamuutuste rakendamine, kirjeldamaks näiteks
leevendamisest ja nende taimekaitsevahendite kasutusotstarvet
mõjudega kohanemisest. põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate
riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.
Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla
kajastatud ka kliimamuutuste leevendamine ja nende
mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja
teadvustamine.
Majanduskasv seotakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ressursitõhususe,
lahti esmase tooraine ringmajanduse, säästva põllumajanduse ja kalanduse, tootmise ja tarbimise
kasutamise kasvust edendamisele:
ressursitõhusa Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse
ringmajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllum ajandustoodangu väärtuse kohta.
edendamise kaudu, Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle
arvestades säästva arengu trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad
eesmärke ning eelkõige kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist.
säästva tootmise ja
tarbimise põhimõtteid. Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku
ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus.
www.hendrikson.ee
53 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
harrastuspüügi kasv.
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel,
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja l aotamine, toitainebilanss,
integreeritud taimekaitse jmt).
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja
ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse
korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnol oogiate levikut, sõnnikuhoidlate
katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku
sisestuslaotust ja läga hapestamist.
Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 11 põhimõtete järgimist,
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste
asendamist orgaaniliste väetistega.
Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks
tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade
jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi
looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist .
Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada
tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete
loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.
Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja
väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku
tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäät med) ning ressursitõhusate
tehnoloogiate rakendamist.
Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja
tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja sen i kasutamata vee-
elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes
väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik
toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt.
uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi
ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.
Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi
reguleerimist, mis võimaldab kasutusel ol evat veeressurssi tõhusamalt säästa,
saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske
maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning
maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonn a- ja
kliimaalaste eesmärkidega.
11 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viis il, mis taastab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades
toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja
tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tek kimisel on kõige
ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja
toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide
ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe
loomine.
Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada
püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh
mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös
sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade
taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändete ede avamist ning
kalade asustamist.
Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate
keskkonnateadlikkust.
Suurendatakse ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad säilitada muldade süsinikuv aru ning Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise
säilitatakse muldade kujundada ja säilitada olulise süsinikuvaruga maa -alasid: eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse
süsinikuvaru ning Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi
kujundatakse ja tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise
säilitatakse olulise jätkuvat viimist püsirohumaa alla ni ng seal asjakohastel juhtudel veerežiimi süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus
süsinikuvaruga maa- looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist . mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel
alasid. Motiveeritakse Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks
põllumajandustootjaid tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullaka itses ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada
suurendama muldade prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil
süsinikuvaru, kujundama ja tervikuna. hinnata muldade seisundi muutust.
säilitama püsirohumaid, Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate
väikemärgalasid ja ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist.
puhvervööndeid ning Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning
vähendama turvasmuldade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade
harimist. integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.
Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslik ku kõrge
boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge
viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt
võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole,
leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste
eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.
Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega
põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada
www.hendrikson.ee
55 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku
oskuslikku kasutamist.
Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb
senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.
Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise
vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning
põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede
toetamist soodustada.
Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama
kliimamuutuste- ja keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke
maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida
sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata.
Soodustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad põllumajandusmaa tõhusat ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
põllumajandusmaa keskkonnasõbralikku kasutust ja potentsiaali säilimist: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku
tõhusat ja Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist
keskkonnasõbralikku o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate
kasutust ning välditakse säilimist või kasvu. ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate
selle põllumajanduslikust o Põllulindude indeksi tõusu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
kasutusest väljalangemist. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat
Säilitatakse tõusu. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
põllumajandusmaa o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud
tootmispotentsiaal ja Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
väärtusliku mullastikuga trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada
põllumaa pindala. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus
Praktiseeritakse keskkonna- säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või
ja kliimasõbralikke Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub.
viljelusviise ja tavasid ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade
rakendatakse tõhusaid integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
põllumajandustehnoloogiaid Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmi seks peaks riik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra
ja -praktikaid, et säilitada ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra
suurendada põllumaade säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust
viljakust ning tagada sealne suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid,
elurikkus. Väärtusliku puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid,
mullastikuga põllumaa suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt
kasutusest väljalangemist ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on
või selle pindala Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval
vähenemist, näiteks maa teadusuuringutega saame pidevalt uut inform atsiooni põllumajanduse asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad
katmist ehitiste või keskkonnamõjust. oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
rajatistega, piiratakse sidusust.
õigusaktidega. Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada
põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga
Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud
tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises
tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et
56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab
põllumajanduslikku elurikkust toet avate alade integreerimiseks selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja
põllumajandusmaastikesse. mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina
tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade
eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist.
jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asja kohastel juhtudel veerežiimi
looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist .
Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt
ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka
Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja
boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju
viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt hindamiseks
võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole,
leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste
eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.
Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise
vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning
põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede
toetamist soodustada.
Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega
põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada
liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku
oskuslikku kasutamist.
Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb
senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.
Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist
(talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel ,
täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,
integreeritud taimekaitse jmt).
Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja
ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju t õendatusse
korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate
katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku
sisestuslaotust ja läga hapestamist
Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi
reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa,
saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske
maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning
maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja
kliimaalaste eesmärkidega.
www.hendrikson.ee
57 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Tõhustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad tõhusamat taimetoitainete Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
taimetoitainete kasutamist kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku
ning soodustatakse keskkonnasõbralike m ullaparandajatega ning välditakse orgaanilise aine vajaduseta ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist
mineraalväetiste põllult minemaviimist: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate
asendamist orgaaniliste Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 12 põhimõtete järgimist, ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate
väetiste ja ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
keskkonnasõbralike asendamist orgaaniliste väetistega.
mullaparandajatega. Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
Välditakse orgaanilise tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud
aine vajaduseta põllult reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
minemaviimist. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada
Selgitatakse välja ja (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus
rakendatakse parimaid keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või
lahendusi taimetoitainete täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub.
kasutuse tõhustamiseks integreeritud taimekaitse jmt).
ning mineraalväetiste Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega
asendamiseks põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada
keskkonnasõbralikumate liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku
orgaaniliste väetistega. oskuslikku kasutamist.
Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb
senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.
Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise
vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning
põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud av alikke hüvede
toetamist soodustada.
Edendatakse jõudsalt Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis edendavad bioenergia tootmist ning selle Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem:
bioenergia tootmist ning kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
selle kasutamist eelkõige Positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral tuleks so odustada bioenergia tootmist toodetud energia madal osakaal
selliste taastumatute ja kasutamist põllumajanduses. põllumajandussektoris, seda eriti
kütuste asemel, mille põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle
tootmine on probleemi lahendamiseks
energiamahukas. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole.
Bioenergia tootmisel
soodustatakse suuremat
tõhusust ja ressursside
väärindamist. Puidul
põhinevate kütuste
tootmisel kasutatakse
madalakvaliteedilist puitu ja
12 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähe ndab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
puidutööstuses tekkivat
kõrvaltoodangut. Biogaasi
tootmisel eelistatakse
intensiivsest
loomakasvatusest pärineva
sõnniku ja seni kasutamata
rohumaaressursi
kombineeritud kasutust.
Suurendatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis suurendavad bioenergia tootmist Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
põllumajandussektori põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku
tootlikkust ja kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta ja piiravad ammoniaagiheidet: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist
ressursikasutuse Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetav eesmärgiks on: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate
tõhusust, et vähendada Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate
kasvuhoonegaaside heidet vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
toodangu ühiku kohta. kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta,
Sealjuures keskendutakse põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
sõnnikukäitluse põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõd ikud
keskkonnasõbralikumaks Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
muutmisele, et piirata trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada
ammoniaagiheidet. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus
säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või
Positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral tuleks soodustada näiteks mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub.
täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja
kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist.
Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile
aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete
rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd
põllumajandustootjatega.
Põllumajandussektori Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad piirata põllumajandussektori
kasvuhoonegaaside heite kasvuhoonegaaside heidet, suurendavad sektori kestlikust ning edendada innovatsiooni.
piiramisel eelistatakse Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdikute ja nende
teadus-, arendus- ja trendidena eeldatakse:
innovatsioonisuundi, mis o Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada
suurendavad põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist.
põllumajanduse o Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv säilib või
kestlikkust. Innovatsiooni suureneb.
edendamiseks seotakse o Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) säilib või suureneb.
teadustöö tihedalt o Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv säilib või suureneb.
põllumajandustootmisega Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja
hariduse, teavituse ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse
nõustamise kaudu. korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate
Uuringute abil katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põl lumajanduses ning sõnniku
suurendatakse sisestuslaotust ja läga hapestamist.
põllumajanduses
keskkonna- ja
www.hendrikson.ee
59 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
kliimamuutustega seotud Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada
teadus-, arendus- ja tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete
innovatsioonitegevuse loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakend amiseks.
mahtu. Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja
väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku
tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate
tehnoloogiate rakendamist
Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja
tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -
elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes
väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik
toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt.
uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biote hnoloogia) väljatöötamist läbi
ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest
teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse
keskkonnamõjust.
Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja
õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega.
Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile
aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete
rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd
põllumajandustootjatega.
Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate
taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmi ste ja vajadustega. Seetõttu
tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse
sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks
tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsi aaliga
sortidearetamist ning resistentsusaretust.
Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust
rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi
registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku
sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu.
Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest
mõjust.
Tabel 5-7. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Meede 4.1. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad muutuvas kliimas toiduga varustatuse
toiduga varustatuse tagamine tagamise maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime
maaparandussüsteemide suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu ning panustavad maapiirkondade
arendamise, põllumajanduse keskkonna-, sotsiaal- kui ka majandusvaldkondade sidusasse ja harmoonilisse a rengusse:
konkurentsivõime Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on:
suurendamise ning o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas.
teadmusloome ja -siirde kaudu. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas.
Põllumajanduse jätkusuutlikkuse Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia
tagamisel muutuvas kliimas uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja
tõuseb esile vajadus panustada ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.
nii maapiirkondade keskkonna-, Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist,
sotsiaal- kui ka tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi
majandusvaldkondade sidusasse ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist
ja harmoonilisse arengusse. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise
võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh
töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema
lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik to etab vee-elusressursi
väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad
tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja
arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.
Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate
taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb
toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja
turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõlluma janduslikuks tootmiseks sobivate
sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning
resistentsusaretust.
Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate
sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja
majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh
proteiinikultuuride sortide olemasolu.
Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjus t.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning
sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed
digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi
arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja
parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne,
elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil.
Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi,
tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos.
Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende
edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.
Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda
elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on
www.hendrikson.ee
61 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses
tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on
samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis
vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb
selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.
Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda
maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste
inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate to etustegevuste sihistatum
rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine.
Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks
ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasan dil vastavalt piirkondlikele
vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning
eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning
arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkond a.
Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks,
sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata
LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja
käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 13) lähenemise
kaudu.
Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse
teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab
Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide
eelnõude kooskõlastamisel.
EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka
teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu
arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus -, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad.
Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi
infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.
Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse
toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö,
investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja
laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse
suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate
rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele
meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks.
Meede 4.3. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule Tegevussuund 1:
kalavarude jätkusuutlikkuse ja kasutamisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja
kalandusest elatuvate inimeste Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja
heaolu (sissetuleku) tagamine. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe
säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga
13 Community Led Local Development
62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Kalavaru ja seega püügivõimalusi Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist
muutuvates kliimatingimustes harrastuspüügi kasv. ning lämmastikku sisaldavate
säilitavateks meetmeks on Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja mineraalväetiste kasutamise kasvu
eelkõige püügirežiimi ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. pidurdumist.
kalavarude kasutamisviiside Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite
(harrastuskalapüük ja selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) Arvestades raskusi Eesti veekogude hea
töönduspüük) vahekorra vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud
muutmine. Üheks prioriteetseks taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja eesmärgid ja mõõdikud olla
meetmeks on kalastikku hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
kahjustavate tegurite (nt inimese ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust.
põhjustatud eutrofeerumine, seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
reostus) vähendamine, mille abil kasutamise tõhusus säilib võrreldes
saab kliimamuutuste negatiivset olemasoleva olukorraga või
mõju kalade elukeskkonnale mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
hüvitada. pidurdub.
Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul
ei leia läbivalt horisontaalse teemana
keskkonnamõju, sh kliimamuutustega
seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG
vähendamise võimalused,
kliimamuutustega kohanemine ja
taastuvenergia kasutamise võimalusi.
Tabel 5.8 Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000)
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Hoiab ära Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide kaitsele: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
veeökosüsteemide ning Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
oma veevajaduse osas (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise
otseselt keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
veeökosüsteemidest täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
sõltuvate integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate
maismaaökosüsteemide ja Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.
märgalade seisundi uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja
halvenemist ning kaitseb ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
ja parandab nende Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
seisundit. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
www.hendrikson.ee
63 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimise ks. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude ainult pidurdub.
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku
tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate
võõrliikide arvukuse piiram iseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja
kasutust.
Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest
teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust.
Edendab säästvat Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvale veekasutusele:
veekasutust, mis põhineb Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist
kättesaadavate (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud
veeressursside keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel,
pikaajalisel kaitsel. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,
integreeritud taimekaitse jmt).
Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist,
mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipot entsiaali
paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada.
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde
planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega.
Seab eesmärgiks Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa vesikeskkonna ja põhjavee Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
vesikeskkonna tugevdatud kaitsele ja parandamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse
kaitse ja parandamise, Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasut amise
muuhulgas erimeetmete (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhverv ööndid, maaparanduslikud tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva
kaudu prioriteetsete ainete keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe
vettejuhtimise, heidete ja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, paranemist ning lämmastikku sisaldavate
kao järkjärguliseks integreeritud taimekaitse jmt). mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist.
vähendamiseks ning Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve,
prioriteetsete ohtlike taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi
ainete vettejuhtimise, kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja
heidete ja kao toomise protsessi võimekust. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides
lõpetamiseks või Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
järkjärguliseks teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
kõrvaldamiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva
Tagab põhjavee reostuse olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv
järkjärgulise vähendamise ainult pidurdub.
ja hoiab ära selle edasise
reostuse.
64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Aitab kaasa üleujutuste ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa üleujutuste ja põudade mõju
põudade mõju leevendamisele:
leevendamisele. Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist,
mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali
paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada.
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde
planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega.
Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde
planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvesta da keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.
Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste -
ja keskkonnaaspekte.
Tabel 5.9 Eesti merestrateegia
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
Bioloogiline mitmekesisus. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse
Bioloogiline mitmekesisus on säilitamisele:
säilinud. Elupaikade kvaliteet ja Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja
olemasolu ning liikide levik ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus.
arvukus on kooskõlas valitsevate Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku
füüsilisgeograafiliste ja harrastuspüügi kasv.
klimaatiliste tingimustega. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite
selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist
Võõrliigid. Inimtegevuse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa võõrliikide mõjude leevendamisele
tulemusel sisse toodud võõrliigid veekeskkonnas:
jäävad tasemele, millel ei ole Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga
negatiivset mõju ökosüsteemile. ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võ imalusel nende
suuremat püüki ja kasutust.
Kaubanduslikel eesmärkidel Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule
kasutatavad kalad. kasutamisele:
Kaubanduslikel eesmärkidel
www.hendrikson.ee
65 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
kasutatavate kala ja karploomade Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja
populatsioonid on ohututes jätkusuutliku kalavarude m ajandamise on kalavarud heas seisus.
bioloogilistes piirides, kusjuures Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja
populatsiooni vanuseline ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks.
suuruseline koosseis annab Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb t oetada püügivahendite
tunnistust ressursside heast selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud)
seisukorrast. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude
taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventee rimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist .
Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga
ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende
suuremat püüki ja kasutust.
Inimtekkeline Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa inimtekkelise eutrofeerumise Tegevussuund 1:
eutrofeerumine. Inimtekkeline piiramisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja
eutrofeerumine, eelkõige selle Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja
negatiivsed mõjud nagu (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslik ud fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe
bioloogilise mitmekesisuse keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga
vähenemine, ökosüsteemi täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist
seisundi halvenemine, vetikate integreeritud taimekaitse jmt). ning lämmastikku sisaldavate
kahjulik õitsemine ja Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 14 põhimõtete järgimist, mineraalväetiste kasutamise kasvu
hapnikunappus põhjakihtides, on ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste pidurdumist.
minimeeritud. asendamist orgaaniliste väetistega.
Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea
tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud
reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. eesmärgid ja mõõdikud olla
Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt
keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik
seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori
kasutamise tõhusus säilib võrreldes
olemasoleva olukorraga või
mineraalväetiste kasutamise kasv ainult
pidurdub.
Saasteained kalades ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa toiduohutusele:
mereandides. Saasteained Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on:
kalades ja muudes o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu
inimtarbimiseks ette nähtud o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist
mereandides ei ületa ühenduse toetavad
õigusaktide või muude Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra
asjakohaste standarditega muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi,
kehtestatud tasemeid. dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse vä lja
14 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taas tab ja vähendab
negatiivsed mõjud ökosüsteemile.
66 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS
baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja
hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid.
www.hendrikson.ee
6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE
ANALÜÜS
KSH abil hinnatakse arengudokumendiga kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning
muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja
heaolule, kultuuripärandile ja varale.
KSH programmis määratleti välismõjude analüüsi mõjuvaldkonnad tuginedes Euroopa
ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS -e nõudeid
KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused,
töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi:
bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura
2000 aladele;
põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee -
elustik;
mullastikule;
õhukvaliteedile;
jäätmeteke;
inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajaduste le ja varale.
Läbivalt pööratakse tähelepanu, kas PõKa elluviimisega kaasneva mõju tulemusel
suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud ning horisontaalselt analüüsitakse,
kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute
leevendamisse.
PõKa üldeesmärk on suunatud eelkõige põllumajandustootmise ja kalandusvaldkonna
tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse olukorra parandamisele maal ja
rannakogukondades ning hea keskkonnaseisundi säilitamisele. Arengukava elluviimine
kavandatud kujul ei too eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi halvenemist, kuid siiski on
oluline, et seatud alameesmärkide ja tegevussuundade puhul oleks tagatud läbivalt
keskkonnahoid ja selle parendamine.
Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatel e
keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate
sekkumiste lõikes hinnatud ptk -s 6.2 ning tabelites 6-1. – 6-8.
68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
6.1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS, SH
ARENGUKAVAS SÕNASTATUD EESMÄRGID JA
PROBLEEMID; EELDATAV MÕJU
KESKKONANSEISUNDILE
6.1.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, KAITSAVAETELE
LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE
Eestis on tänapäeval hinnanguliselt 35 000 –45 000 taime-, seene- ja loomaliiki, seniste
uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala
arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt
mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselg -kirjurähn, rukkirääk, karu, ilves,
kaunis kuldking).
Eesti keskkonnanäitajad 2018 a. seisuga:
I kaitsekategooriasse kuulub 64, II kaitsekategooriasse 267 ja III kaitsekategooriasse
237 liiki. Arvuliselt on kõige rohkem kaitse all soontaimeliike, protsentuaalselt aga
kahepaikseid ja roomajaid, kellest on kaitse all kõik Eesti liigid. Vetikaliike Eestis
kaitse alla võetud pole.
Loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi kohta 2007. ja 2013. aastal
Euroopa Komisjonile esitatud aruannete põhjal võib öelda, et Eestis on
loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2007 –2013 paranenud.
Euroopa Liidus tervikuna on aga elupaikade ja liikide seisund halvem.
Soodsas seisundis liikide osakaal on suurenenud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Halvas või ebapiisavas seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus samal ajal
suurenenud 52 protsendilt 60 protsendini, Eestis aga langenud 50 protsendilt 35
protsendini. Teadmata seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus vähenenud 31
protsendilt 17 protsendini ja Eestis 26 protsendilt 11 protsendini.
Soodsas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis suurenenud, kuid kogu
Euroopa Liidus pisut vähenenud. Halvas või ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide
osakaal on Eestis vähenenud 50 protsendilt 48 protsendini, Euroopa Liidus tõusnud
aga 65 protsendilt 77 protsendini. Teadmata seisundis elupaigatüüpid e hulk on
vähenenud Euroopa Liidus 18 protsendilt 7 protsendini ja Eestis samal ajal 8
protsendilt nullini.
2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153,
kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte
1095. Kaitstavate loodusobjektide kogupindala moodustab 22% Eesti pindalast, kui
arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega (Peipsi- ja
Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, ranniku- ja territoriaalmerest
27% ja suurjärvedest 44%.
2019. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542
loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000
võrgustiku kogupindala 14 863 km 2 . Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti
maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%.
2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis on
loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2013-2019 jätkuvalt stabiilne
võ paranenud, seda ka põllumajanduse ja kalandusega seotud liikidel ja elupaigatüüpidel
(v.a kahepaiksed ja põllumaadega seotud linnuliigid). Põllumajandusega seotud
linnudirektiivi linnuliikide trend on alates 2007 kuni 2019 paraku jätkuvalt langustrendis
www.hendrikson.ee
69 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(vt lisa 3 15 ). Langustrendi peamiste põhjustena on valdavalt välja toodud rohumaade
ebapiisavat hooldamist ning ektensiivset või ebapiisavat karjatamist 16.
Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide
soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus
kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), v ältida
võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt
muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate
elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh
levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab
elupaikade sobivust paljudele liikidele.
Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh looduse elurikkus, liigid ja elupaigad
on säilinud ning maastikud on mosaiiksed. Vä etiste ja taimekaitsevahendite kasutamise
negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja
maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine.
Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandus liku keskkonnasurve
kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate
mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning
vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Andmed väetiste kasutamise ja
sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud.
Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude
read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus
üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiir kondades on nende hulk aga liialt väike
ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad
oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust.
Liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev, kuid silma s tuleb pidada,
et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised
tegurid.
Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd
avalikes kohtades on toonud välja vajaduse tõhustada järelev alvet taimekaitsevahendite
turustamise ja kasutamise üle, tegeleda avalikkuse teavitamisega ning tugevdada
koostööd põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega.
Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit.
Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest poolt. Põllumajandusmaastikus toetavad
kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb
pöörata tähelepanu tegevustele, mis aitavad kaasata uusi ning toetada olemasolevaid
poollooduslike koosluste hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik nõuandesüsteem
poollooduslike kooslustega seotud valdkonda ei kata. Samas nõustamissüsteemi
puudumist võib pidada antud valdkonna arengu peamiseks kitsaskohaks. Erinevaid
meetmeid välja töötades, tuleb silmas pidada terviklahendusi, alustades alade hooldajate
vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt saaduste realiseerimisest ning lõpetades tarbija
soovidega ja teadlikkusega. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis
on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik..
15 Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud loend põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja
elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019
16 http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art12/envxa2bfg/EE_birds_reports_20191018 -
140734.xml&conv=612&source=remote
70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid.
Mõju keskkonnaseisundile
Olulisi ebasoodsaid mõjusid looduskeskkonna valdkonnas ei tuvastatud. Mõned
tegevussuunad ja tulemuseesmärgid on otsese või kaudse positiivse mõjuga
bioloogilisele mitmekesisusele – tegevussuund: Põllumajanduskeskkond ja eesmärk:
Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on
ökosüsteemi teenuste toimimine ning tegevussuund: kestlik kalandus ning eesmärk:
Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus
ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Enamus eesmärke ja kavandatavad
sekkumised olid kaudse ja neutraalse mõjuga, nagu uuringute läbiviimine, seire,
tõhusam järelevalve, seadusandluse täiendamine, koolitused jne.
Tegevussuuna, Põllumajanduskeskkond, all tuvastati kaks potentsiaalset ohtu või
ebasoodsat mõju, mis avaldub juhul, kui eesmärgi ja sekkumiste rakendamisel läbi
arengukava elluviimise (või rakendus- või meetmekava; programm või strateegia) ei
arvestata olemasoleva keskkonnaseisundi ja seatud keskkonnaeesmärkidega:
Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja
õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud , sekkumisena
on välja toodud, et „Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada
säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse
taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist.“ – veerežiimi muutustega võivad
kaasneda ebasoodsad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikidele, mistõttu
tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h
Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste
põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja
intensiivistunud põllumajandust. Samas veerežiimi looduslikul taastamisel on
kindlasti oluline positiivne mõju nt elupaigatüübile – 7230 liigirikkad madalsood,
mille seisund ja trend on halvenev (lisa 3, tabel 1).
Tegevussuuna 1: põllumajanduskeskkond - mõõdiku trendina eeldatakse
kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda eb asoodne mõju
looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev
ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja
intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade,
eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu
looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala
muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või
püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise
programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa
kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest.
Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda
eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse -eesmärkidele või
terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks olnud arengukava kõrgest strateegilisest
tasemest, tuleb vastavad otsused vastu võtta siiski tegevuste kavandamise ja
rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumis el. Praeguse arengukava
seatud eesmärgid on liiga üldised, et hinnata nendega rakendamisega kaasnevaid
mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimi seks. Arengukava
eesmärkide elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning
konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia
www.hendrikson.ee
71 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja
minimeerida võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid ja hinnata iga kaasneva
tegevuse mõju põllumajaduse või kalandusega seotutud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi
liikidele/elupaigatüüpidele. Seega tuleb arengukava elluviimiseks koostatavate
programmide 17 /strateegiate käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide
saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Natura 2000
aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on hindamine vajalik
põllumajandustegevusega kaasnevate tegevuslubade menet luses.
6.1.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEEKOGUMITE SEISUNDILE NING VEE-
ELUSTIKULE
Reostuskoormused on Eestis paarikümne aastaga oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on see
tingitud ENSV-aegse suurtööstuse lõppemisest ja rahvastiku arvu vähenemisest, teiselt
poolt aga on tehtud suuri investeeringuid reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Pika
aegreana (kokku 26 aastat) on Eesti N-üld reostuskoormus vähenenud 4 korda, P-üld 12
korda ja BHT 7 lausa 17 korda. 18 Eesti reoveepuhastite reostuskoormus küll püsinud
stabiilsena, ent muu sektori, eeskätt põllumajandussektori reostuskoormus on Läänemere
piirkonnas kasvanud - seda näitavad HELCOMi arvutused Soome lahte, Liivi lahte ja
Läänemere avaosa merealasse jõudvate reostuskoormuste kohta . 19
Samas, põllumajanduse järkjärguline intensiivistumine kasvatab survet vee heale
seisundile, mis on üheks põhjuseks miks siseveekogude seisund on viimastel aastatel
halvenenud ning 2017. aastal oli kõigist vooluveekogudest 58,5%, järvedest 45,6% ja
rannikumeredest vaid 12,5% väga heas või heas ökoloogilises seisundis. Põllumajanduse
üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh
taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse
kasv 20 , loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse
suurenemine. 21 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015.
a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea
keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka
Euroopas ning praegu seatakse sihte juba 2027. a perspektiiviga. 22
Eesti üldine põhjavee seisund on valdavalt hea, suuremateks eranditeks on Ida -Virumaa
põlevkivikaevanduste piirkond ning Pand ivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikud
alad.
Seire käigus (sügisel 2016 ja 2017 ning kevadel 2017) on nii põhja - kui pinnaveest leitud
taimekaitsevahendite jääke -137-st proovist oli üheksas uuringupunktis pestitsiidide
summa üle 0,5 μg/l, millest omakorda kuus olid põhjavee uuringupunktid, mis tähendab
piirnormi ületamist. Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli (kloridasooni laguaine) –
kokku 26-s proovis, 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 μg/l. Kloridasooni sisaldavaid
taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda,
mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged.
17 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevu sed,
teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava.
18 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud
19
http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/environment-fact-sheets/eutrophication/waterborne -nitrogen-and-phosphorus-inputs/
20 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile.
21 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate
kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möl s, 2018, lk 10
22 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud
72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata
taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades.
Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh põhja- ja pinnavesi on heas seisundis.
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene.
Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskko nnasurve
kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate
mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning
vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut
raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate
tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning
väetamises.
Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse
jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on
viimasel aastakümnel suurenenud. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt
stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on
probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine.
Mõju keskkonnaseisundile
Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese
või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk:
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene.
Veemajanduskava 2015–2021 meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja
hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest
tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega.
Veekogudele ja veekvaliteedile potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju ve ekogude
seisundile ja -kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest.
Veekogude seisundiga seotud eesmärgid ja sekkumised mõjutavad nii otseselt kui
kaudselt ka vee-elustikku. Kõige olulisema soodsa mõjuga on tegevussuuna 8 eesmärk:
keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus
ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv.
Vee-elustikule potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei
tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja -
kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest.
6.1.3. LOODUSVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINE (SH MULLASTIK) JA
JÄÄTMETEKE
Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade
tihenemine, kuivendussüsteemide amortis eerumine ja sellega seotud muldade
kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning
piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe.
Iseloomulik on rendimaade suur osakaal põllumajanduses, mi s võib mõjutada
põllumuldade seisundit. Mullakaitsega seotud probleeme suurendab turvastunud ja
turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse
ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajandu spraktikate,
näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik.
www.hendrikson.ee
73 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Põllumajandusmaade intensiivne kasutamine peaks lähtuma muldade
keskkonnakaitselisest väärtusest. Muld on kõigi põllumajandustegevuste alus, keskkond
kus puutuvad kokku nii õhk, vesi, mineraalne ja orgaaniline osa kui neis elavad
elusorganismid. Üks intensiivse põllumajandustootmise ebasoodsaid aspekte on sõltuvus
pestitsiidide ja väetiste kasutamisest, kuna viimastel on negatiivne mõju keskkonnale ja
tervisele. Lisaks väetiste ja pestitsiidide kasutamisele avaldab keskkonnale negatiivset
mõju raskete põllutöömasinate kasutamise ning vee ja tuule koosmõjul tekkiv mulla
erosioon
Põllumajanduse seisukohalt on oluline tagada põllumuldade viljakus. Samas vahendab
muld põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurt tähelepanu tuleb
pöörata muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältida mulla väljakurnamist.
Muldade viljakus on viimasel kümnendil (2005-2007 kuni 2016-2017) paranenud – madala
fosfori (P) sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 5% võrra ja suurenes liikuva fosfori
(P) keskmine sisaldus muldades. Samuti vähenes madala kaaliumi (K) sisaldusega
muldade osatähtsus 2% võrra ja suurenes liikuva kaaliumi (K) keskmine sisaldus
muldades. Negatiivse asjaoluna tuvastati, et keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja
mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusega mitte liitunud alade (ÜPT) puhul on
toimunud kaaliumi (K) defitsiidis olevate muldade leviku suurenemine. 23
Samal ajal oli happeliste muldade osatähtsus suurenenud perioodil 2005-2007 kuni 2016-
2017 koguni 5% võrra. Happeliste muldade osatähtsus oli kõikide toetustüüpide (KSM,
MAHE ja ÜPT) tootjatel suurenenud, kuid eriti drastiliselt oli see suurenenud ÜPT tootjatel
– happeliste muldade osakaal on kümnendiga kasvanud 13%-lt 26%-ni. Sama trendi
jätkudes halvenevad kultuurtaimede toitumistingimused ning see omakorda võib
mõjutada negatiivselt nii saaki kui selle kvaliteeti. s
Erosiooniga kaasnevateks tagajärjeks on ka toitainete ja huumuse kadu, m is omakorda
viib viljakuse vähenemise ning keskkonna saastumiseni. Keskmine mullakadu Eestis on
USLE mudeli põhjal 2014. aasta maakasutuse järgi 0,0647 t/ha/a. Eesti aastane
mullakadu kokku on 273 526 tonni. Kõrgeima erosiooni intensiivsusega oli Võru ja
madalaima intensiivsusega Hiiu maakond. Eesti erosioonist tervikuna moodustab Võru
maakonna mullakadu ligi 13% ja Hiiu maakond 0,5%. 24
Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade
agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete-
ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on vähe teadmisi
põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üheks probleemiks on ka see, et seni pole Eestis
mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondad ega võrreldes tervikuna käsitletud - puudub
Eestis mullaseadus, mullatemaatikat käsitlevad strateegilised dokumendid ja
Keskkonnaministeeriumis mulla temaatikaga tegelev eraldiseisev üksus. Mullatemaatikat
on käsitletud vaid üksikutes õigusaktides, mis läh tuvad eelkõige põllumajanduslikest
vajadustest. Eelnevast tulenevalt ei ole siiani jõutud ühtsete kokkulepeteni, mida seada
Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid selle jaoks on
tervikuna tarvis. 25
23 „Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring“, Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo , 2018
http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_2018.pdf
24 „Muldade erosioon Eestis modelleerituna USLE mudeliga, täpsustamine LIDAR andmete põhiste reljeefiandmetega “, PMK
Mullaseire büroo, TÜ Geograafia Osakond , 2014 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/01/erosioon2014.pdf
25 „Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire allprogramm“, Keskkonnaagentuur, 2018
74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on samuti puudulikud. Lisaks ei ole
piisaval määral arenenud ka digiteenused, mis on vajalikud põlluraamatu pidamiseks,
väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks .
Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata
taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades.
Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, millest 76% tekib
kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja
toiduainetööstuses 26, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise
ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete.
Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette
käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada
reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses,
rekultiveerimisel, ehituses jne). Suurim reoveesette kasutuse potentsiaal on just
põllumajandussektoris ning enamuses Eesti settekäitluse võimalikes regioonides on
haritava põllumaa ja tekkiva reoveesette koguste alusel piisavat perspektiivi, et kogu sete
võiks saada seal ära kasutatud. Tänane reoveesette kasutamine on aga enamasti
problemaatiline ning põllumajanduses kasutamise osakaal on madal. Põllumajandusliku
kasutuse vähesuse üheks oluliseks põhjuseks on põllumeeste vähene huvi. Selle
tagamaadeks on erinevad hirmud, mis on seotud nii sette kvaliteedi, selle kasutamisega
seotud dokumentatsiooni ning järe lseire teostamsega (ning sellest tõlgendatud edasiste
riskidega), samuti ka kartustega kaotada PRIA toetuseid (näiteks setet ei tohi kasutada
mahepõllumajanduses jne). 27
Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh maa- ja mullakasutus on
tasakaalustatud ja jätkusuutlik. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne
mõju keskkonnale on vähene.
Probleem on, et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringud, mille abil hinnata
taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades .
Mõju keskkonnaseisundile
Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese
või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk:
Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist.
Põllumajanduskeskkonna suuna 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku „Mulla mikro- ja
makroelustik“ trendina eeldatakse mõõdukat paranemist. Arengukavas on toodud, et
mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide
kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning
milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Praegust seisu
arvestades (puuduvad selged prioriteedid, seireprogrammid ning põhjalikud uuringud
edasiste tegevuste kavandamiseks) on vajalik mullaga seotud probleemide uurimine ning
konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamine ning jõustamine äärmiselt oluline. Olukorra
tõsidust ilmestab fakt, et tegevussuuna 4 : kvaliteetsed sisendid põllumajanduses all
rõhutatakse muldade tähtust ning kaitse vajadust, kuid samas pole mulla osas seatud
ühtegi mõõdetavat mõõdikut.
26 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_1_ewc.pdf
27 „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine
reoveesette kohta“, aqua consult baltic OÜ, 2015
https://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_jaatmete_lakkamise_kriteeriumid_iv_osa.pdf
www.hendrikson.ee
75 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju mullastikule ja loodusvarade jätkusuutlikule
kasutamisele. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud
bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine) või jäätmetega.
Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke seisukohast on oluline leida lahendusi
ning soodustada reoveesette kasutamis t põllumajanduses. Sarnasel seisukohal oli ka
Keskkonnaministeerium KSH programmile saadetud seisukohtade kirjas. KSH teeb
ettepaneku käsitleda teemat arengukavas põhjalikumalt.
Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest.
6.1.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE JA KLIIMAMUUTUSELE
Põllumajandussektoris paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase (KHG), ehkki võrreldes
energeetikasektoriga oluliselt vähem - energeetikasektori osakaal summaarsest
heitkogusest oli 2017. aastal 88,8%, põllumajandussektoril teisena 6,6%. 28
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eestis on võrreldes baasaastaga (1990.a)
vähenenud üle 50%, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem.
Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused olid võrreldes 1990. aasta
baastasemega 2017. aastal 48,9% väiksemad. Võrreldes 2005. aasta baastasemega olid
heitkogused 2017. aastal 17,7 % suuremad. Error! Bookmark not defined. Kasvuhoonegaaside
heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning
põllumaa pindala suurenemisest. Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas - ja
turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride
kasvatamiseks.
Põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on
lämmastikdioksiid (N 2 O) ja metaan (CH 4 ), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema
kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO 2 -ga. 29
N 2 O satub atmosfääri põllumajandusmaast, peamiselt mullas olevate lämm astikväetiste
muundumise tõttu mikroobide toimel. CH 4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt
lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku
ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH 4 kui ka N 2 O heide.
2017. aastal olid põllumajandusest tekkinud N 2 O heitkogused 2,51 kilotonni ning CH 4
heitkogused 24,64 kilotonni. CO 2 tekib põllumajandussektoris küllaltki vähe – 2017. aastal
14,97 kilotonni.
Tulevikus ennustatakse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside emissiooni pi devat
suurenemist 22 % võrra 2040. aastaks võrreldes 2016. aastaga , tulenevalt loomade arvu
suuremisest, piima aastaste koguste suurenemisest (lehma kohta), põldude lupjamise
sagenemisest ning väetiste suuremast kasutamisest. 30
Lisaks kasvuhoonegaasidele emiteerib põllumajandussektor ka muid ebasoovitavaid
õhusaasteaineid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis
käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kehtestatakse iga
Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi jaok s heitkoguste vähendamise kohustused aastateks
2020 ja 2030 viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM 2,5 ),
28 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990 -2017
29 https://www.ghgprotocol.org/sites/default/files/ghgp/Global -Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf
30https://www.envir.ee/sites/default/files/content -
editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid _ja_prognoose_kasitlev_aruanne_15.03.2019.pdf
76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
vääveldioksiid (SO 2 ), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised
ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH 3 ).
Eelmainitud õhusaasteainetest on põllumajandussektor oluline ammoniaagi (NH 3 )
emiteerija - 2017. aastal 8,99 kilotonni, mis moodustas 87,7% summaarsest emissioonist
(10,255 kilotonni). Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 201 7 vähenenud
52,3%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Kuigi 2017.
a oli nii loomade arv üdiselt kui ka nende tootlikus suurem kui 2005. a, on ammoniaagi
heide jäänud võrdluses 2005. a samaks, seda nii põllumajandussektoris rakendatud
tehnoloogiliste uuenduste kui ka keskkonnakaitselistele meetmetele (näiteks
sõnnikulaotamise lühem kestvus ja aeg). 31.
Võttes aluseks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm i
aastateks 2020–2030“ NH 3 õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognoo si, siis
Eesti tõenäoliselt ei saavutata aastaks 2020, 2025 ja 2030 seatud NH 3 heitkoguste
vähendamise kohustust vähendada kõigis sektorites (sh põllumajandussektor)
ammoniaagi heidet 1%. 32
Veel on põllumajandus oluline lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ ) allikas - 5,07
kilotonni, mis moodustas 22,8% summaarsest aastasest emissioonist 201 7. aastal. 31 NH 3
koos H 2 S-ga ja LOÜ-dega on üheks peamiseks lõhnahäiringute ning järjest sagenevate
kaebuste esitamise põhjustajaks. Samas tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ
eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel
tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse
olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit ning maanteetransporti.
KHG ja ammoniaagi heite hetkeolukorra probleemid on seotud peamiselt
sõnnikukäitlusega, mille puhul ei rakendata piisavalt heidet vähendavaid praktikaid, nagu
näiteks sõnnikuhoidlate katm ine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja
anaeroobne kääritamine, kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna - ja
majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud
KHG heite hinnangutes palju määramatust, vajadus o n täpsustada alusandmeid. Oluline
probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal
põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.
Mõju keskkonnaseisundile
Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese
või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk:
Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on
vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud.
Eriti oluline on põllumajandussektoris NH 3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb
suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi
mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi
heitkoguse vähenemist. KSH soovib siisk i rõhutada, et selle saavutamine võib olla
keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja
lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Veel ühe probleemina saab välja tuua, et
mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 lendumise
seisukohast alati soodne mõju. Eestit iseloomustavat peatükki sisaldavas hea
põllumajandustava raamjuhendis ammoniaagiheite vähendamiseks (2019) välja toonud,
et loomapidamishoonete ümberehitamine kooskõlas loomade heaolunõuetega võib kaasa
31 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2017
32 https://www.envir.ee/sites/default/files/ovp_29032019.pdf
www.hendrikson.ee
77 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
tuua NH 3 heite suurenemise (pindala looma kohta on suurem) 33. Vabapidamisega vähese
allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke allapanuga lõaspidamisega lehmalaudast
lenduva ammoniaagi protsendid erinevad keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66
„Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja
arvutusliku määramise meetodid“ lisa Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Eelmainitud
raamjuhendi dokumendi punktis 30 on välja toodud, et põhkallapanul vabalt peetavate
kariloomade puhul võib looma kohta põhu hulga suurendamine vähendada NH 3 heidet
hoones. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a dokumendi „Põllumajanduslikest
allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“ 34
tabeli S3 kohaselt on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas
rekonstrueeritud veiselaudas 0-70% võrreldes kõige traditsioonilisema
pidamissüsteemiga. Sigalates ja lindlates on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues
või suures osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem - 20-90%. Eestit iseloomustavat
peatükki sisaldavas hea põllumajandustava raamjuhendis ammoniaagiheite
vähendamiseks (2019) ning ÜRO 2014.a juhenddokumendis on vastavalt punktides 21 ja
7 välja toodud, et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on võimalik vähendada ka
karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti suurfarmides on piimalehmade karjatamine üha
harvemini esinev.
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks
2020–2030 on põllumajanduse valdkondlik töörühm välja valinud potentsiaalsed
meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide (NEC -direktiiv) täitmiseks: 1)
vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk - või
betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras - või plastikmahutites; 2) vähesaastavad
sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; 3) mineraalväetiste
kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades väetiste kiiret
muldaviimist. Arengukava elluviimisel ja meetemeprogrammide koostamisel tuleks neid
meetmeid arvesse võtta.
Üks võimalus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on biogaasi tootmine ning
kasutamine fossiilsete kütuste asendamiseks. Sellel vajadusele viidatakse mitmetest
teistes arengukavades. Käesolevas arengukavas teemat eraldi ei käsitleta , kuid oleks
soovitatav.
Samas on väga oluline tähelepanu pöörata biogaasi tootmise kääritusjäägi korrektselt
kasutamisele hoiustamisel ning väetamisel, kuna vastsel juhul võib märkimisväärselt
suureneda NH 3, CH 4 ja N 2 O emissioon. 35
Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju õhukvaliteedi muutustele ja sellega seotud
käsitlustele. Otseseid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid välisõhu kvaliteedile ei
tuvastatud.
Õhukvaliteedile mõjuvad soodsalt lisaks kaasaegsete , keskkonnasäästlike ja
kliimakohanemisele kaasa-aitavate tehnoloogiate soodustamine. Täpsemalt vt ptk 6.2
toodud tabelitest.
33 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite vähendamiseks. Eesti peatükk.
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Eesti
peatüki koostajad A. Kaasik, M. Möls, R. Alber, H. -L. Kupri, M. Maasikmets R. Maruštšak, 2019, lk 9, 11, 12
https://www.envir.ee/sites/default/files/p -19-09718_07_www.pdf
34Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument. ÜRO Euroopa
Majanduskomisjon, 2014, lk 10
https://www.envir.ee/sites/default/files/ammoniaagijuhis_loppversioon_kujundatud_31.08.19.pdf
35 https://www.tandfonline.com/eprint/zzE2IdqnpJu5QnbCZarc/full
78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
6.1.5. MÕJU INIMESTE TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE
Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas
head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta
joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Suuri
toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt
uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik, et kõik osapooled
panustaksid pidevalt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse
nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena –
alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta
jooksul on salmonelloosi 36 ja kampilobakterenteriidi 37 haigestumus 100 tuhande elaniku
kohta tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite
puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu
tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar - ja
Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise
süsteem.
Üldiselt saa öelda, et Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu. Tarbija teadlikkus
toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest,
kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse,
jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku
pakub maapiirkond tööd 24%-le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71%
on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. 115 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub
põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000-l linnalises asulas ja 6 100-l välismaal. Suurim
tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le maapiirkonnas elavale hõivatule,
järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor.
Maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete
töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja
hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus - ja põhiteenuste kehv kättesaadavus.
Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse
tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui
linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus
kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on
haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asustustihedusega
maapiirkonnad, sh asustatud väikesaared. Elanike vähesus piirab elu - ja
ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate
suuremamahulisemate investeeringute tegemisel.
Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane.
Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peamiselt ruumide ja seadmete
mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu
märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seos es
toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste
arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavusega ning üldiste hügieeninõuete
eiramisega käitlemisel ja personaliga.
Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes pe avad lahendama järjest keerukamaid
probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest.
36
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content -
editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf
37
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content -
editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf
www.hendrikson.ee
79 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole läbi viidud
tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ja võib
eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane.
Mõju keskkonnaseisundile
Enamus kavandatud tegevussuunad, eesmärgid ja sekkumised on positiivse mõjuga, mis
on suunatud inimest ümbritseva parema looduskeskkonna tagamisele ning maa - ja
rannakogukondade eluolu ja tööhõive parendamiseks. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud
tabelitest.
6.2. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS TEGEVUSSUUNDADE JA
EESMÄRKIDE LÕIKES
Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatele
keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks ka vandatavate
sekkumiste lõikes tabelites 6-1. – 6-8. Kõikidel tegevustega kaasneb eeldatavasti
vähemalt kaudne keskkonnamõju, kuid alljärgnevates tabelistes on esitatud hinnangud
tegevussuundade põhiselt, millel on kas otsene keskkonnamõju või tegevussuuna l on
kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Juhul kui arengukava tegevussuunal või eesmärgil
puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega, siis nendega seotud sekkumisi
eraldi alljärgnevates tabelites arengukava eelnõust ei korrata.
80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud
alljärgnevate värvikoodiga:
Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt otsene soodne
Roheline
keskkonnamõju
Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt kaudne soodne
Sinine
mõju
Eesmärk ja kavandatud sekkumine ei aita tagada keskkonnaeesmärkide
Punane
saavutamist või võib kaasat tuua ebasoodsa mõju avaldumise
Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
Valge
täpsusastmes hinnata või ei avalda sekkumine olulist keskkonnamõju
Võimalik kaasnev ebasoodsa mõju olukorras, kus sekkumise üldine mõju on
Punane kiri
eeldatavalt soodne.
www.hendrikson.ee
Tabel 6-1. Arengukava tegevussuund 1: Põllumajanduskeskkond- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste
hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite Eesmärk on suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest
kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele.
vähene Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata.
Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite
jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud
taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja
„lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud
trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse
langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust
põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole
olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti rii gi poolt võetud
rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude
seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada
põllumajandusreostus.
1.Põllumajandusest pärinevate toitainete seire Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate
peab muutuma senisest tihedamaks ja toitainete kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid
järjepidevamaks. otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks.
2.Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha
kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma keskkonnasäästlikumaid otsuseid.
ettevõttes toitainete bilansi arvutusi.
3.Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundi kohta ning võimaldab
seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima
praktikate uuendamiseks. Paremate teadmiste abil on tagatud
mullastiku jätkusuutlikum kasutamine.
82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
4.Taimekaitsevahendite jääkide seire peab Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate
muutuma senisest tihedamaks ja taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha
järjepidevamaks. informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parimate pra ktikate
uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus. Eeldatav
mõju õhukvaliteedile on soodne, kuna aitab tagada
taimekaitsevahendite korrektset ning optimaalset kasutust.
5.Parandada taimekaitsevahendite ja nende Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha
toimeainete hindamise võimekust. keskkonnasäästlikumaid otsuseid.
6.Laiendama peab taimekaitsevahendite Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate
jääkide seiret taimses materjalis. taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha
informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate
uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus.
7.Tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise Parem järelevalve vähendab väetiste mitte nõuetekohase kasutamise
üle. riski.
8.Parandada taimekaitsevahendite turustamise Parem järelevalve vähendab taimekaitsevahendite mitte nõuetekohase
ja kasutamise järelevalve võimekust. kasutamise riski.
9. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Täpsem teave mahepõllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab
tagama mahepraktikate keskkonnamõju teha informeeritumaid otsuseid mahepraktikate arendamisel ning
analüüs. toetamisel. Eesmärgi rakendamine võimaldab teha otsuseid, millel on
soodne mõju, kuid selle avaldumine on hetkel ebaselge.
10.Parandada määratud ulatuses Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna võimaldab muuta
kasutuspiirangute seadmise ning uute ja taimekaitsevahendite kasutamist optimaalsemaks ning
ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise keskkonnasäästlikumaks ning soodustab uute potentsiaalselt väiksema
protsessi võimekust. keskkonnamõjuga vahendite kättesaadavust.
www.hendrikson.ee
83 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
11. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Otsest keskkonnamõju ei ole võimalik täheldada. Mõju iseloom sõltub
tagama usaldusväärne järelevalve. mahepõllumajandusega kaasnevatest mõjudes, mille täpsemaks
väljaselgitamiseks on kavandatud mahepraktikate keskkonnamõju
analüüs.
12.Põllumajandustootjatele tuleb senisest Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna soodustab
tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ja väetiste korrektset ning säästlikku kasutamist.
väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid Soodne mõju avaldub eelkõige veega tihedalt seotud elupaikadele ja
õigusakte ning nõudeid. liikidele ning tolmeldajatele.
13. Peab täiendama parima võimaliku tehnika Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave
juhendeid, sest teadusuuringutega saame põllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab teha informeeritumaid
pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse otsuseid sektori arendamisel, suunamisel ni ng toetamisel.
keskkonnamõjust.
14. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat
säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist keskkonnasurvet.
(talvine taimkate, püüdekultuurid,
puhvervööndid, maaparanduslikud
keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa
osakaalu suurendamine tundlikel aladel,
täppisviljelus, keskkonnasäästlik
sõnnikuhoiustamine ja laotamine,
toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).
15.Peab julgustama taastöödeldud või Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat
orgaaniliste materjalide kasutamist keskkonnasurvet.
väetisetoodetes, seejuures tagades Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes
väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi
tervisele ja keskkonnale. kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse
kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud.
16.Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat
asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele
ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja
84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste)
üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks
meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus
on madalam kui mineraalväetises.
Orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes tuleb arvestada,
et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või
reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega
võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud.
17.Riik peaks sõltumatute väetamis - ja Eeldatavalt kaudne soodne mõju, kuna andmete parem kättesaadavus
taimekaitsealaseid soovitusi andvate võimaldab teha informeeritumaid otsuseid.
digiteenuste arenguks ja laialdasemaks
kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks
põllumajandusandmed.
Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne Eesmärk on suunatud keskkonnaseisundi parendamisele.
mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on
vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite
vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav
kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi
abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või
väheneb.
1.Nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave KHG ja
aktiivne tegelemine KHG ja õhusaasteainete õhusaasteainete kohta võimaldab teha informeeritumaid otsuseid
hindamise metoodika ja andmete sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. Eeldatav kaudne
täpsustamisega, selleks siseriiklikult või soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise.
koostöös teiste riikidega vajalike rakendus - ja
alusuuringute läbiviimine, Eesti positsioonide
esindamine ÜRO-s ja EL-s.
2.Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi
vähendamise riiklikule programmile aastateks võimaliku paranemise.
www.hendrikson.ee
85 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
2020-2030 peab riik aktiivselt suhtlema ja
tegema koostööd põllumajandustootjatega.
3.Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi
riiklikust programmist aastateks 2020-2030 võimaliku paranemise.
tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine.
4.Peab eelistama investeeringuid, sealhulgas Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju läbi vähenenud KHG ja
mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet õhusaasteainete emissioonide. Eeldatav kaudne soodne mõju inimese
vähendavatesse tehnoloogiatesse. tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise.
Arvesse tuleks võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja
energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes
valdkondades.
5.Tuleks võimalusel soodustada näiteks Eesmärgil on eeldavalt soodne mõju loodusvarade säästlikule
täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, kasutamisele, kuna võimaldab vähendada mineraalväetiste kasutam ist;
sõnnikuhoidlate katmist, sõnniku sisestus - ja mõju läbi vähenenud KHG ja õhusaasteainete emissioonide ning kaudne
läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise.
6. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks Püsirohumaade pindala suurenemisel on soodne mõju bioloogilisele
tuleb toetada säästlikku maakasutust, mitmekesisusele, kuna püsirohumaad on liigirikkamad võrreldes
turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat monokultuuride kasvatamisega samal alal. Veerežiimi muutmine võib
viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel mõjutada põhja- ja pinnaveekogumite seisundit, kuid keskkonnamõju
juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või avaldumise iseloomu ei ole võimalik arengukava sekkumiste alusel
veetaseme kontrollitud tõstmist. täpsemalt hinnata.
Veerežiimi muutmisel võib olla ebasoodne mõju olemasolevatele
elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse
tegevuse korral.
Turvasmuldadega alade püsirohumaade alla viimine on kooskõlas
loodusvarade säästliku kasutamisega.
86 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
7. Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat
asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele
ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja
heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste)
üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks
meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus
on madalam kui mineraalväetises.
Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes
tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi
kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse
kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasned a ebasoodsad mõjud.
8. Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Eesmärgil on eeldatavasti soodne mõju, kuid keskkonnamõju
avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava täpsusastmes
hinnata.
Eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa Eesmärk on suunatud maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse
elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud säilitamisele tagamaks ökosüsteemi teenuste toimimine. Üldiselt
on ökosüsteemi teenuste toimimine aitavad seatud mõõdikud eesmärke hinnata.
Eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine
võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on
selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest
teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki (olukord
talvitusaladel Aafrikas, ränne, ilmastik ). Seetõttu on väga oluline
edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega
põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused
aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele n ing
seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav
konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.
Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või
tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha
spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Näiteks
toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja
www.hendrikson.ee
87 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide
elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed
puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks
taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud.
Trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha)
säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu
suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse
ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss)
säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja
intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud
püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse
võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme
ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada
ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate
alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala
muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise
programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata
põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
1. Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundikohta ning võimaldab
seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima
praktikate uuendamiseks. Eeldatav mõju on soodne.
Kaudne mõju võib avalduda selle, et parema teabe alusel on võima lik
teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate
uuendamiseks, mille eesmärgiks võiks olla mullastiku jätkusuutlikum
kasutamine, millel on eeldatavalt soodne mõju ka inimeste varale.
2. Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.
soodustada mitmekesist maakasutust, Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente
väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid,
maastikuelementideta alasid, selle heal kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maast ikus üldiselt rahuldavalt, kuid
tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike
88 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
peab edaspidi enam tähelepanu pöörama ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad
piirkondade erisustele. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust.
3. Liikide ja elupaikade säilimiseks ning Oluline positiivne mõju, läbi liigirikkuse säilit amise või taastamise.
põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Poollooduslike koosluste parem kasutamine on kooskõlas loodusvarade
tuleb soodustada poollooduslike koosluste säästliku kasutamisega.
kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi Poollooduslike koosluste ressursi parema ära kasutamine on võimalik
(karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. läbi taastuvenergia tootmise (nt rohtse materjali kasutamine biogaasi
tootmises),
4.Töötatakse välja meetmed liigirikaste või Otsene mõju mitmekesise loodukeskkonna säilimisel.
looduslike rohumaade säilitamiseks ning
maastikuelementide jt põllumajanduslikku
elurikkust toetavate alade integreerimiseks
põllumajandusmaastikesse.
5. Riigipoolsete sekkumiste kujundamisel peab Püsirohumaad säilitamise tagamisel ning madala riskiga
arvesse võtma teatud elurikkuse säilitamisele taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju
kaasa aitavaid asjaolusid nagu püsirohumaa bioloogilisele mitmekesisusele. Poollooduslike koosluste parem
säilitamine, säästlikud majandamispraktikad kasutamine ja säästlikud majanduspraktikad on kooskõl as
ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja loodusvarade säästliku kasutamisega. Püsirohumaade säilitamise
biopreparaatide kasutamine. positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga
varast niitmist.
Madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on
soodne mõju pinnavee- ja põhjavee kvaliteedile ning seeläbi inimese
tervisele
www.hendrikson.ee
89 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-2. Arengukava tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud
sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Eesti on vaba ohtlikest Eesmärgiks on vabaneda ohtlikest taimekahjustajatest, mis mõjutavad
taimekahjustajatest ebasoodsalt nii liigilist mitmekesisust, ohtlike jääkainete sattumist
veekogudesse ning läbi keskkonnamuutuste inimeste tervist ja heaolu.
Paraneb toidulaua ohutus.
Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata.
1.ELi taimetervise määruse rakendamine. Määruse kõige olulisemad abinõud puudutavad eelkõige
taimekahjustajate sissetoomise vältimist, nende edasise leviku ja
kohastumise takistamist EL territooriumil. Tegevusel on eeldatavalt
otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et ohtlikud
taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes.
Taimetervise edendamine tagab parema saagikuse ning võimaldab
seeläbi loodusvarade efektiivsemat kasutamist ja seeläbi ka tootmist ,
millel on kaudne soodne mõju inimeste varale.
2.Seire, järelevalve, registrite ja Eesmärgipäraselt kogutud ja analüüsitud keskkonna teave võimaldab
analüüsivõimekuse tõhustamine. teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate
uuendamiseks.
3.Jätkub ohtlike taimekahjustajate ning ELis Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et
programmiliselt tõrjutavate ohtlike ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes.
taimekahjustajate seire, ennetus - ja
tõrjemeetmete riiklik koordineerimine.
4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik
organisatsioonide töös, et saada osa arengukava täpsusastmes hinnata.
informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid
otsustusprotsessis.
5.Teadlikkuse tõstmine, sh koolitussüsteemi Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et
loomine taimetervise valdkonnas. ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes
90 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
6.Taimetervise valdkonna eesmärkide Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et
täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes.
ministeeriumidega ning valitsusala asutuste
vahel.
7. Riik julgustab sektorit rakendama enam Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et
vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes.
riskide juhtimise kavasid. Riik kasutab võimalust
hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate
tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi
piires.
Eesmärk: Loomade tervise ja heaolu tase riigis
on kõrge: Eesmärk on suunatud loomade tervise ja heaolu tagamiseks.
1. Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest
ning likvideeritud loomataudide vaba olukord
püsib Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata.
2.Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu
paraneb
1.ELi loomatervise määruse ning uue Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik
otsekohalduva ELi veterinaarravimite määruse arengukava täpsusastmes hinnata.
rakendamine.
2.Seire, järelevalve, registrite ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
analüüsivõimekuse tõhustamine. täpsusastmes hinnata.
3.Jätkub eriti ohtlike loomataudide ning ELis Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
programmiliselt tõrjutavate ohtlike loomataudide täpsusastmes hinnata.
seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik
koordineerimine ning otseste taudikahjude
kompenseerimine
4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
organisatsioonide töös, et saada osa täpsusastmes hinnata.
informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid
otsustusprotsessis.
www.hendrikson.ee
91 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
5. Siseriiklike loomade heaolu reeglite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, täpsusastmes hinnata.
veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid
uuendatakse tulenevalt uutest
teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest.
6.Alustatakse antimikroobsete ravimite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, täpsusastmes hinnata.
mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMRi
vastases võitluses.
7. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama Sekkumisel on soodne mõju, kuna vähendab võimalust, ohtlikud
peamiste loomataudide tõrjeprogramme. loomataudid levivad looduses.
8. Teadlikkuse tõstmine, loomade tervist ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
heaolu mõjutavatest loomakasvatuse täpsusastmes hinnata.
aspektidest. Töötatakse välja loomade tervise -
ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata
olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu.
9. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
heaolustandardite rakendamist läbi erinevate täpsusastmes hinnata.
toetusskeemide.
92 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-3. Arengukava tegevussuund 3: toiduohutus - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine
keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on
ohutu
Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude
Eesmärk: Tarbija teadlikkus toiduohutusest on keskkonnaeesmärkidega.
kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad
www.hendrikson.ee
93 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-4. Arengukava tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud
sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab Eesmärk on suunata põllumajandusmaa mitmekesist kasutamist.
mitmekesist põllumajandustootmist Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud
keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Üldiselt
aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata.
Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne
mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige
liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas
olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus.
Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike
koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse
mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa
pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks
põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi
arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud
meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasne vaid
keskkonnamõjusid.
1.Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema
mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat
põllumajandusmaad ja selle mullastikku, kasutamist. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju. Tegevusel
piirates kõrge viljelusväärtusega on eeldatavalt ka otsene soodne mõju läbi väiksema KHG emissio oni
põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja toodangu ühiku kohta (nt läbi väiksema lämmastikväetiste kasutamise) .
metsastamisega. Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema
saagikuse ning võimaldab seeläbi efektiivsemat tootmist, mille on
kaudne soodne mõju inimeste varale.
94 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
2.Maadele, millele traditsioonilises Liigirikaste rohumaade säilitamisel on otsene soodne mõju bioloogilisele
põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, mitmekesisusele.
tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas
või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt monokultuurude
täitmiseks liigirikaste rohumaadena. kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogil isele mitmekesisusele.
Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG
heide.
3. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja
keskkonnahoidlike tootmisviiside põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul e kasutamisele.
rakendamisele ning tähelepanu pöörata
muldade bioloogilisele seisundile.
4. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja
väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul kasutamisel.
vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid
senisest rohkem teavitada ning soodustada
põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste
kaitsega seotud avalike hüvede toetamist.
5.Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat Keskkonnaalaste eesmärkidega arvestamisel maaparandustööde
tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja planeerimisel on eeldatavasti soodne mõju. Maaparandussüsteemide
ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja korrashoid ja arendamine võimaldab efektiivsemat tootmist, mille on
kliimaalaste eesmärkidega. kaudne soodne mõju inimeste varale.
Maaparandustööde elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse
ebasoodsalt tekkinud looduslike kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi
muutuste).
6. Maaparandusalane seadusandlus ja praktika Keskkonnaalaste ja kliimamuutuste aspektidega arvestamisel
peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja maaparandusalases seadusandluses ja praktikas on eeldatavasti
keskkonnaaspekte, samuti peab enam soodne mõju.
teavitama maaomanikke
maaparandussüsteemide korrashoiu
vajalikkusest ja samas vajadusest hoida
sügavate turvasmuldadega rohumaid
kuivendamata
www.hendrikson.ee
95 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Põllu- ja aiakultuuride sortide ning
taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega.
kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv.
Eesmärk: Tõuaretusega on tagatud Eesti Ohustatud põlistõugude säilitamisel on soodne mõju bioloogilisele
oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisusele.
mitmekesisus.
96 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-5. Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine - eesmärkide, mõõdikute-trendide
ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Eesti toiduainesektor on Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud
konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund.
Mõõdikud aitavad eesmärkide täitmist hinnata.
1. Toidutootmise areng peab olema Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab reostuskoormust
jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga veekeskkonnale. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisel on
ning rakendama ressursitõhusaid otsene soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele ,
tehnoloogiaid. õhukvaliteedile ja kliimamuutusele läbi vähenenud emissioonide
toodanguühiku kohta.
2. Toiduainetööstuses tuleb soodustada Toiduainete kao ja toidutarneahela jääkide vähendamisel on otsene
vastastikku kasulikku tööstussümbioosi soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele. Ressursitõhusate
ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning toidu tehnoloogiate rakendamisel on eeldatavasti kaudne soodne mõju
raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda kliimamuutusele läbi efektiivsema tooraine kasutuse.
lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja
jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine,
turustamine ja tarbimine) igas etapis.
Eesmärk: Tootja positsioon turul on tugev Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega
Eesmärk: Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega.
Eestis toodetud toitu
www.hendrikson.ee
97 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-6. Arengukava tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste
hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Maapiirkonna elanikkond on aktiivne
ja elujõuline
Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude
Eesmärk: Maapiirkonnas on kasvava keskkonnaeesmärkidega.
lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus
98 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-7. Arengukava tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud
sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Hästi toimiv teadmiste loomise ja
teadmussiirde süsteem, mis toetab
Arengukava tegevussund toetab kaudselt kõiki teiste tegevussuundade
põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
eesmärkide saavutamist.
eesmärkide saavutamist
www.hendrikson.ee
99 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 6-8. Arengukava tegevussuund 8: kestlik kalandus- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine
keskkonnavaldkondade lõikes
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
Eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
kalavarusid majandades on kalavarud heas kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid
seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad ( nt võõrliikide leviku ja
arvukuse piiramine).
1. Riigi kohustus on korraldada kalanduse Eeldatavalt otsene soodne mõju.
valdkonna alustalaks olevate elusressursside
kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt
nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude
majandamise suhtes ökosüsteemipõhist
lähenemisviisi, kuid samas võimaldab neid
kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu
saamise eesmärgil.
2.Varude jätkusuutlikuks kasutamiseks ning Eeldatavalt otsene soodne mõju.
maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu
saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse
optimeerimiseks.
3.Tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse Eeldatavalt otsene soodne mõju.
suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh
mereimetajad ja linnud) vähendamist.
100 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
4.Riik toetab ja korraldab koelmute ja Eeldatavalt otsene soodne mõju.
elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja
hooldamist, kalade rändeteede avamist ning
kalade asustamist.
5. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna võõrliikide arvukuse tõusu
nende asustamise keeluga ning looduses tagajärjel võib kohalike liikide mitmekesisus väheneda.
esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks
soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja
kasutust.
6. Harrastuskalapüüdjate keskkonnateadlikkuse Eeldatavalt otsene soodne mõju
suurendamine.
7. Seire (nt imetajate ja lindude kaaspüük) Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab eelduslikult
järelevalve tõhustamine tänapäevaste tehniliste mittesoovitavate ja kaitsealuste liikide püüki.
lahenduste ning vabatahtlike kaasabil.
Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektor on Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja
jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid
otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja
arvukuse piiramine).
1. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust Eeldatavalt otsene soodne mõju.
kasutamisest, peab riik soodustama
keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist,
toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise
võimekuse suurendamist kohalike ja seni
kasutamata vee-elusressursside (sh
töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel.
www.hendrikson.ee
101 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
mitmekesisusele, kaitstavatele
pinnaveekogumite seisundile
loodusobjektidele, sh Natura
sotsiaalsetele vajadustele ja
kasutamine (sh mullastik) ja
Mõju õhukvaliteedile ja
Loodusvarade säästlik
Mõju tervisele ning
ning vee-elustikule
Mõju bioloogilisele
kliimamuutustele
Mõju põhja- ja
2000 aladele
jäätmeteke
varale
Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/
Märkus
2.Riik peab merealade planeerimise ja
keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava
koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt täpsusastmes hinnata.
multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes
tuuleparkidega) või suletud toitainete
ringluseks. Merre rajatava tootmise mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest
detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava
tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaa snevaid kõiki mõjusid.
3.Toetades keskkonnasõbralike ja Eeldatavalt otsene soodne mõju.
energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu
ning soosides ressursside efektiivsemat
kasutust (nt akvapoonika), aidatakse kaasa
nende kohustuste täitmisele, mida Eesti riik on
võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja
toitainete äravoolu vähendamisel.
Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektori Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega.
toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja
suure ekspordipotentsiaaliga
Koondhinnang:
Välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panustab kõige rohkem
tegevussuunad 1 (põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses)
ja 8 (kestlik kalandus).
Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise puhul ei tuvastatud, et see takistaks
keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju
avaldumise. Siiski ilmnesid mõned arengukava eesmärkide elluviimisega seotud
ohukohad, mille puhul tuleks PõKa eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal
rakendamisel tähelepanu pöörata:
1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt
„Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud
taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja
fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse
olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja
taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega
kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine ko oskõlas kõikide Eesti
riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada
veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada
põllumajandusreostus.
2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse
põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna
viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused
indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti
riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel
arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad
tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning
seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse
tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju
hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse
jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul sp etsiaalne seire.
Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja
majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade
säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud,
olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava
ala suhtes esinduslikud.
3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse
kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu.
Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju
looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev
ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja
intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmis est välja langenud püsirohumaade,
eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu
looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala
muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või
püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimise vastava programmi 38
koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid
looduse mitmekesisusele.
38 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused,
teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava.
103 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
4. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes
(tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et
nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette
kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel
kaasneda ebasoodsad mõjud.
5. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG
absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna
puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, sii s ei ole võimalik hinnata, kas seatud
eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või
väheneb.
6. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet
vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja
energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt
palmiõlil baseeruvad biokütused).
7. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatus liku
rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele
elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse
korral.
8. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele
maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine)
võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga
bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutus viisidega võib
kaasneda ka täiendav KHG heide.
9. Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt
olemasolevaid ning vahepealsete protsesside ja muutuste tulemuse l kujunenud
looduslike elupaiga- ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste).
10. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada
säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid
otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse
piiramine).
11. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju
võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes
tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki
mõjusid.
6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEV KOOSMÕJU
JA PIIRIÜLENE MÕJU
6.3.1. KOOSMÕJUD
Koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või
kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes
võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mi tmest allikast
liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,
kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse
kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna
strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse
104 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile,
kogukonnale.
PõKa eesmärkide, alaeesmärkide, kõikide tegevussuundade ja nende tulemuseemärkide,
sekkumistega kaasneb valdavalt positiivse või neutraalse iseloomuga mõju, eeldusel et
keskkonnakaitse nõuetega peavad kooskõlas olema kõik eesmärkide elluviimiseks
kavandatavad meetmed, tegevused, projektid ning täidetakse olemasolevaid
keskkonnanõudeid.
Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna säilitamise ning
kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandus liku arengu eeldusteks on enamasti
tootlikkuse suurenemine, uute maade kasutuselevõtt, infrastruktuuri arendamine , mis
toovad endaga tavaliselt kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse
suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha tasakaalustatud otsuseid, mis
võimalike kaasnevaid mõjusid arvesse võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa
tegevussuuna, põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite
kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva mõõdiku raames
eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga
vähenemist või teise eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva
põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Samas põllumajandusmaa
osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõ ju looduse mitmekesisusele ja
loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele.
Samuti võib kalakasvatuses tekkiv lisanduv reostuskoormus lämmastiku osas ulatuda
sadadesse tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori osas (sõltub kalakasvatuses
kasutatavast tehnoloogiast). Kuna fosfori ja lämmastiku vähendamise eesmärgid ei ole
Eesti merealal saavutatud, siis tuleb kalakasvanduste reostuskoormusi ja nende mõju
merekeskkonnale konkreetses mereala piirkonnas vaadata kumulatiivselt, m itte
projektipõhiselt (üksikute projektide KMH -de raames).
6.3.2. PIIRILÜLESED MÕJUD
Seatud eesmärkide, alameesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis
võiks eeldatavalt avaldada negatiivset piiriülest mõju KeHJS-e (§ 46 Piiriülese
keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses Arengueesmärgid on
suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandami seks.
www.hendrikson.ee
105 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU
VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING
SEIRE VAJADUS
7.1. LEEVENDAVAD MEETMED, ETTEPANEKUD
ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS
Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa
Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Arengukavaga ei
kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsa t mõju või mõju
suurenemist looduskeskkonna aspektidele.
Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased soovitused, kui das positiivseid mõjusid
suurendada või võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida ja leevendada
(ülaltoodud toodud tabelites 6-1 kuni 6-8 punasega märgitud tegevused):
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt
„Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud
taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja
fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse
olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. A rvestades väetiste ja
taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega
kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti
riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada
veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud
trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul
tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning eeldada
olukorra paranemist. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on
tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.
Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle
trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või
mõõdukat kasvu.
Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju
looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tu lenev
ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb
ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade,
eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu
looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala
muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või
püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimi se vastava programmi 39
koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid
looduse mitmekesisusele.
Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada
säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesivilj elust, kuid
39 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused,
teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava.
106 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse
piiramine). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud järgmine
probleem: „Oluline probleem on ka taas tuvatest allikatest toodetud energia madal
osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“,
kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid
välja pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada.
Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete
vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused
põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb
uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise
lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri
valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).
KSH soovitab arengukava selles osas täiendada .
Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav
ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet
sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide
loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite
kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja
nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides
olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning n ende mõjudega
kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine.
Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes
(tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et
nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biog aasi kääritusjäägi või reoveesette
kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel
kaasneda ebasoodsad mõjud.
Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet
vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond
sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja
energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt
palmiõlil baseeruvad biokütused).
Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku
rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele
elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse
korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi
halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade
kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust.
Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele
maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine)
võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga
bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib
kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel
ja elluviimisel arvesse võtta.
Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju
võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes
tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki
mõjusid (n t.
Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi
kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära
hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase
www.hendrikson.ee
107 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega.
Arengukava elluviimisel tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt
kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja
vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi
Natura hindamine.
7.2. SEIRE
Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav
Keskkonnaministeerium. Maaeluministeeriumi ülesanne on korraldada iga-aastast seiret.
Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama
arengukava elluviimist. Oluline on tagada, et seatud tegevussuundade tasandite
eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võimalik hinnata eesmär kide
täitumist ja need kajastaksid soovitud muudatusi.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku põllulindude indeks puhul
soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku täpsusastme piisavust konkreetse
põllumajandusliku tegevuse või meetme mõjude hindamiseks. Konkreetsete
tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude
tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul
spetsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste
taastamist ja majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide
elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed
puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja
majandatava ala suhtes esinduslikud.
Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG
absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna
puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud
eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või
väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG seire osas.
Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta
liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi
jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu,
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik,
kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne
rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta
rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi
muutust.
Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia
kasutamise (nt biogaasi tootmine, fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või
jäätmetega. KSH teeb ettepaneku selles osas arengukava täiendada.
Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või tulemusindikaatorite
puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja
puudub või puudu on algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatu hinnata PõKA-ga
seatud eesmärkide täitmist.
108 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA
AVALIKKUSE KAASAMISEST
Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva K SH protsessist ja avalikkuse
kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi
riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada.
8.1. KSH KORRALDUS
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja:
Maaeluministeerium
Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn
E-post:
[email protected]
Tel: (+372) 625 6101
Kontaktisik: Aare Kasemets
E-post:
[email protected]
Tel: (+372) 625 6132
KSH teostaja:
Hendrikson & Ko OÜ
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
E-post:
[email protected]
Tel: (+372) 740 9800
Kontaktisik: Riin Kutsar
E-post:
[email protected]
Tel: (+372) 617 7690
KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:
Riin Kutsar Juhtekspert, Keskkonnaekspert, metoodikate
valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis,
sotsiaalsetele vajadused ja vara
Martin Ruul Projektijuht, Keskkonnaspetsialist (protsessi
üldise kulgemise juhtimine ja
menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine;
kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik)
Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus
Kaile Eshbaum Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle
kaitse, looduskaitstavad objektid)
Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, pinna- ja
põhajvesi, veekvaliteet)
Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele.
www.hendrikson.ee
109 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
8.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
LÄBIVIIMISE AJAKAVA
Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab
arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Mõlema
protsesse koostamise indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1.
Tabel 8-1 PõKa koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda
protsessi käigus)
Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg
PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017
Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018
arengukava koostamine.
PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018
kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine
liikmete poolt
Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018
kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine
PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt
PõKa täiendamine
Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018
juhtkomisjonile esimene avalik arutelu
PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019
teine avalik arutelu
KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019
kontroll
KSH aruande koostamine Veebruar-august 2019
KSH aluseks oleva PõKa Aprill 2019
seletuskirjalise tööversiooni
valmimine
KSH aruande kontroll ja August-september 2019
seisukohtade küsimine
Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Oktoober 2019
KSH aruande täiendamine November 2019
PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks November-detsember 2019
Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel e
vastavuse kontroll ja seiremeetmete
kehtestamine
8.3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD
RASKUSED
Mõnevõrra raskendas keskkonnamõju strateegilist hindamist arengukava koostamise
venimine pikemaks esialgu planeeritud ajakavast ning pikalt oli ebaselg us, millisel
kujul valitakse PõKa üldeesmärgi saavutamiseks kujunevate alaeesmärkide poole
liikumine ehk milliseks kujuneb tulemuussuundade valik ja nende sekkumismehhanismid.
Arengukava eelnõu struktuur mõjude hindamise aluseks sai valmis aprilliks 2019, mis
tingis omakorda KSH menetluse ajagraafiku nihked.
KSH aruande koostamisel on arvesse võetud strateegilise planeerimisdokumendi ehk
arengukava sisu ja üldistustasandit. KSH käigus hinnatav dokument on äärmiselt üldine,
110 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
millest lähtuvalt ka mõjude hinnangud. KSH olulisem eesmärk oli tuvastada kavandatud
prioriteetsete suundade, alaeesmärkide ja meetmete vastavu s EL ja Eesti strateegiliste
dokumentidega sätestatud keskkonnaeesmärkidele.
Arengukava kui üldise arengu suunda kujundava dokumentide elluviimise võimalik
keskkonnamõju ja mõju prognoosi täpsus sõltub suures osas püstitatud eesmärkide
selgusest, valitud sekkumismehhanismidest ning mõõdikutest. Reaalne ja täpsem
keskkonnamõju sõltub konkreetsetest tingimustest ehk arengukava elluviimise plaanist
(rakendus- või meetmekava, programm või strateegia) ning seal paika pandud
kavandatavatest tegevusest.
Arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste väljatöötamiselon oluline
analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste
meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha
koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele
kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava elluviimisega
seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia, tegevuskava
vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegi lise hindamise
läbiviimist.
8.4. KSH AVALIKKUSE KAASAMINE
KeHJS-i § 40 1 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande
avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt
asutustelt. Asjaomastelt asutustelt laekunud tagasiside ja vastused esitatud
seisukohtadele on koondatud tabelisse 8-2.
KSH aruanne avalik väljapanek toimus perioodil 09 -30.10.2019. Avalikust väljapanekust
teavitati Ametlikes Teadaannetes, päevalehes Postimees ja Maaeluministeeriumi
kodulehel. Lisaks teavitati asjaomaseid asutusi e-kirja teel. KSH aruande avalik arutelu
toimus 31.10.2019 Maaeluministeeriumis (Lai tn 39/41, Tallinn). Avaliku väljapaneku
jooksul ega avalikul arutelul KSH aruandega seonduvaid küsimusi, arvamusi ja
ettepanekuid ei esitatud. Seisukohtade küsimise ning avalikustamisega seotud
dokumendid on leitavad aruande lisas 2.
Tabel 8-2 Asjaomaste asutuste seisukohad
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
Tegevussuund 1 - põllumajanduskeskkond ning sellega seoses on KSH-st välja
ettepanek, mis puudutab põllulindude jäetud lause: „Eeltoodud põhjusel ei
indeksit, on mõneti vaieldav. Kuigi indeks pruugi seatud mõõdik anda vajalikus
sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest täpsusastmes tagasisidet selle kohta,
teguritest, on siiski põllulindude elupaiga kas põllumajandussektor on muutunud
peamiseks kujundajaks keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning
põllumajanduspraktikad. Seega tuleb lisatud on järgmine põhimõte: „Seetõttu
pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, on väga oluline edasiste meetmete ja
mille kohaselt peaks põllulindude indeks tegevuse planeerimisel arvestada
suurenema. mõjudega põllulindudele ning põhjalikult
hinnata kas kavandatavad tegevused
aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures
www.hendrikson.ee
111 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi
üldistusaste on piisav konkreetse
tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks.“
põllumaa või püsirohumaa pindala
Tegevussuund 4 – kvaliteetsed sisendid
muutus (ha). Oluline on läbi arengukava
põllumajanduses – kohta KSH-s esitatud elluviimise programmi/strateegia või
kriitika on osaliselt asjakohane. KSH leiab, paika pandud meetmete hinnata
et kasutuses oleva põllumajandusmaa põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid
suurenemisega võib kaasneda ebasoodne keskkonnamõjusid.
mõju looduse mitmekesisuse ja
loodusressursside (eelkõige liigirikkusest
tulenev ressurss) säilimisele. Selline oht on
kahtlemata olemas, kui tootmisest väljas
olevate maade arvelt suureneb põllumaade
kasutus. Tootmisest välja langenud
püsirohumaade, eelkõige pool-looduslike
koosluste taas kasutusse võtmine mõjub
seevastu looduse mitmekesisusele
positiivselt. Seetõttu teeme ettepaneku
sõnastada PõKa asjakohane mõõdik
järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne
ja püsirohumaa pindala stabiilne või
mõõdukalt kasvav.
Mõju keskkonnale – lk 63 PõKa KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga
ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte
sõnastuse „Tuleb toetada turvasmuldade sõnastatud järgmiselt:
jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal „Kokku lepitud kliimaeesmärkide
asjakohastel juhtudel veerežiimi täitmiseks tuleb toetada säästlikku
kohandamist.“ juures avaldab KSH maakasutust, turvasmuldadega
põllumajandusmaade jätkuvat viimist
kahtlust, et veerežiimi
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel
muutustega võivad kaasneda ebasoodsad juhtudel veerežiimi looduslikkuse
mõjud olemasolevatele elupaikadele ja taastamist või veetaseme kontrollitud
liikidele. Teeme ettepaneku, et tõstmist“.
arusaamatuste vältimiseks sõnastada
sekkumine järgmiselt: toetada
turvasmuldade jätkuvat viimist
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel
juhtudel veerežiimi looduslikkuse
taastamist või veetaseme kontrollitud
tõstmist ning märgalaviljeluse
arendamist. Veerežiimi taastamine ja/või
veetaseme tõstmine looduslikumale
tasemele mõjub põllumajandusega seotud
elupaikadele ja liikidele positiivselt. Lisaks
mõjub veetaseme looduslikkuse taastamine
positiivselt ka turvasmuldade ja nendes
seotud süsiniku säilimisele.
112 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
Tabel 6-1. – lk 73 KSH: „Eesmärk on KSH koostajad nõustuvad
ettepanekuga.
suunatud põllumajandusväetiste ja
taimekaitsevahenditest tuleneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele
ja vähendamisele. Üldiselt aitavad
mõõdikud seatud eesmärke hinnata.
Samas on välja valitud mõõdikutele nagu
nt
„Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus
mullas; „Põllumajandusmaal kasutatud
taimekaitsevahendite kogused
põllumajandusmaa hektari koht ja „
lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja
kasutamise tõhusus“ seatud trendidena
eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist
või kasutuse langust. Arvestades väetiste
ja taimekaitsevahendite praegust kasutust
põllumajandussektoris ja nendega
kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva
olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti
riigi poolt võetud rahvusvaheliste
keskkonnaeesmärkidega,
nt parandada veekogude seisundit.
Paljude veekogude kesise seisundi
põhjuseks on teada põllumajandusreostus.
” Nõustume ja teeme ettepaneku
nimetatud mõõdikutele seada nõutavaks
trendiksolukorra parenemist, st. jääkide
sisalduse, pestitsiidikasutuse ja
toitainebilansi vähenemist ning
toitainete kasutamise tõhususe
suurenemist.
Tabel 6-1. – lk 77 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga
ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte
KSH: „Veerežiimi muutmisel võib olla sõnastatud järgmiselt:
ebasoodne mõju olemasolevatele „Kokku lepitud kliimaeesmärkide
elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata täitmiseks tuleb toetada säästlikku
võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse maakasutust, turvasmuldadega
korral.” Teeme ettepaneku põllumajandusmaade jätkuvat viimist
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel
arusaamatuste vältimiseks sõnastada
juhtudel veerežiimi looduslikkuse
sekkumine järgmiselt: toetada
taastamist või veetaseme kontrollitud
turvasmuldade jätkuvat viimist
tõstmist“.
püsirohumaa alla ning seal asjakohastel
juhtudel
veerežiimi looduslikkuse taastamist või
veetaseme kontrollitud tõstmist ning
märgalaviljeluse arendamist. Nimetatud
lähenemisel oleks ka selgem positiivne
mõju kliimale.
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
Tabel 6-1. – lk 78 Põllulindudega seoses ning sellega seoses jäetakse KSH-st
kordame eelpoolöeldut. Kuigi indeks sõltub välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei
www.hendrikson.ee
113 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, pruugi seatud mõõdik anda vajalikus
on siiski põllulindude elupaiga peamiseks täpsusastmes tagasisidet selle kohta,
kujundajaks põllumajanduspraktikad. kas põllumajandussektor on muutunud
Seega tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning
lähenemist, mille kohaselt peaks lisatud on järgmine põhimõte:„ Seetõttu
põllulindude indeks suurenema. on väga oluline edasiste meetmete ja
Põllumajandusmaa pindalaga seoses tegevuse planeerimisel arvestada
teeme ettepaneku sõnastada PõKa mõjudega põllulindudele ning põhjalikult
asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa hinnata kas kavandatavad tegevused
pindala on stabiilne ja püsirohumaa aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures
pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav.
tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi
üldistusaste on piisav konkreetse
tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks.“
Samuti nõustuvad KSH koostajad
põllumajandusmaa pindala mõõdiku
sõnastamise osas ning KSH-sse on
lisatud ettepanek põllumajandusmaa
pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada
ja seirata põllumajandusmaa pindala
muutusi selles sisalduvate alajaotuste
lõikes nagu näiteks põllumaa või
püsirohumaa pindala muutus (ha).
Oluline on läbi arengukava elluviimise
programmi/strateegia või paika pandud
meetmete hinnata põllumajandusmaa
kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Tabel 6-1. – lk 84 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga
KSH: „Uute biomajanduslike kasutusviiside ning KSH aruannet ja PõKa-t on
vastavalt täiendavad:
leidmine kasutusest väljas olevatele
maadele võib teatud juhtudel (nt „Maadele, millele traditsioonilises
monokultuurude kasvatamine) olla põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei
ebasoodsa mõjuga bioloogilisele ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke
mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviise, mis toetavad
kasutusviisidega võib kaasneda ka looduskaitseliste eesmärkide täitmist või
täiendav KHG hoides neid liigirikaste rohumaadena.“
heide. ” Selguse huvides teeme
ettepaneku sõnastada PõKa küsimusi
tekitanud lause järgmiselt: „ Maadele,
millele traditsioonilises
põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei
ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke
kasutusviise, mis aitavad hoida neid
looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks
liigirikaste rohumaadena.”
Tabel 6-1. – lk 86 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga
ning tabelit 6-1. on selles osas
Siin leitakse, et tõugude geneetiline
täiendatud.
mitmekesisus ei ole seotud
114 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
keskkonnaeesmärkidega. Sellega ei saa
nõustuda, sest geneetiline mitmekesisus on
osa bioloogilisest mitmekesisusest.
PõKa pakub kasutada taastöödeldud või
orgaanilisi materjale väetisetoodetes. KSH sõnastust on selles osas
Sõnastuse üle võib arutada, kuid korrigeeritud ning välja on jäetud viide
põhimõtteliselt on selline lähenemine taastöödeldud või orgaaniliste
kooskõlas ringmajanduse põhimõttega ja materjalide raskema omastamise kohta.
sellisena tervitatav. KSH tekstis olev mure,
et sellised materjalid võivad olla taimedele
halvemini omastatavad, võib teoreetiliselt
olla põhjendatud,
kuid juhul kui seda peetakse tõsiseks, võiks
mõne praktikast pärit näite või konkreetse
arvutusega seda selgitada.
Leevendavad meetmed – lk 96. KSH koostajad nõustuvad
seisukohtadega ning vastavad
Toetame, vastavalt eelpoolkirjutatule, täiendused on KSH aruandesse sisse
kahte esimest ettepanekut. Kolmanda viidud (vt vastuseid eespool).
ettepaneku osas leiame, et sõnastades
põllumaa pindala osas põhimõtte, et
põllumaa pindala on stabiilne ja
püsirohumaa pindala stabiilne või
mõõdukalt kasvav, kaoks KSH autorite
osundatud murekoht. Orgaaniliste
väetistega seotud mure on meie hinnangul
pigem teoreetilist laadi, kuni pole näidatud
konkreetseid negatiivseid kogemusi (vt.
eespool).
Seire – lk 98. KSH-s indeksiga seonduvat täpsustatud
ning sellega seoses jäetakse KSH-st
Leiame jätkuvalt, et põllulindude indeksit
välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi
tuleb seirata ja soodsaks saab lugeda vai d
seatud mõõdik anda vajalikus
olukorda, kus see hakkab ilmutama selgeid
täpsusastmes tagasisidet selle kohta,
kasvu (taastumise) märke. Samas
kas põllumajandussektor on muutunud
nõustume KSH autoritega, et see, milliste
keskkonnateadlikumaks või mitte „ning
meetmete tulemusena indeksi tõus
lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu
saavutatakse, vajaks täpsustamist.
on väga oluline edasiste m eetmete ja
tegevuse planeerimisel arvestada
mõjudega põllulindudele ning põhjalikult
hinnata kas kavandatavad tegevused
aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures
tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi
üldistusaste on piisav konkreetse
tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks.“
Keskkonnaamet
www.hendrikson.ee
115 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
KSH aruande tabel 4-1, lk 18:Eesti KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
looduskaitse arengukava aastani 2020 ning ettepaneku alusel on KSH aruannet
korral on veerus „SPD oluline mõjutatav täiendatud.
valdkond/põhimõte/eesmärk“ märgitud: „a)
Inimesed tunnevad, väärtustavad ning
hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi
igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja
elupaikade soodne seisund ja maastike
mitmekesisus on tagatud ning elupaigad
toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna;
ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine
on tagatud ning nende kasutamisel
arvestatakse ökosüsteemse lähenemise
põhimõtteid“. Veerus „Peamised
seosemehhanismid“ on kirjas, et
„Väärtusliku põllumajandusmaakui
loodusvara kaitse meetmed, ja
kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide
täitmisega seotud sekkumised.
Põllumeeste ja kalameeste kasvanud
keskkonnateadlikkus, liigirikkuse ja
elukeskkonna kaitsemeetmete
rakendamine.“
Keskkonnaameti hinnangul on
seosemehhanismid märksa laiemad. Nt
Eesti looduskaitse arengukava aastani
2020 ptk 2.7 käsitleb looduskaitseliste
piirangute kompenseerimist ja
looduskaitsetööde toetamist.
Keskkonnaamet eeldab, et selline seos
säilib ka PõKa meetmetes ja mitte ainult
teadlikkuse tõusu kaudu. Seetõttu teeb
Keskkonnaamet ettepaneku muuta ja
täiendada veeru „Peamised
seosemehhanismid“ viimast lauset
järgmiselt: „Põllumeeste ja kalameeste
kasvanud keskkonnateadlikkus.
Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku
mitmekesisuse kaitsemeetmete
rakendamine ja kompenseerimine.“
KSH aruande tabel 6-1, lk 79:
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
Keskkonnaamet märgib punkti 5
kommentaari/märkuse lahtrikohta, et ning ettepaneku alusel on KSH aruannet
positiivne otsene mõju püsirohumaade täiendatud.
säilitamise tagamisel elurikkusele on
sellisel juhul, kui õnnestub piirata liiga
varast ja liiga tihedat niitmist ning
välditakse regulaarset püsirohumaa
uuendamist, eriti künni teel. Tihe niitmine
ei võimalda põllulindude pesitsemist, õite
vaesus vähendab selgrootute arvukust ja
üldist elurikkust. Eestis kehtiv
püsirohumaa mõiste võimaldab tegelikult
rohumaal kasvatada isegi muid
116 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
põllukultuure ja neid uuendada iga viie
aasta tagant.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku PõKa
KSH aruande lk 79 punkti 5
kommentaari/märkuse lahtrisse lisada, et
püsirohumaade säilitamise positiivne mõju
ilmneb, kui välditakse nende uuendamist,
kündi ja liiga varast niitmist.
KSH aruande tabel 6-1, lk 86: Eesmärgi
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
„Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse
sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“ ning ettepaneku alusel on KSH aruannet
juures on kommentaari/märkuse lahtrisse täiendatud
lisatud, et „Eesmärgil puudub selge
kokkupuude keskkonnaeesmärkidega.
Seda eesmärki ei ole hinnatud.“.
Keskkonnaamet märgib, et Eestis on
määratletud meie ohustatud põlistõud ja
nende säilitamine on otseses seoses
elurikkuse säilimisega. Ohustatud
põlistõugude säilitamisel on positiivne
keskkonnamõju. Keskkonnaamet teeb
ettepaneku lisada eelnimetatud seisukoht
PõKa KSH aruande lk 86
kommentaari/märkuse lahtrisse.
PõKa eelnõu tööversiooni ptk 3.1.5 „Riigi KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
sekkumine tulevikus“ p 25 kohaselt: „Riik ning ökoloogilise tõhustamise mõistet on
peab soodustama ökoloogilise tõhustamise täpsustatud KSH-s.
põhimõtete järgimist,
ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid
lahendusi põllumajanduses ja
mineraalväetiste asendamist kohalike või
piirkondlike orgaaniliste
väetistega.“Tulevikus on sellel väga oluline
roll elurikkusele, sest riik kavandab
ökoloogilise tõhustamise põhimõtteid
rakendada. Samas PõKa eelnõu
tööversioonis ei ole selgitatud ökoloogilise
tõhustamise põhimõtete sisu. Kui need
põhimõtted ei ole üldsusele teada, siis ei
saa olla kindel, et huvigrupid on
saavutanud kokkuleppe. Keskkonnaamet
teeb ettepaneku täpsustada PõKa KSH
aruandes seda mõistet või juhtida
tähelepanu mõiste selgitamise vajadusele.
KSH aruande lk 96 leevendusmeede: Uuendatud PõKa versioonis on
„Oluline on läbi rakenduskava või paika kirjeldatud arengukava elluviimist
pandud meetmete hinnata järgmiselt: „Arengukava elluviimist
põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid koordineerivad Maaeluministeerium ja
keskkonnamõjusid.“Keskkonnaamet teeb Keskkonnaministeerium ning selleks
ettepaneku seda meedet konkretiseerida, (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
www.hendrikson.ee
117 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
et mille raames võiks põllumajandusmaa koostatakse kaks programmi:
kasvuga kaasneva keskkonnamõju põllumajandus, toit ja maaelu
hindamine toimuda. (koordineerija MeM) ning kalandus
(kahe ministeeriumi ühendprogramm,
koordineerijad MeM ja KeM oma
vastutusvaldkonnas). Seega programme
täiendatakse igal aastal ühe aasta
võrra.“ Programm on arengudokument,
milles määratakse PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmed, tegevused, teenused ning
mõõdikud ja rahastamiskava.
KSH ettepaneku sõnastust on vastavalt
arengukava elluviimise kavale
muudetud.
KSH aruande ptk 7.2 kohaselt PõKa-s on Ettepaneku alusel on KSH aruannet
kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille a lusel täiendatud ning tehtud ettepanekuid
hakatakse seirama PõKa elluviimist. Osade mõningate mõõdikute täpsustamiseks.
PõKa tegevussuundade korral ei ole aga
KSH eksperdirühm pidanud PõKa-s
kirjeldatud mõõdikuid piisavaks.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku pakkuda
nende korral KSH aruandes välja ka
konkreetsed mõõdikud, millega saaks
arvestada PõKa täiendamisel. Nt mitte jätta
PõKa KSH aruande ptk 7.2 „Oluline on välja
töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja
pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata
muldade seisundi muutust.“
KSH aruande tabeli 7-1 kohaselt on 2019.
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
a novembrisse kavandatud PõKa KSH
aruande täiendamine, aruande ning seoses sellega on ajakava
kooskõlastamiseks esitamine ja aruande täpsustatud.
nõuetele vastavuse kontroll ja
seiremeetmete kehtestamine ning PõKa
esitamine Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks. Keskkonnaamet märgib, et
arvestades keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42
lg-te 3 ja 5 tähtaegu ning asjaolu, et KSH
peab olema lõppenud enne PõKa esitamist
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, siis ei
pruugi ühe kuuga (november) olla võimalik
ära teha kõik eelnimetatud toimingud.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
LK 23 Tegevussuund 1:
põllumajanduskeskkond eesmärgina Olukorrakirjeldused valmisid PõKa
eeldatakse maastikuindeksi olukorra protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii
säilimist või paranemist. PõKa
118 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
olemasoleva olukorra kirjelduses on olemasolevaid teadmisi kui ka
toodud, et elurikkust ja mitmekesisust ekspertide arvamusi.
suurendavaid maastikuelemente
(põllusaared, hekid, puude read, ük sikud
puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid,
tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus
üldiselt rahuldavalt. Peamistes
põllumajanduspiirkondades on nende hulk
aga liialt väike ning suured üksteise kõrval
asetsevad maastikuelementideta põllualad
vähendavad oluliselt elurikkust ning
ümbritsevate loodusalade sidusust.
Arvestades, et Eestis on liiga vähese
hulga maastikuelementidega piirkondi, ei
pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt
ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole
mõistlik seada eeldust, et maastikuind eksi
olukord säilib.
Puudub viide, mille alusel on sellisele
järeldusele jõutud, millist
hindamismetoodikat on siin kasutatud?
Milline on baastase? Lisaks keskkonna-
aspektile peaks olema arvestatud ka
majanduslikust ja
kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva
taustaga. Praegu seda tehtud ei ole.
LK 78/79 Tabel 6-1 punkt 2 - Maastike
mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada Olukorrakirjeldused valmisid PõKa
mitmekesist maakasutust, väiksemate protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii
põldude rajamist ning vältida suuri olemasolevaid teadmisi kui ka
maastikuelementideta alasid, selle heal ekspertide arvamusi.
tasemel hoidmisele suunatud tegevuste
juures peab edaspidi enam tähelepanu
pöörama piirkondade erisustele. Märkus:
Eesmärgil on otsene soodne mõju
bioloogilisele mitmekesisusele. Elurikkust
ja mitmekesisust suurendavaid
maastikuelemente (põllusaared, hekid,
puude read, üksikud puud,
pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja
kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt
rahuldavalt, kuid peamistes
põllumajanduspiirkondades on nende hulk
aga liialt väike ning suured üksteise kõrval
asetsevad maastikuelementideta põllualad
vähendavad oluliselt elurikkust ning
ümbritsevate loodusalade sidusust.
Puudub viide, mille alusel on sellisele
järeldusele jõutud, millist
hindamismetoodikat on siin kasutatud?
Milline on baastase? Lisaks keskkonna-
aspektile peaks olema arvestatud ka
majanduslikust ja
www.hendrikson.ee
119 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva
taustaga. Praegu seda tehtud ei ole.
Lk 77 Tabel 6-1 punkt 7 – (Eesmärk: Hinnanguid on ühtlustatud.
Põllumajandustootmise negatiivne mõju
kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on
vähenenud ning positiivne mõju on
suurenenud). Riik peab soodustama
mineraalväetiste asendamist orgaaniliste
väetistega. Mõju on hinnatud erinevalt lk 76
olevast punkt 16-st, ehkki sekkumine on
sama sõnastusega. Peaks olema
analoogne käsitlus.
Siseministeerium
Termini „toidujulgeolek“ asemel tuleb
Ettepanekut on arvesse võetud ning
kasutada terminit „toidu toimepidevuse
kindlustamine“ (inglise keeles food toidujulgeoleku asemel kasutatakse
contingency), mis on kasutusel nii Euroopa terminit ’toidu varustuskindlus’.
Liidu kui NATO teemakohastes
regulatsioonides. Toidu kättesaadavuse
(toimepidevuse) ja kvaliteediga seotud
riske analüüsib, seirab ja maandab
Veterinaar- ja Toiduamet, kelle pädevuses
ei ole julgeolekuga seotud ülesanded.
Olukorrad, kus toidu või joogiveega seotud
ohud on põhjustatud tahtlikust
kuritegelikust tegevusest (sh terrorism,
CBRN, hübriidohud jne) kuuluvad
Kaitsepolitseiameti pädevusse ning millele
reageeritakse Hädaolukorra lahendamise
seaduse alusel koostatud hädaolukorra
lahendamise plaanide alusel. Toidu
toimepidevus ja riigikaitseliste varude
teema väärib esile tõstmist, kuid termini
„toidujulgeolek“ kasutamine antud
kontekstis on väär ning palume asendada
termin vastavalt kontekstile terminitega
„toidu toimepidevus“, „toiduohutus“, „toidu
tarnekindlus“ vms.
Sotsiaalministeerium
PõKa Peatükis 6.1.4 „mõju õhukvaliteedile PõKa üheks eesmärgiks on kaasa
ja kliimamuutustele“ on esitatud, et aidata põllumajanduse arengule ja
kasvuhoonegaaside heite suurenemine konkurentsi kasvule. Hetkel puuduvad
tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste piisavad andmed, et hinnata liha
kasutamise kasvust ning põllumaa pindala tarbimise vähendamise mõju ulatust
suurenemisest. Märgitakse, et põllumajanduses.
põllumajandus on kahe võimsa Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide
kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on saavutamiseks soodustatakse KHG ja
lämmastikdioksiid (N2O) ja metaan (CH4), õhusaaste emissioone vähendavate
120 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda tehnoloogiliste lahenduste
suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga kasutuselevõttu.
võrreldes CO2-ga. Täpsustatakse, et CH4
heide tuleneb enamjaolt mäletsejate
(peamiselt lehmade ja lammaste)
seedimisprotsessidest, aga ka
seakasvatusest. Loomasõnniku
ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii
CH4 kui ka N2O heide.
Peatükis on veel märgitud, et eriti oluline
on põllumajandussektoris NH3
vähendamine, kuna põllumajanduses
pärineb suurem osa kogu Eesti
emissioonist. Arengukava on seadnud
selles osas ka eesmärgi mõõdikute
tasandil ning selle raames eeldatakse
põllumajandussekori ammoniaagi
heitkoguse vähenemist. Täiendavalt
märgitakse, et KSH soovib siiski rõhutada,
et selle saavutamine võib olla keeruline
kuna arengukava kohaselt toimub
lähiaastatel loomade arvu ja
lämmastikväetiste kasutuse suurenemine.
Eelnevas on märgitud, et eesmärkide
saavutamine võib olla keeruline, kuna
arengukava kohaselt toimub lähiaastatel
loomade arvu ja lämmastikväetiste
kasutuse suurenemine.
Palun selgitage, kas arengukavas on
esitatud eesmärke ja leevendusmeetmeid
loomade arvu suurenemise vastu või
käsitletud tarbijate teadlikkuse tõstmist
seoses loomsete toodete tarbimise
mõjudega?
Põhjendus: Kliimamuutuste eesmärkide
kontekstis on tarvilik enam tähelepanu
pöörata toitumisega seotud valik utele:
Toitumine on üks olulisi aspekte, kus
toiduainete tootmisel ja pakkumisel ning
tarbija valikutel on oluline mõju
loodus¬keskkonnale ja kliimale. ÜRO
2010. aasta raportis UNEP (2010)
„Assessing the Environmental Impacts of
Consumption and Production: Priority
Products and Materials“ tõdetakse, et nii
emissioonid kui ka maakasutus sõltub
suurel määral toitumisharjumustest.
Seejuures kaasneb loomsete toodete (nii
liha kui piim) tootmisega suurem
ressursikulu ja kõrgemad emissioonid kui
taimsete alternatiivide puhul. Lisaks
põhjustab mitte-hooajaliste puuviljade ja
köögiviljade kasvatus oluliselt enam
emissioone, kui neid kasvatatakse
www.hendrikson.ee
121 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
kasvuhoonetes, säilitatakse külmutatuna
või transporditakse lennukiga. PÕKA ja
selle KSH koostamisel ja edaspidiste
tegevuste kavandamisel tuleks võtta
arvesse ka nimetatud UNEP aruande
järeldused ning toiduainete tootmise ja
turul olevate valikute mõju
toitumisharjumustele ja olulisus tarbijate
valikutele.
Teeme ettepaneku muuta sõnastust
KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
punktis 6.1.5. (esimese lõigu lõpp)
Lõigus on esitatud järgmiselt: „Elanikkonna ning seoses sellega on viidatud lõiku
toidutekkelistesse nakkushaigustesse täpsustatud.
haigestumus on langenud ja püsinud
viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu
100 000 elaniku kohta.
Samas tuleb arvestada, et tarbija ei
pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti
poole, mistõttu toidutekkeliste
nakkushaiguste tervisestatistikas esineb
puudujääke. Samuti ei ole piisav
toidutekkeliste haiguspuhangute
väljaselgitamise süsteem.“
Palume sõnastada eelnev lõik järgmiselt:
„Elanikkonna toidutekkelistesse
nakkushaigustesse haigestumus on
langenud ja püsinud viimased aastad
stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku
kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et
viimaste viie aasta jooksul on
salmonelloosi 40 ja kampilobakterenteriidi 41
haigestumus 100 tuhande elaniku kohta
tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et
tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite
puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste
nakkushaiguste tervisestatistikas ei
kajastu tegelik haigestumiste
arv. Arendamisel on Terviseametil
koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga
läbiviidavate toidutekkeliste
haiguspuhangute uurimise ja
väljaselgitamise süsteem.“
Tabelis 6-5. „Arengukava tegevussuund 5: KSH aruannet on korrigeeritud ning
põllumajandussaaduste tootmine, nimetatud kommentaar on aruandest
väärindamine, turustamine- eesmärkide, välja jäetud. Ka uuendatud viimases
mõõdikute-trendide ja nendega seotud PõKa versioonis viidatud sekkumist
sekkumiste hindamine enam ei ole.
40 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content -
editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf
41 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content -
editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf
122 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
keskkonnavaldkondade lõikes (Lk 87, tabel
6-5.)“ on esitatud eesmärk: „Eesti tarbijad
eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud
toitu“ ning seal juures on sekkumine 1.
„Ühe riigipoolse mahetootmist edendava
tegevusena tuleb välja töötada ja
rakendada pilootprogrammid „Mahetoit
lasteasutustes“.“
Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse
kommentaari/märkuse all, et mahetoit
omab soodsat mõju laste tervisele. See
justkui viitaks sellele, et mahetoit oleks
justkui laste tervisele ohutum või kõrgema
toiteväärtusega. Palume seda täpsustada.
Keskkonnaministeerium
Uuendatud PõKa versioonis on
KSH koostajad toovad välja, et „Hetkel
kirjeldatud arengukava elluviimist
puudub arengukava juures eesmärkide järgmiselt: „Arengukava elluviimist
saavutamiseks tegevusi kirjeldavad koordineerivad Maaeluministeerium ja
meetmed või rakenduskava, mis aitak sid Keskkonnaministeerium ning selleks
paremini mõista ja hinnata arengukava (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
elluviimisega kaasnevaid mõjusid“ (lk 9). koostatakse kaks programmi:
See tingib vajaduse hinnata võimalikke põllumajandus, toit ja maaelu
keskkonnamõjusid detailsemalt (koordineerija MeM) ning kalandus
rakendusmeetmeid määratlevate (kahe ministeeriumi ühendprogramm,
dokumentide koostamisel. Samuti on koordineerijad MeM ja KeM oma
aruandes toodud, et „Mõju hindamise vastutusvaldkonnas). Seega programme
käigus ei tuvastatud tegevusi, mille täiendatakse igal aastal ühe aasta
rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt võrra.“ Programm on arengudokument,
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku milles määratakse PõKa 2030
alade kaitse-eesmärkidele või alaeesmärkide saavutamisele suunatud
terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks meetmed, tegevused, teenused ning
olnud arengukava kõrgest strateegilisest mõõdikud ja rahastamiskava.
tasemest, tuleb vastavad otsused vastu Seega tuleb koostatavate programmide
võtta siiski tegevuste kavandamise ja käigus igakordselt hinnata PõKa 2030
rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmete, tegevuste ja teenustega
ulatuse täpsustumisel. Praeguse
kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja
arengukava seatud eesmärgid on liiga
nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on
üldised, et hinnata nendega rakendamisega
hindamine vajalik
kaasnevaid mõjusid ning seega puudub põllumajandustegevusega kaasnevate
vajadus Natura (eel)hindamise läbi tegevuslubade menetluses. KSH
viimiseks. Arengukava eesmärkide aruannet on vastavas osas täiendatud.
elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide
elluviimise mehhanismid ning konkreetsete
tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb
vajadusel läbi viia keskkonnamõjude
(strateegiline) hindamine“ (lk 64). Palume
aruannet täiendada ja juurde lisada,
millistes järgmistes etappides on võimalik
www.hendrikson.ee
123 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
täpsemalt keskkonnamõjusid (sh mõjusid
Natura 2000 võrgustikule) hinnata.
Ettepaneku alusel on KSH aruannet
Ptk-s 5 asuvat vastavusanalüüsi tabel 5-2
täiendatud ning lisatud täpsemad
Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid. Euroopa Liidu
strateegia aastani 2020 tuleb täiendada. bioloogilise mitmekesisuse strateegia
Esimeses veerus tuleb EL elurikkuse aastani 2020 esmaseks eesmärgiks on
strateegia eesmärgid sõnastada täpselt seatud rakendada täielikult
vastavalt EL elurikkuse strateegiale ja linnudirektiiv ja loodusdirektiiv.
analüüsida PõKa vastavust konkreetsetele Vastavusanalüüsi käigus on oluline
eesmärkidele, eriti eesmärkidele 3a ja 4, vaadata, et koostatav arengukava ei
aga ka teistele. Praegu tabelis väljatoodud läheks vastuollu nimetatud strateegia
PÕKaga kavandatud tegevustest suur osa eesmärgiga, seega on läbivalt vaadatud,
ei vasta EL elurikkuse strateegia vastavale et PõKa panustaks bioloogiline
eesmärgile. EL elurikkuse strateegia mitmekesisuse säilitamisele ning seatud
eesmärgi täpsem sõnastus aitab tegevusega ei kaasneks ebasoodne
konkreetsemalt välja tuua ka eesmärgiga mõju Natura 2000 ala kaitse-
seotud PõKa tegevused ja hinnata nende eesmärkidele. Samas ei pea iga
piisavust EL elurikkuse strateegia valdkonna arengukava tegeleme kunagi
vastavate eesmärkide täitmiseks. Nt EL eesmärgiks seatud direktiivide
elurikkuse strateegia I eesmärk on rakendamisega. Direktiivide rakendus
rakendada täielikult linnudirektiiv ja toimib meil praeguseks vastavalt
loodusdirektiiv. Iga väljapakutud tegevuse kehtivatele õigusaktidele.
juures tuleb välja tuua, kuidas need aitavad
kaasa linnu- ja loodusdirektiivi täitmisele
ehk liikide ja elupaikade seisundi
parandamisele ning hinnata selle järgi
nende tegevuste piisavust/täpsustamise
vajadust.
Koostatav arengukava seab üldised
Ptk-s 6.1.1. tuleb välja tuua lisaks kõikide
põllumajanduse ja kalanduse sektori
liikide ja elupaikade seisundile ja nende suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa
muutustele eraldi põllumajandusega seotud versioonis on kirjeldatud arengukava
loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide elluviimist järgmiselt: „Arengukava
(poollooduslike koosluste) seisundid ja elluviimist koordineerivad
nende muutused 2007 ja 2013 aruandluse Maaeluministeerium ja
põhjal ja vastavate linnudirektiivi liikide Keskkonnaministeerium ning selleks
trendid 2013 aruandluse põhjal. (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
Samamoodi tuleb eraldi välja tuua koostatakse kaks programmi:
kalandusega seotud liikide ja elupaikade põllumajandus, toit ja maaelu
seisundid ja seisundi muutused. (koordineerija MeM) ning kalandus
(kahe ministeeriumi ühendprogramm,
koordineerijad MeM ja KeM oma
vastutusvaldkonnas). Seega programme
täiendatakse igal aastal ühe aasta
võrra.“ Programm on arengudokument,
milles määratakse PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmed, tegevused, teenused ning
mõõdikud ja rahastamiskava.
Seega tuleb koostatavate programmide
käigus igakordselt hinnata PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmete, tegevuste ja teenustega
124 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja
nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on
hindamine vajalik
põllumajandustegevusega kaasnevate
tegevuslubade menetluses. KSH
aruannet on vastavas osas täiendatud.
Lisaks jääb hetkel ebaselgeks millisele
aruandlusele täpsemalt on viidatud.
Teiseks on 2007-2013 a muutuste
hindamine ebamõistlik ja vajalik oleks
sel juhul uuemate andmete võrdlus
2013-2019.
Samas peatükis on toodud: „Kuna KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
kaitstavatel aladel asuvatel poollooduslikel ning seoses sellega on viidatud lõiku
rohumaadel kehtivad piirangud, siis on täpsustatud.
vaatamata toetuste maksmisele huvi neid
majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest
enam tähelepanu vajavad ka muud
rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on
säilinud looduslik taimestik.„.
Keskkonnaministeerium on saatnud
Maaeluministeeriumile ettepaneku sama
teksti asendamiseks PõKa-s järgmise
sõnastusega: „Poollooduslike koosluste
pindala kaitstavatel aladel on 60 000
hektarit. Keskkonnameetmete abil
hooldatakse sellest poolt.
Põllumajandusmaastikus toetavad kõige
enam elurikkuse ja kliimaeesmärke
poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb
pöörata tähelepanu tegevustele, mis
aitavad kaasata uusi ning toetada
olemasolevaid poollooduslike koosluste
hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik
nõuandesüsteem poollooduslike
kooslustega seotud valdkonda ei kata.
Samas nõustamissüsteemi puudumist võib
pidada antud valdkonna arengu peamiseks
kitsaskohaks. Erinevaid meetmeid välja
töötades, tuleb silmas pidada
terviklahendusi, alustades alade hooldajate
vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt
saaduste realiseerimisest ning lõpetades
tarbija soovidega ja teadlikkusega.
Senisest enam tähelepanu vajavad ka
muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on
looduslik taimestik.“. Selgitus: Riiklik
poliitika ja rakendusmeetmed peavad
aitama poollooduslike koosluste
hooldushuvi suurendada ja planeerima
selleks asjakohaseid tegevusi ning
terviklahendusi. On erinevaid põhjuseid,
mis mõjutavad hooldushuvi, nt toetuste
vastavus tegelikele hoolduskuludele, heina
realiseerimisvõimalus, liha
www.hendrikson.ee
125 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
realiseerimisvõimalus, masinate nappus,
ligipääsude olemasolu,
hooldamisnõustajate puudus, keerukad
looduslikud tingimused, eelnev
taastamisvajadus jne. Üheselt piirangutega
seostamine on olukorra liiga lihtsustav
käsitlus. Palume sellest lähtuvalt
täpsustada ka KSH sõnastust.
Jahinduse mõju avaldub peamiselt läbi
Mitmel pool aruandes tuuakse välja, et
kiskjate küttimise ning seeläbi nende
põllumajanduskeskkonna eesmärgina arvukuse reguleerimise. 42 Täpsem teave
eeldatakse põllulindude indeksi (linnuliikide kaupa) kiskjate mõju kohta
suurenemist ja et eesmärgi saavutamine käesoleval hetkel puudub. Lindude
võib olla keeruline, kuna viimaste aastate otsese küttimise mõjude kohta puudub
põllulindude indeksi trend on selgelt samuti täpne teave.
negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad
ka muudest teguritest väljaspool Põllulindude indeks on PõKa
põllumajandussektorit ja Eesti riiki (lk 22, täpsusastet arvestades piisav
28, 32, 33, 36, 38, 42, 46, 52, 63, täpsusaste, kuid probleemiks on
78). Palume KSH koostajatel anda oma konkreetsemate tegevuste ja meetm ete
hinnang, kuidas oleks võimalik põllulindu de mõjude hindamine, mille puhul võib vaja
kaitse eesmärgi täitmise indikaator(id) minna täpsemat ning spetsiifilisemat
seada ka alternatiivselt, nii, et see aitaks seiremetoodikat.
põllumajanduse mõju põllulindudele
paremini välja selgitada? Kas nt Eelnevast tulenevalt jäeti KSH-st välja
liigipõhiselt? Leheküljel 78 toodud tabelis lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi
6-1 8 on toodud ka, et muutused seatud mõõdik anda vajalikus
põllulindude indeksis sõltuvad ka täpsusastmes tagasisidet selle kohta,
jahindusest. Palume täpsustada, millistele kas põllumajandussektor on muutunud
keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning
põllulindude indeksis arvestatud liikidele
lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu
võib Eestis toimuv jahindus mõju
on väga oluline edasiste meetmete ja
avaldada.
tegevuse planeerimisel arvestada
mõjudega põllulindudele ning põhjalikult
hinnata kas kavandatavad tegevused
aitavad kaasa põllulindude positiivse
trendi saavutamisele ning seejuures
tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi
üldistusaste on piisav konkreetse
tegevuse või meetme tulemuslikkuse
hindamiseks.“
Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku Ettepaneku alusel lisatakse vastava
põllumajanduse mõju hindamiseks indikaatori soovitus.
kasutada ka nitraadidirektiivi aruandluses
kasutatavat indikaatorit „NO3-iooni
sisaldus põhja- ja pinnavees“, mille järsult
42 https://www.eoy.ee/pics/490_Marja_R_Nellis_R_Hirundo_2018_1_pages49 -68.pdf
126 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
suureneva trendiga on Eesti EL riikide seas
esikolmikus 43.
KSH koostajad on seisukohaga nõus
Juhime tähelepanu, et vee ja merega ning KSH aruande peatükki 5 on lisatud
seotud valdkondade strateegilisi vastavusanalüüs Eesti Merestrate egia
dokumente ei ole KSH-s meie hinnangul asjakohastele tunnustele.
piisavalt käsitletud, sh veeseaduses
püstitatud eesmärki saavutada
veekogumite ja mereala hea seisund,
samuti merestrateegia kalandusega seotud
tunnuseid D3 (kalavarude seisund) ja D9
(mereandide toiduohutus). Arvestades
sellega, et vee- ja mere eesmärke ei ole
piisavalt käsitletud, ei saa ka nõustuda
koondhinnangu ptk-s (lk 93) toodud
väitega, et „ühegi eesmärgi puhul ei
tuvastatud, et see takistaks
keskkonnaeesmärkide saavutamist või
võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju
avaldumise“. Palume KSH aruannet
vastavate mõjude hinnangutega täiendada.
Meieni on jõudnud kokkuvõttev tabel
„Maaeluministeeriumi esialgsed vastused
PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud
seisukohtade ning ettepanekute asjus“, kus
KSH ekspertrühma kõiki ettepanekuid pole
MeM pidanud vajalikuks arvestada, mh ka
veekaitset puudutavaid ettepanekuid.
Toetame KSH ekspertrühma esitatud
ettepanekuid, et PõKa eesmärgiks tuleb
võtta veekeskkonna seisundi paranemine
(olemasoleva olukorra säilitamisest ei
piisa), merre rajatavate tootmiste kõikide
mõjude hindamist (ei piisa veekogu hea
seisundi tagamisest (mida Läänemeres
pole veel saavutatudki), vaid Helcomis
kokkulepitu kohaselt tuleb ka
reostuskoormusi vähendada), sh
arvestades tegevuste kumulatiivset mõju
(mere)keskkonnas (st ei piisa
üksikobjektide keskkonnamõju
hindamistest), vt ka p 9.
Palume parandada faktiviga lk 62: Vastav parandus on KSH aruandesse
erinevate kaitserežiimiga alade all on 27% sisse viidud.
ranniku- ja territoriaalmerest kokku, mitte
ainult territoriaalmeres.
Koostatav arengukava seab üldised
Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori
põllumajandustootmisest pärineva suunad ja eemärgid. Uuendatud PõKa
reostuskoormuste, survetegurite kasvu
43 https://ec.europa.eu/environment/water/water-
nitrates/pdf/nitrates_directive_implementation_report.pdf
www.hendrikson.ee
127 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
hinnanguga veekeskkonnale, kui versioonis on kirjeldatud arengukava
realiseeruvad PõKas toodud elluviimist järgmiselt: „Arengukava
tegevusplaanid. elluviimist koordineerivad
Maaeluministeerium ja
Keskkonnaministeerium ning selleks
(lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
koostatakse kaks programmi:
põllumajandus, toit ja maaelu
(koordineerija MeM) ning kalandus
(kahe ministeeriumi ühendprogramm,
koordineerijad MeM ja KeM oma
vastutusvaldkonnas). Seega programme
täiendatakse igal aastal ühe aasta
võrra.“ Programm on arengudokument,
milles määratakse PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmed, tegevused, teenused ning
mõõdikud ja rahastamiskava.
Seega tuleb koostatavate programmide
käigus igakordselt hinnata PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmete, tegevuste ja teenustega
kaasnevat mõju.
Praegune strateegiline
planeerimisdokument pole selle
hindamiseks koostatud piisavas
täpsusastmes.
Koostatav arengukava seab üldised
Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori
vesiviljelus meres puudutava suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa
mõjuhinnanguga. Olenevalt kalakasvatuses versioonis on kirjeldatud arengukava
kasutatavast tehnoloogiast võib nende elluviimist järgmiselt: „Arengukava
tekitatav lisanduv reostuskoormus elluviimist koordineerivad
lämmastiku osas ulatuda sadadesse Maaeluministeerium ja
tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori Keskkonnaministeerium ning selleks
osas. Fosfori ja lämmastiku vähendamise (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud. koostatakse kaks programmi:
Ühtlasi rõhutame, et kalakasvanduste põllumajandus, toit ja maaelu
reostuskoormusi ja nende mõju (koordineerija MeM) ning kalandus
merekeskkonnale konkreetses mereala (kahe ministeeriumi ühendprogramm,
piirkonnas tuleb vaadata kumulatiivselt, koordineerijad MeM ja KeM oma
mitte projektipõhiselt (üksikute projektide vastutusvaldkonnas). Seega programme
KMH-de raames). täiendatakse igal aastal ühe aasta
võrra.“ Programm on arengudokument,
milles määratakse PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmed, tegevused, teenused ning
mõõdikud ja rahastamiskava.
Seega tuleb koostatavate programmide
käigus igakordselt hinnata PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
128 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
meetmete, tegevuste ja teenustega
kaasnevat mõju.
Praegune strateegiline
planeerimisdokument pole selle
hindamiseks koostatud piisavas
täpsusastmes.
Tabel 4-1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava Vastav täiendus on KSH aruande
aastani 2030 (REKK) on seoses lisaks välja tabelisse 4-1 sisse viidud.
toodud tegevussuundadega 1 ja 4 veel
seotud tegevussuundadega 2 ja 7
(Tegevussuund 2: taimetervis, loomade
tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka
„Kliimamuutustega kohanemise
arengukava aastani 2030“ (KOHAK)
põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka
erinevate parasiitide ning haiguste leviku
piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute
kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus
ja innovatsioon ning teadmussiire -
teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja
energiavaldkonnas).
Tabel 4-1 Kliimapoliitika põhialused aastani Vastav täiendus on KSH aruande
2050 on seoses lisaks välja toodud tabelisse 4-1 sisse viidud.
tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel seotud
tegevussuunaga 7 (Tegevussuund 7:
teadus ja innovatsioon ning teadmussiire -
teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja
energiavaldkonnas).
Tabel 4-1 KOHAK on seoses lisaks välja Vastav täiendus on KSH aruande
toodud tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel tabelisse 4-1 sisse viidud.
seotud tegevussuundadega 2 ja 7
(Tegevussuund 2: taimetervis, loomade
tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka
KOHAK põhimõtteid ning KOHAKil on seos
ka erinevate parasiitide ning haiguste
leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute
kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus
ja innovatsioon ning teadmussiire -
teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja
energiavaldkonnas).
Lk 25 Tabel 5-1 rida: Kliimamuutused ja
puhas energia Üldine eesmärk: Vastav täiendus on KSH aruande
Kliimamuutuste ning neist ühiskonnale ja tabelisse 5-1 sisse viidud.
keskkonnale tulenevate kulude ja
negatiivse mõju piiramine. Teise lahtri
lauseid palume muuta:
www.hendrikson.ee
129 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis
aitavad kaasa kliimamuutuste piiramisele
leevendamisele:
Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis
aitavad kaasa kliimamuutustega mõjuga
kohanemisele ja nende leevendamisele:
Ptk 6.1.4 lk 69 esimeses lõigus viidatakse Vastavad täiendused on KSH aruande
2016. a ammoniaagi heitkoguste peatükki 6.1.4 sisse viidud.
andmetele, mis on saadud 2018. a
õhusaasteainete heitkoguste inventuurist.
Palume andmed viia kooskõlla kõige
värskemate andmetega, st 2019. a
inventuuriga 44. Seda on oluline teha, kuna
2019. a inventuuris sai ammoniaagi
heitkoguste arvutamise metoodikat olulis elt
täpsustatud ning selle tulemusena ümber
arvutatud heitkogused kogu aegrea
ulatuses (ka ajaloolised andmed).
Inventuuri täpsustamise tulemusena ei ole
korrektne ka samas lõigus esitatud lause
„Ammoniaagi heitkogused on perioodil
1990 kuni 2016 vähenenud 50%, peamiselt
loomade arvukuse ja väetiste kasutamise
vähenemise tõttu. Samas on ammoniaagi
heitkogused lähikümnendil kasvanud ning
2016. aastal oli emissioon 11% suurem kui
2005. aastal.“. Nimelt on tehtud täpsustuste
tulemusena ammoniaagi heitkoguste tase
2017. a võrreldes 2005. a tasemega jäänud
samaks. Lisaks on kõnealuse lõigu viimase
lause alguses kasutatud mõistet
„ammoonium“, kuid mõeldud on siiski
„ammoniaaki“ palume teha vastav
parandus.
Lk 69 teine lõik käsitleb ammoniaagi Vastavad täiendused on KSH aruande
heitkoguste prognoosi ja Eestile seatud peatükki 6.1.4 sisse viidud.
2020. a heitmete vähendamise eesmärki.
Hinnang on esitatud tuginedes A. Kaasiku
ja M. Mölsi uuringule „Loomakasvatusest
eralduvate saasteainete heitkoguste
inventuurimetoodikate täiendamine ja heite
vähendamistehnoloogiate kaardistamine“
(2018). Kõnealune uuring oli sisendiks
„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks
44
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_ohusaasteainete_heitkoguse
d_aastatel_1990-2017.pdf
130 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
2020–2030“ (edaspidi programm), mistõttu
on asjakohane viidata programm ile.
Programmis on esitatud kõige värskemad
prognoosid, mille kohaselt ei tohiks
põllumajandussektori ammoniaagi
emissioon ületada 9,4 tonni. Programm on
kättesaadav Keskkonnaministeeriumi
veebilehel:
https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete -
vahendamise-programm.
Lk 69 kolmas lõik viitab Vastavad täiendused on KSH aruande
põllumajandussektorile kui olulisele LOÜ peatükki 6.1.4 sisse viidud.
heitkoguste allikale. Palume lisada viide
ning kasutada 2019. a õhusaasteainete
heitkoguste inventuuri andmeid. Siinkohal
märgime, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud
vähendamise eesmärkide korral ei võeta
LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse
põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel
ja mullaharimisel tekkinud LOÜ
heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3
punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks
allikateks tööstuse ja kemikaalide
kasutamise sektorit ning
maanteetransporti.
KSH aruande sõnastust on alljärgnevalt
Lk 69 on esitatud väited „Veel ühe täpsustatud, kuid järeldus sellest ei
probleemina saab välja tuua, antud juhul ei muutunud:
ole tehnoloogia ning infrastruktuuri
uuendamisel NH3 lendumise seisukohast Veel ühe probleemina saab välja tuua, et
alati soodne mõju, kuna mida vanem laut ja mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia
tehnoloogia, seda vähem NH3-e lendub.“ ja ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3
„Kui laudad tehakse PVT-le vastavaks, siis lendumise seisukohast alati soodne
kasvab ka NH3 kogus.“. Palume selgitada, mõju. 2019.a on Eesti ekspertrühm hea
mille põhjal on sellised järeldused tehtud. põllumajandustava raamjuhendis
Äsja avaldatud ÜRO Euroopa ammoniaagiheite vähendamiseks välja
Majanduskomisjoni 2014. a toonud, et loomapidamishoonete
„Põllumajanduslikest allikatest pärineva ümberehitamine kooskõlas loomade
ammoniaagiheite ennetamise ja heaolunõuetega võib kaasa tuua NH 3
vähendamise juhenddokument“, mis heite suurenemise (pindala looma kohta
sisaldab ülevaadet ammoniaagi heite on suurem) 45 . Vabapidamisega vähese
vähendamise tehnoloogiatest (sh esitatud allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke
info heitkoguste vähendamise potentsiaali allapanuga lõaspidamisega
kohta), kohaselt on uuendatud lehmalaudast lenduva ammoniaagi
laudatehnoloogia rakendamine NH3 protsendid erinevad keskkonnaministri
heitkoguste vähendamise seisukohalt 14.12.2016 määruse nr 66 „Looma- ja
efektiivne meede. Viidatud dokument on linnukasvatusest välisõhku väljutatavate
kättesaadav: saasteainete heidete mõõtmise ja
arvutusliku määramise meetodid“ lisa
45 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite vähendamiseks. Eesti peatükk. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja
Eesti ekspertrühm. 2019, lk 11 https://www.envir.ee/sites/default/files/p -19-09718_07_www.pdf
www.hendrikson.ee
131 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
https://www.envir.ee/et/valisohu-uuringud. Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Ka
Samuti toetab seda kodulindude ja sigade 2019. a Eesti ekspertrühma töö punktis
intensiivkasvatust käsitlev PVT - 30 on välja toodud, et põhkallapanul
viitedokument ja PVT-järeldused. vabalt peetavate kariloomade puhul võib
looma kohta põhu hulga suurendamine
vähendada NH 3 heidet hoones. ÜRO
Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a
dokumendis „Põllumajanduslikest
allikatest pärineva ammoniaagiheite
ennetamise ja vähendamise
juhenddokument“ tabeli S3 kohaselt on
ammoniaagi heitkoguse vähenemine
uues või suures osas rekonstrueeritud
veiselaudas 0-70% võrreldes kõige
traditsioonilisema pidamissüsteemiga.
Sigalates ja lindlates on ammoniaagi
heitkoguse vähenemine uues või suures
osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem
- 20-90%. Eesti ekspertrühma 2019.a
töös ning ÜRO 2014.a raamjuhendis on
vastavalt punktides 21 ja 7 välja toodud,
et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on
võimalik vähendada ka
karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti
suurfarmides on piimalehmade
karjatamine üha harvemini esinev.
Tabel 6-1. eesmärgi väetiste ja KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
taimekaitsevahendite kasutamise ning tabelit 6-1. on vastavalt parandatud.
negatiivne mõju keskkonnale on vähene
ning eesmärgi põllumajandustootmise
negatiivne mõju kliimamuutustele ja
õhukvaliteedile on vähenenud ning
positiivne mõju suurenenud sekkumise
„Riik peab soodustama mineraalväetiste
asendamist orgaaniliste väetistega“
(vastavalt sekkumine nr 16 ja 7) korral on
mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele
märgitud valge värviga ehk arengukava
täpsusastmes ei ole võimalik hinnata
keskkonnamõju täpset iseloomu või ei
avalda sekkumine olulist mõju.
Täpsustame, et õhukvaliteedi seisukohalt
on tegemist positiivse sekkumisega. Nimelt
loetakse mineraalväetistelt (eriti
ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut
orgaanilisele väetisele üheks NH3 heitmeid
vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises
väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus
on madalam kui mineraalväetises.
Põllumajandusuuringute Keskus
132 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
Lk 96 tegevussuund 1 mõõdiku KSH koostajad nõustuvad seisukohaga
„maastikuindeks“ puhul ei ole täpsustatud, ja teevad ettepaneku PõKA mõõdiku
millise maastikuindeksiga on tegemist, täpsustamiseks..
kuid universaalset maastikuindeksit ei
eksisteeri. Eeltoodust lähtuvalt – indeksi
sisu, st mida ta kirjeldab, ei ole selge - ei
saa ka kirjeldada kas „olukord säilib
paraneb, on rahuldav või halb“.
Lk 96 tegevussuund 4 mõõdiku „kasutuses KSH aruande koostajad nõustuvad
oleva põllumajandusmaa pindala (ha)“ toodud seisukohaga ning KSH-sse on
kohta tehtud hindaja märkus väärib lisatud ettepanek põllumajandusmaa
kaalumist. Oleme väga selgel seisukohal, pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada
et oluline on hinnata tegevussuuna ja seirata põllumajandusmaa pindala
meetmete mõju, kuid „põllumajandusmaa muutusi selles sisalduvate alajaotuste
pindala“, näitaja kui selline, ei võimalda lõikes nagu näiteks põllumaa või
suunda „kvaliteetsed sisendid püsirohumaa pindala muutus (ha).
põllumajanduses“ mingil moel hinnata. Oluline on läbi arengukava elluviimise
Põllumajandusmaa pindala vähenem ine või programmi/strateegia või paika pandud
suurenemine ei iseloomusta meetmete hinnata põllumajandusmaa
põllumajanduses kasutatavaid sisendeid kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
ega nende kvaliteeti, samuti nende
keskkonnamõju ega põllumajandusmaa
sihtotstarbelist kasutamist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Aruanne tervikuna on mahukas, kuid
KeHJSe alusel peab KSH aruanne
pakub samas võimalust hindamise
tulemusi kompaktsemal kujul esitada. sisaldama eeldatavalt oluliselt
Leiame, et eelkõige on põhjendatud mõjutatava keskkonna kirjeldust
keskkonda iseloomustavate põhinäitajate strateegilise planeerimisdokumendi
muutuste kvantitatiivne väljatoomine. koostamise ajal. Seega pole meie
Teeme ettepaneku selline info ülevaatliku hinnangul põhinäitajate toomine
tabeli kujul kokkuvõtvas osas välja tuua. kokkuvõttes mõistlik, kuna kokkuvõttev
hinnang peaks kajastama eeldatavalt
kaasnevate mõju hindamiste järeldusi.
Koostatav arengukava seab üldised
Mõjude hindamise aruanne on suhteliselt
põllumajanduse ja kalanduse sektori
üldine, sh käsitletakse mõjusid suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa
tegevussuundade lõikes. Leiame, et versioonis on kirjeldatud arengukava
asjakohane on hinnata iga kavandatud elluviimist järgmiselt: „Arengukava
meetme mõju, kuna suuna kui terviku elluviimist koordineerivad
hindamine jääb paratamatult liiga üldiseks, Maaeluministeerium ja
et saada mõjude osas sisulist Keskkonnaministeerium ning selleks
informatsiooni. Sellekohane viide on ka (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist)
aruandes endas välja toodud ning leiame, koostatakse kaks programmi:
et see on igati asjakohane. põllumajandus, toit ja maaelu
(koordineerija MeM) ning kalandus
(kahe ministeeriumi ühendprogramm,
koordineerijad MeM ja KeM oma
vastutusvaldkonnas). Seega programme
www.hendrikson.ee
133 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
täiendatakse igal aastal ühe aasta
võrra.“ Programm on arengudokument,
milles määratakse PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmed, tegevused, teenused ning
mõõdikud ja rahastamiskava.
Seega tuleb koostatavate programmide
käigus igakordselt hinnata PõKa 2030
alaeesmärkide saavutamisele suunatud
meetmete, tegevuste ja teenustega
kaasnevat mõju
Praegune strateegiline
planeerimisdokument pole selle
hindamiseks koostatud piisavas
täpsusastmes.
Leiame, et vajadusel tuleb arengukava Nõustume toodud seisukohaga.
relevantsete mõõdikutega täiendada, mille
osas muutust taotletakse ning mille osas
oleks võimalik kvantitatiivseid mõjusid eel-
ja järelhinnata.
Leiame, et välja toomist vääriks PõKA üks osa on arengukava
saavutatavate keskkonnamõjude maksumuse prognoos.
majanduslike mõjude ekvivalent.
Eeskätt mõtleme selle all võimalikke
vajaminevaid investeeringuid ning
Eesti põllumajandus- ja
kalandustoodete konkurentsivõimet
sihtturgudel.
Tehnilise märkusena. Aruandes välja Lisame omapoolse täienduse, et suund
toodud: „On eeldatud, et null- on „eeldatavalt“ suurema ebasoodsa
stsenaarium, ehk huvigruppidega mõjuga, kui puudub laiema huvitatud
kokku leppimata valdkonna areng on isikute ringiga kokkulepitud sektori
areng.
igal juhul keskkonnale, inimese
tervisele ja heaolule, varale või
kultuuripärandile suurema ebasoodsa
mõjuga.“ Arusaamatuks jääb, millele
tuginedes selline eeldus on püstitatud.
Leiame, et null-stsenaariumi võimalike
mõjude hindamine ei ole põhjendatud,
kuna arengukava on kavas igal juhul
rakendada. See aga ei kinnita mingil
moel püstitatud eelduse paika
pidavust. Teeme ettepaneku viidatud
lause senisel kujul aruandest
134 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
eemaldada. Siiski ei tähenda eelnev,
et ei peaks hindama kaasnevaid
muutusi meetme tasandil.
Haridus- ja teadusministeerium
- Palume eemaldada lk 12 nimekirjast
Kõigi seisukohtadega on arvestatud ning
„Eesti keele arendamise strateegia
KSH aruannet vastavalt täiendatud.
2004-2010“, kuna väljatöötatav PõKa
arengukava ei saa panustada juba
kehtivuse kaotanud arengukavasse.
- Palume asendada lk 12 „Eesti keele
arengukava aastani 2017“ nimetusega
„Eesti keele arengukava 2011- 2017 (-
2021)“, kuna Valitsuse korraldusega on
arengukava perioodi pikendatud ning
sarnaselt eelmise punktiga jääks
lugejal mulje, et väljatöötatav
arengukava panustab kehtivuse
lõpetanud arengukavasse. Palume
sama parandus sisse viia ka tabelisse
lk 15.
- Palume nimekirjast eemaldada Eesti
Vabariigi Põhiseadus, kuna see ei ole
antud juhul esiteks relevantne ning
teiseks ei sobitu arengukavade
nimekirja.
- Palume asendada lk 12 viite „Haridus -
ja Teadusstrateegia aastateks 2020-
2035“ järgmiste viidetega, kuna välja
töötatakse kaks eraldi arengukava:
1) „Eesti teaduse, arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse
arengukava 2021-2035“ ning
2) „Haridusvaldkonna arengukava
2021-2035“.
- Juhime tähelepanu, et lk 15 tabelis on
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
seoste osas kogemata dubleeritud
sama teksti, mis on välja toodud TAI
strateegia „Teadmistepõhine Eesti“
puhul.
Rahandusministeerium
Põllumajanduse ja kalanduse arengukava Vastavalt KeHJS-le hinnatakse KSH abil
(PÕKA) KSH aruandes on põhjalikumalt arengudokumendiga kaasnevaid
hinnatud mõju looduskeskkonnale ning mõjusid looduskeskkonnale ning
inimeste tervisele ja sotsiaalsetele muutuva looduskeskkonnaseisundi
vajadustele. Samas jääb selgusetuks, miks kaudu avalduvaid mõjusid inimese
ei ole KSH aruandes eraldi hinnatud tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja
www.hendrikson.ee
135 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Seisukoht Seisukohaga arvestamine
arengukava sotsiaal-majanduslikke varale. Seega käesoleval KeHJS-e
mõjusid (sh tuues välja milliseid ja millises põhine KSH ei käsitle laiemalt sotsiaal-
ulatuses mõjude ilmnemist on oodata ning majanduslikke mõjusid.
võimalikud negatiivseid mõjusid
leevendavad lahendused) muude
horisontaalsete valdkondade 46 osas,
sealhulgas regionaalarengule, millele on
PÕKA-l eeldatavalt oluline toetav mõju.
KSH aruandes on küll nimetatud PÕKA-ga
kavandatavaid maa- ja rannapiirkondade
arendamise põhimõtteid ja tegevussuundi,
mis panustavad piirkondade arengu ja
regionaalse tasakaalu, kui ühe Eesti
säästva arengu strateegia eesmärgi,
saavutamisse. Samas ei selgita seegi osa,
milliseid mõjusid vastavate põhimõtete ja
tegevussuundade ellu viimisega
regionaalse arengu osas ikkagi on oodata.
Lisaks on KSH aruandes märgitud (tabel
4.1) pealiskaudsemalt PÕKA seos Eesti
regionaalarengu strateegia 2014-2020
üldeesmärgiga, kuid puudub sisuline
hinnang PÕKA eeldatava mõju osas Eesti
regionaalarengu täpsemate
alaeesmärkidele ja sihtidele. Sealhulgas,
kuidas mõjutab PÕKA meetmete
elluviimine eeldatavalt:
- eri piirkondade ühtlasemat sotsiaalset ja
majanduslikku arengut ning nende
kestlikumat arenguvõimet;
- piirkondade terviklikku, keskust
tagamaaga sidustavat ja koostööl
põhinevat arengut;
- piirkondlike erivajadustega arvestamist ja
eripäraste arengueelduste paremat
ärakasutamist;
- kohaliku ja piirkondliku
arendusvõimekuse tugevnemist.
Leiame, et KSH aruannet tuleks täiendada
hinnangutega eelpool mainitud mõjude
osas regionaalarengule. Või juhul kui
vastavaid mõjusid on hinnatud
põhjalikumalt KSH aruandes mainitud
PÕKA ex ante regionaalsete mõjude
hindamise ja EMÜ läbi viidud mõjude
eelhindamise projekti käigus, tuleks lisada
KSH aruandes viited nende hindamiste
tulemustele.
46 Vastavalt kehtivale õigusaktide ja valdkondlike arengukavade eelnõude mõju
hindamise metoodikale (https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse -toetamine/mojude-
hindamine)
136 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
8.5. KSH NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE
Lisatakse protsessi käigus.
www.hendrikson.ee
137 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
KOKKUVÕTE
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 eesmärk on koostöös teiste
ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline
arengudokument, mis aitaks kaasa Eest i põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja
toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustukindlusele, maa-
ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja
loomade heale tervisele, muldade seisund i parandamisele, toiduohutusele ning puhta
keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.
Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike
tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad
ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb
omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 tegevussuunda
ning nende tulemuseesmärgid ja mõõdikud.
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames v iidi läbi vastavusanalüüs,
mille käigus hinnati arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja
eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike ja rahvusvaheliste
keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati arengukavas
sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud
sekkumistega kaasneva keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist.
Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et arengukava oleks otseselt vastu olus mõne muu
sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid kaardistas kitsaskohad, mille
puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel
tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 5.
Peatükis 6 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et PõKa eesmärkidel ning selleks
kavandatud sekkumistel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale
ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate
muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile tuvastati ka
välismõjude analüüsis teatavad probleemkohad. Tulenevalt PõKa üldistusastmest, mis ei
võimalda mõjude hindamisega eriti detailseks minna, olid kaardisatud probleemkohad
osaliselt sarnased juba vastavusanalüüsis tooduga.
Vastavusanalüüsi ja välismõjude analüüsi tulemuste põhjal sõnastati peatükis 7.1 KSH
ettepanekud arengukava täiendamiseks ja mõjude leevendamiseks ning peatükis 7.2 anti
soovitused seire paremaks korraldamiseks.
KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud PõKa suurest üldistustasemest,
millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Sellest
tulenevalt on arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste
väljatöötamiseloluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja
koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks
soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega,
kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava
elluviimisega seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia,
tegevuskava vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise
hindamise läbiviimist.
138 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
LISAD
Lisa 1. KSH programm (eraldi failikataloog)
Lisa 2. Aruande osas seisukohtade küsimine ja avalikustamine (eraldi failikataloog)
Lisa 3. Põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja
elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019
www.hendrikson.ee
139 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
LISA 3 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSEGA SEOTUD
LOODUSDIREKTIIVI JA LINNUDIREKTIIVI LIIKIDE JA
ELUPAIGATÜÜPIDE SEISUNDI MUUTUSED AASTATEL
2013-2019
Tabel 1. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi üldhinnang 2013 ja 2019 a.
Üldhinnang Üldhinnang Üldine trend
Kood Kirjeldus 2013 2019 2019
1110 Veealused liivamadalad Soodne Soodne stabiilne
1130 Jõgede lehtersuudmed Soodne Soodne stabiilne
1140 Pagurannad Soodne Soodne stabiilne
1150 Rannikulõukad Soodne Soodne teadmata
1160 Laiad madalad lahed Soodne Soodne stabiilne
1170 Karid Soodne Soodne stabiilne
1310 Soolakud Soodne Soodne teadmata
1630 Rannaniidud Ebapiisav ebapiisav paranev
Ebapiisav ja
3110 Vähetoitelised järved teadmata ebapiisav teadmata
Mõõdukalt kareda veega Ebapiisav ja
3130 järved halvenev ebapiisav halvenev
3140 Kalgiveelised järved Soodne Soodne paranev
3150 Rohketoitelised järved Soodne Soodne paranev
3160 Huumustoitelised järved Soodne Soodne stabiilne
3180 Karstijärved Ebapiisav Soodne teadmata
Ebapiisav kuid
3260 Jõed ja ojad paranev ebapiisav paranev
5130 Kadastikud Soodne Soodne
6210 Lubjarikkad niidud Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
6270 Lubjavaesed niidud Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
Ebapiisav ja
6280 Lood (alvarid) halvenev Ebapiisav paranev
6410 Sinihelmikakooslused Soodne Soodne stabiilne
6430 Kõrgrohustud Soodne Soodne stabiilne
6450 Lamminiidud Ebapiisav Ebapiisav halvenev
6510 Ürt-punanupuga niidud Soodne Soodne stabiilne
6530 Puisniidud Ebapiisav halb teadmata
Ebapiisav ja
7230 Liigirikkad madalsood halvenev halb halvenev
9070 Puiskarjamaad Ebapiisav ebapiisav stabiilne
Tabel 2. Loodusdirektiivi liikide seisundi üldhinnang 2013 ja 2019 a.
Eesti nimi Üldhinnang 2013 Üldhinnang 2019 Üldine trend 2019
Emaputk Soodne Soodne stabiilne
Tõugjas Ebapiisav Ebapiisav paranev
Jõevähk Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
Rohe-kärnkonn Halb ja halvenev Halb halvenev
Hink Ebapiisav Soodne stabiilne
140 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Eesti nimi Üldhinnang 2013 Üldhinnang 2019 Üldine trend 2019
Rääbis Halb ja halvenev Ebapiisav paranev
Siig Halb Halb stabiilne
Võldas Ebapiisav Soodne stabiilne
Nõmmnelk Ebapiisav Soodne stabiilne
Laiujur Soodne Soodne stabiilne
Könt-tanukas Soodne Soodne stabiilne
Kõre Halb Halb stabiilne
Teelehe-mosaiikliblikas Soodne Soodne stabiilne
Lai-Tõmmuujur Soodne Soodne stabiilne
Hallhüljes Soodne Soodne stabiilne
Läikiv kurdsirbik Soodne Soodne stabiilne
Apteegikaan Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
Ebapiisav ja
Jõesilm teadmata Ebapiisav stabiilne
Ojasilm polnud varem Soodne teadmata
Harilik kobarpea Ebapiisav Ebapiisav halvenev
Soohiilakas Ebapiisav Ebapiisav stabiilne
Suur-kuldtiib Soodne Soodne stabiilne
Ebapärlikarp Halb ja halvenev Halb stabiilne
Vingerjas Ebapiisav Soodne stabiilne
Mustlaik-apollo Soodne Soodne stabiilne
Ebapiisav aga
Mudakonn paranev Ebapiisav stabiilne
Tiigikonn Soodne Soodne stabiilne
Ebapiisav ja
Viigerhüljes teadmata Halb halvenev
Rabakonn Soodne Ebapiisav halvenev
Rohukonn Soodne Ebapiisav halvenev
Ebapiisav aga
Lõhe paranev Ebapiisav paranev
Ebapiisav ja
Eesti soojumikas halvenev Ebapiisav stabiilne
Kollane kivirik Soodne Ebapiisav stabiilne
Ebapiisav aga
Madal unilook paranev Soodne stabiilne
Püst-linalehik Ebapiisav Soodne paranev
Ebapiisav aga
Harjus paranev Ebapiisav paranev
Ebapiisav aga
Harivesilik paranev Ebapiisav stabiilne
Ebapiisav ja
Paks jõekarp teadmata Ebapiisav stabiilne
Tabel 3. Linnudirektiivi liikide populatsiooni pikaajaline trend 2013 ja 2019 a.
Populatsiooni Populatsiooni pikk
Eesti nimi Hooaeg
pikk trend 2013 trend 2019
Lammitilder pesitseja tõusev tõusev
Naaskelnokk pesitseja tõusev tõusev
Niidurüdi pesitseja langev langev
Punajalg-tilder pesitseja langev langev
Suurkoovitaja pesitseja langev langev
Tutkas pesitseja langev langev
Hänilane pesitseja stabiilne langev
www.hendrikson.ee
141 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Populatsiooni Populatsiooni pikk
Eesti nimi Hooaeg
pikk trend 2013 trend 2019
Kadakatäks pesitseja langev langev
Kanepilind pesitseja langev langev
Koldvint pesitseja tõusev tõusev
Kuldnokk pesitseja stabiilne stabiilne
Künnivares pesitseja langev stabiilne
Mustsaba-vigle pesitseja stabiilne langev
Nurmkana pesitseja langev langev
Nõmmekiur pesitseja langev langev
Pruunselg-põõsalind pesitseja stabiilne stabiilne
Punaselg-õgija pesitseja langev langev
Põldlõoke pesitseja langev langev
Põldtsiitsitaja pesitseja langev langev
Põldvarblane pesitseja langev langev
Sookiur pesitseja langev langev
Soo-roolind pesitseja langev stabiilne
Suitsupääsuke pesitseja langev langev
Talvike pesitseja langev langev
Tuttlõoke pesitseja teadmata teadmata
Tuuletallaja pesitseja stabiilne stabiilne
Vaenukägu pesitseja langev stabiilne
Valge-toonekurg pesitseja tõusev tõusev
Võsa-ritsiklind pesitseja langev langev
Kiivitaja pesitseja tõusev tõusev
Rääkspart pesitseja tõusev tõusev
Rohunepp pesitseja langev langev
Rukkirääk pesitseja stabiilne langev
Sooräts pesitseja kõikuv kõikuv
Hallhani rändliik langev
Rääkspart rändliik teadmata
Suur-laukhani rändliik tõusev
Valgepõsk-lagle rändliik tõusev
Väike-laukhani rändliik langev