dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 4. august 2022
Viit
9.5-1/6315-1
Registreeritud
4. august 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
9.5 TOETUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
Sari
9.5-1 Toetuse saaja projektitoimikud
Toimik
9.5-1
Vastutaja
Riin Kobin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎9.5-16315-1 04.08.2022 Leping (1).asice886 KB

Sisu (failidest)

Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 Tehniline kirjeldus 1. SISSEJUHATUS JA TAUSTAINFO Eestis on avaliku sektori IKT valdkonda seni juhitud valitsemisaladena detsentraliseeritult. Igal valitsemisalal on õigus otsustada, millist tehnoloogiat kasutada ja kuidas IKT valitsemist korraldada. Riigiasutuste infotehnoloogia korraldamisel on toimunud osaline konsolideerimine valitsemisalade kaupa. Justiitsministeeriumis (JUM), Siseministeeriumis (SIM), Rahandusministeeriumis (RM), Keskkonnaministeeriumis (KEM) ja Sotsiaalministeeriumis (SoM) on loodud hallatavad asutused, mis osutavad valitsemisala asutustele IKT kasutamise- ja arendamisega seotud teenuseid. Teistes ministeeriumites, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on infotehnoloogia korraldamine hajus või konsolideeritud osaliselt ministeeriumi infotehnoloogia osakonna või talituse juurde. Üks oluline muudatus, mis lähitulevikus mõjutab ministeeriumite IKT korraldust, on baasteenuste (arvutitöökoht ja serveri baastaristu) keskne konsolideerimine. Vabariigi Valitsus otsustas 27.10.2021 oma kabinetinõupidamisel toetada riigiasutuste üleminekut kesksele arvutitöökoha ja serveritaristu teenuse osutamisele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri otsusega loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT) alates 01.12.2021. RIT võtab järk-järgult teistelt valitsemisaladelt ja riigiasutustelt üle IKT-alusteenuste korraldamise ja osutamise. Konsolideerimise käigus saavad ületulevad asutused RIT klientideks. Esialgse ajakava kohaselt on esimesteks klientideks on RIK-i praegused kliendid (JuM, HTM, Suur-Ameerika 1 ühishoone kliendid). Esimeste uute klientidena liituvad aastatel 2022–2023 keskuse teenustega nn IT-majata asutused ehk need ministeeriumid, kel täna puudub oma IT-asutus (MKM, MeM ja SoM konsolideerimata asutused). Järgmises etapis liituvad 2023–2024 nn IT-majaga asutused, võttes aluseks teenuste küpsusastme, pakutava teenuse kriitilisuse ning senise tehnoloogilise võla taseme (mistõttu kiirem konsolideerimine on mõistlik). See tähendab järgmisi valitsemisalasid: SoM, RMIT kliendid (RaM, KuM), KeM. Viimasena ehk 2024–2025 liituvad keskuse teenustega ministeeriumid, kellel on sise- ja välisjulgeolekut arvestades kõige tundlikumad ja erilahendusi vajavad teenused – VäM, SiM ja KaM, Peamised probleemid:  Kasutusel on palju infosüsteeme, mille jätkusuutlikuks ülevalpidamiseks kulub märkimisväärne ressurss ja mille haldamine käib rahaliselt üle jõu  Suur osa E-teenuste arendusi viiakse läbi projektipõhiselt ja rahastatakse peamiselt SF vahenditest, mistõttu on arendusprotsessid pikad ja paindumatud, puudub võimalus kiirelt reageerida muutunud ootustele Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106  IKT asustuste ja üksuste sees osutatakse ministeeriumile sarnaseid IT-teenuseid valdkonna sees (IT juhtimine, IT eelarvestamine, IT projektijuhtimine, IT arendusvajaduste analüüs, IT arhitektuur, infoturbejuhtimine, süsteemihaldus jne).  E-teenuste ja muude IT-teenuste arendamise ning olemasolevates teenustes muudatuse teostamise protsess on aeglane, vähe paindlik ning ressursikulukas  Puudub majasisene arendusvõimekus, mistõttu teadmine ja oskused sh tehnoloogiate juhtimine on väliste partnerite käes, mistõttu on tekkinud sõltuvused kindlatest arendajatest. Ministeeriumite valitsemisalade kirjeldus Rahandusministeeriumi valitsemisalas (edaspidi kui RMV) alustas IKT teenuseid pakkuva asutusena 01.01.2012 tegevust Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT). RMITi tegevust reguleerib asutuse põhimäärus, strateegilisi eesmärke kajastab arengukava ning tegevust rahastatakse riigieelarvest. Arvutitöökoha teenust asub 2022.a osutama Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT), peale mida jääb RMITi peamiseks ülesandeks e- teenuseid arendada, töös hoida ja majutada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on 2 riigi keskset infotehnoloogia asutust :  Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mille eesmärk on riigi kesksete IT-teenuste arendamine (nt. riigiportaal, eID, x-tee, riigivõrk jne) ja riigi küberturvalisuse tagamine ning järelevalve.  Riigi Infotehnoloogia Kesksus (RIT), mille eesmärgiks on riigi arvutitöökohtade halduse ja serverite baasteenuste osutamine ning konsolideerimine. Ministeeriumi valitsemisala sees on veel 2 eraldi IT üksust, mis asuvad asutuste sees :  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogiaosakond, mille eesmärk tagada ülejäänud valitsemisala (ministeeriumi enda, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Eesti Geoloogiateenistuse) teenuste arendamine. Lisaks keskse IT infrastruktuuri ja kesksete IT-teenuste arendamine, mida kasutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Geoloogiateenistus.  Transpordiameti infotehnoloogia arendusosakond koos süsteemihaldusega, mille eesmärk tagada Transpordiameti vastutusvaldkonna teenuste arendamine ja haldamine. Lisaks on ministeeriumi valitsemisalas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, mille eesmärk on erinevate sideteenuste (operatiivside, mereside ja kõneside) ja serverite majutuse teenuse osutamine riigis. Justiitsministeeriumi valitsemisalas (edaspidi kui JuM) pakub IKT-teenuseid Registrite ja Infosüsteemise Keskus (edaspidi kui RIK). Arvutitöökoha ning serverite baastaristu majutusteenust asub 2022.a osutama Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT), peale mida jääb RIK- i peamiseks ülesandeks e-teenuseid arendada ja töös hoida. Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 2. EESMÄRK ja UURIMISKÜSIMUSED 2.1. Eesmärk Analüüsi peamiseks eesmärgiks on välja töötada ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT- teenuste osutamise ja arenduste toimemudel tegevuskava. Eesmärk, milleni soovitakse jõuda on teenuse mõistes kirjeldatav alljärgnevalt: 2.1.1. Teenuse tarbijad on rahul teenuse toimimisega. 2.1.2. Teenused on turvalised ehk teisisõnu risk küberturbe intsidentideks on minimaalne. 2.1.3. Teenuse ülalhoiuks kulub minimaalne vajalik ressurss (nii inimressurss kui ka ülalhoiukulud). 2.1.4. Teenustes on võimalik kiirelt ning paindlikult teha muudatusi ning täiendusi (õigusloomest tulenevad muutused, teistest teenustest tulenevad muutused jne). 2.1.5. Teenuste kaasaegsena hoidmiseks kulub minimaalne vajalik ressurss (komponentide uuendamine, lõppkasutaja soovide implementeerimine jne). Analüüsida tuleb erinevaid IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudelite alternatiive, arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid. Metoodika ja projektiplaani väljatöötamine uurimisküsimuste lahendamiseks on analüüsi läbiviija ülesandeks. Oma nägemuse uurimismetoodikast ja projektiplaanist esitab pakkuja oma pakkumuses. 2.2. Uurimisküsimused 2.2.1. Milline on terviklik IKT korraldamise (teenuste osutamise) ja arenduste läbiviimise toimemudel (arvestades Eesti ministeeriumite IKT tänast korraldust ja võttes arvesse IKT-baasteenuste (töökoht ja serveri baasteenus) osutamise üleminekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse) sh: 2.2.2. Milline on rolli- ja vastutusejaotus äri- ja IT-maja vahel? 2.2.3. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 2.2.4. Kas ja millised on IKT valdkonnas ministeeriumite vahelised konsolideerimisvõimalused, tuua välja saadav kasu ja riskid? 3. ANALÜÜSI TULEM Analüüsi tulemina töötatakse välja terviklik dokument, mis sisaldab analüüsist tulenevate põhjendustega järgnevat: Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 3.1. Võimalikud IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudelid (välja tuua alternatiivsed mudelid), arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid ning võrdluse kehtiva mudeliga. Iga lahendusvariandi puhul tuuakse välja järgmised näitajad: 3.1.1. mudeli iseloomustus; 3.1.2. riskid ja nende maandamisvõimalused; 3.1.3. mudeli rakendamise eeldused, sh finantseerimismudel; 3.1.4. kaasatud osapoolte rollid ja vastutus; äri ja IT rollid; 3.1.5. muud olulised tingimused teenuste ja arenduste kvaliteedi tagamisel; 3.1.6. hinnang mudeli rakendatavusele; 3.1.7. rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine; 3.1.8. arendusprotsessi kirjeldus ja metoodikad; 3.1.9. toimemudeli rakendamise tegevuskava 3.1.10. saadav kasu võrreldes kehtiva mudeliga. 3.2. Kas ja millised on IKT valdkonnas ministeeriumite vahelised konsolideerimisvõimalused, tuua välja saadav kasu ja riskid. 3.3. Eksperdi ettepanek IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudeli osas tuues välja, kas ja millises ulatuses muudatusi tuleks tänases töökorralduses, sh protsessi juhtimises teha ja/või kas muu alternatiivse IKT arenduste juhtimise töökorralduse rakendamine lahendaks tuvastatud probleemid ja muudaks IKT-teenuste osutamise ja arenduste juhtimise tulemuslikumaks, kiiremaks/paindlikumaks, säästlikumaks ja vähem halduskoormust tekitavamaks. Valitud mudeli osas peab olema koostatud rakendamise tegevuskava. 4. PAKKUJA TÖÖÜLESANDED Analüüsi peamiseks eesmärgiks on välja töötada ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT- teenuse osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudel koos tegevuskavaga: 4.1. Ettevalmistus: Kavandada sobiv aja- ja tegevuskava ning uurimismetoodika, sh intervjuuplaanid, andmekorje plaanid analüüsi eesmärgi täitmiseks ja kooskõlastada tellijaga; 4.2. Valideerimisetapp: välja töötatud mudelite, lahenduste valideerimine seotud osapooltega; 4.3. Lõppraporti koostamine: lõppraporti koostamine vastavalt püstitatud analüüsiülesannetele, kus on vastatud kõikidele uurimisküsimustele. Lõppraport vormistatakse eesti keeles. Lisaks lõppraportile vormistatakse raporti eestikeelne lühikokkuvõte (1 A4 lk), intervjuude kokkuvõtted ja muu analüüsiga seotud dokumentatsioon. Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 4.4. Dokumenteerimine: Töökoosolekuid dokumenteeritakse töövõtja poolt. Töö lõppedes esitab pakkuja kogu analüüsi dokumentatsiooni tellijale. 4.5. Tulemite tutvustamine, teavitamine: Osalemine töö- ja juhtrühmades ning vahe- ja lõppraportite tutvustamine ühe kuu jooksul peale lõpparuande vastuvõtmist. 5. Üle antavad materjalid Töö koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (koos nimetatud aruanne). Töö antakse üle ja võetakse vastu kolmes osas. Töö osadeks on: 5.1. vahearuanne; 5.2. lõpparuanne; 5.3. esitlused. 6. Nõuded vahearuandele ja lõpparuandele Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, andma vastused kõikidele tehnilises kirjelduses välja toodud uurimisküsimustele ja sisaldama tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 6.1. aruanne peab kajastama infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne käsitleb kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi teostaja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud; 6.2. analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud, avakoosolekul täpsustatud ja vahearuandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist; 6.3. analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud info usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud; 6.4. analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute, intervjuude jms kokkuvõtted. 6.5. järeldused peavad olema selgelt eristatud, sh peab olema arusaadav, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Need peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni); 6.6. soovitused/ettepanekud peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad ning selgelt ja visuaalselt hoomatavalt esitatud. Soovitused peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus; 6.7. aruanded koos lisadega vormistatakse eesti keeles. Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 7. EELDATAV AJAKAVA Töövõtja esitab valmis töö (v.a analüüsi tutvustavad esitlused) tellijale 5 kuu jooksul peale lepingu sõlmimist (sh analüüsi taustmaterjalide, protokollide ja muu infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi). Analüüsi tutvustavad esitlused peavad olema läbi viidud hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (analüüsi tutvustamine kuni kahel korral tellija poolt etteantud ajal ja sihtrühmale. Tellija võib nõuda analüüsi teostamise igal ajahetkel pakkuja poolt valminud dokumentide projekte, veendumaks analüüsi teostustähtaja realistlikkuses. Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 HANKELEPING NR 9.5-1/6315-1 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida esindab Merike Saks (edaspidi tellija) ning CheckIT OÜ, registrikood 16095741, asukoht Padriku tee 14/1-4 Tallinn 11912, mida esindab juhatuse liige Mihkel Lauk (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile“ viitenumbriga 248106 tulemusena (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele analüüsi ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli välja töötamiseks koos tegevuskavaga (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest. Projekti number 2014-2020.12.01.003.01.15-0002. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 79 000 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 3.3.1. Vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% lepingu hinnast; 3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmise järgselt 40% lepingu hinnast. 3.3.3. Analüüsi tutvustuste teostamise järgselt 10% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 248106. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 1 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. E-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostatakse 5 kuu jooksul lepingu sõlmimisest ja analüüsi tutvustatakse kuni kahel korral hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 4.2. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses esitatud esialgsele aja- ja tegevuskavale. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis. 4.3. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sh kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu võrreldes tavapärasele asjaajamisele kuuluva ajaga (nt analüüsi skoopi kuuluvad asutused viivitavad sisendi või tagasiside andmisega, intervjuudel osalemisega jms), ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tegevuste läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu: 4.3.1. teavitab pool esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töödega alustamist või töö läbiviimist takistavast asjaolust; 4.3.2. alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist; 4.3.3. lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.4. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.5. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.6. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.6.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses; 4.6.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 4.7. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 2 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi (sh vormistamisele ja sümboolikale). 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub hanke alusdokumentides esitatud etappide kaupa. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või – teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja peab vahe- ja lõpparuande koostamisel ja vormistamisel järgima hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid. 5.4. Töö üleandmine (vahearuanne ning lõpparuanne) toimub kahes etapis üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, 3 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.13. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teisele poolele teatama. 6.11.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.11.2. Punktis 6.11. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu 4 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Mihkel Lauk, telefon 516 1234, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 5 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mida ei esinenud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga ning mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud tingimustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.4.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu võrra. 10.4.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.4.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 6 Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile Viitenumber: 248106 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel