Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
Tehniline kirjeldus
1. SISSEJUHATUS JA TAUSTAINFO
Eestis on avaliku sektori IKT valdkonda seni juhitud valitsemisaladena detsentraliseeritult. Igal
valitsemisalal on õigus otsustada, millist tehnoloogiat kasutada ja kuidas IKT valitsemist
korraldada.
Riigiasutuste infotehnoloogia korraldamisel on toimunud osaline konsolideerimine
valitsemisalade kaupa. Justiitsministeeriumis (JUM), Siseministeeriumis (SIM),
Rahandusministeeriumis (RM), Keskkonnaministeeriumis (KEM) ja Sotsiaalministeeriumis
(SoM) on loodud hallatavad asutused, mis osutavad valitsemisala asutustele IKT kasutamise-
ja arendamisega seotud teenuseid. Teistes ministeeriumites, sh Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis on infotehnoloogia korraldamine hajus või konsolideeritud
osaliselt ministeeriumi infotehnoloogia osakonna või talituse juurde.
Üks oluline muudatus, mis lähitulevikus mõjutab ministeeriumite IKT korraldust, on
baasteenuste (arvutitöökoht ja serveri baastaristu) keskne konsolideerimine. Vabariigi Valitsus
otsustas 27.10.2021 oma kabinetinõupidamisel toetada riigiasutuste üleminekut kesksele
arvutitöökoha ja serveritaristu teenuse osutamisele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri
otsusega loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Riigi
Infotehnoloogia Keskus (RIT) alates 01.12.2021. RIT võtab järk-järgult teistelt
valitsemisaladelt ja riigiasutustelt üle IKT-alusteenuste korraldamise ja osutamise.
Konsolideerimise käigus saavad ületulevad asutused RIT klientideks. Esialgse ajakava kohaselt
on esimesteks klientideks on RIK-i praegused kliendid (JuM, HTM, Suur-Ameerika 1
ühishoone kliendid). Esimeste uute klientidena liituvad aastatel 2022–2023 keskuse teenustega
nn IT-majata asutused ehk need ministeeriumid, kel täna puudub oma IT-asutus (MKM, MeM
ja SoM konsolideerimata asutused). Järgmises etapis liituvad 2023–2024 nn IT-majaga
asutused, võttes aluseks teenuste küpsusastme, pakutava teenuse kriitilisuse ning senise
tehnoloogilise võla taseme (mistõttu kiirem konsolideerimine on mõistlik). See tähendab
järgmisi valitsemisalasid: SoM, RMIT kliendid (RaM, KuM), KeM. Viimasena ehk 2024–2025
liituvad keskuse teenustega ministeeriumid, kellel on sise- ja välisjulgeolekut arvestades kõige
tundlikumad ja erilahendusi vajavad teenused – VäM, SiM ja KaM,
Peamised probleemid:
Kasutusel on palju infosüsteeme, mille jätkusuutlikuks ülevalpidamiseks kulub
märkimisväärne ressurss ja mille haldamine käib rahaliselt üle jõu
Suur osa E-teenuste arendusi viiakse läbi projektipõhiselt ja rahastatakse peamiselt SF
vahenditest, mistõttu on arendusprotsessid pikad ja paindumatud, puudub võimalus
kiirelt reageerida muutunud ootustele
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
IKT asustuste ja üksuste sees osutatakse ministeeriumile sarnaseid IT-teenuseid
valdkonna sees (IT juhtimine, IT eelarvestamine, IT projektijuhtimine, IT
arendusvajaduste analüüs, IT arhitektuur, infoturbejuhtimine, süsteemihaldus jne).
E-teenuste ja muude IT-teenuste arendamise ning olemasolevates teenustes muudatuse
teostamise protsess on aeglane, vähe paindlik ning ressursikulukas
Puudub majasisene arendusvõimekus, mistõttu teadmine ja oskused sh tehnoloogiate
juhtimine on väliste partnerite käes, mistõttu on tekkinud sõltuvused kindlatest
arendajatest.
Ministeeriumite valitsemisalade kirjeldus
Rahandusministeeriumi valitsemisalas (edaspidi kui RMV) alustas IKT teenuseid pakkuva
asutusena 01.01.2012 tegevust Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi
RMIT). RMITi tegevust reguleerib asutuse põhimäärus, strateegilisi eesmärke kajastab
arengukava ning tegevust rahastatakse riigieelarvest. Arvutitöökoha teenust asub 2022.a
osutama Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT), peale mida jääb RMITi peamiseks ülesandeks e-
teenuseid arendada, töös hoida ja majutada.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on 2 riigi keskset
infotehnoloogia asutust :
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mille eesmärk on riigi kesksete IT-teenuste arendamine
(nt. riigiportaal, eID, x-tee, riigivõrk jne) ja riigi küberturvalisuse tagamine ning
järelevalve.
Riigi Infotehnoloogia Kesksus (RIT), mille eesmärgiks on riigi arvutitöökohtade
halduse ja serverite baasteenuste osutamine ning konsolideerimine.
Ministeeriumi valitsemisala sees on veel 2 eraldi IT üksust, mis asuvad asutuste sees :
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogiaosakond, mille eesmärk
tagada ülejäänud valitsemisala (ministeeriumi enda, Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Järelevalve Ameti ja Eesti Geoloogiateenistuse) teenuste arendamine. Lisaks keskse IT
infrastruktuuri ja kesksete IT-teenuste arendamine, mida kasutavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ning Eesti Geoloogiateenistus.
Transpordiameti infotehnoloogia arendusosakond koos süsteemihaldusega, mille
eesmärk tagada Transpordiameti vastutusvaldkonna teenuste arendamine ja haldamine.
Lisaks on ministeeriumi valitsemisalas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, mille eesmärk
on erinevate sideteenuste (operatiivside, mereside ja kõneside) ja serverite majutuse teenuse
osutamine riigis.
Justiitsministeeriumi valitsemisalas (edaspidi kui JuM) pakub IKT-teenuseid Registrite ja
Infosüsteemise Keskus (edaspidi kui RIK). Arvutitöökoha ning serverite baastaristu
majutusteenust asub 2022.a osutama Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT), peale mida jääb RIK-
i peamiseks ülesandeks e-teenuseid arendada ja töös hoida.
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
2. EESMÄRK ja UURIMISKÜSIMUSED
2.1. Eesmärk
Analüüsi peamiseks eesmärgiks on välja töötada ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT-
teenuste osutamise ja arenduste toimemudel tegevuskava.
Eesmärk, milleni soovitakse jõuda on teenuse mõistes kirjeldatav alljärgnevalt:
2.1.1. Teenuse tarbijad on rahul teenuse toimimisega.
2.1.2. Teenused on turvalised ehk teisisõnu risk küberturbe intsidentideks on
minimaalne.
2.1.3. Teenuse ülalhoiuks kulub minimaalne vajalik ressurss (nii inimressurss kui ka
ülalhoiukulud).
2.1.4. Teenustes on võimalik kiirelt ning paindlikult teha muudatusi ning täiendusi
(õigusloomest tulenevad muutused, teistest teenustest tulenevad muutused jne).
2.1.5. Teenuste kaasaegsena hoidmiseks kulub minimaalne vajalik ressurss
(komponentide uuendamine, lõppkasutaja soovide implementeerimine jne).
Analüüsida tuleb erinevaid IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudelite alternatiive,
arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja
iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid.
Metoodika ja projektiplaani väljatöötamine uurimisküsimuste lahendamiseks on analüüsi
läbiviija ülesandeks. Oma nägemuse uurimismetoodikast ja projektiplaanist esitab pakkuja oma
pakkumuses.
2.2. Uurimisküsimused
2.2.1. Milline on terviklik IKT korraldamise (teenuste osutamise) ja arenduste
läbiviimise toimemudel (arvestades Eesti ministeeriumite IKT tänast korraldust
ja võttes arvesse IKT-baasteenuste (töökoht ja serveri baasteenus) osutamise
üleminekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse) sh:
2.2.2. Milline on rolli- ja vastutusejaotus äri- ja IT-maja vahel?
2.2.3. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt, et tagada
mudeli jätkusuutlik rakendamine?
2.2.4. Kas ja millised on IKT valdkonnas ministeeriumite vahelised
konsolideerimisvõimalused, tuua välja saadav kasu ja riskid?
3. ANALÜÜSI TULEM
Analüüsi tulemina töötatakse välja terviklik dokument, mis sisaldab analüüsist tulenevate
põhjendustega järgnevat:
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
3.1. Võimalikud IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudelid (välja
tuua alternatiivsed mudelid), arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste
riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja
vastuargumendid ning võrdluse kehtiva mudeliga.
Iga lahendusvariandi puhul tuuakse välja järgmised näitajad:
3.1.1. mudeli iseloomustus;
3.1.2. riskid ja nende maandamisvõimalused;
3.1.3. mudeli rakendamise eeldused, sh finantseerimismudel;
3.1.4. kaasatud osapoolte rollid ja vastutus; äri ja IT rollid;
3.1.5. muud olulised tingimused teenuste ja arenduste kvaliteedi tagamisel;
3.1.6. hinnang mudeli rakendatavusele;
3.1.7. rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt, et tagada
mudeli jätkusuutlik rakendamine;
3.1.8. arendusprotsessi kirjeldus ja metoodikad;
3.1.9. toimemudeli rakendamise tegevuskava
3.1.10. saadav kasu võrreldes kehtiva mudeliga.
3.2. Kas ja millised on IKT valdkonnas ministeeriumite vahelised
konsolideerimisvõimalused, tuua välja saadav kasu ja riskid.
3.3. Eksperdi ettepanek IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudeli osas
tuues välja, kas ja millises ulatuses muudatusi tuleks tänases töökorralduses, sh
protsessi juhtimises teha ja/või kas muu alternatiivse IKT arenduste juhtimise
töökorralduse rakendamine lahendaks tuvastatud probleemid ja muudaks IKT-teenuste
osutamise ja arenduste juhtimise tulemuslikumaks, kiiremaks/paindlikumaks,
säästlikumaks ja vähem halduskoormust tekitavamaks. Valitud mudeli osas peab olema
koostatud rakendamise tegevuskava.
4. PAKKUJA TÖÖÜLESANDED
Analüüsi peamiseks eesmärgiks on välja töötada ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT-
teenuse osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudel koos tegevuskavaga:
4.1. Ettevalmistus: Kavandada sobiv aja- ja tegevuskava ning uurimismetoodika, sh
intervjuuplaanid, andmekorje plaanid analüüsi eesmärgi täitmiseks ja kooskõlastada
tellijaga;
4.2. Valideerimisetapp: välja töötatud mudelite, lahenduste valideerimine seotud
osapooltega;
4.3. Lõppraporti koostamine: lõppraporti koostamine vastavalt püstitatud
analüüsiülesannetele, kus on vastatud kõikidele uurimisküsimustele. Lõppraport
vormistatakse eesti keeles. Lisaks lõppraportile vormistatakse raporti eestikeelne
lühikokkuvõte (1 A4 lk), intervjuude kokkuvõtted ja muu analüüsiga seotud
dokumentatsioon.
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
4.4. Dokumenteerimine: Töökoosolekuid dokumenteeritakse töövõtja poolt. Töö lõppedes
esitab pakkuja kogu analüüsi dokumentatsiooni tellijale.
4.5. Tulemite tutvustamine, teavitamine: Osalemine töö- ja juhtrühmades ning vahe- ja
lõppraportite tutvustamine ühe kuu jooksul peale lõpparuande vastuvõtmist.
5. Üle antavad materjalid
Töö koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (koos nimetatud aruanne).
Töö antakse üle ja võetakse vastu kolmes osas. Töö osadeks on:
5.1. vahearuanne;
5.2. lõpparuanne;
5.3. esitlused.
6. Nõuded vahearuandele ja lõpparuandele
Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, andma vastused
kõikidele tehnilises kirjelduses välja toodud uurimisküsimustele ja sisaldama tellijaga kokku
lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised:
6.1. aruanne peab kajastama infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne
käsitleb kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi
teostaja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud;
6.2. analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud,
avakoosolekul täpsustatud ja vahearuandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab
kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad
takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist;
6.3. analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema
vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud
info usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud;
6.4. analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute,
intervjuude jms kokkuvõtted.
6.5. järeldused peavad olema selgelt eristatud, sh peab olema arusaadav, kuidas selliste
järeldusteni jõuti. Need peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud
faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema
loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad
sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja
erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud asjaolud. Vastuolulised
teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult kõikide
osapoolte käest saadud informatsiooni);
6.6. soovitused/ettepanekud peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad
tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused
peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad
ning selgelt ja visuaalselt hoomatavalt esitatud. Soovitused peavad olema arvestatavad
kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus;
6.7. aruanded koos lisadega vormistatakse eesti keeles.
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
7. EELDATAV AJAKAVA
Töövõtja esitab valmis töö (v.a analüüsi tutvustavad esitlused) tellijale 5 kuu jooksul peale
lepingu sõlmimist (sh analüüsi taustmaterjalide, protokollide ja muu infoga, mida analüüsi
teostamiseks koguti või loodi). Analüüsi tutvustavad esitlused peavad olema läbi viidud
hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (analüüsi tutvustamine kuni kahel korral tellija
poolt etteantud ajal ja sihtrühmale. Tellija võib nõuda analüüsi teostamise igal ajahetkel pakkuja
poolt valminud dokumentide projekte, veendumaks analüüsi teostustähtaja realistlikkuses.
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
HANKELEPING NR 9.5-1/6315-1
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn,
mida esindab Merike Saks (edaspidi tellija)
ning
CheckIT OÜ, registrikood 16095741, asukoht Padriku tee 14/1-4 Tallinn 11912, mida esindab
juhatuse liige Mihkel Lauk (edaspidi töövõtja),
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse
osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile“
viitenumbriga 248106 tulemusena (edaspidi riigihange).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse
vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja teostab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
analüüsi ministeeriumite ja nende valitsemisalade IKT teenuse osutamise ning arenduste
läbiviimise toimemudeli välja töötamiseks koos tegevuskavaga (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest. Projekti number
2014-2020.12.01.003.01.15-0002.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku
79 000 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest järgmistes osades, pärast vastava töö osa üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist:
3.3.1. Vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% lepingu hinnast;
3.3.2. Lõpparuande vastuvõtmise järgselt 40% lepingu hinnast.
3.3.3. Analüüsi tutvustuste teostamise järgselt 10% lepingu hinnast.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
248106.
3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
3.6. E-arve saatmise võimalused on:
3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
1
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja
infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve
sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.3. E-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee).
Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada
konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
3.6.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-
Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu
või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostatakse 5 kuu jooksul lepingu sõlmimisest ja analüüsi tutvustatakse kuni kahel
korral hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
4.2. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt hanke alusdokumentides ja
pakkumuses esitatud esialgsele aja- ja tegevuskavale. Avakoosolek toimub hiljemalt 10
päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või
uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis.
4.3. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sh kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu
võrreldes tavapärasele asjaajamisele kuuluva ajaga (nt analüüsi skoopi kuuluvad
asutused viivitavad sisendi või tagasiside andmisega, intervjuudel osalemisega jms), ei
osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tegevuste läbiviimine selliselt, et oleks
võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu:
4.3.1. teavitab pool esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
töödega alustamist või töö läbiviimist takistavast asjaolust;
4.3.2. alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist;
4.3.3. lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas
tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.
4.4. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud,
seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama
juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus
haldama.
4.5. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt
kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.
4.6. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.6.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise
korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni
ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses;
4.6.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus
ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut
nõuetekohaselt.
4.7. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul
tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.
Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
2
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
4.8. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.9. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,
õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest
tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni
töö teostamisega seotud küsimustes.
4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel
töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
4.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi (sh
vormistamisele ja sümboolikale).
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub hanke alusdokumentides esitatud etappide kaupa.
5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste
kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua
ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda
takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi
töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava,
töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või –
teemavaldkondade täpsustamiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud,
kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.
Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija.
5.3. Töövõtja peab vahe- ja lõpparuande koostamisel ja vormistamisel järgima hanke
alusdokumentides sätestatud nõudeid.
5.4. Töö üleandmine (vahearuanne ning lõpparuanne) toimub kahes etapis üleandmise-
vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava
etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule.
5.5. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas
parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö
ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja
volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö
üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.5.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.5.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid
tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli
tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
3
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde
mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
5.6. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.5.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja
arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh
leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist
suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude
esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu
hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö
ei vasta lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte
rohkem kui 5% lepingu hinnast.
6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis
9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10%
lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.10. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.13. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb
rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt
tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on
takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teisele poolele teatama.
6.11.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad
lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.11.2. Punktis 6.11. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud
piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
4
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid
lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku
tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu
täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik
õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose
muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui
see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale
võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise
tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:
8.4.1. Tellija esindaja on Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post
[email protected]. Tellija
volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud
küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja esindaja on Mihkel Lauk, telefon 516 1234, e-post
[email protected].
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate
andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest
teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele
lepingus märgitud kontaktandmetel.
5
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma
olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Juhul, kui lepingu täitmise ajal jätkub koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhang ja
levik, mille tõttu on valitsuse poolt kehtestatud mistahes piirangud või täiendavad
piirangud, või esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise
vajadusest tingitud põhjused, mida ei esinenud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
ning mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine nimetatud tingimustel, on pooltel
õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise
tähtaega.
10.4.1. Lepingu aja- ja tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada
piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu võrra.
10.4.2. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks
tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas
olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused
tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.4.3. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud tähtajaliste
piirangute tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul
pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
6
Riigihange: Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise
toimemudel Rahandusministeeriumile
Viitenumber: 248106
11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
7