Tõnis Mölder Teie nr
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 19.12.2019 nr 6-1/170738/1906339
Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamine
Austatud Tõnis Mölder
Töötuskindlustuse seaduse § 9 lõiked 11 ja 2 sätestavad töötuskindlustushüvitise suuruse
arvutamiseks valemi, mille järgi nii Eestis kui mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis
töötanud inimese töötuskindlustushüvitis võib kujuneda oluliselt väiksemaks kui inimese panus
Eesti töötuskindlustussüsteemi eeldaks. Selle tulemusel koheldakse osa töötuskindlustushüvitise
saajaid halvemini kui teisi (vaata lähemalt 23.10.2017 kiri).
Erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb selgitada, millised on selle valemi
kehtestamise eesmärgid. Valemi kehtestamisel ei ole Riigikogu neid eesmärke analüüsinud.
Seaduseelnõu seletuskirjas on napp selgitus, et mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötanud
inimene ei jää kunagi hüvitisest ilma, talle on alati tagatud hüvitis vähemalt miinimummäära
ulatuses. Samas ei ole selgitatud seda, millega on õigustatud nendele inimestele teistega võrreldes
väiksema hüvitise maksmine.
Küsisin Riigikogu sotsiaalkomisjonilt sama sätte kohta selgitusi 2017. aasta 23. oktoobril.
Sotsiaalkomisjon arutas küsimust 14. novembri 2017 istungil ning kinnitas 16. novembril 2017
õiguskantslerile saadetud kirjas, et koostöös Sotsiaalministeeriumiga asutakse probleemile
lahendust otsima. Siiski pole seda seni lahendatud. Palun andke teada, millal on kavas see
probleem lahendada.
1. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 9 lõige 11 koosmõjus lõikega 2 võib eriti intensiivselt
riivata nende inimeste õigusi, kes on töötanud pikka aega Eestis ja lühikest aega mõnes teises EL
liikmesriigis. Need inimesed on täitnud seaduses ette nähtud töötuskindlustusstaaži nõude
(vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul – TKindlS § 6 lg 1 p 2) Eestis
ning on panustanud Eesti töötuskindlustussüsteemi võrdselt kindlustatutega, kelle hüvitis
arvutatakse üldkorras, TKindlS § 9 lõike 1 alusel. Ometi jääb nende inimeste
töötuskindlustushüvitis TKindlS § 9 lõigete 11 ja 2 alusel arvutatuna oluliselt väiksemaks kui neil
kindlustatutel, kes mõnes teises EL liikmesriigis töötatud ajaga võrdsel ajal töötasid Eestis,
väljaspool Euroopat või ei töötanud üldse (TKindlS § 9 lg 1).
2. Näen siin põhiseaduse §-des 12 ja 32 sätestatud põhiõiguste riive ohtu. Põhiseaduse § 12 sätestab
üldise võrdsuspõhiõiguse, mis tähendab, et sarnases olukorras olevaid inimesi tuleb kohelda
sarnaselt. Võrdsuspõhiõigust on võimalik piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil,
2
ent selleks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt
kehtestati TKindlS § 9 lõiked 11 ja 2 selleks, et täpsustada töötuskindlustushüvitise arvutamist
seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse nr 883/2004 (edaspidi koordineerimismäärus) jõustumisega. Koordineerimismääruse
sätted võimaldavad leida lahenduse, mis on Eesti süsteemi arvestades õiglane. Eelnõu
seletuskirjast ei selgu, miks on valitud just selline lahendus.
3. Võib eeldada, et valemi kehtestamise üks eesmärk on tagada töötuskindlustuse eelarve stabiilsus
ja vältida töötuskindlustusmakse määra tõstmist. Samuti võib põhjusena näha riigi soovi, et
hüvitist saavad inimesed panustaksid Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi. Veel saab valemi
kehtestamise eesmärgiks pidada võimalike pettuste riski maandamist.
4. Selliste argumentidega on siiski keeruline õigustada, miks koheldakse teistmoodi neid
kindlustatuid, kes on täitnud seadusega ette nähtud kindlustusstaažinõude Eestis. On raske leida
põhjust, miks inimesel, kes on teinud Eesti töötuskindlustussüsteemi sissemakseid kolme viimase
aasta jooksul 12 kuud, ei arvutata hüvitise suurust Eestis teenitud keskmise sissetuleku alusel.
Töötuskindlustushüvitist makstakse eelneva sissetuleku põhjal, seetõttu on põhjendatud ka
kindlustatu ootus, et riski realiseerumisel arvestatakse hüvitist määrates proportsionaalselt tema
tehtud sissemakseid.
5. Kui kindlustushüvitise maksmist piiratakse, võib see riivata kindlustatu omandipõhiõigust.
Sellisel riivel peab olema põhiseaduspärane eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne.1
Töötuskindlustushüvitis on töötaja riikliku sotsiaalse kaitse süsteemi üks osa.2 Olles valinud töötu
kaitsmiseks sundkindlustusel põhineva süsteemi, on Riigikogu oma otsustusruumi regulatsiooni
kujundamisel oluliselt vähendanud. Põhiseaduse § 113 eristab riiklikke makse ja sundkindlustuse
makseid. Kui riik kasutab maksuna kogutud raha, on Riigikogul suurem vabadus otsustada selle
kasutamise tingimuste üle. Sundkindlustusmakset maksnud kindlustatu õigus saada hüvitist on
rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb põhiseaduse § 32 lõige 2.3 Kindlustatul on õigus saada
hüvitist võrdselt teiste sarnastel tingimustel panustanud isikutega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Sotsiaalministeerium
Anneli Kivitoa 693 8417
[email protected]
1
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-17-16, p-d 38-40.
2
Riigikohtu halduskolleegium on PS § 28 lg-ga 2 kaitstud sotsiaalse riskina tunnustanud töötust (3-3-1-27-11, p 11).
3
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-17-16, p 54.