ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 12.07.2024
Kehtiv kuni: 27.12.2024
Kehtiv kuni kirjeldus: Juurdepääsupiirang
kehtib kuni otsuse jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet
MTÜ Lille Turvakodu
[email protected].
Tehase 6, Aseri alevik
43401, Viru-Nigula vald
12.07.2024 nr 5.1-3/17474-7
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti mittetulundusühingus LILLE TURVAKODU (registrikood
80045643) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise vastavust
sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36
"Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht ja kontaktandmed: Tehase 6, Aseri alevik 43401, Viru-Nigula
vald, Lääne-Viru maakond. Kontaktid 527 4464 ja
[email protected].
1.4. Paikvaatluse aeg: 06.06.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Aime Koger (meeskonna
juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja
töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, vestlused teenusesaajatega, hooldekodu töötajatega,
kirjavahetus ja telesild, intervjuud lähedastega, kirjavahetuse teenust rahastavate kohalike
omavalitsustega ning kogutud tõendite analüüs.
1.7. Järelevalvetoimingute juures viibis mittetulundusühingu LILLE TURVAKODU juhatuse liige
Kai Toome.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et mittetulundusühing LILLE TURVAKODU ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Järelevalvetoimingute alguses oli MTRi kantud kokku 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sh kolm
abihooldustöötajat). TÖRi andmete alusel oli neist kolme töösuhe lõppenud ehk MTR nimekirjas
olid isikud, kes hooldusteenust ei osuta.
Juhatuse liikme poolt edastatud töötajate nimekirjast ja tööaja arvestuse graafikutest selgub, et
hooldekodus töötavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes pole nõuetekohaselt MTRi
kantud: I.J. töötab alates 17.04.2021, S.L töötab alates 01.07.2020, R.L. töötab alates
05.05.2022, K.K. töötab alates 07.03.2024, O.M. töötab alates 25.01.2024 ja A.A. töötab alates
05.05.2023.
MTÜ Lille Turvakodu juhatuse liige on järelevalvemenetluse ajal asunud MTRi korrastama
vahetult teenust osutavate töötajate andmeid, seisuga 12.07.2024 on vastav taotlus esitatud ja
menetlemisel. Rikkumine on kõrvaldatud.
2.2. SHS § 22 lõige 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Võttes aluseks MTRi sisestatud hooldustöötajate info ja juhatuse liikme poolt esitatud 2024. aasta
maikuu tööajatabeli selgub, et 24-tunnistes vahetustest oli nädalalõppudel ning tööpäeviti
ajavahemikul 16.30-8.00 tööl kaks abihooldajat järgmistel kuupäevadel: 1,3,5,7,9,11,13,15,17,19,
21, 23, 25, 27, 29 ja 31.
Juhatuse liikme vastusest nähtub, et MTÜ Lille Turvakodu panustab igakülgsest täitmaks SHS §
22 lõike 3 nõuet ning on uute graafikute koostamisel arvestatud, et 24/7 on tööl alati vastava
koolituse läbinud hooldustöötaja, kes juhendab abihooldustöötajaid. Juhatuse liikme vastuse
kohaselt ei saa muuta juba kinnitatud puhkuste graafikut, mistõttu algab nõude täitmine
augustikuul.
2.3. SHS § 21 lõiked 2, 4 ja 5. Teenuseosutaja koostab 30 päeva jooksul teenuse osutamise
alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse
osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut
tegevuste elluviimise kohta. Teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord
poolaastas ning vajadusel korrigeerida hooldusplaani. Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus
nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" konkretiseerib
nõuded üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud
teenuse eesmärgi saavutamiseks.
Järelevalve teostajale esitatud E.A.,S.A., K.R., I.P. ja A.J. hooldusplaanid pole täidetud nõutud
põhjalikkusega. Hooldusplaan peab olema personalile nende igapäevatöös abiks ning sellele
saab tugineda ka siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt
järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib tutvuda eestkostetavale osutatud
teenusega jms). Tulenevalt määruses nr 36 nimetatud nõuetest jaotuvad hooldusteenuse
eesmärgid I Isikuhooldustoimingud, II Terviseseisundiga seotud toimingud ja III Füüsilise, vaimse
ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamisega seotud toimingud.
Võttes arvesse, et mittetulundusühingu LILLE TURVAKODU juhataja on
järelevalvemenetluse ajal asunud rikkumisi kõrvaldama, teostab SKA järelkontrolli 2024.
aasta IV kvartalis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. SKA algatas järelevalve menetluse 06.06.2024. SKA eelmine riikliku järelevalve akt koostati
18.10.2018 numbriga 1.1-13/33178-5.
3.2. Teenuseosutajale on 17.12.2019 antud üldhooldusteenuse osutamiseks tähtajatu
tegevusluba SÜH000089, mille kohaselt on tegevuskohas lubatud maksimaalne teenusesaajate
arv 55. MTRis on Terviseameti 05.12.2019 hinnang (nr 9.3-2/19/6946-2), mille kohaselt on sobilik
2
teenusesaajate arv 55. Päästeameti 28.11.2019 hinnangus (nr 7.2-2.3/13678-2) on kinnitus, et
ruumid sobivad tuleohutuse seisukohast ööpäevaringseks üldhooldusteenuse osutamiseks.
Teenusesaajate arvu ei ole nimetatud.
3.3. H-veebi aruande põhjal olid seisuga 31.12.2023 täidetud 55 kohta. 2023. aasta jooksul
saabus teenusele 24 isikut, sealhulgas kümme asukohajärgsest Viru-Nigula vallast. Aasta jooksul
lahkus teenuselt 24 isikut, sh surnud 22. Etteteatamata paikvaatluse päeval viibis teenusel 53
teenusesaajat.
3.3. Seisuga 06.06.2024 oli MTRi kantud 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sealhulgas viis
hooldustöötajat ja kolm abihooldustöötajat). Tegevusloa väljastamise järgselt ei ole MTRi
andmeid uuendatud. H-veebi 2023. aasta aruandes on näidatud neli hooldustöötajat ja kuus
abihooldustöötajat.
3.4. E-äriregistri andmetel on esindusõiguslikud isikud juhatuse liikmed Kai toome ja Hanno
Toome. Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
3.4 SHS § 20 lõige 2 nõude täitmise kohta
Üldhooldusteenuse osutajal lasub kohustus tagada turvaline keskkond. Toiduseaduse ning
sotsiaalministri poolt toitlustamisele kehtestatud nõuete täitmist kontrollivad Terviseamet ning
Põllumajandus- ja Toiduamet. Majutamise nõuete järelevalve kuulub Terviseameti ja
Päästeameti pädevusse. Terviseameti eelmine kontrollkäik oli 14.06.2023 ja Päästeameti
kontrollkäik 18.03.2024. Hooldekodul puuduvad Terviseameti ja Päästeameti ettekirjutused.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis (kvaliteedijuhis) eeldab, et
sõlmitavas teenuse osutamise lepingus on muuhulgas teenusesaaja õigused, piirangud ja
kohustused teenuse saamisel ning neid on inimesele arusaadaval viisil selgitatud. MTÜ Lille
Turvakodu nimel sõlmitavates määramata tähtajaga lepingutes on teenusesaaja õiguseid
osaliselt nimetatud (eelnevalt kokkulepitud mahus kaasa võtta oma isiklikku mööblit, vaipu, toalilli
jne).
Hoolduslepingus on nimetatud järgmised tegevused, mida hooldustasu sisaldab: „vastavalt
võimalusele, soovile ja hinna kokkuleppele erineva mahutavuse ja lisadega tuba, voodikohta,
voodipesu, kolm korda päevas toitlustamist, hügieenitarbeid, pesupesemist, sauna kasutamise
võimalust, vastavalt võimalusele riideid ja jalatseid, perearsti poolt määratud retseptiravimeid,
meditsiinilist järelvalvet perearsti ja med.õe näol“. Juhime tähelepanu, et Tervisekassa poolt
rahastatava tervishoiuteenuse (perearst ja meditsiiniõde) osutamise eest ei saa
üldhooldusteenuse osutaja vastutust võtta.
Järelevalve tutvus asutuse töökorraldust (kodukorda) reguleeriva dokumendiga „MTÜ LILLE
TURVAKODU SISEKORRA EESKIRI“, mille on juhatuse liige kinnitanud 07.01.2017. Juhatuse
liikme seletuse kohaselt on dokument hoolduslepingu lisa nr 3. Kodukorras on nimetatud
teenusesaaja õigused (sh olla koheldud väärikuse, lugupidamisega ja viisakusega) ja kohustused
(näiteks peavad hoolealused vähemalt korra nädalas käima dušši all).
SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Järelevalve algatamise päeval oli MTÜ Lille Turvakodu kodulehel avalikustatud alates 01.01.2024
kehtiv hinnakiri. Iseseisvalt toimetuleva isiku, kes ei vaja invatarbeid ega pidevat järelevalvet,
igakuine hooldustasu on 1000.- eurot. Erivajadustega (voodikeskne või vaimse/füüsilise
puudega) isik, kes vajab invatarbeid ja pidevat järelevalvet, hooldustasu on 1050.- eurot.
Kohalike omavalitsuste kaudu rahastatav hoolduskulu (hoolduspersonali kulu) on mõlemas
hinnas 550.- eurot. Veel teavitatakse kodulehel ühekohalise toa ja tualettruumiga toa
erihindadest ning transpordi hinnast kaheksakümmend eurosenti kilomeeter.
3
Rahandusministeeriumi 2023. aasta juunis koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku
näidiskalkulaatori andmetel peaks MTÜ Lille Turvakodu hoolduspersonali kulu olema ühe
teenusesaaja kohta kuus teenusesaajale 420.- eurot. Arvestuse aluseks on Hveebi aruande
andmed, et tööl on neli hooldustöötajat ja kuus abihooldustöötajat ning et hooldaja keskmine
brutopalk 2023. aastal oli 1329.- ja abihooldaja brutopalk 1 272.- eurot. Kalkulaatoris on hooldus-
ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötasud.
SHS § 20 lõige 3 kohaselt on teenuseosutaja kohustus korraldada teenusesaajate majutamist
ja toitlustamist. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise (kvaliteedijuhise)
kohaselt tuleb teenust osutada inimese abivajadusest tulenevalt sobivas keskkonnas, hoonesse
sissepääs, üld- ja eluruumid peavad olema kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt
inimese erivajadusele. Nimetatud nõuded on hooldekodus täidetud.
Kodulehe info põhjal on kahekorruselist hoonet renoveeritud Euroopa Liidu ja Hollandi fondide
toetusel nii seest kui väljast. Paigaldatud on uued aknad, uksed, katus, renoveeritud on hoone
fassaad jne. Hooldekodu ümbritsev suur õueala on hästi korrastatud ja ala piirab lukustatud
väravaga aed. Õuealal on kolm valvekaamerat.
Hoolealuste tubasid ja teisi ruume remonditakse vajadusel. Tubade ustel puuduvad lävepakud.
Tüüpiline tuba on kaheinimese tuba. Hooldekodus on kaks kolmekohalist tuba, kuhu on
paigutatud voodikesksed teenusesaajad. I korrusel elab 13 teenusesaajat pluss kolm nn
kaminatoas ja teised eluruumid on maja II korrusel. Voodikesksed elanikud on nii I kui ka II
korrusel.
Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalosakonna arvamuses väljendatakse rahulolu teenuse
osutamise keskkonnaga, sest hooldekodu on väike ja hubane, tehtud on kaasaegne remont ning
seega on klientidele tagatud mugavad ja ohutud elutingimused. Kiitust väärib hooldekodu ka
seetõttu, et sobib klientidele, kes eelistavad olla eestikeelses keskkonnas.
Juhatuse liikme seletuse kohaselt võetakse võimalusel vastu kõik pöördujad. Probleemsed on
sondiga toitmist vajavad teenusesaajad ja väga dementsed inimesed. Õe ja hooldajate
intervjuudes on info, et uute elanike sisseelamisel on täheldanud rahutust ning selle
leevendamiseks antakse tilkasid. Ümberpaigutamise tubades tingib elanike sobivus ja tervislik
seisund. Näiteks dementsed elanikud võiks olla koos. Kui on ratastooli kasutav elanik, siis tuleks
majutada avaramasse tuppa - seal on ratastooli ringi keeramise ruumi. Majas on kaks sirmi,
millest üks on igapäevases kasutuses. Hommikupoolikul on päevakavas raviprotseduurid, töö ja
muu tegevus, vaba aeg. Pärastlõunal (kell 13.00-15.00) on puhkeaeg ning seejärel kuni
õhtusöögini taas vaba aeg või jalutuskäigud.
Rakvere Linnavalitsuse arvamuse põhjal on hooldekodu valikul oluline hooldatava enda soov,
lähedaste valikud ja võimalused, hooldekodu asukoht, personal, teenuse kvaliteet, sobiv
keskkond ja kindlasti ka hinnaklass. Samal arvamusel on ka Viru-Nigula VV vastuse koostaja.
Klientide turvalisuse tagab kiire abi saamine. Kolmel teenusesaajal on kutsungikellad, mille
signaal jõuab tööl oleva hooldustöötaja mobiilile. Juhatuse liige kinnitas, et töötajate
esmaabioskuste säilitamine on oluline. Hooldekodus kohapeal toimus 28.06.2024
esmaabikoolitus.
Kvaliteedijuhise kohaselt peavad töötajaid ja teenusesaajaid olema teavitatud tegevustest ja
vastutusest evakuatsiooni/tulekahju puhul. Päästeameti korraldusel toimus 27.03.2024
hooldekodus Päästeameti õppus (sh suitsusukeldumine). Kõigi voodikesksete elanike voodis on
evakueerimist hõlbustavad lohistid. Paikvaatluse päeval oli teenusel 14 voodikeskset elanikku,
kes elasid nii I kui ka II korrusel.
Kodukorras kohaselt antakse hooldekodus süüa kindlaks määratud ajal, vähemalt kolm korda
päevas ja vähemalt kolmel söögikorral pakutakse kuuma toitu. Nimetatud on järgmised
4
toidukorrad: 9.00 hommikusöök, 12.30-13.00 lõunasöök, 18.00 õhtusöök ning 20.00 tee ja
küpsised.
Vahetustega on tööl kaks kokka ja kolm abitöölist (sh üks puhkuste asendaja ajavahemikul
31.05.2024-31.08.2024). Köök koos söögisaaliga asub maja I korrusel. Igal elanikul on oma
personaalne nimeline tool, mis aitab köögitöötajatele mitte eksida (eridieet). Vajadusel pakutaks
ka püreestatud toite ja diabeedihaigetele vahepala. Paikvaatluse päeval vajas kolm elanikku
söömisel kõrvalabi. Teisi elanikke toitlustatakse üldjuhul söögisaalis, paikvaatluse päeval käis
ühiselt söömas 23 teenusesaajat.
3.5. Määruse „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“
täitmine
Määruse § 2 lõike 3 kohaselt tuleb enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitada.
Hooldajate ütlused kinnitavad nõude täitmist. Sama sätte lõike 4 nõude (teavitada lähedasi
teenusesaaja seisundi olulistest muutusest) täitmine on õe ja juhatuse liikme ülesanne.
Lähedased kinnitasid, et suhtlemine juhatuse liikmega on probleemivaba.
Määruse § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.
Järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et isikuhooldustoimingud teostatakse
vastavalt määruses sätestatule, kuid toimingute dokumenteerimine on puudlik. Järelevalve
teostaja tutvus paikvaatlusel teenusesaajate üldpesemise ülevaatega. Osad hooldustöötajad ei
pea dokumenteerimist oluliseks, mistõttu on keerukas kinnitada kas nõue (üks kord nädalas
teenusesaajaid pesta) on üldse täidetud. Töötajate ja lähedaste ütlustest selgus, et nõue on
täidetud. Probleeme tekitab pesuruumi kitsas uks, kuhu saab siseneda vaid ratastooliga
(pesuraam ei mahu).
Määruse seletuskirjas rõhutatakse toimingute dokumenteerimist kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Nii maandatakse riski, et teenusesaaja võiks töötajate ebapiisava
infovahetuse tõttu jääda õigeaegse abita. Kui hügieenitoimingud jäävad õigel ajal tegemata, ravim
õigel ajal andmata või muutus terviseseisundis jääb tähelepanuta, võib halveneda teenusesaaja
seisund ja heaolu. Seetõttu on oluline, et infot tehtud toimingute kohta saaks hiljem loetavalt
esitada. See on vajalik nii järgmisse vahetusse tulevale töötajale kui ka järelevalveasutustele
kontrolli tegemiseks.
Paikvaatlusel saadud seletuste kohaselt inkotoodete vahetust ei dokumenteerita, kuid reeglina
toimub see kaks korda päevas ja samuti vajadusel. Ööpäevaringses vahetuses olev töötaja
vahetab enne hommikusööki ja õhtul nii 19.00-20.00 vahelisel ajal. Järelevalve teostajale edastati
voodihaige vedeliku tarbimise arvestuse ja pööramise jälgimisleht, millele saab kanda info
järgmistel aegadel: kell 9.00, 12.00,15.00, 18.00, 21.00, 03.00 ja 6.00. Esitati ka dokument
„Patsiendi kukkumise registreerimise leht“ - tervishoiuteenuse osutajate eeskujul saab vormile
kanda sündmust iseloomustava info. Juhatuse liige edastas juulikuul (järelevalvetoimingute ajal)
täidetud isikuhooldustoimingute dokumendid – kinnituse, et vahetult klienti hooldavad töötajad on
asunud taas hooldustoiminguid dokumenteerima.
Õde peab tervishoiuteenuse osutaja nõuetele vastavat arvestust. Õendusepikriisis kajastuvad
muuhulgas kukkumised, Morse skaala, lamavate haigete skaala, Glasgow skaala, haava
hoolduse info jms.
Paikvaatluse päeval oli tubades piisavalt joogitopse, juhatuse liige ja töötajad kinnitasid, et
jälgivad kas voodikesksete elanike suu on kuiv ning kogu aeg on joogitopsid täidetud.
Teenusesaajatel on võimalik kanda isiklikke riideid ja jalatseid. Kehaasendi muutmiseks on
kasutusel aluslinad ja libilinad. Töötajad hindasid abivahendite olemasolu (ratastoolid, rulaatorid)
piisavaks. Suuhügieenitoimingute tegemisega saab osa elanikke ise hakkama, hooldajad aitavad
hambaproteese õhtuti puhastada.
Määruse § 2 lõike 5 punktis 10 on käsitletud teenusesaaja surmaga seotud toiminguid.
5
Järelevalve teostajale tutvumiseks edastatud hoolduslepingu kohaselt võtab hooldekodu juhataja
ühendust Rakvere Matusebürooga ja matusebüroo korraldab hoolealuse transpordi ja
kokkuleppel omastega edasised vajalikud protseduurid.
Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud,
mille olulisus tuleneb elaniku personaalsest tervisest ja ei eelda tervishoiutöötaja väljaõpet.
Hooldustöötajad täidavad õe suuliselt või tahvlile kirjutatud korraldusi, jagavad ravimeid jms.
Määruse § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toimingud.
Teenuseosutaja kohustus on läbi mõelda ja korraldada päeva sisustamine meelepäraste
tegevustega, õue värske õhu kätte suunamine, kogukonnaüritustel osalemise korraldamine jms.
Juhatuse liige kinnitas, et teenusesaajad liiguvad palju õuealale värske õhu kätte. Majas on nn
kirikusaal erinevate ürituste korraldamiseks. Paikvaatluse päeval tuli elanikele külla vene õigeusu
preester, hooldekodu külastab ka EELK vaimulik. Kohtla-Järve Linnavalitsus nimetas, et
hooldekodus on teraapiliseks eesmärgiks lemmikloomad (koer ja kass). Eakad hoolitsevad
loomade eest. Hooldekodus on õunaaed, kus sügisel on hoolealustel võimalik õunu korjata-süüa.
3.6 Hooldusplaanide koostamisele kehtestatud nõuded
SHS § 21 lõike 2 kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui
teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise
alustamisest arvates isikule hooldusplaani.
Paikvaatlusel tunnistasid hooldustöötajad, et nemad ei osale hooldusplaanide koostamisel ja
avaldasid arvamust, et hooldusplaane koostab juhatuse liige. Õde vastas, et tema ülesanne on
täita õendusplaani.
Juhatuse liige edastas 21.06.2024 teenusele asunud S.A. hooldusplaani, mis oli koostatud
04.07.2024 – seega tähtaega järgides. Hooldusplaani koostamist toetab teave teenusesaaja
varasema elukäigu (perekond, haridus, töökogemus, harjumused, harrastused) kohta. S.A.
hooldusplaanis taolist infot ei olnud.
Ühe järelevalvetoiminguna küsisime kuidas on kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad kaasatud
hooldusplaanide koostamisse. SKAle vastati, et KOVi esindaja ei ole hooldusplaani koostamisse
kaasatud, kuid vajadusel jagavad sotsiaaltöö spetsialistid (Rakvere Linnavalitsus, Kohtla-Järve
Linnavalitsus) vajalikku infot teenusesaaja kohta telefoni teel. Asukohajärgse Viru-Nigula
Vallavalitsuse vastuse kohaselt on suhtlemine klientidega vajaduspõhine ja ametnikud on
kaasatud hooldusplaanide koostamisse, vallavalitsusel ei ole pretensioone MTÜ Lille Turvakodu
suhtes, koostöö sujub väga hästi ning ei vaja muutmist.
Tulenevalt SHS § 21 lõikest 4 peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise
eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut
tegevuste elluviimise kohta.
SKA eelmine riikliku järelevalve akt koostati 18.10.2018 ning nimetatud järelevalve lõppedes
jätkus hooldekodus mõni aeg hooldusplaanide koostamine. Näiteks R.A. tuli teenusele
31.12.2018 ja talle koostati hooldusplaan mitmeid kuid hiljem (20.11.2019) või A.J, kes saabus
teenusele enne SKA järelevalvet (12.01.2018), kuid hooldusplaan koostati peale
järelevalvetoimingute lõppu (15.11.2019).
Aastatel 2018-2019 koostatud hooldusplaanide eesmärgid ja vajalikud tegevused jaotuvad
järgmiselt: I Aktiviseerivad tegevused (eneseteenindus, elukeskkonnaga seotu, töö, vaba aja
tegevused) ja II Hooldustoimingud. Vormil on info tegevuste sageduse kohta ning ka
tervishoiuteenuste vajadus. Kuid näiteks R.A. hooldusplaanil on tervisest tulenevad tegevused
nimetamata. Samas A.J. hooldusplaanis on nimetatud ravimite võtmist, vererõhu jälgimist,
uriinipidamatuse ravi ja hügieenitoiminguid. Koostajana ei ole tervishoiutöötajat nimetatud.
6
Järelevalvetoimingute ajal (04.07.2024) koostati sama vormi kohased hooldusplaanid 21.04.2023
teenusele asunud K.R-le ja 07.07.2022 teenusele asunud I.P-le.
Hooldusplaani koostamine, hinnangute andmine ja otsuste tegemine on meeskonnatöö, milles
osalevad hooldustöötajad, tegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja, õde vm. Hooldusplaanis peavad
kajastuma hooldustoimingud, mis jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud
toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks
(määrus § 2 lõige 2).
Määruse seletuskiri rõhutab, et elanikule koostatud hooldusplaanis kajastatakse konkreetseid
toiminguid ja tegevusi, millega tagatakse teenusesaaja turvaline toimetulek, tema oskuste ja
võimekuse paranemine või säilimine, samuti kavandatud tegevuste ajakava. Voodikesksete
klientide puhul seisnevad hooldustoimingud näiteks mähkmete vahetamises, pesemises ja
toitmises. Hooldusplaanis tuleb lisaks hooldustoimingute mahtude ja sageduse märkimisele
dokumenteerida ka kliendi individuaalsete eesmärkide täitmine. Parim kui on teada
hooldustoimingu/ tegevuse teostaja ning tegevuste elluviimise kohta koostatud hinnangu andja
ja kuupäev.
Tulenevalt SHS § 22 lõikest 1 on teenuseosutaja kohustus personali värbamisel lähtuda
teenusesaajate hooldusplaanis määratud toimingute hulgast (töömahust). Kui on enam
voodikeskseid elanikke, siis on vajadus tööle värvata enam hooldustöötajaid. Seadusandja
ootuse kohaselt sõltub hooldustoimingute valik kliendi kõrvalabi vajaduse ulatusest (toitumine,
liikumine, kehahooldus jms).
SHS § 21 lõikes 5 sisaldub teenuseosutaja kohustus koostatud hooldusplaan üle vaadata
vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise
tulemusel hooldusplaani.
Kontrollimiseks edastatud viies hooldusplaanides ei sisaldanud infot üle vaatamise kohta (R.A. ja
A.J.) või olid koostatud alles 04.07.2024 (S.A., K.R. ja I.O), mistõttu nende plaanide üle vaatamine
leiab aset 2025.aasta jaanuaris.
3.7 Tervishoiuteenuse kättesaadavus
Hooldekodus osutatakse tööpäeviti ajavahemikul kell 8.00-16.00 Tervisekassa poolt rahastatavat
tervishoiuteenust, meditsiiniõe tööandjaks on Osaühing TNP Konsultatsioonid.
Uue elaniku saabumisel koostab õde elektroonses süsteemis HEDA teenusesaaja
terviseseisundi ülevaate, selgitab dokumentatsiooni põhjal diagnoosid, raviskeemi jm tervisliku
seisundiga seonduva. Iga teenusesaaja kohta on HEDAs olemas kliinilised andmed, alleergiad,
diagnoosid, protseduurid, ravimi määramised, funktsionaalse seisundi hindamine, kognitiivse ja
vaimse seisundi protokoll, haavahoolduse info, kahjustusega lõppenud kukkumise protokoll jms.
Kvaliteedijuhises nimetatakse teenuseosutaja toimivat koostööd ja infovahetust perearstidega ja
vajadust raskete juhtumite arutellu kaasata erialaspetsialiste. Enamik teenusesaajaid on Jõhvis
töötava perearsti Arsen Masurjani nimistus. Koostööd perearstiga hinnatakse heaks. Õe
ülesandeks on perearstide ja ka eriarstide vastuvõttude broneerimine. Isikutele, keda tuleb
transportida lamades, tellitakse vastav meditsiinitransport.
Igapäevaselt on õe töö ravimite jagamine kas topsidesse (annavad hooldajad) või pinalitesse
(teenusesaaja võtab ise), tervisenäitajate kontrollimine, vajadusel analüüside võtmine jms.
Hooldajad annavad teada (suuliselt, kirjed tahvlile) kui teenusesaaja terviseseisundis on
muudatused. Õelt saadud suuniste kohaselt kontrollivad hooldajad tervisenäitajaid, samuti on
korraldus panna kirja manustatud käsimüügiravimid. Ravimid asuva õe kabinetis luku taga.
Õe töövälisel ajal otsustavad töötajad kas on vajadus kutsuda kiirabi. Häirekeskuse info kohaselt
kutsuti ajavahemikul 01.05.2023 -31.12.2023 kiirabi hooldekodusse 29. korral.
7
SHS § 21 lõikes 3 nõue, mille kohaselt hinnatakse ka tervishoiuteenuse vajadust, on täidetud
Osaühingu TNP Konsultatsioonid õe poolt, kes dokumenteerib info HEDA-s. Hinnangu andja on
tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava kvalifikatsiooniga. Koostatud hooldusplaanides ei ole
jälgitavat seost õendusplaanis kajastuva infoga.
3.8 Nõuded teenuseosutajale
SHS § 22 lõige 1 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada personali olemasolu, kelle
kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud
hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Teenuseosutajal on kohustus esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul MTRis tegevusloa muutmise
taotlus ja lisada uue teenust vahetult osutava isiku osas kõik kohustuslikud andmed. Sama nõue
kehtib asendaja kohta. Töösuhte lõppemisest teavitatakse samuti viie tööpäeva jooksul.
Järelevalvetoimingute alguses kehtinud verisoon oli sisestatud 17.12.2019 ja hilisemaid
muudatusi tehtud ei olnud. Seega pole MTÜ Lille Turvakodu tegevusloa väljastamise järgselt
(tähtajatu tegevusluba väljastati 17.12.2019) MTRis muudatusi teinud.
Järelevalvetoimingute alguses oli MTRi kantud kokku 8 vahetult teenust osutavat töötajat (sh kolm
abihooldustöötajat). TÖRi andmete alusel oli töösuhe lõppenud kolme seni MTR nimekirjas olnud
isikuga (V.B 10.09.2020, N.R. 22.10.2020 ja S.Š 29.05.2019).
Juhatuse liikme poolt järelevalvetoimingute alguses edastatud töötajate nimekirjast selgub, et
hooldekodus töötavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes pole nõuetekohaselt MTRi
kantud: I.J. töötab alates 17.04.2021, S.L töötab alates 01.07.2020, R.L. töötab alates
05.05.2022, K.K. töötab alates 07.03.2024, O.M. töötab alates 25.01.2024 ja A.A. töötab alates
05.05.2023. Seisuga 25.06.2024 olid MTRi vahetu teenuse osutaja kohta tehtud kanded
muutmisel.
Tulenevalt kvaliteedijuhisest tuleb teenuseosutajal töötajate ametijuhendites selgelt määratleda
tegelikud tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus. Samuti tuleb töötajatel järgida
kokkulepitud eetikanorme. Järelevalve teostajale edastati tutvumiseks 24.11.2017 juhatuse liikme
poolt allkirjastatud ametijuhend, milles olid tööprotsessid kirjeldamata, töötaja õigused
nimetamata jms.
Hooldaja ametijuhendit uuendati järelevalvetoimingute ajal. Uudsena on dokumendis punkt 5.4,
milles muuhulgas „Juhindub töös kliendiga kliendile koostatud hooldusplaanist“. Samuti on
õigustena nimetatud punktis 7 õigus saada ja kasutada töövahendeid, täiendkoolitust, teha
tööandjale soovitusi ja ettepanekuid oma valdkonna töö paremaks muutmiseks.
Juhatuse liige on välja töötanud töötajate motiveerimise korra ning kavandab tegevused töötajate
vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise vältimiseks (supervisioon).
SHS § 22 lõike 3 kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja
ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
SKA lähtus hinnangu andmisel MTRi sisestatud hooldustöötajate infost (seisuga 05.07.2024),
töötajate nimekirjast ja tööajatabelitest. Hooldekodus töötab neli hooldustöötajat, neist üks töötab
vaid päevasel ajal ja kaks hooldustöötajat on 24-tunnilises vahetuses alati koos. Nimetatud
dokumentidest nähtub, et 24-tunnistes vahetustest oli nädalalõppudel ning tööpäeviti
ajavahemikul 16.30-8.00 tööl kaks abihooldajat järgmistel kuupäevadel: 1,3,5,7,9,11,13,15,17,19,
21, 23, 25, 27, 29 ja 31.
SHS § 22 lõige 5 sätestab nõude, et vahetult ei tohi teenust osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Juhatuse liige esitas üheksa vahetult hooldustööd tegeva töötaja kohta Karistusregistrist
26.06.2024 väljastatud teate. Kõnealused isikud ei ole karistatud. Kvaliteedijuhise kohaselt tuleb
teenuseosutajal teha korduspäringud vähemalt üks kord aastas.
8
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Lähtudes sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 nõuetest üle vaadata ja ajakohastada
dokumentatsioon (sisekorraeeskirjad, ametijuhendid ja muud juhendid).
4.2. Dokumentide kaasajastamisel saab juhinduda SKA on koostatud väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise
aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse
osutajatele ning teenuse kasutajatele.
4.3. Oluline on hooldustoimingute (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud
ja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud tegevused) dokumenteerimine
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumentidel peab olema kuupäev (vajadusel
kellaaeg) ja toimingu sooritanud (vastutava) hooldustöötaja nimi.
4.4. Mittetulundusühingu Lille Turvakodu nimel sõlmitav hooldusleping koos lisadega vajab
kaasajastamist. Näiteks ei sisalda leping teenusesaajate õiguseid, avamata on mõiste „tühja
voodipäeva tasu“.
4.4. Kodulehel avalikustatud info peab olema aktuaalne ja kirjeldama osutatavaid teenuseid ja
hinnakirja, milles on teenuse hinna komponendid lahti kirjutatud (sh toodud välja omaosaluse
suurus). Oluline on teave kodukorra kohta, mis reguleerib teenuse osutamisega seotud tegevusi
(sh taskuraha ja pangakaardi kasutamise reegleid), inimese õiguseid ja kohustusi.
4.5. Kaasata hooldustöötajaid hooldusplaanide koostamisele ja üle vaatamisel hinnangute
andmisele, sest vahetult kliendiga töötavad hooldustöötajad märkavad klientide igapäevast
toimetulekut ja selle muutuseid.
4.6. Uute töötajate tööle võtmisel peab juhatuse liige kandidaate teavitama asjaolust, et kehtivat
vara või isikuvastast karistust omades ei ole võimalik töösuhet alustada. Kvaliteedijuhise kohaselt
tuleb teenuseosutajal teha Karistusregistri korduspäringud vähemalt üks kord aastas.
4.7. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks vajavad üldhooldusteenuste korraldajad kõrvalpilku, tutvumisi
teiste hooldekodudega, võimalusel ka rahuloluküsitlusi jms.
4.8. Teenusesaajate aktiviseerivate tegevuste kavandamisel on oluline järjepidevus. Võimalus on
tutvuda Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusega www.eludementsusega.ee.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aime Koger
järelevalve peaspetsialist
9