Konkurentsiamet · 11. juuli 2019
Sisu (failidest)
KORRALDUS
11. juuli 2019 nr 1-3/19/1418
Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine
Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele
I. ASJAOLUD
1.1. Enefit Kaevandused AS1 (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald,
Ida-Viru maakond, 41533) (edaspidi Enefit) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara
kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse2 Eesti põlevkivimaardlas
Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses (edaspidi Uus-Kiviõli kaevandus).
Kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmine avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded 24.01.2005.
1.2. 23.03.2011 esitas Enefit korrigeeritud kaevandamisloa taotluse3. Korrigeeritud kaevandamisloa
taotluse kohaselt taotles Enefit kaevandamisluba järgmistel tingimustel: mäeeraldis paikneb Ida-
Viru maakonnas Lüganuse4 ja Alutaguse5 valdades; mäeeraldise nimetus on Uus-Kiviõli
kaevandus; mäeeraldise pindala 6 206,62 ha; taotluse esitamisel ja ka seisuga 30.06.2018 jääb
mäeeraldise piiresse 207,766 miljonit tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru, mis on kogu ulatuses
kaevandatav ning 97 tuhat t põlevkivi passiivset tarbevaru, kaevandamise maksimaalne
aastatoodang 4150 tuhat t, kaevandamisloa kehtivuse aeg 25 aastat.
1.3. Lisaks Enefitile esitasid 20.12.2004 sarnastel tingimustel Uus-Kiviõli kaevandusele
kaevandamisloa taotlused Osaühing VKG Kaevandused6 (edaspidi VKG) ja Osaühing Merko
Kaevandused7. Taotletavad mäeeraldised kattusid omavahel täielikult. Osaühing Merko
1
Taotleja ärinimi oli kuni 06.08.2008 Põlevkivi Kaevandamise AS (10337962); ettevõte ühines Aktsiaseltsiga Eesti
Põlevkivi (10032389, ühendav ühing); vahemikus 15.06.2009 - 30.06.2016 ärinimega Eesti Energia Kaevandused
AS; alates 30.06.2016 Enefit Kaevandused AS
2
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 21.01.2005 numbriga 13-4-6/05/821
3
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.03.2011 numbriga 12-9/11/2321
4
kuni 27.10.2013 Maidla vald
5
kuni 23.10.2017 Mäetaguse vald
6
Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, kuni 15.01.2008 ärinimega OÜ VKG Aidu Oil, aadress
Järveküla tee 14, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30328) poolt esitatud taotlus on registreeritud
Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 nr 13-4-6/04 12263.
7
Osaühing Merko Kaevandused (registrikood 10540989, alates 12.01.2009 ärinimega AS Riverito) taotlus on
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.12.2004 numbriga 12242.
Kaevandused poolt esitatud kaevandamisloa taotluse omandas TLA Invest OÜ8 (edaspidi TLA)
26.06.20079.
1.4. Kõik nimetatud ettevõtted esitasid kaevandamisloa taotluse Keskkonnaministeeriumile
kooskõlas kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS I10) § 28 lõikega 1.
1.5. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 kirjaga nr 13-3-1/821-5 keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (vastu võetud 14.06.2000, redaktsiooni jõustumise
kuupäev 01.01.2003; edaspidi KeHAS) § 9 ja § 11 lõike 1 ja 2 alusel.
1.6. 28.03.2006 jõustunud MaaPS II § 75 lõike 6 alusel peatati enne 28.03.2006
Keskkonnaministeeriumile põlevkivi kaevandamiseks esitatud kaevandamislubade taotluste
menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni.
Keskkonnaministeerium teavitas 28.03.2006 kehtima hakanud seaduse muudatusest Enefiti
07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4462, VKG-d 07.04.2006 kirjaga nr 13 4 6/06/4463 ja
Osaühingut Merko Kaevandused 07.04.2006 kirjaga nr 13-4-6/06/4464.
1.7. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 kinnitati Riigikogus 21.10.2008 (edaspidi
2008-2015 arengukava)11. 2008-2015 arengukavas märgiti, et põlevkivi on taastumatu
loodusvara, mistõttu tuleb Eesti pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata
põlevkivi kaevandamise mahtu kuni 20 mln tonnini aastas. Seda eesmärki saavutava meetmena
täiendati MaaPS II põlevkivi aastase kaevandamismäära ja põlevkivi kaevandamislubade
eriregulatsiooniga.
1.8. 23.11.2008 hakkas kehtima MaaPS II muudatus. Alates 23.11.2008 sätestas MaaPS II § 251
põlevkivi aastaseks kaevandamismääraks 20 mln tonni. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on
kalendriaastas kõigi lubade alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. MaaPS II
muudatuse jõustumise ajaks oli kõikide põlevkivi kaevandamislubadega maksimaalselt
kaevandada lubatud põlevkivi kogus kokku 25,25 mln tonni.
1.9. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi kaevandamise
lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ (edaspidi käskkiri nr 1319)
vähendati kõikide põlevkivi kaevandamislubade alusel kaevandamise lubatud maksimaalset
aastamäära kokku 20 mln tonnini, määrates igale põlevkivi kaevandavale ettevõttele kaevandada
lubatud maksimaalse aastamäära.
1.10. Keskkonnaministeerium teavitas oma 03.04.2009 kirjaga nr 13-4-4/8559 VKG-d, Enefiti ja Priit
Piilmani, et jätkatakse põlevkivi kaevandamiseks ja uuringuteks esitatud kaevandamisloa
taotluste menetlemisega. Kirjas anti ülevaade kirja saatmise hetkel kehtivatest
kaevandamislubadest ja esitatud kaevandamisloa taotlustest. Keskkonnaministeerium soovis
teada, kas ettevõtted soovivad jätkata kaevandamisloa taotluste menetlemist esitatud kujul või
8
TLA Invest OÜ (registrikood 11397058, endine ärinimi OÜ Lepakaev, aadress Veerenni tn 39, Kesklinna
linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10138).
9
müügileping esitati Keskkonnaministeeriumile 30.03.2012 ning on registreeritud Keskkonnaministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis 02.04.2012 numbriga 12-9/12/2827
10
Kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS I
01.04.2005 kuni 31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsioon nimetatud tekstis läbivalt MaaPS II
01.01.2017 jõustunud maapõueseadus nimetatud tekstis läbivalt MaaPS III
11
Arengukava koos lisadega leitav http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2008-2015
(kontrollitud 25.11.2018)
2 (54)
soovitakse seoses seadusemuudatustega oma kaevandamisloa taotlusi muuta või lõpetada
menetlus taotluse tagasivõtmisega.
1.11. 26.06.2007 sõlmisid VKG ja Osaühing Merko Kaevandused ettevõtte müügilepingu. Lepingu
alusel andis Osaühing Merko Kaevandused 18.07.2007 ja VKG võttis vastu Osaühingule Merko
Kaevandused kuuluva savi, liiva ja põlevkivi kaevandamise ning põlevkivi töötlemisega
tegelevale ettevõttele kuulunud kehtivad kaevandamisload. Sellest tulenevalt küsis
Keskkonnaministeerium sama kirjaga VKG-lt arvamust ka Osaühing Merko Kaevandused poolt
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa saamiseks esitatud taotluse kohta.
1.12. Enefit teavitas 17.04.2009 kirjaga nr 635.1-4512, et on jätkuvalt huvitatud kaevandamisloa
saamisest Uus-Kiviõli kaevanduses. Enefit palus kaevandamisloa taotluse menetlust jätkata
MaaPS II § 301 alusel põhjusel, et ettevõttele antud kaevandamisloaga KMIN 075 määratud varu
ammendub aastal 2012, seega vähem kui 5 aasta jooksul.
1.13. VKG teavitas Keskkonnaministeeriumit oma 04.05.2009 kirjaga nr KAk/77-1, et ei pea esitatud
põlevkivi kaevandamislubade taotluste muutmist vajalikuks ning palus jätkata kõikide VKG
taotluste menetlemist esitatud kujul ja kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel (HMS § 5
lõige 5 ning MaaPS II § 75 lõige 2). Samuti teavitas VKG Keskkonnaministeeriumit, et sai
26.06.2007 VKG ja Osaühing Merko Kaevandused vahel sõlmitud ettevõtte müügilepinguga
kõik Osaühingu Merko Kaevandused kehtivad kaevandamisload. Sõlmitud lepinguga ei
omandanud VKG Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud kaevandamislubade taotlusi.
Seega ei ole VKG-l alust esitada arvamust Osaühing Merko Kaevandused poolt esitatud Uus-
Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse kohta.
1.14. MaaPS II § 30¹ sätestas, et kui kehtiva põlevkivi kaevandamisloaga antud kaevandatavat
maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut
kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks, menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras
kehtivat kaevandamisluba mitteomavate isikute taotluste suhtes ning et nimetatud juhul ei
kohaldata kaevandamisloa andmiseks enampakkumise sätteid (MaaPS II § 32). MaaPS II § 30¹
lõige 2 sätestas, et sama paragrahvi lõikes 1 märgitud tingimustel antakse põlevkivi
kaevandamisluba ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele kaevandamislubadele
kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud
aastamäära piires.
1.15. Arvestades MaaPS II § 30¹ lõiget 1, § 25¹, § 31 lõiget 3 ja § 34 lõike 1 punkti 6 ning asjaolu, et
VKG ja TLA ei vastanud MaaPS II § 30¹ tingimustele, jätkati Enefiti taotluse menetlemisega.
1.16. Keskkonnaministeerium edastas 17.08.2009 kirjaga nr 13-4-4/09/12183 VKG-le Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse „Maavara kaevandamise loa
andmisest keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le“ eelnõu. VKG esitas 24.08.2009 kirjaga nr
Kak/158-113 eelnõu kohta omapoolse seisukoha. VKG ei nõustunud talle kaevandamisloa
andmisest keeldumisega, viidates peamiselt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõikele
5, mis sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. VKG viitas, et ta esitas kaevandamisloa
taotluse 20.12.2004 ning tema taotluse suhtes tuleb kohaldada MaaPS I sätteid ning läbi tuleb
viia enampakkumine.
12
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20.04.2009 numbriga 8559
13
registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.08.2009 numbriga 13 4 4/09/12183 2
3 (54)
1.17. Aktsiaseltsi KOBRAS (registrikood : 10171636, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,
Riia tn 35, 50410) poolt koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti
Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ (edaspidi KMH aruanne) kiideti heaks
Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4.
1.18. Keskkonnaministeeriumi 07.10.2011 käskkirjaga nr 1442 „Maavara kaevandamise loa andmisest
keeldumine VKG Kaevandused OÜ-le ja Riverito AS-ile ning maavara kaevandamise loa
andmine Eesti Energia AS-ile Uus-Kiviõli kaevanduses ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri
12.05.2005 käskkirja nr 625 „Enampakkumise korraldamine Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli
uuringuväljal paikneva põlevkivi kaevandamise loa müümiseks“ kehtetuks tunnistamine“
(edaspidi käskkiri 1442) anti Enefitile kaevandamisluba nr KMIN-117 ning keelduti VKG-le ja
TLA-le kaevandamisloa andmisest.
1.19. VKG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja 1442 punktide 2, 3, 4 ja 5 tühistamiseks
(haldusasi nr 3-11-2585). TLA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse sama käskkirja punktide
1, 3, 4 ja 5 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2630). Asjad liideti ühte menetlusse haldusasja
numbriga 3-11-2585.
1.20. Kohtumenetluse lõpetas Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.02.2017 tehtud otsus asjas 3-3-1-26-
16 (edaspidi riigikohtu otsus), mille tulemusena tühistati käskkiri 1442 osas, millega anti
Enefitile kaevandamisluba KMIN-117 ja määrati selle tingimused. Riigikohus leidis, et Enefitile
uut kaevandamisluba andes on kaevandamisloa andja kohaldanud MaaPS II normi valesti ning
andnud kaevandamisloa välja mahus, mida MaaPS II tegelikult ei võimaldanud. Riigikohtu
otsusega jäeti käskkiri 1442 jõusse osas, millega jäeti VKG ja TLA kaevandamisloa taotlused
rahuldamata.
1.21. MaaPS III § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi
menetluses olnud pooleli olevad kaevandamisloa andmise menetlused. Seega muutus 01.01.2017
käesolevas haldusmenetluses kaevandamisloa andja. Vastavalt MaaPS III § 48 on uueks
kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet.
1.22. 22.03.2017 kirjas nr EP-JUH-1.6/119 „Maavara kaevandamise loa menetlusest“14
Keskkonnaametile kinnitas Enefit, et soovib 21.01.2005 esitatud kaevandamisloa taotluse
menetlemist.
1.23. 21.03.2017 esitas Advokaadibüroo LINKLaw OÜ VKG lepingulise esindajana15 ja TLA
lepingulise esindajana16 Keskkonnaametile märgukiri/taotluse. Nimetatud taotluste eesmärgiks
oli VKG ja TLA poolt Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks esitatud
kaevandamislubade taotluste menetluste uuendamine.
1.24. Vastavalt HMS § 43 lõikele 1 lõppeb haldusmenetlus haldusakti teatavaks tegemisega, seega
lõppes haldusmenetlus VKG ja TLA kaevandamisloa taotluse osas käskkirja 1442 punktide 1 ja
2 andmisega. Keskkonnaamet ei rahuldanud TLA ja VKG kaevandamisloa taotluste menetluse
uuendamise taotlusi. Nendest seisukohtadest teavitati 22.05.2017 TLA-d kirjaga number 12
2/17/3993-3 ja VKG-d kirjaga number 12-2/17/3999-3.
14
registreeritud Keskkonnaameti dokumendi-haldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3827-3
15
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3999
16
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2017 numbriga 12-2/17/3993
4 (54)
1.25. Riigikohtu otsuse kohaselt on VKG ja TLA taotluste menetlemine lõppenud ning Enefiti taotlus
jätkuvalt menetluses, mistõttu peab Keskkonnaamet menetlust jätkama, otsustades
kaalutlusõiguse alusel, milliseid menetlusetappe on vajalik korrata. Arvestades, et viga tehti
lõppotsuse tegemisel, jätkatakse menetlust otsuse eelnõu avalikustamise etapist. Kuna Uus-
Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa saamiseks on Keskkonnaametil menetluses vaid üks
taotlus, ei ole enampakkumise korraldamine lähtuvalt MaaPS III § 54 vajalik.
1.26. Enefiti poolt 25.03.2011 esitatud korrigeeritud kaevandamisloa taotlust on kontrollinud
keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja17. Taotletud põlevkivi varu kogused
vastavad riiklikus maavarade registris Uus-Kiviõli kaevanduses arvele võetud põlevkivi
kogustele.
1.27. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 6206,62 ha ning kattub paljude kitsenduste ja
looduskaitseliste piirangutega. Keskkonnaregistri andmetel kattub Uus-Kiviõli kaevandus
mitmete puurkaevude, maaparandussüsteemide ja nende eesvooludega, elektri õhu- ja
maakaabelliinidega, alajaamadega, sideehitistega, geodeetiliste punktidega, keskkonnaseire
jaamadega ja kinnismälestistega (mäeeraldisega kattuvad kitsenduste loetelu lisatud).
Samuti kattub Uus-Kiviõli kaevandus mitmete looduskaitseliste piirangutega. Mäeeraldise alale
jääb Oandu parkmetsa kaitseala (KLO1200193). Parkmetsa pindala on 2,9 ha. Oandu parkmetsa
näol on tegemist 130 aastase männi-lehise puistuga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega
nr 64 kehtestatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja“ § 7 lõike 3
kohaselt on pargis keelatud maavara kaevandamine.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jääb kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Mehide männid
(KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714). Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusega nr
27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja“ (edaspidi üksikobjektide
kaitse-eeskiri) § 1 lõike 3 kohaselt on üksikobjektide ümber 50 m ulatuses piiranguvöönd, kus
üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 punkti 1 kohaselt on keelatud maavara ja maa-ainese
kaevandamine.
II kaitsekategooria liikide elupaikadest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud
laanerähni (KLO9114290, KLO9114291, KLO9114293), Linnasaare metsise (KLO9120397) ja
Lümatu metsise (KLO9123655) elupaigad. Osaliselt mäeeraldisel paiknevast Linnassaare
mängust (id 146378310; endine nimi Arvila 3) on kujunenud piirkonna keskne ja suurim mäng,
kus 2011. aasta seire käigus loendati mängus 3 metsise kukke ning 2016. aasta seires 5 kukke.
Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude
heale kaitstusele. Suureks ohuteguriks hinnatakse muuhulgas kuivenduse mõjul toimuvat
elupaiga kvaliteedi langust (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 201518 ).
Mäeeraldisele jääb osaliselt ka Lümatu metsise elupaik (KLO9123655), millele jääb Lümatu
metsisemäng (id 1 868 412). 2017. aasta seire käigus loendati mängus 5 kukke ning 1 kana.
LKS § 48 lõige 4 sätestab, et piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub
isendi kaitse. LKS § 55 lõige 6 keelab kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Linnasaare metsise elupaigas (KLO9123655) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on
lubatud kaevandamine tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit.
17
Maa ameti 14.03.2017 kiri nr 9-3/17/4606, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
17.03.2017 numbriga 12-2/17/3827
18
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015“ on leitav aadressilt
https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf (kontrollitud 26.11.2018)
5 (54)
III kaitsekategooria liikidest on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel registreeritud väikese-
kirjurähni (KLO9121635), suure käopõlle (KLO9301093), kuradi-sõrmkäpa (KLO9301686),
kahkjaspunase sõrmkäpa (KLO9308823), vööthuul sõrmkäpa (KLO9308824) ja hariliku
käoraamatu (KLO9308825) leiukohad.
LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
isendi kaitse. LKS § 55 lõige 8 keelab III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele jäävad järgnevad vääriselupaigad: VEP157011,
VEP157042, VEP157043, VEP157046, VEP157079, VEP205503, VEP205504 ja VEP205705
Üldjuhul keelatakse vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied
Keskkonnaameti nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede
ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkke tegemine.
Uus-Kiviõli kaevanduse võimalikku mõjupiirkonda jäävad samuti mitmed looduskaitseliste
piirangutega alad. Mäeeraldisest põhja pool asub kaitsealune Maidla mõisa park (KLO1200447).
Maidla mõisa pargis on põhiliselt vanad pärnad.
Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku
Muraka loodus- ja linnualana (EE0070172), jääb vahetult Uus-Kiviõli uuringuväljast lõuna
poole.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest läänes asub Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076), mis
kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodus- ja linnualana (EE0070173). Sirtsi
looduskaitseala kirde poolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,3 km, põhiala
minimaalne kaugus ligikaudu 2,8 km. Sirtsi looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Sirtsi sood,
sellega piirnevaid metsi ja kaitstavaid liike. I kaitsekategooria liikidest elavad Sirtsi
looduskaitsealal näiteks lendorav, must-toonekurg ja kaljukotkas. Leidub mitmeid metsise
mängupaiku.
Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisest lõunas ligikaudu 5 km kaugusel asub Muraka
looduskaitseala (KLO1000536), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodus- ja
linnualana (EE0070172). Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti ühe suurema
loodusmaastikukompleksi — Muraka soostiku — sealsete soode, loodusmetsade ja kaitstavate
liikide elupaikade kaitse. Muraka looduskaitseala on elupaigaks mitmetele kaitstavatele
loomaliikidele (lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg), samuti kasvab seal I
kaitsekategooriasse kuuluv taimeliik, lehitu pisikäpp. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka
looduskaitseala Eesti väärtuslikemate linnualade hulka. Muraka looduskaitseala on oma
loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise kaitstavate alade võrgustiku - Natura 2000 alade
hulka. Kaitseala pindala on 14058,7 ha. „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooni“ artikli 2 lõike 1 kohaselt on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Uus-Kiviõli kaevandus ei kattu ühegi Natura 2000 alade nimekirja kantud alaga. Lähemad Natura
2000 alade võrgustikku kuuluvad kaitstavad alad on Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõuna
poole jääv Muraka linnu- ja loodusala, mis hõlmab Kaasiksoo metsise püsielupaika, ning lääne
ja edela poole jääv Sirtsi linnu- ja loodusala, mis hõlmab Sirtsi looduskaitseala.
1.28. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku kaevandamisloa andmiseks
27.12.2010 kirjaga nr 1.10-7/10-01050/002.
6 (54)
1.29. MaaPS III § 55 lõige 2 punkt 11 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lõike
2 punkti 11 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa andja vastavalt MaaPS II § 28 lõikele
3 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse
saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha kohalikele omavalitsustele.
1.30. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 25.01.2018 otsusega nr 48 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“19 kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisele tingimuslikult.
1.31. Lüganuse Vallavalitsus teavitas oma 02.02.2018 kirjaga nr 4.3-1.1/361 „Lüganuse valla
seisukoht seoses 05.12.2017 Keskkonnaameti poolt edastatud eelnõuga Enefit Kaevandused AS-
ile kaevandusloa andmiseks Uus-Kiviõli kaevanduses põlevkivi kaevandamiseks“20
Keskkonnaametit, et kohalikul omavalitsusel ei ole temale edastatud ja avalikult kättesaadavate
andmete alusel veel võimalik kaevandamisloa andmise eelnõu osas lõplikku arvamust
kujundada.
1.32. Enefit esitas 16.01.2018 kirjaga nr EP-TOO-1.01/45 „Enefit Kaevandused AS maavara
kaevandamise loa taotluse muutmine“21 Keskkonnaametile muudetud kaevandamisloa taotluse
(edaspidi muudetud kaevandamisloa taotlus). Muudetud kaevandamisloa taotlusega soovis
Enefit määrata kaevandamisloaga lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni
ning kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Samuti palus Enefit kaaluda võimalust kaotada
kaevandamisloa täiendavatest tingimusest lõhketööde ajaline piirang, kuna see takistaks oluliselt
kaevanduse tööd ning ei tagaks kaevanduse projektvõimsuse saavutamist.
1.33. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 11 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa
andja vastavalt MaaPS II § 28 lõikele 3 uuesti kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta
tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse asukoha
kohalikele omavalitsustele.
1.34. 09.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/1758-10 „Arvamuse küsimine Enefit Kaevandused AS muudetud
maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta“ saatis
Keskkonnaamet kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu arvamuse saamiseks Lüganuse
Vallavalitsusele ja Alutaguse Vallavalitsusele.
1.35. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 23.08.2018 otsusega nr 94 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“ kaevandamisloa andmisega tingimustel, mis esitati 25.01.2018 otsusega nr 48 22 (vt p
1.30).
1.36. Lüganuse Vallavolikogu nõustus 16.11.2018 otsusega nr 116 „Arvamuse andmine Enefit
Kaevandused AS maavara kaevandamise loa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu
kohta“23 (edaspidi otsus nr 116) kaevandamisloa andmisega tingimuslikult.
19
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2018 numbriga 12-2/17/3827-13
20
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.02.2018 numbriga 12-2/17/3827-12
21
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2018 numbriga 12-2/17/3827-11
22
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.08.2018 numbriga 12-2/18/1758-11
23
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.11.2018 numbriga 12-2/18/1758-19
7 (54)
1.37. Lüganuse Vallavalitsus edastas 07.01.2019 kirjaga nr 5-9/361-8 „Haldusakti edastamine“24
Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsuse nr 123 „Lüganuse Vallavolikogu 14.11.2018 otsuse
nr 116 „Arvamuse andmine Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse kohta“ muutmine“, millega sooviti täiendada ja muuta otsust nr 116.
1.38. Lüganuse Vallavalitsus edastas 02.05.2019 Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 istungi
protokolli nr 22 „Lüganuse Vallavolikogu 1. koosseisu 22. istungi protokoll“25, milles ühe
protokollilise otsusena (edaspidi 30.04.2019 protokolliline otsus) sooviti muuta otsust nr 123.
1.39. Võttes aluseks MaaPS III § 49 lõike 8 ja HMS § 49 lõike 1 saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest
vastutavale ministrile, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest
30 päeva jooksul taotlusekohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
1.40. Keskkonnaminister kooskõlastas eelnõu 20.05.2018 kirjaga nr 14-5/18/758-4 „Arvamus Uus-
Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta“26.
1.41. Võttes aluseks MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 10 ja HMS § 49 lõike 1, saadab kaevandamisloa
andja MaaPS III § 49 lõike 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes
kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse ja
taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
1.42. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu 17.05.2018 kirjaga nr 17-
1/18-0148/4382 „Arvamus Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamisloa taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse kohta“27.
1.43. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldis kattub kinnismälestistega (Oandu, Rebu, Rääsa ja
Uniküla kalmistud, Rebu küla lohukivi ning rauasulatuskoht ja asulakoht, Rääsa kultuskivi), siis
lähtudes MaaPS II § 33 lõikest 3 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta
antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kui
kaevandamisluba taotletakse kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse.
1.44. Kultuuriministeerium teavitas oma 15.05.2018 kirjaga nr 3-12/942-2, et kaevandamisluba
eelnõus kirjeldatud mahtudes on võimalik, kuid kaevandamisloa omanik peab arvestama
kitsendustega, mis tulenevad muinsuskaitseseadusest. Sama kirjaga esitas Kultuuriministeerium
tingimuse seoses kaevandamisloa andmisega.
1.45. MaaPS III § 49 lõike 11 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse ning
taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks vajaduse korral ka teistele asjasse
puutuvatele riigiasutustele. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kaasata menetlusprotsessi teisi
riigiasutusi.
1.46. Keskkonnaamet saatis 28.03.2019 kirjaga nr 12-2/19/293 „Arvamuse küsimine Uus-Kiviõli
kaevanduse maavara kaevandamise loa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse kohta“
kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks
24
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.01.2019 numbriga 12-2/18/1758-20
25
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2019 numbriga 12-2/19/293-3
26
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.05.2018 numbriga 12-2/18/1758-9
27
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.05.2018 numbriga 12-2/18/1758-8
8 (54)
maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 15.04.2019 istungi protokollilise otsusega
nr 19-55 kaevandamisloa andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses ning esitas soovitused
kaevandamisloa eelnõu täiendavate tingimuste korrigeerimiseks.
1.47. Kooskõlas MaaPS III § 1 lõikega 3 ja 4, HMS § 49 lõikega 1, § 48 ning § 49 ja
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõikega 6 tegi Keskkonnaamet
03.05.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 04.05.2019 ajalehes Põhjarannik
avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 03.04.2019 kirjaga
nr 12-2/19/293-4 Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Konkurentsiametile, Muinsuskaitseametile, Alutaguse Vallavalitsusele, Lüganuse
Vallavalitsusele, VKG-le ja TLA-le teada haldusakti eelnõu valmimisest.
1.48. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt
võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele
ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kuu aega eelnõu kätte saamisest arvates.
1.49. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus (registrikood 90008117, aadress Harju maakond, Tallinn,
Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412) esitas Keskkonnaametile 02.06.2019
seisukohad seoses Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa andmise otsuse ja kaevandamisloa
eelnõuga kirjaga „Seisukohad Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa andmise
otsusele ja loa eelnõule“28.
1.50. Enefit esitas seisukohad Uus-Kiviõli kaevandamisloa eelnõule 31.05.2019 kirjaga nr EP-Kes-
1.01/287-68 „Enefit Kaevandused AS seisukohtade edastamine Uus-Kiviõli kaevandamisloa
eelnõule“29.
1.51. VKG esitas seisukohad Uus-Kiviõli kaevandamisloa andmise otsusele ja kaevandamisloa
eelnõule 29.05.2019 kirjaga nr KA.01-06/109-1 „SEISUKOHAD SEONDUVALT Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduse kaevandamisloa eelnõuga“30 ning 03.06.2019 kirjaga nr KA.01-06/109-2
„Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa eelnõu osas seisukohtade esitamine“31.
1.52. Keskkonnaministeerium andis 05.06.2019 kirjaga nr 14-5/19/1689-3 „Arvamus Uus-Kiviõli
uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisel maavara kaevandamise
keskkonnaloa andmise korralduse ja loa eelnõu kohta“32 teada, et ei oma täiendavaid
ettepanekuid kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu kohta.
1.53. Lüganuse Vallavolikogu otsustas 30.05.2019 otsusega nr 166 „Arvamuse andmine Uus-Kiviõli
kaevanduses maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa KMIN-054 muutmise otsuse
eelnõule“ nõustuda kaevandamisloa andmisega33.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslikud alused
28
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.06.2019 numbriga 12-2/19/293-5
29
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldusssüteemis 03.06.2019 numbriga 12-2/19/293-6
30
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.06.2019 numbriga 12-2/19/293-7
31
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.06.2019 numbriga 12-2/19/293-8
32
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.06.2019 numbriga 12-2/19/293-9
33
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.06.2019 numbriga 12-2/19/293-10
9 (54)
2.1.1. Enefit Kaevandused AS esitas 21.01.2005 Keskkonnaministeeriumile taotluse Eesti
põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks. 21.05.2005 kehtinud MaaPS I § 28 lõike 1 kohaselt tuli taotlus kaevandamisloa
saamiseks esitada kaevandamisloa andjale, kelleks oli sama paragrahvi lõike 4 kohaselt
Keskkonnaministeerium.
2.1.2. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III § 130 lõige 3 sätestab, et seaduse jõustumise ajal pooleli olevad
Keskkonnaministeeriumi menetlused kaevandamisloa andmiseks viib lõpule Keskkonnaamet.
Seega on alates 01.01.2017 käesolevas menetluses kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet.
2.1.3. MaaPS III § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud kaevandamisloa
taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui
käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine
või kaevandamisloa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta.
Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 27 lahendanud küsimuse sellest, millise MaaPS
redaktsiooni alusel tuli kaevandamisloa saamiseks esitatud taotlused lahendada ning asus
seisukohale, et kohaldamisele kuulus MaaPS II (riigikohtu otsuse punkt 27). Seega tulenevalt
MaaPS III § 130 lõikest 2 kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele MaaPS II
menetlusõigusnormid ja MaaPS III materiaalõigusnormid.
2.1.4. Keskkonnaamet kontrollis Enefiti esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS II, kuni
31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määrusele nr 36 „Maavara kaevandamisloa
taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad
täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise
menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” ning pidas andmeid piisavaks taotluse
menetlemiseks.
2.1.5. MaaPS III § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
HMS avatud menetluse sätteid, arvestada tuleb nii MaaPS II kui ka III erisusi. Vastavalt HMS
peatükile 3 on algatatud Enefiti poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
saamiseks 24.01.2005 avatud menetlus, millesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, kellel
on olnud võimalus avaldada oma arvamust ja seisukohti esitatud taotluse ja menetluse käigu
kohta.
2.1.6. MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on
20 miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. Enefitil on
lubatud maksimaalselt ühes kalendriaastas kaevandata põlevkivi 15,01 miljonit tonni. See kogus
jääb kehtima ka Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa väljastamisega ning Enefit on
kohustatud järgima talle kehtestatud maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogust.
2.1.7. MaaPS III § 58 lõike 1 kohaselt on kaevandamise maksimaalne aastamäär kaevandamisloa alusel
maksimaalselt kaevandada lubatud maavara kogus aastas. Lähtudes Enefiti poolt esitatud
muudetud kaevandamisloa taotlusest, määratakse Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa
alusel maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi koguseks 6 miljonit tonni.
2.1.8. MaaPS III § 60 lõike 1 kohaselt antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks. Enefit taotleb Uus-
Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandusluba 30 aastaks.
10 (54)
2.1.9. MaaPS III § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid
kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta.
Jäätmeseaduse (edapidi JäätS) § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed,
mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Enefit esitas kaevandamisloa taotluse osana selgitused jäätmete
tekkimise ja käitlemise kohta. Enefiti poolt esitatud kaevandamisjäätmekava kinnitatakse koos
kaevandamisloa andmisega.
JäätS § 39 lõige 4 sätestab, et jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed
tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama JäätS § 42¹ nimetatud
kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks,
taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. JäätS § 42¹ lõike
3 kohaselt esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks, kui lähtuvalt JäätS § 73
lõike 2 punkti 8 või § 75 lõike 1 punkti 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või
jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba koos jäätmeloa taotlusega.
2.1.10. Keskkonnaamet palus Enefitil 19.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/3827-7 „Taotletava Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisjäätmekavast“ esitada ajakohastatud kaevandamisjäätmekava lähtudes
KMH aruandest ning kaevandamisloa taotlusest.
2.1.11. Enefit esitas 17.11.2017 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-23 „Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevandamisjäätmekava“34 parandatud ja täiendatud kaevandamisjäätmekava.
2.1.12. Kaevandamisjäätmekavas on kirjeldatud, et Aidu karjääri tootmisterritooriumile rajatakse
põlevkivi rikastusvabrik ja aherainest killustiku tootmiseks aherainepunker-killustikukompleks.
Aherainet ja sellest toodetud killustikku kasutatakse omatarbeks (ehitustöödel täitepinnaseks
jms) ning turustatakse vastavalt võimalustele ja turuvajadusele.
Alternatiividena, vähendamaks maapealsete aherainepuistangute suurust,kasutatakse aherainet
Aidu karjääri maastiku kujundamisel või paigutatakse vajadusel tagasi kaeveõõnde pärast
maavara väljamist, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning keskkonnasäästlik ja
kooskõlas kehtivate nõuetega.
Taaskasutust mitte leidnud aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse
puistangusse – kaevandamisjäätmehoidlasse. Kavas on tööstusala piirkonnas täiendavate
kaevandamisjäätmehoidlate rajamine ja laienemine Aidu karjääri hiivabasseinide alale, täpsem
ulatus ja kõrgus täpsustatakse vastavate planeeringute ja projektidega.
Lähtudes eeltoodust on Enefit kohustatud omama jäätmeluba Uus-Kiviõli kaevanduses
kaevandamis- ja rikastamisjäätmete (aheraine) tekitamiseks, taaskasutamiseks, sh
ringlussevõtuks, kaevandamisjäätmehoidla rajamiseks ja käitamiseks ning aheraine maa alla
(kaevanduskäikudesse) ladestamiseks, vastavalt JäätS § 73 lõike 2 punktidele 1, 2, 7 ja 8 ning §
75 lõike 1 punktile 12.
34
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.11.2017 numbriga 12-2/17/3827-9
11 (54)
Enefit esitas 28.11.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/570-635 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendatud
jäätmeloa taotluse. Keskkonnaamet peatas oma 07.01.2016 kirjaga nr 8-5716/27 jäätmeloa
menetluse tingimusega, et hiljemalt 31.12.2016 teavitatakse Keskkonnaametit jäätmeloa
menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. 05.12.2016 teatas Enefit
kirjaga EP-KES-1.01/570-20 Uus-Kiviõli kaevanduse jäätmeloa taotluse jätkuva peatamise
vajadusest seoses Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu
menetlusega, mille tõttu kavandatava kaevandamisjäätmehoidlaga seonduv on täpsustamisel.
Keskkonnaamet teavitas Enefiti jätkuvast jäätmeloa menetluse peatamisest 22.12.2016 kirjaga
nr 8-5/16/27-3 ning palus hiljemalt 29.12.2017 teavitada Keskkonnaametit jäätmeloa menetluse
jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise vajadusest. Enefit käesoleva hetke seisuga
Keskkonnaametit jäätmeloa taotluse menetluse jätkuva peatamise, jätkamise või lõpetamise
vajadusest teavitanud ei ole, mistõttu on keskkonnaministri 26.04.2004 määruse nr 26 „Jäätmeloa
andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate
menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja
jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm¹“ § 3 lõikes 1 ette nähtud tähtaeg jäätmeloa
andmiseks möödunud. Enefit on kohustatud esitama Keskkonnaametile uue jäätmeloa taotluse
koos jäätmeseaduse § 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavaga.
Järgnevalt täidab Keskkonnaamet Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017 kohtuotsuse
nr 3-3-1-26-16 punktis 46 toodud ettekirjutuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2017
kohtuotsuse nr 3-3-1-26-16 punktis 46 selgitab Riigikohus, et Enefiti taotlust uuesti lahendama
asudes tuleb Keskkonnaministeeriumil (loa andjal) silmas pidada Euroopa Liidu
konkurentsiõigust. Riigikohtu juhisest tulenevalt analüüsib Keskkonnaamet kui kaevandamisloa
andja alljärgnevalt MaaPS III § 61 võimalikku vastuolu Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud
versiooni (edaspidi ELTL36) artikli 106 lõiget 1 koostoimes artikliga 102.
Esmalt märgib Keskkonnaamet, et konkurentsiõigus ei ole absoluutne õigus –
konkurentsireeglite välja töötamisel ja kohaldamisel arvestatakse sellega, et teatud isikutele
teatud põhjustel eri- või ainuõiguse andmine võib teatud eesmärkidest tulenevalt olla
põhjendatud ja vajalik. Sellisel juhul konkurentsivabadus täiel määral ei toimi ning piirangud on
põhjendatud37.
Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ (edaspidi määrus
nr 13) § 1 sätestab, et Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab
riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Määrus nr 13 § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt annab Keskkonnaamet välja seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses keskkonnalube.
Keskkonnaamet annab põlevkivi kaevandamislube MaaPS III toodud alustel ja korras. MaaPS
III § 61 lõige 3 sätestab, et põlevkivi võib kaevandamisloa alusel kaevandada, kui
kaevandamisloa omajale on MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise
aastamäär.
Seadusest vahetult tulenevat mahu piirangut tuleb arvestada vaid põlevkivi kaevandamisloa
andmisel. 01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja38 leheküljel 4 on märgitud „MaaPS
kohaselt ei tohi samal ajal kehtivate kaevandamislubade alusel kaevandatava maavaravaru kogus
35
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.12.2014 numbriga V8-4/13/18729-6
36
Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon leitav aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12016ME/TXT&from=ET (kontrollitud 06.12.2018)
37
T.Oppermann, Euroopa õigus, lk 355
38
MaaPS III seletuskiri leitav aadressilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-
822c-1ffd61c20ceb/Maap%C3%B5ueseadus (kontrollitud 06.12.2018)
12 (54)
ületada aastas 20 mln tonni. Seadus näeb ette eraldi menetluse, millega saavutati 20 mln tonni
piiri kehtestamisega kõigi kehtivate lubade kaevandamismahu vähendamine. Uute põlevkivi
kaevandamislubade taotluste menetlemisel on eelisõigus senistel kaevandamisloa omajatel, kuid
muid piiranguid (mäeeraldise valiku suunamisel, maa kasutamise õiguse määramisel jne) ei ole
põlevkivi kaevandamisele seadusega sisuliselt kehtestatud.
01.01.2017 jõustunud MaaPS III seletuskirja kohaselt ei muudetud kuni 31.12.2016 kehtinud
seaduses olnud põhimõtteid, seega ei muutunud ka konkurentsiõigust puudutavad põhimõtted
võrreldes varem kehtinud maapõueseadusega. Uus maapõueseadus läbis enne vastuvõtmist
õigusliku ekspertiisi, seaduse väljatöötamisse oli kaasatud erinevad huvigrupid ning seaduse
väljatöötamise käigus ei leitud selles olevat vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
Seaduse välja töötamise menetlusse oli kaasatud ka Konkurentsiamet, kes samuti ei leidnud selles
vastuolu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. Seaduse eelnõu kooskõlastati
keskkonnaseadustiku kodifitseerimiskomisjoni liikmetega, kelle hulgas oli liikmeid
ministeeriumidest (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Õiguskantsleri
Kantseleist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, omavalitsusliitudest (ELL, EMOVL) ja Eesti
Keskkonnaühenduste Kojast (maapõueseaduse seletuskiri lk 105). Seega puudub
Keskkonnaametil alus kahelda selles, et kehtiv maapõueseadus on kooskõlas kehtiva õigusega
sh ka kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
21.10.2008 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015“. 2008-
2015 arengukava kohaselt on põlevkivivaru piisav nii tänase kui ka lähiajal kasvava
energiavajaduse rahuldamiseks, kuid põlevkivi on taastumatu loodusvaru, mistõttu tuleb Eesti
pikaajalise energiaga varustuskindluse tagamiseks piirata põlevkivi kaevandamise mahtu 20 mln
tonnini aastas ja rakendada meetmeid põlevkivi osakaalu jätkuvaks vähendamiseks Eesti
energiabilansis. Seega võeti arengukavas eesmärgiks saavutada põlevkivi kaevandamine
väiksemas mahus, kui seda oli 2005. aastal, vähendada seejuures kehtivate kaevandamislubade
mahtu ning sätestada selle saavutamiseks vajalikud õigusmuudatused. Nimetatud meede
saavutati Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 „Põlevkivi
kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus“ andmisega.
Kuivõrd kaevandajad seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei saavutanud kokkulepet
kaevandamismahtude vähendamises osas, vähendati käskkirjaga nr 1319, silmas pidades võrdse
kohtlemise printsiipi, kaevandamise mahte proportsionaalselt. Seega ei muutunud käskkirja
nr 1319 kehtestamise järgselt põlevkivi kaevandamisega seotud kaubaturgudel valitsenud
olukord. 16.03.2016 kinnitas Riigikogu „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava
2016-2030“39 (edaspidi 2016-2030 arengukava), ka nimetatud arengukava ei muuda kujunenud
olukorda.
2016-2030 arengukava kavandab põlevkivikaevandamise aastamääraks 20 mln tonni
mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivi kaevandamise aastamäär põhineb arengukava kohta
koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandel „Põlevkivi
kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“40,
mille järgi Ida-Virumaa keskkonnaseisund on küll paranemas, kuid aruandes tehtud ettepaneku
kohaselt ei oleks riigi kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmine lähemal ajal
otstarbekas, sest 20 mln tonni kaevandamiskoguse juures on põlevkivisektori eeldatav
keskkonnamõju praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. Kaevandamise 20 mln
tonnise aastamäära ületamisel tehnoloogiat muutmata on tõenäoline, et suurenevad probleemid
39
„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ leitav aadressilt
https://www.riigiteataja.ee/akt/318032016002 (kontrollitud 06.12.2018)
40
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne“ leitav
aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_arengukava_2016-2030_ksh_ja_lisa_1.pdf (kontrollitud
06.12.2018)
13 (54)
välisõhu ja vee kvaliteedi ning jäätmete ladestamisega. Seejuures põlevkivivaru kättesaadavus
võrreldes põlevkivi kasutavate tehaste tööeaga ei ole pikemas perspektiivis kindel.
2.1.13. MaaPS III § 61 lõikest 3 tulenevalt on Eesti Vabariigis põlevkivi kaevandamise õigus vaid
isikutel, kellele on määratud käskkirjaga nr 1319 põlevkivi kaevandamise aastamäär. Riigikohus
on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (punkt 13) ja 3-3-1-26-16 (punkt 25) leidnud, et
Keskkonnaministeerium toimis põlevkivi aastase kaevandamismäära jagamisel käskkirjaga nr
1319 õiguspäraselt ja et käskkirjas mõistena sisse toodud „kaevandada lubatud aastamäära“
sätestamine oli õiguspärane MaaPS II § 42 lõike 3 teises lauses toodust tulenevalt.
Riigikohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-3-1-25-16 (punkt 15) ja nr 3-3-1-26-16 (punkt
38) otseselt selgitanud, et käskkirja nr 1319 toime ei ole ammendunud, igale kaevandajale
määratud kaevandada lubatud aastamäär kehtib ja on kantud kõigile kehtivatele
kaevandamislubadele. Riigikohus rõhutab, et seetõttu seob käskkirjaga nr 1319 määratud
kaevandada lubatud aastamäär KKM-i uute kaevandamislubade maksimaalsete aastamäärade üle
otsustamisel. Riigikohus selgitab, et lisaks vaidlusalase käskkirja andmise ajal kehtinud 2008-
2015 arengukava seatud sihile vähendada põlevkivi aastast kaevandamismahtu pikaajalises
perspektiivis 15 miljoni tonnini aastas, tuleneb ka MaaPS II § 34 lõike 1 punktist 6 selgelt
eesmärk tagada, et lubadele kantud maavara kaevandamise lubatud maksimaalsed aastamäärad
ei ületaks kogusummas § 251 ettenähtud määra. Riigikohus leiab ka, et uue kaevandamisloa
andmine selliselt, et see jätab isiku kaevandamislubadele kantud kaevandamise lubatud
maksimaalsete aastamäärade summa endiselt oluliselt suuremaks tema kaevandada lubatud
aastamäärast soodustaks keskkonna arvelt majanduslikult soodsamalt kaevandatavate
maavaravarude kaevandamist ja oleks seega vastuolus nii MaaPS II § 1 kui § 34 lõike 1 punktides
7 ja 12 tooduga. Võttes arvesse, et põlevkivi kui taastumatu maavara puhul on tegemist piiratud
riigile kuuluva ressursiga oli nimetatud piirangu kehtestamine vajalik ja põhjendatud ning tuleb
aktsepteerida olukorda, kus konkurentsivabadus täiel määral ei toimi.
2.1.14. Lisaks konkurentsiõigusele tuleb riigil kaevandamisloa andmisel arvestada ka muid olulisi
asjaolusid sh nt energiajulgeolek ja riikliku varustuskindluse tagatus. Konkurentsile vaba
juurdepääsu piirav säte ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, olukorras, kus sätte alusel
konkurentsi piiramine on põhjendatud. Antud juhul tulenes konkurentsi piirangu sätestamise
tarvidus riigi poolsest vajadusest reguleerida piiratud ressursiga kaubaturgu. Sellest tulenevalt ei
ole Keskkonnaameti hinnangul MaaPS III § 61 vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja
kaevandamisloa andjal puudub selle sätte kohaldamata jätmiseks õiguslik alus.
2.1.15. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt
andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta
ning vastab vorminõuetele.
Seega on käesoleval juhul haldusakti üheks õiguspärasuse eelduseks selle andmine kehtiva
maapõueseaduse alusel.
2.1.16. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet ELTL artikli 106 lõiget 1 koosmõjus artikliga 102
võimalikku rikkumist käesolevas haldusmenetluses.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega
on tegemist neil juhtudel, kui avalik ettevõtja saab võrreldes erakapitalil põhineva ettevõtjaga,
mingi olulise just temale antud turueelise Euroopa Liidu siseturul.
Sellest tulenevalt ei ole ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega tegemist
olukorras, kus vastav riigi poolt kehtestatud meede ( MaaPS III § 61 ja käesoleval juhul käskkiri
nr 1319) omab kõikide vastaval kaubaturul tegutseda soovivatele ettevõtjatele sarnast mõju. Ehk
14 (54)
teisisõnu ELTL artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui
avalik ettevõtja, antud juhul Enefit, mingit eelist ei saa või kui vastav riigi poolt kehtestatud
meede omab kõikide vastaval kaubaturul tegutsevate ettevõtjate jaoks sarnast mõju, nt annab
neile teatava eelise teiste ettevõtjate ees, kes soovivad vastavale kaubaturule siseneda (käesoleval
juhul on nn eelisolukorras kõik käskkirjas nr 1319 märgitud ettevõtted kellele on nimetatud
käskkirjaga määratud põlevkivi kaevandamise aastamäär).
Keskkonnaamet märgib, et maapõueseadus ei võimalda ühtegi konkreetset kaevandamisloa
taotlejat teisele eelistada ning kohtleb kõiki võrdselt, seega ei ole täidetud ELTL artikli 106
lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumiseks vajalik eeldus, mille tarvis oleks Eesti Vabariik, kui
Euroopa Liidu liikmesriik, pidanud MaaPS III §-ga 61 looma ühele ettevõttele turueelise Euroopa
Liidu siseturul.
Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta Enefiti põlevkivi kaevandamisega seotud tegevus
liikmesriikide vahelist kaubandust ning sellest tulenevalt ei ole kohaldatav ka ELTL artikkel 102.
Seda seisukohta toetab ka Konkurentsiameti poolt Riigikohtule antud seisukoht haldusasjas 3-3-
1-26-16. Riigikohtule haldusasjas 3-3-1-26-16 esitatud seisukohas on Konkurentsiamet öelnud,
et „ELTL art 102 on kohaldatav vaid juhul, kui ettevõtjal on turgu valitsev seisund EL-i siseturul
või selle olulisel osal ning tema tegevus võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.
Kohtud ei ole praeguses asjas välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik võtta
seisukoht, kas need tingimused on täidetud. Konkurentsiamet on oma praktikas piiritlenud
põlevkivi sektoris kaubaturu kitsalt Eesti territooriumi ühe osana (nt 19.10.2015 teates Kirde-
Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise alad). Vastavalt komisjoni teatisele kaubandusmõju
mõiste kohta (ELT C 101, 27.04.2004) tuleks juhul, kui ettevõtja turgu valitsev seisund hõlmab
liikmesriigi osa, mis on ühise turu seisukohalt olulise kaaluga, ja turgu valitseva seisundi
kuritarvitamine raskendab teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatel pääsu turule, kus ettevõtja
omab turgu valitsevat seisundit, selline käitumine üldiselt lugeda märgatavat kaubandusmõju
tekitavaks. Asjas ei ole teavet selle kohta, et potentsiaalsete konkureerivate ettevõtjate olemasolu
oleks mõistlikult ette nähtav ning teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjad oleksid reaalselt
huvitatud võimalusest hakata põlevkivi kaevandama ja tarnima või kasutama seda tootmises“.
Riigikohtu otsuses 3-3-1-26-16 punktis 19 on toodud, et Keskkonnaministeeriumi seisukoha
kohaselt ei muutunud käskkirja nr 1319 kehtestamisega turul valitsenud olukord. Samuti asus
Keskkonnaministeerium seisukohale, et ELTL artiklit 102 ei ole rikutud.
Keskkonnaministeerium märkis ka, et Enefit ei ole turgu valitsev ettevõte kuna ei saa rääkida
ühtsest põlevkivi tootmise ja hulgimüügi kaubaturust. Enefit müüb põlevkivi ka teistele
soovijatele, mitte ei kasuta seda vaid ise. Takistatud ei ole ka konkureerivate tootjate tegevust –
Eestis pole keegi avaldanud soovi sarnaseid põlevkivil töötavaid elektrijaamu rajada.
Riigikohtu otsuse 3-3-1-26-16 punktis 18 on Enefit asunud seisukohale, et ELTL artikli 106
lõike 1 koosmõjus artikliga 102 tingimused ei ole täidetud: „Peale Enefiti on ka teistele
ettevõtetel põlevkivi kaevandamise lubasid väljastatud ning neid väljastatakse ka edaspidi.
Enefitile väljastatud kaevandamisload moodustavad kõigist lubadest väiksema osa kui asjas C-
553/12 P ning erinevalt viidatud asjast on Eestis kaevandamise maht piiratud. Kui asjas C-
553/12 P kõne all olnud äriühing kasutas kogu enda kaevandatud ligniidi ise ära elektrienergia
tootmiseks, siis Enefit on kogu aeg müünud olulise osa põlevkivist kontserni mittekuuluvatele
ettevõtetele. Uute põlevkivil põhinevate jaamade ehitust ei ole Eestis takistatud. Oluline on
märkida, et elektrienergia tarnekindluse tagamiseks vajalikku põlevkivi tuleb Eestis käsitada
prioriteetsena. Elektritootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei ole Eesti Energia AS-i kontserni
ettevõtetel turgu valitsevat seisundit. Põlevkiviõli turul on suurim tootja Eestis VKG. Lisaks
tuleb eristada kahte sorti põlevkivi: energeetilist ja kontsentraati, mis kuuluvad erinevatele
kaubaturgudele. VKG tehased vajavad energeetilist põlekivi ning kontsentraati. Kontsentraadi
tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei oma Enefit valitsevat seisundit“.
15 (54)
Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et Enefitile kaevandusloa andmisel ei ole täidetud ELTL
artikli 106 lõike 1 koosmõjus artikliga 102 rikkumise esinemiseks kaks peamist kriteeriumi,
milleks on riigi poolt konkreetsele ettevõtjale suunatud turueelise loomine ning selle ettevõtja
võimalus seeläbi mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Lisaks eelnevale on riigi poolt
seatud konkurentsipiirang käskkirja nr 1319 näol vajalik arengukavas toodud eesmärkide
täitmiseks ega ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
Ülaltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Enefitile kaevandamisloa andmine ei
ole vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega.
2.2. Keskkonnamõju hindamine
2.2.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba tegevuseks, mis toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Vastavalt KMH algatamise ajal kehtinud KeHAS § 6 lõike 2 punkti 26
kohaselt on allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga
tegevus.
2.2.2. Keskkonnaministeerium algatas 07.02.2005 Uus-Kiviõli kaevanduses Enefiti taotluse osas KMH
kirjaga nr 13-3-1/821-5. Sama kirjaga teavitas Keskkonnaministeerium Enefiti, et võttes arvesse
asjaolu, et nimetatud alale on esitatud veel kaks kaevandamisloa taotlust, peab
Keskkonnaministeerium otstarbekaks jätkata KMH-d pärast enampakkumise tulemuste
selgumist.
2.2.3. 27.03.2009 kinnitas Enefit kirjaga nr 635.1-949 oma soovi jätkata 2005. aastal esitatud
kaevandamisloa taotluse menetlemist Uus-Kiviõli kaevanduses, mille peale
Keskkonnaministeerium teatas KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
18.08.2009.
2.2.4. Aktsiaseltsi KOBRAS koostatud KMH aruanne „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti
Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga
nr 112/3960-4. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt tingimusel, et Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamisel tuleb rakendada alternatiivi IIa(+). Alternatiiv IIa(+) tähendab, et
Uus-Kiviõli uuringuväljale uut tööstusterritooriumi ei rajata (jääb ainult nn tööala, ilma
rikastusvabrikuta). Põlevkivi väljatakse kaldšahti abil ning transporditakse lintkonveieriga Aidu
karjääri rikastusvabrikusse, kus teostatakse rikastamine ja kaubakivi laadimine. Tööliste olmeks
ja tehnika hoolduseks kasutatakse Aidu karjääri tööstusterritooriumi. Teine kaldšaht rajatakse
Oandu piirkonda ja vajadusel kolmas Rääsa piirkonda.
2.2.5. Vastavalt KMH protsessis valituks osutunud alternatiivile IIa(+) tulevad ajutised
aherainepuistangud tööalale ning sealt ladustatakse aheraine Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevandatud alale (nn maa-alune puistang, mis ei tähenda tagasitäitmist lae püsivuse
säilitamiseks) ning lisaks planeeritakse aherainet kasutada Aidu karjääri kujundamiseks.
2016-2030 põlevkivi arengukavas on seatud eesmärgiks taaskasutada aherainet vähemalt 40%
ulatuses. Keskkonnaamet on seisukohal, et Enefit on kohustatud taaskasutama vähemalt 40%
tekkivast aherainest.
2.2.6. Oluline on märkida, et kui aheraine paigutatakse maa-alla, mis ei ole vaadeldav kui tagasitäide,
siis on tegemist jäätmete kõrvaldamisega, ehk aheraine maa-alla ladestamisega, mis eeldab JäätS
§ 73 lõike 2 punkti 1 kohast jäätmeluba. Samuti eeldab jäätmeluba ka aheraine ringlussevõtt ning
16 (54)
taaskasutamine, sh kasutamine Aidu karjääri kujundamisel vastavalt JäätS § 73 lõike 2 punktile
2.
2.2.7. KMH käigus selgus, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale ja inimeste heaolule ei
ole sedavõrd ohtlikud, et kaevandamisest peaks loobuma. Kavandatavast tegevusest tuleneva
negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks rakendavate meetmete kasutuselevõtt ei tingi
ebamõistlikke kulutusi. Leevendamist vajavad keskkonnahäiringud on põhjaveetaseme
alandamine, pinnavee süsteemi muutumine ning vajumid.
2.2.8. Maidla Vallavolikogu 17.11.2011 otsusega nr 196 algatati Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee
settebasseini maa ala detailplaneering41 ja detailplaneeringu KSH.
2.2.9. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse tööstuskompleks
osaliselt korrastatud Aidu karjääri territooriumile. Kuna Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ajaks
on varasemalt juba Aidu rikastusvabrik ja selle teenindavad hooned lammutatud, rajatakse alale
uus kompleks, kuhu kuuluvad kontor, kolm garaaži, laohoone, katlamaja, rikastusvabrik
kõrgusega kuni 30 meetrit, puurkaev-pumpla, purustuskompleks, laadimiskompleks,
aherainepunker-killustikukompleks, lattulaadimis- ja tagastuskompleks, tankla, reoveepuhasti ja
sademeveepuhasti ning põlevkiviladu.
2.2.10. Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaale rajatakse tööstusala, kuhu on planeeritud
detailplaneeringu järgi konveieri kallakšahti hoone, abikallakšahti hoone, alajaam, kaevise
jagamissõlm, ümberlaadimissõlm, settebassein, kaevise ladu ja kaks tuulutusšurfi.
2.2.11. Kaevise transport Uus-Kiviõli tööstusalalt Aidu tööstuskompleksi hakkab toimuma kasutades
lintkonveierit, mille pikkuseks kujuneb ligikaudu 5,5 kilomeetrit.
2.2.12. Keskkonnaamet kiitis 09.10.2014 kirjaga nr V 6-8/14/20811-2 heaks Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava
vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruande42. Võttes arvesse KSH aruannet ning
planeeritavat lahendust (vt p 2.2.9), saab kaevandamisloa andmisel Uus-Kiviõli
põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks tugineda 2010. aastal koosatud KMH
aruandele ja selle järeldustele.
2.2.13. Maidla Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega nr 344 „Maidla valla üldplaneeringu
teemaplaneeringu algatamine“ algatati Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering43 ja selle
KSH. Teemaplaneeringu eesmärk oli muu hulgas Lüganuse valla territooriumil Uus-Kiviõli
kaevanduse tehnilise taristu objektide ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja veealade üldiste
kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine.
41
„Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee,
kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering“ on leitav
aadressilt https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/Uus-Kivi%C3%B5li+DP+seletuskiri.pdf/0bd6ea16-
8105-4eeb-94fe-d0a71ddb8ee5 (kontrollitud 13.02.2019)
42
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu KSH aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti
Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
43
„Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering“ on leitav aadressilt
https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/U-K_TP_Seletuskiri+28.07.pdf/52f2243a-9936-4dc5-ae39-
01f9ced15d05 (kontrollitud 12.02.2019)
17 (54)
2.2.14. Keskkonnaamet kiitis oma 04.11.2016 kirjaga nr 6-5/16/238-4 heaks Uus-Kiviõli kaevanduse
tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu (edaspidi tehnilise taristu objektide
teemaplaneering) KSH aruande44.
2.2.15. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev suurim mõju on olemasolevale veerežiimile. KMH heaks
kiitmisest alates on muutunud planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse ümbritsevate alade
veekasutus ning on oluline, et kaevandamistegevuse keskkonnamõju seire planeerimisel nendega
arvestataks.
2.2.16. Aidu põlevkivikarjäär on suletud ning mäeeraldiselt on lõpetatud põhjavee pumpamine.
Põhjavee tase on saavutanud korrastamisprojekti järgse taseme. Avatud on Ojamaa kaevandus
(kaevandamisluba KMIN-055, kehtiv kuni 27.09.2029, kaevandaja Osaühing VKG
Kaevandused) ning see on saavutanud oma projektvõimsuse. Lisaks on aktiivses menetluses ka
Sonda ja Sonda II kaevanduste kaevandamisloa taotlused ning vastavate taotluste kohta on
valmimas KMH aruanne (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1426, esitatud
Keskkonnaametile heaks kiitmiseks 04.09.2017). Sonda ja Sonda II põlevkivikaevanduste
rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruandes on analüüsitud ka planeeritavate Uus-Kiviõli,
Sonda ja Sonda II kaevanduste koosmõju.
2.2.17. Enefit selgitas 25.08.2017 saadetud kirjas45, et Aidu karjäär ja Ojamaa kaevandus on
planeeritavast Uus-Kiviõli kaevandusest eraldatud Ojamaa ürgoruga. Ürgorg defineerib
kaeveväljade piiri, kuivõrd oru piires on põlevkivi kihid ära erodeeritud ning asendatud
sekundaarsete kvaternaarisetetega. Kuna Ojamaa ürgorg on täidetud nõlvadel savikate setetega,
siis toimib see ühest küljest lokaalse veejuhina (piki orgu), teisalt jällegi lokaalse veepidemena
(risti orgu). Seega ekraniseerib Ojamaa ürgorg suuresti alanduslehtri leviku Ojamaalt Uus-
Kiviõli suunas ja vastupidi hoides mõju suuresti kumuleerimata. Kirjeldatud asjaolu paistab välja
nii põhjavee seire tulemustest kui ka olemasolevatest hüdrogeoloogilistest mudelitest.
2.2.18. Kaevandamisloa andmisel on arvestatud KMH tulemustega ning Keskkonnaministeeriumi
08.07.2010 kirjas nr 11-2/3960-4 (KMH aruande heakskiitmine) määratud nõudega eelistada
alternatiivi IIa(+).
Pärast KMHd on Uus-Kiviõli kaevanduse ala käsitletud järgnevates uuringutes:
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Harju maakond, Tallinn,
Nõmme linnaosa, Männiku tee 104, 11216) töö nr 14/1242 "Uus-Kiviõli kaevanduse
täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju
liigniisketele elupaikadele" (Tallinn 2014)46.
OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 14/1242 raames teostatud uuringute käigus hinnati
planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse mõju lähtuvalt hüdrogeoloogilisest aspektist Muraka
rabale, Kaasiksoole ja Sirtsi soole ning taotletava kaevanduse lähipiirkonna muudele
liigniisketele elupaikadele. Jõuti järeldusele, et Uus-Kiviõli kaevanduse avamine ei
põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju uuritud aladele, kui kaevandamisel
rakendatakse ennetavaid meetmeid alade hüdrogeoloogilise režiimi säilitamiseks (töö nr
14/1242 OSA 1 alapunkt 1.1 lk 13, töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 12).
44
„Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
45
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.08.2017 numbriga 12-2/17/3827-5
46
„Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju
liigniisketele elupaikadele“ aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16,
Tallinn)
18 (54)
Samuti uuriti Purtse jõe olukorda ja prognoositi, kuidas mõjutab kaevandusest pumbatav
vesi jõe olukorda. Uuringu käigus leiti, et negatiivset mõju Purtse jõele on võimalik vältida
kaevandusele sobivate settetiikidega (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1.3 lk 16) ning
hinnanguliselt on Purtse jõgi võimeline läbi laskma Uus-Kiviõli kaevandusest lõppfaasis
prognoositud väljapumbatavaid veekoguseid (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.4 lk 15).
Lisaks viidi läbi ka Purtse jõe vee-elustiku uuringud (töö nr 14/1242 OSA 2 alapunkt 2.1,
täiendav uuring koostatud Ökokonsult OÜ poolt).
OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud uuringu raames koostati Uus-Kiviõli kaevanduse
tööstusterritooriumil Ojamaa jõe suunas pinnavee ärajuhtimisskeem ning anti soovitused,
kuidas viia läbi põhjavee seisundi hindamine pärast Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemist
võttes aluseks Osaühing Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud prognoosmudel (töö
14/1242 OSA 2 alapunkt 2.3).
Uuringu ühe osana uuriti Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste ning
Aidu karjääri koosmõjule. Sellest selgus, et tulenevalt oma geoloogilisest ehitusest töötab
Savala ürgorg veepidemena planeeritava Uus-Kiviõli ning Ojamaa kaevanduse ja Aidu
karjääri vahel (töö nr 14/1242 OSA 1.5 lk 6).
2. Skepast&Puhkim OÜ47 (registrikood 11255795, aadress Harju maakond, Tallinn,
Mustamäe linnaosa, Laki põik 2, 12915) projekt nr 2014-0041 "Uuring Uus-Kiviõli
kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur"48. Aruandes jõuti
seisukohale, et Uus-Kiviõli kaevandus ei põhjusta olulist negatiivset mõju selle alaga
kattuvatele looduskaitsealadele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja
kaitsealustele liikidele. Aruandes on välja toodud, et nõrk negatiivne mõju metsisele võib
häiringute kaudu esineda, kuid seda on võimalik minimeerida seades kaevandamisloale
vastavad tingimused.
2.2.19. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus oli 02.06.2019 kirjas (vt p 1.49) seisukohal, et Uus-Kiviõli
kaevanduse kaevandamisloa taotluse alusel läbiviidud KMH aruanne ei ole nõuetele vastav.
KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.07.2010 kirjaga nr 112/3960-4 (vt p
2.2.4). KeHAS § 13 lõike 3 kohaselt määratleb ekspert keskkonnamõju hindamise aruandes
eeldatava keskkonnamõju ulatuse keskkonnaseisundile, inimese tervisele ja varale, taimedele,
loomadele, pinnasele, maastikule, kliimale, kaitstavale loodusobjektile ja
muinsuskaitseobjektile. KMH aruande heakskiitmisega tunnistati aruanne KeHAS § 13 punktis
2 toodud nõuetele (sh kliimaalasele nõudele) vastavaks.
KMH-d viiakse läbi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning antud õigusaktides kehtestatud
korras. Seega ei saa väita, et 2010. aastal kinnitatud KMH aruanne ei ole täielik ega nõuetele
vastav.
Lähtuvalt asjaolust, et kaevandamisloa taotluse andmed ei ole võrreldes KMH läbiviimiseks
kasutatud andmetega märkimisväärselt muutunud, ei nõustu Keskkonnaamet Sihtasutuse
Keskkonnaõiguse Keskuse seisukohaga, mille kohaselt on KMH aruandes toodud informatsioon
aegunud.
47
Aruande koostaja ärinimi oli projekti valmimise hetkel Ramboll Eesti AS
48
„Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“ aruandega on võimalik
tutvuda Keskkonnaameti Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn)
19 (54)
Keskkonnaamet on kaevandamisloa menetluse käigus põhjalikult analüüsinud KMH aruannet
ning kinnitab, et see vastab muuhulgas Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34
„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ sätestatule.
2.3. Alus kaevandamisloa andmiseks
2.3.1. Kaevandamisloa andmise menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja
selgitada, kas konkreetse kaevandamisloa taotluse puhul esineb MaaPS III § 55 sätestatud
kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Kaevandamisloa andja kohustus on selgitada
välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Kaevandamisluba antakse, kui
keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.
MaaPS III § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale
on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole
karistusregistrist kustutatud. Kaevandamisloa andmisest keeldumise alus on kontrollitud
menetluse käigus ning taotleja nimi ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete
käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 28.03.2019).
MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 4 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui 90 päeva
jooksul kaevandamisloa taotluse esitamisest ei ole selle kaevandamisloa taotlejale määratud
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa.
MaaPS III § 61 lõike 3 kohaselt võib põlevkivi kaevandamisloa alusel kaevandada ainult siis, kui
kaevandamisloa omajale on MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise
aastamäära osa.
MaaPS III § 133 kohaselt loetakse MaaPS III § 61 lõikes 1 nimetatud käskkirjaks MaaPS II § 42
lõike 3 alusel kehtinud kaevandamislubadele kantud maksimaalse aastamäära proportsionaalseks
vähendamiseks kehtestatud käskkirja nr 1319.
Enefitile on käskkirjaga nr 1319 määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks
15,01 miljonit tonni. Seega võib Enefit kaevandamisloa alusel põlevkivi kaevandada.
MaaPS III § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ei muudeta
kaevandamisloa muutmise või kehtivuse lõppemise, samuti ka uue kaevandamisloa andmise
tõttu. Seega Enefiti põlevkivi kaevandamise aastamäära osaks jääb ka antud kaevandamisluba
andes 15,01 miljonit tonni.
MaaPS III § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui
kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi ja selle elluviimise strateegiad põlevkivi
osas on määratletud põlevkivi arengukavades.
Põlevkivi arengukavas 2008–2015 toodi välja, et riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta
varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega. Riigi huvi
elluviimiseks oli esitatud kolm strateegilist eesmärki.
1. Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus.
2. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.
3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.
Lisaks toodi 2008–2015 arengukavas välja, et lähtuvalt varu kvaliteedist ning tehnoloogilistest,
keskkonnakaitselistest ja sotsiaalsetest tingimustest on uute kaevanduste väljaehitamiseks
sobivamad Uus-Kiviõli ja Puhatu kaeve- või uuringuväljad.
20 (54)
2016-2030 arengukava kohaselt seisneb riigi huvi põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja
säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.
Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja
demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske.
Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu määramatusega
ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega. Strateegiliste valikute üle otsustamisel
tuleb käsitleda:
1. nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud
taotlusi kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis, Virumaa
areng);
2. põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimaluse korral toodete
ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks;
3. nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja
ressursikasutuse efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist;
4. vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samal ajal
põlevkivisektorile normaalsed tingimused tööks ja arenguks.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi
huvidega.
2.3.2. 16.01.2018 esitas Enefit muudetud kaevandamisloa taotluse (vt p 1.32), millega sooviti määrata
lubatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 6 miljonit tonni.
2005. aastal esitas Enefit Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa taotluse põlevkivi
kaevandamise aastamääraga 6 miljonit tonni. Sellisele mahule on tehtud ka Uus-Kiviõli
kaevanduse esialgne eskiisprojekt. Lõhkamine toimuks kaks korda päevas ja kasutada saaks
sissetöötatud tehnoloogiat. See on optimaalne maht ühepoolse peastrekiga töötava kaevanduse
transpordi skeemi tarbeks. Sellises mahus kaevandades oleks kaevanduse tööaeg 25 - 30 aastat.
MaaPS III § 46 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär kalendriaastas kokku
maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20
miljonit tonni. See kehtib üle Eesti kõigi põlevkivi kaevandajate kohta kokku. MaaPS III ei piira
kaevandamislubadega antud põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäära. Seega võimaldab
kehtiv seadus anda luba keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatud Uus-Kiviõli kaevanduse
projektvõimsuse ulatuses, tagades seeläbi ka maavaravaru võimalikult kiire ja
keskkonnasäästliku väljamise Uus-Kiviõli kaevanduse reaalse käivitamise järel.
Keskkonnaamet peab võimalikuks väljastada Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisluba
põlevkivi keskmise aastamääraga 6 miljonit tonni, kuna KMH käigus hinnati kaevanduse mõju
aastatoodanguga 6 miljonit tonni. Seega vastava muutuse käigus ei muutu KMH järeldused ning
Uus-Kiviõli kaevanduses lubatud põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmisega 6 miljonile
tonnile ei kaasne täiendavat keskkonnamõju.
2.3.3. 16.01.2018 esitatud muudetud kaevandamisloa taotlusega soovis Enefit lisaks määrata
kaevandamisloa kehtivusajaks 30 aastat. Enefit selgitas, et võrreldes kaevandamisloa taotluse
esitamise hetkega on muutunud mitmed olulised asjaolud. Eelkõige on põlevkivi vajadus
muutunud oluliselt ebastabiilsemaks elektritootmise vabaturule mineku tõttu. See tähendab, et
sõltuvalt elektrituru käitumisest võib osutuda vajalikuks kaevanduse opereerimine
projektvõimsusel, kuid ei saa välistada ka vajadust kaevanduse opereerimiseks madalamatel
koormustel ebasoodsa konjunktuuri tõttu. Täpselt samasugust mõju avaldab ka kiiresti muutuv
nafta hind maailmaturul. Eeltoodust tulenevalt peab Enefit asjakohaseks taotleda
21 (54)
kaevandamisloa maksimaalset pikka kehtivuse perioodi, milleks MaaPS III § 60 lõike 1 kohaselt
on 30 aastat. MaaPS III § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
2.3.4. Lüganuse Vallavalitsus tõi oma 02.02.2018 kirjas (vt p 1.31) välja, et Uus-Kiviõli kaevanduses
ei ole põlevkivi kaevandamise osas läbi viidud põhjalikku kaevandamispiirkonna ja selle
mõjupiirkonna sotsiaalsete mõjude süvauuringut ning tervisemõju uuringut.
OÜ Cumulus Consulting (registrikood 11278945, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Pärnu mnt 12, 10148) viis 2009. aastal läbi uuringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“49 (edaspidi 2009. aasta sotsiaalmajanduslik uuring), mille
käigus uuriti muu hulgas kohalike elanike seisukohti seoses Uus-Kiviõli kaevandusega ning
toodi välja kaevanduse rajamisega kaasnevad riskid. Uuringu tulemusena toodi välja, et kohalike
elanike hinnangul mõjutab kaevanduse rajamine negatiivselt peamiselt veerežiimi ja –varustust,
infrastruktuuri, loomastikku ja üldist avalikku ruumi. Lisaks toodi välja elanike mured seoses
müra, tolmu, saaste, kinnisvara hindade languse ja väljarändega. Antud uuringust lähtuvalt
nähakse kõige olulisema aspektina kaevanduse rajamisel avatud informatsioonivahetust ja
elanike kaasamist kaevanduse rajamisega seonduvatesse protsessidesse.
Terviseamet viis koostöös Tartu Ülikooliga 2014-2015 aastal Ida- ja Lääne- Virumaal läbi
põlevkivisektori tervisemõjude uuringu50 (edaspidi Terviseameti ja Tartu Ülikooli uuring),
mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud
elanikkonna tervisele. Uuringu raames viidi 2014. a sügisel läbi küsitlus Lääne- ja Ida-Virumaa
elanikkonna seas ning täiendav küsitlus koos terviseuuringutega 1000 kooliõpilase hulgas.
Uuringu tulemusena toodi muu välja asjaolu, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on halvem
kui mujal Eestis ning selle üheks põhjuseks on põlevkivisektorist lähtuv keskkonna saastatus.
Samas viidi uuring läbi piirkonnas, kus on lisaks tegemist erinevate elanike tervist mõjutavate
komplekssete probleemidega (muu tööstusreostus, pärandreostus, keeruline sotsiaal-majanduslik
olukord, riskikäitumine jne). Terviseamet tõi välja soovituslikud negatiivse mõju minimeerimise
meetmed, mille rakendamine peab toimuma otsustajate, teadlaste, omavalitsuste, ettevõtete,
tervisesüsteemide ja kohalike elanike koostöös. Muu hulgas nähti kaevandamise negatiivsete
mõjude minimeerimise meetmetena joogivee kvaliteedi parandamist, tervishoiusektori olulist
sekkumist seoses astmajuhtudega laste seas, tööstusest ja kaevandamisest tuleneva müra
vähendamist efektiivsemate võtetega, ohtlike ainete heitkoormuse vähendamist ja puhtamate
tehnoloogiate rakendamist ning regulaarseid seireid.
Võttes arvesse Lüganuse Vallavalitsuse soovi, on Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis
(registrikood 90005952, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 50,
10115) poolt 2018. aastal koostatud töös „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine
looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“51 (edaspidi 2018. aasta uuring) hinnatud
kaevanduse rajamise ja töötamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Teostatud uuringu tulemusel jõuti järgnevatele järeldustele:
49
„Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“ leitav aadressilt
https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=30a8593e-fc95-4248-af62-
dfb6ec70686b&groupId=10187 (kontrollitud 07.02.2019)
50
Uuringu aruanne ja selle lisad on leitavad aadressilt http://www.terviseamet.ee/info/projektid/polevkivisektori-
tervisemojude-uuring.html (kontrollitud 19.06.2019)
51
Töö „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“
leitav aadressilt https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne.pdf (kontrollitud
04.12.2018)
22 (54)
1. Nii elanikud kui ametnikud peavad suurimaks mureks veerežiimi muutuseid, mida on juba
kogetud seoses seni tegutsenud kaevandustega.
2. Fookusrühmades väljendatud vastuseis uute kaevanduste avamisele ei ole seni olnud nähtav
kinnisvarahindade või väljarände erakorralistes muutustes.
3. Elanikud tunnetavad, et kaevanduste arendamisel halveneb heaolu ka juhul, kui häiringud
jäävad piirnormide sisse. Arendajatelt ja riigilt oodatakse siduvate koostöökokkulepete
sõlmimist kohaliku kogukonnaga, et täpselt fikseerida kaevandamisele eelnevad olud.
Samuti märgib Keskkonnaamet, et Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt viidi 2012-
2013 läbi uuring52 , mille eesmärgiks oli anda hinnang põlevkivi kaevanduste ja tööstuse
sotsiaalmajanduslikule mõjule perioodil 2015-2030. Uuringu raames selgitati välja
põlevkivitööstuse otsesed ja kaudsed mõjud ning koostati hetkeolukorra kirjeldus olulisemate
sotsiaalmajanduslike näitajate lõikes.
Eelnevast lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Uus-Kiviõli kaevanduses on läbi viidud
piisavas mahus uuringuid, et hinnata kaevanduse mõju. Uuringute tulemusena on välja selgitatud
peamised kaevandamisega kaasnevad riskid, kohalike elanike hirmud ja ootused seoses Uus-
Kiviõli kaevanduse rajamisega ning meetmed kaevandamise negatiivse mõju vähendamiseks.
2.3.5. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus tõi 02.06.2019 kirjas välja, et pärast KMH kinnitamist
läbiviidud uuringud käsitlevad potentsiaalseid mõjusid lokaalselt ning ei arvesta arendustegevuse
laiema mõjuga. Lisaks on Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus seisukohal, et läbiviidud
sotsiaalmajanduslikud analüüsid ei käsitle piisavalt kaevandamise mõju (või mõju puudumist).
Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus andis teada, et teostatud uuringud ei asenda KMH mahus
uuringut, sealhulgas on kaheldav läbiviidud uuringute kvaliteet.
Uus-Kiviõli kaevanduse ala on käsitletud mitmetes uuringutes, et anda täiendavat kindlust
piirkonnas põlevkivi kaevandamise võimalikkuse kohta ning pakkuda välja leevendavaid
meetmeid riskide vältimiseks. Läbiviidud uuringud ei vasta KMH mahule ja selle teostamiseks
ettenähtud nõuetele, kuna antud uuringute eesmärk ei ole asendada 2010. aastal kinnitatud KMH-
d, vaid uurida täiendavalt üksikute valdkondade kaupa KMH käigus käsitletud valdkondi.
Uuringud on teostanud pädevad eksperdid.
Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus on seisukohal, et 2009. aasta sotsiaalmajanduslikus
uuringus ja 2018. aasta uuringus on küll välja toodud, milline on inimeste tunnetus võimalike
ohtude suhtes, kuid on jäänud käsitlemata, kuidas neid riske maandada.
2009. aasta sotsiaalmajandusliku uuringu käigus selgitati välja, millised kaevanduse rajamisega
kaasneda võivad negatiivsed mõjud on elanike jaoks märkimisväärsema tähtsusega. Uuringu
tulemusena toodi muuhulgas välja, et elanike jaoks on kõige tähtsam informatsioonivahetus ning
kompensatsioonimehhanismide rakendamine seoses põhiliste murekohtadega.
2018. aasta uuringu aruandes on välja toodud mitmeid meetmeid võimalike riskide ennetamiseks.
Antud meetmeid on kaevandamisloa eelnõu koostamisel silmas peetud. 2018. aasta uuringu
aruande peatükis 2.3.3 on välja toodud, et kaevandamisega võib kaasneda negatiivne mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ning antud mõju ennetamiseks on vajalik rakendada vastavaid
meetmeid. Kaitstavate loodusobjektidele kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju
ennetamiseks ja leevendamiseks lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale vastavad täiendavad
tingimused (vt p 2.4.7.1, 2.4.22, 2.4.7.5). Tingimuste koostamisel on muuhulgas arvesse võetud
läbiviidud uuringute tulemusi ja soovitusi.
52
Uuringu „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ lõpparuanne on
leitav aadressilt http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Polevkivi-kaevandamise-ja-tootlemise-
sotsiaalmajanduslikud-mojud.pdf (kontrollitud 26.11.2018)
23 (54)
2009. aasta uuringu peatükis 2.2 ning 2018. aasta uuringu aruande peatükis 4.8 on välja toodud
kohalike elanike peamised põlevkivi kaevandamisega seonduvad murekohad: üleujutused, vee
kvaliteedi muutused kinnistutel, lõhketööde tagajärgede kompenseerimine. Aruandes on
kirjeldatud, et kohalikud elanikud soovivad leevendavate meetmetena muuhulgas vibratsiooni
pidevat mõõtmist ja häiringute leevendamist sõltumata asjaolust, kas piirnorme on ületatud.
Keskkonnaamet kannab kaevandamisloale vastavad täiendavad tingimused, et vibratsiooni ja
veevarustusega seotud häiringute leevendamine toimuks ka juhul, kus arvulisi piirnorme ei
ületata (vt p 2.4.4.2, 2.4.4.5, 2.4.7.7).
Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus tõi 02.06.2019 kirjas välja, et Terviseameti ja Tartu Ülikooli
uuringu tulemustest ei nähtu, milline on põlevkivi kaevandamise konkreetne mõju tervisele.
Terviseameti ja Tartu Ülikooli uuringu eesmärk oli selgitada, milline on Ida- ja Lääne-Virumaa
elanike terviseseisund, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisest tingitud häiringuid. Muuhulgas
arvestati mõjutegureid nagu teiste tööstusettevõtete tegevus, elanike käitumisharjumused,
töötingimused, sotsiaalne- ja majanduslik olukord jne. Põlevkivi kaevandamise mõju uurimisel
viiakse uuringud läbi konkreetses põlevkivitööstuse poolt mõjutatud piirkonnas, kus inimeste
terviseseisundit mõjutavad paratamatult ka teised aspektid, mida uuringu läbiviimise ajaks
elimineerida ei ole võimalik.
Keskkonnaameti hinnangul on Terviseameti ja Tartu Ülikooli uuring läbi viidud piisava
täpsusega, kuna piirkonnas ei ole võimalik teostada uuringut selliselt, et arvestama saaks jätta
teisi häiringuid ja elukvaliteeti halvendavaid aspekte. Ida-Virumaal tegutseb palju
tööstusettevõtteid, kaevandusi ja karjääre, mille tegevusega kaasnevad häiringud. Lisaks on
vajalik arvestada üldist madalat elatustaset, tervist kahjustavatel töötingimustel töötavate elanike
osakaalu, riskikäitumist ja teisi mõjutegureid.
2.3.6. Kultuuriministeerium teavitas oma 15.05.2018 kirjas (vt p 1.43), et kaevandamisloale tuleb seada
tingimus, et kaevandamisloa saaja peab enne kaevandamistöödega alustamist läbi viima
arheoloogilise eeluuringu ning tööde tegemisel on kohustus arvestada eeluuringute tulemustega.
Kultuuriministeerium tegi lisaks ettepaneku planeerida võimalusel rajatised arheoloogiapärandit
säästvalt aladele, kus arheoloogiapärand puudub ning juhul, kui arheoloogiapärandit koha peal
säilitada ei ole võimalik, teostada arheoloogilised välitööd.
2.3.7. Taotletav Uus-Kiviõli kaevandus on planeeritud allmaakaevandusena ning kaevandus asub
Keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe allosas (O2kk). Maapinnalt on kaevanduse sügavus
20-45 meetrit. Kultuuriministeeriumi 15.05.2018 kirjas nr 3-12/942-2 viidatud Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisega kattuvad arheoloogiamälestised asuvad maapinnal või selle
pealmistes kihtides, mida kaevanduse tegevus ei mõjuta. Küll aga peab kaevandamisloa omanik
arvestama asjaoluga, et maapinnani ulatuvate tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate
rajatiste rajamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseaduse § 24 ja § 25 tulenevate kitsendustega.
2.3.8. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus viitas 02.06.2019 kirjas (vt p 1.49) Enefiti 16.01.2018
esitatud muudetud kaevandamisloa taotlusele (vt p 1.32), millega sooviti kaevandamisloa
kehtivusajaks määrata 30 aastat. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on arusaamatu,
kuidas on kaevandamisloa andmine nii majanduslikust, keskkondlikust kui
sotsiaalmajanduslikust aspetist asjakohane, kui põlevkivi vajadus on juba muutunud ja
muutumas ebastabiilsemaks.
Muudetud kaevandamisloa taotluse kaaskirjas oli selgitatud, et kuna võib tekkida vajadus
kaevandust opereerida madalamal koormusel ebasoodsa konjunktuuri tõttu, soovitakse
kaevandamisluba maksimaalseks perioodiks ehk 30 aastaks. 01.01.2017 jõustunud
24 (54)
maapõuseaduse (edaspidi MaaPS) § 60 lõike 1 alusel antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks.
Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevandamisloa andmine 30 aastaks on kaevandatavate
maavaravarude kogust ning Enefit Kaevandused AS-i põhjendust arvestades otstarbekas.
2.3.9. Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus esitas 02.06.2019 kirjas seisukoha, et 2015. aastal Pariisi
kliimakonverentsil sõlmitud kokkulepet (edaspidi Pariisi kliimalepe) arvesse võttes ei ole
õigustatud kaevandamisloa andmine, kuna rahvusvaheliste kohustuste valguses ei saa põlevkivi
kaevandamise planeerimine toimuda enne Pariisi kliimaleppe sõlmimist heaks kiidetud
dokumentide alusel. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus tõi kirjas välja, et enne 2015. aastat
läbi viidud uuringud ja menetlused (sh Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa menetlus) ei ole
Eesti rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas.
Pariisi kliimalepe sõlmiti 2015. aastal kliimakonverentsil COP21 kliimamuutuste pidurdamiseks.
Euroopa Liit kui Pariisi kliimaleppe osapool on võtnud eesmärgiks vähendada
kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 40% võrra aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990.
Eesmärk on seatud ühiseks täitmiseks ning ei sea riikidele konkreetseid siduvaid eesmärke heite
piiramise osas. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liit loonud kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi EL-i HKS), mille alusel piiratakse
kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu Euroopa Liidus ehk heitkoguseid ei piirata liikmesriikide
kaupa.
Pariisi kliimalepe ei ole seega aluseks Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisloa andmisest
keeldumiseks. Pariisi kliimaleppega seotud eesmärgid ei ole riigipõhised ning põlevkivi
kaevandamine Eestis ei ole vastuolus antud leppe tingimustega.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
2.4.1. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 25.01.2018 otsusega nr 48 (vt p 1.30) kaevandamisloa
andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses järgmistel tingimustel:
1. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu
tööstusterritooriumivahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
2. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
3. Juhul kui kaevanduse rajamiseks ja töötamiseks vajalikud maapealse tehnilise taristu osad
kavandatakse Alutaguse valla territooriumile, tuleb vastavalt Mäetaguse valla
üldplaneeringule eelnevalt koostada detailplaneering.
Keskkonnaamet arvestab Alutaguse Vallavolikogu ettepanekutega ning esitatud tingimused nr 1
ja 2 lisatakse kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks. Täiendav tingimus nr 3 käsitleb
maapealse tehnilise taristu rajamist ning vastavad tingimused tuleb lisada ehitusloale.
2.4.2. Lüganuse Vallavolikogu nõustus 16.11.2018 otsusega nr 116 (vt p 1.36) kaevandamisloa
andmisega Uus-Kiviõli kaevanduses järgmistel tingimustel:
1. Kaevandamisoa punkti 10.4 täiendada järgmiselt: Planeeritud mäetööde arengukava
ajakava muutumise korral teavitab loa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel
tööde teostamist) kohaliku omavalitsust;
2. Kaevandamisloa punktis 10.5 jätta kehtima piirang, et elamute läheduses võib loa omanik
lõhketöid teostada ajavahemikul 08.00-22:00, ja täiendada punkti järgmiselt: Muul ajal on
lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid vastavate kinnisasjade omanikega
eelnevalt saavutatud kirjalikul kokkuleppel;
3. Kaevandamisloa punkti 10.8 täiendada järgmiselt: Loa omanikul on kohustus
kompenseerida kinnisasja omanikule veehaardega kaasnevad kulud (puurkaevust või
25 (54)
salvkaevust vee võtmiseks) kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda
kulude kompenseerimist otse loa omanikult;
4. Lisada kaevandamisloale punkt 10.15 ja sõnastada see järgmiselt: Loa omanik kohustub
täitma omapoolsed kohustused, mis tulenevad Maidla Vallavalitsuse, Eesti Energia
Kaevandused AS-i ja Eesti Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingust.
5. Lisada kaevandamisloale punkti 10.16 ja sõnastada see järgmiselt: Lähtudes SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu „Põlevkivi kaevandamise
eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“
tulemustest kohustub loa omanik hiljemalt 20.02.2019 esitama kohalikule omavalitsusele
kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või
minimeerimiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning viima läbi avaliku
arutelu meetmete käsitlemiseks. Peale kaevanduse avamist kohustub loa omanik iga kuue
kuu tagant esitama kohalikule omavalitsusele ülevaate meetmete rakendamisest ja/või
muudatustest meetmetes.
Keskkonnaamet arvestab Lüganuse Vallavolikogu ettepanekutega ning täiendavat tingimust
täiendatakse vastavalt esitatud tingimusele nr 1. Täiendavaid tingimusi nr 2, 3, 4 ja 5 muudeti
Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 123 (vt p 1.37).
2.4.3. Lüganuse Vallavolikogu täiendas otsusega nr 123 otsuses nr 116 esitatud tingimusi järgmiselt:
1. Muuta kaevandamisloa punkti nr 10.5 ning sõnastada see järgmiselt:
„Loa omanik peab lõhketööde ajakava kooskõlastama vallaga, kus lõhkamisi teostatakse
ning valima minimaalsed lõhkelaengud. Lõhketöid on lubatud teostada ainult tööpäevadel
(E-R) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Lõhketööde teostamine riigipühadel on keelatud. Muul
ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid vastavate kinnisasjade
omanikega eelnevalt saavutatud kirjalikul kokkuleppel. Elamute läheduses loetakse nii
läbindus- kui ka koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala, kui 200 m.“;
2. Muuta kaevandamisloa punkti nr 10.8 ning sõnastada see järgmiselt:
„Loa omanikul on kohustus rajada enne kaevanduse ekspluatatsiooni andmist Uus-Kiviõli
kaevanduse mõjutsooni jäävate majapidamiste veevarustus ja varustada majapidamised
kvaliteetse joogiveega. Loa omanik jätab rajatud veevarustussüsteemid enda omandisse ja
omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja omanikule veehaarde kasutamisega
kaasnevad kulud (puurkaevus või salvkaevust vee võtmiseks) kuni arenduse lõpuni.
Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse loa omanikult.
Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul majapidamiste
heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed.“;
3. Lisada kaevandamisloale punkt 10.15 järgmises sõnastuses:
„Loa omanik kohustub täitma omapoolsed kohustused, mis tulenevad Maidla
Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i (täna Enefit Kaevandused AS) ja Eesti
Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingust (lisatud loale). Koostööleping
tuleb kaasajastada ja loas fikseeritakse Aidu sulgemisega seotud vaegtööde loetelu ja
tegevuste tähtajad (vt ka p 10.18).“;
4. Lisada kaevandamisloale punkt 10.16 järgmises sõnastuses:
„Lähtudes SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi kaevandamise
ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste
põhjal“ tulemustest kohustub loa omanik hiljemalt 20.02.2019 esitama kohalikule
omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude
ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning
viima läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks“;
5. Lisada kaevandamisloale punkt 10.17 järgmises sõnastuses:
„Täiendavalt punktis 10.16 nimetatud uuringutele on häiringute väljaselgitamiseks vajalik
kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsoonis viia läbi kaevanduse rajamise ja
26 (54)
ekspluatatsiooniga kaasnevate häiringute detailsem sotsioloogiline uuring. Uuringus tuleb
välja selgitada keskkonnahäiringud, mis võivad mõjuda kaevanduse mõjuala ja selle
lähiala elanike heaolu, tervist ja vara kaevanduse rajamisel ning töötamise kestel
(seahulgas häiringutes, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata). Sama uuringu käigus selgitatakse välja kaevandustegevuse mõju
põllumajandustootmisele (k.a mesindus ja muud põllumajandustootmise valdkonnad) ja
metsandusele (mõju metsa juurdekasvule ja tulukusele). Teraviljakasvatus ja
loomakasvatus on piirkonna elanike traditsioonilised ning põlised elatusallikad ja osa
kohalikust elustiilist. Töötakse välja ettepanekud kaevanduse rajamisega kaasnevate
keskkonnahäiringute ärahoidmise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude
kompenseerimise ning põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamise meetmed.
Uuringu tellib ja finantseerib loa omanik, kooskõlastades uuringu hiljemalt ühe kuu
jooksul peale kaevandamisloa väljastamist ning uuringu aruanne peab olema valmis
hiljemalt neljanda kuu lõpuks peale uuringu algatamist.
Peale punktis 10.17 viidatud uuringu aruande esitamist loa omanikule ja kohalikult
omavalitsusele kohustub loa omanik viima ühe kuu jooksul aruande esitamisest arvates
läbi uuringu teostaja osalusel rahvakoosoleku, kus uuringu teostaja tutvub uuringu
tulemusi ning loa omanik esitleb enda poolt pakutavaid uuringu käigus selgunud
negatiivsete mõjude ärahoidmise, leevendamise või kompenseerimise meetmeid“;
6. Lisada kaevandamisloale punkt 10.18 järgmises sõnastuses:
„10.18 Lähtudes loa punktis 10.16 ja 10.17 viidatud uuringu tulemustest, nende
kajastamiseks läbiviidud rahvakoosolekutel (koosolekud protokollitakse) tehtud
ettepanekutest ja loa omaniku poolt mõjude leevendamiseks väljapakutud meetmetest
lähtuvalt täiendatakse hiljemalt üks aasta enne kaevandustegevuse alustamist Maidla
Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i (täna Enefit Kaevandused AS) ja Eesti
Energia AS-i vahel 25.02.2011 sõlmitud koostöölepingut (koostatakse koostöölepingu
lisa). Peale kaevanduse avamist kohustub loa omanik iga kuue kuu tagant esitama
kohalikule omavalitsusele ülevaate meetmete rakendamisest ja lepingu täitmisest“;
7. Lisada kaevandamisloale punkt 10.19 järgmises sõnastuses:
„10.19 Negatiivsete mõjude leevendamise meetmed, mis on loa eelnõu punktis 10
käsitlemata ning tulevad KMH aruandest ja on loetletud Keskkonnaameti korralduse
eelnõu „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-
Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mäeeraldisele“ punktis 2.4
„Täiendavate tingimuste seadmine“ on loa omanikule täitmiseks kohustuslikud.“;
8. Lisada kaevandamisloale punkt 10.20 järgmises sõnastuses:
„10.20 Loa täiendavate tingimuste 10.8 ning 10.15-10.19 nõuetekohane täitmine on oluline
avalik huvi.“
2.4.4. Alljärgnevalt põhjendab Keskkonnaamet Lüganuse Vallavolikogu otsuses nr 123 välja toodud
tingimustega arvestamist täiendavate tingimuste kandmisel kaevandamisloale.
2.4.4.1. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 1, kuid lähtuvalt KMH
aruandes esitatud leevendusmeetmetest (vt p 2.4.7) täpsustatakse, et minimaalsed lõhkelaengud
tuleb valida asustatud piirkondades lõhketöid teostades ning lõhketööde ajaline piirang kehtib
asustatud piirkondades lõhketöid teostades.
Täiendav tingimus kantakse kaevandamisloale järgneval kujul:
„Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede)
ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud.
Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel
vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel
elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab lõhketööde
ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhketöid teostatakse. Kaevandamisloa
omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud.“
27 (54)
2.4.4.2. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 2, kuid täiendab tingimust
lisaks vastavalt KMH aruande peatükile 6.2 ning Keskkonnaameti seisukohale seoses
kaevandamise mõjuga piirkonna veerežiimile (vt p 2.4.21).
Lisaks korrigeeritakse Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 2 soovitud tingimuse sõnastust,
kuna Keskkonnaameti hinnangul on Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsoon kujutatud KMH aruande
peatükis 6.2 ning tingimuse üheselt mõistmise eesmärgil on vajalik täpsustada, millises ulatuses
puurkaevud ja/või veetrassid rajada tuleb.
Samuti täpsustab Keskkonnaamet Lüganuse Vallavolikogu tingimuse sõnastust lähtuvalt
kehtivas maapõueseaduses kasutatavast sõnavarast.
Keskkonnaamet muudab täiendava tingimuse sõnastust ka vastavalt maavarade komisjoni
15.04.2019 otsusele nr 19-54 (vt p 2.4.9.2) ja Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019
protokollilisele otsusele (vt p 2.4.8).
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus järgneval kujul:
„Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri
levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee)
tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse
täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a.
üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse
üle kinnistu omanikule. “
Eraldi kantakse kaevandamisloale järgnev tingimus:
„Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi
viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate
veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp
(salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu,
mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas
täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid
puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja
omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt
veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete
käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).“
2.4.4.3. Maidla Vallavalitsuse, Eesti Energia Kaevandused AS-i ja Eesti Energia AS-i vahel 25.02.2011
sõlmitud koostöölepingu (edaspidi koostööleping) peatükis 3.2 esitatud Uus-Kiviõli kaevanduse
rajamisega ning kaevanduse tegevusega seonduvad punktid on käsitletud käesolevas korralduses
(vt p 2.3.4, p 2.4.2, p 2.4.4.5, p 2.4.7.13, p 2.4.15, p 2.4.16, p 2.4.20, p 2.4.21 ja p 2.4.22). Seega
on koostöölepingu peatükis 3.2 esitatud leevendusmeetmeid kaevandamisloale täiendavate
tingimuste kandmisel arvestatud ning koostöölepingu täitmise kohustamine täiendava
tingimusega ei ole vajalik.
2.4.4.4. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 4, kuid täpsustab tingimuses
määratud tähtaega, kuna kaevandamisloa andmise hetkeks on Lüganuse Vallavolikogu määratud
tähtaeg möödunud.
Tingimus kantakse kaevandamisloale järgneval kujul:
28 (54)
„Lähtudes Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. a uuringu „Põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ ning 2018. a uuringu
„Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike
tingimuste põhjal“ tulemustest kohustub kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist
esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete
mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks, ning
viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.“
2.4.4.5. Keskkonnaamet on seisukohal, et Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 5 palutud täiendavat
sotsioloogilist uuringut läbi viia ei ole vajalik, kuna Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega seoses
on läbi viidud mitmeid sotsioloogilisi uuringuid (vt p 2.3.4), millega on välja selgitatud peamised
kaevandamisega seotud riskid ning pakutud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel
ennetatakse ja/või leevendatakse kaevanduse negatiivset mõju.
Põlevkivi kaevandamise mõju piirkonna elanike tervisele hinnati Terviseameti ja Tartu Ülikooli
poolt läbiviidud tervisemõjude uuringu käigus (vt p 2.3.4). Uuringu tulemusena leiti muu hulgas,
et elanike tervise parandamiseks
Kaevanduste rajamise mõju elanike kinnisvarahindadele hinnati Sihtasutuse Poliitikauuringute
Keskus Praxis 2018. aasta uuringus (vt p 2.3.4). Uuringu aruande peatükis 4.3.3 toodi välja, et
viimase 15 aasta jooksul ei ole kaevanduste avamine või sulgemine põhjustanud nähtavalt hinna
ebakorrapärast tõusu või langust.
Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2018. aasta uuringu aruande peatükis 4.8
käsitletakse piirkonna elanike seisukohti seoses häiringutega, mis jäävad kehtestatud arvuliste
normide piiresse. Häiringutest toodi välja lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju hoonetele
ning muutuv veerežiim ja -kvaliteet.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt tuleb hoonete seisund hinnata ja
dokumenteerida enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde
lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja
dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Seega on
võimalik tuvastada lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju ulatus hoonetele ka juhul, kus
arvulisi piirnorme ei ületata.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik rajama
vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevus ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne kaevandamise
alustamist. See tagab elanikele veevarustuse ka juhul, kus arvulisi piirnorme ei ületata.
Lähtuvalt Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2013. aasta uuringu aruande peatükis 6
ja OÜ Cumulus Consulting 2009. aasta sotsiaalmajandusliku uuringu aruande peatükis 2 välja
toodud soovitustest ei ole piirkonna elanikel piisavalt informatsiooni kaevanduse rajamise,
tegevuste, mõjude ja kaevandamisloa omaniku tegevustest keskkonnakahjude leevendamisel.
Eelnevast lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et kaevandamisloa omanik peab kohalikule
omavalitsusele esitama ülevaate kavandatavate leevendusmeetmete kohta ning viima läbi avaliku
arutelu, et suurendada teadlikkust kaevandamise negatiivsete mõjude vähendamise meetmete ja
kompenseerimistingimuste kohta.
Kaevandamisloale kantakse tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku läbiviidud
uuringute tulemustest lähtudes esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
29 (54)
vältimatute mõjude kompenseerimiseks (vt p 2.4.4.4). Samuti on Enefit kohustatud enne
kaevanduse avamist viima läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.
2.4.4.6. Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 6 osas, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku iga kuue kuu tagant esitama kohalikule omavalitsusele ülevaate
kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude
kompenseerimise meetmete rakendamisest.
Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist 2.4.4.3 ei pea Keskkonnaamet asjakohaseks kanda
kaevandamisloale koostöölepingu täiendamise kohustust. Koostöölepingus esitatud kohustused
kaevandajale Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamise osas on käesolevas korralduses käsitletud.
Keskkonnaameti hinnangul on koostöölepingu täitmise ja muutmise kohustamine väljaspool
Keskkonnaameti mõjuala ning seega ei ole võimalik tingimust kaevandamisloale kanda.
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus järgneval kujul:
„Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise
ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.“
2.4.4.7. Keskkonnaamet on kaevandamisloale täiendavate tingimuste kandmisel lähtunud KMH
aruandes esitatud leevendusmeetmetest. Lüganuse Vallavolikogu tingimuses nr 7 toodud
täiendavat tingimust ei ole asjakohane kaevandamisloale kanda, kuna kõiki negatiivsete mõjude
leevendamise meetmeid, mida täiendava tingimusena kaevandusloale kantud ei ole, on juba
kaevandamisloa andmisel arvesse võetud. Vastavalt Lüganuse Vallavolikogu tingimusele nr 7
põhjendab Keskkonnaamet käesoleva korralduse punktis 2.4.7 meetmetega arvestamist ning
kannab kaevandamisloale lisaks täiendavad tingimused, mis tulenevad KMH aruande
leevendusmeetmetest (vt p 2.4.7.1 ja p 2.4.7.9).
2.4.4.8. Keskkonnaamet arvestab Lüganuse Vallavolikogu tingimusega nr 8, kuid on seisukohal, et
tingimuse kandmine kaevandamisloale ei ole vajalik. Keskkonnaamet on teadlik suurest
avalikust huvist seoses Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamisloa andmisega ning
kaevandamisloa ja kaevandamisloa andmise korralduse koostamisel on avalikku huvi arvesse
võetud. KeÜS § 47 lõike 2 alusel teavitab kaevandamisloa andja avalikkust kaevandamisloa
andmisest ning avalikustab kaevandamisloa andmise eelnõu. Avalikustamise käigus on kõikidel
puudutatud isikutel võimalik enda seisukoht esitada. Kõikide kaevandamisloale kantud
täiendavate tingimuste täitmine on kaevandamisloa omanikule täitmiseks kohustuslik (vt p
2.4.4.7). Eelnevast lähtuvalt ei ole Lüganuse Vallavolikogu tingimus nr 8 esitatud täiendatud
tingimus käsitletav HMS § 53 mõttes täiendava tingimusena.
2.4.5. Kultuuriministeerium esitas oma 15.05.2018 kirjas (vt p 2.3.5) tingimuse, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku teostama arheoloogilisi eeluuringuid aladel, kus plaanitakse
pinnasetöid. Keskkonnaamet nõustub, et kaevandamisloa omanik peab teostama arheoloogilisi
eeluuringuid planeeritud pinnasetööde aladel, kuid korrigeerib tingimuse sõnastust (vt p 2.4.9.3).
2.4.6. Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis 2018. aastal koostatud aruandest „Põlevkivi
kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“
(vt p 2.3.4) lähtuvalt peetakse kaalukaimaks mureks uue kaevanduse rajamise puhul muutusi
veerežiimis. Antud asjaolust ja Lüganuse Vallavolikogu otsusest nr 123 lähtuvalt kantakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku vastavalt KMH
aruandes prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevus ja/või veetrassid elanike
veevarustuse tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist.
Lisaks kantakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kaevandamisloa saamist viima läbi võimaliku alanduslehtri
mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete revisjoni.
30 (54)
2.4.7. KMH käigus selgitati välja keskkonnamõjud, mis eeldatavasti kaasnevad kaevandamisega Uus-
Kiviõli kaevanduses, ning esitati võimalikud leevendusmeetmed negatiivsete mõjude
ennetamiseks ja leevendamiseks. Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet KMH aruandes toodud
leevendusmeetmetega arvestamist kaevandamisloa andmisel:
2.4.7.1. KMH aruande peatükis 6.1 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju pinnaveele saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes, mis tähendab topelt
setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks;
2. Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge
betoneeritud kanaliks;
3. Kaasiksoos hakata seirama rabavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo
veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel;
4. Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada
heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete
rakendamist.
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meetmed nr 1 ja nr 2 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH aruande
peatükis 5.
Sellest tulenevalt kantakse kaevandamisloale järgnev täiendav tingimus:
„Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5.“
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meede nr 3 näeb ette Kaasiksoo rabavee seiret.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
esitama 6 kuu jooksul pärast kaevandamisloa saamist Keskkonnaametile kooskõlastamiseks
seirekava, mis koostatakse lähtuvalt KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER
koostatud tööst „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli
kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“(vt p 2.4.15 ja p 2.4.16). Kaasiksoo
veekao ulatus ja kompenseerimisvõimalused selgitatakse välja läbiviidavate seirete käigus.
Seega ei ole asjakohane kanda kaevandamisloale tingimust, mis kohustaks Kaasiksoo veekadu
kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel.
KMH aruande peatükis 6.1 toodud meede nr 4 näeb ette seadusest tuleneva kohustuste täitmist.
Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 2, 4 ja 13 kohaselt reguleeritakse vee erikasutusloaga
põhjaveevõtt üle 5 m³ ööpäevas ja vee juhtimine veekogudesse maavara kaevandamise
eesmärgil. Keskkonnaameti hinnangul ei ole seega meetme täiendavaks tingimuseks lisamine
asjakohane.
2.4.7.2. KMH aruande peatükis 6.2. on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju põhjaveele saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning
vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett;
2. Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui
põhjaveetaset alandama hakatakse;
3. Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel – mõju leevendamiseks
Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.
KMH aruande peatükis 6.2 toodud meede nr 1 näeb ette Kaasiksoo rabavee seiret.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb kaevandamisloa omanikul
31 (54)
Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud seirekava alusel teostada pidevat seiret (vt p 2.4.15 ja p
2.4.16).
KMH aruande peatükis 6.2 toodud meede nr 2 on käsitletud käesoleva korralduse punktides
2.4.4.2 ja 2.4.21 ning see kantakse kaevandamisloale täiendava tingimusena.
Tulenevalt KMH aruande peatükis 6.2 toodud meetmest nr 3 täiendatakse kaevandamisloale
kantavat tehnilise taristu objektide rajamist käsitlevat täiendavat tingimust (vt p 2.4.7.1) järgneva
punktiga: „Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.“
2.4.7.3. KMH aruande peatükis 6.3 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maapinnale saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Vajalike teede ja raudteede ehitamiseks võimalikult palju kasutada olemasolevaid (neid
rekonstrueerides);
2. Kaevanduse sulgemise järel tuleb tööstusterritooriumi alal looduslikku pinnast võimalikult
palju taastada;
3. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 1 käsitletakse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.2, mille kohaselt lahendatakse raudtee ristumised olemasoleva
taristuga objektipõhiselt ning kõik objektid peavad olema peale raudtee rajamist kasutatavad.
Lahenduse väljatöötamisel tehakse koostööd olemasolevate objektide omanikega.
Teemaplaneeringu peatükis 3.3 on välja toodud, et olemasolevat teedevõrku kasutades
arvestatakse teede kandevõime ja olukorraga ning vajadusel teostatakse teede rekonstrueerimine.
Teemaplaneeringu peatükis 3.3 on toodud Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku tehnilise
taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja
teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meede nr 2 tuleneb korrastamise kohustusest, mis on
sätestatud MaaPS III § 80 lõikega 1. MaaPS III § 81 lõike 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud
maa korrastamisprojekti kohaselt. MaaPS III § 81 lõike 2 kohaselt koostatakse
korrastamisprojekt lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS III § 81 lõike 5 kohaselt küsib
Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse
arvamust. Eelnevast lähtuvalt käsitletakse tööstusterritooriumi ala taastamist
korrastamisprojektis ning kaevandamisloale antud tingimuse kandmine ei ole asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 3 käsitletakse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5, mille kohaselt tuleb
taristuobjektide rajamisel tagada planeeringualale jääva maaparandussüsteemi säilimine või
ümberehitamine selliselt, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Sellest tulenevalt
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku tehnilise
taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja
teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
2.4.7.4. KMH aruande peatükis 6.4 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maastikule saab
leevendada järgmiste meetmetega:
1. Visuaalse häiringu leevendamiseks on eelistatud tööstusterritooriumi asukoht Aidu
karjääris;
2. Tööstusterritooriumil rajada madalhoonestus (maksimaalselt 3 korruselised);
3. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
4. Aheraine ladestada valdavalt kaevanduses maa all ja Aidu territooriumi kujundamisel;
32 (54)
5. Kommunikatsioonid (elektrivarustus, side jne) viia valdavalt maa alla, samuti kaevanduse
toimimiseks vajalikud rajatised (tuulutusventilaatorid, pumbajaamad, veesetitid) viia maa
alla;
6. Sulgemisprojektis tuleb ette näha meetmed ala korrastamiseks ja muuta tehisrajatised
ohutuks.
Enefit on oma 17.11.2017 esitatud kaevandamisjäätmekavas selgitanud, et Aidu karjääri
tootmisterritooriumile rajatakse põlevkivi rikastusvabrik ja aherainest killustiku tootmiseks
aherainepunker. Võimaluse korral kasutatakse aherainet Aidu karjääri maastiku kujundamisel
või paigutatakse tagasi kaeveõõnde pärast maavara väljamist. Taaskasutust mitte leidnud
aheraine ladestatakse Aidu tööstusterritooriumile kavandatavasse puistangusse –
kaevandamisjäätmehoidlasse.
Enefit on puuduste esinemise tõttu kohustatud esitama Keskkonnaametile jäätmeloa taotluse
koos kaevandamisjäätmekavaga. (vt p 2.1.11 ja p 2.1.12) Keskkonnaameti hinnangul tuleb
Enefitil rakendada meetmeid selleks, et pidada kinni 2016-2030 arengukavas sätestatud
mõjunäitaja algtasemest ehk taaskasutatakse vähemalt 40% aherainest (vt p 2.2.5). Aheraine
ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse Enefiti
korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas.
Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.4 esitatud leevendusmeetmete nr 1, 2, 3 ja 4
kandmine kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meedet nr 5 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH aruande
peatükis 5, milles on välja toodud, et ventilaatorid paigutatakse maa alla. Teemaplaneeringu
peatükis 3.8 esitatakse soovitus kasutada võimalusel enne kaevandusvee väljapumpamist
eelsetitamist vanades maa-alustes kaevanduskäikudes. Kommunikatsioonide paiknemine
kaevanduses on käsitletud teemaplaneeringu peatükis 3.5. Teemaplaneeringu peatükis 3.8 on
välja toodud, et Aidu karjääri lõunapiirile, rekonstrueeritava tee kõrvale kavandatav 20 kV
elektriliin rajatakse maakaablina, sest õhuliin võib saada lindudele oluliseks takistuseks.
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma Uus-Kiviõli kaevanduse
tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.3 toodud meede nr 6 käsitleb seadusest tulenevat kohustust
kaevandatud ala korrastada. MaaPS III § 81 lõike 1 kohaselt korrastatakse kaevandatud maa
korrastamisprojektist lähtuvalt. Korrastamise täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded,
kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning
maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Lähtuvalt asjaolust, et meetmed ala korrastamiseks ja
tehisrajatiste ohutuks muutmiseks määratakse korrastamisprojektiga, ei ole KMH aruande
peatükis 6.3 toodud leevendusmeetme nr 6 kandmine kaevandamisloale asjakohane.
2.4.7.5. KMH aruande peatükis 6.5 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju taimestikule ja
loomastikule saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Tööstusterritooriumi ümbruses säilitatakse mets;
2. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
33 (54)
KMH aruande peatükis 6.5 toodud meetme nr 1 kandmine kaevandamisloale ei ole asjakohane,
kuna tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse Enefiti korrigeeritud
kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas (vt p 2.4.7.4).
KMH aruande peatükis 6.5 toodud meede nr 2 on käsitletud käesoleva korralduse punktis 2.4.18.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus täpsustatud kujul keelates lõhkamistööd Muraka
linnu- ja loodusalale lähem kui 1 km 1. märtsist kuni 30. juunini. Lisaks on keelatud
lõhkamistööd Linnasaare raba metsise elupaigale ja Lümatu metsise elupaigale lähemal kui 1 km
1. märtsist kuni 30. juunini.
2.4.7.6. KMH aruande peatükis 6.6 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju kaitstavatele
aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Muraka linnu- ja loodusala veekadu tuleb kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi
reguleerimise teel;
2. Arendaja peab projektiga tagama, et kaitstavad alad ei saaks mõjutatud. Selleks on näiteks
eelnevalt vaja rajada seirevõrk ja võtta kasutusele abinõud mõjude vähendamiseks
(sektsioneerimine).
KMH aruande peatükis 6.6 toodud meede nr 1 näeb ette Muraka linnu- ja loodusala veekao
kompenseerimist. Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa
omanikku kooskõlastatud seirekava alusel läbi viima pidevat põhja- ja pinnavee seiret (vt p
2.4.15 ja p 2.4.16). Muraka linnu- ja loodusala veekao ulatus ja kompenseerimisvõimalused
selgitatakse välja seirete käigus. Sellest lähtuvalt ei ole antud meetme kandmine
kaevandamisloale eraldi tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.6 toodud meede nr 2 kohustab arendajat tagama, et kaitstavad alad ei
saaks mõjutatud. Negatiivse mõju ennetamist kaitstavatele aladele käsitletakse käesoleva
korralduse punktides 2.4.17, 2.4.18 ja 2.4.22 ning kaevandamisloale kantakse vastavad
täiendavad tingimused. Kaevandamisloale kantakse lisaks täiendav tingimus, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku kooskõlastatud seirekava alusel läbi viima pidevat põhja- ja
pinnaveeseiret. Eelnevast lähtuvalt on KMH aruande peatükis 6.6 toodud leevendusmeedet nr 2
kaevandamisloa andmisel arvesse võetud.
2.4.7.7. Kaevandamisest tulenevat mõju Natura 2000 aladele saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Lõhkamisest tingitud negatiivsete mõjude leevendusabinõudeks tuleb maavara
kaevandamisel ehitiste läheduses ja asustatud piirkondades valida minimaalsed
lõhkelaengud, vältimaks vibratsioonist tulenevaid mõjusid ehitistele ja asustusele.
2. Lõhketööd tuleb teostada vastavalt projektile ja kooskõlastada vallaga.
3. Kaevandusviiside valikul on eelistatud kaevandusviis, mille puhul on tagatud lõhatavate
kivimite kuivendamine enne lõhkamistöid (st kaevandamist alt üles).
4. Uus-Kiviõli uuringuala lõunapiiril Muraka linnu- ja loodusala vahetus läheduses tuleb
ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni
(metsise mängu- ja pesitsusaeg).
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meetmeid nr 1 ja 2 on kaevandamisloa andmisel arvestatud
(vt p 2.4.19 ja p 2.4.20). Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama
vallaga, kus lõhketöid teostatakse. Lisaks tuleb lõhketöid teostades valida minimaalsed
lõhkelaengud.
Vibratsioonist tulenevate häiringute ennetamiseks peab kaevandamisloa omanik mõõtma
lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaevandamisloale kantakse tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni, kui kambriploki
koristustööde toimumise kohast 500 m raadiuses paikneva elamu või ühiskasutusega hoone
omanik esitab vastava nõude. Mõõtmistulemused tuleb esitada elamu ja ühiskasutusega hoone
34 (54)
omanikule ning kaevandamisloa andjale. Kaevandamisloa andja kontrollib mõõtmistulemuste
vastavust ettenähtud normidele. Vibratsiooni mõõtmisel tuleb lähtuda majandus- ja
taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas
esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
Vibratsioonist tekkinud kahjustuste ennetamiseks ja/või kompenseerimiseks dokumenteeritakse
hoonete seisund enne ja pärast piirkonnas lõhketööde teostamist. Kaevandamisloale kantakse
täiendav tingimus, mille kohaselt hinnatakse ja dokumenteeritakse hoonete seisund erapooletu
eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel
ligikaudu 200 m kaugusel (vt p 2.4.4.5). Hoone omaniku nõudel hinnatakse ja dokumenteeritakse
hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt tuleb
koostada vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule, teine säilitatakse
kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses.
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meede nr 3 eeldab KMH aruande peatüki 11 kohaselt
kaevanduse rajamisel lähtumist alternatiivist IIb(+), kuid Keskkonnaministeerium on KMH
aruande heaks kiitnud eeldusel, et lähtutakse alternatiivist IIa (vt p 2.2.4). Alternatiivist IIa
lähtuvalt toimub kaevandamine suunaga ülevalt alla ning seega ei kanta kaevandamisloale KMH
aruande peatükis 6.7 toodud meedet nr 3 täiendava tingimusena.
KMH aruande peatükis 6.7 toodud meetmega nr 4 arvestamist on käsitletud käesoleva korralduse
punktis 2.4.7.5.
2.4.7.8. KMH aruande peatükis 6.7.1 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju õhusaastele saab
leevendada järgneva meetmega:
1. Kaevandusõõnte tuulutusšurfid (tuulutusventilaatorid) tuleb paigutada nii, et nende
mõjupiirkonnas puuduks pidev inimasustus. Tuulutussurfide mõju minimeerimiseks on
kaevanduse sektsioneerimine.
KMH aruande peatükis 6.7.1 toodud meede on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5. Teemaplaneeringu ja
teemaplaneeringu KSH kohaselt tuleb projekteerimise käigus arvestada tuulutusšurfi asukoha
määramisel sellega, et need paikneksid üksikmajapidamistest võimalikult kaugel. Sellest
lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa
omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
2.4.7.9. KMH aruande peatükis 6.7.2 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat müra saab leevendada
järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööstusala paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri naabrusesse, inimasustusest
võimalikult kaugele;
2. Kaevise vedu ja rikastamine Aidu tööstuskompleksis, kaubapõlevkivi laadimine ja
ladustamine Aidu kompleksis;
3. Eelistatud on kaevise konveiertransport;
4. Müra vähendamiseks maapinnal tuleks kõik tuulutuseks mõeldud ventilaatorid paigutada
maa alla. Šurfid paigutatakse peastrekkide (peatee) lähedusse. Kui tuulutuse seisukohalt
sobival kohal maapinnal asub asula või talu ja on ette näha, et müra ületab lubatud taseme,
tuleb paigutada šurfid antud objektidest kaugemale. Tuulutusšurfide arvu minimeerimiseks
on kaevanduse sektsioneerimine;
5. Müra mõju vähendamiseks rajada vajalikesse kohtadesse (kindlasti seal kus müratase
ületab norme) müratõkked;
6. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei
häiriks (või võimalikult vähe) elanikke, vajadusel kasutada müratõkkeks kõrghaljastust või
müratõkkeseinu;
35 (54)
7. Pumbajaama paigutamine maa-alla;
8. Lõhketööde ajakava kooskõlastada vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine
peaks arvestama vallaelanike öörahu.
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmete nr 1, 2 ja 3 kandmine kaevandamisloale ei ole
asjakohane, kuna aheraine ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad
tingimused määratakse Enefiti korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas
(vt p 2.4.7.4).
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmetega nr 4 ja nr 6 seonduvat on käsitletud tehnilise
taristu objektide teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning teemaplaneeringu KSH peatükis 5.
Teemaplaneeringu ja teemaplaneeringu KSH kohaselt tuleb projekteerimise käigus arvestada
tuulutusšurfi asukoha määramisel sellega, et need paikneksid üksikmajapidamistest võimalikult
kaugel minimeerimaks võimalikku häiringut. Lisaks paigutatakse müraallikate ventilaatorid
kaevandusse, et vähendada maa peale levivat müra.
Teemaplaneeringu peatükis 3.8 on välja toodud, et müra mõju leevendamiseks tuleb korraldada
kaevanduse ehitustööd ja transport selliselt, et maksimaalselt (eriti öisel ajal) oleks välditud
suuremat müra tekitatavate raskeveokite liiklus avalikel teedel, kus inimasustus on teele lähemal.
Teemaplaneeringuga on planeeritud kasutatavad teed ning liikluskorraldus.
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meedet nr 7 on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.7. Teemaplaneeringu peatükis 3.7 on välja toodud, et kaevandusse
koguneva vee väljapumpamiseks rajatakse kaks kuni kolm allmaapumbajaama, millest ühe puhul
nähakse alternatiivina maa-alust settebasseini.
Eelnevast lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab
kaevandamisloa omanik tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ja teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1).
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meede nr 5 näeb ette müra mõju vähendamiseks müratõkete
rajamist. Sellest ning maavarade komisjoni 15.04.2019 otsuses nr 19-54 toodud soovitusest (vt p
2.4.8) lähtuvalt kantakse kaevandamisloale järgnev täiendav tingimus:
„Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.“
KMH aruande peatükis 6.7.2 toodud meetmega nr 8 arvestamist on käsitletud käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.7. Täiendava tingimuse kohaselt tuleb asustatud piirkonnas lõhketööde
teostamisel valida minimaalsed lõhkelaengud, lõhketöid teostada vaid ajavahemikus 08.00–
22.00 ning lõhketööde ajakava kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
2.4.7.10. KMH aruande peatükis 6.8 on välja toodud, et kaevandamisjäätmetest tulenevat mõju saab
leevendada järgneva meetmega:
1. Aherainet saab kasutada Aidu karjääri kujundamiseks ja aheraine ladustamist maa-
alustesse puistangutesse, mis vähendab maapealsete aheraine puistangute suurust.
KMH aruande peatükis 6.8 esitatud leevendusmeedet on käsitletud käesoleva korralduse punktis
2.4.7.4.
2.4.7.11. KMH aruande peatükis 6.10 on välja toodud, et energiakasutust saab optimeerida järgmiste
meetmetega:
1. Teetrassid valida võimalikult kaugele külade eluhoonetest, et teedelt tulenev müra ei
häiriks (või võimalikult vähe) elanikke. Teede trassid kavandada planeeringuga ja koostada
selle keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2. Elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse ja korrastatakse teid;
36 (54)
3. Liiklusest suureneva müra vähendamiseks rajada vajadusel kõrghaljastus või
müratõkkeseinad.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 1 näeb ette teetrasside kavandamise planeeringuga
ning KSH koostamist. Käesolevaks ajaks on koostatud tehnilise taristu objektide
teemaplaneering ning KSH (vt p 2.2.13 ja p 2.2.14). Teemaplaneeringuga on planeeritud
kaubapõlevkivi transport ja liikluskorraldus. Lisaks on teemaplaneeringus esitatud
leevendusmeetmed tehnilise taristu rajamise ja kasutamisega seotud negatiivsete mõjude
vähendamiseks.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 2 näeb ette teede rajamist ja korrastamist. Tehnilise
taristu objektide teemaplaneeringu peatükis 3.8 ning KSH peatükis 5 on esitatud piirkonna
teedevõrgu toimimisega seonduvaid leevendusmeetmed, mille hulgas on välja toodud, et
taristuobjektide kavandamisel ja rajamisel ei tohi halvendada riigiteede ja kohalike teede
seisukorda. Lisaks tuleb võimalikud kahjustused likvideerida viivitusteta.
Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ja
teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1). Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande
peatükis 6.10 toodud meetme nr 1 ja nr 2 lisamine täiendavaks tingimuseks asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.10 toodud meede nr 3 on käsitletud käesoleva korralduse punktis
2.4.7.9 ning kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis näeb ette vajadusel
müratõkkeseinte või kõrghaljastuse rajamist.
2.4.7.12. KMH aruande peatükis 6.11 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat mõju maakasutusele
saab leevendada järgmiste meetmetega:
1. Kaevanduse tööala (ilma rikastusvabrikuta) paigutamine eelistatavalt Aidu karjääri
naabrusesse. Rikastusvabrik ja sellega kaasnevad ehitised vanasse Aidu karjääri;
2. Kinni tuleb pidada tervikute suurusest (mitte teha väiksemaid) ja kaevanduse projektist;
3. Kompensatsioonimehhanismide välja töötamine ja rakendamine.
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meetmega nr 1 arvestamist on käsitletud käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.10.
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meede nr 2 käsitleb seadusest tulenevat kohustust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 172 (edaspidi määrus nr 172)
§ 15 lõike 7 kohaselt peavad olema mäemassiivi ülevalhoidvad tervikud piisava tugevusega ning
mäemassiivi võimaliku ebastabiilsuse korral tuleb rakendada abinõusid maapinna vajumise ja
varisemise ärahoidmiseks. MaaPS III § 75 lõike 1 alusel tohib kaevandada vaid
kaevandamisprojekti kohaselt. Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.11 toodud
meetme nr 2 kandmine kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.11 toodud meedet nr 3 arvestatakse kaevandamisloa andmisel.
Tuginedes MaaPS III § 93 lõikele 1 hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega tekitatud
kahju. Sellest lähtuvalt kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt esitab
kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitsusele ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
vältimatute mõjude kompenseerimiseks (vt p 2.4.4.4). Lisaks viiakse läbi avalik arutelu
meetmete käsitlemise osas. Kaevandamisloale kantakse ka tingimus, mis sätestab, et pärast
kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise
ning vätimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest (vt p 2.4.4.6).
37 (54)
2.4.7.13. KMH aruande peatükis 6.12.2 on välja toodud, et kaevandamisest tulenevat
sotsiaalmajanduslikku mõju saab leevendada ja sotsiaalmajandust saab arendada järgmiste
meetmetega:
1. Puhta joogivee tagamiseks rajatakse Enefiti poolt talude veevarustus (trassid) enne
põhjavee alanduslehtri levikut;
2. Enefit pakub kompensatsiooni müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävatele elanikele,
summas lepitakse kokku;
3. Müra mõju vähendamiseks on võimalus ka majade mürakindlamaks muutmine, samuti
kõrghaljastuse või tehisbarjääride rajamine;
4. Rajatiste seisund tuleb fikseerida enne mäetööde algust. Tekitatud kahjud
kompenseeritakse;
5. Valla elanike tavapäraste liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse Enefiti poolt vajadusel
uusi teid ja teelõike.
6. Korrastatakse ja hooldatakse kasutatavaid vallateid. Valla elanike tavapäraste
liikumisvõimaluste tagamiseks rajatakse vajadusel uusi teid;
7. Hoitakse korras jõed, kuhu suunatakse kaevandusvesi;
8. Osalemine Aidu karjääri sulgemisjärgse territooriumi taaskasutuse arendamisel;
9. Valla objektidele võimalused liituda kaevanduse rajatiste kommunikatsioonidega (vesi,
kanalisatsioon, elekter, soojus, prügivedu jne);
10. Kaevanduse sulgemisel hoonete-rajatiste üleandmine valla kasutusse;
11. Toetusstipendiumid valla elanike õppima asumisel mäenduse erialadele;
12. Töövõimalus kaevanduses või selle tugiüksustes vallaelanikele;
13. Võimalik valla elanikkonna suurenemine kaevanduse töötajate arvelt;
14. Kaevanduse avamisega ei takistata valla arengut ja maaomanike kavandatavaid ehitus- ja
muid tegevusi.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 1 on käsitletud käesoleva korralduse punktides
2.4.4.2 ja 2.4.21 ning see kantakse kaevandamisloale täiendava tingimusena.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 2 täitmine eeldab kokkuleppe sõlmimist seoses
rahalise kompensatsiooni summa väljaselgitamisega müra häirepiirkonda jäävatele elanikele.
Leevendusmeetmeid müra mõju vähendamiseks on käsitletud tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu peatükis 3.8 ja tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu KSH peatükis 5.
Teemaplaneeringuga on planeeritud taristu objektide rajamine ja kasutamine selliselt, et ei
ületataks müra piirnorme. Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mis kohustab
kaevandamisloa omanikku taristu rajamisel lähtuma tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringust ning teemaplaneeringu KSH peatükist 5 (vt p 2.4.7.1). Lisaks kantakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt rakendatakse müra mõju vähendamiseks
leevendusmeetmeid (vt p 2.4.7.9). Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist 2.4.4.4 esitab
kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitusele ülevaate
kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning
vältimatute mõjude kompenseerimiseks. Lisaks viiakse läbi avalik arutelu meetmete käsitlemise
osas. Avalik arutelu kompenseerimismehhanismide osas võimaldab kaevandamisloa omanikul
ning kohalikel elanikel jõuda kokkuleppele, kas ja millises osas tuleb esitada rahaline
kompensatsioon müraallikast 1000 m häirepiirkonda jäävate elanikele.
MaaPS III § 93 lõike 1 kohaselt hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega tekitatud
kahju. Sellest tulenevalt on kaevandamisloa omanik kohustatud pakkuma piirkonna elanikele
kompensatsiooni, kui kaevandamisega kaasneb piirnorme ületav müra.
Eelnevast lähtuvalt ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 2 kandmine
kaevandamisloale asjakohane.
38 (54)
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 3 näeb ette võimalusi müra mõju vähendamiseks.
Tulenevalt käesoleva korralduse punktist 2.4.7.9 kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus,
mis näeb ette leevendusmeetmete rakendamist müra mõju vähendamiseks.
Lähtuvalt KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmest nr 4 kantakse kaevandamisloale
täiendav tingimus, mille kohaselt hinnatakse hoonete seisund enne lõhketööde jõudmist
hoonetele lähemale kui 200 m ning lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel.
Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m
kaugusele. MaaPS § 93 lõike 1 alusel hüvitab kaevandamisloa omanik kaevandamisega tekitatud
kahju.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmetega nr 5 ja nr 6 arvestamist käsitletakse käesoleva
korralduse punktis 2.4.7.11.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 7 näeb ette jõgede korrashoidu. Keskkonnaameti
hinnangul on otstarbekas viia läbi seireid kaevanduse mõjupiirkonda jääva ala jälgimiseks, et
tagada minimaalne mõju looduskeskkonnale. Seirete eesmärk on ennetada negatiivseid mõjusid
keskkonnale (sh jõgedele). Kaevandamisloale kantakse täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb
kaevandamisloa omanikul seirekavast lähtuvalt teostada pidevat seiret, mille tulemused tuleb
esitada Keskkonnaametile (vt p 2.4.15 ja p 2.4.16). Seega ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2
toodud meetme kandmine kaevandamisloale vajalik.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meede nr 8 näeb ette Aidu karjääri territooriumi
taaskasutamist. Enefiti 17.11.2018 esitatud kaevandamisjäätmekavas on ette nähtud aheraine
ladestamine Aidu tööstusterritooriumile ning aheraine kasutamine Aidu karjääri maastiku
kujundamisel (vt p 2.1.11 ja 2.1.12). Käesoleva korralduse punktis 2.4.7.4 on selgitatud, et
aheraine ladustamise ja kasutamise ning tööstusterritooriumi täpsemad tingimused määratakse
korrigeeritud kaevandamisjäätmekavas ning antavas jäätmeloas. Lähtuvalt asjaolust, et Aidu
karjääri territooriumi kasutamise tingimused määratakse kaevandamisjäätmekava ja antava
jäätmeloaga, ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetme nr 8 kandmine
kaevandamisloale täiendava tingimusena asjakohane.
KMH aruande peatükis 6.12.2 toodud meetmed nr 9–14 eeldavad kohaliku omavalitsuse üksuse
ning arendaja omavahelist kokkulepet ja koostööd. Lähtuvalt käesoleva korralduse punktist
2.4.4.4 esitab kaevandamisloa omanik enne kaevanduse avamist kohalikule omavalitsusele
ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks
ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks. Lisaks viiakse läbi avalik arutelu meetmete
käsitlemise osas. Kaevandamisloa omaniku esitatud leevendusmeetmed ning avalik arutelu
võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel ja kaevandamisloa omanikul koostööd teha ning
vajadusel kokkuleppeid sõlmida. Eelnevast tulenevalt ei ole KMH aruande peatükis 6.12.2
toodud meetmete nr 9–14 kandmine kaevandamisloale asjakohane.
2.4.8. Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 protokollilise otsusega sooviti muuta otsust nr 123 (vt p
1.38) ning sõnastada kaevandamisloa täiendav tingimus nr 8 järgmiselt: „Loa omanikul on
kohustus rajada enne kaevanduse ekspluatatsiooni andmist Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsooni
jäävate majapidamiste veevarustus ja varustada majapidamised kvaliteetse joogiveega. Peale
kohustuse täitmist annab loa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõtele (v.a.
üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse
üle kinnistu omanikule. Loa omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja omanikule
veehaarde kasutamisega kaasnevad kulud (puurkaevust või salvkaevust vee võtmiseks) kuni
arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse loa
omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul
majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).“
39 (54)
Keskkonnaamet nõustub Lüganuse Vallavolikogu 3004.2019 protokollilise otsusega, kuid
parandab tingimuse sõnastust. Täiendav tingimus kantakse kaevandamisloale parandatud kujul
(vt p 2.4.4.2).
2.4.9. Maavarade komisjon soovitas oma 15.04.2019 otsusega nr 19-54 (vt p 1.45) muuta
kaevandamisloa eelnõud järgmiselt:
1. täiendavate tingimuste punkti 2 esimene lause sõnastada järgmiselt: „Kaevandamisega seotud
rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m“;
2. täiendavate tingimuste punkt 4 täiendada metsiste seire kohustuse lisamisega, et saada info
muutustest võrreldes kaevandamise eelse seisuga;
3. täiendavate tingimuste punkt 8 sõnastada „Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada
leevendusmeetmeid“;
4. täiendavate tingimuste punktis 10 jätta välja kohustus, et kaevandamisloa omanik peab rajatud
veevarustussüsteemid jätma enda omandisse;
5. täiendavate tingimuste punkt 16 ja punkt 20 jätta välja;
6. komisjon märgib, et kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse märgitakse nõuded, mis
seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese
tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest
tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Komisjon
mõistab arendaja ja kohaliku omavalitsuse väga detailse ja põhjaliku kokkuleppe vajadust,
kuid ei soovita kõiki selliseid kokkuleppeid kaevandamisloale üle kanda sh kokkuleppeid, mis
puudutavad kaevandamise mõjualale jäävate majapidamiste heitvete käitlemise küsimusi.
2.4.10. Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet maavarade komisjoni 15.04.2019 otsuses nr 19-54 toodud
soovitustega arvestamist täiendavate tingimuste kandmisel kaevandamisloale.
2.4.10.1. Keskkonnaamet nõustub maavarade komisjoni soovitustega nr 1, 2 ja 3 ning täpsustab vastavalt
kaevandamisloale kantavaid tingimusi.
2.4.10.2. Kaevandamisloa täiendav tingimus nr 10 tuleneb Lüganuse Vallavolikogu 19.12.2018 otsusest
nr 123 (vt p 2.4.3). Lüganuse Vallavolikogu tõi otsuses nr 123 välja, et kaevandamisloale tuleb
kanda täiendav tingimus järgneval kujul: „Loa omanikul on kohustus rajada enne kaevanduse
ekspluatatsiooni andmist Uus-Kiviõli kaevanduse mõjutsooni jäävate majapidamiste veevarustus
ja varustada majapidamised kvaliteetse joogiveega. Loa omanik jätab rajatud
veevarustussüsteemid enda omandisse ja omanikul on kohustus kompenseerida kinnisasja
omanikule veehaarde kasutamisega kaasnevad kulud (puurkaevus või salvkaevust vee võtmiseks)
kuni arenduse lõpuni. Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse loa
omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul
majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed.“
Lüganuse Vallavolikogu muutis 30.04.2019 protokollilise otsusega enda otsust nr 123 (vt p 1.38),
jättes tingimusest välja kaevandamisloa omaniku kohustuse rajatud veevarustussüsteemid enda
omandisse jätta (vt p 2.4.8). Seega on kaevandamisloale kantav täiendav tingimus kooskõlas
maavarade komisjoni soovitusega nr 4.
2.4.10.3. Keskkonnaamet ei nõustu maavarade komisjoni soovitusega jätta kaevandamisloa täiendavatest
tingimustest välja tingimus nr 16, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanikk enne
pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud
tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad, kuna antud täiendav tingimus
tuleneb Kultuuriministeeriumi 15.05.2018 kirjas nr 3-12/942-2 toodud tingimusest (vt p 2.3.5).
Keskkonnaamet nõustub, et arheoloogilisi eeluuringuid ei ole vaja läbi viia aladel, kus
Muinsuskaitseamet selleks vajadust ei näe. Sellest tulenevalt muudab Keskkonnaamet antud
täiendavat tingimust ning see kantakse kaevandamisloale järgneval kujul: „Tuulutusšurfide ja
teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.“
40 (54)
2.4.10.4. Keskkonnaamet ei nõustu maavarade komisjoni soovitusega jätta kaevandamisloa täiendavatest
tingimustest välja tingimus nr 20, mille kohaselt tuleb taaskasutada vähemalt 40% aherainest,
kuna antud tingimus tuleneb 2016-2030 põlevkivi arengukavast. Keskkonnaamet täpsustab
tingimust ning see kantakse kaevandamisloale järgneval kujul: „Igas kalendriaastas tuleb
vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset
arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.“
2.4.10.5. Keskkonnaamet nõustub maavarade komisjoni soovitusega, mille kohaselt ei ole mõistlik
kaevandamisloale üle kanda kõiki kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelisi kokkuleppeid.
Heitvete käitlemist puudutav punkt tuleneb otseselt Lüganuse Vallavolikogu otsusest nr 123 (vt
p 2.4.3) ning 30.04.2019 protokollilisest otsusest (vt p 2.4.8). Keskkonnaamet märgib et
Lüganuse Vallavolikogu täiendava tingimuse osa sõnastuses "Paralleelselt veevarustuse
rajamisega lahendatakse loa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused
(üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed)“ ei ole asjakohane kaevandamisloa
täiendavatesse tingimustesse kanda. Kaevandamisloaga on võimalik reguleerida vaid
mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ja näha ette
leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaamet
nõustub arendaja ja KOV nõusolekul antud menetluse raames erandi tegema ja kannab nimetatud
täiendava tingimuse osa loale KOV ja arendaja vahelise kokkuleppe hoidmise eesmärgil.
2.4.11. VKG esitas Keskkonnaametile seisukohad kaevandamisloa andmise otsuse ja kaevandamisloa
eelnõu kohta 29.05.2019 ja 03.06.2019 kirjadega (vt p 1.51). Keskkonnaamet on VKG
29.05.2019 kirjas toodud seisukohtadega arvestanud kaalutlusotsuse koostamisel.
Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet VKG 03.06.2019 kirjas toodud seisukohtadega
arvestamist ja/või arvestamata jätmist.
2.4.11.1. VKG tegi ettepaneku eemaldada kaevandamisloale kantav täiendav tingimus, mis sätestab, et
Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale ja Lümatu metsise elupaigale
lähemal kui 1 km on keelatud lõhketöid teostada 1. märtsist kuni 30. juunini. VKG hinnangul
peaks puhvertsooni ulatus lähtuma uuringutest, mille läbiviimise kohustus tuleneks
kaevandamisloast. VKG on seisukohal, et antud tingimus seab lõhketööde teostamisele liiga
ranged piirangud. VKG tegi ettepaneku asendada tingimus kohustusega läbi viia uuring, mille
tulemustest lähtuvalt hakatakse teostama lõhketöid.
VKG viitas oma 03.06.2019 kirjas Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus Praxis ja AS Maves
2017. aasta uuringu „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja
majanduslike tingimuste põhjal. I etapp“ aruandes esitatud nõudele „Müra ja
vibratsioonihäiringu vältimiseks võib rakendada esialgu ka elupaikade ümber puhvertsooni 50–
100 m või ajalisi piiranguid elupaikade juures lõhketöödega kamberkaevandamisega kaasnevale
vibratsioonile ja mürale“. Selle põhjal leiab VKG, et oluliselt väiksemast maa-alast kui
kaevandamisloa eelnõus sätestatud 1 km piisab puhvertsooni määramiseks.
Keskkonnaamet märgib, et nimetatud nõue on viidatud AS Maves 2017 uuringus esitatud
esialgse soovitusliku leevendusmeetmena lendorava elupaikades põlevkivi tingimuslikul
kaevandamisel kavandatavas Sonda põlevkivikaevanduses Eesti põlevkivimaardlas reaalse
kaevandamisvõimalusega põlevkivivaru vähesuse ja põlevkivi vajaduse korral. Nimetatud
uuringus ei tooda välja puhvertsooni ulatust müra ja vibratsiooni vähendamiseks metsise
mängupaikade ümber.
41 (54)
KMH aruande peatükis 6.5 on leevendusmeetmena välja toodud, et Muraka linnu- ja loodusala
vahetus läheduses tuleb ettevaatusprintsiibist lähtudes vältida lõhkamistöid aprilli keskpaigast
kuni juuni lõpuni. Keskkonnaministeeriumi 2015. aastal kinnitatud metsise kaitse tegevuskava
kohaselt on metsise mängualast 1 km raadiuses olev piirkond mänguaegne päevane toitumis- ja
puhkepiirkond. Nii pesitsusajal kui väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast
kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja
puhkepaigad. Metsise kaitse tegevuskava peatüki 2.5 kohaselt rakendatakse nt lasketiirude
lähedal helihäiringute piirkonnas puhvertsooni 1 km raadiusega mängupaigast. Kaevandamisloa
eelnõule kantud tingimus nr 10.3 tuleneb KMH aruande peatükist nr 6.5 ning on kohaldatud
vastavalt metsise kaitse tegevuskavale.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud J. Paali ja E. Leibaku uuringus „Põlevkivi
kaevandamine ja elusloodus“ (2017) on metsis esile toodud väga kaevandamistundliku
linnuliigina, kellele avaldab mõju nii veerežiimi muutumine kui ka lõhketööd ja
kommunikatsioonide rajamine. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei ole asjakohane kaevandamisloa
eelnõusse kantud täiendava tingimuse eemaldamine ega muutmine
2.4.11.2. VKG tegi ettepaneku muuta kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendava tingimuse nr 10.4
sõnastust. VKG toob kirjas välja, et käesoleval hetkel on ala juba ebasoodsas seisundis ning
seetõttu tuleks tingimus sõnastada selliselt, et see ei lähtuks soodsast seisundist, vaid
hetkeseisundist.
Linnasaare raba metsise elupaik ja Lümatu metsise elupaik on kaetud
metsakuivenduskraavidega. Ulatuslikust metsakuivendusest tulenevalt ei ole käesoleval hetkel
metsiste ja nende elupaiga seisund soodne vastavalt LKS § 3.
Eelnevast tulenevalt korrigeeritakse täiendava tingimuse sõnastust ning see kantakse
kaevandamisloale järgneval kujul:
„Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele
üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui
50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise
elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi
seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste
seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6
kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt
täiendada ja/või muuta.“
2.4.11.3. VKG tegi ettepaneku lisada kaevandamisloa eelnõu täiendavate tingimuste juurde punkt:
„Tingimused 10.9 ja 10.10 kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse kokkulepe kohaliku
omavalitsusega.
Antud täiendavad tingimused lähtuvalt otseselt Lügansue Vallavaolikogu 14.11.2018 otsusest nr
116, 19.12.2018 otsusest nr 123 ning 30.04.2019 protokollilisest otsusest (vt p 1.36, 1.37, 1.38).
Sellest tulenevalt ei ole asjakohane antud punkti täiendavate tingimuste juurde lisada.
2.4.11.4. Kaevandamisloa eelnõusse on kantud täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb igas kalendriaastas
taaskasutada vähemalt 40% aherainest. VKG tegi ettepaneku muuta tingimust selliselt, et
vähemalt 40% aherainest tuleb kasutada kaevanduse eluea jooksul, mitte igas kalendriaastas.
Keskkonnaamet selgitab, et 40% aheraine taaskasutamine igas kalendriaastas on riigi poolt
seatud eesmärk suunamaks aherainet regulaarselt ja võimalikult suures mahus taaskasutusse ja
42 (54)
ringlusse järgimaks ühtlasi jäätmehierarhia põhimõtteid. Keskkonnaameti hinnangul on 40%
aheraine taaskasutamine igas kalendriaastas oluline, kuna selliselt oleks aheraine taaskasutuse
osakaalu jälgimine ja kontrollimine Keskkonnaametil (ning järgimine arendajal) lihtsam ja
arusaadavam. Jäätmearuanded esitatakse igal aastal ning on oluline, et aruanded kajastaksid
aheraine taaskasutuse määra.
2.4.11.5. VKG palus parandada kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu punktis 2.1.16 toodud väidet,
mille kohaselt VKG ei tööta energeetilise põlevkiviga. VKG tõi välja, et tulenevalt Petroteri
tehnoloogia kasutuselevõtuga 2009. aastal kasutatakse olulisel määral peenfraktsioonilist
energeetilist põlevkivi. Keskkonnaamet korrigeerib antud väidet vastavalt VKG ettepanekule.
2.4.12. Enefit esitas enda seisukohad kaevandamisloa eelnõu kohta 31.05.2019 (vt p 1.50).
Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet Enefiti seisukohtadega arvestamist ja/või arvestamata
jätmist.
2.4.12.1. Enefit tegi 31.05.2019 kirja ettepaneku eemaldada kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendavast
tingimusest nr 10.1 järgnev punkt: „Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava
jooksvalt täiendada ja/või muuta.“
Keskkonnaameti hinnangul ei halvenda antud punkt tingimusest arusaamist ega selle loetavust.
Antud punkt annab Keskkonnaametile kindluse, et seiret teostatakse ainult aja- ja asjakohase
seirekava alusel.
2.4.12.2. Enefit palus üle vaadata kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendava tingimuse nr 10.3 sõnastus,
kuna Enefiti hinnangul piirab tingimus oluliselt kaevandamise tehnilist teostatavust. Enefit tegi
ettepaneku lõhketööde ajaliste piirangute asemel kaaluda pigem väiksemate laengute kasutamist
metsiste pesitsusalal.
Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei ole asjakohane kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendava
tingimuse nr 10.3 eemaldamine ega muutmine. Keskkonnaamet põhjendas enda seisukohta
käesoleva korralduse punktis 2.4.11.1 ning jääb selle juurde.
Enefit tõi kirjas lisaks välja, et Lümatu metsise ja Linnasaare raba metsise elupaiga puhul on
tegemist kindlalt piiritlemata elupaigaga ning seega kohalduvad seal vaid liigikaitsenõuded.
LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide
elupaikades isendi kaitse. LKS § 3 lõike 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund
soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu
suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja
funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja
elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt § 3 lõikele 2.
LKS § 3 lõike 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et
liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise
koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks
on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Eeltoodule tuginedes aitavad elupaigas oleva isendi soodsat seisundit tagada metsise kaitse
tegevuskavas toodud soovituste järgimine olenemata, kas tegu on moodustatud püsielupaiga või
elupaigaga. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on otstarbekas rakendada häiringute välitmiseks neid
43 (54)
liigikaitsenõudeid, mis on tegevuskavas välja pakutud. Leevendusena saab lõhkamistele seada
kellaajalised piirangud tulenevalt metsise mänguajast analoogselt liigi kaitse tegevuskavas
käsitletud laskeharjutuste kellaajalistele piirangutele.
2.4.12.3. Enefit tegi ettepaneku muuta kaevandamisloa eelnõu täiendava tingimuse nr 10.4 sõnastust.
Keskkonnaamet põhjendab enda seisukohta seoses antud täiendava tingimusega käesoleva
korralduse punktis 2.4.11.2.
Lisaks tegi Enefit ettepaneku üle vaadata täiendava tingimuse punkt nr 10.4, mille kohaselt on
kaevandamine keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide
männik ja Rääsa kadakas lähemal kui 50 m. Enefit tõi välja, et 50 m piiranguvööndi rakendamine
nimetatud objektide kaitseks ei ole asjakohane allmaakaevandamise korral, kuna
kamberkaevandamisel jäetavad tervikud tagavad maapinna stabiilsuse.
Antud punkt tuleneb LKS § 31 lõike 2 punktis 3 ja Keskkonnaministri 02.04.2003 määrusest nr
27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ § 5 lõikest 1, mille kohaselt on
piiranguvööndis maavara kaevandamine keelatud. Seega ei ole antud punkti eemaldamine
asjakohane.
2.4.12.4. Enefit tegi ettepaneku asendada kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendavas tingimuses nr 10.5
termin „mäetööde arengukava“ terminiga „mäetööde arengu graafiline plaan“. Enefit tõi välja,
et mäetööde arengukava ei ole enam rakendusaktidega reguleeritud ning seda dokumenti enam
nõutud ei ole. Enefiti hinnangul võib eelnõukohane sõnastus seega tekitada segadust mäetööde
kui termini sisustamise mõttes. Enefit andis teada, et graafiline plaan sedastab täpselt soovitud
dokumendi olemise ja sisu.
Keskkonnaameti hinnangul on sõnastuse muutmine asjakohane, kui mäetööde arengu graafiline
plaan annab kohalikele omavalitsustele sisuliselt sama informatsiooni nagu annaks mäetööde
arengukava. Sellest tulenevalt muudetakse täiendavat tingimust nr 10.5 ning see kantakse
kaevandamisloale järgneval kujul: „Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama
mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise
plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline
ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa
omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust.“
2.4.12.5. Enefit tegi ettepaneku jätta välja kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendava tingimusest nr 10.9
järgnev punkt: „Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid
üle vee-ettevõttele (v.a üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikele.“
Antud punkt tuleneb otseselt Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 protokollilises otsusest (vt p
1.38). Lüganuse Vallavolikogu nõustus kaevandamisloa andmisega tingimusel, et nende poolt
seatud täiendatud tingimused kantakse kaevandamisloale.
Sellest tulenevalt ei ole täiendava tingimuse nr 10.9 muutmine asjakohane
2.4.12.6. Enefit tegi ettepaneku eemaldada kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendav tingimus nr 10 või
täiendada seda klausliga, et tingimus kaotab kehtivuse, kui arendaja ja kohalik omavalitsus
sõlmivad nimetatud meetmete kohta asjakohase kirjaliku kokkuleppe, mille koopia edastatakse
ka loa andjale.
44 (54)
Keskkonnaamet põhjendab enda seisukohta seoses antud täiendava tingimuse muutmisega
käesoleva korralduse punktis 2.4.11.3.
2.4.12.7. Enefit tegi ettepaneku sõnastada kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendava tingimuse nr 10.12
esimene lause järgmiselt: „Kaevandamisloa omaja peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat
vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omanik või kohalik omavalitsus
esitavad selleks nõude.“ Enefit tõi välja, et selline sõnastus välistaks olukorra, kus mõõtmisi on
kaevandamisloa alusel vaja teha ka hoonetel, mille omanik ei nõustu mõõtmistega.
Keskkonnaameti hinnangul peab lähtuvalt ettevaatusprintsiibist toimuma pidev vibratsiooni ja
võnkekiiruse mõõtmine, et ennetada lõhketöödest tingitud kahjustusi ning häiringuid. Kohalikud
elanikud väljendasid 12.11.2018 Maidla rahvamajas toimunud koosolekul (Keskkonnaameti,
arendaja ja kohaliku omavalitsuse esindajate ja teiste huvitatud isikute osavõtul) korduvalt muret
seoses Uus-Kiviõli kaevandusega kaasneva vibratsiooniga.
Keskkonnaameti hinnangul on vajalik silmas pidada, et lõhketöödest tuleneval vibratsioonil võib
olla kohalike elanike heaolule ja kinnisvarale oluline negatiivne mõju. Seega on kohalike elanike
huve ja ettevaatusprintsiipi arvestades oluline, et vibratsiooni ja võnkekiirust mõõdetakse ka siis,
kui selleks konkreetset nõuet esitatud ei ole.
2.4.12.8. Enefit tegi ettepaneku sõnastada ümber kaevandamisloa eelnõusse kantud täiendav tingimus nr
10.17. Enefit põhjendas ettepanekut asjaoluga, et uuringutepõhine meetmete tutvustus ja avalik
arutelu on juba korraldatud. Enefit tõi välja, et tõenäoliselt korraldatakse enne kaevanduse
avamist kaevandamise aastamäära muutmise menetlus, mille käigus viiakse läbi ka KMH. Sellest
tulenevalt ei pruugi kaevanduse avamise hetkeks enam eelnõukohase tingimuse sõnastuses
nimetatud uuringud olla kõige asjakohasemad.
Keskkonnaameti hinnangul on oluline, et kohalikule omavalitsusele esitatakse ning elanikele
tutvustatakse leevendusmeetmeid, mis tuginevad asja- ja ajakohastele uuringutele. Kui
kaevanduse avamise ajaks on läbi viidud täiendav KMH, on oluline antud KMH raames
väljaselgitatud leevendusmeetmeid silmas pidada ning neid ka kaevandamisloa eelnõusse kantud
täiendava tingimuse nr 10.17 täitmisel arvestada.
Sellest tulenevalt kantakse täiendav tingimus kaevandamisloale järgneval kujul:
„Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele
kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või
leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse
avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.“
2.4.12.9. Kaevandamisloa eelnõusse on kantud täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb igas kalendriaastas
taaskasutada vähemalt 40% aherainest. Enefit tegi ettepaneku jätta tingimus kaevandamisloalt
välja või muuta seda selliselt, et vähemalt 40% aherainest tuleb kasutada kaevanduse eluea
jooksul, mitte igas kalendriaastas.
Keskkonnaamet põhjendab enda seisukohta seoses antud tingimuse muutmisega käesoleva
korralduse punktis 2.4.11.4.
2.4.13. Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töös “Hüdrogeoloogiliste muutuste
prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“53 on välja
53
Osaühing Eesti Geoloogiakeskus töö on Aktsiaseltsi Kobras koostatud KMH aruande „Ida-Virumaa Maidla ja
Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju
hindamise aruanne. Tartu 2010“ lisa 17.
45 (54)
toodud, et seirega (muutuste prognoosimiseks) on vaja alustada 2-3 aastat enne Uus-Kiviõli
kaevanduse rajamist: Kaasiksoos seirata rabavett ning vaatluspuurkaevude rühmas katastri
numbriga 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett (pt 6.2. Hüdrogeoloogiline
prognoos perspektiivsele Uus-Kiviõli kaevandusele, lk 34).
2.4.14. Taotletava Uus-Kiviõli kaevanduse piires ja veealanduse mõjupiirkonnas on vajalik teha pidevat
põhja- ja pinnavee seiret. Tuleb rajada kaks vaatluskaevuprofiili Aidu karjääri ja Kiviõli
kaevanduse poolt.
2.4.15. Soovitatav on puhastada ummistunud vaatluspuurkaevud katastrinumbriga 3735 (545) ja 3734
(544) ning taastada neis vaatlused. Organiseerida vaatlused puurkaevudel katastrinumber 5866,
13480 ja 19667. Vaatluspuurkaevudes, kus seni on tehtud juhuslikke mõõtmisi 1-3 korda aastas,
on vajalik suurendada mõõtmiste arvu 1-3 korrani kuus koos tingimusega, et osadesse
vaatluspuurkaevudesse paigaldatakse põhjaveetaseme mõõtmise automaatandurid.
2.4.16. Purtse jõele oleks otstarbekas organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ja mõõta
perioodiliselt jõevee vooluhulka, et põhjalikumalt uurida jõe ja põhjavee omavahelist seotust.
Eriti hinnalist teavet võib saada põhjaveetaseme alanduslehtri arengu ajal. Enne töödega
alustamist Uus-Kiviõli kaevanduses tuleb taastada põhjavee vaatlused olemasolevates
vaatluskaevudes ja rajada uued vaatluskaevud. Kaevandamise ajal jätkata vaatlusi. Jätkata
Hirmuse ja Purtse jõe kui võimalike kaevandusvee ärajuhtimisteede uuringuid, milleks
organiseerida täiendavad hüdromeetrilised lävendid ning ekstreemsete veetasemete seisu ajal
perioodiliselt mõõta äravoolu.
2.4.17. Põhjaveetaseme vaatluste läbiviimiseks oleks otstarbekas kasutada automaatmõõtureid, mis
võimaldaksid vaatluspuurkaevudel, kus mõõturid puuduvad, vähendada vaatluste sagedust 1-3
korrani kuus.
2.4.18. Läbi viia üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjon.
Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada mudelit ning korrata
prognoosülesannete lahendamist.
Pinnavee seire osas on Purtse jõel teostatud aktsiaselts MAVES poolt 2008. aastal uuring “Purtse
jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks“54. Selles töös on Purtse jõgi
põhjalikult uuritud ja seda saab käsitleda kui kavandatava tegevuse nullseisu.
2.4.19. Enefitile on Keskkonnaameti 23.12.2014 korraldusega nr V 1-15/14/362 „Vee erikasutusloa
andmine“ antud vee erikasutusluba nr L.VV/325670 kehtivusega 01.01.2015 kuni 31.12.2019
põhjaveevõtuks puurkaevust katastrinumbriga 2329, vee juhtimiseks Ojamaa jõkke maavara
kaevandamise eesmärgil ning heit- ja sademevee juhtimiseks Sookraavi. Vee erikasutusloaga on
määratletud põhja-, kaevandus-, heit- ja sademevee ning suubla (Ojamaa jõgi ja Sookraav)
seirenõuded. Kuna 07.10.2011 keskkonnaministeeriumi kantseri käskkirjaga nr 1442 antud
kaevandamisloa KMIN-117 punktis 9 oli kehtestatud täiendavad tingimused (sh jätkata Purtse
ja Hirmuse jõe kaevandusvee ärajuhtimise uuringuid), otsustas Keskkonnaamet vee erikasutusloa
andmisel mitte dubleerida kaevandamisloas KMIN-117 sätestatud nõudeid vee erikasutusloaga
(st ei jälgita Purtse jõe keemilise koostise muutmist vee erikasutusloa alusel).
Sellest tulenevalt tuleb seirekavas kajastada ka vajalikud Purtse ja Hirmuse jõe kaevandusvee
ärajuhtimise uuringud.
54
Digitaalselt on uuring leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/purtse_lopparuanne_vahendatud.pdf
(kontrollitud 06.12.2018)
46 (54)
2.4.20. Arvestades KMH tulemusi ja erinevaid täiendavaid uuringuid, leiab Keskkonnaamet, et
kaevandamisloa andmisel Uus-Kiviõli kaevanduses, on otstarbekas kaevanduse võimaliku
mõjupiirkonda jääva ala jälgimiseks seirekava koostamine ja selle alusel seire teostamine. Võttes
arvesse asjaolu, et kaevandamisluba Uus-Kiviõli kaevanduses antakse 30 aastaks, siis täpsete
seire tingimuste määramine kaevandamisloa täiendavate tingimustena ei ole mõistlik, kuna selle
aja jooksul võib seirevajadus muutuda. Suure tõenäosusega lõppevad selle aja jooksul seired, mis
praegu on reguleeritud teiste keskkonnalubadega. Sellest lähtuvalt on seirekava lihtsam muuta ja
ajakohastada.
2.4.21. Samuti muudab seirekava alusel keskkonna jälgimine selle osapooltele lihtsamaks, kuna
tingimused on olemas ühes dokumendis ning ei ole vaja seada erinevatele lubadele
(kaevandamisluba, õhusaaste luba jms) eraldi täiendavaid tingimusi. Vee erikasutusloaga
reguleeritud seireid seirekavas ei käsitleta, kuna need tulenevad otseselt veeseadusest ning
puudub vajadus neid seirekavas dubleerida.
Kaevandamisloale lisatakse täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku kuus
kuud peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile läbivaatamiseks seirekava.
Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER
koostatud töös nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud.
Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“ toodud soovitustele.
Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt heakskiidetud seirekavale. Vastavalt
Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2.4.22. Uus-Kiviõli kaevanduse alale jääb kaks liigniisket elupaika – Rohukabja ja Oandu soo. Kumbki
soo ei kuulu ühegi kaitseala koosseisu. Rohukabja ja Oandu soo hüdrogeoloogiline režiimi võib
muutuda kui nendega piirnevatel aladel olemasolevaid kuivendussüsteeme täiendatakse,
rajatakse uusi või süvendatakse olemasolevaid. Eelnevad tegevused kutsuvad esile
vaadeldavatelt aladelt äravoolu suurenemise (s.o veerežiimi muutuse). Lisaks võib mõjutada
soode veerežiimi nende lähedusse või sohu rajatavad kaevanduse tuulutusšurfid või mõni muu
objekt. Kaevandusega seotud ehitusobjektid võiksid märgalade piirist jääda vähemalt 300 m
kaugusele. Leevendusmeetmena on võimalik tuulutusšurfide rajamisel kvaternaarisetete
veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne (OÜ Inseneribüroo
STEIGER töö nr 14/1242 OSA 1 alapunkt 1.2 lk 14). Sellest tulenevalt lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku kaevandusega
seotud ehitised rajama Rohukabja ja Oandu soo piiridest vähemalt 300 m kaugusele. Kui on vaja
tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb
kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.
2.4.23. Kaasiksoo metsise püsielupaik asub Uus-Kiviõli kaevandusest vahetult lõunas Muraka loodus-
ja linnualal. Lähtudes LKS § 55 lõikest 6, mille kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, lisatakse
kaevandamisloale täiendav tingimus, mis keelab lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale,
Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655)
lähemal kui 1 km 1. märtsist kuni 30. juunini. Sellel ajal on metsise mängu- ja pesitsusaeg ning
tuleb võimalusel vältida liigi häirimist.
2.4.24. KMH aruandes on toodud soovitus, mille kohaselt tuleb lõhketööde ajakava kooskõlastada
vallaga, valida minimaalsed lõhkelaengud ja lõhkamine peaks arvestama vallaelanike öörahu.
Enefit esitas oma 16.01.2018 kirjaga (vt p 1.32) ettepaneku vastava täiendava tingimuse
sõnastamiseks. Lisaks selgitas Enefit, miks ei ole nende hinnangul võimalik konkreetse ajalise
piirangu seadmine lõhketööde teostamiseks kogu kaevanduse territooriumil vajalik. Uus-Kiviõli
kaevandus paikneb suuresti asustamata alal, mistõttu ei tekitata öise lõhkamisega ka häiringut
elanikele.
47 (54)
2.4.25. Lähtuvalt KMH aruandes toodud soovitusest lõhketööde negatiivse mõju minimeerimiseks
lisatakse kaevandamisloale tingimus, mille kohaselt tuleb kaevandamisloa omanikul kord aastas
esitada mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu
graafiline plaan, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja
pindalaline ulatus. Lisaks sätestab tingimus, et kaevandamisloa omanik võib lõhketöid teostada
elamute läheduses ajavahemikul 08:00-22:00. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui
koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute
läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Asustatud piirkondades
lõhketöid tehes tuleb valida minimaalsed lõhkelaengud.
2.4.26. Suurimat mõju avaldab kaevanduse rajamine piirkonna veerežiimile. Sellest tulenevalt on
oluline, et kaevanduse alanduslehtri mõjupiirkonda jäävates kaevudes oleks tagatud vee
kättesaadavus. KMH aruande peatükis 6.2. on hinnatud tekkiva alanduslehtri ulatust ning sellest
lähtuvalt lisatakse kaevandamisloale täiendav tingimus, et kaevandamisloa omanik peab rajama
vastavalt KMH aruande peatükile 6.2. prognoositud alanduslehtri levikule puurkaevud ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks. Lähtuvalt Lüganuse
Vallavolikogu otsusest nr 123 (vt p 2.4.4.2) rajatakse puurkaevud ja/või veetrassid enne põhjavee
alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Vastav täiendav tingimus on kooskõlas
MaaPS III § 93 lõikega 1, mille kohaselt kaevandamisloa omaja hüvitab kaevandamisega
tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks, et kaevandamisloa
omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist täiendavalt läbi viima
võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete
(puur- ja salvkaevude) revisjoni – tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas),
selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle
maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate
andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit
ning vajadusel rajada täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
2.4.27. Lähtuvalt 2016-2030 arengukavas toodud aheraine taaskasutamise mõjunäitaja algtasemest on
Keskkonnaameti hinnangul vajalik taaskasutada vähemalt 40% aherainest (vt p 2.2.5). Seega
kantakse kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt peab kaevandamisloa omanik
taaskasutama vähemalt 40% aherainest.
2.4.28. Tuginedes keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm
ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu
loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (edaspidi määrus nr 4) § 6 lõikele 4 ning kitsendusi
põhjustavate objektide kooskõlastustele peab kaevandamisloa andja vajalikuks määrata
lisatingimus, et kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel
kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja
1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee
nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas
volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS III § 56 lõike
1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 määruse nr 4 § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse
„Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse
kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning
48 (54)
kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud
täiendavad nõuded.
2.4.29. Tuginedes KMH aruandes välja toodud leevendus- ja seiremeetmetele, arvestades kaevanduse
mõjupiirkonda jäävate looduskaitseliste piirangutega aladega ning kaevandamisloa taotlusele
antud kooskõlastusetega seatakse kaevandamisloas järgmised täiendavad tingimused:
1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda
keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud
tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-
Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti
ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik
teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada
Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähmale
kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale
kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide
veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on
keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele
üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714)
lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja
Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei
halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise
elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud
seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist
esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti
ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele
Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta
jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu
graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne
muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust
6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede)
ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses
keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus-
kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik
peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku
omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud
piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud.
7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava
mäetööde jõudmisest hooneni.
8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud
alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh
kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise
alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid
49 (54)
üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule.
10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist
läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste
töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata
veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu
passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on
otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel
rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse
lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa
omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku
kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed
puhastusseadmed).
11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi
põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja
1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee
nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste
esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks
hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel
võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule
või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku
tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku
põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja
ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel
tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali
kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul
erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja
lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m
kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks
antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks
kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul
ekspertiisi tegemisest.
14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi
vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised
eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate
rajatiste asukohad.
50 (54)
17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele
kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või
leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse
avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks.
18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või
leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.
19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu
veepidet läbivad punkrid betoneerida.
20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik
peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade
kohta.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS III § 48, § 56, § 130 lõike 3, Riigikohtu
halduskolleegiumi 21.02.2017 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-26-16, kuni 31.12.2016 kehtinud
keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm,
kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded,
kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja
kaevandamisloa vorm” § 4 lõike 8, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega kaasneva KMH aruande
ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes
Lüganuse Vallavolikogu 16.11.2018 otsusele nr 116, Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018
otsusele nr 48, keskkonnaministri 20.05.2018 arvamusele, maavarade komisjoni 15.04.2019
istungi protokollilisele otsusele nr 19-55 ja Enefit Kaevandused AS taotlusele, otsustan:
3.1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi
linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533) maavara kaevandamise keskkonnaluba
L.MK/329491 (lisatud) Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisele kehtivusajaga 30 aastat alates käesoleva korralduse
jõustumisest kaevandamise maksimaalse aastamääraga 6 miljonit tonni.
3.2.Kanda maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloale järgmised täiendavad
tingimused:
3.2.1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda
keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER
koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised
uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt
Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.
Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
3.2.2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähmale
kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale
kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide
veerežiimile on minimaalne.
51 (54)
3.2.3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on
keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).
3.2.4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning
kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas
(KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas
(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud
tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas
ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti
kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale
kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või
muuta.
3.2.5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele
omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on
näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus.
Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa
omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust
3.2.6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede)
ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses
keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii
läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m.
Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava
kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa
omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.
3.2.7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava
mäetööde jõudmisest hooneni.
3.2.8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
3.2.9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud
alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh
kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise
alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik
veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu
omanikule.
3.2.10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist
läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste
töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata
veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu
passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning
sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on
otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel
rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi
väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni
arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse
kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse
kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul
rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).
3.2.11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel
kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate
52 (54)
nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr
1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–
ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
3.2.12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste
esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute
täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel
võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule
või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse
iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone
omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale
ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste
lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste
arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud
võnkekiirust.
3.2.13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja
juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui
200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku
nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel
200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris,
millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures
ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe
nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
3.2.14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi
vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.
3.2.15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada
Võrnu küla läbivaid maanteid.
3.2.16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised
eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate
rajatiste asukohad.
3.2.17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule
omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude
ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning
viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks
3.2.18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule
omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või
leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.
3.2.19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu
veepidet läbivad punkrid betoneerida.
3.2.20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik
peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade
kohta.
3.3.Korraldus jõustub Enefit Kaevandused AS-ile teatavaks tegemisest.
53 (54)
Maavara kaevandamise keskkonnaluba L.MK/329491 on kättesaadav Keskkonnaameti e-
teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad
1. Maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba
2. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise plaan
3. Uus-Kiviõli kaevanduse geoloogilised läbilõiked
4. Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisega kattuvate kitsenduste loetelu
Saata: Enefit Kaevandused AS
Teadmiseks:
1. Keskkonnaministeerium
2. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
3. Tehnilise Järelevalve Amet
4. Maa-amet
5. Konkurentsiamet
6. Alutaguse Vallavalitsus
7. Lüganuse Vallavalitsus
8. Osaühing VKG Kaevandused
9. TLA Invest OÜ
Lilli Tamm
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
54 (54)
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet L.MK/329491
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
1.2. Äriregistrikood 10032389 1.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi
linn, Jõhvi vald, Ida-Viru
maakond, 51533
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Enefit Kaevandused AS
2.2. Äriregistri kood/isikukood 10032389 2.3. Aadress Jaama tn 10, Jõhvi
linn, Jõhvi vald, Ida-Viru
maakond, 51533
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Eesti 3.2. Maardlaosa nimetus
põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuväli
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara
number 0011 põlevkivi
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Ida-Viru
maakond, Lüganuse, Alutaguse vald
4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6206,62
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 169,55
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring
nimetus „Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi
(0011) täpsustamine, seletuskiri.“ (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus,
2007“
geoloogiafondi number EGF 7957
varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 10.07.2008 käskkiri
nr 919
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru põlevkivi – 207 766 tuh t
aktiivne reservvaru
passiivne tarbevaru põlevkivi – 97 tuh t
kaevandatav varu põlevkivi – 207 766 tuh t
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017
7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond energeetikatööstuse kütus, keemia-
kasutamine ja tsemenditööstuse tooraine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 6 000 tuh t
8.4. Loa kehtivusaeg 11.07.2019 – 10.07.2049 (30 aastat)
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: -
10. Täiendavad 1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa
tingimused saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava.
Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise
aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud
tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad
hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju
liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele
tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa
omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud
seireperioodidest.
2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu
soo piiridele lähmale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada
Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb
kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide
veerežiimile on minimaalne.
3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise
elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655)
lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise
mängu- ja pesitsusaeg).
4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal
(KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik
(KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m
(piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja
Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud
tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba
metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste
seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale.
Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa
saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt
täiendada ja/või muuta.
5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise
kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu
2 (5)
graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud
mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu
graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik
koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku
omavalitsust.
6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel
(esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on
lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on
lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul
kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks
loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele
lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud
piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku
omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik
peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed
lõhkelaengud.
7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult
enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides
teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.
8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2
prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või
veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks
enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist.
Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik
veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste
veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid
antakse üle kinnistu omanikule.
10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale
kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse
jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja
salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp
(salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid,
puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne
ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast
täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH
peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama
täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse
tagamiseks.
Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule
veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad
vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja
omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa
omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse
kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise
küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).
3 (5)
11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse
korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende
piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega:
maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud
nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV
elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129
kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.
12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat
vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva
vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata.
Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde
lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates
vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise
eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või
ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni
mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel,
elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel
pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja
ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste
lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja
ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri
08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise
nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.
13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või
valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde
jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel
hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde
jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse
vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja
teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus
omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe
nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.
14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu
tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu
karjääri.
15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide
transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.
16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima
läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud
tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad.
17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama
kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest
meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks
ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne
kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks
4 (5)
18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue
kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega
kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute
mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.
19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse
tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli
kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu
veepidet läbivad punkrid betoneerida
20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada.
Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine
taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.
11. Loa andmise Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti 11.07.2019
ja muutmise korralduses nr 1-3/19/1418 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa
otsused andmine Eesti põlevkivimaardlas Uus-Kiviõli uuringuväljal Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisele“.
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: 11.07.2019
5 (5)