Sotsiaalministeerium · 20. detsember 2019
- Viit
- 85
- Registreeritud
- 20. detsember 2019
- Dokumendi liik
- Ministri üldkäskkiri
- Funktsioon
- 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
- Sari
- 1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-2/2019
- Vastutaja
- Merle Ploompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
20.12.2019 nr 85
Riigieelarvelise toetuse taotluse rahuldamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 8 alusel, vastavalt 2019. aasta
riigieelarve seadusele ja rahandusministri käskkirjale 12.06.2019 nr 1.1-4/91 „2018.a
vahendite üle toomine 2019. aastasse“, Sotsiaalministeeriumi kantsleri 27.02.2018. a
käskkirjaga nr 5 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste
andmise tingimuste ja korra“ punktile 1.2. ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (edaspidi
ka toetuse taotleja) poolt 13.12.2019 esitatud taotlusele:
1. Rahuldada Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti taotlus summas 515 965 eurot
sihtotstarbega arendada Tallinna linnas elavatele psüühikahäirega täisealistele
isikutele, sh eelisarendatult sügava liitpuudega inimestele erihoolekande teenuste
taristut (nt intervallteenuse ja ööpäevaringsete teenuskohtade loomine ja
kohandamine)
Finantseerimise alused: SK02TF, ATT10-S09, IN110025 (päeva- ja
intervallhoiukohtade kohandamine).
2. Teha toetuse taotlejale ettepanek sõlmida Sotsiaalministeeriumiga toetuse
kasutamise leping.
3. Haldusakti andmise põhjendused
Lähtudes haldusmenetluse seaduse § 56 lõikest 3, otsustan Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuameti taotluse rahuldada järgnevatel põhjustel:
3.1. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet esitas taotluse 515 965 euro suuruse toetuse
eraldamiseks Tallinnas, Maleva 16 kinnistul asuva hoone rekonstrueerimiseks ja
sisustamiseks teenuskohtade loomiseks Tallinnas elavatele psüühikahäiretega täisealistele
isikutele. Hoones luuakse kokku 24 uut teenuskohta psüühikahäirega (sh sügava liitpuudega)
täisealistele isikutele. Nimetatud teenuskohtadest 11 kohta luuakse majutusega perepõhise
intervall- ja ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks psüühikahäirega sügava
liitpuudega täisealistele isikutele; 6 igapäevaelu toetamise teenuskohta raske- ja sügava
intellektipuude või liitpuudega isikutele; 7 majutusega nädalahoiu teenuskohta raske- ja
sügava intellektipuude või liitpuudega isikule. Renoveeritakse 36 igapäevaelu toetamise
teenuskohta raske ja sügava intellektipuude või liitpuudega isikutele.
2
Tallinna linna omafinantseering projekti elluviimiseks on 3 001 624 eurot.
3.2.Sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud erihoolekandeteenuseid võivad
SHS § 77 lõike 1 alusel osutada erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevad või tegutseda
soovivad füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele
Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuse osutamise halduslepinguga täitmiseks
volitanud. Teenuseosutajal peab olema vastav tegevusluba.
Kuna nimetatud teenuseid võivad lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele pakkuda ka teised
isikud (sealhulgas turul tegutsevad eraõiguslikud isikud), tuleb kaaluda, kas toetuse taotleja
esitatud taotluse rahuldamisel saavutatav tulemus (erihoolekandeteenuse järjekordade
oluline vähendamine) kaalub üles investeeringutoetuse andmise avatud taotlusvoorus.
3.3.Tallinna linnas on erihoolekandeteenuste järele Eestis suurim vajadus ning järjekorrad
teistest omavalitsustest oluliselt pikemad. 16. detsembri 2019. a seisuga on Harjumaa sügava
liitpuudega inimeste ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras 23, päeva- ja
nädalahoiuteenuse järjekorras 4 inimest. Tartu linnas on vastavad näitajad 8 ja 4; Pärnumaal
on sügava liitpuudega ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras 5 inimest; Põlvamaal 9
inimest, Viljandimaal 8 ja Valgamaal 6. Teistes omavalitsustes on järjekorras valdavalt 1 ja 2
inimest või teenuskohale järjekord puudub.
Kuna toetuse kaasabil luuakse 11 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta, võimaldab see
teenuse järjekorda suures ulatuses vähendada. Teenuse järjekorras saab olema küll rohkem
inimesi kui teistes omavalitsustes, kuid siiski enam mitte mitmekordselt rohkem.
Toetuse taotleja omafinantseering moodustab projekti kogumaksumusest ca 85%. Seega on
koos Tallinna linna olulise omafinantseeringuga võimalik rajada erihoolekandeteenuse
pakkumise jaoks suuremale isikute ringile spetsiaalne hoone, millist tulemust oleks oluliselt
raskem saavutada toetuse andmisel eluruumide kohandamiseks.
Kuna tegemist on investeeringutoetusega ning toetuse andmise laiem eesmärk on päeva- ja
intervallhoiuteenust vajavate isikutele teenuskohtade loomine, on taotluse rahuldamine
põhjendatud.
4. Käesolev käskkiri jõustub toetuse taotlejale teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister