dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha esitamine

Sotsiaalministeerium · 20. detsember 2019
Viit
1.2-3/3140-1
Registreeritud
20. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Brenda Lee Raju (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2020

Failid

  • 📎1-1-14-127-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_127_SE_kohta.asice2117 KB
  • 📎19-1329 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Ravimiseaduse muutmise seadus Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4² järgmises sõnastuses: „4²) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja – ravi meid haiglaapteegi ülesannete täitmiseks ;“ ; paragrahvi 30 lõiget 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Haiglaapteegil ei ole üldjuhul ravimite jaemüügiõigust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haiglas võib haiglaapteek teostada ravimite jaemüüki. Haiglaapteegist jaemüügi täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “ ; paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja sell e alusel kehtestatud nõuetele.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikkut 19 .12.2019. Seletuskiri Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga täiendatakse ravimiseadust ( RavS ) , laiendades haiglaapteekide õigusi ravimite valdkonnas. Eelnõu näeb ette võimaluse haiglaapt eekidel ravimeid ise maale tuua, mis säästab ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul. Lisaks võimaldab eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada parem, avalikele huvidele paremini vastav apteegiteenuse kättesaadavus ning madalam ravimite hind patsientidele ja haigekassale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 18 lõiget 1 punktiga 4², millega laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õigust vedada sisse ravimeid . Muudatusettepaneku sõnastus pärineb Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud eelnõust (eelnõude infosüsteemi toimik 19-0702, 10.12.2019 versioon). Muudatusettepaneku selgitus põhineb Sotsiaalministeeriumi eelnõu seletuskirja tekstil. Sisseveoõigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisõiguste laiendamisega . Haiglaapteegile rakenduvad ravimite sisseveole kehtestatud nõuded (ravimite sisseveost teavitamine, pakendi ja märgistuse müügiloale vastavuse kontrollimine, ravimite vastuvõtukontroll, kontrollimine, ravimite üle arvestuse pidamine ja statistiliste andmete esitamine Ravimiametile). Müügiloata ravimi sisseveo eeltingimuseks (st luba tuleb taotleda enne ravimi sissevedu) on Ravimiameti antud müügiloata ravimi turustamise luba. Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud eelnõu kooskõlastuse käigus on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Konkurentsiamet teinud ettepaneku laiendada haiglaapteekide sisseveoõigust nii müügiloaga kui ka müügiloata ravimitele , et parandada ravimite kättesaadavust ning elavdada kon kurentsiolukorda ravimite hulgimüügi turul . Ko nkurentsiamet on seaduseelnõu kooskõlastuskirjas märkinud, et Eestis on ravimite hulgimüügi alal konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Kui haiglaapteegid saavad õiguse osta ravimeid mitte üksnes Eesti, vaid ka teiste EL-i liikmesriikide hulgimüüjate, samuti otse tootjate käest, siis avaneb haiglatel seeläbi võimalus osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte üksnes seda. Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti hulgimüüjatele survet pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga. Lisaks on Konkur entsiamet täiendavas seisukohas seaduseelnõule märkinud, et hetkel kehtiv süsteem ei taga, et haiglaravis oleks alati võimalik kasutada ravimeid, mida arstid peavad kõige efektiivsemaks, seda põhjusel, et ravimivalik sõltub täielikult hulgimüüjate ärihuvidest ja tahtest neid riiki sisse vedada ning selline käitumine on tekitanud ravimi tarnete viibimisi ja ravimivaliku v ähenemist. Eelnõu punktiga 2 antakse haiglavõrgu haigla haiglaapteegile õigus teostada neid moodustanud haiglas ravimite ja emüüki. Haiglad on üheks olulise maks kohak s, kus inimesed ravimeid ostavad , kuna tervishoiuteenuse osutamise järgselt on just haiglas mugav arsti poolt määratud r avimid soetada . Eriti oluline on apteegiteenuse kättesaadavus puudega inimestele, kelle jaoks on arsti vastuvõtu järel mujale apteeki minek tõsine vaev. Enamik haiglates tegutsevatest jae apteekidest on täna hulgimüüjate omanduses ning haiglal endal ei ole lubatud jaeapteeki pidada. 18. detsembril 2019 otsustasid apteegikettide omanikud korraldada surveaktsiooni, sulgedes üle Eesti sadu apteeke. See puudutas ka haiglas a suvaid apteeke, mis seadis eriliselt ohtu just kõige haavatavamate ja haigete inimeste tervise. Haiglaapteegid, mis täna varustavad haiglaid, omavad kogu vajalikku ravimialast kompetentsi selleks, et teenu st kvaliteetselt osutada. Kuna kõik haiglavõrgu haiglate haiglaapteegid on avaliku võimu omanduses, siis töötavad nad avalikes huvides ning tagavad ravimite kättesaadavuse ka siis, kui apteegiketid tegelevad poliitilise välja pressimisega , nõuavad liigkõrget hinda või ohustavad muul viisil rahva tervist . Lisaks, Riigikontroll on näidanud, et haiglaapteegid ostavad ravimeid keskmiselt ligi 10% soodsamalt kui jaeapteegid . Suurima hulgimüüja Magnum Medical OÜ juht Ahti Kallikorm on tunnistanud, et haiglaapteegid saavad odavamat hinda , mida hulgimüüjad jaeapteekidele ei paku . Lubades haiglaapteekidel teostada jaemüüki, võimaldame Eesti inimestel saada osa haiglaapt eekide soodsamatest ravimitest. Eelnõuga antakse õigus haiglaapteegil teostada jaemüüki piiratult, säilitades üldnormina jaemüügi keelu haiglaapteekidele. Algatajad lähtuvad siinkohal põhimõttest, et riigil on haiglavõrgu haiglate puhul suuremad hoovad nende tegevuse suunamiseks nii Haigekassa lepingute kui ka muude õigusaktide alusel , mis võimaldab maandada võimalikke riske . Lisaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §22 lõike 4¹ kohaselt haiglavõrgu haiglad tunnistatud elutähtsa teenuse osutajat eks , mis tähendab, et ka kriitilistes olukordades tagatakse nendes haiglates toimepidevus. Jaemüügi luba nendes haiglaapteekides tagab seekaudu ravimite parema kättesaadavuse inimestele ka kriisiolukordades. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RavS § 54 lõikega 7, mille kohaselt on haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus teha ravimite sisseveo korral kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Tegemist on tehnilise täiendusega, mis on s e otud RavS § 18 lõike 1 punkti 4² muudatusega, millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo õigus. Sättes täiendatakse haiglaapteegi pädeva isiku kohustusi juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse. Sel juhul peab haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädev isik, sarnaselt hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädeva isikuga, kontrollima, kas sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost, tegema ravimite vastuvõtukontrolli ja kontrollima sisseveetavate ravimite säilitustingimusi ravimi transpordil ja pidama ravimite üle arvestust ning tagama aruannete esitamise Ravimiametile. Nimetatud kohustuste täitmine on oluline, et tagada sisseveetavate ravimite vastavust kvaliteedinõuetele ja patsientide ohutus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõul on positiivne mõju Haigekassa eelarvele. Haiglaapteekide laiemad õigused ravimite hankimisel alandavad haiglaravimite hinda, mis vähendab hinnasurvet tervishoiuteenuse hindadele. Säästetud raha on võimalik investeerida tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisse. Haiglavõrgu h aiglaapteekide õigus teostada ravimite jaemüüki tagab ravimite kättesaadavuse haiglates ka neil hetkedel, kui ravimiettevõtjad ei käitu avalikes huvides, kuna haiglavõrgu haiglad on avaliku võimu omanduses. Seadusemuudatus langetab ravimite hinda patsientidele, k una haiglaapteegid saavad ravimeid keskmiselt 10% odavam alt kui jaeapteegid . Eelnõul on negatiivne majanduslik mõju tänastele ravimihulgimüüjatele ning tänastele haiglas asuvatele jaeapteekidele . Hulgimüüjad müüsid aastal 2018 haiglaapteekidele ravimeid 94 miljoni euro eest, mis moodustas 29% humaanravimite turust. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva . ___________________________________________________________________________ Algata vad Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikkut 19 .12 .2019. a. EELNÖU Ravimiseaduse muutmise seadus Ravimiseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 18 löiget l täiendatakse punktiga 4zjärgmises sönastuses: ,42) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja - ravimeid haiglaapteegi ulesannete 55 täitmiseks;"; 2) paragrahvi 30 löiget 6 muudetakse ning sönastatakse järgmiselt: ,,(6) Haiglaapteegil ei ole uldjuhul ravimite jaemuilgiöigust. Tervishoiuteenuste l? korraldamise seaduse §55 löike l alusel kehtestatud haiglavörgu haiglas vöib haiglaapteek teostada ravimite jaemuiiki. Haiglaapteegist jaemuugi täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega."; 3) paragrahvi 54 täiendatakse löikega 7 järgmises sönastuses: ,,(7) Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nouetele.". Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad Jevgeni Ossinovski, Helmen Kuttja Riina Sikkut 19.12.2019. <J -^Qd^J^ ——^ ^ Riigikogu Kantselei Kuupaev /^/^.MV^ viit /y//^-^7- ~T Seletuskiri Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eelnöuga täiendatakse ravimiseadust (RavS), laiendades haiglaapteekide öigusi ravimite valdkonnas. Eelnöu näeb ette vöimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, mis säästab ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimuiigi turul. Lisaks vöimaldab eelnöu haiglavörgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimitejaemuuki uldapteekidele sarnasel viisil. Eelnöu vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärgiks on tagada parem, avalikele huvidele paremini vastav apteegiteenuse kättesaadavus ning madalam ravimite hind patsientideleja haigekassale. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu punktiga l täiendatakse paragrahvi 18 löiget l punktiga 42, millega laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate öigust vedada sisse ravimeid. Muudatusettepaneku sönastus pärineb Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud eelnöust (eelnöude infosusteemi toimik 19-0702, 10.12.2019 versioon). Muudatusettepaneku selgitus pöhineb Sotsiaalministeeriumi eelnöu seletuskirja tekstil. Sisseveoöigus realiseerub haiglaapteegi käitlemisöiguste laiendamisega. Haiglaapteegile rakenduvad ravimite sisseveole kehtestatud nöuded (ravimite sisseveost teavitamine, pakendi ja märgistuse milugiloale vastavuse kontrollimine, ravimite vastuvötukontroll, kontrollimine, ravimite tile arvestuse pidamineja statistiliste andmete esitamine Ravimiametile). Muugiloata ravimi sisseveo eeltingimuseks (st luba tuleb taotleda enne ravimi sissevedu) on Ravimiameti antud muugiloata ravimi turustamise luba. Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud eelnöu kooskölastuse käigus on SA Pöhja-Eesti Regionaalhaiglaja Konkurentsiamet teinud ettepaneku laiendada haiglaapteekide sisseveoöigust nii muugiloaga kui ka muiigiloata ravimitele, et parandada ravimite kättesaadavust ning elavdada konkurentsiolukorda ravimite hulgimuugi turul. Konkurentsiamet on seaduseelnöu kooskölastuskirjas1 märkinud, et Eestis on ravimite hulgimuugi alal konkurentsiolukord teadaolevalt halb, kuna turg on kontsentreerunud väikese arvu ettevötjate kätte. Kui haiglaapteegid saavaa oiguse osta ravimeid mitte uksnes Eesti, vaid ka teiste EL-i liikmesriikide hulgimuujate, samuti otse tootjate käest, siis avaneb haiglatel seeläbi vöimalus osta ravimeid odavamalt. Kuid mitte uksnes seda. Täiendav hinnakonkurents avaldab Eesti hulgimuujatele survet pakkuda haiglatele ja nende varustatavatele tervishoiu- ja 1 Seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnoule. Konkurentsiamet. Kiri 08.08.2019 nr 5-4/2019-079-2. sotsiaalasutustele ravimeid odavama hinnaga. Lisaks on Konkurentsiamet täiendavas seisukohas2 seaduseelnöule märkinud, et hetkel kehtiv susteem ei taga, et haiglaravis oleks alati vöimalik kasutada ravimeid, mida arstid peavad köige efektiivsemaks, seda pöhjusel, et ravimivalik söltub täielikult hulgimuujate ärihuvidest ja tahtest neid riiki sisse vedada ning selline käitumine on tekitanud ravimi tarnete viibimisi ja ravimivaliku vähenemist. Eelnöu punktiga 2 antakse haiglavörgu haigla haiglaapteegile öigus teostada neid moodustanud haiglas ravimitejaemuuki. Haiglad on uheks olulisemaks kohaks, kus inimesed ravimeid ostavaa, kuna tervishoiuteenuse osutamise järgselt on just haiglas mugav arsti poolt määratud ravimid soetada. Eriti oluline on apteegiteenuse kättesaadavus puudega inimestele, kelle jaoks on arsti vastuvötujärel mujale apteeki minek tösine vaev. Enamik haiglates tegutsevatestjaeapteekidest on tänä hulgimuiijate omanduses ning haiglal endal ei ole lubatudjaeapteeki pidada. 18. detsembril 2019 otsustasid apteegikettide omanikud korraldada surveaktsiooni, sulgedes ule Eesti sadu apteeke. See puudutas ka haiglas asuvaid apteeke, mis seadis eriliselt ohtujust köige haavatavamateja haigete inimeste tervise. Haiglaapteegid, mis tänä varustavad haiglaid, omavad kogu vajalikku ravimialast kompetentsi selleks, et teenust kvaliteetselt osutada. Kuna köik haiglavörgu haiglate haiglaapteegid on avaliku vöimu omanduses, siis töötavad nad avalikes huvides ning tagavad ravimite kättesaadavuse ka siis, kui apteegiketid tegelevad poliitilise väljä pressimisega, nöuavad liigkörget hinda voi ohustavad muul viisil rahva tervist. Lisaks, Riigikontroll on näidanud, et haiglaapteegid ostavaa ravimeid keskmiselt ligi 10% soodsamalt kui jaeapteegid.3 Suurima hulgimuuja Magnum Medical OU juht Ahti Kallikorm on tunnistanud, et haiglaapteegid saavaa odavamat hinda, mida hulgimuujadjaeapteekidele ei paku. Lubades haiglaapteekidel teostadajaemuuki, vöimaldame Eesti inimestel saada osa haiglaapteekide soodsamatest ravimitest. Eelnöuga antakse öigus haiglaapteegil teostadajaemiluki piiratult, säilitades uldnormina jaemuugi keelu haiglaapteekidele. Algatajad lähtuvad siiiikohal pöhimöttest, et riigil on haiglavörgu haiglate puhui suuremad hoovad nende tegevuse suunamiseks nii Haigekassa lepingute kui ka muude öigusaktide alusel, mis vöimaldab maandada vöimalikke riske. Lisaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §22 löike 41 kohaselt haiglavörgu haiglad tunnistatud elutähtsa teenuse osutajateks, mis tähendab, et ka kriitilistes olukordades tagatakse nendes haiglates toimepidevus. Jaemuugi luba nendes haiglaapteekides tagab seekaudu ravimite parema kättesaadavuse inimestele ka kriisiolukordades. Eelnöu punktiga 3 täiendatakse RavS § 54 löikega 7, mille kohaselt on haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus teha ravimite sisseveo korral kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud nöuetele. 2 Täiendav seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöule. Konkurentsiamet. Kiri 08.11.2019 nr 5- 4/2019-079-3. 3 Riigikontrolli vastus Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski kirjalikule kusimusele nr 32, 09.12.19. Tegemist on tehnilise täiendusega, mis on seotud RavS §18 löike l punkti 42 muudatusega, millega antakse haiglaapteekidele ravimite sisseveo öigus. Sättes täiendatakse haiglaapteegi pädeva isiku kohustusi juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab ravimeid sisse. Sei juhul peab haiglaapteegi tegevusloa omaja määratud pädev isik, sarnaselt hulgimuugi tegevusloa omaja määratud pädeva isikuga, kontrollima, kas sisseveetavad ravimid vastavad RavS-is ja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nouetele, samuti teavitama Ravimiametit ravimite sisseveost, tegema ravimite vastuvötukontrolli ja kontrollima sisseveetavate ravimite säilitustingimusi ravimi transpordil ja pidama ravimite iile arvestust ning tagama aruannete esitamise Ravimiametile. Nimetatud kohustuste täitmine on oluline, et tagada sisseveetavate ravimite vastavust kvaliteedinöuetelejapatsientide ohutus. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöul on positiivne möju Haigekassa eelarvele. Haiglaapteekide laiemad oigused ravimite hankimisel alandavad haiglaravimite hinda, mis vähendab hinnasurvet tervishoiuteenuse hindadele. Säästetud raha on vöimalik investeerida tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisse. Haiglavörgu haiglaapteekide öigus teostada ravimite jaemuuki tagab ravimite kättesaadavuse haiglates ka neil hetkedel, kui ravimiettevötjad ei käitu avalikes huvides, kuna haiglavörgu haiglad on avaliku vöimu omanduses. Seadusemuudatus langetab ravimite hinda patsientidele, kuna haiglaapteegid saavaa ravimeid keskmiselt 10% odavamalt kuijaeapteegid. Eelnöul on negatiivne majanduslik moju tanastele ravimihulgimuujatele ning tanastele haiglas asuvatele jaeapteekidele. Hulgimuujad muusia aastal 2018 haiglaapteekidele ravimeid 94 miljoni euro eest, mis moodustas 29% humaanravimite turust. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 4 https://www.ravimiamet.ee/ravimituru-%C3%BCIevaade. 9. Seaduse jöustumine Seadus jöustub kumnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Algatavad Jevgeni Ossinovski, Helmen Kuttja Riina Sikkut 19.12.2019. a. L> -/ . Vabariigi Valitsus 19.12.2019 nr 1-1/14-127/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti k.a 19. detsembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1329 - Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.12.2019 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 09.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d7bf427e-a54c-4edb-9a48-e8bf295dc50b Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d7bf427e-a54c-4edb-9a48-e8bf295dc50b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.12.2019 /1-4/14-127/1 ; Riigikantselei / 19.12.2019 / 2-5/19-01895 Resolutsiooni teema: Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 09.01.2020 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 02.01.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.1.2020 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1329. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.12.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel