dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 4. august 2022
Viit
15-3/5707-2
Registreeritud
4. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-35707-2 04.08.2022 Väljaminev kiri.asice417 KB

Sisu (failidest)

Terje Kraanvelt Teie 07.07.2022 nr 7-1/1747-1 Kuusalu Vallavalitsus Meie 04.08.2022 nr 15-3/5707-2 [email protected] Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneering Austatud vallavanem Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 07.07.2022 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Kuusalu Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine ning lähteülesande kinnitamine“ (edaspidi detailplaneeringu algatamise eelnõu), mille lisadeks on „Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang) ja „Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne“ (edaspidi detailplaneeringu lähteülesanne). Planeeritav ala, Lehe kinnistu (katastritunnus 35201:001:0297, pindala 2,01 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) asub Kaberla küla edelaosas. Juurdepääsuvõimalus kinnistule on osaliselt avaliku kasutusega Haavakannu-Umblauka teelt (nr 3530002) või Merimetsa teelt (nr 3530327) ja üle eraomandis olevate kinnistute. Detailplaneeringu eesmärgiks on eraldada Lehe kinnistust kaasomandis olev hoonestatud ala, suurusega ca 1700 m2. Kuusalu üldplaneeringu (kehtestatud 2001) kohaselt asub Lehe kinnistu hajaasustusega alal, kus tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse ehituskrunti, mis on väiksem kui 1,5 ha. Detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. Harju Maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering), mis on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamise aluseks, näeb ette planeeringu alal maalise piirkonna. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükk 2.3 „Maalised piirkonnad“ käsitleb maalist piirkonda st maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada KSH eelhinnangut detailplaneeringu ja maakonnaplaneeringu seoste osas. 2. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lõikes 1 on sätestatud, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul on detailplaneeringu koostamise eesmärki kirjeldatud detailplaneeringu algatamise eelnõus, KSH eelhinnangus ja lähteülesandes erinevalt. Detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõus on viidatud detailplaneeringu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 algatamise taotlusele, milles soovitakse eraldada Lehe kinnistust kaasomandis olev, hoonestatud ala suurusega ca 1700 m2. KSH eelhinnangus on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks kinnistu jagamine ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine. Lähteülesandes on märgitud detailplaneeringu koostamise ülesandeks Lehe kinnistust ca 1700 m2 suuruse, olemasoleva hoonestusega osa eraldamine, uue elamukrundi moodustamine. Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusest on näha, et soovitakse hoonestusõigust ka uuele moodustatavale maaüksusele. KSH eelhinnangu punktis 4.4 „Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus“ on märgitud et kavandatu tulemusena ei muutu olemasoleva maa sihtotstarve (maatulundusmaa). Juhin tähelepanu, et maakatastriseaduse § 181 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Eeltoodust lähtuvalt palun sõnastada detailplaneeringu koostamise eesmärk üheselt mõistetavalt ja täpsustada KSH eelhinnangut ning sealjuures märkida väljavõtetel planeeritava ala asukoht. 3. KeHJS § 6 lõike 2 punkt 21 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu, kas valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte, muuhulgas reovee ja setete käitlemise kohta. Esitatud materjalidest ei selgu vee ja kanalisatsiooni lahendus. KSH eelhinnangu punktist 3.2 „Vee kasutus“ on kirjas, et hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse käigus. Kinnistu on hoonestatud ning selle tõttu võib eeldada, et käesolevalt kasutatakse käesolevat vett. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud üheks kohustulikeks detailplaneeringu ülesandeks on detailplaneeringukohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada KSH eelhinnangu punkti 3.2. olmevee toite ning reovee käitluse osas. 4. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Ent detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Palun enne vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →