dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 23. detsember 2019
Seotud ettevõtted
Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (adressaat)
Viit
5.2-2/3159-1
Registreeritud
23. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. jaanuar 2020

Failid

  • 📎Pöördumine seoses ilusüstide teostamisega.asice282 KB

Sisu (failidest)

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Roosikrantsi 2, Tallinn EE-10119, Estonia T. +372 640 7170 [email protected] www.ellex.ee Reg. 10344152 VAT EE100101799 Ants Nõmper [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tanel Kiik sotsiaalminister [email protected] Maris Jesse terviseala asekantsler [email protected] Koopia: Terviseamet 4. detsember 2019 Pöördumine seoses mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostamisega Lugupeetud härra Kiik ja proua Jesse Ellex Raidla Advokaadibüroo esitab käesoleva pöördumise Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi (EPRS), Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi (ENSAS) ja Eesti Arstide Liidu (EAL) ülesandel ja nimel. EPRS, ENSAS ja EAL on järgmistel seisukohtadel: 1. Riiklikul tasandil tuleb panna paika arstide ja õdede erialade pädevused ja piirid ning reguleerida väljaõppe nõuded mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostajatele. 2. Patsientide tervise kaitseks peab Sotsiaalministeerium muutma oma senist seisukohta ja praktikat ning asuma ametlikult seisukohale, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure tohivad teostada ainult vastava väljaõppega arstid, mitte õed. 3. Selleks peab Sotsiaalministeerium tegema vastava seisukoha teatavaks mittekirurgilisi esteetilisi protseduure teostavatele asutustele ning andma neile mõistliku üleminekuaja oma tegevuse ümberkorraldamiseks. 4. Üleminekuaja möödumisel peab Terviseamet asuma teostama riiklikku järelevalvet nende asutuste tegevuse nõuetele vastavuse üle. 5. EPRS, ENSAS ja EAL teevad ettepaneku alustada järelevalvet alates 1. jaanuarist 2020. EPRS, ENSAS ja EAL põhjendavad oma seisukohti alljärgnevalt. Estonia • Latvia • Lithuania Ellex Raidla is part of Ellex, a circle of leading law firms in the Baltics www.ellexcircle.com 13. augustil 2019 vastas asekantsler Maris Jesse EPRS-i ja ENSAS-i 17. juuni 2019 pöördumisele seoses mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostamisega. Vastuses oli välja toodud, et TTKS, selle alusel antud määrused ega muud õigusaktid ei reguleeri töökorraldust raviasutuses sh arstide ja õdede vahelist tööjaotust üksikute tegevuste teostamisel ning et Sotsiaalministeerium ei pea selle põhimõtte muutmist otstarbekaks. Märkisite, et see on tervishoiuteenuse osutaja vastutus, et protseduure teostab alati ainult tervishoiutöötaja, kellel on selleks vajalikud oskused ja pädevused ning teenuse osutamine vastab parimatele praktikatele, asjakohastele juhenditele ja standarditele. Eelnimetatud erialaseltsid ei ole sellise seisukohaga nõus. Erialaseltsid on Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile korduvalt selgitanud ja põhjendanud oma seisukohta, et õe haridus ei ole piisav tulemaks toime mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride tüsistustega, seega ei saa lubada arstidel delegeerida botuliinteraapia ja täitesüstide teostamist õdedele, vaid arstid peavad süstid teostama ise. Oleme seisukohal, et patsientidele osutatavate teenuste ohutuse kindlustamine on ka riigi ülesanne. Raviasutuse tööd reguleerib lisaks TTKS-le ka VÕS § 762, mis sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Oleme seisukohal, et selleks, et botuliinteraapia ja täitesüstide tegemine vastaks arstiteaduse üldisele tasemele, peab seda teostama arst. Hetkel levinud praktika, kus neid süste teostavad õed, on patsientide jaoks põhjendamatult riskantne, kuna õdede haridus ei ole piisav, et tagada teenuse vajalik kvaliteet ja patsientide ohutus. Samuti on selline praktika vastuolus Euroopa standardiga EVS-EN 16844:2017+A1:2019 „Esteetilise meditsiini teenused. Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid“, mille alusel saab tõlgendada, millisel juhul vastab antud juhul teenus arstiteaduse üldisele tasemele. Svetlana Lokk-Kidava kaasuses (RKKKo 29. juuni 2006 otsus asjas 3-1-1-46-06) pidas Riigikohus oluliseks analüüsida, kas nõelravi vastab sisuliselt tervishoiuteenuse mõistele ning märkis seda mõistet sisustades, et tervishoiuteenuseks saab kvalifitseeruda üksnes selline toiming, „mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone.“ Riigikohus leidis, et nõelraviteenuse osutamiseks oleks Lokk-Kidaval pidanud olema eriarstiabi osutamise tegevusluba ning ilma selleta oli nõelraviteenuse osutamine õigusvastane. Kohtuotsusest tuleb seega järeldada, et toimingute osutamiseks, millel on organismile intensiivne mõju ja mille ebaõige läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone (meditsiinilised toimingud), on vaja eriarstiabi osutamise tegevusluba. Erialaseltsid on pöördunud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti poole ka varasemalt. 11. juuni 2019 pöördumises põhjendasid erialaseltsid, et botuliinteraapia ja täitesüstide riskiaste on äärmisel kõrge ning manustamisel eksimine võib põhjustada patsiendile ränki tüsistusi. Nende teenuste osutamine hõlmab nahka ja sügavamatesse kudedesse ainete süstimist, millel võib inimesele olla tõsine ja ka ohtlik mõju. Ka eelnimetatud Euroopa standardi kohaselt kuuluvad täitesüstid 5-punktilises riskitasemete süsteemis neljandasse ehk D-gruppi (püsiv kahjustus funktsionaalse piiratusega) ja botuliintoksiini süstid kolmandasse ehk C-gruppi (püsiv kahjustus funktsionaalse piiratuseta). Süstide ohutuks teostamiseks on vaja eelnevalt hinnata nii naha kui kogu organismi tervikseisundit, et tunda ära võimalikud vastunäidustused ja tüsistuste 2 tekkimise oht, valida sobivad ravimid ja kogused ning teostada süstimine asjatundlikult. Samuti peab teenuse osutaja tüsistuste, kaasuvate haiguste või äkkolukordade tekkimisel olema võimeline nendega toime tulema ning osutama õiget ja asjatundlikku ravi. Kui süste teeb inimene, kellel pole selleks piisavalt teadmisi, on patsiendi jaoks oluliselt suurem oht, et midagi läheb valesti ning patsiendil tekivad tüsistused. Pidevalt lisandub ka uusi täitesüstide tootjaid ning iluprotseduurid koguvad populaarsust ehk kasutatakse uusi aineid ja meetodeid ning teenuseid osutatakse rohkematele inimestele. Need asjaolud ainult suurendavad asjaolude hulka, millega teenuse osutaja peab oskama arvestada, samuti suurenevad riskid, et ebapädevates kätes võib midagi valesti minna. Seda arvestades on EPRS, ENSAS ja EAL seisukohal, et õdedel ei ole botuliinteraapia ja täitesüstide teostamiseks piisavalt meditsiinilisi teadmisi ja pädevust. Botuliinteraapia ja täitesüstide teostamist saab pidada VÕS § 762 tähenduses arstiteaduse üldisele tasemele vastavaks ainult siis, kui neid tervishoiuteenuseid teostab vastava pädevusega arst. Ka eelnimetatud Euroopa standard näeb ette, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure võivad teostada riiklikult tunnustatud arstid, kes võivad iseseisvalt arstina töötada. Teatud meditsiinilised toimingud on ilmselgelt niivõrd riskantsed või spetsiifilisi eriteadmisi nõudvad, et neid saab vajaliku kindluse ja kvaliteediga teostada ainult vastavale erialale spetsialiseerunud arst. Sisemise töökorralduse alusel ei saa delegeerida õdedele ülesandeid, mida peab kindlasti tegema arst. On ilmne, et tervishoiuteenuse osutaja ei saaks sisemise töökorralduse alusel anda õdedele pädevust näiteks operatsioone teostada, kuna õdedel pole selle ohutuks teostamiseks vajalikku väljaõpet ehk teisisõnu, teenus ei vastaks arstiteaduse üldisele tasemele, vaid oleks patsiendile ohtlik. Patsient ei ole aga võimeline iseseisvalt hindama, kas talle meditsiinilist teenus teenust osutaval isikul on piisavad teadmised protseduuride ohutuks teostamiseks või mitte. Riigi kohustus on teostada järelevalvet ja tagada patsientidele, et nimetatud teenused vastavad arstiteaduse üldisele tasemele. TTKS § 60 lg 1 alusel teostab tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Terviseamet. Sealhulgas peab Terviseamet teostama järelevalvet nii arstide, õdede kui tervishoiuasutuste tegevuse üle ning ka selle üle, et tervishoiuteenuse osutamine vastaks arstiteaduse üldisele tasemele. Terviseamet peab sekkuma, kui tervishoiuteenuseid osutatakse arstiteaduse üldisele tasemele mittevastavalt. Alles siis, kui ilusüste teeb isik, kellel pole tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ega haridust, ei kuulu see enam Terviseameti pädevusse, siis peab sekkuma politsei. Oleme seisukohal, et hetkel levinud praktika, kus botuliin- ja täitesüste teostavad õed, kujutab endast olulist ohtu inimeste tervisele korrakaitseseaduse (KorS) tähenduses ning riigipoolne sekkumine on vajalik ka korrakaitse seaduse alusel. Hetkel jääb erialaseltsidele arusaamatuks, miks Sotsiaalministeerium ja Terviseamet mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride õdede poolt teostamisega seotud riske tõsiselt ei võta ja soovivad justkui näidata, et probleemi pole või riik ei peaks selle teemaga tegelema. Sealjuures on haiglad ja erialaseltsid probleemi olemust korduvalt ja põhjalikult selgitanud. Tegemist on rahvatervise seisukohalt olulise ohuga, mis langeb otseselt Terviseameti vastutusalasse ning mille tõrjumine on korrakaitseseadusest tulenevalt Terviseameti ülesanne. Hetkel võtavad sajad patsiendid oma tervisega asjatuid riske. Riskide maandamine ning kindlustamine, et teenus oleks vähemalt mõistlikult ohutu, on riigi ülesanne. Probleemi eitamine näitab riigi hooletust ja hoolimatust oma kodanike tervise suhtes. Riskide realiseerumisel tekivad kindlasti küsimused, 3 miks on riik teadlikult võimaldanud potentsiaalselt ohtlikke teenuste osutamist isikute poolt, kellel pole selleks sobivat väljaõpet ega pädevust. Lihtne ja kindel viis, kuidas maandada botuliin- ja täitesüstidega kaasnevaid riske ja seeläbi tagada teenuste piisav kvaliteet ning patsientide ohutus, on muuta hetkel levinud praktikat ning kindlustada, et süste tohivad teostada vaid vastava väljaõppega arstid, kes ei tohi neid toiminguid delegeerida õdedele. Piirang, et õed ei tohi botuliin- ja täitesüste teostada, ei oleks ebamõistlikult piirav, arvestades süstide võimalike tüsistuste tõenäosust ja tagajärgi. Oleme seisukohal, et Sotsiaalministeerium ja Terviseamet peavad ametlikult muutma oma senist seisukohta ja praktikat ning asuma seisukohale, et patsientide tervise kaitseks on olulise tähtsusega reguleerida mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride valdkonnas teenuse osutamine selliselt, et neid toiminguid tohivad teostada ainult vastava väljaõppega arstid, mitte õed, vastasel juhul ei vasta teenus arstiteaduse üldisele tasemele. Palume Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil võtta selline ametlik seisukoht, teha see teatavaks vastavaid teenuseid osutavatele asutustele ning anda neile mõistlik üleminekuaeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Selle üleminekuaja möödumisel palume Terviseametil asuda teostama riiklikku järelevalvet nende asutuste tegevuse nõuetele vastavuse üle. Lisaks on erialaseltsid endiselt seisukohal, et arstide ja õdede erialade pädevused ja piirid tuleb riiklikul tasandil selgelt paika panna ning reguleerida väljaõppe nõuded mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostajatele. Hetkel kehtivas ebaselges olukorras on kannatajateks just patsiendid. Austusega /digiallkirjastatud/ Ants Nõmper Vandeadvokaat 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel