Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Sotsiaalkindlus- 1) Seletuskirja punktis 5 (lk 10) on märgitud, et palgatõusu 1) Arvestame. Parandus seletuskirjas tehtud.
tusamet vahendid 2020 on 539 443 eurot. Meile teadaolevalt on
erihoolekandeteenuse 2020. aasta hinnatõusuks planeeritud
539 443 eurot, igapäeva elu toetamise teenuse päeva- ja
nädalahoiuteenus hinnatõusuks 36 544 eurot ja üldhoolduse
kulude katmise hinnatõusuks planeeritud 15 883 eurot.
Kokku lisavahendid hinnatõusuks 591 870 eurot.
2) Eelnõu seletuskirja tabelis nr 4 (lk 11) on toetatud elamise 2) Arvestame. Parandus on eelnõu seletuskirjas tehtud.
teenuse hind 2020 märgitud „2017“, peaks aga olema „217“. Täname tähelepanu juhtimast.
Ühtlasi teeme siinkohal ettepaneku vaadata määruse Nõustume, et seaduses ja määruses on teatav
muutmisel üle ka need regulatsioonid, mille muutmisvajadus vasturääkivus ja tuleb läbi mõelda, milliste põhimõtete järgi
on kerkinud rakenduspraktikas. Seetõttu teeme ettepaneku: peaks käima kasutamata kohtade eest kulude hüvitamine.
a) täiendada eelnõu punktiga 10 järgnevas sõnastuses: Kuna ettepaneku arvestamisega kaasneks eelarveline mõju
„10) paragrahvi 4 lõike 1 sõnastust muudetakse järgnevalt: ja 2020. aasta riigieelarve on juba kinnitatud, siis hetkel ei
arvesta ettepanekut.
(1) Kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kaks
kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu,
tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale vastava
ajavahemiku eest igakuiste arvete ja kirjaliku kinnituse alusel
riigi rahastatava osa arvel märgitud ulatuses, kuid kõige
rohkem sotsiaalhoolekande seaduse § 79 lõikes 4 sätestatud
ulatuses.“;
Põhjendus: Määruse § 4 lõige 1 ei ole kooskõlas SHS § 79
lõikes 3 nimetatuga. SHS § 79 lõike 3 kohaselt tasub
Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale kõikide
teenuseliikide puhul lõikes sätestatud asjaolude esinemisel,
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri
LISA
kuid määruse § 4 lõige 1 nimetab, et ainult toetatud elamise,
kogukonnas elamise, ööpäevaringsete teenuste puhul
toimub tasumine.
b) täiendada eelnõu punktiga 11 järgnevas sõnastuses:
Arvestame. Täiendus on eelnõusse sisse viidud.
„11) paragrahvi 41 sõnastust muudetakse järgmiselt:
„Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2
lõigetes 12 , 13 , 14, 15 sätestatule tasuda kasutamata
erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse
osutajale, kes osutab teenust § 2 lõikes 12 ja 14 nimetatud
isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel
arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2
lõigetes 12 , 13 , 14, 15 kehtestatud teenuse maksimaalsest
maksumusest.
Põhjendus: Õigus saada tasutud kasutamata
erihoolekandeteenuse koha kulude eest, peaks olema ka
määruse § 2 lõikes 14 nimetatud isikutele teenuse
osutamisel. Praktikas toimub kulude tasumine mõlema
sihtgrupi puhul, mitte ainult § 2 lõikes 12 puhul. Kindlasti on
see ka õigusakti väljaandja soov, et mõlemale sihtgrupile
päeva-nädalahoiuteenust osutades koheldaks
teenuseosutajaid sama põhimõtte alusel.
Erihoolekandete MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud Ei arvestata.
enuste nimetatud määruse eelnõu, ei nõustu antud määruses Mõistame teenusepakkujate soovi ja vajadust teenuse
Pakkujate Liit toodud teenuse hindade maksimummääradega. hindade maksimummäärade suuremaks tõusuks.
Erihoolekande valdkond on võrreldes teiste igapäevaselt 2019.a. jõustunud määruse seletuskirjas soovisime näidata
inimeste heaolu nimel tegutsevate valdkondade seas olnud suunda, kuhu erihoolekandeteenuste palgakomponendiga
aastaid alarahastatud. Teenuste hinnad, millest 60-70 % soovime jõuda. Kahjuks 2020-2023 riigieelarvestrateegia
ulatuses moodustuvad tööjõukulud, on madalad, ega kata arutelude käigus on selgunud, et majanduskasv ei ole nii
mitme erihoolekandeteenuse puhul tegelikke kulusid (TE, suur, et riigil oleks lisavahendeid suunata
ÖL). erihoolekandeteenuste hinna kasvu eelmise aasta määruse
Peamine valupunkt on tegevusjuhendajate värbamine, kus seletuskirjas toodud mahus. 2020. aastal ei ole
antud keskmiste palgatasemetega (~ 850 eurot) on võimalik sotsiaalministeeriumil võimalik maksimummäärasid tõsta
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri
LISA
leida vaid valdkonnavõõraid juhuslikke töötajaid. 2018.a. suuremas mahus, kui 2020. aasta riigieelarve
tõstetud pearaha aitas valdkonna töötasude osas teha 50- läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse poolt teenust vahetult
100 eurose tõusu ja aitas meid välja töötasu osutavate isikute 2,5% ulatuses palgatõusuks
miinimummääradest, kuid siiski jäävad palgad tunduvalt alla baaseelarvesse eraldada otsustatud vahendid
teiste sarnaste valdkondade töötasudele (lastaia ja algkooli võimaldavad.
pedagoogid, eripedagoogid, sotsiaaltöötajad, vaimse tervise
õed, jne) ja ei suuda konkureerida valdkonna
ettevalmistusega inimese valikuvõimaluste korral.
2019.a. jõustunud määruse seletuskirjas on
Sotsiaalministeerium kui ka Sotsiaalkindlustusamet teada
andnud järgmist:
Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud ka
perioodil 2019-2022 järk-järgult tõsta. Eesmärgiks on, et see
jõuab 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust.
Aastal 2019 kasvab töötasu 15%, aastal 2020 20%, aastal
2021 18% ning aastal 2022 11%. Töötasu kasvu juures on
arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises
majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi muutust
perioodil 2019-2022.
2020. aasta aprillist tõuseb õendustöötajate töötasu 8 eurot
tunnis, mis teeb kuupalgaks 1345, 36 eurot.
Tegevusjuhendajate palgad on sellest vaid 63% .
Selleks et jõuda 2022. aastaks püstitatud töötasu eesmärgini
(95% õdede palgast) tuleb järgmistel aastatel teenuse hindu
tõsta suures ulatuses, kuna sel aastal lubatud 20% asemel
tõstetakse vaid 2,5%.
Sotsiaalhoolekande seaduses eeldatakse, et 2020. aasta
jaanuarist alates on tööl ainult kvalifitseeritud töötajad ja
2019. a. sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud uued
teenuselepingud sätestavad, et teenust tuleb osutada
vastavalt kvaliteedijuhistes toodud kliendikesksusele, kus
rõhutatakse inimeste individuaalsete vajaduste ja
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri
LISA
võimalustega arvestamist. See aga eeldab piisaval arvul
kompetentseid ja pühendunud töötajaid
Teenuseosutajad on kõigeks eelnevaks valmis, kuid
muutused personali kvaliteedis ja kvantiteedis vajavad
reaalseid rahalisi ressursse.
Teisisõnu, teenuseosutajale on seatud väga kõrged
nõudmised, millele ei tule meie hinnangul kaasa vastavat
rahastust teenuste tellija poolt.
Oleme teenusepakkujate liiduga püüdnud mitmete aastate
vältel tegevusjuhendaja ameti vastutust ja teadmiste
laiapõhisust suurendada ning mainet tõsta selleks, et
psüühilise erivajadusega inimeste eest hoolitsemine oleks
võimalikult professionaalne ja ka auasi teistele kodanikele.
Kahjuks on endiselt ameti väärtuse kujunemisel väga oluline
töötasu suurus.
Anname veel kord teada, et oleme valmis igakülgselt kaasa
aitama ja sisendit andma kaasaegsete komponendipõhiste
teenushindade kulumudelite loomiseks. Meie jaoks on väga
oluline, et teenuse tellija teaks oma ostetavate teenuse
komponentide tegelikku maksumust ja oskaks tulevikuks
adekvaatselt hindu kujundada.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste
muutmisega. Muudetakse määruse § 41 sõnastust, et tagada kahele sarnasele sihtgrupile
diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutavatele teenuseosutajatele
kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumine sama põhimõtte alusel. Lisaks
suurendatakse ühes kuus kehtestatud maksimaalset igapäevaelu toetamise teenuse kasutamise
ööpäevade arvu, seda nii suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava,
muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute kui suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute puhul.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna
finantsnõunik Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
27.02.2019, 6.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste
maksimaalsed maksumused.
Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse eesmärgiga tagada
teenuseosutajate võimekus leida kvalifitseeritud personali. Erihoolekandeteenuseid osutavad
asutused pöördusid 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi poole sooviga leida lahendus
tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Selleks et
erihoolekandeteenuseid osutavatel asutustel oleks võimalik leida kvalifitseeritud ja püsivamat
2
personali ning seeläbi tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine, tõsteti kõigi
erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust alates 01.08.2018 vähemalt 8% ning lisaks
2019. aasta algusest 4%.
2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse
täiendavaid vahendeid sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, et anda
teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk tegevusjuhendajate
töötasu 2,5%, mille tõttu suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset
maksumust 2%.
Teenuste maksimaalse maksumuse suurendamise protsent on teenuseti erinev seetõttu, et
tegevusjuhendajate tööjõukulu osakaal teenuse hinnas on erinev. Aluseks on võetud prognoositud
2019. aasta lõpu seisuga teenust saavatele inimestele teenuse osutamiseks vajalik
tegevusjuhendajate arv. Arvestatud on, kui suur on iga teenuse puhul vajalike tegevusjuhendajate
osakaal kõikidest tegevusjuhendajatest ning selle järgi on jaotatud hinnatõusuks olemasolevad
vahendid. Maksimaalsete maksumuste tõstmise eelduseks oli see, et kõikide tegevusjuhendajate
palgakomponendi tõus on võrdne. Sel korral ei tõsteta suures mahus hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste
isikute ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste
isikute igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalset maksumust, kuna teenuste hinnad on
kujundatud kulupõhiselt ja võimaldavad nende teenuste tegevusjuhendajatele maksta
konkurentsivõimelist töötasu. Samuti ei tõsteta pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava
käitumisega autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksimaalset maksumust. Kuigi selle teenuse kirjeldus ja maksumus on
määrusega kehtestatud, seda teenust aastal 2019 ei osutatud, kuna ei olnud vastavat
teenusepakkujat.
Tagamaks kahe sarnase diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtgrupile
teenust osutavatele teenuseosutajatele kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumine
sama põhimõtte alusel, muudetakse määruse § 41 sõnastust. Mainitud kaks sihtgruppi on suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega täisealised isikud ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad
mõõduka intellektihäirega täisealised isikud. Teenuse osutamiseks ette nähtud tingimused on kahe
sihtgrupi puhul analoogsed ja asjakohane on ühtlustada ka teenuse eest tasumine määruse
tasandil.
Lisaks suurendatakse ühes kuus kehtestatud maksimaalset igapäevaelu toetamise teenuse
kasutamise ööpäevade arvu, seda nii suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate
raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute kui suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute puhul.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust maksimaalse maksumusega 146 eurot kalendrikuus varasema 143 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga
raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust
maksimaalse maksumusega 1099 eurot kalendrikuus varasema 1077 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 3 asendatakse paragrahvi 2 lõigetes 12 ja 14 tekstiosa „21 ööpäeva“
tekstiosaga „23 ööpäeva“. Varasemalt oli suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval
raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega suurendatakse maksimaalset
ööpäevade arvu kuus 23-ni.
3
Varasemalt oli ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega
täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega
suurendatakse maksimaalset ööpäevade arvu kuus 23-ni.
Teenuse väljaarendamisel seati üheks eesmärgiks, et teenuse saamine võimaldab inimesel jääda
elama oma koju ja toetab inimese lähedaste töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Kuna mõnes
kuus aasta jooksul on tööpäevade arv 23, suurendame määruses maksimaalset teenuse saamise
ööpäevade arvu, et teenuse kasutamise piirang ei tekitaks raskusi teenuse kasutaja lähedastele,
kes töötavad täiskoormusega.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise
toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 123 eurot kalendrikuus varasema 120 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise
teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega
217 eurot kalendrikuus varasema 214 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on
kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust
maksimaalse maksumusega 441 eurot kalendrikuus varasema 432 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101
lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 569 eurot kalendrikuus varasema 559 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 632 eurot kalendrikuus varasema 619 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 632 eurot kalendrikuus
varasema 619 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse
remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 838 eurot kalendrikuus varasema
826 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 911 eurot kalendrikuus varasema 893 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 911 eurot
kalendrikuus varasema 893 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava
liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus.
Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
4
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem
kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega
852 eurot kalendrikuus varasema 837 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama
õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 947 eurot kalendrikuus
varasema 928 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige
rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 947 eurot kalendrikuus varasema 928 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1966 eurot kalendrikuus varasema 1955 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse § 41 sõnastust nii, et Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks
määruse § 2 lõigetes 12, 13, 14 ja 15 sätestatule tasuda kasutamata erihoolekandeteenuse koha
kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust määruse § 2 lõikes 12 ja 14 nimetatud
isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige
rohkem 65 protsenti § 2 lõigetes 12, 13, 14 ja 15 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.
Alates 01.04.2019 lisandus erihoolekandeteenuste nimekirja diferentseeritud hinnaga igapäevaelu
toetamise teenus, mille sihtgrupiks on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka
intellektihäirega täisealised isikud. Muudatusega laieneb uuele sihtgrupile teenuse pakkujale õigus
kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulude tasumisele Sotsiaalkindlustusameti poolt.
Muudatus aitab tagada, et kahe sarnase diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse
sihtgrupile (suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavad raske, sügava, muu
täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealised isikud ja suures mahus järelevalvet ja
kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega täisealised isikud) teenust osutades koheldaks
teenuseosutajaid sama põhimõtte alusel.
Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril
2020. a, samal ajal uue eelarveaasta algusega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu
õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele, teenusesaajatele ja
Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Samuti hinnatakse suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud teenusega ja suures mahus
järelvalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega täisealistele mõeldud igapäevaelu
toetamise teenusega seotud muudatuste mõju teenuse saajatele.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja
Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas:
mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on ka kaudne mõju
5
regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja
looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud.
4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine
Mõju majandusele
Erihoolekandetöötajad
Mõju ulatus
Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda
aastate 2011–2018 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate
töötajate1 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt
sarnases tempos (2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses vastavalt 11,7% ja 11,8%). Võrreldes
Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta ja 2015. aasta,
2015. aasta ja 2016. aasta ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti
keskmine palk tõusis 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses 7,3%, erihoolekandetöötajate ja
tegevusjuhendajate töötasu vastavalt 11,7% ja 11,8%. Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti
keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk
(joonis 1).
1
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult
tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti,
tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid.
6
Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga
võrdlus, 2011–2018
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi
arvutused)
Määrusega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 1–2%
võrra, mis võimaldab vähesel määral tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste
maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse,
v.a mõned erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas
elamise teenuse maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses
suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse
maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses suurendati kohtumääruse
alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20% ning 2018. aasta ja
2019. aasta võrdluses 62%, et viia hind kulupõhisele hinnatasemele ja tagada kvaliteetne
teenuse osutamine.
2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust
vähemalt 8% ning 2019. aastal veel kuni 5% (v.a eelmises lauses viidatud kohtumääruse
alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus, mille maksimaalne maksumus suurenes
rohkem).
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014–2020
2018
2018 I
2014– 2015– 2016– 2017– II pa 2019
2014 2015 2016 2017 2018 I pa 2018 II pa pa –
Teenus 2015 2016 2017 2018 2019 (€) – 2020(€) -2020
(€) (€) (€) (€) (€) (€) 2018 II
(%) (%) (%) (%) 2019 (%)
pa (%)
(%)
Igapäevaelu
toetamine 97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4% 146 2%
Igapäevaelu
toetamine
autismispektriga
inimestele 930 950 2% 1066 12% 1077 1% 1099 2%
Igapäevaelu
toetamine suures
mahus hooldust,
järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale
raske, sügava, muu
täpsustatud või
täpsustamata
intellektihäirega 45 50 52 52
täisealisele ööpäevas, ööpäevas, 11%, ööpäevas, 4%, ööpäevas,
inimesele2 35 päevas 39 päevas 11% 41 päevas 5% 41 päevas -
Igapäevaelu
toetamise teenus
suures mahus
järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale 35 35
mõõduka ööpäevas, ööpäevas,
intellektihäirega 28 päevas - 28 päevas -
2
Varasemalt igapäevaelu toetamine suure hooldusvajadusega inimestele.
8
täisealisele
inimesele
Töötamise
toetamine 79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4% 123 2%
Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3% 217 1%
Kogukonnas
elamine 250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4% 441 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4% 569 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kuni 12 isikule
üksuses 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4% 632 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kuni 10 isikule
üksuses 619 - 632 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
autismispektriga
raske või sügava
puudega täisealisele
inimesele 4252 - 4252 -
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
isikutele 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4% 852 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
kuni 12 isikule
üksuses 730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4% 947 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 928 - 947 2%
9
sügava liitpuudega
kuni 10 isikule
üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga
isikutele 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4% 838 1%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga kuni
12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4% 911 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga kuni
10 isikule üksuses 893 - 911 2%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kohtumäärusega
hoolekandeasutusse
paigutatud isikule 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62% 1966 1%
Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda
oli 2018. aasta hoolekandestatistika andmetel 1666, sh 1542 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga
hõivatud 15–74-aastastest inimestest (664,7 tuhat3) moodustas see Eestis 2018. aastal umbes
0,2%.
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Mõju sagedus on
keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist
erihoolekandetöötajate jaoks väheolulise majandusliku mõjuga.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on
tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab
kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust
saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca
24–26 tuhat4 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F99). Kui
vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas
psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2019. aasta alguse seisuga ca 28 000.
Diagnoosigrupp F00–F99 sisaldus üle 50 0005 inimese (st üle 30% kõikidest puudega
inimestest) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva
diagnoosina)6. Puude kontekstis on psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste
aastate põhjal olnud ca 5% aastas.
Erihoolekandeteenuseid osutati 2018. aasta lõpus 5954 inimesele7 ja erihoolekandeteenuste
järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2018. aasta lõpu
seisuga umbes 1500 inimest8. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et
erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis eluetapis veel ca 13 000 inimest.
Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed ehk umbes 4%
Eesti elanikkonnast.
3
Statistikaamet, 2019. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 18.10.19. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
4
Tervise Arengu Instituut, 2019. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/?tablelist=true&rxid=5d380695-
8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 18.10.19.
5
Siin tuleb arvestada, et 2019. a statistikast on puudu ca 1500 inimese mõlemad, nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid.
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide ühendamisega ei ole täpsemad andmed ajutiselt kättesaadavad.
6
Sotsiaalkindlustusamet, 2019. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
7
Sotsiaalministeerium, 2019. H- veebi aruande „Erihoolekandeteenused“ põhjal.
8
Sotsiaalkindlustusamet, 2018.
11
Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste
osutamise eest igal kuul.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks
väheolulise mõjuga.
Mõju regionaalarengule
Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine
võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu
arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema
elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga,
mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks
see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks
teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu
ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei
hinnata.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2018. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 27 miljoni euro. Toetavate
teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest ligi 9,5 miljoni eurot, ööpäevaringsete
erihooldusteenuste osutamiseks üle 17,7 miljoni euro.
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse
liikide järgi, 2018
Teenuse liik 2018
12
riik ¹ kohalik oma- teenuse- muu
valitsus kasutaja,
tema
pereliikme
või
eestkostja
osalus
(omaosalus)
Toetavad teenused kokku 9 463 473 1 358 791 1 478 454 95 466
Igapäevaelu toetamine 3 664 796 1 074 951 51 825 34 335
Igapäevaelu toetamise teenus suure
toetusvajadusega autismispektri häirega
inimestele 209 278 23 138 16 734 2 045
Igapäevaelu toetamise teenus suure
hooldusvajadusega inimestele 404 901 9 053 14 320 0
Toetatud elamine 2 221 363 126 872 188 795 0
Kogukonnas elamine 1 964 563 35 616 1 206 034 59 087
Töötamise toetamine 998 571 89 162 745 0
Ööpäevaringsed teenused kokku 17 731 067 178 923 7 105 748 1 920
Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 874 485 71 105 5 336 418 0
Ööpäevaringne erihooldusteenus
isikutele, kellel on ebastabiilse
918 205 0 331 238 0
remissiooniga raske, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire³
Ööpäevaringne erihooldusteenus
3 535 728 107 818 1 195 292 1 920
isikutele, kellel on sügav liitpuue³
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 402 649 0 242 800 0
paigutatud isikutele
¹ sh eraldised hasartmängumaksust
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse
riigieelarvest 1–2%, ja kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab
muudatuse rakendamise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja
Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga.
Mõju sagedus
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2020. aastaks planeeritud
riigieelarve vahendites olemas.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga.
4.2. Kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest kulude tasumine
13
Täna võib Sotsiaalkindlustusamet kasutamata erihoolekandeteenuse koha eest kulud tasuda
suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud
või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele teenuse osutamisel. Tasutakse kõige
rohkem 65% teenuse maksimaalsest maksumusest.
Muudatusega laieneb kasutamata koha kulude tasumise võimalus ka 01.04.2019 lisandunud
diferentseeritud hinnaga suures mahus järelvalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka
intellektihäirega täisealistele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse sihtgrupile.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel tasutakse 01.04.2019 lisandunud sihtgrupile mõeldud
kasutamata kohtade eest ka täna. Teenuse kulu oli jaanuarist oktoobrini 38 665 eurot, millest
14 837 eurot (38,4%) tasuti valmisolekutasuna.
Kuivõrd ka täna toimub kasutamata kohtade eest tasumine, siis on muudatuse näol tegemist
õigusselguse tagamisega, mistõttu täiendavat mõju ei hinnata.
4.3. Maksimaalse teenuse saamise aeg
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuse saajate lähedased
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Varasemalt oli suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu
täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul ja suures mahus järelevalvet ja
kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu
toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Muudatusega suurendatakse maksimaalset
ööpäevade arvu kuus 23 ööpäevani.
Ööpäevade arvu suurendatakse, kuna aasta jooksul on mõnes kuus tööpäevade arv 23, mitte
21 ning täna ei võimalda see teenuse kasutajate lähedastel täiskoormusega töötada. Edaspidi
on see võimalus tagatud, sest erihoolekandeteenust saava inimese hooldaja või abistaja saab
vajadusel oma hoolealuse viia teenusele kõigiks nendeks päevadeks, mil ta peab ise tööl
olema.
Ühtlasi suurendab see hoolduskoormusega lähedaste hõivevõimalusi.
2019. aasta 31. oktoobri seisuga oli eespool nimetatud teenustel 60 inimest9, mis tähendab,
et muudatus mõjutaks vähemalt 60 teenuse saaja lähedast, aga ka kõiki neid inimesi, kes
hoolitsevad sarnase diagnoosiga inimese eest, kuid kes ei ole teenusega kokku puutunud.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel võis neid inimesi olla 31. oktoobri seisuga kokku 270.
Mõju sagedus
Muudatus mõjutab teenuse saajate lähedasi igal kuul.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate lähedaste jaoks olulise
mõjuga.
9
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
14
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatusel on vähene mõju ka Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve kuludele, kuivõrd
edaspidi tuleb tasuda kuus 2 ööpäeva eest rohkem.
Ühe ööpäeva maksumus on määruse kohaselt igapäevaelu toetamise teenusel suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisele inimesele 52 eurot ning igapäevaelu toetamise teenusel suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele inimesele 35
eurot. Kui arvestada, et 2019. aasta oktoobrikuu seisuga sai päeva- ja nädalahoiu teenuseid
60 inimest10, siis kui kõik neist saaksid kallima hinnaga teenust, tähendaks 2 ööpäeva
lisandumine kuus maksimaalse isikute arvu juures 2 ööpäeva*12 kuud*52 eurot*60 inimest=74
880 eurot lisakulu maksimaalselt aastas. Kõik inimesed aga ei saa kallima hinnaga teenust
ning kõik inimesed ei kasuta ka maksimaalset ööpäevade arvu kuus, mistõttu on kulu
tõenäoliselt väiksem.
Mõju sagedus
Muudatus mõjutab Riigieelarvet regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju sagedus on keskmine. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande
puhul 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Erihoolekandeteenuste eelarve
koos kaudkuludega on 2020. aastal kokku 39 522 835 eurot, millest 2020. aasta riigieelarve
protsessis Vabariigi Valituses sotsiaalvaldkonna töötajate 2,5% palgatõusuks on eraldatud
591 870 eurot.
Teenuste maksumuse suurenemine on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Erihoolekandeteenuste hinnad alates 01.04.2019 ja hindade muutus alates
01.01.2020
Teenuse Teenuse Teenuse hinna
Teenus hind hind al kasv võrreldes
01.04.2019 01.01.2020 01.04.2019
10
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
15
Igapäevaelu toetamise teenus 143 146 2%
Igapäevaelu toetamise teenus
(autismispektrihäire) 1077 1099 2%
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale
raske, sügava, muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega täisealisele 52/öp, 52/öp,
inimesele 41/päev 41/päev -
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka 35/öp, 35/öp,
intellektihäirega täisealisele inimesele 28/päev 28/päev -
Töötamise toetamise teenus 120 123 2%
Toetatud elamise teenus 214 217 1%
Kogukonnas elamise teenus 432 441 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus 559 569 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 12
inimest üksuses) 619 632 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10
inimest üksuses) 619 632 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
autismispektriga raske või sügava puudega
täisealisele inimestele 4252 4252 -
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega isikule 837 852 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega isikule (kuni 12 inimest üksuses)
928 947 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega isikule (kuni 10 inimest üksuses)
928 947 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule 826 838 1%
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule
(kuni 12 inimest üksuses) 893 911 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule (kuni 10 inimest üksuses) 893 911 2%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse
paigutatud isikule 1955 1966 1%
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, samal ajal uue eelarveaasta algusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja
Sotsiaalkindlustusametile.
16
Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu märkustega ja MTÜ Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liit eelnõu ei kooskõlastanud.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja
lisas.
MINISTRI MÄÄRUS
20.12.2019 nr 72
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad
ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „143“ arvuga „146“;
2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv „1077“ arvuga „1099“;
3) paragrahvi 2 lõigetes 12 ja 14 asendatakse tekstiosa „21 ööpäeva“ tekstiosaga „23 ööpäeva“;
4) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „120“ arvuga „123“;
5) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „214“ arvuga „217“;
6) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „432“ arvuga „441“;
7) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „559“ arvuga „569“ ja arv „619“ arvuga „632“;
8) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „826“ arvuga „838“ ja arv „893“ arvuga „911“;
9) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „837“ arvuga „852“ ja arv „928“ arvuga „947“;
10) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „1955“ arvuga „1966“;
11) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatule tasuda
kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab
teenust § 2 lõigetes 12 ja 14 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel
arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõigetes 12–15 kehtestatud teenuse
maksimaalsest maksumusest.“.
2
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler