Margaret Makk Teie 07.06.2024 /
Riigiprokuratuur
[email protected] Meie 01.07.2024 nr 1-13/17967-2
Wismari tn 7
15188, Tallinn
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Margaret Makk
Esitasite Sotsiaalkindlustusametile pöördumise, milles märgite, et Riigiprokuratuuris on tulnud
arutusele küsimus, kuidas tagada, et alaealise seaduslik esindaja saaks teada kannatanu
õigustest, et oma alaealist last seadusliku esindajana kriminaalmenetluses esindada. Soovite
teada, millisel õiguslikul alusel on seaduslikul esindajal õigus teada saada, et tema laps on
kannatanu ja millisel õiguslikul alusel on uurimisasutusel kohustus seaduslikku esindajat
teavitada, et tema laps on kannatanu.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et alaealine on alla 18aastane piiratud
teovõimega isik. Lastekaitse seaduse (LasteKS) § 3 lg 2 järgi on laps alla 18aastane isik.
Alaealise kannatanu põhilised õigused ja kohustused (KrMS § 38) on samasugused kui
täiskasvanud kannatanul. Alaealise kannatanu puhul on probleemiks, kuidas ta alaealisusest
tulenevalt oma õigustest ja kohustustest aru saab ja neid realiseerib. KrMS § 41 lg 1 sätestab, et
füüsilisest isikust kannatanu võib kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu.
Tavaliselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja (PKS § 120 lg 1), sh omab
esindusõigust. KrMS § 41 lg 3 sätestab, et kannatanule antakse riigi õigusabi, kui kohus leiab, et
kannatanu huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) §
9 lg 1 otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. Riigi õigusabi andmise vajaduse
selgitamisel on oluline roll kohtueelsel menetlejal, kes näeb esimesena, kas ja kuidas on tagatud
alaealise esindamine kriminaalmenetluses vanemate poolt. Kui lapse huvid on vanemate
huvidega vastuolus või ei ole viimased võimelised last esindama, mistõttu võivad lapse olulised
huvid jääda kaitseta, on menetleja ülesandeks lapse või lapse seadusliku esindaja abistamine
riigi õigusabi võimaluse selgitamisel, taotluse vormistamisel ja kohtule esitamisel.
Esindajal on kõik esindatava õigused (KrMS § 41 lg 5). Esindaja ülesandeks on tagada
esindatava seaduslike huvide ja õiguste kaitse ning vajadusel ka kohustuste täitmine.
Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et vanema teavitamisest võib loobuda, kui teavitamine ei
oleks alaealise huvides (võib kahjustada lapse huve). Kindlasti peab iga üksikjuhtumi puhul
hindama olukorda eraldi ning välja selgitama, miks laps ei soovi vanema/eestkostja teavitamist.
Sotsiaalkindlustusamet osundab, et igasse juhtumisse tuleks väga tõsiselt sisse vaadata – kas
tegemist võib olla peresisese vägistamisega, lapsel on valehäbi jne. LasteKS § 5 sätestab lapse
õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, eelnimetatud paragrahvi punktis 3 on öeldud, et kõigis
lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning punktis 4, et igal lapsel
on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Oma pöördumises tõite näite olukorrast, kus 16-aastast last on vägistatud ning palub
politseiametnikul seaduslikku esindajat mitte teavitada. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul mingit
vanuselist piiri alaealiste puhul tõmmata ei saa, vaid alati tuleb igat olukorda eraldi hinnata.
Soovitame Teil antud küsimuses nõu saamiseks pöörduda Justiitsministeeriumi ja
Andmekaitseinspektsiooni poole, kuna puudutab nii kriminaalmenetlust kui andmekaitset (sh ka
õigus saada infot oma lapse/eestkostetava kohta).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Kiik
jurist
Siret Kiik
53453869,
[email protected]
2