dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine

Sotsiaalministeerium · 27. detsember 2019
Viit
1.7-2/3174-1
Registreeritud
27. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2019
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎PoKa_2030_KHS_aruande_KK_20_12_2019_nr_182.asice2334 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 20.12.2019 nr 1.1-2/182 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Käskkiri kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lõike 6 alusel. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine”. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostati koostöös Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Hendrikson & Ko OÜ ning teiste asjaomaste asutuste ja esindusorganisatsioonide ekspertidega. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustuskindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. 29. augustil 2019 kirjaga nr 1.2-1/1001 edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade esitamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Põllumajandusuuringute Keskusele, Põllumajandusametile, Veterinaar - ja Toiduametile ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmetele. 09. oktoobril 2019 avaldati „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise kohta teade nr 1529639 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ajalehes „Postimees” ning Maaeluministeeriumi veebilehel. 30. oktoobrini 2019 toimus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja 31. oktoobril 2019 toimus Maaeluministeeriumis keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu. 07. novembril 2019 kirjaga nr 1.2-1/1251 edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmetele. 31. oktoobri 2019 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise koosoleku protokolli kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise etapil täiendavaid ettepanekuid ei laekunud ning avalikul koosolekul osalenud Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ esindajad kinnitasid arutelu käigus järgmist: 1) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne katab kõik olulisemad teemad; 2) neil olulistel teemadel (näiteks mullastik, Natura 2000), kus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” üldistusaste ei võimaldanud piisavalt üksikasjalist keskkonnamõjude strateegilist hindamist, on tehtud ettepanekud ÜPP strateegiakava 2021–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise jaoks. Maaeluministeerium tunnistas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile vastavaks ja selles esitatud teabe nõuetele vastavaks. 07. novembri 2019 kirjaga nr 1.2-1/1251 edastas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele. 06. detsembri 2019 Keskkonnaministeeriumi e-kirja kohaselt täpsustati „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu nõukogu direktiivi 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 ettepanekute osas. Keskkonnaameti 26. novembri 2019 kirja nr 6-5/19/183-8 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne asjakohane ja piisav. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lõigetest 1 ja 5 hindas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastavust sama seaduse § 40 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Maaeluministeeriumi hinnangul vastab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nõuetele ja selgitused ettepanekute arvestamise kohta on asjaomastele pooltele piisavad. 1. Tunnistada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (lisatud) nõuetele vastavaks ning asjaomastel asutustel arvestada aruande lõppjärelduste ja soovitustega arengukava rakenduskavade koostamisel. 2. Strateegia- ja finantsosakonnal korraldada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teate avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata: kalamajanduse osakond, maaelupoliitika ja analüüsi osakond, maakasutuspoliitika osakond, „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmed, Keskkonnaamet, Hendrikson & Ko OÜ (elektrooniliselt). (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Minister 2 Lisa: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne 3 Lisa maaeluministri 20.12.2019 käskkirjale nr 1.1-2/182: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ Versioon 11.12.2019 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Nõuetele vastavaks tunnistamisele Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019 Riin Kutsar KSH juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist 3 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ............. 6 2.1. Kavandatava tegevuse alternatiivid ................................................................ 9 3. KSH METOODIKA .............................................................................................. 10 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 12 5. VASTAVUSANALÜÜS ........................................................................................ 23 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS ..................................................................................... 67 6.1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus, sh arengukavas sõnastatud eesmärgid ja probleemid; eeldatav mõju keskkonanseisundile ..................................................... 68 6.1.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsavaetele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ........................................................................................... 68 6.1.2. Mõju põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning vee-elustikule............. 71 6.1.3. Loodusvarade säästlik kasutamine (sh mullastik) ja jäätmeteke ............. 72 6.1.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutusele ................................................ 75 6.1.5. Mõju inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele .......................... 78 6.2. Keskkonnamõju analüüs tegevussuundade ja eesmär kide lõikes ................... 79 6.3. Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju .................. 103 6.3.1. Koosmõjud .......................................................................................... 103 6.3.2. Piirilülesed mõjud ............................................................................... 104 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS ......................................................................... 105 7.1. Leevendavad meetmed, ettepanekud arengukava täiendamiseks ................ 105 7.2. Seire ......................................................................................................... 107 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ............ 108 8.1. KSH korraldus ........................................................................................... 108 8.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ajakava ........................ 109 8.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused ............................................................................................... 109 8.4. KSH avalikkuse kaasamine ........................................................................ 110 8.5. KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ........................................................ 136 KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 137 LISAD ..................................................................................................................... 138 Lisa 3 Põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019 .................................... 139 4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne www.hendrikson.ee 5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine ( edaspidi KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alu sel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse 1 , toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustuskindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse sektorite koostatud arengukavades kirjeldatud arengusuunad ja tegevused. Käesolev KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversiooni alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030. KeHJS § 40 lõige 3 alusel peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Käesolev KSH mõju analüüs on läbi viidud samal üldisuse astmel, mis koostatud arengukava. KSH aruandes on kirjeldatud PõKa sisu ning koostamise eesmärki, selgitatud arengukava seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning viidud läbi vastavusanalüüs selgitamaks välja kas PõKa aitab kaasa Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Välismõjude analüüsi käigus selgitati välja arengukava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ning esitati ettepanekud arengukava täiendamiseks. Lisaks eelnevale on aruandes esitatud ülevaade KSH protsessist ning avalikkuse kaasamisest. 1 Toiduainetööstusena on arengukavas käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11). Toiduainesektorina on käsitletud põllumajandussektorit (A01) koos toiduainetööstusega 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 arengusuunda. Joonisel 2 -1 on kujutatud PõKa struktuuri ning eesmärkide hierarhiat ning tabelis 2-1 on toodud PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid. Joonis 2-1. PõKa struktuur ning eesmärkide hierarhia (allikas: PõKa 2030 eelnõu) PõKa keskendub kahele suurele mitmeid tulemus- ja mõjueesmärke koondavale alaeesmärgile:  Alaeesmärk 1: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond hõlmab endas mitut alasüsteemi, sh targa (teadmistepõhise) ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu tagamine on seotud avalike hüvedega, mille kliendiks on kogu ühiskond. Samuti hõlmab see põllumajanduskeskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkurentsivõime ja ekspordi edendamist, mis on eelduseks kestliku toidutootmise ja maaelu kujundamisele.  Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele. www.hendrikson.ee 7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 2-1. PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid Tegevussuund Tulemuseesmärk Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond ning positiivne mõju on suurenenud Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest heaolu Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge:  Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib  Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid paljundusmaterjali valik on mitmekesine, põllumajanduses kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii tootmine, väärindamine, turustamine sise- kui ka välisturul Tootja positsioon turul on tugev Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning süsteem, mis toetab põllumajanduse ja kalanduse teadmussiire valdkonna eesmärkide saavutamist Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja Tegevussuund 8: kestlik kalandus konkurentsivõimeline Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Tegevussuundade tulemuseesmärgid, mõõdikud ja trendid on kirjeldatud täpsemalt arengukava eelnõus. 8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arengukava hõlmab endas mitmeid horisontaalseid teemasid. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni teemad on käsitletud eraldi tegevussuunana, kuid neil on oluline mõju ka teistele I ja II alaeesmärgi tegevussuund adele. Eksport ja keskkond kui arengukava valdkonda enim mõjutavad horisontaalsed teemad on arengukavas leidnud eraldi kajastamist ning sõnastatud on peamised nende teemadega seotud ootused. Ootused ekspordile - Eestil on head eeldused toidukaupade ekspordiks. Meie toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed tootmisviisid, paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus innovatsioonile. Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomade tervise ja heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eestis on üks Euroopa kõrgeimaid , samas on tootlikkus sektoris tagasiho idlik. Arengukava meetmete kujundamisel on silmas peetud, et nimetatud põllumajanduse ja kalanduse tänased tugevused peavad eksporti toetama 2030. aastani. Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre koostöö algatamiseks ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu. Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et mitmete ekspordi edendamise tegevuste puhul ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide tegevustest ei piisa. Riigil on oluline roll teadus - ja arendustegevuste tulemuste praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma - ja taimetervisliku olukorra, hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järelevalvesüsteemi tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondliku ja poliitilise suhtluse arendamisel, müüki toetava kuvandi loomisel ja tutvustamisel, ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ja Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas. Ootused põllu- ja kalandussektori keskkonnamõjule - Loodus- ja elukeskkonna hoid põllu- ja kalamajandussektoris peab panustama suurel määral keskkonnahüvedesse. Põllu- ja kalamajandussektoril ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi on heas seisus, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, ohud inim - ja loomatervisele on ära hoitud, maastikud mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Seda tingivad nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus. Põllu - ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse põhimõtteid nii mikro- kui makrotasandil. Seda eelduseks võttes peab püüdma vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Senisest enam tähelepanu pööratakse lahendustele, mis võimaldavad põllu - ja kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sõltuvuse vähendamisse taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks, keskkonnasurve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas. www.hendrikson.ee 9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID Arengukava ei näe ette erinevaid arengukava elluviimisega kaasnevaid arengustsenaariumeid, sh erinevaid seatud eesmärke, tegevussuundi ega meetmeid, seega mõju analüüs keskendub PõKa-s kirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundade hindamisele arengukavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel annab KSH ekspertrühm hinnanguid tegevussuundade sekkumiste piisavuse osas ning soovitusi seatud sekkumiste või mõõdikute täpsustamiseks/täiendamiseks. Arengukava ja selle eesmärkide mitterakendamist ehk null -stsenaariumit KSH aruandes ei esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga. Täpsem ülevaade arengukava eesmärkidest ja alameesmärkidest tegevussuundade kirjeldustega on leitav arengukava põhidokumendist. 10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3. KSH METOODIKA Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine eesmärk on edendada keskkonnatingimustega arvestamist, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge tase ning säästva arengu edendamine. KSH protsessi ja aruande ülesehitamisel on juhindutud KeHJS-e põhimõtetest. KSH hea tava ja praktika näeb ette KSH läbiviimist paralleelselt ja samaaegselt strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu koostamisega. KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversioon alusel ning seda on hiljem täiendatud laekunud seisukohtade alusel, võttes arvesse ka muudatusi PõKa 07.10.2019 versioonis. Mõjude hindamise puhul sõltub kaasneva ebasoodsa (või soodsa) keskkonnamõju väljaselgitamine ja leevendusmeetmete detailsus strateegilise planeerimisdokumendi ulatusest ehk detailsusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtuti strateegilise arengudokumendi ehk arengukava üldistusastmest. PõK a puhul on tegemist tulevikku vaatava, eesmärke ja sekkumiste põhimõtteid seadva üldisema arengudokumendiga. Hetkel puudub arengukava juures eesmärkide saavutamiseks tegevusi kirjeldavad meetmed või rakenduskava /strateegia, mis aitaksid paremini mõista ja hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid mõjusid. KSH hindamisel kasutatav teemadekäsitluse täpsus ei saa erineda arengukava täpsusastmest. Keskkonnamõjude hindamisel kasutas ekspert kvalitatiivset hindamist, mille käigus hinnati eelkõige alameesmärkide ja tegevussuundade elluviimisega (kirjeldatud sekkumistest lähtuvalt) kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ning analüüsiti, kuivõrd kavandatavad eesmärgid aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Hindamine toimus kahes osas: 1) Vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike, ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega. Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 5 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi o n strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Arengukava seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 4. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 5. Keskkonnakaitse üheks põhimõtteks on ettevaatuspõhimõte. Seega on KSH aruande vastavusanalüüsi käigus järgitud, kas seatud eesmärgid ja mõõdikud on piisavad keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks. 2) Välismõjude analüüs- hinnatakse arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasnevat keskkonnamõju. www.hendrikson.ee 11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Välismõjude analüüsil: Antakse ülevaade käsitletava keskkonnavaldkonna hetkeseisust ja mõjutatava keskkonnakirjeldus; Tuuakse välja arengukava eesmärgid ja valdkonna probleemid; Mõju analüüs ja hinnang arengukava elluviimisega kaasnevate mõjude osas. Vastavalt KeHJS §-le 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Välismõjude analüüsi tulemused on esitatud peatükis 6. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse ühtlasi eeldusest, et tegevuste elluviimisel täidetakse kõiki Eesti seadusandluses kehtestatud keskkonnanõudeid. 12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PõKa koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strat eegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele . Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa - ja rannapiirkondade arenguga seotud riigi tegevused olid varem kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille PõKa 2030 seob riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ ning tulemusvaldkonna „Regionaalareng ja maaelu“ maaelupoliitika mõistes ühtseks tervikuks. PõKa peatükkidesse 1-4 on sisendina lõimitud järgmiste arengudokumentide üldeesmärgid ja tegevussuunad: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Eesti seemnemajanduse arengukava Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aastateks 2014–2020 rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 leevendamise ja kliimamuutustega Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia kohanemise tegevuskava 2012–2020 2014–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise Eesti vesiviljelussektori arengustrateegia tegevuskava aastateks 2013–2017 2014-2020 Eesti põllumajandus-, toidu- ja Eesti toidusektori ekspordi edendamise kalamajandusteaduse ning teadmussiirde tegevuskava 2019-2022 arengukava aastateks 2015–2021 Euroopa Biomajanduse strateegia Programm „Põllumajanduskultuuride (Komisjoni teatis: „Kestlik biomajandus geneetilise ressursi kogumine ja Euroopas: majanduse, ühiskonna ja säilitamine aastatel 2014–2020“ keskkonna vaheliste sidemete Eesti seemnemajanduse arengukava tugevdamine“ 11.10.2018) aastateks 2014–2020 Lääne-Eesti vesikonna Riiklik programm „Sordiaretusprogramm maaparandushoiukava, Ida-Eesti aastatel 2009–2019“ vesikonna maaparandushoiukava, Koiva Programm „Põllumajanduslikud vesikonna maaparandushoiukava rakendusuuringud ja arendustegevus Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva aastatel 2015–2021” vesikondade veemajanduskavad 2015- Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 2021 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti mahepõllumajanduse arengukava Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 aastateks 2014–2020 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Eesti mahemajanduse tervikprogramm aastani 2030 ja selle rakendusplaan 2018–2021 Põllumajandussektoris kliimamuutuste Eesti teraviljasektori arengukava aastateks leevendamise ja kliimamuutustega 2014–2020 kohanemise tegevuskava 2012–2020 Eesti aiandussektori arengukava aastateks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva 2015–2020 vesikondade veemajanduskavad 2015- Eesti lambakasvatussektori arengukava 2021 aastaks 2018-2023 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016– Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2020 2016–2020 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse Harrastuskalapüügi arengukava 2010– kava „Eesti toit 2015–2020“ 2013 (perspektiiviga 2018) Koolikava rakendamise riiklik strateegia www.hendrikson.ee 13 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste tegevustoetus ja Võro Instituudi kalaliikide koelmualade taastamise tegevustoetus. programm 2017–2023 (perspektiiviga Cork 2.0 deklaratsioon „Parem elu 2027) maapiirkondades.“ Kalakasvatusliku taastootmise Euroopa Komisjoni „Toidutootmise ja tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga põllumajanduse tulevik – teatis 2020. 2023) aasta järgse ühise Mikroobide antibiootikumiresistentsuse põllumajanduspoliitika kohta“ (2017) ja vähendamise tegevuskava „ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks pärast 2020. aastat“ (2018) 2017–2021 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Riigieelarvest rahastatavad merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi regionaalprogrammid: Setomaa (EMFAF) 2021 – 2027 määruse kohta arenguprogramm, Peipsiveere (2018) arenguprogramm, Mulgi Kultuuri Instituudi Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav PõKa 2030 panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse RES tulemusvaldkondadega seotud valdkondlike ja valdkondade vaheliste arengukavade eesmärkide saavutamisse: ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas „Rahvastiku tervise arengukava 2009- looduskeskkond“ 2020“ „Rahvastiku tervise arengukavasse „Transpordi arengukava 2014-2020“ 2020-2030“ (eelnõu) “Eesti merenduspoliitika 2012-2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Terve inimene,“ „Energiamajanduse arengukava aastani „Eesti 2035“ valdkond „Sidus ühiskond“ 2030“’ „Heaolu arengukava 2016–2023“. „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ 2030.“ „Noortevaldkonna arengukava 2014- „Eesti infopoliitika arengukava 2020“ 2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Teadmistepõhine Eesti“ „Konkurentsivõimeline „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ettevõtluskeskkond.“ „Eesti teaduse, arendustegevuse, „Eesti riiklik turismiarengukava 2014- innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2020.“ 2021-2035“ „Eesti metsanduse arengukava aastani „Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2020“ 2035“ „Metsanduse arengukava aastaks 2030.“ „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ „Eesti keele arengukava 2011-2017 (- „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas 2021)“ looduskeskkond“ „Eesti spordipoliitika põhialused aastani „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 2030.“ „Eesti kodanikuühiskonna arengu „Eesti looduskaitse arengukava aastani kontseptsioon“ (EKAK). 2020“ „Eesti 2035“ teemaleht „Ettevõtete Euroopa Komisjoni „Meie elukindlustus, konkurentsieeliste kujundamise“ meie looduskapital: ELi bioloogilise Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014- „Euroopa maastikukonventsioon“ 2020“ 14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ „Kliimamuutustega kohanemise „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015- arengukava aastani 2030“ 2020“ ’ „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ „Riigi jäätmekava 2014–2020“ „Korruptsioonivastane strateegia 2013- Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse 2020.“ tegevuskava“ „Välispoliitika arengukava 2030“ Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ettepanek) „Ringmajanduse programm.“ „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ (2003). „Eesti 2035“ suund ’Ruum ja taristu’ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigivalitsemine“ „Eesti 2030+“ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigi tark „Eesti regionaalarengu strateegia 2014- juhtimine koostöös rahvaga.“ 2020“ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste Cork 2.0 deklaratsioonis „Parem elu vähendamise riiklik programm aastateks maapiirkondades.“ 2020 – 2030 „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017) PõKa koostamise käigus on samuti hinnatud seoseid riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele, mille ülevaated on esitatud arengukava Lisas 5. Alljärgnevas tabelis 4-1 on toodud KSH ekspertrühma hinnang PõKa seostest olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega. www.hendrikson.ee Tabel 4-1. PõKa seoses olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Rahvastiku tervise Võrdsete võimaluste loomine hariduse, eluaseme, töö ning 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine arengukava 2009-2020 tervise ja tervishoiuteenuste osas rannapiirkonna areng“) Rahvastiku tervise Tervis igas poliitikas 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine arengukavasse 2020- („Toiduohutus“) ning 8 2030 („Kestlik kalandus") Riigivalitsemine - suurendada efektiivsust, vähendada Kõik tegevussuunad PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 ülemäärast administreerimist (ministeeriumide rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke tõhususe suurendamise eelduseks on protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondadevahelist riigivalitsemise organisatsiooniline dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist. võimekus ja piisavad ressursid. Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese 1, 2, 4, 7 ja 8 Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt süsinikuheitega majanduse suunas. Põllumajandussektoris seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2 ja tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste 4, 7 samuti 8. leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärt use kohta. Samal ajal heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse, metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele… Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks Eesti 2035 maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on omavahel tihedalt seotud. Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamine 5 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste arendamise toetamine. Rahva tervis 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine („Toiduohutus“) ning 8 („Kestlik kalandus") Sidus ühiskond 1, 5, 6, 7 ja 8 Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna kujundamine, toiduohutuse tagamise, teadmussiirde ning maa- ja rannapiirkondade elukvaliteedi edendamine Arukate külade arendamine 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine rannapiirkonna areng“) Arengukava üldised eesmärgid 1, 3, 5, 6, 7 ja 8 Teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute, Heaolu arengukava majandusliku toimetuleku, puhta 2016–2023 keskkonna ja toidu ning maa- ja 2 PõKa 8 tegevussuunda: 1-põllumajanduskeskkond, 2-taimetervis, loomatervis ja heaolu, 3 -toiduohutus, 4-kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, 5 -põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine, 6-maa- ja rannapiirkonna areng, 7-teadus ja innovatsioon ning teadmissiire, 8 -kestlik kalandus. 16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike toetamine Ühiskonna kestlikus 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine Rahvastikupoliitika rannapiirkonna areng“) põhialused 2035 Eesti riigi pinnal elavad lapsed ja pere saaksid kasvada ja 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, Laste ja perede elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja rannapiirkonna areng“) koolitoidu kavad arengukava 2012–2020 perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi ja kindlustunde tõstmine selleks, et soodustada laste sünde. Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist rannapiirkonna areng“) maapiirkonnas elamise ja töötamise Noortevaldkonna noortele atraktiivsemaks muutmine. arengukava 2014-2020 Meede noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks. Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning 1-6 ja 8 raames aitab Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaasa PõKa olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti teadus- ja kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; tegevussuund 7 PõKa tegevussuundades. arendustegevuse ning Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega („Teadus ja innovatsiooni ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav innovatsioon ning strateegia 2014–2020 uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning teadmussiire“) „Teadmistepõhine kasutuselevõtjana; Eesti” Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus - ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning 1-6 ja 8 raames aitab Kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et kaasa PõKa ajakohastamine, Eesti elukestva õppe tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused tegevussuund 7 praktilise ettevõtlusvaate integreerimi ne strateegia 2020 ühiskonnas, töö- ja pereelus. („Teadus ja kutsehariduse ja täiendõppe innovatsioon ning õppekavadesse. teadmussiire“) Ühine eesmärk on „kujundada loovust väärtustav ühiskond, 6 ja 7 Maa- ja rannarahva põliste elualadega hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, seotud kaasaegne haridus, piirkondliku Kultuuripoliitika talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad identiteediga seotud keeled, maastikud, põhialused aastani tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi peretalud, paigamälu, pere- ja 2020 arenguks ja kultuuris osalemiseks. kogukondlikud tavad, toidukultuur, taimesordid, põlistõud, muuseumid ning maaturismi ja toidu tootearendus Luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, maa- Eesti keele arengukava kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti rannapiirkonna areng“) ja rannapiirkondade arengu 2011-2017 (-2021) kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti jätkuprogrammide kujundamine (sh Seto, identiteedi kandjana. Võro, Kihnu, Mulgi, Viru, Peipsiveere jt). www.hendrikson.ee 17 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal 6 („Maa- ja Maaelu arengu programmide kaudu on ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist rannapiirkonna areng“) traditsiooniliselt toetatud ka aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate maaspordiühendusi. Eesti spordipoliitika teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea põhialused aastani pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu; 2030 Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti maine kujundamisel. 1) ‘kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine’; 2) 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, PõKa ‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja rannapiirkonna areng“) protsessi avatus ning kaasamine. kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; 3) ‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees’; 4) ‘kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja Eesti põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, kodanikuühiskonna õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; 5) ‘heade arengu kontseptsioon koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine’; ning samuti 6) ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine. Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine - fookus on 5 ja 6 ning nende Ekspordi ja toodete ning teenuste Eesti konkurentsivõime haridusel ja tööhõivel rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte sisendiks olevad arendamise toetamine ning maa- ja kavas „Eesti 2020“ töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel tegevussuunad 1, 2, 3, rannapiirkonna arendamine. 4, 7 ja 8 Eesti ettevõtluse Jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge 5,7 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste kasvustrateegia 2014- lisandväärtusega toodete ja teenuste eest arendamise toetamine. 2020 Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade 4, 5, 6 ja 8 4, 5, 6 ja 8 mõjueesmärkide saavutam ise liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval eeldusena tuleb tagada, et Transpordi arengukava moel. maanteeühendused Eesti erinevate 2014-2020 piirkondade ja asulate vahel oleksid mugavad, ohutud, ühiskonnale vastuvõetavate kuludega ja kestlikud. Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbral ik ja 6,7 ja 8 Maa- ja rannapiirkonna, teadmussiirde ja Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; kestliku kalanduse toetamine ja merenduspoliitika Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, arendamine 2012-2020 soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. Energiamajanduse Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja arengukava aastani energiavarustus, panustades Eesti majanduskliima ja biomajanduse seoste täpsem 2030 keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise kaardistamine, sh toiduainesektoris 18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) konkurentsivõime kasvu. Täpsustatakse bioressursi biometaani jm energiatootmise kasutusvõimalusi mootorkütuste tootmiseks. võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. biomajanduse seoste täpsem Eesti taastuvenergia kaardistamine, sh toiduainesektoris tegevuskava aastani biometaani jm energiatootmise 2020 võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. CO 2 -heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, 1, 2, 4 ja 7 Koostööd tuleb jätkata kliima ning energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, muldade süsinikuvaru majandamisel, Eesti riiklik energia- ja teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. samuti arvestab maaparandusalane kliimakava aastani seadusandlus ja praktika paremini 2030 kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega. ’Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja 7 („Teadus ja Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate innovatsioon ning olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti infopoliitika lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, teadmussiire“) PõKa tegevussuundades. arengukava 2020 tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurend ada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust avaliku, era- ja vabasektori koostöös. Tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus 1, 2, 6 ja 8 Atraktiivse ja heas seisundis keskkonna turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on ning maa- ja rannapiirkonna arengu (sh Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, maa- ja mereturismi arendamise) Eesti riiklik turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste toetamine. turismiarengukava seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide 2014-2020 arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. turismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine. Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui 1, 2, 6 ja 7 Olulisemad koostöövajadusega teemad: arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on invasiivsete võõrliikide, sh arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsakahjustajate, negatiivse mõju metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja vähendamine. Pariisi kliimaleppega majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, seotud kohustus säilitada ja laiendada Metsanduse võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt metsa kui kasvuhoonegaase siduvat arengukava aastaks majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. entiteeti/olemit, kasutades selleks 2021-2030 (koostamise kohaseid poliitilisi ja korralduslike ettepanek) vahendeid. Looduslikult liigirikaste metsade, kui Eesti maastike eripära, hoidmine koostoimes metsadega vahelduva põllumajandusmaa ja - keskkonna hoidmisega. www.hendrikson.ee 19 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea 1, 4, 5, 6 ja 8 Keskkonnahoidu on läbivalt käsitletud Eesti seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna tegevussuundades 1,4,5 ja 8 ning keskkonnastrateegia seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende majandus ning sotsiaalvaldkonda aastani 2030 mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. tegevussuuna 6 raames. a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja 1, 4 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa kui oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja loodusvara kaitse meetmed, ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on kalanduspoliitika keskkondlike tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise eesmärkide täitmisega seotud Eesti looduskaitse võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on sekkumised. arengukava aastani tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse Põllumeeste ja kalameeste kasvanud 2020 lähenemise põhimõtteid keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku mitmekesisuse kaitsemeetmete rakendamine ja kompenseerimine Strateegias käsitletakse kuut eesmärki, millest olulisemad 1, 4 ja 8 Inimese heaolu seisukohast on elurik kus PõKa puhul on 5 esimest: loodus (1. eesmärk), ökosüsteemid hädavajalik, sest see pakub teenuseid, ja nende taastamine (2. eesmärk), Euroopa loodus-, maa- ja millel püsivad meie majandussüsteemid ja mereressurssid, metsa ja kalavarude säästev kasutamine (3. ühiskonnad. See on väga tähtis ka ELi bioloogilise ja 4. eesmärk), võõrliikide probleem (5. eesmärk) ökosüsteemi teenuste ehk looduse mitmekesisuse pakutavate teenuste jaoks, näiteks strateegia aastani 2020 tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kui ja ravimite tootmiseks. Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja 1 ja 4 Põllumajandusmaastik moodustab Eesti planeerimise, samuti selle alase koostöö edendamisele kogupindalast ligi kolmandiku (haritav Euroopas. maa koos rohumaadega) ning kõikidel Euroopa selle valdkonna otsustel ja tegevustel on maastikukonventsioon rohkemal või vähemal määral mõju maastikule. Konventsioonis toodud eesmärke on arvesse võetud ka PõKa 2030 väljatöötamisel. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese 1, 4, 7 ja 8 PõKa eesmärgiks on, et süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja põllumajandustootmise negatiivne mõju võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks vähenenud ning positiivne mõju on Kliimapoliitika ärakasutamiseks. suurenenud. Kliimamuutuste negatiivsete põhialused aastani mõjude minimeerimiseks ja positiivsete 2050 mõjude paremaks ärakasutamiseks nähakse ette maaparandussüsteemide paremat toimimist ning kohalikele tingimustele vastavat sordiaretust. 20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja 1, 2, 4,7 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. kaitse puudutab järgmisi Kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise kohanemise arengukava prioriteetseid valdkondi: arengukava aastani maakasutus ja planeerimine, 2030 looduskeskkond, biomajandus, üldmajandus, ühiskonna teadlikkus ning taristu ja ehitised. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada 1 ja 4 Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030 maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja tegevuste seosalaks on Maapõuepoliitika ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste põllumajandusmaade veerežiimi ja põhialused aastani tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline mullastiku kui loodusvara kaitse 2050 vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. maapõuevarade kaevandmise planeerimisel. Jäätmete käitlemine tuleb tagada viisil, mis: a) ei ohusta vett, 1, 2, 4, 5 ja 8 Loomakasvatusest ja kalandusest Riigi jäätmekava 2014– õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra - ega pärinevate jäätmete kahjutustamise 2020 lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi tegevused. pakkuvaid paiku. Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, 1, 4, 6 ja 8 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb säilitamine ja parendamine, maa- ja muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks rannapiirkonna arendamine ning kestliku Üleriigiline planeering Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti kalanduse toetamine ja arendamine. Eesti 2030+ igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 eelnõu koostamise käigus terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa rannapiirkonna areng“) pöörati tähelepanu maaelupoliitika sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestele on igas terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed ex ante regionaalsete mõjude hindamine Eesti regionaalarengu teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv nii PõKa koostamise laiapõhjalistes strateegia 2014-2020 elukeskkond. töörühmades (sh Leader Liit, Külaliikumine Kodukant, Eesti Maaomavalitsuste Liit jt) kui ka Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti raames. Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi Kõik tegevussuunad, Garanteerida võimalikult mitmekesine ja kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja aga eriti 3 ja 5. pidev isevarustatus põhitoiduainetega. Eesti elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb julgeolekupoliitika avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut alused mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi, sh toidujulgeolekut ning puhta toidu ja vee varustuskindluse tagamist hädaolukorras . www.hendrikson.ee 21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 toidu julgeolekuvaru luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada rannapiirkonna areng“) moodustamise ja haldamise tegevused Riigikaitse arengukava riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust aitavad avara julgeolekukäsitluse raames 2017-2026 lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada kaasa inimeste baasvajaduste ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu tagamisele. infosõjale. Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises 1,2,3 ja 6. Toidu koostise ja käitlemisega ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kaasnevate ohtudega tegelemine ja kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi turvatunnet pakkuvate kohalike Eesti siseturvalisuse Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega kogukondade toetamine. arengukava 2015-2020 parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Jätkuvalt on vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning Peamiselt 3 PõKa tegevusega seotud ettepanekud suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral („Toiduohutus“) Maaeluministeeriumilt: a) ettepanek lisada muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja elanike esmaabi tagamisega tegelevate vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. siseturvalisusasutuste loendisse koos Kiirabiga ka toiduohutusega tegelev Veterinaar ja Toiduamet (VTA), 3 samuti Siseturvalisuse piiril taime- ja loomakasvatuse kaupade arengukava 2020–2030 kontrolli eest vastutav (koostamise ettepaneku Põllumajandusamet; b) analüüsida eelnõu) elanikkonna esmavajadustega seotud riske, sh toidu varustuskindlust; c) kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi käsitlemist, et vältida pahatahtlike ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid toiduvaldkonnale Edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja Kaudselt seotud kõigi Seondub PõKa 2030 raames koostatud tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste suundadega programmide haldamise, rahastusotsuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat läbipaistvuse ja riskijuhtimisega, sh PõKa Korruptsioonivastane korruptsiooni. 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning strateegia 2013-2020 meetmete sihtrühmade teavitamine huvide konflikti ja korruptsiooniriski ennetamise kohustusest. Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise 5 ja 6 Ekspordi ja toodete ning teenuste Välispoliitika tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja arendamise ja turustamise toetamine ning arengukava 2030 edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti maa- ja rannapiirkonna arendamine. (ettepanek) tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele 3 VTA ei tegele ainult toiduohutuse ja tauditõrje kriisidega toimetuleku tagamisega, vaid ka ohtude ja riskide ennetus e meetmetega, et vähendada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, sh vältida toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid. 22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises. Suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning 3, 5 ja 8 PõKa fookuses on eelkõige Eesti majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning põllumajanduse, kalanduse ning Eesti arengukoostöö vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu toidutööstuse maine ja põhimõtted rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. ekspordivõimekusega seotud majanduslikel aspektidel. www.hendrikson.ee 5. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas PõKa tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaees märkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5-1 kuni 5-8), kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid, teises tulbas PõKa-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsit i järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke : Euroopa Liidu säästva arengu strateegia- kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia- tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna arengut. Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) - EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille ülesandeks on kehtestada Euroopa Ühenduse ühtne tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus. ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Säästev Eesti 21– Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal Keskkonnastrateegia aastani 2030- loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilit amine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet. Kliimapoliitika aastani 2050– 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa -alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. 3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelk õige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus -, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu. 24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Eesti merestrateegia – peamiseks ülesandeks on saavutada või säilitada mereala head keskkonnaseisundit (HKS) aastaks 2020. Vastavusanalüüsi tabelites 5-1. kuni 5-8 väljatoodud tulemuseesmärkide saavutamiseks on PõKa-s horisontaalse valdkonnana määratletud tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire, mille eesmärgid, põhimõtted ja kavandatavad sekkumised panustavad kõigi teiste tegevussuundade eesmärkide saavutamisesse. Tegevussuuna sekkumisi vastavusanalüüsi tabelites seetõttu eraldi välja ei tooda. Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest: Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua järgmised kitsaskohad (tabelites 5-1 – 5-8 punasega esitatud täpsustavad vajadused) , millele PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tuleks KSH ekspertrühma hinnangul tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamise ks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasol eva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastiku elementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täps emalt kirjeldab. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. 4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata www.hendrikson.ee 25 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 5. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 6. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. 7. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). 8. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. 9. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud mu ldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Tabel 5-1. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Kliimamuutused ja puhas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele: energia  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: Põllumajandustootmise Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on Üldine eesmärk: negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja Kliimamuutuste ning neist suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside he ite vähenemist kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja ühiskonnale ja põllumajandustoodangu väärtuse kohta, põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle keskkonnale tulenevate säilimist või kasvu ning põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus e vähenemist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja kulude ja negatiivse mõju  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamis t arvukuse piiramine). piiramine (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest integreeritud taimekaitse jmt). toodetud energia madal osakaal  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse põllumajandussektoris, seda eriti arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja probleemi lahendamiseks selgeid kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb ole. toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viim ist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist.  Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andme te täpsustamisega.  Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 - 2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustoo tjatega. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemisele ja nende leevendamisele:  Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.  Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte.  Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust.  Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamak s laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu.  Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. 27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Säästev transport Arengukava sekkumine mis aitab kaasa säästva transpordi arendamisele: Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: Üldine eesmärk:  Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest Ühiskonna majanduslikele, sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülestele toodetud energia madal osakaal sotsiaalsetele ja digilahendustele teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ tüüpi põllumajandussektoris, seda eriti keskkonnaalastele arendustele, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle vajadustele vastavate parandada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, probleemi lahendamiseks selgeid transpordisüsteemide elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei tagamine ja neist ole. majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale johtuva soovimatu mõju minimeerimine Säästev tarbimine ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvate tarbimis - ja tootmisviiside Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond tootmine edendamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse Üldine eesmärk: Säästvate  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tarbimis- ja tootmisviiside kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva edendamine  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud paranemist ning lämmastikku sisaldavate keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundli kel aladel, mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja arengut. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi pidurdub. ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist  Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh toodetud energia madal osakaal töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema põllumajandussektoris, seda eriti lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad probleemi lahendamiseks selgeid tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. ole.  Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.  Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) 28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine . Loodusressursside Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa loodusressursside haldamise Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid säilitamine ja haldamine parandamisele ja nende liigkasutuse vältimisele : põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina Üldine eesmärk:  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa Loodusressursside o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. haldamise parandamine ja kasvu. nende liigkasutamise o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib vältimine, tunnistades o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ökosüsteemide toimimise o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest väärtust  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada väljas olevate maade arvelt suureneb ja põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja välja langenud püsirohumaade, eelkõige jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku mõjub seevastu looduse mitmekesisusele harrastuspüügi kasv. positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa  Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, hakata tegema mulla bioloogilise seisundi seiret ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 4 põhimõtete järgimist, põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahend usi põllumajanduses ja mineraalväetiste Oluline on läbi arengukava elluviimise asendamist orgaaniliste väetistega. programmi/strateegia või paika pandud meetmete  Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist keskkonnamõjusid. reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate  Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mul lakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi  Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise 4 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 29 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult põllumajandusmaastikesse. pidurdub.  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtu slikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uus i biomajanduslikke säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja rohumaadena. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente  Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade (põllusaared, hekid, puude re ad, üksikud puud, osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustad a liblikõieliste, muude pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes  Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad  Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest maastikuelementideta põllualad vähendav ad tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. sidusust.  Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises kuivendamata. olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et  Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.  Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügik oormuse optimeerimiseks. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) suurenemist. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigika itse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku viimaste aastate põllulindude indeksi trend on tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrli ikide selgelt negatiivne ning muutused indeksis arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool  Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevus te planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette 30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Rahvatervis Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa rahvatervise edendamisele ja - Üldine eesmärk: Hea terviseohtude vastase kaitse parandamisele : rahvatervise edendamine  Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: võrdsetel tingimustel ja o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu terviseohtude vastase o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad kaitse parandamine  Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale.  Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle.  Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR vastases võitluses.  Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järel evalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse nagu uuendtoit, e - kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral www.hendrikson.ee 31 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust.  Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale.  Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist.  Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi , dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid.  Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta.  Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Sotsiaalne kaasatus, Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa sotsiaalse kaasatus e, solidaarsuse - demograafia ja ränne ning heaolu suurenemisele ühiskonnas : Üldine eesmärk: Kõrge  Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, sotsiaalse kaasatusega tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. ühiskonna loomine, võttes  Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda arvesse põlvkondade elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on sisest ja vahelist toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses solidaarsust, ning tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on kodanike elukvaliteedi kui samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis püsiva individuaalse vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb heaolu eeltingimuse selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. kindlustamine ja  Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, suurendamine sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähe ndamiseks tuleb jätkata LEADER- tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 5) lähenemise kaudu. 5 Community Led Local Development 32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Ülemaailmne vaesus ja Strateegia eesmärk keskendub rahvusvahelise abi kü simustele ning selle kontekstis säästva - säästva arengu alased arengu põhimõtete levikule. Eesmärk ei oma otseseid seoseid maaelu arengukava eesmärkide väljakutsed või meetmetega Üldine eesmärk: Säästva arengu aktiivne propageerimine kogu maailmas ning ELi sise- ja välispoliitika, ülemaailmse säästva arengu ja liidu rahvusvaheliste kohustuste vahelise kooskõla tagamine. Tabel 5-2. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi a aastani 2020 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS 1. eesmärk. Rakendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa linnudirektiivi ja loodusdirektiivi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid täielikult linnudirektiiv ja rakendamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina loodusdirektiiv  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. kasvu. o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku välja langenud püsirohumaade, eelkõige harrastuspüügi kasv. poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mõjub seevastu looduse mitmekesisusele maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa põllumajandusmaastikesse. pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha ). põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele Oluline on läbi arengukava elluviimise traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke programmi/strateegia või paika pandud meetmete kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid rohumaadena. keskkonnamõjusid.  Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise www.hendrikson.ee 33 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi  Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). pidurdub.  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põl lumajanduslikke tegevusi (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaas tikesse. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite sidusust. selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises  Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist kasutust. ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis 34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 2. eesmärk: Säilitada ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide ja ökosüsteemi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid parandada ökosüsteeme teenuste säilitamisele ja parandamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina ja nende teenuseid  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllulindude indeksi tõusu pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku väljas olevate maade arvelt suureneb ja harrastuspüügi kasv. intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning välja langenud püsirohumaade, eelkõige maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine põllumajandusmaastikesse. mõjub seevastu looduse mitmekesisusele  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa pindala muutusi selles põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastami sega. Teisalt võiks maadele, millele sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise www.hendrikson.ee 35 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste programmi/strateegia või paika pandud meetmete rohumaadena. hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega keskkonnamõjusid. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi paranemist ning lämmastikku sisaldavate (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise piirkondade erisustele. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja pidurdub. majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra vähendamist. Samuti toetab ja korraldab rii k koostöös sektoriga liigikaitse ja varude säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud,  Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga n ing looduses pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes kasutust. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. 36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. 3. eesmärk: Suurendada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajanduse ja säilitamisele ja suurendamisele (sh ÜPP bioloogilise mitmekesisuse meetmetega reguleeritud eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi metsanduse rolli põllumajanduslike alade kasv): suurenemist. bioloogilise  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: mitmekesisuse o Põllulindude indeksi tõusu Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna säilitamisel ja o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist v õi mõõdukat tõusu. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on suurendamisel selgelt negatiivne ning muutused indeksis o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool 3A) Suurendada 2020.  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud aastaks võimalikult maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus palju selliste põllumajandusmaastikesse. täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajanduslike  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandussektor on muutunud rohumaade, põllumaade põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ja püsikultuuride all ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, mille le olevaid alasid, mida tulemusena antud eesmärgini jõutakse. reguleeritakse ÜPP traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke raames võetud kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond bioloogilise rohumaadena. eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra mitmekesisuse  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva meetmetega, et saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja tagada bioloogilise mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente mitmekesisuse säilimine  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, ja parandada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) mõõdetavalt selliste  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes liikide ja elupaikade soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga kaitsestaatust, mis (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad sõltuvad looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku maastikuelementideta põllualad vähendavad põllumajandusest või elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. www.hendrikson.ee 37 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS mida see tegevusala  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade mõjutab, põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta ala sid. Mosaiiksuse heal tasemel sidusust. ning ökosüsteemi hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama teenuste pakkumist Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga piirkondade erisustele. võrreldes ELi 2010. aasta maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi se atud võrdlustasemega, ja  Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises toetada seeläbi esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks s oositakse võimalusel nende suuremat püüki ja olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et loodusvarade säästvat kasutust. maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab majandamist  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid integreeritud taimekaitse jmt). põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina  Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtm ine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne 38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. 4. eesmärk: Tagada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aita vad kaasa kalavarude säästvale kasutamisele: kalavarude säästev  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kasutamine jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus.  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv.  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügiva hendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.  Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. 5. eesmärk: Invasiivsete Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa invasiivsete võõrliikide tõrjumisele: I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, võõrliikide tõrje  Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud võõrliikide levikut. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb üldsõnaliseks,  Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning et mõista PõKa-ga kavandatavaid suundi teemaga looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat tegelemiseks ning seega ei ole võimalik hinnata püüki ja kasutust. sellega kaasnevat mõju. 6. eesmärk: Aidata Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vältida maailma vähenemisele: eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra bioloogilise  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva mitmekesisuse o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja vähenemist kasvu. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente o Põllulindude indeksi tõusu (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõ dukat tõusu. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. P eamistes  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks sidusust. põllumajandusmaastikesse.  Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. www.hendrikson.ee 39 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaeluministeeriumi ja selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldusalade asutuste ning erinevate ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurikkuse, kliima, välisõhu, mulla ja veemajanduse valdkondades. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. suurenemist.  Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama m uldade elurikkust soosivate ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate viimaste aastate põllulindude indeksi trend on põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel selgelt negatiivne ning muutused indeksis hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool piirkondade erisustele. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb tegevuste või toetuste mõju hindamiseks soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel.  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.  Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetm ete rakendamine.  Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Tabel 5-3. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tagada jätkusuutlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad tagada jätkusuutliku keskkonna: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond keskkond  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse o Põllulindude indeksi tõusu. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe o Kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. paranemist ning lämmastikku sisaldavate o Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. o Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja 40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ainult pidurdub.  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kivia iad) täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist asetsevad maastikuelementideta põllualad püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate veetaseme kontrollitud tõstmist. loodusalade sidusust.  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 6 põhimõtete järgimist, Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud asendamist orgaaniliste väetistega. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam täh elepanu pöörama selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist piirkondade erisustele. ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.  Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata v ee-elusressursside (sh eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema suurenemist. lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid v õimaldavad Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja viimaste aastate põllulindude indeksi trend on arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. selgelt negatiivne ning muutused indeksis  Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. tegevuste või toetuste mõju hindamiseks  Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. 6 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 41 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks eesmärgiks võetud edendada säästvat ja põllumajandusmaastikesse kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja  Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. arvukuse piiramine).  Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu.  Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püüg ivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist.  Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. Edendada piirkonna Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad edendada maa - ja rannapiirkonna arengut: arengut  Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas.  Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna tar istu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil.  Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa- ja linnapiirkondade sümbioos.  Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.  Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasa ndil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.  Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum 42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS rakendamine ning maaelu võim alusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.  Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 7) lähenemise kaudu.  Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õ igusaktide eelnõude kooskõlastamisel.  EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.  Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtlu se toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendam iseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Suurendada piirkonna Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende ligipääsetavust ja piirkondade üldise ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõusu. atraktiivsust Tagada piirkonna ohutus Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka n ende ja turvalisus piirkondade üldise ohutuse ja turvalisuse tõusu. Tabel 5-4. Säästev Eesti 21 7 Community Led Local Development www.hendrikson.ee 43 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Eesti kultuuriruumi Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa Eesti kultuurijõulisuse arengule: elujõulisus  Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Et maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla - ja seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda.  Oluline on jätkata era- ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale ühiskonnale tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) läbiviimist ja laiendamist. Heaolu kasv Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa heaolu kasvule ja sidusa ühiskonna  Majanduslik jõukus arengule:  Turvalisuse tase  Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on:  Võimaluste o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. mitmekesisus o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Sidus ühiskond  Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning  Sotsiaalne kaasatus sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed  Regionaalne tasakaal digilahendused teenuste kättesaadavuse pare ndamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi  Tugev arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja kodanikuühiskond parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil.  Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos.  Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.  Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumaj anduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanema ealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.  Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.  Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - 44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 8) lähenemise kaudu.  Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaelug a seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel.  EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.  Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentid e rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele m eetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Ökoloogilise tasakaal: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökoloogilise tasakaalu säilitamisele: Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid  Loodusvarade  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina kasutamine viisil ja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa mahus, mis kindlustab põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. ökoloogilise  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega tasakaalu. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparandus likud  Saastumise võib kaasneda ebasoodne mõju looduse keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige vähendamine. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss,  Loodusliku integreeritud taimekaitse jmt). liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt mitmekesisuse ja  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ress ursitõhusust ja ringmajanduse suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. looduslike alade arengut. säilitamine. Tootmisest välja langenud püsirohumaade,  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 9 põhimõtete järgimist, eelkõige poollooduslike koosluste, taas ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse asendamist orgaaniliste väetistega. mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja täpsemini sisustada ja seirata ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). 8 Community Led Local Development 9 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett , elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. www.hendrikson.ee 45 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, Oluline on läbi arengukava elluviimise tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi programmi/strateegia või paika pandud ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga  Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades kaasnevaid keskkonnamõjusid. toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhusus e  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: paranemist ning lämmastikku sisaldavate o Põllulindude indeksi tõusu. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näit eks ei  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja harrastuspüügi kasv. fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimise ks kasutamise kasv ainult pidurdub. põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses olukorra säilimist või paranemist. PõKa kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turu le toomise olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervi sele read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, ja keskkonnale. kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes  Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säästvate liialt väike ning suured üksteise kõrval põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuuri d, puhvervööndid, asetsevad maastikuelementideta põllualad maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine vähendavad oluliselt elurikkust ning tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, ümbritsevate loodusalade sidusust. toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad.  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb selgitamist, millise maastikuindeksiga on soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või 46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. põldude rajamist ning vältida s uuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna piirkondade erisustele. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja selgelt negatiivne ning muutused indeksis majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju hindamiseks selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb  Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise k eeluga ning looduses üldsõnaliseks, et mõista PõKa-ga esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kavandatavaid suundi teemaga tegelemiseks kasutust. ning seega ei ole võimalik hinnata sellega kaasnevat mõju. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mul las ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette www.hendrikson.ee 47 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). Tabel 5-5. Keskkonnastrateegia aastani 2030 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Loodusvarade säästlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja kasutamine ja jäätmetekke jäätmetekke vähendamisse: tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse vähendamine  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, integreeritud taimekaitse jmt). mille abil hinnata muldade seisundi muutust.  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 10 põhimõtete järgimist, sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutamisena toormena (sh reoveesette asendamist orgaaniliste väetistega. kasutamise võimalused põllumajandussektoris).  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlem iseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. 10 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitain eid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. 48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi kriteeriumid, et soodustada reoveesette ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhus ate tehnoloogiate rakendamist taaskasutamist eri valdkondades  Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) ehituses jne). igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkim isel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine eesmärgiks võetud edendada säästvat ja ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Maastike ja looduse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid mitmekesisuse säilitamine jäätmetekke vähendamisse: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllulindude indeksi tõusu. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas se isus. mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku kui tootmisest väljas olevate maade arvelt harrastuspüügi kasv. suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus.  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tootmisest välja langenud püsirohumaade, maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integree rimiseks eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse põllumajandusmaastikesse. võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele  Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendit e turule toomise sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist Oluline on läbi arengukava elluviimise väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele programmi/strateegia või paika pandud meetmete ja keskkonnale. www.hendrikson.ee 49 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett keskkonnamõjusid. säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdeku ltuurid, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest paranemist ning lämmastikku sisaldavate teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st.  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub.  Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra pöörama piirkondade erisustele. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. asetsevad maastikuelementideta põllualad  Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende as ustamise keeluga ning looduses vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. 50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspoo l põllumajandussektorit ja Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju hindamiseks Kliimamuutuste Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja õhu Alaeesmärk 2 (Kestlik kalandus) puhul ei ole leevendamine ja õhu kvaliteeti paranemisse: kliimaga seotud teemasid – KHG vähendamise kvaliteet  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on taastuvenergia kasutamise võimalusi – käsitletud. vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustooda ngu väärtuse kohta, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest põllumajandussektori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. toodetud energia madal osakaal  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist põllumajandussektoris, seda eriti (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, probleemi lahendamiseks täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei integreeritud taimekaitse jmt). ole.  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, eesmärgiks võetud edendada säästvat ja bioenergia tootmist ja kasutamist põllumaja nduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja hapestamist. vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist arvukuse piiramine). püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist.  Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega.  Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega.  Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega.  Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte.  Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mah epõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate www.hendrikson.ee 51 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust.  Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu.  Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse st mõjust Keskkond, tervis ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa tervise ja elukvaliteedi elukvaliteet paranemisele:  Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad  Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale.  Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle.  Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasistek s tegevusteks AMR vastases võitluses.  Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järeleval ve arendamisse nagu uuendtoit, e- kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust.  Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale.  Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist.  Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja 52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid.  Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta.  Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tar bijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Tabel 5-6. Kliimapoliitika aastani 2050 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Nii tarbijate kui ka Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad ühiskonna teadlikkust Arengukava praegune sõnastus: ettevõtete kliimasõbralike kliimamuutuste leevendamisest ja nende mõjudega kohanemisest:  Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja hoiakute ja valikute  Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest usaldusväärne info põllumajanduse mõjust kujundamiseks mõjust. keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja suurendatakse ühiskonna ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste teadlikkust kommunikatsiooniplaanide loomine ja kliimamuutuste rakendamine, kirjeldamaks näiteks leevendamisest ja nende taimekaitsevahendite kasutusotstarvet mõjudega kohanemisest. põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud ka kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Majanduskasv seotakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ressursitõhususe, lahti esmase tooraine ringmajanduse, säästva põllumajanduse ja kalanduse, tootmise ja tarbimise kasutamise kasvust edendamisele: ressursitõhusa  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse ringmajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllum ajandustoodangu väärtuse kohta. edendamise kaudu,  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle arvestades säästva arengu trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad eesmärke ning eelkõige kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid.  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. www.hendrikson.ee 53 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv.  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja l aotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnol oogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist.  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 11 põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega.  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist .  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäät med) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist.  Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja sen i kasutamata vee- elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.  Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel ol evat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonn a- ja kliimaalaste eesmärkidega. 11 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viis il, mis taastab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. 54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tek kimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine.  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändete ede avamist ning kalade asustamist.  Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. Suurendatakse ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad säilitada muldade süsinikuv aru ning Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise säilitatakse muldade kujundada ja säilitada olulise süsinikuvaruga maa -alasid: eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse süsinikuvaru ning  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi kujundatakse ja tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise säilitatakse olulise jätkuvat viimist püsirohumaa alla ni ng seal asjakohastel juhtudel veerežiimi süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus süsinikuvaruga maa- looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist . mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel alasid. Motiveeritakse  Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks põllumajandustootjaid tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullaka itses ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada suurendama muldade prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil süsinikuvaru, kujundama ja tervikuna. hinnata muldade seisundi muutust. säilitama püsirohumaid,  Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate väikemärgalasid ja ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. puhvervööndeid ning  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning vähendama turvasmuldade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade harimist. integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslik ku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.  Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada www.hendrikson.ee 55 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist.  Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.  Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada.  Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata. Soodustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad põllumajandusmaa tõhusat ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandusmaa keskkonnasõbralikku kasutust ja potentsiaali säilimist: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tõhusat ja  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist keskkonnasõbralikku o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate kasutust ning välditakse säilimist või kasvu. ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate selle põllumajanduslikust o Põllulindude indeksi tõusu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. kasutusest väljalangemist. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat Säilitatakse tõusu. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi põllumajandusmaa o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud tootmispotentsiaal ja  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt väärtusliku mullastikuga trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada põllumaa pindala. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus Praktiseeritakse keskkonna- säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või ja kliimasõbralikke  Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. viljelusviise ja tavasid ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade rakendatakse tõhusaid integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandustehnoloogiaid  Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmi seks peaks riik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra ja -praktikaid, et säilitada ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra suurendada põllumaade säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust viljakust ning tagada sealne suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, elurikkus. Väärtusliku puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, mullastikuga põllumaa suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt kasutusest väljalangemist ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on või selle pindala  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval vähenemist, näiteks maa teadusuuringutega saame pidevalt uut inform atsiooni põllumajanduse asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad katmist ehitiste või keskkonnamõjust. oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade rajatistega, piiratakse sidusust. õigusaktidega.  Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga  Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et 56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt maastikuindeksi olukord säilib. Lisaks vajab põllumajanduslikku elurikkust toet avate alade integreerimiseks selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja põllumajandusmaastikesse. mida antud indeks täpsemalt kirjeldab.  Tuleb toetada säästlikku maakasutust . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asja kohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist . Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna  Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka  Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge Eesti riiki. üksikute tegevuste või toetuste mõju viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt hindamiseks võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.  Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada.  Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist.  Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel , täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju t õendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist  Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. www.hendrikson.ee 57 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tõhustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad tõhusamat taimetoitainete Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond taimetoitainete kasutamist kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ning soodustatakse keskkonnasõbralike m ullaparandajatega ning välditakse orgaanilise aine vajaduseta ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist mineraalväetiste põllult minemaviimist: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate asendamist orgaaniliste  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 12 põhimõtete järgimist, ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate väetiste ja ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. keskkonnasõbralike asendamist orgaaniliste väetistega. mullaparandajatega.  Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi Välditakse orgaanilise tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud aine vajaduseta põllult reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt minemaviimist.  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada Selgitatakse välja ja (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus rakendatakse parimaid keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või lahendusi taimetoitainete täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. kasutuse tõhustamiseks integreeritud taimekaitse jmt). ning mineraalväetiste  Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega asendamiseks põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada keskkonnasõbralikumate liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku orgaaniliste väetistega. oskuslikku kasutamist.  Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks.  Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud av alikke hüvede toetamist soodustada. Edendatakse jõudsalt Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis edendavad bioenergia tootmist ning selle Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: bioenergia tootmist ning kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest selle kasutamist eelkõige  Positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral tuleks so odustada bioenergia tootmist toodetud energia madal osakaal selliste taastumatute ja kasutamist põllumajanduses. põllumajandussektoris, seda eriti kütuste asemel, mille põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle tootmine on probleemi lahendamiseks energiamahukas. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. Puidul põhinevate kütuste tootmisel kasutatakse madalakvaliteedilist puitu ja 12 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taastab ja vähe ndab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. 58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS puidutööstuses tekkivat kõrvaltoodangut. Biogaasi tootmisel eelistatakse intensiivsest loomakasvatusest pärineva sõnniku ja seni kasutamata rohumaaressursi kombineeritud kasutust. Suurendatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis suurendavad bioenergia tootmist Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandussektori põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tootlikkust ja kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta ja piiravad ammoniaagiheidet: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist ressursikasutuse  Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetav eesmärgiks on: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate tõhusust, et vähendada Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate kasvuhoonegaaside heidet vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. toodangu ühiku kohta. kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta, Sealjuures keskendutakse põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi sõnnikukäitluse põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõd ikud keskkonnasõbralikumaks  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt muutmisele, et piirata trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada ammoniaagiheidet. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või  Positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral tuleks soodustada näiteks mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist.  Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Põllumajandussektori Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad piirata põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite kasvuhoonegaaside heidet, suurendavad sektori kestlikust ning edendada innovatsiooni. piiramisel eelistatakse  Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdikute ja nende teadus-, arendus- ja trendidena eeldatakse: innovatsioonisuundi, mis o Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada suurendavad põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. põllumajanduse o Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv säilib või kestlikkust. Innovatsiooni suureneb. edendamiseks seotakse o Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) säilib või suureneb. teadustöö tihedalt o Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv säilib või suureneb. põllumajandustootmisega  Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja hariduse, teavituse ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse nõustamise kaudu. korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate Uuringute abil katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põl lumajanduses ning sõnniku suurendatakse sisestuslaotust ja läga hapestamist. põllumajanduses keskkonna- ja www.hendrikson.ee 59 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kliimamuutustega seotud  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada teadus-, arendus- ja tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete innovatsioonitegevuse loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakend amiseks. mahtu.  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist  Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee - elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biote hnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust.  Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega.  Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega.  Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmi ste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsi aaliga sortidearetamist ning resistentsusaretust.  Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu.  Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Tabel 5-7. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Meede 4.1. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad muutuvas kliimas toiduga varustatuse toiduga varustatuse tagamine tagamise maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime maaparandussüsteemide suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu ning panustavad maapiirkondade arendamise, põllumajanduse keskkonna-, sotsiaal- kui ka majandusvaldkondade sidusasse ja harmoonilisse a rengusse: konkurentsivõime  Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: suurendamise ning o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. teadmusloome ja -siirde kaudu. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Põllumajanduse jätkusuutlikkuse  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia tagamisel muutuvas kliimas uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tõuseb esile vajadus panustada ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. nii maapiirkondade keskkonna-,  Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, sotsiaal- kui ka tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi majandusvaldkondade sidusasse ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist ja harmoonilisse arengusse.  Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik to etab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt.  Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõlluma janduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust.  Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu.  Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjus t.  Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil.  Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos.  Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest.  Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on www.hendrikson.ee 61 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine.  Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate to etustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasan dil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkond a.  Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 13) lähenemise kaudu.  Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel.  EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus -, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise.  Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Meede 4.3. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule Tegevussuund 1: kalavarude jätkusuutlikkuse ja kasutamisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja kalandusest elatuvate inimeste  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja heaolu (sissetuleku) tagamine. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga 13 Community Led Local Development 62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Kalavaru ja seega püügivõimalusi  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist muutuvates kliimatingimustes harrastuspüügi kasv. ning lämmastikku sisaldavate säilitavateks meetmeks on  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja mineraalväetiste kasutamise kasvu eelkõige püügirežiimi ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. pidurdumist. kalavarude kasutamisviiside Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite (harrastuskalapüük ja selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) Arvestades raskusi Eesti veekogude hea töönduspüük) vahekorra vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud muutmine. Üheks prioriteetseks taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja eesmärgid ja mõõdikud olla meetmeks on kalastikku hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt kahjustavate tegurite (nt inimese ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik  Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. põhjustatud eutrofeerumine, seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori reostus) vähendamine, mille abil kasutamise tõhusus säilib võrreldes saab kliimamuutuste negatiivset olemasoleva olukorraga või mõju kalade elukeskkonnale mineraalväetiste kasutamise kasv ainult hüvitada. pidurdub. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt horisontaalse teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja taastuvenergia kasutamise võimalusi. Tabel 5.8 Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Hoiab ära Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide kaitsele: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond veeökosüsteemide ning  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse oma veevajaduse osas (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise otseselt keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva veeökosüsteemidest täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe sõltuvate integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate maismaaökosüsteemide ja  Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. märgalade seisundi uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja halvenemist ning kaitseb ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi ja parandab nende  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja seisundit. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides www.hendrikson.ee 63 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS  Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimise ks. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude ainult pidurdub. taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiram iseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust.  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Edendab säästvat Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvale veekasutusele: veekasutust, mis põhineb  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist kättesaadavate (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud veeressursside keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, pikaajalisel kaitsel. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt).  Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipot entsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. Seab eesmärgiks Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa vesikeskkonna ja põhjavee Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vesikeskkonna tugevdatud kaitsele ja parandamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse kaitse ja parandamise,  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasut amise muuhulgas erimeetmete (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhverv ööndid, maaparanduslikud tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva kaudu prioriteetsete ainete keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe vettejuhtimise, heidete ja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, paranemist ning lämmastikku sisaldavate kao järkjärguliseks integreeritud taimekaitse jmt). mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. vähendamiseks ning  Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, prioriteetsete ohtlike taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi ainete vettejuhtimise, kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja heidete ja kao toomise protsessi võimekust. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides lõpetamiseks või  Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik järkjärguliseks teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kõrvaldamiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva Tagab põhjavee reostuse olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv järkjärgulise vähendamise ainult pidurdub. ja hoiab ära selle edasise reostuse. 64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Aitab kaasa üleujutuste ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa üleujutuste ja põudade mõju põudade mõju leevendamisele: leevendamisele.  Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega.  Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvesta da keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega.  Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. Tabel 5.9 Eesti merestrateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Bioloogiline mitmekesisus. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Bioloogiline mitmekesisus on säilitamisele: säilinud. Elupaikade kvaliteet ja  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja olemasolu ning liikide levik ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. arvukus on kooskõlas valitsevate  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku füüsilisgeograafiliste ja harrastuspüügi kasv. klimaatiliste tingimustega.  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist Võõrliigid. Inimtegevuse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa võõrliikide mõjude leevendamisele tulemusel sisse toodud võõrliigid veekeskkonnas: jäävad tasemele, millel ei ole  Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga negatiivset mõju ökosüsteemile. ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võ imalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Kaubanduslikel eesmärkidel Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule kasutatavad kalad. kasutamisele: Kaubanduslikel eesmärkidel www.hendrikson.ee 65 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutatavate kala ja karploomade  Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja populatsioonid on ohututes jätkusuutliku kalavarude m ajandamise on kalavarud heas seisus. bioloogilistes piirides, kusjuures  Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja populatsiooni vanuseline ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. suuruseline koosseis annab Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb t oetada püügivahendite tunnistust ressursside heast selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) seisukorrast. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventee rimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist .  Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Inimtekkeline Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa inimtekkelise eutrofeerumise Tegevussuund 1: eutrofeerumine. Inimtekkeline piiramisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja eutrofeerumine, eelkõige selle  Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja negatiivsed mõjud nagu (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslik ud fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe bioloogilise mitmekesisuse keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga vähenemine, ökosüsteemi täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist seisundi halvenemine, vetikate integreeritud taimekaitse jmt). ning lämmastikku sisaldavate kahjulik õitsemine ja  Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise 14 põhimõtete järgimist, mineraalväetiste kasutamise kasvu hapnikunappus põhjakihtides, on ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste pidurdumist. minimeeritud. asendamist orgaaniliste väetistega.  Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. eesmärgid ja mõõdikud olla  Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. Saasteained kalades ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa toiduohutusele: mereandides. Saasteained  Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: kalades ja muudes o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu inimtarbimiseks ette nähtud o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist mereandides ei ületa ühenduse toetavad õigusaktide või muude  Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra asjakohaste standarditega muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, kehtestatud tasemeid. dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse vä lja 14 Põllumajanduskeskkonna puhul on ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimise eesmärgiks toidu tootmiseks kasutada maad, vett, elurikkust ja toitaineid tõhusalt ning viisil, mis taas tab ja vähendab negatiivsed mõjud ökosüsteemile. 66 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. www.hendrikson.ee 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS KSH abil hinnatakse arengudokumendiga kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. KSH programmis määratleti välismõjude analüüsi mõjuvaldkonnad tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS -e nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi: bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee - elustik; mullastikule; õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajaduste le ja varale. Läbivalt pööratakse tähelepanu, kas PõKa elluviimisega kaasneva mõju tulemusel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud ning horisontaalselt analüüsitakse, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute leevendamisse. PõKa üldeesmärk on suunatud eelkõige põllumajandustootmise ja kalandusvaldkonna tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse olukorra parandamisele maal ja rannakogukondades ning hea keskkonnaseisundi säilitamisele. Arengukava elluviimine kavandatud kujul ei too eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi halvenemist, kuid siiski on oluline, et seatud alameesmärkide ja tegevussuundade puhul oleks tagatud läbivalt keskkonnahoid ja selle parendamine. Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatel e keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate sekkumiste lõikes hinnatud ptk -s 6.2 ning tabelites 6-1. – 6-8. 68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS, SH ARENGUKAVAS SÕNASTATUD EESMÄRGID JA PROBLEEMID; EELDATAV MÕJU KESKKONANSEISUNDILE 6.1.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, KAITSAVAETELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Eestis on tänapäeval hinnanguliselt 35 000 –45 000 taime-, seene- ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselg -kirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Eesti keskkonnanäitajad 2018 a. seisuga: I kaitsekategooriasse kuulub 64, II kaitsekategooriasse 267 ja III kaitsekategooriasse 237 liiki. Arvuliselt on kõige rohkem kaitse all soontaimeliike, protsentuaalselt aga kahepaikseid ja roomajaid, kellest on kaitse all kõik Eesti liigid. Vetikaliike Eestis kaitse alla võetud pole. Loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi kohta 2007. ja 2013. aastal Euroopa Komisjonile esitatud aruannete põhjal võib öelda, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2007 –2013 paranenud. Euroopa Liidus tervikuna on aga elupaikade ja liikide seisund halvem. Soodsas seisundis liikide osakaal on suurenenud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Halvas või ebapiisavas seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus samal ajal suurenenud 52 protsendilt 60 protsendini, Eestis aga langenud 50 protsendilt 35 protsendini. Teadmata seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus vähenenud 31 protsendilt 17 protsendini ja Eestis 26 protsendilt 11 protsendini. Soodsas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis suurenenud, kuid kogu Euroopa Liidus pisut vähenenud. Halvas või ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis vähenenud 50 protsendilt 48 protsendini, Euroopa Liidus tõusnud aga 65 protsendilt 77 protsendini. Teadmata seisundis elupaigatüüpid e hulk on vähenenud Euroopa Liidus 18 protsendilt 7 protsendini ja Eestis samal ajal 8 protsendilt nullini. 2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095. Kaitstavate loodusobjektide kogupindala moodustab 22% Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, ranniku- ja territoriaalmerest 27% ja suurjärvedest 44%. 2019. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km 2 . Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%. 2019 a. Euroopa Komisjonile esitatud aruande põhjal on näha, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2013-2019 jätkuvalt stabiilne võ paranenud, seda ka põllumajanduse ja kalandusega seotud liikidel ja elupaigatüüpidel (v.a kahepaiksed ja põllumaadega seotud linnuliigid). Põllumajandusega seotud linnudirektiivi linnuliikide trend on alates 2007 kuni 2019 paraku jätkuvalt langustrendis www.hendrikson.ee 69 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (vt lisa 3 15 ). Langustrendi peamiste põhjustena on valdavalt välja toodud rohumaade ebapiisavat hooldamist ning ektensiivset või ebapiisavat karjatamist 16. Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), v ältida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele liikidele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud ning maastikud on mosaiiksed. Vä etiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandus liku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiir kondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev, kuid silma s tuleb pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja vajaduse tõhustada järelev alvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle, tegeleda avalikkuse teavitamisega ning tugevdada koostööd põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest poolt. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb pöörata tähelepanu tegevustele, mis aitavad kaasata uusi ning toetada olemasolevaid poollooduslike koosluste hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik nõuandesüsteem poollooduslike kooslustega seotud valdkonda ei kata. Samas nõustamissüsteemi puudumist võib pidada antud valdkonna arengu peamiseks kitsaskohaks. Erinevaid meetmeid välja töötades, tuleb silmas pidada terviklahendusi, alustades alade hooldajate vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt saaduste realiseerimisest ning lõpetades tarbija soovidega ja teadlikkusega. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik.. 15 Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud loend põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019 16 http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art12/envxa2bfg/EE_birds_reports_20191018 - 140734.xml&conv=612&source=remote 70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. Mõju keskkonnaseisundile Olulisi ebasoodsaid mõjusid looduskeskkonna valdkonnas ei tuvastatud. Mõned tegevussuunad ja tulemuseesmärgid on otsese või kaudse positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele – tegevussuund: Põllumajanduskeskkond ja eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine ning tegevussuund: kestlik kalandus ning eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Enamus eesmärke ja kavandatavad sekkumised olid kaudse ja neutraalse mõjuga, nagu uuringute läbiviimine, seire, tõhusam järelevalve, seadusandluse täiendamine, koolitused jne. Tegevussuuna, Põllumajanduskeskkond, all tuvastati kaks potentsiaalset ohtu või ebasoodsat mõju, mis avaldub juhul, kui eesmärgi ja sekkumiste rakendamisel läbi arengukava elluviimise (või rakendus- või meetmekava; programm või strateegia) ei arvestata olemasoleva keskkonnaseisundi ja seatud keskkonnaeesmärkidega: Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud , sekkumisena on välja toodud, et „Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist.“ – veerežiimi muutustega võivad kaasneda ebasoodsad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikidele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Samas veerežiimi looduslikul taastamisel on kindlasti oluline positiivne mõju nt elupaigatüübile – 7230 liigirikkad madalsood, mille seisund ja trend on halvenev (lisa 3, tabel 1). Tegevussuuna 1: põllumajanduskeskkond - mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda eb asoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse -eesmärkidele või terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks olnud arengukava kõrgest strateegilisest tasemest, tuleb vastavad otsused vastu võtta siiski tegevuste kavandamise ja rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumis el. Praeguse arengukava seatud eesmärgid on liiga üldised, et hinnata nendega rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimi seks. Arengukava eesmärkide elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia www.hendrikson.ee 71 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid ja hinnata iga kaasneva tegevuse mõju põllumajaduse või kalandusega seotutud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikidele/elupaigatüüpidele. Seega tuleb arengukava elluviimiseks koostatavate programmide 17 /strateegiate käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on hindamine vajalik põllumajandustegevusega kaasnevate tegevuslubade menet luses. 6.1.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEEKOGUMITE SEISUNDILE NING VEE- ELUSTIKULE Reostuskoormused on Eestis paarikümne aastaga oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on see tingitud ENSV-aegse suurtööstuse lõppemisest ja rahvastiku arvu vähenemisest, teiselt poolt aga on tehtud suuri investeeringuid reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Pika aegreana (kokku 26 aastat) on Eesti N-üld reostuskoormus vähenenud 4 korda, P-üld 12 korda ja BHT 7 lausa 17 korda. 18 Eesti reoveepuhastite reostuskoormus küll püsinud stabiilsena, ent muu sektori, eeskätt põllumajandussektori reostuskoormus on Läänemere piirkonnas kasvanud - seda näitavad HELCOMi arvutused Soome lahte, Liivi lahte ja Läänemere avaosa merealasse jõudvate reostuskoormuste kohta . 19 Samas, põllumajanduse järkjärguline intensiivistumine kasvatab survet vee heale seisundile, mis on üheks põhjuseks miks siseveekogude seisund on viimastel aastatel halvenenud ning 2017. aastal oli kõigist vooluveekogudest 58,5%, järvedest 45,6% ja rannikumeredest vaid 12,5% väga heas või heas ökoloogilises seisundis. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv 20 , loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. 21 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning praegu seatakse sihte juba 2027. a perspektiiviga. 22 Eesti üldine põhjavee seisund on valdavalt hea, suuremateks eranditeks on Ida -Virumaa põlevkivikaevanduste piirkond ning Pand ivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikud alad. Seire käigus (sügisel 2016 ja 2017 ning kevadel 2017) on nii põhja - kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke -137-st proovist oli üheksas uuringupunktis pestitsiidide summa üle 0,5 μg/l, millest omakorda kuus olid põhjavee uuringupunktid, mis tähendab piirnormi ületamist. Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli (kloridasooni laguaine) – kokku 26-s proovis, 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 μg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. 17 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevu sed, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. 18 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud 19 http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/environment-fact-sheets/eutrophication/waterborne -nitrogen-and-phosphorus-inputs/ 20 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 21 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möl s, 2018, lk 10 22 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud 72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh põhja- ja pinnavesi on heas seisundis. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskko nnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning väetamises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Veemajanduskava 2015–2021 meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. Veekogudele ja veekvaliteedile potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju ve ekogude seisundile ja -kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Veekogude seisundiga seotud eesmärgid ja sekkumised mõjutavad nii otseselt kui kaudselt ka vee-elustikku. Kõige olulisema soodsa mõjuga on tegevussuuna 8 eesmärk: keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Vee-elustikule potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja - kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.3. LOODUSVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINE (SH MULLASTIK) JA JÄÄTMETEKE Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, kuivendussüsteemide amortis eerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Iseloomulik on rendimaade suur osakaal põllumajanduses, mi s võib mõjutada põllumuldade seisundit. Mullakaitsega seotud probleeme suurendab turvastunud ja turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajandu spraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. www.hendrikson.ee 73 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Põllumajandusmaade intensiivne kasutamine peaks lähtuma muldade keskkonnakaitselisest väärtusest. Muld on kõigi põllumajandustegevuste alus, keskkond kus puutuvad kokku nii õhk, vesi, mineraalne ja orgaaniline osa kui neis elavad elusorganismid. Üks intensiivse põllumajandustootmise ebasoodsaid aspekte on sõltuvus pestitsiidide ja väetiste kasutamisest, kuna viimastel on negatiivne mõju keskkonnale ja tervisele. Lisaks väetiste ja pestitsiidide kasutamisele avaldab keskkonnale negatiivset mõju raskete põllutöömasinate kasutamise ning vee ja tuule koosmõjul tekkiv mulla erosioon Põllumajanduse seisukohalt on oluline tagada põllumuldade viljakus. Samas vahendab muld põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurt tähelepanu tuleb pöörata muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältida mulla väljakurnamist. Muldade viljakus on viimasel kümnendil (2005-2007 kuni 2016-2017) paranenud – madala fosfori (P) sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 5% võrra ja suurenes liikuva fosfori (P) keskmine sisaldus muldades. Samuti vähenes madala kaaliumi (K) sisaldusega muldade osatähtsus 2% võrra ja suurenes liikuva kaaliumi (K) keskmine sisaldus muldades. Negatiivse asjaoluna tuvastati, et keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusega mitte liitunud alade (ÜPT) puhul on toimunud kaaliumi (K) defitsiidis olevate muldade leviku suurenemine. 23 Samal ajal oli happeliste muldade osatähtsus suurenenud perioodil 2005-2007 kuni 2016- 2017 koguni 5% võrra. Happeliste muldade osatähtsus oli kõikide toetustüüpide (KSM, MAHE ja ÜPT) tootjatel suurenenud, kuid eriti drastiliselt oli see suurenenud ÜPT tootjatel – happeliste muldade osakaal on kümnendiga kasvanud 13%-lt 26%-ni. Sama trendi jätkudes halvenevad kultuurtaimede toitumistingimused ning see omakorda võib mõjutada negatiivselt nii saaki kui selle kvaliteeti. s Erosiooniga kaasnevateks tagajärjeks on ka toitainete ja huumuse kadu, m is omakorda viib viljakuse vähenemise ning keskkonna saastumiseni. Keskmine mullakadu Eestis on USLE mudeli põhjal 2014. aasta maakasutuse järgi 0,0647 t/ha/a. Eesti aastane mullakadu kokku on 273 526 tonni. Kõrgeima erosiooni intensiivsusega oli Võru ja madalaima intensiivsusega Hiiu maakond. Eesti erosioonist tervikuna moodustab Võru maakonna mullakadu ligi 13% ja Hiiu maakond 0,5%. 24 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete- ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on vähe teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üheks probleemiks on ka see, et seni pole Eestis mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondad ega võrreldes tervikuna käsitletud - puudub Eestis mullaseadus, mullatemaatikat käsitlevad strateegilised dokumendid ja Keskkonnaministeeriumis mulla temaatikaga tegelev eraldiseisev üksus. Mullatemaatikat on käsitletud vaid üksikutes õigusaktides, mis läh tuvad eelkõige põllumajanduslikest vajadustest. Eelnevast tulenevalt ei ole siiani jõutud ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid selle jaoks on tervikuna tarvis. 25 23 „Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring“, Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo , 2018 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_2018.pdf 24 „Muldade erosioon Eestis modelleerituna USLE mudeliga, täpsustamine LIDAR andmete põhiste reljeefiandmetega “, PMK Mullaseire büroo, TÜ Geograafia Osakond , 2014 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/01/erosioon2014.pdf 25 „Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire allprogramm“, Keskkonnaagentuur, 2018 74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on samuti puudulikud. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka digiteenused, mis on vajalikud põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks . Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, millest 76% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses 26, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). Suurim reoveesette kasutuse potentsiaal on just põllumajandussektoris ning enamuses Eesti settekäitluse võimalikes regioonides on haritava põllumaa ja tekkiva reoveesette koguste alusel piisavat perspektiivi, et kogu sete võiks saada seal ära kasutatud. Tänane reoveesette kasutamine on aga enamasti problemaatiline ning põllumajanduses kasutamise osakaal on madal. Põllumajandusliku kasutuse vähesuse üheks oluliseks põhjuseks on põllumeeste vähene huvi. Selle tagamaadeks on erinevad hirmud, mis on seotud nii sette kvaliteedi, selle kasutamisega seotud dokumentatsiooni ning järe lseire teostamsega (ning sellest tõlgendatud edasiste riskidega), samuti ka kartustega kaotada PRIA toetuseid (näiteks setet ei tohi kasutada mahepõllumajanduses jne). 27 Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Probleem on, et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringud, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades . Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist. Põllumajanduskeskkonna suuna 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku „Mulla mikro- ja makroelustik“ trendina eeldatakse mõõdukat paranemist. Arengukavas on toodud, et mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Praegust seisu arvestades (puuduvad selged prioriteedid, seireprogrammid ning põhjalikud uuringud edasiste tegevuste kavandamiseks) on vajalik mullaga seotud probleemide uurimine ning konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamine ning jõustamine äärmiselt oluline. Olukorra tõsidust ilmestab fakt, et tegevussuuna 4 : kvaliteetsed sisendid põllumajanduses all rõhutatakse muldade tähtust ning kaitse vajadust, kuid samas pole mulla osas seatud ühtegi mõõdetavat mõõdikut. 26 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_1_ewc.pdf 27 „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“, aqua consult baltic OÜ, 2015 https://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_jaatmete_lakkamise_kriteeriumid_iv_osa.pdf www.hendrikson.ee 75 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju mullastikule ja loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine) või jäätmetega. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke seisukohast on oluline leida lahendusi ning soodustada reoveesette kasutamis t põllumajanduses. Sarnasel seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium KSH programmile saadetud seisukohtade kirjas. KSH teeb ettepaneku käsitleda teemat arengukavas põhjalikumalt. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE JA KLIIMAMUUTUSELE Põllumajandussektoris paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase (KHG), ehkki võrreldes energeetikasektoriga oluliselt vähem - energeetikasektori osakaal summaarsest heitkogusest oli 2017. aastal 88,8%, põllumajandussektoril teisena 6,6%. 28 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eestis on võrreldes baasaastaga (1990.a) vähenenud üle 50%, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused olid võrreldes 1990. aasta baastasemega 2017. aastal 48,9% väiksemad. Võrreldes 2005. aasta baastasemega olid heitkogused 2017. aastal 17,7 % suuremad. Error! Bookmark not defined. Kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas - ja turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride kasvatamiseks. Põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on lämmastikdioksiid (N 2 O) ja metaan (CH 4 ), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO 2 -ga. 29 N 2 O satub atmosfääri põllumajandusmaast, peamiselt mullas olevate lämm astikväetiste muundumise tõttu mikroobide toimel. CH 4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH 4 kui ka N 2 O heide. 2017. aastal olid põllumajandusest tekkinud N 2 O heitkogused 2,51 kilotonni ning CH 4 heitkogused 24,64 kilotonni. CO 2 tekib põllumajandussektoris küllaltki vähe – 2017. aastal 14,97 kilotonni. Tulevikus ennustatakse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside emissiooni pi devat suurenemist 22 % võrra 2040. aastaks võrreldes 2016. aastaga , tulenevalt loomade arvu suuremisest, piima aastaste koguste suurenemisest (lehma kohta), põldude lupjamise sagenemisest ning väetiste suuremast kasutamisest. 30 Lisaks kasvuhoonegaasidele emiteerib põllumajandussektor ka muid ebasoovitavaid õhusaasteaineid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kehtestatakse iga Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi jaok s heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM 2,5 ), 28 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990 -2017 29 https://www.ghgprotocol.org/sites/default/files/ghgp/Global -Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf 30https://www.envir.ee/sites/default/files/content - editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid _ja_prognoose_kasitlev_aruanne_15.03.2019.pdf 76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vääveldioksiid (SO 2 ), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH 3 ). Eelmainitud õhusaasteainetest on põllumajandussektor oluline ammoniaagi (NH 3 ) emiteerija - 2017. aastal 8,99 kilotonni, mis moodustas 87,7% summaarsest emissioonist (10,255 kilotonni). Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 201 7 vähenenud 52,3%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Kuigi 2017. a oli nii loomade arv üdiselt kui ka nende tootlikus suurem kui 2005. a, on ammoniaagi heide jäänud võrdluses 2005. a samaks, seda nii põllumajandussektoris rakendatud tehnoloogiliste uuenduste kui ka keskkonnakaitselistele meetmetele (näiteks sõnnikulaotamise lühem kestvus ja aeg). 31. Võttes aluseks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm i aastateks 2020–2030“ NH 3 õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognoo si, siis Eesti tõenäoliselt ei saavutata aastaks 2020, 2025 ja 2030 seatud NH 3 heitkoguste vähendamise kohustust vähendada kõigis sektorites (sh põllumajandussektor) ammoniaagi heidet 1%. 32 Veel on põllumajandus oluline lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ ) allikas - 5,07 kilotonni, mis moodustas 22,8% summaarsest aastasest emissioonist 201 7. aastal. 31 NH 3 koos H 2 S-ga ja LOÜ-dega on üheks peamiseks lõhnahäiringute ning järjest sagenevate kaebuste esitamise põhjustajaks. Samas tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit ning maanteetransporti. KHG ja ammoniaagi heite hetkeolukorra probleemid on seotud peamiselt sõnnikukäitlusega, mille puhul ei rakendata piisavalt heidet vähendavaid praktikaid, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katm ine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna - ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust, vajadus o n täpsustada alusandmeid. Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Eriti oluline on põllumajandussektoris NH 3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. KSH soovib siisk i rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Veel ühe probleemina saab välja tuua, et mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 lendumise seisukohast alati soodne mõju. Eestit iseloomustavat peatükki sisaldavas hea põllumajandustava raamjuhendis ammoniaagiheite vähendamiseks (2019) välja toonud, et loomapidamishoonete ümberehitamine kooskõlas loomade heaolunõuetega võib kaasa 31 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2017 32 https://www.envir.ee/sites/default/files/ovp_29032019.pdf www.hendrikson.ee 77 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tuua NH 3 heite suurenemise (pindala looma kohta on suurem) 33. Vabapidamisega vähese allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke allapanuga lõaspidamisega lehmalaudast lenduva ammoniaagi protsendid erinevad keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lisa Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Eelmainitud raamjuhendi dokumendi punktis 30 on välja toodud, et põhkallapanul vabalt peetavate kariloomade puhul võib looma kohta põhu hulga suurendamine vähendada NH 3 heidet hoones. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a dokumendi „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“ 34 tabeli S3 kohaselt on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud veiselaudas 0-70% võrreldes kõige traditsioonilisema pidamissüsteemiga. Sigalates ja lindlates on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem - 20-90%. Eestit iseloomustavat peatükki sisaldavas hea põllumajandustava raamjuhendis ammoniaagiheite vähendamiseks (2019) ning ÜRO 2014.a juhenddokumendis on vastavalt punktides 21 ja 7 välja toodud, et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on võimalik vähendada ka karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti suurfarmides on piimalehmade karjatamine üha harvemini esinev. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 on põllumajanduse valdkondlik töörühm välja valinud potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide (NEC -direktiiv) täitmiseks: 1) vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk - või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras - või plastikmahutites; 2) vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; 3) mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades väetiste kiiret muldaviimist. Arengukava elluviimisel ja meetemeprogrammide koostamisel tuleks neid meetmeid arvesse võtta. Üks võimalus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on biogaasi tootmine ning kasutamine fossiilsete kütuste asendamiseks. Sellel vajadusele viidatakse mitmetest teistes arengukavades. Käesolevas arengukavas teemat eraldi ei käsitleta , kuid oleks soovitatav. Samas on väga oluline tähelepanu pöörata biogaasi tootmise kääritusjäägi korrektselt kasutamisele hoiustamisel ning väetamisel, kuna vastsel juhul võib märkimisväärselt suureneda NH 3, CH 4 ja N 2 O emissioon. 35 Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju õhukvaliteedi muutustele ja sellega seotud käsitlustele. Otseseid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid välisõhu kvaliteedile ei tuvastatud. Õhukvaliteedile mõjuvad soodsalt lisaks kaasaegsete , keskkonnasäästlike ja kliimakohanemisele kaasa-aitavate tehnoloogiate soodustamine. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 33 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite vähendamiseks. Eesti peatükk. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. Eesti peatüki koostajad A. Kaasik, M. Möls, R. Alber, H. -L. Kupri, M. Maasikmets R. Maruštšak, 2019, lk 9, 11, 12 https://www.envir.ee/sites/default/files/p -19-09718_07_www.pdf 34Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, 2014, lk 10 https://www.envir.ee/sites/default/files/ammoniaagijuhis_loppversioon_kujundatud_31.08.19.pdf 35 https://www.tandfonline.com/eprint/zzE2IdqnpJu5QnbCZarc/full 78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.1.5. MÕJU INIMESTE TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik, et kõik osapooled panustaksid pidevalt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi 36 ja kampilobakterenteriidi 37 haigestumus 100 tuhande elaniku kohta tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar - ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise süsteem. Üldiselt saa öelda, et Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu. Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 24%-le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71% on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. 115 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000-l linnalises asulas ja 6 100-l välismaal. Suurim tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le maapiirkonnas elavale hõivatule, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus - ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asustustihedusega maapiirkonnad, sh asustatud väikesaared. Elanike vähesus piirab elu - ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peamiselt ruumide ja seadmete mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seos es toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavusega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes pe avad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. 36 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf 37 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf www.hendrikson.ee 79 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole läbi viidud tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Mõju keskkonnaseisundile Enamus kavandatud tegevussuunad, eesmärgid ja sekkumised on positiivse mõjuga, mis on suunatud inimest ümbritseva parema looduskeskkonna tagamisele ning maa - ja rannakogukondade eluolu ja tööhõive parendamiseks. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.2. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS TEGEVUSSUUNDADE JA EESMÄRKIDE LÕIKES Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatele keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks ka vandatavate sekkumiste lõikes tabelites 6-1. – 6-8. Kõikidel tegevustega kaasneb eeldatavasti vähemalt kaudne keskkonnamõju, kuid alljärgnevates tabelistes on esitatud hinnangud tegevussuundade põhiselt, millel on kas otsene keskkonnamõju või tegevussuuna l on kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Juhul kui arengukava tegevussuunal või eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega, siis nendega seotud sekkumisi eraldi alljärgnevates tabelites arengukava eelnõust ei korrata. 80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud alljärgnevate värvikoodiga: Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt otsene soodne Roheline keskkonnamõju Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt kaudne soodne Sinine mõju Eesmärk ja kavandatud sekkumine ei aita tagada keskkonnaeesmärkide Punane saavutamist või võib kaasat tuua ebasoodsa mõju avaldumise Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava Valge täpsusastmes hinnata või ei avalda sekkumine olulist keskkonnamõju Võimalik kaasnev ebasoodsa mõju olukorras, kus sekkumise üldine mõju on Punane kiri eeldatavalt soodne. www.hendrikson.ee Tabel 6-1. Arengukava tegevussuund 1: Põllumajanduskeskkond- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite Eesmärk on suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. vähene Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti rii gi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 1.Põllumajandusest pärinevate toitainete seire Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate peab muutuma senisest tihedamaks ja toitainete kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid järjepidevamaks. otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 2.Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma keskkonnasäästlikumaid otsuseid. ettevõttes toitainete bilansi arvutusi. 3.Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundi kohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Paremate teadmiste abil on tagatud mullastiku jätkusuutlikum kasutamine. 82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Taimekaitsevahendite jääkide seire peab Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate muutuma senisest tihedamaks ja taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha järjepidevamaks. informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parimate pra ktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus. Eeldatav mõju õhukvaliteedile on soodne, kuna aitab tagada taimekaitsevahendite korrektset ning optimaalset kasutust. 5.Parandada taimekaitsevahendite ja nende Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha toimeainete hindamise võimekust. keskkonnasäästlikumaid otsuseid. 6.Laiendama peab taimekaitsevahendite Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate jääkide seiret taimses materjalis. taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus. 7.Tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise Parem järelevalve vähendab väetiste mitte nõuetekohase kasutamise üle. riski. 8.Parandada taimekaitsevahendite turustamise Parem järelevalve vähendab taimekaitsevahendite mitte nõuetekohase ja kasutamise järelevalve võimekust. kasutamise riski. 9. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Täpsem teave mahepõllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab tagama mahepraktikate keskkonnamõju teha informeeritumaid otsuseid mahepraktikate arendamisel ning analüüs. toetamisel. Eesmärgi rakendamine võimaldab teha otsuseid, millel on soodne mõju, kuid selle avaldumine on hetkel ebaselge. 10.Parandada määratud ulatuses Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna võimaldab muuta kasutuspiirangute seadmise ning uute ja taimekaitsevahendite kasutamist optimaalsemaks ning ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise keskkonnasäästlikumaks ning soodustab uute potentsiaalselt väiksema protsessi võimekust. keskkonnamõjuga vahendite kättesaadavust. www.hendrikson.ee 83 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 11. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Otsest keskkonnamõju ei ole võimalik täheldada. Mõju iseloom sõltub tagama usaldusväärne järelevalve. mahepõllumajandusega kaasnevatest mõjudes, mille täpsemaks väljaselgitamiseks on kavandatud mahepraktikate keskkonnamõju analüüs. 12.Põllumajandustootjatele tuleb senisest Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna soodustab tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ja väetiste korrektset ning säästlikku kasutamist. väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid Soodne mõju avaldub eelkõige veega tihedalt seotud elupaikadele ja õigusakte ning nõudeid. liikidele ning tolmeldajatele. 13. Peab täiendama parima võimaliku tehnika Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave juhendeid, sest teadusuuringutega saame põllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab teha informeeritumaid pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse otsuseid sektori arendamisel, suunamisel ni ng toetamisel. keskkonnamõjust. 14. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist keskkonnasurvet. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). 15.Peab julgustama taastöödeldud või Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat orgaaniliste materjalide kasutamist keskkonnasurvet. väetisetoodetes, seejuures tagades Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi tervisele ja keskkonnale. kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 16.Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja 84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 17.Riik peaks sõltumatute väetamis - ja Eeldatavalt kaudne soodne mõju, kuna andmete parem kättesaadavus taimekaitsealaseid soovitusi andvate võimaldab teha informeeritumaid otsuseid. digiteenuste arenguks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks põllumajandusandmed. Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne Eesmärk on suunatud keskkonnaseisundi parendamisele. mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 1.Nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave KHG ja aktiivne tegelemine KHG ja õhusaasteainete õhusaasteainete kohta võimaldab teha informeeritumaid otsuseid hindamise metoodika ja andmete sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. Eeldatav kaudne täpsustamisega, selleks siseriiklikult või soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. koostöös teiste riikidega vajalike rakendus - ja alusuuringute läbiviimine, Eesti positsioonide esindamine ÜRO-s ja EL-s. 2.Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi vähendamise riiklikule programmile aastateks võimaliku paranemise. www.hendrikson.ee 85 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2020-2030 peab riik aktiivselt suhtlema ja tegema koostööd põllumajandustootjatega. 3.Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi riiklikust programmist aastateks 2020-2030 võimaliku paranemise. tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine. 4.Peab eelistama investeeringuid, sealhulgas Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju läbi vähenenud KHG ja mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet õhusaasteainete emissioonide. Eeldatav kaudne soodne mõju inimese vähendavatesse tehnoloogiatesse. tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. Arvesse tuleks võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades. 5.Tuleks võimalusel soodustada näiteks Eesmärgil on eeldavalt soodne mõju loodusvarade säästlikule täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, kasutamisele, kuna võimaldab vähendada mineraalväetiste kasutam ist; sõnnikuhoidlate katmist, sõnniku sisestus - ja mõju läbi vähenenud KHG ja õhusaasteainete emissioonide ning kaudne läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. 6. Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks Püsirohumaade pindala suurenemisel on soodne mõju bioloogilisele tuleb toetada säästlikku maakasutust, mitmekesisusele, kuna püsirohumaad on liigirikkamad võrreldes turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat monokultuuride kasvatamisega samal alal. Veerežiimi muutmine võib viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel mõjutada põhja- ja pinnaveekogumite seisundit, kuid keskkonnamõju juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või avaldumise iseloomu ei ole võimalik arengukava sekkumiste alusel veetaseme kontrollitud tõstmist. täpsemalt hinnata. Veerežiimi muutmisel võib olla ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Turvasmuldadega alade püsirohumaade alla viimine on kooskõlas loodusvarade säästliku kasutamisega. 86 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 7. Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele ning omab seeläbi ka kaudset soodne mõju inimese tervisele ja heaolule. Mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH 3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Taastöödeldud või orgaanilised materjalide kasutamisel väetisetoodetes tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasned a ebasoodsad mõjud. 8. Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Eesmärgil on eeldatavasti soodne mõju, kuid keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava täpsusastmes hinnata. Eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa Eesmärk on suunatud maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud säilitamisele tagamaks ökosüsteemi teenuste toimimine. Üldiselt on ökosüsteemi teenuste toimimine aitavad seatud mõõdikud eesmärke hinnata. Eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki (olukord talvitusaladel Aafrikas, ränne, ilmastik ). Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele n ing seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja www.hendrikson.ee 87 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. Trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 1. Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundikohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Eeldatav mõju on soodne. Kaudne mõju võib avalduda selle, et parema teabe alusel on võima lik teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks, mille eesmärgiks võiks olla mullastiku jätkusuutlikum kasutamine, millel on eeldatavalt soodne mõju ka inimeste varale. 2. Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. soodustada mitmekesist maakasutust, Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, maastikuelementideta alasid, selle heal kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maast ikus üldiselt rahuldavalt, kuid tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike 88 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus peab edaspidi enam tähelepanu pöörama ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad piirkondade erisustele. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. 3. Liikide ja elupaikade säilimiseks ning Oluline positiivne mõju, läbi liigirikkuse säilit amise või taastamise. põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Poollooduslike koosluste parem kasutamine on kooskõlas loodusvarade tuleb soodustada poollooduslike koosluste säästliku kasutamisega. kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi Poollooduslike koosluste ressursi parema ära kasutamine on võimalik (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. läbi taastuvenergia tootmise (nt rohtse materjali kasutamine biogaasi tootmises), 4.Töötatakse välja meetmed liigirikaste või Otsene mõju mitmekesise loodukeskkonna säilimisel. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. 5. Riigipoolsete sekkumiste kujundamisel peab Püsirohumaad säilitamise tagamisel ning madala riskiga arvesse võtma teatud elurikkuse säilitamisele taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju kaasa aitavaid asjaolusid nagu püsirohumaa bioloogilisele mitmekesisusele. Poollooduslike koosluste parem säilitamine, säästlikud majandamispraktikad kasutamine ja säästlikud majanduspraktikad on kooskõl as ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja loodusvarade säästliku kasutamisega. Püsirohumaade säilitamise biopreparaatide kasutamine. positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga varast niitmist. Madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju pinnavee- ja põhjavee kvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele www.hendrikson.ee 89 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-2. Arengukava tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti on vaba ohtlikest Eesmärgiks on vabaneda ohtlikest taimekahjustajatest, mis mõjutavad taimekahjustajatest ebasoodsalt nii liigilist mitmekesisust, ohtlike jääkainete sattumist veekogudesse ning läbi keskkonnamuutuste inimeste tervist ja heaolu. Paraneb toidulaua ohutus. Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 1.ELi taimetervise määruse rakendamine. Määruse kõige olulisemad abinõud puudutavad eelkõige taimekahjustajate sissetoomise vältimist, nende edasise leviku ja kohastumise takistamist EL territooriumil. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. Taimetervise edendamine tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat kasutamist ja seeläbi ka tootmist , millel on kaudne soodne mõju inimeste varale. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Eesmärgipäraselt kogutud ja analüüsitud keskkonna teave võimaldab analüüsivõimekuse tõhustamine. teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 3.Jätkub ohtlike taimekahjustajate ning ELis Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et programmiliselt tõrjutavate ohtlike ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. taimekahjustajate seire, ennetus - ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine. 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik organisatsioonide töös, et saada osa arengukava täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. 5.Teadlikkuse tõstmine, sh koolitussüsteemi Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et loomine taimetervise valdkonnas. ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes 90 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 6.Taimetervise valdkonna eesmärkide Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. ministeeriumidega ning valitsusala asutuste vahel. 7. Riik julgustab sektorit rakendama enam Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. riskide juhtimise kavasid. Riik kasutab võimalust hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi piires. Eesmärk: Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesmärk on suunatud loomade tervise ja heaolu tagamiseks. 1. Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 2.Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb 1.ELi loomatervise määruse ning uue Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik otsekohalduva ELi veterinaarravimite määruse arengukava täpsusastmes hinnata. rakendamine. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava analüüsivõimekuse tõhustamine. täpsusastmes hinnata. 3.Jätkub eriti ohtlike loomataudide ning ELis Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava programmiliselt tõrjutavate ohtlike loomataudide täpsusastmes hinnata. seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine ning otseste taudikahjude kompenseerimine 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava organisatsioonide töös, et saada osa täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. www.hendrikson.ee 91 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 5. Siseriiklike loomade heaolu reeglite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, täpsusastmes hinnata. veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid uuendatakse tulenevalt uutest teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest. 6.Alustatakse antimikroobsete ravimite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, täpsusastmes hinnata. mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMRi vastases võitluses. 7. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama Sekkumisel on soodne mõju, kuna vähendab võimalust, ohtlikud peamiste loomataudide tõrjeprogramme. loomataudid levivad looduses. 8. Teadlikkuse tõstmine, loomade tervist ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolu mõjutavatest loomakasvatuse täpsusastmes hinnata. aspektidest. Töötatakse välja loomade tervise - ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. 9. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolustandardite rakendamist läbi erinevate täpsusastmes hinnata. toetusskeemide. 92 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-3. Arengukava tegevussuund 3: toiduohutus - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Tarbija teadlikkus toiduohutusest on keskkonnaeesmärkidega. kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad www.hendrikson.ee 93 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-4. Arengukava tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab Eesmärk on suunata põllumajandusmaa mitmekesist kasutamist. mitmekesist põllumajandustootmist Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasne vaid keskkonnamõjusid. 1.Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat põllumajandusmaad ja selle mullastikku, kasutamist. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju. Tegevusel piirates kõrge viljelusväärtusega on eeldatavalt ka otsene soodne mõju läbi väiksema KHG emissio oni põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja toodangu ühiku kohta (nt läbi väiksema lämmastikväetiste kasutamise) . metsastamisega. Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi efektiivsemat tootmist, mille on kaudne soodne mõju inimeste varale. 94 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2.Maadele, millele traditsioonilises Liigirikaste rohumaade säilitamisel on otsene soodne mõju bioloogilisele põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, mitmekesisusele. tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt monokultuurude täitmiseks liigirikaste rohumaadena. kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogil isele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. 3. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnahoidlike tootmisviiside põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul e kasutamisele. rakendamisele ning tähelepanu pöörata muldade bioloogilisele seisundile. 4. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul kasutamisel. vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning soodustada põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalike hüvede toetamist. 5.Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat Keskkonnaalaste eesmärkidega arvestamisel maaparandustööde tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja planeerimisel on eeldatavasti soodne mõju. Maaparandussüsteemide ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja korrashoid ja arendamine võimaldab efektiivsemat tootmist, mille on kliimaalaste eesmärkidega. kaudne soodne mõju inimeste varale. Maaparandustööde elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt tekkinud looduslike kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 6. Maaparandusalane seadusandlus ja praktika Keskkonnaalaste ja kliimamuutuste aspektidega arvestamisel peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja maaparandusalases seadusandluses ja praktikas on eeldatavasti keskkonnaaspekte, samuti peab enam soodne mõju. teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata www.hendrikson.ee 95 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv. Eesmärk: Tõuaretusega on tagatud Eesti Ohustatud põlistõugude säilitamisel on soodne mõju bioloogilisele oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisusele. mitmekesisus. 96 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-5. Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti toiduainesektor on Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Mõõdikud aitavad eesmärkide täitmist hinnata. 1. Toidutootmise areng peab olema Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab reostuskoormust jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga veekeskkonnale. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisel on ning rakendama ressursitõhusaid otsene soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele , tehnoloogiaid. õhukvaliteedile ja kliimamuutusele läbi vähenenud emissioonide toodanguühiku kohta. 2. Toiduainetööstuses tuleb soodustada Toiduainete kao ja toidutarneahela jääkide vähendamisel on otsene vastastikku kasulikku tööstussümbioosi soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele. Ressursitõhusate ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning toidu tehnoloogiate rakendamisel on eeldatavasti kaudne soodne mõju raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda kliimamuutusele läbi efektiivsema tooraine kasutuse. lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Eesmärk: Tootja positsioon turul on tugev Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega Eesmärk: Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Eestis toodetud toitu www.hendrikson.ee 97 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-6. Arengukava tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Maapiirkonnas on kasvava keskkonnaeesmärkidega. lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus 98 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-7. Arengukava tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab Arengukava tegevussund toetab kaudselt kõiki teiste tegevussuundade põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist. eesmärkide saavutamist www.hendrikson.ee 99 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-8. Arengukava tegevussuund 8: kestlik kalandus- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kalavarusid majandades on kalavarud heas kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad ( nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Riigi kohustus on korraldada kalanduse Eeldatavalt otsene soodne mõju. valdkonna alustalaks olevate elusressursside kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, kuid samas võimaldab neid kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu saamise eesmärgil. 2.Varude jätkusuutlikuks kasutamiseks ning Eeldatavalt otsene soodne mõju. maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. 3.Tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse Eeldatavalt otsene soodne mõju. suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. 100 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Riik toetab ja korraldab koelmute ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. 5. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna võõrliikide arvukuse tõusu nende asustamise keeluga ning looduses tagajärjel võib kohalike liikide mitmekesisus väheneda. esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. 6. Harrastuskalapüüdjate keskkonnateadlikkuse Eeldatavalt otsene soodne mõju suurendamine. 7. Seire (nt imetajate ja lindude kaaspüük) Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab eelduslikult järelevalve tõhustamine tänapäevaste tehniliste mittesoovitavate ja kaitsealuste liikide püüki. lahenduste ning vabatahtlike kaasabil. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektor on Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust Eeldatavalt otsene soodne mõju. kasutamisest, peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel. www.hendrikson.ee 101 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2.Riik peab merealade planeerimise ja keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt täpsusastmes hinnata. multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringluseks. Merre rajatava tootmise mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaa snevaid kõiki mõjusid. 3.Toetades keskkonnasõbralike ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust (nt akvapoonika), aidatakse kaasa nende kohustuste täitmisele, mida Eesti riik on võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja toitainete äravoolu vähendamisel. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektori Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Koondhinnang: Välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panustab kõige rohkem tegevussuunad 1 (põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses) ja 8 (kestlik kalandus). Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise. Siiski ilmnesid mõned arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ohukohad, mille puhul tuleks PõKa eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal rakendamisel tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine ko oskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Seetõttu on väga oluline edasiste meetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul sp etsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmis est välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimise vastava programmi 38 koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. 38 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. 103 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. 5. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, sii s ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 6. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). 7. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatus liku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. 8. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutus viisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. 9. Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt olemasolevaid ning vahepealsete protsesside ja muutuste tulemuse l kujunenud looduslike elupaiga- ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 10. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 11. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. 6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEV KOOSMÕJU JA PIIRIÜLENE MÕJU 6.3.1. KOOSMÕJUD Koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mi tmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse 104 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. PõKa eesmärkide, alaeesmärkide, kõikide tegevussuundade ja nende tulemuseemärkide, sekkumistega kaasneb valdavalt positiivse või neutraalse iseloomuga mõju, eeldusel et keskkonnakaitse nõuetega peavad kooskõlas olema kõik eesmärkide elluviimiseks kavandatavad meetmed, tegevused, projektid ning täidetakse olemasolevaid keskkonnanõudeid. Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandus liku arengu eeldusteks on enamasti tootlikkuse suurenemine, uute maade kasutuselevõtt, infrastruktuuri arendamine , mis toovad endaga tavaliselt kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha tasakaalustatud otsuseid, mis võimalike kaasnevaid mõjusid arvesse võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa tegevussuuna, põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva mõõdiku raames eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga vähenemist või teise eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Samas põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõ ju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Samuti võib kalakasvatuses tekkiv lisanduv reostuskoormus lämmastiku osas ulatuda sadadesse tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori osas (sõltub kalakasvatuses kasutatavast tehnoloogiast). Kuna fosfori ja lämmastiku vähendamise eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud, siis tuleb kalakasvanduste reostuskoormusi ja nende mõju merekeskkonnale konkreetses mereala piirkonnas vaadata kumulatiivselt, m itte projektipõhiselt (üksikute projektide KMH -de raames). 6.3.2. PIIRILÜLESED MÕJUD Seatud eesmärkide, alameesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis võiks eeldatavalt avaldada negatiivset piiriülest mõju KeHJS-e (§ 46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandami seks. www.hendrikson.ee 105 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS 7.1. LEEVENDAVAD MEETMED, ETTEPANEKUD ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Arengukavaga ei kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsa t mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele. Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased soovitused, kui das positiivseid mõjusid suurendada või võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida ja leevendada (ülaltoodud toodud tabelites 6-1 kuni 6-8 punasega märgitud tegevused): Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. A rvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning eeldada olukorra paranemist. Lisaks vajab selgitamist, millise maastikuindeksiga on tegemist ja mida antud indeks täpsemalt kirjeldab. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tu lenev ressurss) säilimisele, juhul kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb ja intensiivistub põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige poollooduslike koosluste, taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Teeme ettepaneku põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Arengukava elluviimi se vastava programmi 39 koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesivilj elust, kuid 39 Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. 106 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taas tuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada. Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada . Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning n ende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et nende kasutamine võib olla keerulisem (nt biog aasi kääritusjäägi või reoveesette kasutamine väetisena) ja mittekorrektse kasutamisega võivad teatud juhtudel kaasneda ebasoodsad mõjud. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid (n t. Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase www.hendrikson.ee 107 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Arengukava elluviimisel tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine. 7.2. SEIRE Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav Keskkonnaministeerium. Maaeluministeeriumi ülesanne on korraldada iga-aastast seiret. Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Oluline on tagada, et seatud tegevussuundade tasandite eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võimalik hinnata eesmär kide täitumist ja need kajastaksid soovitud muudatusi. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku põllulindude indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku täpsusastme piisavust konkreetse põllumajandusliku tegevuse või meetme mõjude hindamiseks. Konkreetsete tegevuste mõju hindamiseks tuleks meetmete või tegevustega kaasnevate mõjude tulemuslikkuse jälgmiseks ette näha spetsiaalsed uuringuid või mõnel juhul spetsiaalne seire. Näiteks toetatakse Eestis laialdaselt pool-looduslike koosluste taastamist ja majandamist, mille üks peamisi põhjendusi on ohustatud linnuliikide elupaikade säilitamine. Kogu tegevuse tulemuslikkuse kohta on andmed puudulikud, olemasolevad riikliku seire projektid ei ole praeguseks taastatud ja majandatava ala suhtes esinduslikud. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG seire osas. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine, fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või jäätmetega. KSH teeb ettepaneku selles osas arengukava täiendada. Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või tulemusindikaatorite puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja puudub või puudu on algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatu hinnata PõKA-ga seatud eesmärkide täitmist. 108 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva K SH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada. 8.1. KSH KORRALDUS Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, Keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsetele vajadused ja vara Martin Ruul Projektijuht, Keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus Kaile Eshbaum Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitstavad objektid) Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. www.hendrikson.ee 109 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Mõlema protsesse koostamise indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1. Tabel 8-1 PõKa koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt PõKa täiendamine Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018 juhtkomisjonile esimene avalik arutelu PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019 teine avalik arutelu KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019 kontroll KSH aruande koostamine Veebruar-august 2019 KSH aluseks oleva PõKa Aprill 2019 seletuskirjalise tööversiooni valmimine KSH aruande kontroll ja August-september 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Oktoober 2019 KSH aruande täiendamine November 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks November-detsember 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel e vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine 8.3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED Mõnevõrra raskendas keskkonnamõju strateegilist hindamist arengukava koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud ajakavast ning pikalt oli ebaselg us, millisel kujul valitakse PõKa üldeesmärgi saavutamiseks kujunevate alaeesmärkide poole liikumine ehk milliseks kujuneb tulemuussuundade valik ja nende sekkumismehhanismid. Arengukava eelnõu struktuur mõjude hindamise aluseks sai valmis aprilliks 2019, mis tingis omakorda KSH menetluse ajagraafiku nihked. KSH aruande koostamisel on arvesse võetud strateegilise planeerimisdokumendi ehk arengukava sisu ja üldistustasandit. KSH käigus hinnatav dokument on äärmiselt üldine, 110 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne millest lähtuvalt ka mõjude hinnangud. KSH olulisem eesmärk oli tuvastada kavandatud prioriteetsete suundade, alaeesmärkide ja meetmete vastavu s EL ja Eesti strateegiliste dokumentidega sätestatud keskkonnaeesmärkidele. Arengukava kui üldise arengu suunda kujundava dokumentide elluviimise võimalik keskkonnamõju ja mõju prognoosi täpsus sõltub suures osas püstitatud eesmärkide selgusest, valitud sekkumismehhanismidest ning mõõdikutest. Reaalne ja täpsem keskkonnamõju sõltub konkreetsetest tingimustest ehk arengukava elluviimise plaanist (rakendus- või meetmekava, programm või strateegia) ning seal paika pandud kavandatavatest tegevusest. Arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste väljatöötamiselon oluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava elluviimisega seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia, tegevuskava vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegi lise hindamise läbiviimist. 8.4. KSH AVALIKKUSE KAASAMINE KeHJS-i § 40 1 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomastelt asutustelt laekunud tagasiside ja vastused esitatud seisukohtadele on koondatud tabelisse 8-2. KSH aruanne avalik väljapanek toimus perioodil 09 -30.10.2019. Avalikust väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes, päevalehes Postimees ja Maaeluministeeriumi kodulehel. Lisaks teavitati asjaomaseid asutusi e-kirja teel. KSH aruande avalik arutelu toimus 31.10.2019 Maaeluministeeriumis (Lai tn 39/41, Tallinn). Avaliku väljapaneku jooksul ega avalikul arutelul KSH aruandega seonduvaid küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Seisukohtade küsimise ning avalikustamisega seotud dokumendid on leitavad aruande lisas 2. Tabel 8-2 Asjaomaste asutuste seisukohad Seisukoht Seisukohaga arvestamine Eesti Keskkonnaühenduste Koda KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Tegevussuund 1 - põllumajanduskeskkond ning sellega seoses on KSH-st välja ettepanek, mis puudutab põllulindude jäetud lause: „Eeltoodud põhjusel ei indeksit, on mõneti vaieldav. Kuigi indeks pruugi seatud mõõdik anda vajalikus sõltub tõesti ka põllumajandusvälistest täpsusastmes tagasisidet selle kohta, teguritest, on siiski põllulindude elupaiga kas põllumajandussektor on muutunud peamiseks kujundajaks keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning põllumajanduspraktikad. Seega tuleb lisatud on järgmine põhimõte: „Seetõttu pidada õigeks PõKa eelnõu lähenemist, on väga oluline edasiste meetmete ja mille kohaselt peaks põllulindude indeks tegevuse planeerimisel arvestada suurenema. mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures www.hendrikson.ee 111 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ põllumaa või püsirohumaa pindala Tegevussuund 4 – kvaliteetsed sisendid muutus (ha). Oluline on läbi arengukava põllumajanduses – kohta KSH-s esitatud elluviimise programmi/strateegia või kriitika on osaliselt asjakohane. KSH leiab, paika pandud meetmete hinnata et kasutuses oleva põllumajandusmaa põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid suurenemisega võib kaasneda ebasoodne keskkonnamõjusid. mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Selline oht on kahtlemata olemas, kui tootmisest väljas olevate maade arvelt suureneb põllumaade kasutus. Tootmisest välja langenud püsirohumaade, eelkõige pool-looduslike koosluste taas kasutusse võtmine mõjub seevastu looduse mitmekesisusele positiivselt. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada PõKa asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. Mõju keskkonnale – lk 63 PõKa KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte sõnastuse „Tuleb toetada turvasmuldade sõnastatud järgmiselt: jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal „Kokku lepitud kliimaeesmärkide asjakohastel juhtudel veerežiimi täitmiseks tuleb toetada säästlikku kohandamist.“ juures avaldab KSH maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist kahtlust, et veerežiimi püsirohumaa alla ning seal asjakohastel muutustega võivad kaasneda ebasoodsad juhtudel veerežiimi looduslikkuse mõjud olemasolevatele elupaikadele ja taastamist või veetaseme kontrollitud liikidele. Teeme ettepaneku, et tõstmist“. arusaamatuste vältimiseks sõnastada sekkumine järgmiselt: toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Veerežiimi taastamine ja/või veetaseme tõstmine looduslikumale tasemele mõjub põllumajandusega seotud elupaikadele ja liikidele positiivselt. Lisaks mõjub veetaseme looduslikkuse taastamine positiivselt ka turvasmuldade ja nendes seotud süsiniku säilimisele. 112 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Tabel 6-1. – lk 73 KSH: „Eesmärk on KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga. suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari koht ja „ lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. ” Nõustume ja teeme ettepaneku nimetatud mõõdikutele seada nõutavaks trendiksolukorra parenemist, st. jääkide sisalduse, pestitsiidikasutuse ja toitainebilansi vähenemist ning toitainete kasutamise tõhususe suurenemist. Tabel 6-1. – lk 77 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga ning KSH- s ning PõKa-s on põhimõte KSH: „Veerežiimi muutmisel võib olla sõnastatud järgmiselt: ebasoodne mõju olemasolevatele „Kokku lepitud kliimaeesmärkide elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata täitmiseks tuleb toetada säästlikku võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse maakasutust, turvasmuldadega korral.” Teeme ettepaneku põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel arusaamatuste vältimiseks sõnastada juhtudel veerežiimi looduslikkuse sekkumine järgmiselt: toetada taastamist või veetaseme kontrollitud turvasmuldade jätkuvat viimist tõstmist“. püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist ning märgalaviljeluse arendamist. Nimetatud lähenemisel oleks ka selgem positiivne mõju kliimale. KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Tabel 6-1. – lk 78 Põllulindudega seoses ning sellega seoses jäetakse KSH-st kordame eelpoolöeldut. Kuigi indeks sõltub välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei www.hendrikson.ee 113 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tõesti ka põllumajandusvälistest teguritest, pruugi seatud mõõdik anda vajalikus on siiski põllulindude elupaiga peamiseks täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kujundajaks põllumajanduspraktikad. kas põllumajandussektor on muutunud Seega tuleb pidada õigeks PõKa eelnõu keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning lähenemist, mille kohaselt peaks lisatud on järgmine põhimõte:„ Seetõttu põllulindude indeks suurenema. on väga oluline edasiste meetmete ja Põllumajandusmaa pindalaga seoses tegevuse planeerimisel arvestada teeme ettepaneku sõnastada PõKa mõjudega põllulindudele ning põhjalikult asjakohane mõõdik järgmiselt: põllumaa hinnata kas kavandatavad tegevused pindala on stabiilne ja püsirohumaa aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav. tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Samuti nõustuvad KSH koostajad põllumajandusmaa pindala mõõdiku sõnastamise osas ning KSH-sse on lisatud ettepanek põllumajandusmaa pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada ja seirata põllumajandusmaa pindala muutusi selles sisalduvate alajaotuste lõikes nagu näiteks põllumaa või püsirohumaa pindala muutus (ha). Oluline on läbi arengukava elluviimise programmi/strateegia või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Tabel 6-1. – lk 84 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga KSH: „Uute biomajanduslike kasutusviiside ning KSH aruannet ja PõKa-t on vastavalt täiendavad: leidmine kasutusest väljas olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt „Maadele, millele traditsioonilises monokultuurude kasvatamine) olla põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ebasoodsa mõjuga bioloogilisele ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviise, mis toetavad kasutusviisidega võib kaasneda ka looduskaitseliste eesmärkide täitmist või täiendav KHG hoides neid liigirikaste rohumaadena.“ heide. ” Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada PõKa küsimusi tekitanud lause järgmiselt: „ Maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise, mis aitavad hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena.” Tabel 6-1. – lk 86 KSH koostajad nõustuvad ettepanekuga ning tabelit 6-1. on selles osas Siin leitakse, et tõugude geneetiline täiendatud. mitmekesisus ei ole seotud 114 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine keskkonnaeesmärkidega. Sellega ei saa nõustuda, sest geneetiline mitmekesisus on osa bioloogilisest mitmekesisusest. PõKa pakub kasutada taastöödeldud või orgaanilisi materjale väetisetoodetes. KSH sõnastust on selles osas Sõnastuse üle võib arutada, kuid korrigeeritud ning välja on jäetud viide põhimõtteliselt on selline lähenemine taastöödeldud või orgaaniliste kooskõlas ringmajanduse põhimõttega ja materjalide raskema omastamise kohta. sellisena tervitatav. KSH tekstis olev mure, et sellised materjalid võivad olla taimedele halvemini omastatavad, võib teoreetiliselt olla põhjendatud, kuid juhul kui seda peetakse tõsiseks, võiks mõne praktikast pärit näite või konkreetse arvutusega seda selgitada. Leevendavad meetmed – lk 96. KSH koostajad nõustuvad seisukohtadega ning vastavad Toetame, vastavalt eelpoolkirjutatule, täiendused on KSH aruandesse sisse kahte esimest ettepanekut. Kolmanda viidud (vt vastuseid eespool). ettepaneku osas leiame, et sõnastades põllumaa pindala osas põhimõtte, et põllumaa pindala on stabiilne ja püsirohumaa pindala stabiilne või mõõdukalt kasvav, kaoks KSH autorite osundatud murekoht. Orgaaniliste väetistega seotud mure on meie hinnangul pigem teoreetilist laadi, kuni pole näidatud konkreetseid negatiivseid kogemusi (vt. eespool). Seire – lk 98. KSH-s indeksiga seonduvat täpsustatud ning sellega seoses jäetakse KSH-st Leiame jätkuvalt, et põllulindude indeksit välja lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi tuleb seirata ja soodsaks saab lugeda vai d seatud mõõdik anda vajalikus olukorda, kus see hakkab ilmutama selgeid täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kasvu (taastumise) märke. Samas kas põllumajandussektor on muutunud nõustume KSH autoritega, et see, milliste keskkonnateadlikumaks või mitte „ning meetmete tulemusena indeksi tõus lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu saavutatakse, vajaks täpsustamist. on väga oluline edasiste m eetmete ja tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Keskkonnaamet www.hendrikson.ee 115 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine KSH aruande tabel 4-1, lk 18:Eesti KSH koostajad nõustuvad seisukohaga looduskaitse arengukava aastani 2020 ning ettepaneku alusel on KSH aruannet korral on veerus „SPD oluline mõjutatav täiendatud. valdkond/põhimõte/eesmärk“ märgitud: „a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid“. Veerus „Peamised seosemehhanismid“ on kirjas, et „Väärtusliku põllumajandusmaakui loodusvara kaitse meetmed, ja kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised. Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus, liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine.“ Keskkonnaameti hinnangul on seosemehhanismid märksa laiemad. Nt Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 ptk 2.7 käsitleb looduskaitseliste piirangute kompenseerimist ja looduskaitsetööde toetamist. Keskkonnaamet eeldab, et selline seos säilib ka PõKa meetmetes ja mitte ainult teadlikkuse tõusu kaudu. Seetõttu teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta ja täiendada veeru „Peamised seosemehhanismid“ viimast lauset järgmiselt: „Põllumeeste ja kalameeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Liigirikkuse ja elukeskkonna ning maastiku mitmekesisuse kaitsemeetmete rakendamine ja kompenseerimine.“ KSH aruande tabel 6-1, lk 79: KSH koostajad nõustuvad seisukohaga Keskkonnaamet märgib punkti 5 kommentaari/märkuse lahtrikohta, et ning ettepaneku alusel on KSH aruannet positiivne otsene mõju püsirohumaade täiendatud. säilitamise tagamisel elurikkusele on sellisel juhul, kui õnnestub piirata liiga varast ja liiga tihedat niitmist ning välditakse regulaarset püsirohumaa uuendamist, eriti künni teel. Tihe niitmine ei võimalda põllulindude pesitsemist, õite vaesus vähendab selgrootute arvukust ja üldist elurikkust. Eestis kehtiv püsirohumaa mõiste võimaldab tegelikult rohumaal kasvatada isegi muid 116 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine põllukultuure ja neid uuendada iga viie aasta tagant. Keskkonnaamet teeb ettepaneku PõKa KSH aruande lk 79 punkti 5 kommentaari/märkuse lahtrisse lisada, et püsirohumaade säilitamise positiivne mõju ilmneb, kui välditakse nende uuendamist, kündi ja liiga varast niitmist. KSH aruande tabel 6-1, lk 86: Eesmärgi KSH koostajad nõustuvad seisukohaga „Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“ ning ettepaneku alusel on KSH aruannet juures on kommentaari/märkuse lahtrisse täiendatud lisatud, et „Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Seda eesmärki ei ole hinnatud.“. Keskkonnaamet märgib, et Eestis on määratletud meie ohustatud põlistõud ja nende säilitamine on otseses seoses elurikkuse säilimisega. Ohustatud põlistõugude säilitamisel on positiivne keskkonnamõju. Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada eelnimetatud seisukoht PõKa KSH aruande lk 86 kommentaari/märkuse lahtrisse. PõKa eelnõu tööversiooni ptk 3.1.5 „Riigi KSH koostajad nõustuvad seisukohaga sekkumine tulevikus“ p 25 kohaselt: „Riik ning ökoloogilise tõhustamise mõistet on peab soodustama ökoloogilise tõhustamise täpsustatud KSH-s. põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega.“Tulevikus on sellel väga oluline roll elurikkusele, sest riik kavandab ökoloogilise tõhustamise põhimõtteid rakendada. Samas PõKa eelnõu tööversioonis ei ole selgitatud ökoloogilise tõhustamise põhimõtete sisu. Kui need põhimõtted ei ole üldsusele teada, siis ei saa olla kindel, et huvigrupid on saavutanud kokkuleppe. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täpsustada PõKa KSH aruandes seda mõistet või juhtida tähelepanu mõiste selgitamise vajadusele. KSH aruande lk 96 leevendusmeede: Uuendatud PõKa versioonis on „Oluline on läbi rakenduskava või paika kirjeldatud arengukava elluviimist pandud meetmete hinnata järgmiselt: „Arengukava elluviimist põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid koordineerivad Maaeluministeerium ja keskkonnamõjusid.“Keskkonnaamet teeb Keskkonnaministeerium ning selleks ettepaneku seda meedet konkretiseerida, (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) www.hendrikson.ee 117 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine et mille raames võiks põllumajandusmaa koostatakse kaks programmi: kasvuga kaasneva keskkonnamõju põllumajandus, toit ja maaelu hindamine toimuda. (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. KSH ettepaneku sõnastust on vastavalt arengukava elluviimise kavale muudetud. KSH aruande ptk 7.2 kohaselt PõKa-s on Ettepaneku alusel on KSH aruannet kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille a lusel täiendatud ning tehtud ettepanekuid hakatakse seirama PõKa elluviimist. Osade mõningate mõõdikute täpsustamiseks. PõKa tegevussuundade korral ei ole aga KSH eksperdirühm pidanud PõKa-s kirjeldatud mõõdikuid piisavaks. Keskkonnaamet teeb ettepaneku pakkuda nende korral KSH aruandes välja ka konkreetsed mõõdikud, millega saaks arvestada PõKa täiendamisel. Nt mitte jätta PõKa KSH aruande ptk 7.2 „Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust.“ KSH aruande tabeli 7-1 kohaselt on 2019. KSH koostajad nõustuvad seisukohaga a novembrisse kavandatud PõKa KSH aruande täiendamine, aruande ning seoses sellega on ajakava kooskõlastamiseks esitamine ja aruande täpsustatud. nõuetele vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine ning PõKa esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Keskkonnaamet märgib, et arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg-te 3 ja 5 tähtaegu ning asjaolu, et KSH peab olema lõppenud enne PõKa esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, siis ei pruugi ühe kuuga (november) olla võimalik ära teha kõik eelnimetatud toimingud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet LK 23 Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina Olukorrakirjeldused valmisid PõKa eeldatakse maastikuindeksi olukorra protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii säilimist või paranemist. PõKa 118 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine olemasoleva olukorra kirjelduses on olemasolevaid teadmisi kui ka toodud, et elurikkust ja mitmekesisust ekspertide arvamusi. suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, ük sikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuind eksi olukord säilib. Puudub viide, mille alusel on sellisele järeldusele jõutud, millist hindamismetoodikat on siin kasutatud? Milline on baastase? Lisaks keskkonna- aspektile peaks olema arvestatud ka majanduslikust ja kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva taustaga. Praegu seda tehtud ei ole. LK 78/79 Tabel 6-1 punkt 2 - Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada Olukorrakirjeldused valmisid PõKa mitmekesist maakasutust, väiksemate protsessi tulemusena. Arvesse võeti nii põldude rajamist ning vältida suuri olemasolevaid teadmisi kui ka maastikuelementideta alasid, selle heal ekspertide arvamusi. tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele. Märkus: Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt, kuid peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Puudub viide, mille alusel on sellisele järeldusele jõutud, millist hindamismetoodikat on siin kasutatud? Milline on baastase? Lisaks keskkonna- aspektile peaks olema arvestatud ka majanduslikust ja www.hendrikson.ee 119 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kultuuripärandist(ajaloolist) lähtuva taustaga. Praegu seda tehtud ei ole. Lk 77 Tabel 6-1 punkt 7 – (Eesmärk: Hinnanguid on ühtlustatud. Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud). Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. Mõju on hinnatud erinevalt lk 76 olevast punkt 16-st, ehkki sekkumine on sama sõnastusega. Peaks olema analoogne käsitlus. Siseministeerium Termini „toidujulgeolek“ asemel tuleb Ettepanekut on arvesse võetud ning kasutada terminit „toidu toimepidevuse kindlustamine“ (inglise keeles food toidujulgeoleku asemel kasutatakse contingency), mis on kasutusel nii Euroopa terminit ’toidu varustuskindlus’. Liidu kui NATO teemakohastes regulatsioonides. Toidu kättesaadavuse (toimepidevuse) ja kvaliteediga seotud riske analüüsib, seirab ja maandab Veterinaar- ja Toiduamet, kelle pädevuses ei ole julgeolekuga seotud ülesanded. Olukorrad, kus toidu või joogiveega seotud ohud on põhjustatud tahtlikust kuritegelikust tegevusest (sh terrorism, CBRN, hübriidohud jne) kuuluvad Kaitsepolitseiameti pädevusse ning millele reageeritakse Hädaolukorra lahendamise seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Toidu toimepidevus ja riigikaitseliste varude teema väärib esile tõstmist, kuid termini „toidujulgeolek“ kasutamine antud kontekstis on väär ning palume asendada termin vastavalt kontekstile terminitega „toidu toimepidevus“, „toiduohutus“, „toidu tarnekindlus“ vms. Sotsiaalministeerium PõKa Peatükis 6.1.4 „mõju õhukvaliteedile PõKa üheks eesmärgiks on kaasa ja kliimamuutustele“ on esitatud, et aidata põllumajanduse arengule ja kasvuhoonegaaside heite suurenemine konkurentsi kasvule. Hetkel puuduvad tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste piisavad andmed, et hinnata liha kasutamise kasvust ning põllumaa pindala tarbimise vähendamise mõju ulatust suurenemisest. Märgitakse, et põllumajanduses. põllumajandus on kahe võimsa Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on saavutamiseks soodustatakse KHG ja lämmastikdioksiid (N2O) ja metaan (CH4), õhusaaste emissioone vähendavate 120 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda tehnoloogiliste lahenduste suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga kasutuselevõttu. võrreldes CO2-ga. Täpsustatakse, et CH4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakasvatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH4 kui ka N2O heide. Peatükis on veel märgitud, et eriti oluline on põllumajandussektoris NH3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. Täiendavalt märgitakse, et KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Eelnevas on märgitud, et eesmärkide saavutamine võib olla keeruline, kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Palun selgitage, kas arengukavas on esitatud eesmärke ja leevendusmeetmeid loomade arvu suurenemise vastu või käsitletud tarbijate teadlikkuse tõstmist seoses loomsete toodete tarbimise mõjudega? Põhjendus: Kliimamuutuste eesmärkide kontekstis on tarvilik enam tähelepanu pöörata toitumisega seotud valik utele: Toitumine on üks olulisi aspekte, kus toiduainete tootmisel ja pakkumisel ning tarbija valikutel on oluline mõju loodus¬keskkonnale ja kliimale. ÜRO 2010. aasta raportis UNEP (2010) „Assessing the Environmental Impacts of Consumption and Production: Priority Products and Materials“ tõdetakse, et nii emissioonid kui ka maakasutus sõltub suurel määral toitumisharjumustest. Seejuures kaasneb loomsete toodete (nii liha kui piim) tootmisega suurem ressursikulu ja kõrgemad emissioonid kui taimsete alternatiivide puhul. Lisaks põhjustab mitte-hooajaliste puuviljade ja köögiviljade kasvatus oluliselt enam emissioone, kui neid kasvatatakse www.hendrikson.ee 121 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kasvuhoonetes, säilitatakse külmutatuna või transporditakse lennukiga. PÕKA ja selle KSH koostamisel ja edaspidiste tegevuste kavandamisel tuleks võtta arvesse ka nimetatud UNEP aruande järeldused ning toiduainete tootmise ja turul olevate valikute mõju toitumisharjumustele ja olulisus tarbijate valikutele. Teeme ettepaneku muuta sõnastust KSH koostajad nõustuvad seisukohaga punktis 6.1.5. (esimese lõigu lõpp) Lõigus on esitatud järgmiselt: „Elanikkonna ning seoses sellega on viidatud lõiku toidutekkelistesse nakkushaigustesse täpsustatud. haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem.“ Palume sõnastada eelnev lõik järgmiselt: „Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Kuid väärib tähelepanu see , et viimaste viie aasta jooksul on salmonelloosi 40 ja kampilobakterenteriidi 41 haigestumus 100 tuhande elaniku kohta tõusvas trendis. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas ei kajastu tegelik haigestumiste arv. Arendamisel on Terviseametil koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga läbiviidavate toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise ja väljaselgitamise süsteem.“ Tabelis 6-5. „Arengukava tegevussuund 5: KSH aruannet on korrigeeritud ning põllumajandussaaduste tootmine, nimetatud kommentaar on aruandest väärindamine, turustamine- eesmärkide, välja jäetud. Ka uuendatud viimases mõõdikute-trendide ja nendega seotud PõKa versioonis viidatud sekkumist sekkumiste hindamine enam ei ole. 40 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/salm_2018_aasta_kokku.pdf 41 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content - editor/vanaveeb/Nakkushaigused/statistika/2018/kampulo_2018.pdf 122 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine keskkonnavaldkondade lõikes (Lk 87, tabel 6-5.)“ on esitatud eesmärk: „Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu“ ning seal juures on sekkumine 1. „Ühe riigipoolse mahetootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“.“ Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse kommentaari/märkuse all, et mahetoit omab soodsat mõju laste tervisele. See justkui viitaks sellele, et mahetoit oleks justkui laste tervisele ohutum või kõrgema toiteväärtusega. Palume seda täpsustada. Keskkonnaministeerium Uuendatud PõKa versioonis on KSH koostajad toovad välja, et „Hetkel kirjeldatud arengukava elluviimist puudub arengukava juures eesmärkide järgmiselt: „Arengukava elluviimist saavutamiseks tegevusi kirjeldavad koordineerivad Maaeluministeerium ja meetmed või rakenduskava, mis aitak sid Keskkonnaministeerium ning selleks paremini mõista ja hinnata arengukava (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) elluviimisega kaasnevaid mõjusid“ (lk 9). koostatakse kaks programmi: See tingib vajaduse hinnata võimalikke põllumajandus, toit ja maaelu keskkonnamõjusid detailsemalt (koordineerija MeM) ning kalandus rakendusmeetmeid määratlevate (kahe ministeeriumi ühendprogramm, dokumentide koostamisel. Samuti on koordineerijad MeM ja KeM oma aruandes toodud, et „Mõju hindamise vastutusvaldkonnas). Seega programme käigus ei tuvastatud tegevusi, mille täiendatakse igal aastal ühe aasta rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt võrra.“ Programm on arengudokument, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku milles määratakse PõKa 2030 alade kaitse-eesmärkidele või alaeesmärkide saavutamisele suunatud terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks meetmed, tegevused, teenused ning olnud arengukava kõrgest strateegilisest mõõdikud ja rahastamiskava. tasemest, tuleb vastavad otsused vastu Seega tuleb koostatavate programmide võtta siiski tegevuste kavandamise ja käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega ulatuse täpsustumisel. Praeguse kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja arengukava seatud eesmärgid on liiga nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on üldised, et hinnata nendega rakendamisega hindamine vajalik kaasnevaid mõjusid ning seega puudub põllumajandustegevusega kaasnevate vajadus Natura (eel)hindamise läbi tegevuslubade menetluses. KSH viimiseks. Arengukava eesmärkide aruannet on vastavas osas täiendatud. elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine“ (lk 64). Palume aruannet täiendada ja juurde lisada, millistes järgmistes etappides on võimalik www.hendrikson.ee 123 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine täpsemalt keskkonnamõjusid (sh mõjusid Natura 2000 võrgustikule) hinnata. Ettepaneku alusel on KSH aruannet Ptk-s 5 asuvat vastavusanalüüsi tabel 5-2 täiendatud ning lisatud täpsemad Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid. Euroopa Liidu strateegia aastani 2020 tuleb täiendada. bioloogilise mitmekesisuse strateegia Esimeses veerus tuleb EL elurikkuse aastani 2020 esmaseks eesmärgiks on strateegia eesmärgid sõnastada täpselt seatud rakendada täielikult vastavalt EL elurikkuse strateegiale ja linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. analüüsida PõKa vastavust konkreetsetele Vastavusanalüüsi käigus on oluline eesmärkidele, eriti eesmärkidele 3a ja 4, vaadata, et koostatav arengukava ei aga ka teistele. Praegu tabelis väljatoodud läheks vastuollu nimetatud strateegia PÕKaga kavandatud tegevustest suur osa eesmärgiga, seega on läbivalt vaadatud, ei vasta EL elurikkuse strateegia vastavale et PõKa panustaks bioloogiline eesmärgile. EL elurikkuse strateegia mitmekesisuse säilitamisele ning seatud eesmärgi täpsem sõnastus aitab tegevusega ei kaasneks ebasoodne konkreetsemalt välja tuua ka eesmärgiga mõju Natura 2000 ala kaitse- seotud PõKa tegevused ja hinnata nende eesmärkidele. Samas ei pea iga piisavust EL elurikkuse strateegia valdkonna arengukava tegeleme kunagi vastavate eesmärkide täitmiseks. Nt EL eesmärgiks seatud direktiivide elurikkuse strateegia I eesmärk on rakendamisega. Direktiivide rakendus rakendada täielikult linnudirektiiv ja toimib meil praeguseks vastavalt loodusdirektiiv. Iga väljapakutud tegevuse kehtivatele õigusaktidele. juures tuleb välja tuua, kuidas need aitavad kaasa linnu- ja loodusdirektiivi täitmisele ehk liikide ja elupaikade seisundi parandamisele ning hinnata selle järgi nende tegevuste piisavust/täpsustamise vajadust. Koostatav arengukava seab üldised Ptk-s 6.1.1. tuleb välja tuua lisaks kõikide põllumajanduse ja kalanduse sektori liikide ja elupaikade seisundile ja nende suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa muutustele eraldi põllumajandusega seotud versioonis on kirjeldatud arengukava loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide elluviimist järgmiselt: „Arengukava (poollooduslike koosluste) seisundid ja elluviimist koordineerivad nende muutused 2007 ja 2013 aruandluse Maaeluministeerium ja põhjal ja vastavate linnudirektiivi liikide Keskkonnaministeerium ning selleks trendid 2013 aruandluse põhjal. (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) Samamoodi tuleb eraldi välja tuua koostatakse kaks programmi: kalandusega seotud liikide ja elupaikade põllumajandus, toit ja maaelu seisundid ja seisundi muutused. (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega 124 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kaasnevat mõju Natura 2000 aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Samuti on hindamine vajalik põllumajandustegevusega kaasnevate tegevuslubade menetluses. KSH aruannet on vastavas osas täiendatud. Lisaks jääb hetkel ebaselgeks millisele aruandlusele täpsemalt on viidatud. Teiseks on 2007-2013 a muutuste hindamine ebamõistlik ja vajalik oleks sel juhul uuemate andmete võrdlus 2013-2019. Samas peatükis on toodud: „Kuna KSH koostajad nõustuvad seisukohaga kaitstavatel aladel asuvatel poollooduslikel ning seoses sellega on viidatud lõiku rohumaadel kehtivad piirangud, siis on täpsustatud. vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik.„. Keskkonnaministeerium on saatnud Maaeluministeeriumile ettepaneku sama teksti asendamiseks PõKa-s järgmise sõnastusega: „Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest poolt. Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke poollooduslikud kooslused. Üha enam tuleb pöörata tähelepanu tegevustele, mis aitavad kaasata uusi ning toetada olemasolevaid poollooduslike koosluste hooldajaid. Olemasolev põllumajanduslik nõuandesüsteem poollooduslike kooslustega seotud valdkonda ei kata. Samas nõustamissüsteemi puudumist võib pidada antud valdkonna arengu peamiseks kitsaskohaks. Erinevaid meetmeid välja töötades, tuleb silmas pidada terviklahendusi, alustades alade hooldajate vajadustest, poollooduslikelt kooslustelt saaduste realiseerimisest ning lõpetades tarbija soovidega ja teadlikkusega. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik.“. Selgitus: Riiklik poliitika ja rakendusmeetmed peavad aitama poollooduslike koosluste hooldushuvi suurendada ja planeerima selleks asjakohaseid tegevusi ning terviklahendusi. On erinevaid põhjuseid, mis mõjutavad hooldushuvi, nt toetuste vastavus tegelikele hoolduskuludele, heina realiseerimisvõimalus, liha www.hendrikson.ee 125 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine realiseerimisvõimalus, masinate nappus, ligipääsude olemasolu, hooldamisnõustajate puudus, keerukad looduslikud tingimused, eelnev taastamisvajadus jne. Üheselt piirangutega seostamine on olukorra liiga lihtsustav käsitlus. Palume sellest lähtuvalt täpsustada ka KSH sõnastust. Jahinduse mõju avaldub peamiselt läbi Mitmel pool aruandes tuuakse välja, et kiskjate küttimise ning seeläbi nende põllumajanduskeskkonna eesmärgina arvukuse reguleerimise. 42 Täpsem teave eeldatakse põllulindude indeksi (linnuliikide kaupa) kiskjate mõju kohta suurenemist ja et eesmärgi saavutamine käesoleval hetkel puudub. Lindude võib olla keeruline, kuna viimaste aastate otsese küttimise mõjude kohta puudub põllulindude indeksi trend on selgelt samuti täpne teave. negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool Põllulindude indeks on PõKa põllumajandussektorit ja Eesti riiki (lk 22, täpsusastet arvestades piisav 28, 32, 33, 36, 38, 42, 46, 52, 63, täpsusaste, kuid probleemiks on 78). Palume KSH koostajatel anda oma konkreetsemate tegevuste ja meetm ete hinnang, kuidas oleks võimalik põllulindu de mõjude hindamine, mille puhul võib vaja kaitse eesmärgi täitmise indikaator(id) minna täpsemat ning spetsiifilisemat seada ka alternatiivselt, nii, et see aitaks seiremetoodikat. põllumajanduse mõju põllulindudele paremini välja selgitada? Kas nt Eelnevast tulenevalt jäeti KSH-st välja liigipõhiselt? Leheküljel 78 toodud tabelis lause: „Eeltoodud põhjusel ei pruugi 6-1 8 on toodud ka, et muutused seatud mõõdik anda vajalikus põllulindude indeksis sõltuvad ka täpsusastmes tagasisidet selle kohta, jahindusest. Palume täpsustada, millistele kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte„ ning põllulindude indeksis arvestatud liikidele lisatud on järgmine põhimõte: „ Seetõttu võib Eestis toimuv jahindus mõju on väga oluline edasiste meetmete ja avaldada. tegevuse planeerimisel arvestada mõjudega põllulindudele ning põhjalikult hinnata kas kavandatavad tegevused aitavad kaasa põllulindude positiivse trendi saavutamisele ning seejuures tuleb kaaluda kas põllulindude indeksi üldistusaste on piisav konkreetse tegevuse või meetme tulemuslikkuse hindamiseks.“ Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku Ettepaneku alusel lisatakse vastava põllumajanduse mõju hindamiseks indikaatori soovitus. kasutada ka nitraadidirektiivi aruandluses kasutatavat indikaatorit „NO3-iooni sisaldus põhja- ja pinnavees“, mille järsult 42 https://www.eoy.ee/pics/490_Marja_R_Nellis_R_Hirundo_2018_1_pages49 -68.pdf 126 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine suureneva trendiga on Eesti EL riikide seas esikolmikus 43. KSH koostajad on seisukohaga nõus Juhime tähelepanu, et vee ja merega ning KSH aruande peatükki 5 on lisatud seotud valdkondade strateegilisi vastavusanalüüs Eesti Merestrate egia dokumente ei ole KSH-s meie hinnangul asjakohastele tunnustele. piisavalt käsitletud, sh veeseaduses püstitatud eesmärki saavutada veekogumite ja mereala hea seisund, samuti merestrateegia kalandusega seotud tunnuseid D3 (kalavarude seisund) ja D9 (mereandide toiduohutus). Arvestades sellega, et vee- ja mere eesmärke ei ole piisavalt käsitletud, ei saa ka nõustuda koondhinnangu ptk-s (lk 93) toodud väitega, et „ühegi eesmärgi puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise“. Palume KSH aruannet vastavate mõjude hinnangutega täiendada. Meieni on jõudnud kokkuvõttev tabel „Maaeluministeeriumi esialgsed vastused PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud seisukohtade ning ettepanekute asjus“, kus KSH ekspertrühma kõiki ettepanekuid pole MeM pidanud vajalikuks arvestada, mh ka veekaitset puudutavaid ettepanekuid. Toetame KSH ekspertrühma esitatud ettepanekuid, et PõKa eesmärgiks tuleb võtta veekeskkonna seisundi paranemine (olemasoleva olukorra säilitamisest ei piisa), merre rajatavate tootmiste kõikide mõjude hindamist (ei piisa veekogu hea seisundi tagamisest (mida Läänemeres pole veel saavutatudki), vaid Helcomis kokkulepitu kohaselt tuleb ka reostuskoormusi vähendada), sh arvestades tegevuste kumulatiivset mõju (mere)keskkonnas (st ei piisa üksikobjektide keskkonnamõju hindamistest), vt ka p 9. Palume parandada faktiviga lk 62: Vastav parandus on KSH aruandesse erinevate kaitserežiimiga alade all on 27% sisse viidud. ranniku- ja territoriaalmerest kokku, mitte ainult territoriaalmeres. Koostatav arengukava seab üldised Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori põllumajandustootmisest pärineva suunad ja eemärgid. Uuendatud PõKa reostuskoormuste, survetegurite kasvu 43 https://ec.europa.eu/environment/water/water- nitrates/pdf/nitrates_directive_implementation_report.pdf www.hendrikson.ee 127 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine hinnanguga veekeskkonnale, kui versioonis on kirjeldatud arengukava realiseeruvad PõKas toodud elluviimist järgmiselt: „Arengukava tegevusplaanid. elluviimist koordineerivad Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium ning selleks (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) koostatakse kaks programmi: põllumajandus, toit ja maaelu (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju. Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Koostatav arengukava seab üldised Palume KSH aruannet täiendada põllumajanduse ja kalanduse sektori vesiviljelus meres puudutava suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa mõjuhinnanguga. Olenevalt kalakasvatuses versioonis on kirjeldatud arengukava kasutatavast tehnoloogiast võib nende elluviimist järgmiselt: „Arengukava tekitatav lisanduv reostuskoormus elluviimist koordineerivad lämmastiku osas ulatuda sadadesse Maaeluministeerium ja tonnidesse, mõnevõrra vähem ka fosfori Keskkonnaministeerium ning selleks osas. Fosfori ja lämmastiku vähendamise (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) eesmärgid ei ole Eesti merealal saavutatud. koostatakse kaks programmi: Ühtlasi rõhutame, et kalakasvanduste põllumajandus, toit ja maaelu reostuskoormusi ja nende mõju (koordineerija MeM) ning kalandus merekeskkonnale konkreetses mereala (kahe ministeeriumi ühendprogramm, piirkonnas tuleb vaadata kumulatiivselt, koordineerijad MeM ja KeM oma mitte projektipõhiselt (üksikute projektide vastutusvaldkonnas). Seega programme KMH-de raames). täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud 128 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju. Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Tabel 4-1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava Vastav täiendus on KSH aruande aastani 2030 (REKK) on seoses lisaks välja tabelisse 4-1 sisse viidud. toodud tegevussuundadega 1 ja 4 veel seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK) põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Tabel 4-1 Kliimapoliitika põhialused aastani Vastav täiendus on KSH aruande 2050 on seoses lisaks välja toodud tabelisse 4-1 sisse viidud. tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel seotud tegevussuunaga 7 (Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Tabel 4-1 KOHAK on seoses lisaks välja Vastav täiendus on KSH aruande toodud tegevussuundade 1, 4 ja 8 veel tabelisse 4-1 sisse viidud. seotud tegevussuundadega 2 ja 7 (Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu – REKK sisaldab endas ka KOHAK põhimõtteid ning KOHAKil on seos ka erinevate parasiitide ning haiguste leviku piiramisel, seda eriti Eesti jaoks uute kahjurite suhtes; Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas). Lk 25 Tabel 5-1 rida: Kliimamuutused ja puhas energia Üldine eesmärk: Vastav täiendus on KSH aruande Kliimamuutuste ning neist ühiskonnale ja tabelisse 5-1 sisse viidud. keskkonnale tulenevate kulude ja negatiivse mõju piiramine. Teise lahtri lauseid palume muuta: www.hendrikson.ee 129 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste piiramisele leevendamisele: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutustega mõjuga kohanemisele ja nende leevendamisele: Ptk 6.1.4 lk 69 esimeses lõigus viidatakse Vastavad täiendused on KSH aruande 2016. a ammoniaagi heitkoguste peatükki 6.1.4 sisse viidud. andmetele, mis on saadud 2018. a õhusaasteainete heitkoguste inventuurist. Palume andmed viia kooskõlla kõige värskemate andmetega, st 2019. a inventuuriga 44. Seda on oluline teha, kuna 2019. a inventuuris sai ammoniaagi heitkoguste arvutamise metoodikat olulis elt täpsustatud ning selle tulemusena ümber arvutatud heitkogused kogu aegrea ulatuses (ka ajaloolised andmed). Inventuuri täpsustamise tulemusena ei ole korrektne ka samas lõigus esitatud lause „Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 2016 vähenenud 50%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähenemise tõttu. Samas on ammoniaagi heitkogused lähikümnendil kasvanud ning 2016. aastal oli emissioon 11% suurem kui 2005. aastal.“. Nimelt on tehtud täpsustuste tulemusena ammoniaagi heitkoguste tase 2017. a võrreldes 2005. a tasemega jäänud samaks. Lisaks on kõnealuse lõigu viimase lause alguses kasutatud mõistet „ammoonium“, kuid mõeldud on siiski „ammoniaaki“ palume teha vastav parandus. Lk 69 teine lõik käsitleb ammoniaagi Vastavad täiendused on KSH aruande heitkoguste prognoosi ja Eestile seatud peatükki 6.1.4 sisse viidud. 2020. a heitmete vähendamise eesmärki. Hinnang on esitatud tuginedes A. Kaasiku ja M. Mölsi uuringule „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“ (2018). Kõnealune uuring oli sisendiks „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 44 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_ohusaasteainete_heitkoguse d_aastatel_1990-2017.pdf 130 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 2020–2030“ (edaspidi programm), mistõttu on asjakohane viidata programm ile. Programmis on esitatud kõige värskemad prognoosid, mille kohaselt ei tohiks põllumajandussektori ammoniaagi emissioon ületada 9,4 tonni. Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete - vahendamise-programm. Lk 69 kolmas lõik viitab Vastavad täiendused on KSH aruande põllumajandussektorile kui olulisele LOÜ peatükki 6.1.4 sisse viidud. heitkoguste allikale. Palume lisada viide ning kasutada 2019. a õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmeid. Siinkohal märgime, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/2284 seatud vähendamise eesmärkide korral ei võeta LOÜ eesmärkide täitmisel arvesse põllumajandussektoris sõnnikukäitlemisel ja mullaharimisel tekkinud LOÜ heitkoguseid (direktiivi artikkel 4 lõige 3 punkt d). Ehk LOÜ korral loetakse olulisteks allikateks tööstuse ja kemikaalide kasutamise sektorit ning maanteetransporti. KSH aruande sõnastust on alljärgnevalt Lk 69 on esitatud väited „Veel ühe täpsustatud, kuid järeldus sellest ei probleemina saab välja tuua, antud juhul ei muutunud: ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH3 lendumise seisukohast Veel ühe probleemina saab välja tuua, et alati soodne mõju, kuna mida vanem laut ja mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogia tehnoloogia, seda vähem NH3-e lendub.“ ja ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 „Kui laudad tehakse PVT-le vastavaks, siis lendumise seisukohast alati soodne kasvab ka NH3 kogus.“. Palume selgitada, mõju. 2019.a on Eesti ekspertrühm hea mille põhjal on sellised järeldused tehtud. põllumajandustava raamjuhendis Äsja avaldatud ÜRO Euroopa ammoniaagiheite vähendamiseks välja Majanduskomisjoni 2014. a toonud, et loomapidamishoonete „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ümberehitamine kooskõlas loomade ammoniaagiheite ennetamise ja heaolunõuetega võib kaasa tuua NH 3 vähendamise juhenddokument“, mis heite suurenemise (pindala looma kohta sisaldab ülevaadet ammoniaagi heite on suurem) 45 . Vabapidamisega vähese vähendamise tehnoloogiatest (sh esitatud allapanuga lehmalaudast ja vanast rohke info heitkoguste vähendamise potentsiaali allapanuga lõaspidamisega kohta), kohaselt on uuendatud lehmalaudast lenduva ammoniaagi laudatehnoloogia rakendamine NH3 protsendid erinevad keskkonnaministri heitkoguste vähendamise seisukohalt 14.12.2016 määruse nr 66 „Looma- ja efektiivne meede. Viidatud dokument on linnukasvatusest välisõhku väljutatavate kättesaadav: saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ lisa 45 Hea põllumajandustava raamjuhend ammoniaagiheite vähendamiseks. Eesti peatükk. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja Eesti ekspertrühm. 2019, lk 11 https://www.envir.ee/sites/default/files/p -19-09718_07_www.pdf www.hendrikson.ee 131 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine https://www.envir.ee/et/valisohu-uuringud. Tabel 2 kohaselt kuni kolm korda. Ka Samuti toetab seda kodulindude ja sigade 2019. a Eesti ekspertrühma töö punktis intensiivkasvatust käsitlev PVT - 30 on välja toodud, et põhkallapanul viitedokument ja PVT-järeldused. vabalt peetavate kariloomade puhul võib looma kohta põhu hulga suurendamine vähendada NH 3 heidet hoones. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014.a dokumendis „Põllumajanduslikest allikatest pärineva ammoniaagiheite ennetamise ja vähendamise juhenddokument“ tabeli S3 kohaselt on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud veiselaudas 0-70% võrreldes kõige traditsioonilisema pidamissüsteemiga. Sigalates ja lindlates on ammoniaagi heitkoguse vähenemine uues või suures osas rekonstrueeritud hoones on kõrgem - 20-90%. Eesti ekspertrühma 2019.a töös ning ÜRO 2014.a raamjuhendis on vastavalt punktides 21 ja 7 välja toodud, et mäletsejalistelt pärit NH 3 heidet on võimalik vähendada ka karjatamisperioodi pikendamisega. Eesti suurfarmides on piimalehmade karjatamine üha harvemini esinev. Tabel 6-1. eesmärgi väetiste ja KSH koostajad nõustuvad seisukohaga taimekaitsevahendite kasutamise ning tabelit 6-1. on vastavalt parandatud. negatiivne mõju keskkonnale on vähene ning eesmärgi põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju suurenenud sekkumise „Riik peab soodustama mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega“ (vastavalt sekkumine nr 16 ja 7) korral on mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele märgitud valge värviga ehk arengukava täpsusastmes ei ole võimalik hinnata keskkonnamõju täpset iseloomu või ei avalda sekkumine olulist mõju. Täpsustame, et õhukvaliteedi seisukohalt on tegemist positiivse sekkumisega. Nimelt loetakse mineraalväetistelt (eriti ammooniumipõhiste väetiste) üleminekut orgaanilisele väetisele üheks NH3 heitmeid vähendavaks meetmeks, kuna orgaanilises väetise (ehk sõnniku) lämmastiku sisaldus on madalam kui mineraalväetises. Põllumajandusuuringute Keskus 132 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Lk 96 tegevussuund 1 mõõdiku KSH koostajad nõustuvad seisukohaga „maastikuindeks“ puhul ei ole täpsustatud, ja teevad ettepaneku PõKA mõõdiku millise maastikuindeksiga on tegemist, täpsustamiseks.. kuid universaalset maastikuindeksit ei eksisteeri. Eeltoodust lähtuvalt – indeksi sisu, st mida ta kirjeldab, ei ole selge - ei saa ka kirjeldada kas „olukord säilib paraneb, on rahuldav või halb“. Lk 96 tegevussuund 4 mõõdiku „kasutuses KSH aruande koostajad nõustuvad oleva põllumajandusmaa pindala (ha)“ toodud seisukohaga ning KSH-sse on kohta tehtud hindaja märkus väärib lisatud ettepanek põllumajandusmaa kaalumist. Oleme väga selgel seisukohal, pindala (ha) mõõdik täpsemini sisustada et oluline on hinnata tegevussuuna ja seirata põllumajandusmaa pindala meetmete mõju, kuid „põllumajandusmaa muutusi selles sisalduvate alajaotuste pindala“, näitaja kui selline, ei võimalda lõikes nagu näiteks põllumaa või suunda „kvaliteetsed sisendid püsirohumaa pindala muutus (ha). põllumajanduses“ mingil moel hinnata. Oluline on läbi arengukava elluviimise Põllumajandusmaa pindala vähenem ine või programmi/strateegia või paika pandud suurenemine ei iseloomusta meetmete hinnata põllumajandusmaa põllumajanduses kasutatavaid sisendeid kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. ega nende kvaliteeti, samuti nende keskkonnamõju ega põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Aruanne tervikuna on mahukas, kuid KeHJSe alusel peab KSH aruanne pakub samas võimalust hindamise tulemusi kompaktsemal kujul esitada. sisaldama eeldatavalt oluliselt Leiame, et eelkõige on põhjendatud mõjutatava keskkonna kirjeldust keskkonda iseloomustavate põhinäitajate strateegilise planeerimisdokumendi muutuste kvantitatiivne väljatoomine. koostamise ajal. Seega pole meie Teeme ettepaneku selline info ülevaatliku hinnangul põhinäitajate toomine tabeli kujul kokkuvõtvas osas välja tuua. kokkuvõttes mõistlik, kuna kokkuvõttev hinnang peaks kajastama eeldatavalt kaasnevate mõju hindamiste järeldusi. Koostatav arengukava seab üldised Mõjude hindamise aruanne on suhteliselt põllumajanduse ja kalanduse sektori üldine, sh käsitletakse mõjusid suunad ja eesmärgid. Uuendatud PõKa tegevussuundade lõikes. Leiame, et versioonis on kirjeldatud arengukava asjakohane on hinnata iga kavandatud elluviimist järgmiselt: „Arengukava meetme mõju, kuna suuna kui terviku elluviimist koordineerivad hindamine jääb paratamatult liiga üldiseks, Maaeluministeerium ja et saada mõjude osas sisulist Keskkonnaministeerium ning selleks informatsiooni. Sellekohane viide on ka (lähtuvalt PõKa kahest alaeesmärgist) aruandes endas välja toodud ning leiame, koostatakse kaks programmi: et see on igati asjakohane. põllumajandus, toit ja maaelu (koordineerija MeM) ning kalandus (kahe ministeeriumi ühendprogramm, koordineerijad MeM ja KeM oma vastutusvaldkonnas). Seega programme www.hendrikson.ee 133 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra.“ Programm on arengudokument, milles määratakse PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Seega tuleb koostatavate programmide käigus igakordselt hinnata PõKa 2030 alaeesmärkide saavutamisele suunatud meetmete, tegevuste ja teenustega kaasnevat mõju Praegune strateegiline planeerimisdokument pole selle hindamiseks koostatud piisavas täpsusastmes. Leiame, et vajadusel tuleb arengukava Nõustume toodud seisukohaga. relevantsete mõõdikutega täiendada, mille osas muutust taotletakse ning mille osas oleks võimalik kvantitatiivseid mõjusid eel- ja järelhinnata. Leiame, et välja toomist vääriks PõKA üks osa on arengukava saavutatavate keskkonnamõjude maksumuse prognoos. majanduslike mõjude ekvivalent. Eeskätt mõtleme selle all võimalikke vajaminevaid investeeringuid ning Eesti põllumajandus- ja kalandustoodete konkurentsivõimet sihtturgudel. Tehnilise märkusena. Aruandes välja Lisame omapoolse täienduse, et suund toodud: „On eeldatud, et null- on „eeldatavalt“ suurema ebasoodsa stsenaarium, ehk huvigruppidega mõjuga, kui puudub laiema huvitatud kokku leppimata valdkonna areng on isikute ringiga kokkulepitud sektori areng. igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga.“ Arusaamatuks jääb, millele tuginedes selline eeldus on püstitatud. Leiame, et null-stsenaariumi võimalike mõjude hindamine ei ole põhjendatud, kuna arengukava on kavas igal juhul rakendada. See aga ei kinnita mingil moel püstitatud eelduse paika pidavust. Teeme ettepaneku viidatud lause senisel kujul aruandest 134 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine eemaldada. Siiski ei tähenda eelnev, et ei peaks hindama kaasnevaid muutusi meetme tasandil. Haridus- ja teadusministeerium - Palume eemaldada lk 12 nimekirjast Kõigi seisukohtadega on arvestatud ning „Eesti keele arendamise strateegia KSH aruannet vastavalt täiendatud. 2004-2010“, kuna väljatöötatav PõKa arengukava ei saa panustada juba kehtivuse kaotanud arengukavasse. - Palume asendada lk 12 „Eesti keele arengukava aastani 2017“ nimetusega „Eesti keele arengukava 2011- 2017 (- 2021)“, kuna Valitsuse korraldusega on arengukava perioodi pikendatud ning sarnaselt eelmise punktiga jääks lugejal mulje, et väljatöötatav arengukava panustab kehtivuse lõpetanud arengukavasse. Palume sama parandus sisse viia ka tabelisse lk 15. - Palume nimekirjast eemaldada Eesti Vabariigi Põhiseadus, kuna see ei ole antud juhul esiteks relevantne ning teiseks ei sobitu arengukavade nimekirja. - Palume asendada lk 12 viite „Haridus - ja Teadusstrateegia aastateks 2020- 2035“ järgmiste viidetega, kuna välja töötatakse kaks eraldi arengukava: 1) „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ning 2) „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“. - Juhime tähelepanu, et lk 15 tabelis on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seoste osas kogemata dubleeritud sama teksti, mis on välja toodud TAI strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ puhul. Rahandusministeerium Põllumajanduse ja kalanduse arengukava Vastavalt KeHJS-le hinnatakse KSH abil (PÕKA) KSH aruandes on põhjalikumalt arengudokumendiga kaasnevaid hinnatud mõju looduskeskkonnale ning mõjusid looduskeskkonnale ning inimeste tervisele ja sotsiaalsetele muutuva looduskeskkonnaseisundi vajadustele. Samas jääb selgusetuks, miks kaudu avalduvaid mõjusid inimese ei ole KSH aruandes eraldi hinnatud tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja www.hendrikson.ee 135 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine arengukava sotsiaal-majanduslikke varale. Seega käesoleval KeHJS-e mõjusid (sh tuues välja milliseid ja millises põhine KSH ei käsitle laiemalt sotsiaal- ulatuses mõjude ilmnemist on oodata ning majanduslikke mõjusid. võimalikud negatiivseid mõjusid leevendavad lahendused) muude horisontaalsete valdkondade 46 osas, sealhulgas regionaalarengule, millele on PÕKA-l eeldatavalt oluline toetav mõju. KSH aruandes on küll nimetatud PÕKA-ga kavandatavaid maa- ja rannapiirkondade arendamise põhimõtteid ja tegevussuundi, mis panustavad piirkondade arengu ja regionaalse tasakaalu, kui ühe Eesti säästva arengu strateegia eesmärgi, saavutamisse. Samas ei selgita seegi osa, milliseid mõjusid vastavate põhimõtete ja tegevussuundade ellu viimisega regionaalse arengu osas ikkagi on oodata. Lisaks on KSH aruandes märgitud (tabel 4.1) pealiskaudsemalt PÕKA seos Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 üldeesmärgiga, kuid puudub sisuline hinnang PÕKA eeldatava mõju osas Eesti regionaalarengu täpsemate alaeesmärkidele ja sihtidele. Sealhulgas, kuidas mõjutab PÕKA meetmete elluviimine eeldatavalt: - eri piirkondade ühtlasemat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning nende kestlikumat arenguvõimet; - piirkondade terviklikku, keskust tagamaaga sidustavat ja koostööl põhinevat arengut; - piirkondlike erivajadustega arvestamist ja eripäraste arengueelduste paremat ärakasutamist; - kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist. Leiame, et KSH aruannet tuleks täiendada hinnangutega eelpool mainitud mõjude osas regionaalarengule. Või juhul kui vastavaid mõjusid on hinnatud põhjalikumalt KSH aruandes mainitud PÕKA ex ante regionaalsete mõjude hindamise ja EMÜ läbi viidud mõjude eelhindamise projekti käigus, tuleks lisada KSH aruandes viited nende hindamiste tulemustele. 46 Vastavalt kehtivale õigusaktide ja valdkondlike arengukavade eelnõude mõju hindamise metoodikale (https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse -toetamine/mojude- hindamine) 136 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8.5. KSH NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Lisatakse protsessi käigus. www.hendrikson.ee 137 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KOKKUVÕTE Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eest i põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidu varustukindlusele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisund i parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 tegevussuunda ning nende tulemuseesmärgid ja mõõdikud. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames v iidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus hinnati arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasneva keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et arengukava oleks otseselt vastu olus mõne muu sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid kaardistas kitsaskohad, mille puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 5. Peatükis 6 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et PõKa eesmärkidel ning selleks kavandatud sekkumistel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile tuvastati ka välismõjude analüüsis teatavad probleemkohad. Tulenevalt PõKa üldistusastmest, mis ei võimalda mõjude hindamisega eriti detailseks minna, olid kaardisatud probleemkohad osaliselt sarnased juba vastavusanalüüsis tooduga. Vastavusanalüüsi ja välismõjude analüüsi tulemuste põhjal sõnastati peatükis 7.1 KSH ettepanekud arengukava täiendamiseks ja mõjude leevendamiseks ning peatükis 7.2 anti soovitused seire paremaks korraldamiseks. KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud PõKa suurest üldistustasemest, millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Sellest tulenevalt on arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete ja tegevuste väljatöötamiseloluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka arengukava elluviimisega seotud järgnevate strateegiliste dokumentide (programm, straeegia, tegevuskava vmt) kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist. 138 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne LISAD Lisa 1. KSH programm (eraldi failikataloog) Lisa 2. Aruande osas seisukohtade küsimine ja avalikustamine (eraldi failikataloog) Lisa 3. Põllumajanduse ja kalandusega seotud loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi muutused aastatel 2013 -2019 www.hendrikson.ee 139 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne LISA 3 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSEGA SEOTUD LOODUSDIREKTIIVI JA LINNUDIREKTIIVI LIIKIDE JA ELUPAIGATÜÜPIDE SEISUNDI MUUTUSED AASTATEL 2013-2019 Tabel 1. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi üldhinnang 2013 ja 2019 a. Üldhinnang Üldhinnang Üldine trend Kood Kirjeldus 2013 2019 2019 1110 Veealused liivamadalad Soodne Soodne stabiilne 1130 Jõgede lehtersuudmed Soodne Soodne stabiilne 1140 Pagurannad Soodne Soodne stabiilne 1150 Rannikulõukad Soodne Soodne teadmata 1160 Laiad madalad lahed Soodne Soodne stabiilne 1170 Karid Soodne Soodne stabiilne 1310 Soolakud Soodne Soodne teadmata 1630 Rannaniidud Ebapiisav ebapiisav paranev Ebapiisav ja 3110 Vähetoitelised järved teadmata ebapiisav teadmata Mõõdukalt kareda veega Ebapiisav ja 3130 järved halvenev ebapiisav halvenev 3140 Kalgiveelised järved Soodne Soodne paranev 3150 Rohketoitelised järved Soodne Soodne paranev 3160 Huumustoitelised järved Soodne Soodne stabiilne 3180 Karstijärved Ebapiisav Soodne teadmata Ebapiisav kuid 3260 Jõed ja ojad paranev ebapiisav paranev 5130 Kadastikud Soodne Soodne 6210 Lubjarikkad niidud Ebapiisav Ebapiisav stabiilne 6270 Lubjavaesed niidud Ebapiisav Ebapiisav stabiilne Ebapiisav ja 6280 Lood (alvarid) halvenev Ebapiisav paranev 6410 Sinihelmikakooslused Soodne Soodne stabiilne 6430 Kõrgrohustud Soodne Soodne stabiilne 6450 Lamminiidud Ebapiisav Ebapiisav halvenev 6510 Ürt-punanupuga niidud Soodne Soodne stabiilne 6530 Puisniidud Ebapiisav halb teadmata Ebapiisav ja 7230 Liigirikkad madalsood halvenev halb halvenev 9070 Puiskarjamaad Ebapiisav ebapiisav stabiilne Tabel 2. Loodusdirektiivi liikide seisundi üldhinnang 2013 ja 2019 a. Eesti nimi Üldhinnang 2013 Üldhinnang 2019 Üldine trend 2019 Emaputk Soodne Soodne stabiilne Tõugjas Ebapiisav Ebapiisav paranev Jõevähk Ebapiisav Ebapiisav stabiilne Rohe-kärnkonn Halb ja halvenev Halb halvenev Hink Ebapiisav Soodne stabiilne 140 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eesti nimi Üldhinnang 2013 Üldhinnang 2019 Üldine trend 2019 Rääbis Halb ja halvenev Ebapiisav paranev Siig Halb Halb stabiilne Võldas Ebapiisav Soodne stabiilne Nõmmnelk Ebapiisav Soodne stabiilne Laiujur Soodne Soodne stabiilne Könt-tanukas Soodne Soodne stabiilne Kõre Halb Halb stabiilne Teelehe-mosaiikliblikas Soodne Soodne stabiilne Lai-Tõmmuujur Soodne Soodne stabiilne Hallhüljes Soodne Soodne stabiilne Läikiv kurdsirbik Soodne Soodne stabiilne Apteegikaan Ebapiisav Ebapiisav stabiilne Ebapiisav ja Jõesilm teadmata Ebapiisav stabiilne Ojasilm polnud varem Soodne teadmata Harilik kobarpea Ebapiisav Ebapiisav halvenev Soohiilakas Ebapiisav Ebapiisav stabiilne Suur-kuldtiib Soodne Soodne stabiilne Ebapärlikarp Halb ja halvenev Halb stabiilne Vingerjas Ebapiisav Soodne stabiilne Mustlaik-apollo Soodne Soodne stabiilne Ebapiisav aga Mudakonn paranev Ebapiisav stabiilne Tiigikonn Soodne Soodne stabiilne Ebapiisav ja Viigerhüljes teadmata Halb halvenev Rabakonn Soodne Ebapiisav halvenev Rohukonn Soodne Ebapiisav halvenev Ebapiisav aga Lõhe paranev Ebapiisav paranev Ebapiisav ja Eesti soojumikas halvenev Ebapiisav stabiilne Kollane kivirik Soodne Ebapiisav stabiilne Ebapiisav aga Madal unilook paranev Soodne stabiilne Püst-linalehik Ebapiisav Soodne paranev Ebapiisav aga Harjus paranev Ebapiisav paranev Ebapiisav aga Harivesilik paranev Ebapiisav stabiilne Ebapiisav ja Paks jõekarp teadmata Ebapiisav stabiilne Tabel 3. Linnudirektiivi liikide populatsiooni pikaajaline trend 2013 ja 2019 a. Populatsiooni Populatsiooni pikk Eesti nimi Hooaeg pikk trend 2013 trend 2019 Lammitilder pesitseja tõusev tõusev Naaskelnokk pesitseja tõusev tõusev Niidurüdi pesitseja langev langev Punajalg-tilder pesitseja langev langev Suurkoovitaja pesitseja langev langev Tutkas pesitseja langev langev Hänilane pesitseja stabiilne langev www.hendrikson.ee 141 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Populatsiooni Populatsiooni pikk Eesti nimi Hooaeg pikk trend 2013 trend 2019 Kadakatäks pesitseja langev langev Kanepilind pesitseja langev langev Koldvint pesitseja tõusev tõusev Kuldnokk pesitseja stabiilne stabiilne Künnivares pesitseja langev stabiilne Mustsaba-vigle pesitseja stabiilne langev Nurmkana pesitseja langev langev Nõmmekiur pesitseja langev langev Pruunselg-põõsalind pesitseja stabiilne stabiilne Punaselg-õgija pesitseja langev langev Põldlõoke pesitseja langev langev Põldtsiitsitaja pesitseja langev langev Põldvarblane pesitseja langev langev Sookiur pesitseja langev langev Soo-roolind pesitseja langev stabiilne Suitsupääsuke pesitseja langev langev Talvike pesitseja langev langev Tuttlõoke pesitseja teadmata teadmata Tuuletallaja pesitseja stabiilne stabiilne Vaenukägu pesitseja langev stabiilne Valge-toonekurg pesitseja tõusev tõusev Võsa-ritsiklind pesitseja langev langev Kiivitaja pesitseja tõusev tõusev Rääkspart pesitseja tõusev tõusev Rohunepp pesitseja langev langev Rukkirääk pesitseja stabiilne langev Sooräts pesitseja kõikuv kõikuv Hallhani rändliik langev Rääkspart rändliik teadmata Suur-laukhani rändliik tõusev Valgepõsk-lagle rändliik tõusev Väike-laukhani rändliik langev
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel