Terje Kraanvelt Teie 07.07.2022 nr 7-1/1092-2
Kuusalu Vallavalitsus Meie 04.08.2022 nr 15-3/5690-2
[email protected]
Kuusalu aleviku Liivapõllu
kinnistu detailplaneering
Austatud vallavanem
Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 07.07.2022 planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Kuusalu Vallavolikogu otsuse
eelnõu „Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi
detailplaneeringu algatamise eelnõu), millele on lisatud „Kuusalu aleviku Liivapõllu
katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“
(edaspidi KSH eelhinnang) ja „Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistu detailplaneeringu
lähteülesanne“ (edaspidi detailplaneeringu lähteülesanne).
Planeeritav ala, Liivapõllu kinnistu (katastritunnus 35203:004:0109, pindala 46070 m2,
sihtotstarve maatulundusmaa) asub Kuusalu aleviku edelaosas. Juurdepääs planeeritavale
hoonestusalale on võimalik rajada avaliku kasutusega Nõmme tänavalt. Detailplaneeringu
eesmärgiks on Kuusalu aleviku Liivapõllu kinnistule ühe elamu ja abihoone rajamine. 2001.
aastal kehtestatud Kuusalu üldplaneeringu kohaselt asub Liivapõllu kinnistu osaliselt
tiheasustusalal ning valdavalt kaitsemetsa alal. Kuna kaitsemetsas ei ole elamuehitust ette
nähtud, sisaldab detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. Harju Maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering), mis on kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringu koostamise aluseks, näeb planeeringualal ette osaliselt linnalise
asustusega ala. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükk 2.2 „Linnalise asustusega alad“
käsitleb linnalise asutusaladega seonduvat laiemalt. Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada KSH
eelhinnangut detailplaneeringu ja maakonnaplaneeringu seoste osas.
2. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lõikes 1 on sätestatud, et haldusakt peab
olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul on detailplaneeringu koostamise eesmärki
kirjeldatud detailplaneeringu algatamise eelnõus, KSH eelhinnangus ja lähteülesandes
erinevalt. Detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõus on märgitud, et üldplaneeringu
muutmine on põhjendatav asjaoluga, et kaitsemetsa ala ei soovita kruntida elamukruntideks.
Kinnistu omanik nõustub kaitsemetsaga, kuid soovib katastriüksusele ühte hoonestusala
võimalikult privaatsena ja metsa säilitades. Lähteülesandes on märgitud detailplaneeringu
koostamise ülesandeks Liivapõllu katastriüksusele ehitusõiguse kavandamine elamu ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
abihoonete rajamiseks. Põhjendatud vajadusel kuni ühe elamukrundi eraldamine kaitsemetsa
alast. Hoonestusala kavandamisel arvestada ala kaitsemetsa staatusega ning vajadusega
metsamaa säilitamiseks maksimaalses mahus. KSH eelhinnangu punktis 4.4 „Eeldatavalt
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne
maakasutus“ on märgitud, et kavandatu tulemusena ei muutu olemasoleva maa sihtotstarve
(maatulundusmaa).
Juhin tähelepanu, et maakatastriseaduse § 181 sätestab, et maatulundusmaa on
põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on
põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Eeltoodust lähtuvalt palun sõnastada
detailplaneeringu koostamise eesmärk üheselt mõistetavalt ja täpsustada KSH eelhinnangut
ning sealjuures märkida väljavõtetel planeeritava ala asukoht.
3. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt
PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Ent detailplaneeringu
koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle
menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat
olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab
paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust
tuleb põhjalikult motiveerida. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud
haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel
lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus.
Palun esitada enne vastuvõtmist detailplaneering koos lisamaterjalidega
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4
täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
2