dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 20. detsember 2019
Viit
72
Registreeritud
20. detsember 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎72 20.12.2019 Ministri määrus.bdoc1140 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Sotsiaalkindlus- 1) Seletuskirja punktis 5 (lk 10) on märgitud, et palgatõusu 1) Arvestame. Parandus seletuskirjas tehtud. tusamet vahendid 2020 on 539 443 eurot. Meile teadaolevalt on erihoolekandeteenuse 2020. aasta hinnatõusuks planeeritud 539 443 eurot, igapäeva elu toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenus hinnatõusuks 36 544 eurot ja üldhoolduse kulude katmise hinnatõusuks planeeritud 15 883 eurot. Kokku lisavahendid hinnatõusuks 591 870 eurot. 2) Eelnõu seletuskirja tabelis nr 4 (lk 11) on toetatud elamise 2) Arvestame. Parandus on eelnõu seletuskirjas tehtud. teenuse hind 2020 märgitud „2017“, peaks aga olema „217“. Täname tähelepanu juhtimast. Ühtlasi teeme siinkohal ettepaneku vaadata määruse Nõustume, et seaduses ja määruses on teatav muutmisel üle ka need regulatsioonid, mille muutmisvajadus vasturääkivus ja tuleb läbi mõelda, milliste põhimõtete järgi on kerkinud rakenduspraktikas. Seetõttu teeme ettepaneku: peaks käima kasutamata kohtade eest kulude hüvitamine. a) täiendada eelnõu punktiga 10 järgnevas sõnastuses: Kuna ettepaneku arvestamisega kaasneks eelarveline mõju „10) paragrahvi 4 lõike 1 sõnastust muudetakse järgnevalt: ja 2020. aasta riigieelarve on juba kinnitatud, siis hetkel ei arvesta ettepanekut. (1) Kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kaks kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu, tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale vastava ajavahemiku eest igakuiste arvete ja kirjaliku kinnituse alusel riigi rahastatava osa arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem sotsiaalhoolekande seaduse § 79 lõikes 4 sätestatud ulatuses.“; Põhjendus: Määruse § 4 lõige 1 ei ole kooskõlas SHS § 79 lõikes 3 nimetatuga. SHS § 79 lõike 3 kohaselt tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale kõikide teenuseliikide puhul lõikes sätestatud asjaolude esinemisel, Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA kuid määruse § 4 lõige 1 nimetab, et ainult toetatud elamise, kogukonnas elamise, ööpäevaringsete teenuste puhul toimub tasumine. b) täiendada eelnõu punktiga 11 järgnevas sõnastuses: Arvestame. Täiendus on eelnõusse sisse viidud. „11) paragrahvi 41 sõnastust muudetakse järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2 lõigetes 12 , 13 , 14, 15 sätestatule tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust § 2 lõikes 12 ja 14 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõigetes 12 , 13 , 14, 15 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest. Põhjendus: Õigus saada tasutud kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude eest, peaks olema ka määruse § 2 lõikes 14 nimetatud isikutele teenuse osutamisel. Praktikas toimub kulude tasumine mõlema sihtgrupi puhul, mitte ainult § 2 lõikes 12 puhul. Kindlasti on see ka õigusakti väljaandja soov, et mõlemale sihtgrupile päeva-nädalahoiuteenust osutades koheldaks teenuseosutajaid sama põhimõtte alusel. Erihoolekandete MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud Ei arvestata. enuste nimetatud määruse eelnõu, ei nõustu antud määruses Mõistame teenusepakkujate soovi ja vajadust teenuse Pakkujate Liit toodud teenuse hindade maksimummääradega. hindade maksimummäärade suuremaks tõusuks. Erihoolekande valdkond on võrreldes teiste igapäevaselt 2019.a. jõustunud määruse seletuskirjas soovisime näidata inimeste heaolu nimel tegutsevate valdkondade seas olnud suunda, kuhu erihoolekandeteenuste palgakomponendiga aastaid alarahastatud. Teenuste hinnad, millest 60-70 % soovime jõuda. Kahjuks 2020-2023 riigieelarvestrateegia ulatuses moodustuvad tööjõukulud, on madalad, ega kata arutelude käigus on selgunud, et majanduskasv ei ole nii mitme erihoolekandeteenuse puhul tegelikke kulusid (TE, suur, et riigil oleks lisavahendeid suunata ÖL). erihoolekandeteenuste hinna kasvu eelmise aasta määruse Peamine valupunkt on tegevusjuhendajate värbamine, kus seletuskirjas toodud mahus. 2020. aastal ei ole antud keskmiste palgatasemetega (~ 850 eurot) on võimalik sotsiaalministeeriumil võimalik maksimummäärasid tõsta Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA leida vaid valdkonnavõõraid juhuslikke töötajaid. 2018.a. suuremas mahus, kui 2020. aasta riigieelarve tõstetud pearaha aitas valdkonna töötasude osas teha 50- läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse poolt teenust vahetult 100 eurose tõusu ja aitas meid välja töötasu osutavate isikute 2,5% ulatuses palgatõusuks miinimummääradest, kuid siiski jäävad palgad tunduvalt alla baaseelarvesse eraldada otsustatud vahendid teiste sarnaste valdkondade töötasudele (lastaia ja algkooli võimaldavad. pedagoogid, eripedagoogid, sotsiaaltöötajad, vaimse tervise õed, jne) ja ei suuda konkureerida valdkonna ettevalmistusega inimese valikuvõimaluste korral. 2019.a. jõustunud määruse seletuskirjas on Sotsiaalministeerium kui ka Sotsiaalkindlustusamet teada andnud järgmist: Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud ka perioodil 2019-2022 järk-järgult tõsta. Eesmärgiks on, et see jõuab 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Aastal 2019 kasvab töötasu 15%, aastal 2020 20%, aastal 2021 18% ning aastal 2022 11%. Töötasu kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2019-2022. 2020. aasta aprillist tõuseb õendustöötajate töötasu 8 eurot tunnis, mis teeb kuupalgaks 1345, 36 eurot. Tegevusjuhendajate palgad on sellest vaid 63% . Selleks et jõuda 2022. aastaks püstitatud töötasu eesmärgini (95% õdede palgast) tuleb järgmistel aastatel teenuse hindu tõsta suures ulatuses, kuna sel aastal lubatud 20% asemel tõstetakse vaid 2,5%. Sotsiaalhoolekande seaduses eeldatakse, et 2020. aasta jaanuarist alates on tööl ainult kvalifitseeritud töötajad ja 2019. a. sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud uued teenuselepingud sätestavad, et teenust tuleb osutada vastavalt kvaliteedijuhistes toodud kliendikesksusele, kus rõhutatakse inimeste individuaalsete vajaduste ja Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA võimalustega arvestamist. See aga eeldab piisaval arvul kompetentseid ja pühendunud töötajaid Teenuseosutajad on kõigeks eelnevaks valmis, kuid muutused personali kvaliteedis ja kvantiteedis vajavad reaalseid rahalisi ressursse. Teisisõnu, teenuseosutajale on seatud väga kõrged nõudmised, millele ei tule meie hinnangul kaasa vastavat rahastust teenuste tellija poolt. Oleme teenusepakkujate liiduga püüdnud mitmete aastate vältel tegevusjuhendaja ameti vastutust ja teadmiste laiapõhisust suurendada ning mainet tõsta selleks, et psüühilise erivajadusega inimeste eest hoolitsemine oleks võimalikult professionaalne ja ka auasi teistele kodanikele. Kahjuks on endiselt ameti väärtuse kujunemisel väga oluline töötasu suurus. Anname veel kord teada, et oleme valmis igakülgselt kaasa aitama ja sisendit andma kaasaegsete komponendipõhiste teenushindade kulumudelite loomiseks. Meie jaoks on väga oluline, et teenuse tellija teaks oma ostetavate teenuse komponentide tegelikku maksumust ja oskaks tulevikuks adekvaatselt hindu kujundada. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste muutmisega. Muudetakse määruse § 41 sõnastust, et tagada kahele sarnasele sihtgrupile diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutavatele teenuseosutajatele kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumine sama põhimõtte alusel. Lisaks suurendatakse ühes kuus kehtestatud maksimaalset igapäevaelu toetamise teenuse kasutamise ööpäevade arvu, seda nii suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute kui suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute puhul. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 27.02.2019, 6. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus leida kvalifitseeritud personali. Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused pöördusid 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi poole sooviga leida lahendus tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Selleks et erihoolekandeteenuseid osutavatel asutustel oleks võimalik leida kvalifitseeritud ja püsivamat 2 personali ning seeläbi tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine, tõsteti kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust alates 01.08.2018 vähemalt 8% ning lisaks 2019. aasta algusest 4%. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu 2,5%, mille tõttu suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 2%. Teenuste maksimaalse maksumuse suurendamise protsent on teenuseti erinev seetõttu, et tegevusjuhendajate tööjõukulu osakaal teenuse hinnas on erinev. Aluseks on võetud prognoositud 2019. aasta lõpu seisuga teenust saavatele inimestele teenuse osutamiseks vajalik tegevusjuhendajate arv. Arvestatud on, kui suur on iga teenuse puhul vajalike tegevusjuhendajate osakaal kõikidest tegevusjuhendajatest ning selle järgi on jaotatud hinnatõusuks olemasolevad vahendid. Maksimaalsete maksumuste tõstmise eelduseks oli see, et kõikide tegevusjuhendajate palgakomponendi tõus on võrdne. Sel korral ei tõsteta suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalset maksumust, kuna teenuste hinnad on kujundatud kulupõhiselt ja võimaldavad nende teenuste tegevusjuhendajatele maksta konkurentsivõimelist töötasu. Samuti ei tõsteta pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust. Kuigi selle teenuse kirjeldus ja maksumus on määrusega kehtestatud, seda teenust aastal 2019 ei osutatud, kuna ei olnud vastavat teenusepakkujat. Tagamaks kahe sarnase diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtgrupile teenust osutavatele teenuseosutajatele kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumine sama põhimõtte alusel, muudetakse määruse § 41 sõnastust. Mainitud kaks sihtgruppi on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealised isikud ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega täisealised isikud. Teenuse osutamiseks ette nähtud tingimused on kahe sihtgrupi puhul analoogsed ja asjakohane on ühtlustada ka teenuse eest tasumine määruse tasandil. Lisaks suurendatakse ühes kuus kehtestatud maksimaalset igapäevaelu toetamise teenuse kasutamise ööpäevade arvu, seda nii suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute kui suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute puhul. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 146 eurot kalendrikuus varasema 143 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1099 eurot kalendrikuus varasema 1077 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 asendatakse paragrahvi 2 lõigetes 12 ja 14 tekstiosa „21 ööpäeva“ tekstiosaga „23 ööpäeva“. Varasemalt oli suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega suurendatakse maksimaalset ööpäevade arvu kuus 23-ni. 3 Varasemalt oli ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega suurendatakse maksimaalset ööpäevade arvu kuus 23-ni. Teenuse väljaarendamisel seati üheks eesmärgiks, et teenuse saamine võimaldab inimesel jääda elama oma koju ja toetab inimese lähedaste töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Kuna mõnes kuus aasta jooksul on tööpäevade arv 23, suurendame määruses maksimaalset teenuse saamise ööpäevade arvu, et teenuse kasutamise piirang ei tekitaks raskusi teenuse kasutaja lähedastele, kes töötavad täiskoormusega. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 123 eurot kalendrikuus varasema 120 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 217 eurot kalendrikuus varasema 214 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 441 eurot kalendrikuus varasema 432 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 569 eurot kalendrikuus varasema 559 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 632 eurot kalendrikuus varasema 619 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 632 eurot kalendrikuus varasema 619 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 838 eurot kalendrikuus varasema 826 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 911 eurot kalendrikuus varasema 893 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 911 eurot kalendrikuus varasema 893 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus 4 osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 852 eurot kalendrikuus varasema 837 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 947 eurot kalendrikuus varasema 928 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 947 eurot kalendrikuus varasema 928 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1966 eurot kalendrikuus varasema 1955 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse § 41 sõnastust nii, et Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks määruse § 2 lõigetes 12, 13, 14 ja 15 sätestatule tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust määruse § 2 lõikes 12 ja 14 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõigetes 12, 13, 14 ja 15 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest. Alates 01.04.2019 lisandus erihoolekandeteenuste nimekirja diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus, mille sihtgrupiks on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega täisealised isikud. Muudatusega laieneb uuele sihtgrupile teenuse pakkujale õigus kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumisele Sotsiaalkindlustusameti poolt. Muudatus aitab tagada, et kahe sarnase diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtgrupile (suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealised isikud ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega täisealised isikud) teenust osutades koheldaks teenuseosutajaid sama põhimõtte alusel. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. a, samal ajal uue eelarveaasta algusega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele, teenusesaajatele ja Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Samuti hinnatakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud teenusega ja suures mahus järelvalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega täisealistele mõeldud igapäevaelu toetamise teenusega seotud muudatuste mõju teenuse saajatele. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on ka kaudne mõju 5 regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine Mõju majandusele Erihoolekandetöötajad Mõju ulatus Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2011–2018 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate töötajate1 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses vastavalt 11,7% ja 11,8%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta ja 2015. aasta, 2015. aasta ja 2016. aasta ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti keskmine palk tõusis 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses 7,3%, erihoolekandetöötajate ja tegevusjuhendajate töötasu vastavalt 11,7% ja 11,8%. Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). 1 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid. 6 Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga võrdlus, 2011–2018 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi arvutused) Määrusega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 1–2% võrra, mis võimaldab vähesel määral tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas elamise teenuse maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses suurendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20% ning 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses 62%, et viia hind kulupõhisele hinnatasemele ja tagada kvaliteetne teenuse osutamine. 2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust vähemalt 8% ning 2019. aastal veel kuni 5% (v.a eelmises lauses viidatud kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus, mille maksimaalne maksumus suurenes rohkem). Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014–2020 2018 2018 I 2014– 2015– 2016– 2017– II pa 2019 2014 2015 2016 2017 2018 I pa 2018 II pa pa – Teenus 2015 2016 2017 2018 2019 (€) – 2020(€) -2020 (€) (€) (€) (€) (€) (€) 2018 II (%) (%) (%) (%) 2019 (%) pa (%) (%) Igapäevaelu toetamine 97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4% 146 2% Igapäevaelu toetamine autismispektriga inimestele 930 950 2% 1066 12% 1077 1% 1099 2% Igapäevaelu toetamine suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega 45 50 52 52 täisealisele ööpäevas, ööpäevas, 11%, ööpäevas, 4%, ööpäevas, inimesele2 35 päevas 39 päevas 11% 41 päevas 5% 41 päevas - Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 35 35 mõõduka ööpäevas, ööpäevas, intellektihäirega 28 päevas - 28 päevas - 2 Varasemalt igapäevaelu toetamine suure hooldusvajadusega inimestele. 8 täisealisele inimesele Töötamise toetamine 79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4% 123 2% Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3% 217 1% Kogukonnas elamine 250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4% 441 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus 418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4% 569 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 12 isikule üksuses 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4% 632 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 10 isikule üksuses 619 - 632 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele 4252 - 4252 - Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4% 852 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega kuni 12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4% 947 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus 928 - 947 2% 9 sügava liitpuudega kuni 10 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4% 838 1% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga kuni 12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4% 911 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga kuni 10 isikule üksuses 893 - 911 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62% 1966 1% Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2018. aasta hoolekandestatistika andmetel 1666, sh 1542 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (664,7 tuhat3) moodustas see Eestis 2018. aastal umbes 0,2%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks väheolulise majandusliku mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca 24–26 tuhat4 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F99). Kui vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2019. aasta alguse seisuga ca 28 000. Diagnoosigrupp F00–F99 sisaldus üle 50 0005 inimese (st üle 30% kõikidest puudega inimestest) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva diagnoosina)6. Puude kontekstis on psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste aastate põhjal olnud ca 5% aastas. Erihoolekandeteenuseid osutati 2018. aasta lõpus 5954 inimesele7 ja erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2018. aasta lõpu seisuga umbes 1500 inimest8. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis eluetapis veel ca 13 000 inimest. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed ehk umbes 4% Eesti elanikkonnast. 3 Statistikaamet, 2019. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 18.10.19. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 4 Tervise Arengu Instituut, 2019. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/?tablelist=true&rxid=5d380695- 8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 18.10.19. 5 Siin tuleb arvestada, et 2019. a statistikast on puudu ca 1500 inimese mõlemad, nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide ühendamisega ei ole täpsemad andmed ajutiselt kättesaadavad. 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 7 Sotsiaalministeerium, 2019. H- veebi aruande „Erihoolekandeteenused“ põhjal. 8 Sotsiaalkindlustusamet, 2018. 11 Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks väheolulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2018. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 27 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest ligi 9,5 miljoni eurot, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 17,7 miljoni euro. Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2018 Teenuse liik 2018 12 riik ¹ kohalik oma- teenuse- muu valitsus kasutaja, tema pereliikme või eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 9 463 473 1 358 791 1 478 454 95 466 Igapäevaelu toetamine 3 664 796 1 074 951 51 825 34 335 Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega autismispektri häirega inimestele 209 278 23 138 16 734 2 045 Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele 404 901 9 053 14 320 0 Toetatud elamine 2 221 363 126 872 188 795 0 Kogukonnas elamine 1 964 563 35 616 1 206 034 59 087 Töötamise toetamine 998 571 89 162 745 0 Ööpäevaringsed teenused kokku 17 731 067 178 923 7 105 748 1 920 Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 874 485 71 105 5 336 418 0 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 918 205 0 331 238 0 remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire³ Ööpäevaringne erihooldusteenus 3 535 728 107 818 1 195 292 1 920 isikutele, kellel on sügav liitpuue³ Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 402 649 0 242 800 0 paigutatud isikutele ¹ sh eraldised hasartmängumaksust Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse riigieelarvest 1–2%, ja kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab muudatuse rakendamise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 4.2. Kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest kulude tasumine 13 Täna võib Sotsiaalkindlustusamet kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest kulud tasuda suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele teenuse osutamisel. Tasutakse kõige rohkem 65% teenuse maksimaalsest maksumusest. Muudatusega laieneb kasutamata koha kulude tasumise võimalus ka 01.04.2019 lisandunud diferentseeritud hinnaga suures mahus järelvalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega täisealistele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse sihtgrupile. Sotsiaalkindlustusameti andmetel tasutakse 01.04.2019 lisandunud sihtgrupile mõeldud kasutamata kohtade eest ka täna. Teenuse kulu oli jaanuarist oktoobrini 38 665 eurot, millest 14 837 eurot (38,4%) tasuti valmisolekutasuna. Kuivõrd ka täna toimub kasutamata kohtade eest tasumine, siis on muudatuse näol tegemist õigusselguse tagamisega, mistõttu täiendavat mõju ei hinnata. 4.3. Maksimaalse teenuse saamise aeg Mõju majandusele Erihoolekandeteenuse saajate lähedased Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Varasemalt oli suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega suurendatakse maksimaalset ööpäevade arvu kuus 23 ööpäevani. Ööpäevade arvu suurendatakse, kuna aasta jooksul on mõnes kuus tööpäevade arv 23, mitte 21 ning täna ei võimalda see teenuse kasutajate lähedastel täiskoormusega töötada. Edaspidi on see võimalus tagatud, sest erihoolekandeteenust saava inimese hooldaja või abistaja saab vajadusel oma hoolealuse viia teenusele kõigiks nendeks päevadeks, mil ta peab ise tööl olema. Ühtlasi suurendab see hoolduskoormusega lähedaste hõivevõimalusi. 2019. aasta 31. oktoobri seisuga oli eespool nimetatud teenustel 60 inimest9, mis tähendab, et muudatus mõjutaks vähemalt 60 teenuse saaja lähedast, aga ka kõiki neid inimesi, kes hoolitsevad sarnase diagnoosiga inimese eest, kuid kes ei ole teenusega kokku puutunud. Sotsiaalkindlustusameti andmetel võis neid inimesi olla 31. oktoobri seisuga kokku 270. Mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuse saajate lähedasi igal kuul. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate lähedaste jaoks olulise mõjuga. 9 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 14 Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatusel on vähene mõju ka Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve kuludele, kuivõrd edaspidi tuleb tasuda kuus 2 ööpäeva eest rohkem. Ühe ööpäeva maksumus on määruse kohaselt igapäevaelu toetamise teenusel suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele 52 eurot ning igapäevaelu toetamise teenusel suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele inimesele 35 eurot. Kui arvestada, et 2019. aasta oktoobrikuu seisuga sai päeva- ja nädalahoiu teenuseid 60 inimest10, siis kui kõik neist saaksid kallima hinnaga teenust, tähendaks 2 ööpäeva lisandumine kuus maksimaalse isikute arvu juures 2 ööpäeva*12 kuud*52 eurot*60 inimest=74 880 eurot lisakulu maksimaalselt aastas. Kõik inimesed aga ei saa kallima hinnaga teenust ning kõik inimesed ei kasuta ka maksimaalset ööpäevade arvu kuus, mistõttu on kulu tõenäoliselt väiksem. Mõju sagedus Muudatus mõjutab Riigieelarvet regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju sagedus on keskmine. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande puhul 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Erihoolekandeteenuste eelarve koos kaudkuludega on 2020. aastal kokku 39 522 835 eurot, millest 2020. aasta riigieelarve protsessis Vabariigi Valituses sotsiaalvaldkonna töötajate 2,5% palgatõusuks on eraldatud 591 870 eurot. Teenuste maksumuse suurenemine on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Erihoolekandeteenuste hinnad alates 01.04.2019 ja hindade muutus alates 01.01.2020 Teenuse Teenuse Teenuse hinna Teenus hind hind al kasv võrreldes 01.04.2019 01.01.2020 01.04.2019 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 15 Igapäevaelu toetamise teenus 143 146 2% Igapäevaelu toetamise teenus (autismispektrihäire) 1077 1099 2% Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele 52/öp, 52/öp, inimesele 41/päev 41/päev - Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka 35/öp, 35/öp, intellektihäirega täisealisele inimesele 28/päev 28/päev - Töötamise toetamise teenus 120 123 2% Toetatud elamise teenus 214 217 1% Kogukonnas elamise teenus 432 441 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus 559 569 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 12 inimest üksuses) 619 632 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 inimest üksuses) 619 632 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimestele 4252 4252 - Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule 837 852 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 12 inimest üksuses) 928 947 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 10 inimest üksuses) 928 947 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 826 838 1% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 12 inimest üksuses) 893 911 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 inimest üksuses) 893 911 2% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 1955 1966 1% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, samal ajal uue eelarveaasta algusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. 16 Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu märkustega ja MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit eelnõu ei kooskõlastanud. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. MINISTRI MÄÄRUS 20.12.2019 nr 72 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „143“ arvuga „146“; 2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv „1077“ arvuga „1099“; 3) paragrahvi 2 lõigetes 12 ja 14 asendatakse tekstiosa „21 ööpäeva“ tekstiosaga „23 ööpäeva“; 4) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „120“ arvuga „123“; 5) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „214“ arvuga „217“; 6) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „432“ arvuga „441“; 7) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „559“ arvuga „569“ ja arv „619“ arvuga „632“; 8) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „826“ arvuga „838“ ja arv „893“ arvuga „911“; 9) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „837“ arvuga „852“ ja arv „928“ arvuga „947“; 10) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „1955“ arvuga „1966“; 11) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatule tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust § 2 lõigetes 12 ja 14 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõigetes 12–15 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“. 2 § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →