dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Järelevalve VÄLJAAvalik

Järelevalve akt

Sotsiaalkindlustusamet · 12. juuli 2024
Viit
5.1-3/17474-7
Registreeritud
12. juuli 2024
Dokumendi liik
Järelevalve VÄLJA
Funktsioon
5.1 Riiklik- ja haldusjärelevalve ning sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamine
Sari
5.1-3 Järelevalve toimikud (protokollid, teated, ettekirjutused ja aktid)
Toimik
5.1-3/24/134836
Vastutaja
Aime Koger (SKA, Õiguse ja järelevalve osakond, Järelevalve talitus)

Failid

  • 📎5.1-317474-7 12.07.2024 Järelevalve VÄLJA.asice452 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.07.2024 Kehtiv kuni: 27.12.2024 Kehtiv kuni kirjeldus: Juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet MTÜ Lille Turvakodu [email protected]. Tehase 6, Aseri alevik 43401, Viru-Nigula vald 12.07.2024 nr 5.1-3/17474-7 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti mittetulundusühingus LILLE TURVAKODU (registrikood 80045643) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht ja kontaktandmed: Tehase 6, Aseri alevik 43401, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond. Kontaktid 527 4464 ja [email protected]. 1.4. Paikvaatluse aeg: 06.06.2024. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Aime Koger (meeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, vestlused teenusesaajatega, hooldekodu töötajatega, kirjavahetus ja telesild, intervjuud lähedastega, kirjavahetuse teenust rahastavate kohalike omavalitsustega ning kogutud tõendite analüüs. 1.7. Järelevalvetoimingute juures viibis mittetulundusühingu LILLE TURVAKODU juhatuse liige Kai Toome. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et mittetulundusühing LILLE TURVAKODU ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvetoimingute alguses oli MTRi kantud kokku 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sh kolm abihooldustöötajat). TÖRi andmete alusel oli neist kolme töösuhe lõppenud ehk MTR nimekirjas olid isikud, kes hooldusteenust ei osuta. Juhatuse liikme poolt edastatud töötajate nimekirjast ja tööaja arvestuse graafikutest selgub, et hooldekodus töötavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes pole nõuetekohaselt MTRi kantud: I.J. töötab alates 17.04.2021, S.L töötab alates 01.07.2020, R.L. töötab alates 05.05.2022, K.K. töötab alates 07.03.2024, O.M. töötab alates 25.01.2024 ja A.A. töötab alates 05.05.2023. MTÜ Lille Turvakodu juhatuse liige on järelevalvemenetluse ajal asunud MTRi korrastama vahetult teenust osutavate töötajate andmeid, seisuga 12.07.2024 on vastav taotlus esitatud ja menetlemisel. Rikkumine on kõrvaldatud. 2.2. SHS § 22 lõige 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Võttes aluseks MTRi sisestatud hooldustöötajate info ja juhatuse liikme poolt esitatud 2024. aasta maikuu tööajatabeli selgub, et 24-tunnistes vahetustest oli nädalalõppudel ning tööpäeviti ajavahemikul 16.30-8.00 tööl kaks abihooldajat järgmistel kuupäevadel: 1,3,5,7,9,11,13,15,17,19, 21, 23, 25, 27, 29 ja 31. Juhatuse liikme vastusest nähtub, et MTÜ Lille Turvakodu panustab igakülgsest täitmaks SHS § 22 lõike 3 nõuet ning on uute graafikute koostamisel arvestatud, et 24/7 on tööl alati vastava koolituse läbinud hooldustöötaja, kes juhendab abihooldustöötajaid. Juhatuse liikme vastuse kohaselt ei saa muuta juba kinnitatud puhkuste graafikut, mistõttu algab nõude täitmine augustikuul. 2.3. SHS § 21 lõiked 2, 4 ja 5. Teenuseosutaja koostab 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel korrigeerida hooldusplaani. Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" konkretiseerib nõuded üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Järelevalve teostajale esitatud E.A.,S.A., K.R., I.P. ja A.J. hooldusplaanid pole täidetud nõutud põhjalikkusega. Hooldusplaan peab olema personalile nende igapäevatöös abiks ning sellele saab tugineda ka siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib tutvuda eestkostetavale osutatud teenusega jms). Tulenevalt määruses nr 36 nimetatud nõuetest jaotuvad hooldusteenuse eesmärgid I Isikuhooldustoimingud, II Terviseseisundiga seotud toimingud ja III Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamisega seotud toimingud. Võttes arvesse, et mittetulundusühingu LILLE TURVAKODU juhataja on järelevalvemenetluse ajal asunud rikkumisi kõrvaldama, teostab SKA järelkontrolli 2024. aasta IV kvartalis. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. SKA algatas järelevalve menetluse 06.06.2024. SKA eelmine riikliku järelevalve akt koostati 18.10.2018 numbriga 1.1-13/33178-5. 3.2. Teenuseosutajale on 17.12.2019 antud üldhooldusteenuse osutamiseks tähtajatu tegevusluba SÜH000089, mille kohaselt on tegevuskohas lubatud maksimaalne teenusesaajate arv 55. MTRis on Terviseameti 05.12.2019 hinnang (nr 9.3-2/19/6946-2), mille kohaselt on sobilik 2 teenusesaajate arv 55. Päästeameti 28.11.2019 hinnangus (nr 7.2-2.3/13678-2) on kinnitus, et ruumid sobivad tuleohutuse seisukohast ööpäevaringseks üldhooldusteenuse osutamiseks. Teenusesaajate arvu ei ole nimetatud. 3.3. H-veebi aruande põhjal olid seisuga 31.12.2023 täidetud 55 kohta. 2023. aasta jooksul saabus teenusele 24 isikut, sealhulgas kümme asukohajärgsest Viru-Nigula vallast. Aasta jooksul lahkus teenuselt 24 isikut, sh surnud 22. Etteteatamata paikvaatluse päeval viibis teenusel 53 teenusesaajat. 3.3. Seisuga 06.06.2024 oli MTRi kantud 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sealhulgas viis hooldustöötajat ja kolm abihooldustöötajat). Tegevusloa väljastamise järgselt ei ole MTRi andmeid uuendatud. H-veebi 2023. aasta aruandes on näidatud neli hooldustöötajat ja kuus abihooldustöötajat. 3.4. E-äriregistri andmetel on esindusõiguslikud isikud juhatuse liikmed Kai toome ja Hanno Toome. Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. 3.4 SHS § 20 lõige 2 nõude täitmise kohta Üldhooldusteenuse osutajal lasub kohustus tagada turvaline keskkond. Toiduseaduse ning sotsiaalministri poolt toitlustamisele kehtestatud nõuete täitmist kontrollivad Terviseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Majutamise nõuete järelevalve kuulub Terviseameti ja Päästeameti pädevusse. Terviseameti eelmine kontrollkäik oli 14.06.2023 ja Päästeameti kontrollkäik 18.03.2024. Hooldekodul puuduvad Terviseameti ja Päästeameti ettekirjutused. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis (kvaliteedijuhis) eeldab, et sõlmitavas teenuse osutamise lepingus on muuhulgas teenusesaaja õigused, piirangud ja kohustused teenuse saamisel ning neid on inimesele arusaadaval viisil selgitatud. MTÜ Lille Turvakodu nimel sõlmitavates määramata tähtajaga lepingutes on teenusesaaja õiguseid osaliselt nimetatud (eelnevalt kokkulepitud mahus kaasa võtta oma isiklikku mööblit, vaipu, toalilli jne). Hoolduslepingus on nimetatud järgmised tegevused, mida hooldustasu sisaldab: „vastavalt võimalusele, soovile ja hinna kokkuleppele erineva mahutavuse ja lisadega tuba, voodikohta, voodipesu, kolm korda päevas toitlustamist, hügieenitarbeid, pesupesemist, sauna kasutamise võimalust, vastavalt võimalusele riideid ja jalatseid, perearsti poolt määratud retseptiravimeid, meditsiinilist järelvalvet perearsti ja med.õe näol“. Juhime tähelepanu, et Tervisekassa poolt rahastatava tervishoiuteenuse (perearst ja meditsiiniõde) osutamise eest ei saa üldhooldusteenuse osutaja vastutust võtta. Järelevalve tutvus asutuse töökorraldust (kodukorda) reguleeriva dokumendiga „MTÜ LILLE TURVAKODU SISEKORRA EESKIRI“, mille on juhatuse liige kinnitanud 07.01.2017. Juhatuse liikme seletuse kohaselt on dokument hoolduslepingu lisa nr 3. Kodukorras on nimetatud teenusesaaja õigused (sh olla koheldud väärikuse, lugupidamisega ja viisakusega) ja kohustused (näiteks peavad hoolealused vähemalt korra nädalas käima dušši all). SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Järelevalve algatamise päeval oli MTÜ Lille Turvakodu kodulehel avalikustatud alates 01.01.2024 kehtiv hinnakiri. Iseseisvalt toimetuleva isiku, kes ei vaja invatarbeid ega pidevat järelevalvet, igakuine hooldustasu on 1000.- eurot. Erivajadustega (voodikeskne või vaimse/füüsilise puudega) isik, kes vajab invatarbeid ja pidevat järelevalvet, hooldustasu on 1050.- eurot. Kohalike omavalitsuste kaudu rahastatav hoolduskulu (hoolduspersonali kulu) on mõlemas hinnas 550.- eurot. Veel teavitatakse kodulehel ühekohalise toa ja tualettruumiga toa erihindadest ning transpordi hinnast kaheksakümmend eurosenti kilomeeter. 3 Rahandusministeeriumi 2023. aasta juunis koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel peaks MTÜ Lille Turvakodu hoolduspersonali kulu olema ühe teenusesaaja kohta kuus teenusesaajale 420.- eurot. Arvestuse aluseks on Hveebi aruande andmed, et tööl on neli hooldustöötajat ja kuus abihooldustöötajat ning et hooldaja keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1329.- ja abihooldaja brutopalk 1 272.- eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SHS § 20 lõige 3 kohaselt on teenuseosutaja kohustus korraldada teenusesaajate majutamist ja toitlustamist. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise (kvaliteedijuhise) kohaselt tuleb teenust osutada inimese abivajadusest tulenevalt sobivas keskkonnas, hoonesse sissepääs, üld- ja eluruumid peavad olema kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele. Nimetatud nõuded on hooldekodus täidetud. Kodulehe info põhjal on kahekorruselist hoonet renoveeritud Euroopa Liidu ja Hollandi fondide toetusel nii seest kui väljast. Paigaldatud on uued aknad, uksed, katus, renoveeritud on hoone fassaad jne. Hooldekodu ümbritsev suur õueala on hästi korrastatud ja ala piirab lukustatud väravaga aed. Õuealal on kolm valvekaamerat. Hoolealuste tubasid ja teisi ruume remonditakse vajadusel. Tubade ustel puuduvad lävepakud. Tüüpiline tuba on kaheinimese tuba. Hooldekodus on kaks kolmekohalist tuba, kuhu on paigutatud voodikesksed teenusesaajad. I korrusel elab 13 teenusesaajat pluss kolm nn kaminatoas ja teised eluruumid on maja II korrusel. Voodikesksed elanikud on nii I kui ka II korrusel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalosakonna arvamuses väljendatakse rahulolu teenuse osutamise keskkonnaga, sest hooldekodu on väike ja hubane, tehtud on kaasaegne remont ning seega on klientidele tagatud mugavad ja ohutud elutingimused. Kiitust väärib hooldekodu ka seetõttu, et sobib klientidele, kes eelistavad olla eestikeelses keskkonnas. Juhatuse liikme seletuse kohaselt võetakse võimalusel vastu kõik pöördujad. Probleemsed on sondiga toitmist vajavad teenusesaajad ja väga dementsed inimesed. Õe ja hooldajate intervjuudes on info, et uute elanike sisseelamisel on täheldanud rahutust ning selle leevendamiseks antakse tilkasid. Ümberpaigutamise tubades tingib elanike sobivus ja tervislik seisund. Näiteks dementsed elanikud võiks olla koos. Kui on ratastooli kasutav elanik, siis tuleks majutada avaramasse tuppa - seal on ratastooli ringi keeramise ruumi. Majas on kaks sirmi, millest üks on igapäevases kasutuses. Hommikupoolikul on päevakavas raviprotseduurid, töö ja muu tegevus, vaba aeg. Pärastlõunal (kell 13.00-15.00) on puhkeaeg ning seejärel kuni õhtusöögini taas vaba aeg või jalutuskäigud. Rakvere Linnavalitsuse arvamuse põhjal on hooldekodu valikul oluline hooldatava enda soov, lähedaste valikud ja võimalused, hooldekodu asukoht, personal, teenuse kvaliteet, sobiv keskkond ja kindlasti ka hinnaklass. Samal arvamusel on ka Viru-Nigula VV vastuse koostaja. Klientide turvalisuse tagab kiire abi saamine. Kolmel teenusesaajal on kutsungikellad, mille signaal jõuab tööl oleva hooldustöötaja mobiilile. Juhatuse liige kinnitas, et töötajate esmaabioskuste säilitamine on oluline. Hooldekodus kohapeal toimus 28.06.2024 esmaabikoolitus. Kvaliteedijuhise kohaselt peavad töötajaid ja teenusesaajaid olema teavitatud tegevustest ja vastutusest evakuatsiooni/tulekahju puhul. Päästeameti korraldusel toimus 27.03.2024 hooldekodus Päästeameti õppus (sh suitsusukeldumine). Kõigi voodikesksete elanike voodis on evakueerimist hõlbustavad lohistid. Paikvaatluse päeval oli teenusel 14 voodikeskset elanikku, kes elasid nii I kui ka II korrusel. Kodukorras kohaselt antakse hooldekodus süüa kindlaks määratud ajal, vähemalt kolm korda päevas ja vähemalt kolmel söögikorral pakutakse kuuma toitu. Nimetatud on järgmised 4 toidukorrad: 9.00 hommikusöök, 12.30-13.00 lõunasöök, 18.00 õhtusöök ning 20.00 tee ja küpsised. Vahetustega on tööl kaks kokka ja kolm abitöölist (sh üks puhkuste asendaja ajavahemikul 31.05.2024-31.08.2024). Köök koos söögisaaliga asub maja I korrusel. Igal elanikul on oma personaalne nimeline tool, mis aitab köögitöötajatele mitte eksida (eridieet). Vajadusel pakutaks ka püreestatud toite ja diabeedihaigetele vahepala. Paikvaatluse päeval vajas kolm elanikku söömisel kõrvalabi. Teisi elanikke toitlustatakse üldjuhul söögisaalis, paikvaatluse päeval käis ühiselt söömas 23 teenusesaajat. 3.5. Määruse „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ täitmine Määruse § 2 lõike 3 kohaselt tuleb enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitada. Hooldajate ütlused kinnitavad nõude täitmist. Sama sätte lõike 4 nõude (teavitada lähedasi teenusesaaja seisundi olulistest muutusest) täitmine on õe ja juhatuse liikme ülesanne. Lähedased kinnitasid, et suhtlemine juhatuse liikmega on probleemivaba. Määruse § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud. Järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et isikuhooldustoimingud teostatakse vastavalt määruses sätestatule, kuid toimingute dokumenteerimine on puudlik. Järelevalve teostaja tutvus paikvaatlusel teenusesaajate üldpesemise ülevaatega. Osad hooldustöötajad ei pea dokumenteerimist oluliseks, mistõttu on keerukas kinnitada kas nõue (üks kord nädalas teenusesaajaid pesta) on üldse täidetud. Töötajate ja lähedaste ütlustest selgus, et nõue on täidetud. Probleeme tekitab pesuruumi kitsas uks, kuhu saab siseneda vaid ratastooliga (pesuraam ei mahu). Määruse seletuskirjas rõhutatakse toimingute dokumenteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nii maandatakse riski, et teenusesaaja võiks töötajate ebapiisava infovahetuse tõttu jääda õigeaegse abita. Kui hügieenitoimingud jäävad õigel ajal tegemata, ravim õigel ajal andmata või muutus terviseseisundis jääb tähelepanuta, võib halveneda teenusesaaja seisund ja heaolu. Seetõttu on oluline, et infot tehtud toimingute kohta saaks hiljem loetavalt esitada. See on vajalik nii järgmisse vahetusse tulevale töötajale kui ka järelevalveasutustele kontrolli tegemiseks. Paikvaatlusel saadud seletuste kohaselt inkotoodete vahetust ei dokumenteerita, kuid reeglina toimub see kaks korda päevas ja samuti vajadusel. Ööpäevaringses vahetuses olev töötaja vahetab enne hommikusööki ja õhtul nii 19.00-20.00 vahelisel ajal. Järelevalve teostajale edastati voodihaige vedeliku tarbimise arvestuse ja pööramise jälgimisleht, millele saab kanda info järgmistel aegadel: kell 9.00, 12.00,15.00, 18.00, 21.00, 03.00 ja 6.00. Esitati ka dokument „Patsiendi kukkumise registreerimise leht“ - tervishoiuteenuse osutajate eeskujul saab vormile kanda sündmust iseloomustava info. Juhatuse liige edastas juulikuul (järelevalvetoimingute ajal) täidetud isikuhooldustoimingute dokumendid – kinnituse, et vahetult klienti hooldavad töötajad on asunud taas hooldustoiminguid dokumenteerima. Õde peab tervishoiuteenuse osutaja nõuetele vastavat arvestust. Õendusepikriisis kajastuvad muuhulgas kukkumised, Morse skaala, lamavate haigete skaala, Glasgow skaala, haava hoolduse info jms. Paikvaatluse päeval oli tubades piisavalt joogitopse, juhatuse liige ja töötajad kinnitasid, et jälgivad kas voodikesksete elanike suu on kuiv ning kogu aeg on joogitopsid täidetud. Teenusesaajatel on võimalik kanda isiklikke riideid ja jalatseid. Kehaasendi muutmiseks on kasutusel aluslinad ja libilinad. Töötajad hindasid abivahendite olemasolu (ratastoolid, rulaatorid) piisavaks. Suuhügieenitoimingute tegemisega saab osa elanikke ise hakkama, hooldajad aitavad hambaproteese õhtuti puhastada. Määruse § 2 lõike 5 punktis 10 on käsitletud teenusesaaja surmaga seotud toiminguid. 5 Järelevalve teostajale tutvumiseks edastatud hoolduslepingu kohaselt võtab hooldekodu juhataja ühendust Rakvere Matusebürooga ja matusebüroo korraldab hoolealuse transpordi ja kokkuleppel omastega edasised vajalikud protseduurid. Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud, mille olulisus tuleneb elaniku personaalsest tervisest ja ei eelda tervishoiutöötaja väljaõpet. Hooldustöötajad täidavad õe suuliselt või tahvlile kirjutatud korraldusi, jagavad ravimeid jms. Määruse § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. Teenuseosutaja kohustus on läbi mõelda ja korraldada päeva sisustamine meelepäraste tegevustega, õue värske õhu kätte suunamine, kogukonnaüritustel osalemise korraldamine jms. Juhatuse liige kinnitas, et teenusesaajad liiguvad palju õuealale värske õhu kätte. Majas on nn kirikusaal erinevate ürituste korraldamiseks. Paikvaatluse päeval tuli elanikele külla vene õigeusu preester, hooldekodu külastab ka EELK vaimulik. Kohtla-Järve Linnavalitsus nimetas, et hooldekodus on teraapiliseks eesmärgiks lemmikloomad (koer ja kass). Eakad hoolitsevad loomade eest. Hooldekodus on õunaaed, kus sügisel on hoolealustel võimalik õunu korjata-süüa. 3.6 Hooldusplaanide koostamisele kehtestatud nõuded SHS § 21 lõike 2 kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Paikvaatlusel tunnistasid hooldustöötajad, et nemad ei osale hooldusplaanide koostamisel ja avaldasid arvamust, et hooldusplaane koostab juhatuse liige. Õde vastas, et tema ülesanne on täita õendusplaani. Juhatuse liige edastas 21.06.2024 teenusele asunud S.A. hooldusplaani, mis oli koostatud 04.07.2024 – seega tähtaega järgides. Hooldusplaani koostamist toetab teave teenusesaaja varasema elukäigu (perekond, haridus, töökogemus, harjumused, harrastused) kohta. S.A. hooldusplaanis taolist infot ei olnud. Ühe järelevalvetoiminguna küsisime kuidas on kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad kaasatud hooldusplaanide koostamisse. SKAle vastati, et KOVi esindaja ei ole hooldusplaani koostamisse kaasatud, kuid vajadusel jagavad sotsiaaltöö spetsialistid (Rakvere Linnavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus) vajalikku infot teenusesaaja kohta telefoni teel. Asukohajärgse Viru-Nigula Vallavalitsuse vastuse kohaselt on suhtlemine klientidega vajaduspõhine ja ametnikud on kaasatud hooldusplaanide koostamisse, vallavalitsusel ei ole pretensioone MTÜ Lille Turvakodu suhtes, koostöö sujub väga hästi ning ei vaja muutmist. Tulenevalt SHS § 21 lõikest 4 peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. SKA eelmine riikliku järelevalve akt koostati 18.10.2018 ning nimetatud järelevalve lõppedes jätkus hooldekodus mõni aeg hooldusplaanide koostamine. Näiteks R.A. tuli teenusele 31.12.2018 ja talle koostati hooldusplaan mitmeid kuid hiljem (20.11.2019) või A.J, kes saabus teenusele enne SKA järelevalvet (12.01.2018), kuid hooldusplaan koostati peale järelevalvetoimingute lõppu (15.11.2019). Aastatel 2018-2019 koostatud hooldusplaanide eesmärgid ja vajalikud tegevused jaotuvad järgmiselt: I Aktiviseerivad tegevused (eneseteenindus, elukeskkonnaga seotu, töö, vaba aja tegevused) ja II Hooldustoimingud. Vormil on info tegevuste sageduse kohta ning ka tervishoiuteenuste vajadus. Kuid näiteks R.A. hooldusplaanil on tervisest tulenevad tegevused nimetamata. Samas A.J. hooldusplaanis on nimetatud ravimite võtmist, vererõhu jälgimist, uriinipidamatuse ravi ja hügieenitoiminguid. Koostajana ei ole tervishoiutöötajat nimetatud. 6 Järelevalvetoimingute ajal (04.07.2024) koostati sama vormi kohased hooldusplaanid 21.04.2023 teenusele asunud K.R-le ja 07.07.2022 teenusele asunud I.P-le. Hooldusplaani koostamine, hinnangute andmine ja otsuste tegemine on meeskonnatöö, milles osalevad hooldustöötajad, tegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja, õde vm. Hooldusplaanis peavad kajastuma hooldustoimingud, mis jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks (määrus § 2 lõige 2). Määruse seletuskiri rõhutab, et elanikule koostatud hooldusplaanis kajastatakse konkreetseid toiminguid ja tegevusi, millega tagatakse teenusesaaja turvaline toimetulek, tema oskuste ja võimekuse paranemine või säilimine, samuti kavandatud tegevuste ajakava. Voodikesksete klientide puhul seisnevad hooldustoimingud näiteks mähkmete vahetamises, pesemises ja toitmises. Hooldusplaanis tuleb lisaks hooldustoimingute mahtude ja sageduse märkimisele dokumenteerida ka kliendi individuaalsete eesmärkide täitmine. Parim kui on teada hooldustoimingu/ tegevuse teostaja ning tegevuste elluviimise kohta koostatud hinnangu andja ja kuupäev. Tulenevalt SHS § 22 lõikest 1 on teenuseosutaja kohustus personali värbamisel lähtuda teenusesaajate hooldusplaanis määratud toimingute hulgast (töömahust). Kui on enam voodikeskseid elanikke, siis on vajadus tööle värvata enam hooldustöötajaid. Seadusandja ootuse kohaselt sõltub hooldustoimingute valik kliendi kõrvalabi vajaduse ulatusest (toitumine, liikumine, kehahooldus jms). SHS § 21 lõikes 5 sisaldub teenuseosutaja kohustus koostatud hooldusplaan üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani. Kontrollimiseks edastatud viies hooldusplaanides ei sisaldanud infot üle vaatamise kohta (R.A. ja A.J.) või olid koostatud alles 04.07.2024 (S.A., K.R. ja I.O), mistõttu nende plaanide üle vaatamine leiab aset 2025.aasta jaanuaris. 3.7 Tervishoiuteenuse kättesaadavus Hooldekodus osutatakse tööpäeviti ajavahemikul kell 8.00-16.00 Tervisekassa poolt rahastatavat tervishoiuteenust, meditsiiniõe tööandjaks on Osaühing TNP Konsultatsioonid. Uue elaniku saabumisel koostab õde elektroonses süsteemis HEDA teenusesaaja terviseseisundi ülevaate, selgitab dokumentatsiooni põhjal diagnoosid, raviskeemi jm tervisliku seisundiga seonduva. Iga teenusesaaja kohta on HEDAs olemas kliinilised andmed, alleergiad, diagnoosid, protseduurid, ravimi määramised, funktsionaalse seisundi hindamine, kognitiivse ja vaimse seisundi protokoll, haavahoolduse info, kahjustusega lõppenud kukkumise protokoll jms. Kvaliteedijuhises nimetatakse teenuseosutaja toimivat koostööd ja infovahetust perearstidega ja vajadust raskete juhtumite arutellu kaasata erialaspetsialiste. Enamik teenusesaajaid on Jõhvis töötava perearsti Arsen Masurjani nimistus. Koostööd perearstiga hinnatakse heaks. Õe ülesandeks on perearstide ja ka eriarstide vastuvõttude broneerimine. Isikutele, keda tuleb transportida lamades, tellitakse vastav meditsiinitransport. Igapäevaselt on õe töö ravimite jagamine kas topsidesse (annavad hooldajad) või pinalitesse (teenusesaaja võtab ise), tervisenäitajate kontrollimine, vajadusel analüüside võtmine jms. Hooldajad annavad teada (suuliselt, kirjed tahvlile) kui teenusesaaja terviseseisundis on muudatused. Õelt saadud suuniste kohaselt kontrollivad hooldajad tervisenäitajaid, samuti on korraldus panna kirja manustatud käsimüügiravimid. Ravimid asuva õe kabinetis luku taga. Õe töövälisel ajal otsustavad töötajad kas on vajadus kutsuda kiirabi. Häirekeskuse info kohaselt kutsuti ajavahemikul 01.05.2023 -31.12.2023 kiirabi hooldekodusse 29. korral. 7 SHS § 21 lõikes 3 nõue, mille kohaselt hinnatakse ka tervishoiuteenuse vajadust, on täidetud Osaühingu TNP Konsultatsioonid õe poolt, kes dokumenteerib info HEDA-s. Hinnangu andja on tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava kvalifikatsiooniga. Koostatud hooldusplaanides ei ole jälgitavat seost õendusplaanis kajastuva infoga. 3.8 Nõuded teenuseosutajale SHS § 22 lõige 1 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Teenuseosutajal on kohustus esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul MTRis tegevusloa muutmise taotlus ja lisada uue teenust vahetult osutava isiku osas kõik kohustuslikud andmed. Sama nõue kehtib asendaja kohta. Töösuhte lõppemisest teavitatakse samuti viie tööpäeva jooksul. Järelevalvetoimingute alguses kehtinud verisoon oli sisestatud 17.12.2019 ja hilisemaid muudatusi tehtud ei olnud. Seega pole MTÜ Lille Turvakodu tegevusloa väljastamise järgselt (tähtajatu tegevusluba väljastati 17.12.2019) MTRis muudatusi teinud. Järelevalvetoimingute alguses oli MTRi kantud kokku 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sh kolm abihooldustöötajat). TÖRi andmete alusel oli töösuhe lõppenud kolme seni MTR nimekirjas olnud isikuga (V.B 10.09.2020, N.R. 22.10.2020 ja S.Š 29.05.2019). Juhatuse liikme poolt järelevalvetoimingute alguses edastatud töötajate nimekirjast selgub, et hooldekodus töötavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes pole nõuetekohaselt MTRi kantud: I.J. töötab alates 17.04.2021, S.L töötab alates 01.07.2020, R.L. töötab alates 05.05.2022, K.K. töötab alates 07.03.2024, O.M. töötab alates 25.01.2024 ja A.A. töötab alates 05.05.2023. Seisuga 25.06.2024 olid MTRi vahetu teenuse osutaja kohta tehtud kanded muutmisel. Tulenevalt kvaliteedijuhisest tuleb teenuseosutajal töötajate ametijuhendites selgelt määratleda tegelikud tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus. Samuti tuleb töötajatel järgida kokkulepitud eetikanorme. Järelevalve teostajale edastati tutvumiseks 24.11.2017 juhatuse liikme poolt allkirjastatud ametijuhend, milles olid tööprotsessid kirjeldamata, töötaja õigused nimetamata jms. Hooldaja ametijuhendit uuendati järelevalvetoimingute ajal. Uudsena on dokumendis punkt 5.4, milles muuhulgas „Juhindub töös kliendiga kliendile koostatud hooldusplaanist“. Samuti on õigustena nimetatud punktis 7 õigus saada ja kasutada töövahendeid, täiendkoolitust, teha tööandjale soovitusi ja ettepanekuid oma valdkonna töö paremaks muutmiseks. Juhatuse liige on välja töötanud töötajate motiveerimise korra ning kavandab tegevused töötajate vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise vältimiseks (supervisioon). SHS § 22 lõike 3 kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. SKA lähtus hinnangu andmisel MTRi sisestatud hooldustöötajate infost (seisuga 05.07.2024), töötajate nimekirjast ja tööajatabelitest. Hooldekodus töötab neli hooldustöötajat, neist üks töötab vaid päevasel ajal ja kaks hooldustöötajat on 24-tunnilises vahetuses alati koos. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 24-tunnistes vahetustest oli nädalalõppudel ning tööpäeviti ajavahemikul 16.30-8.00 tööl kaks abihooldajat järgmistel kuupäevadel: 1,3,5,7,9,11,13,15,17,19, 21, 23, 25, 27, 29 ja 31. SHS § 22 lõige 5 sätestab nõude, et vahetult ei tohi teenust osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhatuse liige esitas üheksa vahetult hooldustööd tegeva töötaja kohta Karistusregistrist 26.06.2024 väljastatud teate. Kõnealused isikud ei ole karistatud. Kvaliteedijuhise kohaselt tuleb teenuseosutajal teha korduspäringud vähemalt üks kord aastas. 8 IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Lähtudes sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 nõuetest üle vaadata ja ajakohastada dokumentatsioon (sisekorraeeskirjad, ametijuhendid ja muud juhendid). 4.2. Dokumentide kaasajastamisel saab juhinduda SKA on koostatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele. 4.3. Oluline on hooldustoimingute (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud tegevused) dokumenteerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumentidel peab olema kuupäev (vajadusel kellaaeg) ja toimingu sooritanud (vastutava) hooldustöötaja nimi. 4.4. Mittetulundusühingu Lille Turvakodu nimel sõlmitav hooldusleping koos lisadega vajab kaasajastamist. Näiteks ei sisalda leping teenusesaajate õiguseid, avamata on mõiste „tühja voodipäeva tasu“. 4.4. Kodulehel avalikustatud info peab olema aktuaalne ja kirjeldama osutatavaid teenuseid ja hinnakirja, milles on teenuse hinna komponendid lahti kirjutatud (sh toodud välja omaosaluse suurus). Oluline on teave kodukorra kohta, mis reguleerib teenuse osutamisega seotud tegevusi (sh taskuraha ja pangakaardi kasutamise reegleid), inimese õiguseid ja kohustusi. 4.5. Kaasata hooldustöötajaid hooldusplaanide koostamisele ja üle vaatamisel hinnangute andmisele, sest vahetult kliendiga töötavad hooldustöötajad märkavad klientide igapäevast toimetulekut ja selle muutuseid. 4.6. Uute töötajate tööle võtmisel peab juhatuse liige kandidaate teavitama asjaolust, et kehtivat vara või isikuvastast karistust omades ei ole võimalik töösuhet alustada. Kvaliteedijuhise kohaselt tuleb teenuseosutajal teha Karistusregistri korduspäringud vähemalt üks kord aastas. 4.7. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks vajavad üldhooldusteenuste korraldajad kõrvalpilku, tutvumisi teiste hooldekodudega, võimalusel ka rahuloluküsitlusi jms. 4.8. Teenusesaajate aktiviseerivate tegevuste kavandamisel on oluline järjepidevus. Võimalus on tutvuda Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusega www.eludementsusega.ee. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Koger järelevalve peaspetsialist 9
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel