dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 26. juuli 2019
Viit
7-2/19-0024-046-5
Registreeritud
26. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Enefit Energiatootmine AS, Enefit Energiatootmine AS
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-2 Soojuse hindade menetluste toimikud
Toimik
7-2/19-0024
Vastutaja
Riina Randmaa (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel.docx193 KB

Sisu (failidest)

Konkurentsiamet Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel TALLINN 20 1 9 Sisu kord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc14945444 \h 3 2. Mõisted PAGEREF _Toc14945445 \h 5 3. Kulude eristamine PAGEREF _Toc14945446 \h 6 4. Hinna kooskõlastamine soojuse tootmisel elektri ja soojuse koostootmise protsessis PAGEREF _Toc14945447 \h 7 5. Hinna kooskõlastamine alternatiivkatlamaja meetodi alusel PAGEREF _Toc14945448 \h 8 6. Hinna kooskõlastamine füüsikalise meetodi alusel PAGEREF _Toc14945449 \h 11 7. Hinna kooskõlastamine mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi alusel PAGEREF _Toc14945450 \h 14 Sissejuhatus Soojuse ja elektrienergia koostootmisel on tegemist protsessiga, kus koostootmisseadmest väljastatakse korraga kaks toodangut: soojus energia (edaspidi soojus) ja elektrienergia (edaspidi elekter). Vastavalt kaugkütteseaduse ( edaspidi KKütS ) § 7 l g- le 2 peab soojusettevõtja pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta. KKütS § 9 lg 1 sätestab, et soojusettevõtjal tuleb Konkurentsiametiga kooskõlastada elektri ja soojuse koostootmise pr otsessis toodetud soojuse hind, kui soojus müüakse tarbijale või võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale . Alates 01.01.2013 kujuneb elektri hind Eestis kõigi tarbijate jaoks vabaturul nõudluse ja pakkumise alusel, so elektri hinda tarbijatele ei reguleerita. Tulenevalt eeltoodust on koostootmise puhul vajalik teostada kulude jagamine põhjendatud viisil , et arvutada, milliseks kujuneb soojuse tootmishind. Koostootmise protsessis toodetud elektri hinna arvutamine omab olulist tähtsust selle tootmiskulude väljaselgitamise eesmärgil. Elektrituruseadus (edaspidi E L TS ) § 55 lg 4 sätestab, et kui elektrit soojuse ja elektri koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektri tootmise osas turgu valitsev as seisundis ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta K onkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektri tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega. EL TS § 58 lg 1 kohaselt tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. K onkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest. ELTS ei sätesta kohustust kooskõlastada koostootmise pr otsessis toodetud elektri hind a k una tegemist on vabaturutingimustes müüdava kaubaga. Seega on seaduseandja andnud ühe selt mõista, et K onkurentsiameti ülesandeks on kooskõlastada koostootmise protsessis toodet ud soojuse hind viisil, et kulude jagamine välistaks ristsubsideerimise. K KütS § 1 lg 2 sätestab, et soojuse tootmine peab olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Selleks, et välistada ristsubsideerimine ja tagada põhjendatud soojuse hind on vaja jagada soojuse ja elektri koostootmise protsessis toodetud soojuse ja elektri tootmise kulud. Oluline on, et soojuse tootmist käsitletakse võrdväärselt elektri tootmisega , arvetades seejuures soojuse tootja monopoolset seisundit, ning koostootmise rakendamisega ei oleks kahjustatud soojustarbijate huvid ehk toimuks kulude jagamine elektrile ja soojusele viisil, mis tagaks mõlema toodangu liigi võrdse kohtlemise ning väldiks tegevusalade ristsubsideerimise. “ Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel ” (edaspidi Metoodika ) on koostatud K onkurentsiameti poolt lähtuvalt KKütS § 8 l g 3 ja § 9 lg 1 sätestatud tingimustest . V õttes arvesse erandit soojuse hinna kooskõlastamisel koos tootmisseadmega, mille vaheltvõtu turbiini võimsus on suurem kui 100 MW, arvestab Metoodika m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määruses nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“ (edaspidi Soojuse Määrus) sätestatut . KKütS § 8 l g 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb K onkurentsiameti l lähtuda soojuse piirhinna kooskõlastamisel. Metoodika s kajastatud põhimõtete sisustamisel on K onkurentsiamet arvesta nud ka Soojuse Määrus ega . Metoodika eesmär g id on : sõnastada metoodilised alused, millest K onkurentsiamet hakkab lähtuma talle K Küt S-i alusel pandud hinnar egulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevat seisundit kui ka eri- või ainuõigust omavate ettevõtjate suhtes ; kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse kontrollimisel ettevõtjate võrd n e kohtlemi ne ja ühetaolin e halduspraktika . tarbijate huvide kaitsmine; regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad põhjendatud ärikulud ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid; luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks; tagada soojusettevõtjale vastuvõetav tulu ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt. Metoodika t rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi K onkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist K onkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse hinnaregula tsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid K onkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07). Vastavalt konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. KonkS § 14 kohaselt on eri- või ainuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eelised, mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli, omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Olulise vahendi omaja KonkS § 15 tähenduses (ning sellest tulenevalt turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja vastavalt KonkS § 13 lg-le 2) ei pruugi alati olla isik, kellel on vastava vahendi suhtes omandiõigus. O lulist vahendit omavaks ettevõtjaks l oetakse ka ettevõtja, kelle valduses või opereerimisel oluline vahend on. KonkS § 15 raames on oluline see, kes omab kontrolli oluliseks vahendiks oleva võrgustiku või infrastruktuuri üle, kuna just kontrolli omav ettevõtja on võimeline kasutama olulise vahendi kaudu tekkivat jõupositsiooni ja eeliseid. KKü t S § 8 lg-st 3 tulenevalt peab sooj use hind olema kulupõhine ning K onkurentsiametil on K Küt S § 9 lg 1 0 1 kohaselt kohustus kontrollida, et ettevõtja poolt taotletav hind sisaldaks üksnes KKüt S § 8 lg-s 3 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Kontrolli teostamise õigus ja kohustus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega selles, kas ettevõtja poolt teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise regulatsiooni eesmärgist on K onkurentsiametil õigus hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hin da arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (HMS) on K onkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. K onkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebi lehel soojuse hinna taotlemise vormid ehk küsimustikud MS E xceli tabelite kujul ( vt http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis energeetika- ja veeteenistus / Soojus / Hinnaregulatsioon / Hinnataotluse vormid). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt KonkS -st , KKütS-st ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad K onkurentsiametil kontrollida, et taotletud soojuse hin na aluseks võetud hinnakomponendi d sisaldaks üksnes (KKütS § 8 lg 3 ettenähtud) põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on abistavaks vahendiks K onkurentsiameti poolt välja töötatud käesolev Metoodika ja K onkurentsiameti veebilehel avaldatud juhend materjal „ Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Mõisted Metoodikas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Eraldiseisvate kulude jagamise meetod (edaspidi alternatiivkatlamaja meetod ) – elektri ja soojuse koostootmise protsessis soojuse tootmisel kulude jagamise meetod, mille puhul eeldatakse, et tarbijale müüdav soojus toodetakse soojuse tootmiseks ette nähtud katlamajas. Meetod põhineb printsiibil, et tarbija ei pea maksma soojuse eest enam, kui see on toodetud ainult soojuse tootmis eks ette nähtud katlaseadmetega. Füüsikaline kulude jagamise meetod soojuse tootmise kasuteguri alusel (edaspidi füüsikaline meetod ) – kulude jagamise meetod, mille alusel jagatakse elektri ja soojuse koostootmise protsessi kulud elektri ja soojuse tootmiseks kütustes sisalduva energia koguse ehk primaarenergia alusel. Vastavalt sellele jagatakse kulud ja põhjendatud tulukus. K aalutud keskmine kapitali hind ( WACC ) ehk tulukuse määr – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind. Kapitalikulu – sooju se hinda lülita ta v kulu, mis on seotud põhi vara soetamisega. Kasutegur – väljendatuna protsentides näitab katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhet katlasse antud kütuses sisalduvasse energiasse ( ehk primaarenergiasse, mis on arvutatud kütu se alumise kütteväärtuse alusel) . Kütuse kütteväärtus – kütuse massi- või mahuühiku põlemisel vabanev soojushulk (GJ/t, MWh/tuh m 3 , kWh/m 3 , jne). Arvutuste tegemisel kasutatakse alumist kütteväärtust, mis ei arvesta suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust. . Lubatud müügitulu – müügitulu, mi da ettevõtja võib teenida kooskõlastatud hinnaga soojust müües . Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud kulud, kapitalikulu ning põhjendatud tulukus . Mehaanilise kasuliku töö vahe meetod - kulude jagamise meetod, mille alusel jagatakse elektri ja soojuse koostootmise protsessi kulud soojuse tootmisele osakaalus, mis vähendab elektri toodangut soojuse tootmiseks vajaliku auru vaheltvõtu tõttu turbiinist . M ittepõhi tegevus – tegevusala, mis ei ole otseselt seotud soojuse tootmise , jaotamise või müügiga . Muutuvkulud – kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutu des . Põhitegevus - otseselt soojuse tootmise, jaotamise või müügiga seotud tegevus . Primaarenergia – kütustes sisalduv energiakogus MWh-des, mida mõõdetakse alumise kütteväärtuse alusel. Põhjendatud tulukus – ärikasum , mis leitakse reguleerit ava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. P õhjendatud tulunorm – reguleeritava vara kapitali tootlus, mis ei ületa hinna kooskõlastamise ajal soojusettevõtjale rakendatavat kaalutud keskmist kapitali hinda ( WACC ) . Regulatsiooniperiood – 12 - kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on aluseks soojuse piir hin n a arvutamisel . Regulatsiooniperiood ei pea kattuma kalendriaasta ega ettevõtte majandusaastaga. Tegevuskulud - soojuse hinda lülitatavad põhjendatud kulud , mis ei sisalda muutuv-, kapitali - ega finantskulu sid . Kulude eristamine Vastavalt KKütS § 7 l g- le 2 peab soojusettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade , s.t mittepõhitegevuse kohta. Tulenevalt KonkS § 18 1 eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja peab eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas soojusettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse majandusliku väärtusega . Soojusettevõtja, kes toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis, peab tulude ja kulude kohta arvestust järgmiste tegevuste osas: 1) soojuse tootmine elektri ja soojuse koostootmise protsessis; 2) elektrienergia tootmine elektri ja soojuse koostootmise protsessis; 3) soojuse tootmine katelseadmega; 4) soojuse jaotamine ja müük; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasud; 6) mittepõhitegevus. Käesoleva Metoodika punkt 3.3 ala punktides 1 -4 nimetatud kulude osas tuleb eraldi välja tuua liitumistasude ja sihtfinantseeringute ( nt SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadud toetus) kaasabil soetatud põhivarade maksumused. Hin n a kooskõlastamise käigus kontrollitakse ettevõtja kulude jagamist, järgides objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtteid. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. Konkurentsiamet analüüsib regulatsiooniperioodi kulude jagamist soojusettevõtja poolt müüdavate erinevate toodete ja teenuste vahel ning kontrollib, et erinevate tegevusalade lõikes toodete ja teenuste müümisel ei esineks ristsubsideerimist. Hinna kooskõlastamine soojuse tootmisel elektri ja soojuse koostootmise protsessis H inna k ooskõlastami sel soojuse tootmisel elektri ja soojuse koostootmise protsessis kasutatakse eraldiseisvate kulude jagamise meetodit (alternatiivkatlamaja meetod) , füüsikalist kulude jagamise meetodit soojuse tootmise kasuteguri alusel ( füüsikali ne meetod) või mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi t . Kui soojusettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis ning on olemas vastav alternatiivne tehnoloogia , mida kasutatakse ainult soojuse tootmiseks antud kütuse ga , leitakse soojus e hind käesoleva Metoodika p-s 5 sätestatud alternatiivkatlamaja meetodit kasutades. Elektri ja soojuse koostootmisjaama teostatavad investeeringud on märkimisväärsed, kuid üksnes soojuse tootmiseks ei ole vajalik soetada seadmeid (nt generaator, turbiin, jahutusseadmed jms), millega tagatakse vaid elektri tootmine. Alternatiivkatlamaja meetodi s t lähtu takse, kui kasutatava kütuse põletamiseks on olemas ka vastav alternatiivne , ainult soojuse tootmiseks ettenähtud tehnoloogia. Meetodi kasutamis e ga välista takse elektri tootmise ristsubsideerim in e soojuse tootmise arvelt viisil, et lähtutakse ainult soojuse tootmiseks vajaliku alternatiiv katlamaja rajamise investeeringu maksumusest ja sellelt arvutatud tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus lülitatakse soojuse piirhinda. Näiteks soojuse tootmiseks on olemas alternatiivne tehnoloogia : - tahkekütuste põletamisel (biomass, turvas jne) keevkiht - või restkoldega veekuumutuskatl a d ; - gaasilises olekus kütuste põletamisel (maagaas, biogaas jne ) või vedelkütuste põletamisel (põlevkiviõli , ahjukütus jne ) gaasi- või õlikatlad jne. Kui soojusettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis ning puudu b vastav alternatiivne tehnoloogia , mida on võimalik kasuta da ainult soojuse tootmiseks antud kütuse ga , leitakse soojuse hind käesoleva Metoodika p-s 6 sätestatud füüsikalist või punktis 7 sätestatud mehaanilise kasuliku töö vahe meetodit kasutades. Füüsikalise meetodi kasutamisel lülitatakse soojuse piirhinda koostootmisjaama ehitamise või soetamisega seo tud investeeringute tagasiteenimise kulud (kapitalikulu ja põhjendatud tulukus) , arvestades käesoleva Metoodika punktis 3 toodut, proportsionaalselt soojuse ja elektri tootmismahtude või kulutatud kütuse energiasisalduse (primaarenergia) alusel, olenemata sellest, et investeeringu kogumaksumus võib sisalda da ka üksnes elektri tootmiseks vajalikke seadmeid. Näiteks põlevkivist soojuse tootmisel elektri ja soojuse koostootmise protsessis leitakse soojuse tootmise kulud ja hind füüsikalise meetodi alusel, sest erinevalt hakkepuidust, turbast, bio- ja maagaasist puudub põlevkivi puhul pretsedent ainult soojuse tootmiseks ettenähtud katlaseadme (katlamaja) näol. Kui soojusettevõtjale on elektri ja soojuse koostootmis jaama ehita miseks eraldatud tagastamatu abi raames investeeringutoetust, leitakse koostootmise protsessis toodetud soojuse hind eelkõige käesoleva Metoodika p-s 5 sätestatud alternatiivkatlamaja meetodil . Samas teostatakse kontroll kasutades ka Metoodika p-s 6 sätestatud füüsikalist meetodit . Juhul , kui füüsikalise meetodi alusel te ostat ud arvutuse st selgub, et tagastamatu abi raame s saadud investeeringutoetusest on võimalik kasu saada lisaks elektritarbijale ka soojus e tarbijal, rakendatakse hinna kooskõlastamisel füüsikalist meetodit. F üüsikalise meetodi alusel soojuse hinna kujundamine soojuse tootmisel o n põhjendatud olukorras, kus koostootmisseadmete soetamiseks on eraldatud tagastamatu abina investeeringutoetust ulatus es, mis olulisel määral vähendas ettevõtja poolt omavahenditest teostat ud investeeringute suurust . Sel juhul kujuneb ettevõtja poolt investeeritud varadelt arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukus proportsionaalselt väiksemaks nii elektri kui ka soojuse tootmisele. Olukorras, kus tulenevalt olulisest investeeringutoetuse abist kujuneb soojuse hind madalam füüsikalise meetodi kasutamisel võrreldes alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisega, on õige lähtuda ka soojuse hinna kujundamisel tarbijale füüsikalisest meetodist. Viimas es t seetõttu, et alternatiivkatlamaja meetodil lähtutakse soojuse tootmisel sarnase kütuse kasutamiseks teostatavast alternatiiv katlamaja investeeringu maksumusest ega arvestata tagastamatu abina saadud investeeringutoetuse proportsiooniga, mida tegelikult eraldati koostootmisjaamale. Seega, kui tagastamatu abi raames koostootmisjaamale eraldatud investeeringutoetus näeb ette , et lisaks elektri t arbija le peab sellest kasu saa ma ka soojuse tarbija , siis o n põhjendatud lähtuda ka soojuse hinna arvestamisel füüsikalisest meetodist. Kui soojusettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis tootmisseadmega, mille vaheltvõtu turbiini võimsus on suurem kui 100 MW, leitakse soojuse hind käesoleva Metoodika p-s 7 sätestatud mehaanilise kasuliku töö vahe meetodit kasutades. Hinna kooskõlastamine alternatiivkatlamaja meetodi alusel Alternatiivkatlamaja meetodi puhul käsitletakse elektri ja soojuse koostootmise protsessis toodetud elektri ning soojuse tootmis kulusid ja põhjendatud tulukust üksteisest eraldi. Alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisel lähtutakse kulude ja põhjendatud tulukuse jagamisel eeldusest, et tarbijatele toodetav ning müüdav soojus toodetakse eraldiseisvalt elektri tootmisest, ainult soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega (nn alternatiivkatlamajas). Hinna arvestamisel alternatiivkatlamaja meetodi alusel ei maksa tarbija koostootmisprotsessis toodetud soojuse eest rohkem, kui ta maksaks üksnes soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega toodetud soojuse eest. Meetodi eeliseks on lihtsus ja arusaadavus ning peamine printsiip, mille kohaselt elektri ja soojuse koostootmise protsessis toodetud soojuse müügi hinda ei saa lülitada rohkem kulusid, kui seda tehtaks üksnes soojuse tootmiseks mõeldud katelseadmetega ning et tarbija ei pea maksma koostootmisprotsessis toodetud soojuse eest enam, kui alternatiivselt eraldiseisvas katlamajas toodetud soojuse eest. Siinkohal võetakse arvesse, et soojuse tootmisel katlamajas on soojustarbija seisukohalt lähtudes tegemist analoogselt efektiivse ja keskkonnasäästliku tootmisega nagu koostootmise puhul. Võttes arvesse koostootmise eripära, kus võrreldes kondensatsioonelektrijaamaga kasutatakse protsessis tekkiv soojus kasulikul otstarbel ära, saavutatakse koostootmise efekt just elektri tootmisel. Soojustarbija seisukohalt lähtudes on soojuse tootmine katlamajas vähemalt sama efektiivne kui koostootmise protsessis. Samas ei pea soojus e tarbijad kannatama, kui investeering koostootmisesse on osutunud ebaefektiivseks . Soojuse hind arvutatakse järgmise valemi alusel: kus h soojus - soojuse hind (€/MWh); T soojus - kulud soojuse tootmiseks ja põhjendatud tulukus; Q soojus - toodetud soojuse kogus (MWh). Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse aluseks regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud toodetud soojuse kogus ( Q soojus ) . Konkurentsiamet analüüsib ettevõtjate poolt esitatavaid soojuse tootmis-(müügi)mahu prognoose, mis on aluseks soojuse hinna arvutamisel. Tootmis-(müügi)mahu prognoosimise aluseks võetakse reeglina viimase kolme aasta müüdud soojuse koguse aritmeetiline keskmine, mida korrigeeritakse juhul, kui on olemas tõestust leidnud andmed objektiivsetest asjaoludest, mis tingivad tootmis-(müügi)mahu olulise muutuse. Kulud soojuse tootmiseks ja põhjendatud tulukus arvutatakse järgmise valemi alusel: T soojus = K + S + MK + TK + P kus T soojus - kulud soojuse tootmiseks ja põhjendatud tulukus; K - kulud kütusele; S - kulud keskkonnatasudele; MK - muud muutuvkulud; TK - tegevuskulud; P - kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. M uud muutuvkulud arvutatakse järgmise valemi alusel: MK = MK e + MK m kus MK - muud muutuvkulud; MK e - elektri kulu; MK m - vee ja kanalisatsiooni ning kemikaalide ja teised muutuva iseloomuga kulud. Kütuse kogus ja kulud kütusele arvutatakse järgmiste valemite alusel: kus Q kütus - katlasse antud kütuse (primaarenergia) kogus (MWh); Q soojus - toodetud soojuse kogus (MWh); η tootmine - soojuse tootmise kasutegur (%). K = Q kütus × h kütus kus K - kulud kütusele ; Q kütus - katlasse antud kütuse (primaarenergia) kogus (MWh); h kütus - kütuse hind (€/MWh); Kütuse kulu (K) leidmise aluseks on soojuse tootmiseks vajalik kütuse kogus megavatt-tundides (MWh) korrutatud kütuse hinnaga (h kütus ) . Soojuse tootmise kasutegur ( η tootmine ) peab vastama valitud tehnoloogiale ning ei tohi olla madalam vastava tehnoloogia uue seadme tehnilistest nõuetest. Tehnilised nõuded soojuse tootmise kasutegurile kütuse alumise kütteväärtuse alusel on järgnevad: 1) soojuse tootmisel maagaasist või selle le sarna neva taastuvast energiaallikast toodetud kütuse kasutamisel - mitte alla 92%; 2) soojuse tootmisel vedelkütusest - mitte alla 90%; 3) soojuse tootmisel tahkekütusest - mitte alla 85%. Elektri kulu ( MK e ) leidmise aluseks on üksnes soojuse tootmiseks vajalik põhjendatud elektri kogus (kilovatt-tundides) (E kogus ) korrutatud elektri hinnaga (E hind ) . Kütuse ja elektri hin na d (h kütus ja E hind ) , k eskkonnatasude kulu (S) suurus , v ee, kanalisatsiooni ja kemikaalide kulud ning teised muutuva iseloomuga kulu de ( MK m ) suurus arvestatakse soojuse hinda vastavalt Konkurentsiameti metoodikale „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ . Kui kütusel puudub turuhind või kui soojus toodetakse kütusega, mille tootmiseks (näiteks biogaasi tootmiseks biogaasijaamas ) kasutatakse samas t koostootmisjaamas t toodetud soojust ja/või elektrit, kontrollitakse soojuse hinda lülitatava kütuse hin n a kujunemise põhjendatust vastavalt Konkurentsiameti metoodikale „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Põhjendatuks loetakse k ütuse tootmise kuludes kajasta tud soojuse ja elektri hinnad , mis ei ületa vastavalt käesoleva Metoodika punkt 6 alusel koostootmise protsessis toodetud ja füüsikalisel meetodil leitud soojuse ja elektri hindasid. Toodetud elektri hinnale ei lisandu elektri võrguteenuse, elektriaktsiisi ja taasutuvenergia tasud. Tegevuskulude ( TK ) puhul on aluseks põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumus. Nimetatud kulude suuruseks arvestatakse 5% põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumusest. Kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse (P) summa leitakse annuiteetmakse valemi ( MS Excel finantsfunktsioon PMT ) alusel. Funktsiooni eesmärgiks on jagada põhjendatud ja soojuse tootmiseks vajalike investeeringute maksumuse summalt (I) arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukus võrdselt investeeringu tehnilise eluea pikkusele (T iga ). Arvutamise l lähtutakse järgnevast: 1) investeeringu põhjendatud soojus likuks võimsuseks loetakse optimaalsele soojuskoormusele vastava katlamaja soojuslik võimsus (W soojus ) ; 2) katlamaja maksumuse ning tootmistehnoloogia valikul lähtutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest ning K KütS § 1 l g 2 sätestatud tingimustest, valides tootmistehnoloogia, mis tagab eelnimetatud tingimuste täitmisel tarbijale soodsaima soojuse hinna; annuiteetmakse puhul võetakse aluseks soojuse tootmiseks vajalik u uue põhivara soetusmaksumus, olenemata selle tegelikust vanusest (kasutuseast); 3) a nnuiteetmakse intressimääraks võetakse kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vastavalt Konkurentsiameti poolt koostatud juhendile „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks“ ; 4) a nnuiteetmaksete koguarvuna arvestatakse investeeringu tehniline eluiga aastates . Näidistabel soojuse hinna arvutamiseks alternatiivkatlamaja meetodil on esitatud käesoleva Metoodika lisas 1. Hinna kooskõlastamine füüsikalise meetodi alusel Füüsikaline meetod on elektri ja soojuse koostootmise protsessis kulude jagamise meetod, mille alusel jagatakse kulud elektri ja soojuse tootmiseks kütustes sisalduva energia koguse ehk primaarenergia alusel. Vastavalt sellele jagatakse kulud ja põhjendatud tulukus. Enne kulude jagamist elektri ja soojuse toodangu vahel analüüsitakse kogu koostootmisjaama kulusid ja põhjendatud tulukust vastavalt käesoleva Metoodika punktis 3 ja Konkurentsiameti metoodikas „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ sätestatule. Analüüsi tulemusel põhjendatuks loetud kulud ja põhjendatud tulukus jaotatakse füüsikalise meetodi alusel leitud kulude osakaalude järgi. Füüsikalise meetodi korral arvutatakse toodetud soojuse kogus lähtudes käesoleva Metoodika punktis 6. 1 sätestatud põhimõttest ning katlasse antud kütuse kogusest ja katla kasutegurist. Sealjuures arvestatakse ka aurutorustiku ja soojusvahetite kasuteguritega. Elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus leitakse järgmise valemi alusel: T tootmine el+s = K el+s + S el+s + MK el+s + TK el+s + A el+s + PT el+s k us : T tootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus; K el+s on kulud kütusele elektri ja soojuse koostootmisel; S el+s on kulud keskkonnatasudele elektri ja soojuse koostootmisel; MK el+s on muud muutuvkulud elektri ja soojuse koostootmisel; TK el+s on tegevuskulud elektri ja soojuse koostootmisel; A el+s on kapitalikulu elektri ja soojuse koostootmisel; PT el+s on põhjendatud tulukus elektri ja soojuse koostootmisel. Kulud kütusele arvutatakse järgmise valemi alusel: K el+s = Q kütus × h kütus k us : K el+s on kulud kütusele elektri ja soojuse koostootmisel; Q kütus on katlasse antud kütuse kogus (primaarenergia) (MWh); h kütus on kütuse hind (€/MWh). Kütuse hind ( h kütus ) , k ulud keskkonnatasudele ( S el+s ) , muud muutuvkulud (vesi ja kanalisatsioon, kemikaalid ja teised muutuva iseloomuga kulud) ( MK el+s ), tegevuskulud ( TK el+s ), kapitalikulu ( A el+s ) ja põhjendatud tulukus ( PT el+s ) arv esta takse soojuse hinda vastavalt Konkurentsiameti metoodikale „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Soojuse brutotoodangu kulud on kulud soojuse tootmiseks, mis ei sisalda kulusid elektrile. Soojuse brutotoodangu kulude osakaal arvutatakse järgmise valemi alusel: kus p soojusbr on soojuse brutotoodangu kulude osakaal; Q soojus on toodetud soojuse kogus (MWh); Q kütus on katlasse antud kütuse kogus (MWh); η soojus on soojuse tootmise kasutegur (%). S oojuse tootmise kasutegur leitakse järgmise valemi alusel: η soojus = η katel × η sv kus η soojus on soojuse tootmise kasutegur (%); η katel on katla kasutegur (%); η sv on soojusvaheti kasutegur (%). Katla kasuteguriks ( η katel ) võetakse eelmiste arvestusperioodide tegelik katla kasutegur, mis peab olema vastavuses Konkurentsiameti metoodikas „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted “ toodud vastava tehnoloogia seadme tehniliste miinimumnõuetega . Soojusvaheti kasuteguriks ( η sv ) võetakse eelmiste arvestusperioodide tegelik soojusvaheti kasutegur, kuid mitte alla 98%. Elektri brutotoodang on elektri toodang generaatori klemmidel, mis ei sisalda elektrijaama seadmete omatarvet. Elektri brutotoodangu tootmise kulude osakaal leitakse järgmise valemi alusel: P elekterbr = 100 – P soojusbr kus P soojusbr on soojuse brutotoodangu tootmise kulude osakaal; P elekterbr on elektri brutotoodangu tootmise kulude osakaal. Elektri brutohind arvutatakse järgmise valemi alusel: kus h elekterbr on elektri brutohind (€/MWh); T tootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus; P elekterbr on elektri brutotoodangu tootmise kulude osakaal; Q elekterbr on elektri brutotoodang (MWh). Kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile arvutatakse järgmise valemi alusel: MKe soojus = h elekterbr × E soojus kus: MKe soojus on kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile; h elekterbr on elektri brutohind (€/MWh); E soojus on soojuse tootmiseks vajaminev elektri kogus (MWh). Soojuse tootmise kulud elektri ja soojuse koostootmisel arvutatakse järgmise valemi alusel: T soojus = P soojusbr × T tootmine el+s + MKe soojus kus T soojus on elektri ja soojuse koostootmisel soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus (sh kulu elektri omatarbele); P soojusbr on soojuse brutotoodangu kulude osakaal; T tootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus; MKe soojus on kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile. Soojus e hind leitakse järgmise valemi alusel: h soojus = T soojus / Q soojus kus h soojus on soojus e hind (€/MWh); T soojus on elektri ja soojuse koostootmisel soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus (sealhulgas kulu elektri omatarbele); Q soojus on toodetud soojuse kogus (MWh). Näidistabel soojuse hinna arvutamiseks füüsikalisel meetodil on esitatud käesoleva Metoodika lisas 2. Hinna kooskõlastamine mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi alusel Mehaanilise kasuliku töö vahe meetod on kulude jagamise meetod, mille alusel jagatakse elektri ja soojuse koostootmise protsessi kulud soojuse tootmisele osakaaluga , mis vähen dab elektri toodang ut soojuse tootmiseks vajaliku auru vaheltvõtu tõttu turbiinist. Vastavalt termodünaamika reeglitele väheneb koostoomise režiimis töötamisel turbiini võimsus, kuna soojuse tootmiseks kasutatava auru vaheltvõtu tõttu on elektri tootmiseks saadaval vähem auru. Töötades kondensatsioonirežiimis ehk olukorras, kus soojuse tootmiseks auru vaheltvõttu ei toimu, on generaatori töövõimsus suurem (ja seetõttu ka toodetava elektri kogus suurem), kui töötades elektri ja soojuse koostootmisrežiimis . Enne kulude jagamist elektri ja soojuse toodangu vahel analüüsitakse kogu koostootmisjaama kulusid ja põhjendatud tulukust kasutades muu hulgas käesoleva Metoodika punktis 3 ja Konkurentsiameti metoodikas „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ toodud põhimõtteid. Analüüsi tulemusel põhjendatuks loetud kulud ja põhjendatud tulukus jaotatakse mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi alusel leitud kulude osakaalude järgi. Elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus leitakse käesoleva Metoodika punktis 6.4 kajastatud valemi alusel. Kulud kütusele arvutatakse käesoleva Metoodika punktis 6.5 kajastatud valemi alusel . Kütuse hind ( h kütus ), kulud keskkonnatasudele ( S el+s ), muud muutuvkulud (vesi ja kanalisatsioon, kemikaalid ja teised muutuva iseloomuga kulud) ( MK el+s ), tegevuskulud ( TK el+s ), kapitalikulu ( A el+s ) ja põhjendatud tulukus ( PT el+s ) arv esta takse soojuse hinda vastavalt Konkurentsiameti metoodikale „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi korral arvutatakse, kui palju väheneb elektri toodang (MWh-des) koostootmisest ehk soojuse tootmiseks turbiinist auru vaheltvõtu tõttu. W kadu = ΔQ el kus: W kadu on energiakadu soojuse tootmiseks tu r biinist auru vaheltvõtu tõttu (MWh); ΔQ el on koostootmise tõttu tootmata elektri kogus (MWh). Koostootmise tõttu tootmata jääv elektri kogus arvutatakse järgmise valemi alusel: ΔQ el = Q elkond - Q elekterbr kus: ΔQ el on koostootmise tõttu tootmata elektri kogus (MWh); Q elkond on toodetav elektri kogus (MWh), kui turbiin töötaks kondensatsioonirežiimil ehk soojuse tootmiseks auru vaheltvõttu ei toimu; Q elekterbr on elektri brutotoodang (MWh). Koostootmise tõttu tootmata jääv elektri kogus võetakse aluseks soojuse tootmise kulude leidmisel. Soojuse tootmise kulude osakaal (%) arvutatakse järgmise valemi alusel: P soojus br = ΔQ el / Q elkond x 100% kus: p soojus br on soojuse tootmise kulude osakaal (%); ΔQ el. on koostootmise tõttu tootmata jääv elektri kogus (MWh); Q elkond o n toodetav elektri kogus (MWh), kui turbiin töötaks kondensatsioonirežiimil ehk soojuse tootmiseks auru vaheltvõttu ei toimu; Koostootmise kulud j agatakse soojuse tootmise kuludesse lähtudes käesoleva Metoodika punktis 7.8 arvutatud soojuse tootmise kulude osakaalu st ja käesoleva Metoodika p-s 6.14 kajastatud valemist. Kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile arvutatakse vastavalt käesoleva Metoodika p unktides 6.11 - 6.13 sätestatule. Soojus e hind leitakse järgmise valemi alusel: h soojus = T soojus / Q soojus kus : h soojus on soojus e hind (€/MWh); T soojus on elektri ja soojuse koostootmisel soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus (sealhulgas kulu elektri omatarbele); Q soojus on toodetud soojuse kogus (MWh). M ehaanilise kasuliku töö vahe meetodi korral võetakse t oodetud soojuse kogus eks ( Q soojus ) selle tootmisseadmega kasulikult toodetud soojuse kogus , mille analüüsi mise l lähtutakse käesoleva Metoodika punktis 5 . 4 sätestatud põhimõt t e st . N äidistabel soojuse hinna arvutamiseks mehaani l ise kasuliku töö vahe meetodil on esit atud käesoleva Metoodika lisas 3 . Lisa 1 Näidistabel soojuse piirhinna arvutamiseks alternatiivkatlamaja meetodil Rea nr Kulu alus Ühik Väärtus A B C D 1 Soojuslik võimsus (W soojus ) MW 2 Investeeringu maksumus (I) € 3 Kaalutud keskmine kapitali hind ( WACC ) % 4 Tehniline eluiga (T iga ) aastad Tehnilised näitajad: 5 Toodetud soojuse kogus ehk s oojuse tootmismaht (Q soojus ) MWh 6 S oojus e tootmise kasutegur (ŋ tootmine ) % 7 Katlasse antud kütuse kogus (primaarenergia) (Q kütus ) MWh 8 Kütuse hind (h kütus ) €/MWh 9 Elektri kogus (E kogus ) kWh 10 Elektri keskmine hind (E hind ) €senti/kWh Tootmiskulud: 11 Kütuse kulu (K) € 12 Keskkonnatasud (S) € 13 Elektri kulu (MKe) € 14 Kemikaalide, vee- ja kanalisatsiooni kulud (MKm) € 16 Tegevuskulud (v.a kapitalikulu) (TK) € 17 Kapitalikulu ja põhjendatud tulukus annuiteedina (P) € 18 Soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus kokku ehk lubatud müügitulu (T soojus ) € 19 Soojuse hind (piirhind) (h soojus ) € /MWh Lisa 2 Näidistabel soojuse piirhinna arvutamiseks füüsikalise meetodi alusel Rea nr Kulu alus Ühik Tootmine kokku Soojuse tootmine Elektri tootmine A B C D E F Tehnilised näitajad: 1 Katlasse antud kütus (Q kütus ) MWh 2 Tootmismaht (Q soojus / Q elekterbr ) MWh 3 Tootmise kasutegur (ŋ soojus /ŋ elekter ) % 4 Soojusvaheti kasutegur (ŋ sv ) % 5 Katla kasutegur (ŋ katel ) % 6 Bruto kulude osakaal (P soojusbr /P elekterbr ) 100 7 Kütuse kogus mahu/kaalu ühikus (ühik) 8 Kütuse kütteväärtus MWh/ ühik 9 Katlasse antud kütuse kogus (Q kütus ) MWh 10 Kütuse mahu/kaaluühiku hind €/ ühik 11 Kütuse primaarenergia hind (h kütus ) €/ MWh Tootmiskulud: 12 Kulud kütuse ostuks (K el+s ) € 13 Kulud keskkonnatasudele (S el+s ) € 14 Muud muutuvkulud (MK el+s ) € 15 Tegevuskulud (TK el+s ) € 16 Kapitalikulu (A el+s ) € 17 Põhjendatud tulukus (PT el+s ) € 18 Koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus kokku (T tootmine el+s ) € 19 Elektri omatarbe kogus (E soojus /E elekter ) MWh 20 Elektri brutohind (h elekterbr ) €/ MWh 21 Kulud soojuse tootmisel elektrile (MKe soojus ) € 22 Soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus kokku ehk soojuse tootmise lubatud müügitulu (T soojus ) € 23 Soojuse hind (piirhind) (h soojus ) €/ MWh Lisa 3 Näidistabel soojuse piirhinna arvutamiseks mehaanilise kasuliku töö vahe m eetodi alusel Rea nr Kulu alus Ühik Tootmine kokku Soojuse tootmine Elektri tootmine A B C D E F Tehnilised näitajad: 1 Elektri tootmismaht (Q elekterbr ) MWh 2 Tootmata elektri kogus (ΔQ el ) MWh 3 Toodetav elektri kogus kondensatsioonirežiimil ( Q elkond ) MWh 4 Bruto kulude osakaal (P soojusbr /P elekterbr ) % 100 5 Katlasse antud kütus (Q kütus ) MWh 6 Kütuse kogus mahu/kaalu ühikus (ühik) 7 Kütuse kütteväärtus MWh/ ühik 8 Katlasse antud kütuse kogus (Q kütus ) MWh 9 Kütuse mahu/kaaluühiku hind €/ ühik 10 Kütuse primaarenergia hind (h kütus ) €/ MWh Tootmiskulud: 11 Kulud kütuse ostuks (K el+s ) € 12 Kulud keskkonnatasudele (S el+s ) € 13 Muud muutuvkulud (MK el+s ) € 14 Tegevuskulud (TK el+s ) € 15 Kapitalikulu (A el+s ) € 16 Põhjendatud tulukus (PT el+s ) € 17 Koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus kokku (T tootmine el+s ) € 18 Elektri omatarbe kogus (E soojus /E elekter ) MWh 19 Elektri brutohind (h elekterbr ) €/ MWh 20 Kulud soojuse tootmisel elektrile (MKe soojus ) € 21 Soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus kokku ehk soojuse tootmise lubatud müügitulu (T soojus ) € 22 Toodetud s oojuse kogus (Q soojus ) MWh 23 Soojuse hind (piirhind) (h soojus ) €/ MWh
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel