OÜ Peetri Hooldekodu
[email protected]
Kesktee 6, Peetri alevik, Järva vald
Järva maakond, 73101
01.07.2024 nr 5.1-3/17302-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜ Peetri Hooldekodus (registrikood 16393786) väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja
sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kesktee 6, Peetri alevik, Järva vald, Järva maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 04.06.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
peaspetsialistid Inna Tamm, Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvetoimingute juures osalesid OÜ Peetri Hooldekodu juhataja Kristi Reinberg ja
hooldusjuht Tuulika Vendelin.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse (MTR) ja töötamise
registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused teenusesaajate ja
nende lähedastega ning töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et OÜ Peetri Hooldekodu (Hooldekodu) ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodus töötavad D. B., K. L. ja E. N., kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole
olnud võimalik MTRis kontrollida. Ühe hooldustöötaja E. T. töösuhe oli lõppenud 31.01.2024.
Samuti ei ole Hooldekodu teavitanud tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viie tööpäeva jooksul, kuna ÜHteenusel viibis 8 isikut rohkem kui tegevusloal nr
SÜH000170 lubatud (vt punkte 2.2. ja 3.1.).
Hooldekodu esitas 27.06.2024 MTRis taotluse, mille kohaselt on tegevusloalt eemaldatud töötaja
E. T. ja lisatud on juurde viis töötajat, kellest kolm on abihooldustöötajat ja kaks hooldustöötajat
(sh Hooldekodu juhataja). Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal rikkumise kõrvaldanud.
2.2. SHS § 154 sätestab sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused ning punkti 1 alusel
tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal
teenust osutada.
Hooldekodule on välja antud 29.11.2022 a. tegevusluba nr SÜH000170 ning lubatud on
maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule. Hooldekodu esitas 12.06.2024 ÜHteenuse
saajate nimekirja, mille kohaselt on ÜHteenusel 48 isikut.
Hooldekodu esitas 27.06.2024 MTRis taotluse, mille kohaselt on tegevusloal suurendatud
maksimaalset isikute arvu 48le. Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal rikkumise kõrvaldanud.
2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Hooldekodu tööajatabelitest nähtub, et sageli töötavad abihooldustöötajad hooldustöötaja
juhendamiseta. Abihooldustöötajad on 24 tunnises töövahetuses töötanud hooldustöötaja
juhendamiseta 30l korral ja üheksal korral on jäänud abihooldustöötaja iseseisvalt tööle
kaheksaks tunniks (vt punkti 3.2.6)
Võttes arvesse, et Hooldekodu asus järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on
näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel võimalusel, ei pea
Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelkontrolli
rikkumiste täitmise üle 2024. aasta septembris.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas 28.05.2024 järelevalvemenetluse ja teostas paikvaatluse Hooldekodus 04.06.2024.
Järelevalvemenetluses on seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2)
täitmisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele ÜHteenuse
osutamisel. OÜ Peetri Hooldekodule on välja antud 22.11.2022 a. tegevusluba nr SÜH000170,
mille alusel on lubatud maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule. MTRi andmetel vastab
ÜHteenuse osutamise tegevuskoht tuleohutuse ja terviskaitse nõuetele ning Terviseameti
23.11.2022 hinnangu kohaselt on võimalik teenust osutada 48le isikule.
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teavitanud tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid mitte
hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (28.05.2024) töötas MTRi
andmetel Hooldekodus üheksa hooldustöötajat, kellest ühega (E. T.) oli TÖR andmetel töösuhe
lõppenud 31.01.2024. Hooldekodu esitas 12.06.2024 järelevalvemenetluseks vajaminevad
dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri ja 2024 a. märts-mai tööajatabelid), millest nähtus, et
Hooldekodus töötab kokku 11 hooldustöötajat. Hooldekodus töötab kolm hooldustöötajat (D. B.,
K.L. ja E. N.), kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik kontrollida.
Hooldekodu ei teavitanud SKAd ka tegevusloa kõrvaltingimusega seotud ühest muudatusest,
milleks on maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodu
tegevusloa nr SÜH000170 alusel on lubatud maksimaalselt ÜHteenust osutada 40le isikule, kuid
Hooldekodu poolt edastatud teenusesaajate nimekirjas oli kokku 48 isikut.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse nr 36 § 2 lõigete 1 kuni 4 kohaselt on väljaspool
kodu osutatava ÜHteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele
isikutele, kus teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajatele hooldustoimingud (terviseseisundi
ja vabaaja tegevustega seotud toimingud ning isikuhooldustoimingud), majutamine ja
toitlustamine. Teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajatele privaatsus, arvestada tuleb nende
tahte ja võimekusega ning selgitada hooldustoimingute teostamist. Teenuseosutajal tuleb
2
teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on
olulisi muutusi ja tutvuda neil hooldusplaaniga.
OÜ Peetri Hooldekodu kuulub koos Kuusiku, Iira ja Kunda Hooldekodudega ühtsesse eakate
kodu ketti - Villa Alfred. Kodulehel on olemas teave osutatavatest teenustest, teenuse hinnakiri ja
kontaktid, kellega ÜHteenuse vajadusel ühendust võtta.
Hooldekodu on kahekorruseline, lift majas puudub, kuid tagatud on ligipääsetavus (kaldteed,
käsipuud, tualett erivajadustega inimestele). Teisel korrusel on teenusesaajad, kes tulevad
treppidest liikumisega ise toime ning teenusesaajad, kes vajavad hooldustöötajate abi esimesele
korrusele saamisel (nt tõstmine kandetekiga või koos ratastooliga). Hooldekodus majutatakse
teenusesaajaid peamiselt kahekohalistesse tubadesse, kuid on ka üks kolme- ja neljakohaline
tuba ning mõned ühekohalised toad. Teenusesaajate tubades on olemas vajaminev mööbel,
tehnika ja abivahendid (funktsionaalsed voodid, kapid, teler, raadio, potitool, rulaator, ratastool)
ning hubasust tekitavad erinevad sisutuselemendid (nt lilled, kardinad, voodikatted, kell,
teenusesaajate isiklikud esemed). Tualetid ja pesemisruumid asuvad üldalal. Hooldekodu koridori
alal loovad meeleolu puuris olevad lembelinnud (viirpapagoid).
Töötajatega vestlustest selgus, et selgitustöö hooldustoimingute tegemisel on tavapärane
tegevus ning hooldustöötajad arvestavad teenusesaajate tahtega ning vajadusel motiveerivad
neid hooldustoimingutes osalema. Hooldusjuhi sõnul jagatakse lähedastele teavet teenusesaaja
seisundi muutumisest samal või järgmisel päeval. Sama kinnitasid vestlustes ka teenusesaajate
lähedased. Kutsungisüsteem Hooldekodus puudub, hooldustöötajad teevad majas ringkäike
vähemalt 1-2 tunni järel. Mõned teenusesaajad kutsuvad abi hõigates või oma telefonilt
helistades. Hooldekodu arvestab hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja tahtega ja
privaatsusvajadusega. Vestlustest töötajatega, teenusesaajatega ja lähedastega selgus, et sirme
isikuhooldustoimingutel kasutatakse harvem, kuid neid kasutatakse vastavalt olukorrale ja
teenusesaaja soovile.
Paikvaatlusel päeval oli tööl kokku neli hooldustöötajat, puhastusteenindaja, köögitöölised ja
hooldusjuht. Hooldekodu ruumid olid väga heas korras (puhtad, soojad, värske õhk), töötajad olid
tegevuses isikuhooldustoimingute tegemisega, mõned teenusesaajad veetsid vaba aega terrassil
istudes või puhketoas viibides. Hooldekodu on punkti 3.2.1. täitmisel järginud isikukeskuse ja
kaasamise kvaliteedipõhimõtteid, kuid enam tuleb mõelda turvalisusele (nt häirenupusüsteem,
ratastooli trepironija).
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele järelevalve ja isikuhooldustoimingud, mida
teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajate päevaplaanis on kirjeldatud
isikuhooldustoimingutest lähtuvad tegevused ning lisatud on mis ajal tuleb tegevusi teostada (nt
kella 8.00-9.00 teenusesaajate korrastus – mähkmete vahetus, hammaste ja proteeside pesu,
veetopside puhastamine ja täitmine jms).
Toit teenusesaajatele valmistatakse Hooldekodu köögis ning toitlustamine toimub neli korda
päevas (lisandub õhtuoode). Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaajate terviseseisundist
tulenevaid soovitusi (püreetoit, vahepalad diabeetikutele jm). Võimaldatud on teenusesaajatele
söömist ühise laua taga ja ka oma toas. Söötmist vajas umbes neli teenusesaajat. Joogitopsides
oli vesi olemas ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas iga paari tunni järel
ning jälgitakse nende vedeliku tarbimist. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid õue minekul,
asendi vahetus toimub kahe või kolme tunni järel. Mähkmeid vahetatakse Hooldekodus vähemalt
kolm korda ööpäevas ja vajadusel sagedamini. Lähtudes teenusesaaja abivajadusest on toas
olemas ka potitool või uriinipudel. Teenusesaajatel on võimalik kasutada oma riideid, kuid olemas
on ka riided Hooldekodu poolt. Riiete pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud
(pesumajja viimine, Hooldekodu enda pesumasin).
Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid
(käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm) ja kasutusel on muud hooldustööd toetavad abivahendid
(nt pesemistool, potitool, libilinad, lamatistevastane madrats jms). Hooldekodus ei kasutata
teenusesaajate pesemisel pesemisraami, ka suure hooldusvajadusega teenusesaajate
pesemisel on kasutusel vaid pesemistool. Üle keha pesemine toimub iga seitsme päeva järel,
misjärel vahetatakse ka voodipesu. Suuhügieeni toimingutes on teenusesaajatele vajadusel abi
3
ja juhendamine tagatud. Samuti toimuvad regulaarselt küünte hooldus ja juuste lõikus ning
meestel habeme ajamine (tööleht).
Juhul kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele
juurdepääsuks pakub Hooldekodu transpordi teenust (tasuline) või korraldavad transpordi
lähedased. Hooldekodu töötajad oskavad hoolitsevad surija vajaduste eest ning pakkuda
emotsionaalset toetust teenusesaaja surma korral toakaaslastele, lähedastele või
hooldustöötajatele.
Hooldustöötajad täidavad töövahetuse jooksul hoolduspäevikut (üldine teave päeva olulisematest
sündmustest), pesemistabelit, külastuspäevikut (külastamisel helistatakse ette ja võimalus on ka
kohe külastamiseks), vihik on seedimise jälgimiseks ning käsimüügiravimite andmise kohta.
3.2.3 Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus töötab osalise ja paindliku tööajaga (E-P) meditsiiniõde, kelle tööülesanneteks on
õendusprotseduuride (nt veresuhkru mõõtmine, sidumised, süstimised, analüüsi võtmine jms)
teostamine, ravimite tellimine ja jaotamine ravimikarpidesse, koostöö teenusesaajate perearstiga,
hooldustöötajatele juhiste andmine, hooldusplaanide koostamisel osalemine, õendusplaanide
koostamine. Paikvaatlusel selgus, et ravimite jaotamisega tegeleb ka hooldusjuht.
Hooldustöötajad oskavad jälgida teenusesaajate üldist seisundit (nt kehatemperatuuri, vererõhu
ja saturatsiooni mõõtmine, naha muutus, vedeliku tarbimine) ning lähtudes tekkinud olukorrast
kutsutakse majja kiirabi. Hooldustöötajad annavad teavet teenusesaajate terviseseisundiga
seotud probleemidest hooldusjuhile, kes omakorda teavitab tervishoiuteenuse vajadusest
meditsiiniõde. Hooldusjuht hindab koostööd hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel heaks (ühtne
meeskond).
3.2.4 Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Vabaaja tegevusi teostavad hooldustöötajad ja hooldusjuht. Kindlaid päevategevusi planeeritud
ei ole, kuid esmatähtsaks on teenusesaajate viibimine värskes õhus (terrassil istumine, jalutamine
maja ümbruses). Peamiselt viibivad teenusesaajad puhkealal, kus vaatavad telerit, suhtlevad
omavahel, mängivad kaarte või lauamänge. Mõned teenusesaajad tegelevad käsitööga.
Hooldusjuht osutab transporditeenust, kui vajalik väljaspool Hooldekodu asjaajamistel osaleda
või arsti juures käia. Samuti leiab hooldusjuht oma igapäevatööst aega suhelda kõigi
teenusesaajatega ja korraldada esinemisi. Ühisüritustest osaletakse alati Peetri alevis toimuval
jaanipeol.
Lähedastega suhtlemist Hooldekodus toetatakse ning vajadusel aidatakse telefonikõnesid teha
teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt. Teenusesaajate külastamine on
võimalik igal päeval, kuid eelistatakse külastamisaja etteteatamist.
Hooldekodu on määruse nr 36 täitmisel suures osas lähtunud isikukeskuse, turvalisuse ja
kaasamise kvaliteedipõhimõtetest, kuid enam tuleks panustada teenusesaajatele
tähendusrikaste tegevuste korraldamisel. Hooldekodus elamine ei tähenda, et inimese
sotsiaalsed, kultuurilised või meelelahutuslikud huvid oleksid kadunud. Teenusesaajatele tuleb
nende soove ja eelistusi arvestades luua mitmekesised võimalused oma aja sisustamiseks nii
hooldekodus kui ka väljaspool seda. Suurema hooldusvajadusega teenusesaajatele tuleb samuti
pakkuda elukvaliteeti säilitavaid ja jõukohaseid tegevusi.
3.2.5. SHS § 21 sätestab nõuded hooldusplaanile, sealhulgas kohustuse koostada teenuse
saajale hooldusplaan 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast; kaasata tuleb
hooldusplaani koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja, hooldusplaanis tuleb hinnata
tervishoiuteenuste vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja) poolt.
Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks
vajaminevaid tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta;
hooldusplaan tuleb vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vähemalt kord poolaastas.
Hooldekodu koostab teenusesaajatele hooldusplaanid tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul alates
teenusele saabumisest. Hooldusplaanide koostamise eest vastutab hooldusjuht, kes hindab
eelnevalt teenusesaaja hooldusvajadust. Hooldusplaanide analüüsimisel selgus, et
hooldusplaani koostamisel osalevad hooldustöötaja, teenusesaaja või tema lähedane ning
hinnangu tervishoiuteenuste vajaduseks annab meditsiiniõde. Hooldusplaanide analüüsimisel ei
4
selgunud, kas meditsiiniõde osales teenusesaajatele esmase hooldusplaani koostamisel.
Meditsiiniõde on allkirjastanud hooldusplaanid käesoleva aasta veebruaris (nt teenusesaajate M.
M. ja H. K. hooldusplaanid).
Hooldusplaanid sisaldavad toiminguid isikuhoolduse, terviseseisundi ja sotsiaalse suhtluse ning
ühiskonnaelus osalemise valdkondades, kuid toimingud on sõnastatud üldistatult, puudub
isikukesksus. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise eesmärke, kuid eesmärgid on
sõnastatud tegevusena, mitte loodetava tulemusena. Näited: füüsilise aktiivsuse säilitamine,
pidada kinni enesehügieenist, klient mõistab kindlat unegraafikut, ravimite manustamine lähtudes
raviskeemist, elutähtsate näitajate mõõtmine.
Eesmärgist lähtuvad tegevusi on planeeritud isikukesksemalt, kuid osaliselt tegevused siiski
kattuvad. Tegevuste sagedus on analüüsitud seitsmes hooldusplaanis kõigil samad, enamasti on
sagedus igapäevane. Arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan on personalile nende
igapäevatöös abiks. Hooldusplaanis tuleb kajastada konkreetsed toimingud ja tegevused, mis
tagavad teenusesaaja turvalise toimetuleku, tema oskuste ja võimekuse paranemise või
säilimise. Samuti tuleb hooldusplaanis kavandada konkreetne tegevuste ajakava. Näiteks, kui
teenusesaaja M. M. on voodikeskne ja vajalik on rakendada asendravi, siis tuleb määratleda
konkreetne ajavahemik, millal teenusesaaja asendit on vajalik muuta.
ÜHteenusel viibiva inimese abivajadus võib olla ajas muutuv, mistõttu tuleb vähemalt üks kord
poolaastas (vajadusel sagedamini) vaadata hooldusplaan üle. Enamikel juhtudel on teenusesaaja
hooldusplaani ülevaatamine toimunud üks kord poolaastas, kuid üksikutel juhtudel on
hooldusplaani ülevaatamine olnud pikem kui kuus kuud (nt M. M. hooldusplaan on koostatud
21.03.2023 ja hooldusplaani ülevaatamine on toimund novembris 2023 a.; V. R. hooldusplaan on
koostatud 28.08.2023 ja hooldusplaani ülevaatamine on toimunud 13.05.2024). Hooldusplaanide
ülevaatamisel on antud hinnang, et jätkata samade eesmärkide täitmist. Hooldustöötajatega
vestlustest selgus, et nad on teadlikud teenusesaajate hooldusplaanidest, kuid hooldusplaanide
koostamisel ei osale ja igapäevaselt oma töös ei kasuta. Teenusesaajate ja nende lähedastega
vestlustest selgus, et nad ei ole hooldusplaanist teadlikud.
Hooldekodul tuleb hooldusplaanide koostamisel enam panustada isikukeskuse ja kaasamise
kvaliteedipõhimõtete rakendamisele.
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Hooldekodu juhataja ja hooldusjuhi sõnul on hooldustöötajate töövahetuse pikkuseks 24 ja 12
tundi. Esmaspäevast reedeni on igal päeval tööl kolm või neli hooldustöötajat, kellest üks on
vastutav hooldustöötaja (24 tunnine töövahetus). Päevasel ajal on üldjuhul tööl kaks kuni kolm
hooldustöötajat, kelle tööaeg on kella 7.30st kuni 18.30ni. Lisaks on esmaspäevast reedeni majas
hooldusjuht ja abitöötajad (koristaja, kokad). Laupäevadel ja pühapäevadel töötab vaid kaks
hooldustöötajat 48 teenusesaaja kohta (üks hooldustöötaja 24 tundi ja teine 12 tundi päevasel
ajal). Hooldekodu esitas 11.06.2024 töötajate nimekirja, millest selgus, et hooldustöötajaid on
kokku 11 (MTRis üheksa), kellest abihooldustöötajaid on vähemalt viis. Hooldustöötajate
tööajatabelitest perioodil märts - mai 2024 a. selgus, et töövahetusi teevad kuni kümme
hooldustöötajat (v.a. hooldusjuht). Sama kinnitab ka paikvaatlusel tehtud foto juuni tööajatabelist.
Paraku esineb Hooldekodus perioodil märts - juuni 2024 rohkelt töövahetusi, kus hooldustöötaja
ei juhenda abihooldustöötaja tööd. Tööajatabelitest selgus, et abihooldustöötajad töötavad
iseseisvalt ilma hooldustöötaja juhendamiseta järgmistel kuupäevadel:
1) abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta kaheksa tundi järgmistel
kuupäevadel: 04.03., 05.03., 09.03., 11.03.,12.03.,14.03., 17.03., 22.03.ja 28.03.;
2) abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta 24 tundi järgmistel
kuupäevadel: 06.03., 08.03., 10.03, 13.03., 18.03., 25.03., 29.03., 02.04., 06.04., 10.04., 14.04.,
18.04., 22.04., 26.04., 02.05., 08.05., 12.05., 16.05., 21.05., 25.05., 28.05., 31.05.,03.06., 07.06.,
10.06., 14.06., 18.06., 22.06., 26.06. ja 30.06.
5
ÜHteenuse osutajad peavad tagama piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, kes teostavad
hooldustoiminguid ja oskavad hooldustööd planeerida. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid
teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel
või koolituse läbimisel.
Hooldekodu juhataja sõnul kontrollib ta hooldustöötaja tööle asumisel karistatuse puudumist
karistusregistrist (SHS § 22 lõige 5), kuid edaspidi töötamise ajal karistatuse puudumist ei
kontrollita.
ÜHteenusel viibivad üldjuhul teenusesaajad, kellel on kõrvalabi vajadus igapäevaelutoimingutes,
sh isikuhooldustoimingutes ning Hooldekodus on ka teenusesaajaid, kes on voodikesksemad või
liikumisraskustega, vajades ulatuslikumat kõrvalabi. ÜHteenuse kvaliteedi tagamisel on
määravaks piisav arv hoolduspersonali olemasolu, et tagada personaalne lähenemine igal
teenusesaajale. Piisavaks ei saa pidada, et laupäeviti ja pühapäeviti tagavad vaid kaks
hooldustöötajat 48 teenusesaaja individuaalse abivajaduse ning igapäevaselt jääb õhtu- ja
ööajal tööle vaid üks hooldustöötaja. Hooldekodul tuleb edaspidi panustada enam
kvalifitseeritud hooldustöötajate tööle võtmisele, et tagada määruse nr 36 §s 3 (rakendub hiljemalt
01.07.2026) sätestatud nõuete täitmine.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu kodulehel on teave ÜHteenuse kohatasu kohta, milleks on 1290 eurot ning sellest
hoolduskomponent on 690 eurot.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu 11.06.2024 töötajate nimekirja alusel (11
hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 495 eurot. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle
asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus-
ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on
oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.
4.2. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste
arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine
asutustele).
4.3. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult üldhooldusteenust osutatavatel
töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.
4.4. Lähtuda ÜHteenuse osutamisel väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
kvaliteedijuhisest.
4.5. Koostada hooldusplaanid, kus arvestatud on iga teenusesaaja individuaalsete vajadustega
ning kavandatud on hooldusplaanis konkreetsed toimingud ja tegevused, mis lähtuvad
teenusesaaja tegevus- ja osalusvõimest. Eesmärkide sõnastamisel on soovitav kasutada SMART
mudelit (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, ajaliselt määratletud, asjakohane).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
järelevalve peaspetsialist
6