Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 21 - 46
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 16. september 2021. a. nr. 280
Huvitatud isik: FRED KOTKAS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 2022. a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 2022. a. nr. .........
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Otsa maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
Kärdla, august 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10
1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................................... 10
1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11
1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14
1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14
1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 14
1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 18
1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 19
1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 19
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 21
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 22
2.3 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 23
2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 5000 ........................................................... 24
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 26
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 28
3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 29
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................ 31
Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ ......................................................................... 33
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta.“ .............................................................................................................. 38
Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ ............................................................................................................ 44
Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ .................................................................. 45
Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“ ...................................................................................... 46
3.4 Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu
detailplaneeringu algatamise otsusele.“ ........................................................................................................... 47
3.5 Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“ .................. 50
3.6 Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu
algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“ ............................................................................................... 54
3.7 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 23. september 2021. a. nr. 8-2/105-8 „Otsa maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 55
3.8 Hiiumaa Vallavalitsuse 23. september 2021. a. kodulehe väljavõte „Tagukülas Otsa maaüksuse detail-
planeeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .......... 56
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3
3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 24. september 2021. a. ................................................... 57
3.10 Dagopen OÜ ja Transpordiameti e-kirjavahetus 11.-13. oktoober 2021. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v.
Hiiu mk.).“ ......................................................................................................................................................... 58
3.11 Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla
Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ ......................................................................................... 59
3.12 Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ ..... 60
Lisa „Asendiplaan Otsa.“ ................................................................................................................................. 63
3.13 Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ ............................................................ 64
3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse 12. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik väljapanek.“ .................................................................................................................. 66
3.15 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 13. mai 2022. a. ............................................................... 67
3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 02. juuni 2022. a. nr. 8-42/105-14 „Otsa detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 68
3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 69
3.18 Transpordiameti e-kiri 16. juuni 2022. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................. 70
3.19 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/105-15 „Otsa detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 71
3.20 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 28. juuni 2022. a. ............................................................. 72
3.21 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.
Protokoll 21. juuli 2022. a. ................................................................................................................................ 73
3.22 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja
eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad 21. juuli 2022. a. ...................................................................... 74
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 66
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 66
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 68
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel .........................................................................................................................
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat Otsa maaüksust, katastritunnusega
36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.01 ha ja registriosa nr. 289333.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone
püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine
hoonetele ning üldplaneeringu muutmine ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.).
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.).
5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.).
6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.).
7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.).
8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3).
10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32).
11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde.
Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta.“
Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“
Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“
Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“
12. Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu
detailplaneeringu algatamise otsusele.“
13. Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“
14. Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise
kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“
15. Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“
16. Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“
Lisa „Asendiplaan Otsa.“
17. Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“
18. Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500,
töö nr. AP20_114.
19. Elle Roosaluste poolt 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava".
20. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava".
21. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
5
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2022)
Otsa maaüksus asub Taguküla külas riigitee 12149 Kassari surnuaia tee ja Õunaku lahe vahelisel maa-alal.
Maaüksus piirneb lõunast Rannaotsa maaüksusega (tunnus 36801:001:0768, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
6.13 ha), läänest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2421, sihtotstarve transpordimaa 100%,
pindala 4044 m²), loodest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0180, sihtotstarve transpordimaa
100%, pindala 3147 m²), põhjaloodest Liivaniidi maaüksusega (tunnus 36802:003:0016, sihtotstarve maatulundusmaa
100%, pindala 4.21 ha), põhjakirdest Ristitee maaüksusega (tunnus 36802:003:0325, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 35.54 ha) ja idast Väinamere Õunaku lahega.
Maa-ameti andmetel on Otsa maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 2.73 ha,
metsamaa 2.56 ha, õuemaa 0.46 ha ja muu maa 0.26 ha
Planeeringuala on hoonestatud, ehitisregistri andmetel on maaüksusel elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115,
ehitisealune pind 84 m², maht 204 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004116, ehitisealune pind 64 m², maht 143 m³), kuur
(ehitisregistri kood 115004117, ehitisealune pind 30 m², maht 75 m³), vana saun (ehitisregistri kood 115004118,
ehitisealune pind 17 m², maht 50 m³), uus saun (ehitisregistri kood 115012227, ehitisealune pind 28 m², maht 58 m³),
kuivkäimla (ehitisregistri kood 220378267, ehitisealune pind 1 m²) ja puurkaev (ehitisregistri kood 221379173, ehitisealune
pind 0.1 m², sügavus -20 m).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Otsa maaüksusel kitsendusi geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine), riigitee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, 0,4
kV õhuliin ning osaliselt ranna või kalda piirangud: veekogu kallasrada, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda
piiranguvöönd ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate
ametiasutustega.
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508), osaliselt Käina lahe-Kassari
maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala,
Taguküla sihtkaitsevööndisse (tunnus KLO1101394). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja
Väinamere loodusalana. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja
rannaniidud (1630*). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III
kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. Maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on
II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann
(Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi
territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad.
Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid
maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada
rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
6
Otsa maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav
maaüksus Taguküla külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi pole planeeringualal
juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Taguküla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla.
Kuid Taguküla alale jääb suhteliselt suur osa kogu saare suvemajadest. Selline võiks olla ka küla arengusuund.
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata
planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
- Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m);
- Ranna veekaitsevöönd (ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m);
- Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133);
- Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605);
- II kategooria kaitsealused taimed: randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-
kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum).
- III kategooria kaitsealused taimed: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (registrikood: KLO9310584).
- Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070) (registrikood: ELP0020015) ja Rannaniit (1630*) (registrikood:
ELP0020134).
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m).
- 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge);
- 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele seatakse vajadusel juurdepääsu reaalservituut Liivaniidi ja Otsa
maaüksustele teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks.
5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate
kitsendustega.
6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja
piirangutest.
7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja
maaüksuste sihtotstarvetest.
8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike
üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
7
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud
Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta
juhtotstarbeta maa-alal.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes
osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni viie abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele
alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist laiendades
olemasoleva õueala piiri lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused
sisse üldplaneeringusse.
Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Taguküla küla
on kogu Kassari hõredamini asustatud küla, kuid sinna küla piirkonda on koondunud aastaringselt asustatud
majapidamised. Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks.
Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja
elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate
hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Taguküla
külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum-
)suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on
analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala
mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu
kohaselt on Otsa maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest.
01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist.
Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Otsa maaüksusel
ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad osaliselt Otsa maaüksuse hoonestusala ja tervikuna naaber-maaüksuseid teenindav
olemasolev juurdepääsutee Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist.
Otsa maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 4,95 ha ulatuses) Väinamere Õunaku lahe ranna
ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala suurus on Otsa maaüksusel 2200 m² suurune
ehituskeeluvööndisse jääva hoonestusala osa. Ranna ehituskeeluvööndisse jääva Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste
juurdepääsutee suurus on ca 335 m², mida võib laiendada või rekonstrueerida seaduses ette nähtud korras.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Otsa
maaüksusele ühte hoonestusala, mis kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub olemasolevate
hoonetega vana talukoht ja ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud hoonestusala jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu
üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere
vahele jääb ca 453 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.
• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
8
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis.
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a
määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja
maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste
püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17
sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud
üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5
punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal
puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna
hoonestusala on planeeritud olemasolevale hoonestatud õuemaale.
• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid
kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub juba olemasoleval hoonestatud
õuemaal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.
• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal
ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse
„Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii põhju kui lõuna poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 400 m
kaugusele mere rannast.
• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja
lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust.
Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 järgi on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid
puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
Planeeringuala sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall
soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Planeeringuala piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria
taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi ja Taguküla sihtkaitsevöönd kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on
käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku (kõrg-)haljastuse säilitamine.
Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole üldjuhul vajalik kadakate/puude raie planeeritava hoonestusala juures, kuna
hoonestusala on planeeritud sisuliselt olemasolevale kasutusest väljas olevale õuemaale.
Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde
lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist.
Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 0,0 – 4,1 m, planeeritud hoonestusalal 2,44 –
3,10 m ja üksikul tõusul kuni 3,79 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest olemasoleva õuemaa täpsustamine ning
selle maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi
muutmata.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
9
Planeeringualal on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Hoonestuse
püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas -
suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb rohumaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on
planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule. Hoonestusala laiendamine väljapool hoonestusala ehituskeeluvööndisse,
suureneb hoonestusala ca 34% ehk ca 2200 m².
Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi
vähendamise põhimõtetega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub riigimaantee ääres ja maaüksusele viib kui ka
läbib olemasolevad juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud.
Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või
kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu
juhtfunktsiooni pole määratud.
Taguküla küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused
asuvad ca 220 m kaugusel põhjakirde suunal ja ca 180 m kaugusel kagu suunal. Suur osa Taguküla küla hoonestatud
maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim
mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Taguranna maaüksus, mille hoonestus asub ca 180 m kaugusel
planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca
360 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-
1938“ andmetele tuginedes Otsa maaüksusest ca 0,43 km põhja pool, Ristete maaüksusel (tunnus 36802:003:0950). Sealne
hoonestus jääb merest ca 400 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Otsa maaüksusest ca 0,65 km lõunakagu
pool, Tammsepa maaüksusel (tunnus 36802:003:1680). Sealne hoonestus jääb merest ca 620 m kaugusele.
Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus
planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 453 m.
Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned.
Planeeritud Otsa maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud,
mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat
looduskeskkonda.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Elamumaa hoonete kompleks, üks üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2
ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja
kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m.
Detailplaneering näeb ette elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115) rekonstrueerimise suvemajaks ja esialgu uus
saun (ehitisregistri kood 115012227) säilimise. Kuna teised hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole
majanduslikult otstarbekas, siis näeb planeeringulahendus nende hoonete likvideerimise lammutamise teel.
Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi
materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud
hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
10
1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Otsa 6,01 Üksikelamu maa, EP 15% Maatulundusmaa 100%
Looduslik maa, HL 85%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.
Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära metsamaa keskel olevat õuemaana
kasutatavat maa-ala.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue ja ka rekonstrueeritavate hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse
projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise
võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate
puudega.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Otsa maaüksuse ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 6 (1 üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 1100 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul
- 8,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/-
Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus
näiteks katuseterrassi rajamiseks)
35⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 8 m
20⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 5 m
materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog
tüüp - pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 6,01 ha
2. Planeeritava maaüksuse suurus - 6,01 ha
2
3. Ehitisealune pind kokku - 600 m
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 1
1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
Planeeritaval maa-alal hoonestusala ümber ja maaüksuse keskosas kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga.
Domineerivaks puuliigiks on maaüksuse hoonestusala ümber okaspuud ja rannapoolsel osal lehtpuud. Lehtpuu metsa all
kasvab peamiselt võsa. Vaatamata sellele, et enamus puude asukoht tundub süstemaatilisena, on siiski alust eeldada, et
puud on hakanud kasvama spontaanselt ja ei ole istutatud.
Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse.
Hoonestusalal on soovitav näidata koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Valitud üksikuid lehtpuid või
-põõsaid võib alles jätta. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
11
võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid.
Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini
esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete
ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks
kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel).
Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte
vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega
puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike
tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta.
Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber
ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete
lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur.
1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.9.1 Veevarustus
Maaüksusel olemasolev salvkaev on kasutusest väljas ja see suletakse vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a.
määruses nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja
kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu
ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise
teatise vormid“ sätestatule.
Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla
baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.9.2 Reoveekanalisatsioon
Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub
planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal ja hoonestusalast merepoolne maa-ala on keskmiselt
kaitstud ala. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
1
saasteainesisalduse piirväärtused “ § 8 lõike 1 punkt 2 ja punkt 4sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse
veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning
põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades
Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:
- kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee
mehaanilist puhastamist;
- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise
omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Mehaaniline omapuhasti
on lubatud, kui imbsüsteem rajatakse hoonestusala piirist merepoolsele alale, kus on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Kui omapuhasti imbsüsteem rajatakse hoonestusalale, mis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis on vajalik bioloogilise
omapuhasti paigaldus. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise
omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m.
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
12
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.9.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ redaktsioonist.
1.9.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV
maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. koostatud „Tehnilised tingimused 391000“.
Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva 0,4 kV õhuliini masti nr. 2 vahetusse lähedusse uue jaotuskilbi rajamise, millest
on planeeritud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV
liitumiskilp, naaber-maaüksuse juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse
aadress.
1.9.5 Sidevarustus
Planeergualal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Lähimad sidevõrgu liinirajatised asuvad teisel pool 12149 Kassari surnuaia
teed: Telia Eesti AS’ile kuuluvad side maakaabelliin ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus’ele (ELA_SA) kuuluv
sidekanalisatsioon.
Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 22. oktoober 2021. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud
„Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685“.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
13
Sidevarustuse liitumispunkt on Kanepiaia maaüksuse (tunnus 36802:003:1660) ees olev ELA_SA’le kuuluvast sidekaev
026YK01, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi
sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru
nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda
planeeritava sõidutee alale.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid
kooskõlastatult Transpordiametiga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks,
tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti
ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul.
Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase
garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud)
puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat
garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised
punktid:
1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist
(Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik
tööd tuleb teostada käsitööna.
3. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt
[email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris
kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.
4. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud
ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
5. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis
tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
- mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;
- puude istutamine ja langetamine;
- vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,
kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine
ja varumine;
- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või
tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
6. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde
teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS
Connecto Eesti järelevalvajaga.
Sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja
tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA
SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.
1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või
eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna
kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,4 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
14
1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.11 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt
kasutada olemasoleva mahasõiduga piki rekonstrueeritavat juurdepääsuteed või Otsa maaüksuse põhjapiiril Liivaniidi
maaüksusel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete
ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius
vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Otsa maaüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale
juurdepääsuks kasutada 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt rekonstrueeritavat mahasõitu.
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha
kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond, juurdepääsutee ja võimaliku
kuivhüdrandi asukohaga on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil.
Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt
Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere
loodusalana.
Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari piiranguvööndis
on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
15
Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade
säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning
vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või
tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lisaks on kaitse-eeskirja
kohaselt Taguküla sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks.
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut.
Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille
kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste
esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Rannaniitu on soovitatav hooldada karjatamise teel või niites üks kord
vegetatsiooniperioodi jooksul, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust. Rannaniidul peaks
karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast madalaks söödud.
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava" järgselt on rannaniidu hooldamise
üldised nõuded:
Hoolduses olevatel rannaniitudel on välistatud väetamine, külvamine ja kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine ja
antibiootikumidega ravimine. Kui loomad haigestuvad, siis tuleb nad ravimite võtmise ajaks rannaniidult ära viia.
Hekseldamise (v.a karjatamisjärge hekseldamise) keelamine poollooduslikel kooslustel on teaduslikult põhjendatud nõue,
sest võrreldes traditsioonilise majandamisega kahandab hekseldamine oluliselt poollooduslike niidukoosluste
loodusväärtust ning mõjub halvasti suuremale osale elustikurühmadest. Põllumajanduse väliste mõjurite osas tuleb silmas
pidada, et rannaniitudele ei püstitata ehitisi ning lindude pesitsusajal võib olla vajalik piirata ala külastust. Rannaniitu tuleb
karjatada intensiivsemalt ranna äärest, samuti on oluline tagada piisav karjatamine lompides ja kraavide kallastel, et need ei
roostuks.
Kuigi rannaniitudele on valdavalt sobivaimaks majandusviisiks karjatamine, siis tegelikult on rannaniite traditsiooniliselt ka
niidetud. Paljudel rannaniitudel on tänagi niitmine sobivaks majandamise ja hooldamise viisiks. Niitmine sobib mitmetele
kõrgekasvulistele taimedele nt. emaputk, niidu-kuremõõk, lindudest eelistavad niitmise eelset kõrgemat rohustut näiteks
tutkad.
- Niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi.
- kivise rannaäärega niit, mis on traktoriga ligipääsmatu, see ranna osa tuleks trimmerdada.
- Niiskete niidualade puhul peavad niidumasinad olema võimalikult kerged, et ei jätaks niidukamarasse roopaid.
- Traktoriga niitmine sobib pideva hooldusmeetmena kõrgematele ja vähem kivisematele aladele.
- Pärast niitmist on soovitatav niidetud aladel ka loomi ädalas karjatada.
- Kuna lindude põhiline järelkasv tuleb järelkurnadest, siis on oluline, et niitmisaeg arvestaks järelkurna pesa
hülgamise ajaga. Selliseks niitmiskuupäevaks sobib 15.juuli. Kui aga ala kaitse-eesmärgiks on kõrgekasvulised
taimeliigid, mis vajavad varasemat niitmist, siis on soovitatavaks niitmispäevaks 1. juuli või muu kuupäev, mida
konkreetsele alale on määranud liigi ekspert.
- Rannaniidu niitmine peaks eelkõige toimuma selleks, et alalt koguda loomadele sööta, seetõttu on loomulik, et
niidetud biomassi ei jäeta alale vedelema ka mitte purustatud kujul.
Puiskarjamaade hooldamise peamiseks viisiks on karjatamine. Kui karjamaa ei ole veel korralikult taastunud või
karjatamiskoormus on väike ning loomad on söönud taimi valikuliselt, mistõttu on jäänud kasvama kõrgemakasvulised liigid
(angervaks, luht-kastevars, ohakad jt.), tuleb karjamaa sügisel üle niita. Kui niite kogus on suur, tuleb see ära koristada.
Puiskarjamaade hooldamise peamised soovitused ja tingimused on:
1) karjatada tuleb olenevalt niidu iseloomust koormusega 0,3-1,0 lü/ha;
2) karjatamiskoormus sõltub järgmistest teguritest:
a) koosluse tüübist;
b) mulla iseloomust (määrab tallamistaluvuse);
c) kariloomade liigist, tõust, vanusest;
d) karjatamise ajast ja kestusest (karjatamisperioodi algul võib koormus olla suurem, hiljem väiksem);
e) ilmastikust;
3) tuleb vältida nii üle- kui alakarjatamist (alakarjatamisel hakkavad domineerima ärasöömata liigid, ülekarjatamisel
hävib niidukamar, saavad kahjustada puud);
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
16
4) sobiva karjatamiskoormuse puhul on ca pool karjamaad madalmurus (soovitatav rohustu kõrgus kuivadel niitudel
karjatamisperioodi lõpus kuni 3 cm, niisketel niitudel kuni 5 cm);
5) vajaduse korral tuleb koormust reguleerida karjakoplitega;
6) kuna erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike (veised eelistavad suuremaid ja mahlasemaid taimi, lambad
rohundeid ja vähekaredaid liike, lambad, kitsed ja hobused söövad ka puude lehti ja koort), siis on soovitatav
karjatada koos või vaheldumisi erinevaid loomaliike;
7) karjamaa ei tohi olla ühenduses kultuurrohumaadega;
8) loomadele ei tohi anda lisasööta;
9) lisarajatised –varjualused, joogikohad –tuleb seada karjamaa vähemväärtuslikku piirkonda, tehes nii võimalikult
väikest kahju niidukamarale (Jürgens, Sammul 2004a).
10) loomade joogikohti tuleb vahetada vältimaks nende ümbruse ulatuslikke mullakahjustusi.
Analoogselt puisniitudega tuleb ka puiskarjamaadel jälgida puitaimestiku tihedust ja seisundit. Putukate, lindude, seente-
sammalde-samblike liigirikkuse seisukohast on oluline säilitada vanu puid ka siis, kui nad on juba poolkuivanud. Puurinde
järjepidevuse huvides tuleb jätta puistu harvendamisel kasvama ka noori puid, et need ajapikku asendaksid surnud isendeid
(vaata lisaks Elle Roosalus 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava").
Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria
taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Otsa maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall
soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse
loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
Planeeritav hoonestusala jääb II kaitsekategooria linnu elupaigast ca 180 m kaugusele. Arvestades ümbruskonna asustust,
siis Otsa maaüksusele kavandatud hoonestuse püstitamise ja hilisema kasutamise mõju linnuliigile on eeldatavasti väike.
Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse
kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada
detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda
projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35
lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi
laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui
korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune
samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest
lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1
m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna
ehituskeeluvööndisse, endise talu õuemaa ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul.
Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on
ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri
hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste
säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
17
eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel
tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.
Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt
on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus
tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest
mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123.
Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt
kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle
kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal
põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel
lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal
kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on
määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede
ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit.
Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa
istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele.
- Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks
koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist
ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori
männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke
Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat
harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks
arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta
või lammutada.
Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine
(säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:
- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet,
kavandamisel.
- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud
aladel ei langeks alla 80%.
- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist.
Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja
niiskusrežiimi muutmine.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
1
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
18
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49 ning asub osaliselt riigitee kaitsevööndis.
Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole
riigitee kaitsevööndit.
Juurdepääsuna planeeringualale kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid ristumiskohti
riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil.
Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või
eraldi teeprojekti koosseisus.
Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib
nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2).
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos selle kaitsevööndi ulatusega on riigitee alusele maaüksusele
planeeritud riigiteega ristuv planeeritud sidekanalisatsioon, mis tuleb projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö.
hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise
vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed
„Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus
leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri
16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
19
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele on Liivaniidi ja Otsa maaüksustele planeeritud juurdepääsuservituudi
seadmise vajadus teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises
servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava
kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete
alusel.
Kuna naaber-maaüksuste juurdepääsuteele on planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus, siis ei ole vajadust
eraldi transpordimaa maaüksust juurdepääsuteele moodustada. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni
(päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike
kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.14 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks.
2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude
valdajate kasuks.
3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude
parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;
4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine;
5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
7. Hoonestuse püstitamine;
8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
20
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
M 1 : 1 000 000
0m
40
TINGMÄRGID:
0m PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
20
MUINSUSKAITSEALA PIIR
MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS
RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE
(PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
LAUTRI KOHT
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000
mustvalget rasterkaarte nr. 62133 ja nr. 62134.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 13.04.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd
Puiskarjamaa (9070) Registrikood: KLO1101394
ELP0020015 Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
Rannaniit (1630*)
ELP0020134
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd
Registrikood: KLO1100141
Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
ROHUMAA
KATASTRIÜKSUSE PIIR
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR
LEHTPUU
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
OKASPUU (KUUSK)
POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR
PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR OKASPUU (MÄND) MÄRKUSED:
SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR ÜKSIK KADAKAS VÕI PÕÕSAS 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
PUURIVI 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan
HOONE tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333.
SALVKAEV 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul.
MUSTKATTEGA TEE 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
KRUUSKATTEGA TEE 10 KV KAABELLIIN
TEERADA 0,4 KV KAABELLIIN
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
LIIKLUSMÄRK HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
SIDE JÄTKUKAEV Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
METS JUHATAJA OBJEKT
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
VALITUD HAJUSKÕRGUSED MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
KADASTIK, VÕSA JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
MURU, HOOLDATUD ROHUMAA JOONIS
KUUPÄEV 13.04.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS PÕHILISED ARHITEKTUURINÕ UD ED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
TINGMÄRGID Olemasoleva krundi
Krundi
lubatud ehitise-
2
Hoonete
suurim
Krundi
kasutamise
Hoonete lubatud maa-
Katusekalle,
suurim suletud
2
Parkimiskohtade arv Tule-
Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus alune pind (m ) suurim lubatud pealne/maa- brutopind (m ) püsivus-
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS (ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass
(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) krundil /osakaal % kokku
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR (kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni)
PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT
Otsa 1 6,01 600 - 6 EP / 15 Põhihoonel 2/ - Põhihoone 1.100 600 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta;
TVK
(üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel) HL / 85 8,0 (11,3), põhimahul
PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks;
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA 8,0 (11,3). viilkatus. - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m;
KALLASRADA Kõrvalpinnal
1 ÜKSIKELAMUST REKONSTRUEERITAV KÕRVALHOONE (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m) - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
lubatud - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
2 OLEMASOLEV KÕRVALHOONE ASUKOHT (Ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m) 20°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
3 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) pult- või - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel;
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK viilkatus.
4 PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m;
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) Kõrvalhoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m;
12149 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 20°-45°, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas;
PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE LOODUSKAITSEALA
p3 SA viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE 1630* POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508;
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd, registrikood KLO1101394;
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141;
OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood RAH0000133;
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m) - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood RAH0000605;
R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m)
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070), registrikood ELP0020015;
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT - Poollooduslikud kooslus: Rannaniit (1630*), registrikood ELP0020134;
3x190m PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK
PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
(omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)
LIKVIDEERITAV OBJEKT - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT
PK - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.
OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) Kokku 6,01 600 6 1.100 600 3 3
OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
JK PLANEERITUD JAOTUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
(jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)
LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd
Puiskarjamaa (9070) Registrikood: KLO1101394
ELP0020015 Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
Rannaniit (1630*)
ELP0020134
90 m
3x 1
4 52 .93
RK
NU
LM
SK O
VU
1 0.00
H TA
NÄ
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
25 Registrikood: KLO1000508
.71
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd
1 13 .48 Registrikood: KLO1100141
LK Natura 2000 Väinamere linnuala
JK R =1 0
12149 m Registrikood: RAH0000133
3 Natura 2000 Väinamere loodusala
200.00
Registrikood: RAH0000605
1
28.55
REKONSTRUEERITAV
OLEMASOLEV MAHASÕIT
m³
4
5 .0
30
30.00 TVK
168.92
p3 1
SA
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT
.00
(kuvatud skemaatilisel eesmärgil, topo-geodeetiline
50
30
alusplaan koos tehnovõrkudega tuleb . 00 4
tuleb koostada projekteerimise staadiumis) 2
36.52
0 m
19 4
3x
10.00
K 149.11
UR
N
LM
KO
US
AV
10.00
HT
NÄ
15% EP, 85% HL TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 21 - 46
8,0 m
600 m² 6 tk. KOOSKÕLASTUSED:
2/-
6,01 ha 3 1. 2.
"OTSA"
Hoonestusala ca 8662 m²
3. 4.
PLANEERITUD
JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1
Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga
KRUNDI EHITUSÕIGUS MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
EP ÜKSIKELAMU MAA 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
tugipeenar sõidutee tugipeenar HL LOODUSLIK MAA 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan
tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333.
5% 2.5% 5%
1:2 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul.
1 :2 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
KÕRGUS EHITISE-
MEETRITES HOONETE
ALUNE ARV KRUNDIL
SUURIM PIND TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
KORRUSELISUS
tee telg
PARKIMIS- HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
KRUNDI SUURUS KOHTADE
0,5 3,0 0,5 ARV ÕUES
JUHATAJA OBJEKT
"KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
HOONESTUSALA SUURUS MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 01.08.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
TINGMÄRGID
PLANEERITUD MAA-ALA PIIR
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest)
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI
MUUTMISETTEPANEK
EHITUSKEELUVÖÖND
(VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE)
Ph SIHTKAITSEVÖÖND
PIIRANGUVÖÖND
DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA-
KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA
E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL
E 1
Ph PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE MAA
L HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA)
PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA)
L KÜLADE PIIRID
MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.)
Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering"
Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Sk1 TELLIJA
Sk JUHATAJA
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaits. – E 15/2002
OBJEKT
Sadama 15
Kärdla 92412
Hiiumaa
Kreutzwaldi 24
Tallinn 10147
Harjumaa
tel: 46 320 24
[email protected]
www.dagopen.ee
TÖÖ NR. 21 - 46
L ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
E 1 TEET ELSTEIN
JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
KUUPÄEV 13.04.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 4
ETTEPANEKU PLAAN
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
25
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26
FOTO 1: Vaade Otsa maaüksuse juurdepääsu teele riigiteelt kirde suunal.
FOTO 2: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale edela poolsest nurgast kirde suunal.
FOTO 3: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kagu poolsest nurgast põhjaloode suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 27
FOTO 4: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kirde poolsest nurgast läänedela suunal.
FOTO 5: Vaade Otsa maaüksust läbivale Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsule põhja suunal.
FOTO 6: Vaade Otsa maaüksuse rannaäärsele maa-alale idakirde suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 28
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 17.06.2021
[email protected] Meie 28.06.2021 nr 14-11/4686-2
Seisukoht Tagukülas asuva Otsa
kinnistu detailplaneeringu
algatamise otsusele
Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 06.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse
Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu,
detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud.
Planeeringuala on Otsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (36801:001:0767) suurusega
6 ha, kõlvikuliselt koosseisult valdavalt looduslik rohumaa ja metsamaa. Ala on hoonestatud,
alal on elamu-tuulekoda, kaks kuuri, kaks sauna ja kuivkäimla.
Planeeringu eesmärk on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja viie abihoone
püstitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste
paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete
tingimuste määramine. Planeeringualale on juurdepääs riigimaanteelt Kassari surnuaia teelt
(12149).
Otsa maaüksus jääb kogu ulatuses Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari
piiranguvööndisse ja osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Taguküla
sihtkaitsevööndisse. Maaüksus asub Natura 2000 Väinamere linnualal ja Natura 2000
Väinamere loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liigi esinemise tõenäosus.
Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd
Keskkonnaametiga.
Planeeringualal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 30.
Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare,
üldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega
maa-alale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Otsa kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt asub
planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku tuumalal ning
Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on
tehtud ettepanek Kassari väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks määramiseks.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtuslike maastike hooldussoovitusi, samuti väärtuslike maastike, puhkealade ja
rohelise võrgustiku arengu põhimõtteid ja kasutustingimusi.
3. Alal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 301. Palume
detailplaneeringu koostamisel teha koostööd Maaeluministeeriumiga.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Enne
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, peab kohalik
omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu algatamise eesmärk ja vajadus ning
kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume kaalutlus ja selgitus
detailplaneeringu algatamise otsusesse lisada.
Juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, peab PlanS § 142
lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava
osa muudatuste ettepanek.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga
seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus
1
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 17.06.2021 nr 8-2/105-2
Meie 19.07.2021 nr 6-5/21/13924-2
Otsa detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha
esitamine
Palusite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Otsa maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“1 ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele 2 .
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat hoonestatud3 Otsa kinnistut 4 .
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja viie
abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude
ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,
arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvöö nd i
vähendamine.
Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulis t
keskkonnamõju5 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine
ei ole eeldatavalt vajalik6 .
Siiski teeme esitatud materjalide kohta järgnevad märkused, millega palume arvestada.
1. Kaitstavad loodusobjektid
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale7 , paiknedes osaliselt
Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura
1
Otsuse eelnõuga koos esitati Lisa 2 „EELHINNANG Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (edaspidi eelhinnangu eelnõu)
2
Otsuse eelnõu Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse detailp laneeringu lähteseisukohad“
3
Ehitisregistri andmetel asuvad Otsa kinnistul hooned: elamu-tuulekoda, kaks kuuri, vana saun, uus saun; ja rajatis
kuivkäimla. Ehitised paiknevad olemasoleval õuemaal.
4
Katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 2 mõistes
6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
7
Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-
eeskiri)
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana 8 ja Väinamere loodusalana9 .
Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme
säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning
tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.
Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja
kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja
puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade
ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse10 . Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti11 ) nõusolekul tee ja tehnovõrgu
rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd12 . Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla
sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks 13 .
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada
detailplaneeringut14 .
Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja
rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine15 .
Detailplaneeringus tuleb käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning
lisada hooldussoovitused ja –tingimused (konsulteerides näiteks Keskkonnaameti maahoolduse
büroo spetsialistiga Kaie Sarv).
Otsa kinnistu piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud
III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on
keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas 16 .
Otsa kinnistu sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide rand-
soodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina
maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategoor ia
taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud 17 .
Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba -
vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud
liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine
ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on
keelatud18 .
Eelhinnangu eelnõus tuleb käsitleda tegevuse võimalikku mõju lisaks veripunasele koldrohule
8
Keskkonnaregistri kood RAH0000133
9
Keskkonnaregistri kood RAH0000605
10
Kaitse-eeskiri § 8 lg 1 p 1
11
Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1
12
Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1
13
Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 2
14
LKS § 14 lg 1 p 5
15
Kaitse-eeskiri § 11 ja § 16
16
LKS § 55 lg 8
17
LKS § 55 lg 7
18
LKS § 55 lg 6
2 (4)
ka teistele kaitsealustele liikidele, vaatamata sellele, et hoonestusala ei kavandata
sihtkaitsevööndisse. Samuti lisada planeeringu võimalik mõju rannaniidul rohkearvulise lt
peatuvatele rändlindudele.
Arvestades, et detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt planeeritakse hoonestusa la
võimalikult suures osas olemasolevale õuealale ja vanale taluasemele, kus ei esine kaitstavaid
elupaigatüüpe ega kaitsealuste liikide elupaiku, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt
ebasoodsat mõju Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale ja Natura 2000 võrgustiku aladele.
Planeerimismenetluse käigus tuleb arvestada keskkonnatingimustega ning vältida otsest või
kaudset negatiivset mõju loodusväärtustele ja keskkonnale.
2. Ranna ehituskeeluvöönd
Otsa kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud
looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit19 . Korduva
üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja
ehituskeeluvööndi laiusest . Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
20
üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt
üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest21 .
Otsa kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale
iseloomulik taimestik (rannaniidud).
Kuna Kassari üldplaneeringuga22 ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud
piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgus-
joonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri kõrgusjoonest arvestatuna jääb Otsa kinnistu osaliselt
ranna ehituskeeluvööndisse.
Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 23 . Ranna
ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke
ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-
ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest24 . Ehituskeeluvööndi vähendamine võib
toimuda Keskkonnaameti nõusolekul25 .
Detailplaneeringu lähteseisukohtades ja eelhinnangu eelnõus on kirjas, et elamukr und i
hoonestusala kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub vana talu koht ja
ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-aladele. Samas puudub detailplaneeringu eskiislahendus, kust oleks näha,
millisele alale hoonestusala kavandatakse.
Arvestades, et Otsa maaüksuse detailplaneeringu üheks ülesandeks on ranna ehituskeeluvöö nd i
vähendamine, siis tuleks eelhinnangus käsitleda ka kavandatava tegevuse mõju keskkonnale,
sh ranna kaitse eesmärkidele26 , ning vajadusel teha ettepanek hoonestusala paiknemisele või
selle asukoha valiku kriteeriumitele.
Tingimusel, et planeeringus arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega ning ehitustegevust ei
19
LKS § 38 lg 1 p 1
20
LKS § 35 lg 4
21
LKS § 35 lg 31
22
Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32
23
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3
24
LKS § 40 lg 1
25
LKS § 40 lg 3
26 Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
3 (4)
kavandata väärtuslikele looduskooslustele, ei välista Keskkonnaamet hoonestusala laienda mist
Otsa kinnistu olemasoleva õuemaaga piirnevale alale, mis on ajalooliselt olnud inimtegevuse st
mõjutatud ning varasemalt kasutatud põllumaana.
Kui planeeringu koostamisel arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega, ei avalda kavandatav
tegevus ebasoodsat mõju rannale.
3. Üldised märkused
Palume otsuse ja eelhinnangu eelnõusse KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alustena lisada
KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1 ja 3, kuna tegemist on Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega
nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
4 (4)
Pilvi Post Teie: 21.07.2021 nr 8-2/105-5
Käina Osavald
Meie: 05.08.2021 nr 4.1-5/1478-1
Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise
kohta Tagukülas Otsa maaüksusel
Austatud proua Post
Soovite Maaeluministeeriumi arvamust ning vajadusel ettepanekuid Hiiumaa Vallavalitsuse
korralduse eelnõule „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Käina Osavallas Tagukülas asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, registriosa
289333) suurus on 6,01 ha. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa ning sinna kavandatakse
üksikelamu ja abihoonete ehitust koos sinna juurdekuuluvate tehnovõrkude ja muu vajaliku
paigutusega. Lisatud dokumentidest selgub, et hoonestusala planeeritakse suures osas
olemasolevale õuealale ning ehitustegevust kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning
poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele ei planeerita.
Nõustume Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise“ eelnõu lisa 1 punktis
4 toodud lähteseisukohtadega ning Maaeluministeeriumil täiendavaid ettepanekuid
lähteseisukohtadele ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Kristine Hindriks
625 6187
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, asutused ja
puudutatud isikud 23.09.2021 nr 8-2/105-8
Otsa maaüksuse detailplaneeringu
koostamise algatamise teade
Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 280 Tagukülas
asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, sihtotstarve
maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise
hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset
keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealadele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsa maaüksusel ehitusõiguse määramine, teede ja
liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Otsa
maaüksusel. Otsa maaüksuse detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa,
Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa
vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
Käina osavalla vanem
Merilin Kaevandes
[email protected], 462 2882
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Anna Palusalu <
[email protected]>
Kuupäev: 13/10/2021, 12:09
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m.
Külgnähtavust määrama ei pea.
Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele ka e servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele
maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.
Lugupidamisega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM
To: Anna Palusalu <
[email protected]>
Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
Dagopen OÜ koostab Hiiumaal Taguküla külas Otsa maaüksuse detailplaneeringut.
Kuna Transpordiame seisukoh pole veel väljastatud, siis küsin ennetavalt:
- Kas nähtavuskolmnurga määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h nähtavuskauguse
lähtetaset erandlik?.
- Kas külgnähtavuse määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h lähtetaset erandlik, kuna
maaüksus asub Käina lahe-Kassari maas kukaitsealal ja maantee nõlva kalle on lauge?.
- Kas on lubatud riigimaantee serva, kuni 2,5 m kaugusele tee servast, planeerida tuletõrje veevõtukoha
kuivhüdrant?
... vastavalt "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, ngimused ning kord" § 6 lõige 6 (h ps://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020)
Manuses lisatud eskiisplaani väljavõte.
Parimat,
--
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
Käina Osavalla Valitsus Teie 23.09.2021 nr 8-2/105-8
[email protected]
Meie 15.10.2021 nr 7.1-2/21/22989-2
Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 36801:001:0767,
edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid
ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (3x190m). Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
8. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
9. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr
71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning
vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja
lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse vajaduse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
58507716,
[email protected]
2 (2)
TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�35708685
Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering
Kliendinumber 277964
Isikukood/Registrikood 10058058
Nimi DAGOpen�OÜ
Kontaktisik Teet�Elstein�telefon�5034055
e-post
[email protected]
Aadress SADAMA�TN�15,�KÄRDLA�LINN,�HIIUMAA�VALD�92412,�HIIU
MAAKOND
Ehitise�nimetus�ja�asukoha TAGUKÜLAS�ASUVA�OTSA�MAAÜKSUSE�DETAILPLANEERING
kirjeldus
Ehitise�sihtotstarve Eramu
Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt Sidesõlm�KSS
Objekti�haardeulatus kuni�50m
Olemasolev�sidevõrk Teatame�Teile,�et�detailplaneeringuga�haarataval�alal�Telia�Eesti�AS-
ile�kuuluvad�sideliinirajatised�puuduvad.�Võimalik�liituda�ELA_SA-le
kuuluva�optilise�võrguga.
Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja
projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas:
Tehnilise�lahenduse Näha�ette�asukohad�sideliinirajatistele.�Planeerida
kirjeldus sidekanalisatsiooni�põhitrassi�ehitus�lähtuvana�Eesti�Lairiba
Arenduse�Sihtasutusele�(ELA_SA)�kuuluvast�sidekaevust�026YK01.
Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS/OPTO�tüüpi�sidekaevusid.
Sidetrassi�nõutav�sügavus�pinnases�0,7m,�teekatte�all�1m.
Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava�sõidutee
alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia�Eesti
liinirajatiste�kaitseks,�tagamaks�nende�säilivus�ehitustööde�käigus.
Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused.
Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile
• Majandus-�ja�taristuministri�14.�aprilli�2016.�a�määrus�nr�34�"Topo-geodeetilisele�uuringule�ja
teostusmõõdistamisele�esitatavad�nõuded"
• Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele"
• Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4."
• Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks
liinirajatiste�kaitsevööndis"
Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega.
Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�514�9537
Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega
omandamise�kohustust.
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
Täiendavad�tehnilised�nõudmised
Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�enne�ehitusloa/-teatise�menetlust
Ehitisregistris�Teliale�kooskõlastamiseks�Ehitajate�portaali�(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/)�kaudu.
Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�22.10.2021
ning�on�kehtivad�kuni�21.10.2022
Koostaja: Väljastaja:
Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Telia�Eesti�AS
Martin�Lilles Martin�Lilles
e-post:�
[email protected] esindab�volikirja�alusel
telefon:�+37255665975
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
Koostas: Martin Lilles Koostatud: 22.10.2021 1:2000 Lk. 1
Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495
telia.ee,
[email protected],
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED 391000
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
DAGOpen OÜ 10058058
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond
Telefon e-post
522 9032
[email protected];
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Teet Elstein
Telefon e-post
503 4055
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Otsa Taguküla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
36801:001:0767
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 391000
KLIENDI TEGEVUSED
1. Uuest planeeritud jaotuskilbist (masti nr. 2 vahetus läheduses) näha ette uuele objektile välja eraldi
fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piiriile 0,4 kV liitumiskilp.
Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ
elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 28.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 28.10.2023
5334 0756 |
[email protected]
2/2
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 02.06.2022 nr 8-42/105-14
Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)
detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,
Hiiumaa vald) 20 juunil kell 15:00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Anna Palusalu <
[email protected]>
Kuupäev: 16/06/2022, 13:15
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Transpordiame juhendi „Nõuded tehnovõrkude ja -raja ste teemaale kavandamisel“ järgi peaks
hüdrant asuma tee ka est 5 m kaugusel. Kas seda annaks ikkagi vähemalt 5m peale viia (riigitee
ka e servast)?
Siseministri määruses toodud 2,5 m on tagatud erateest, seal jääb päästetehnika seisma.
Tervitustega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
From: Anna Palusalu
Sent: Wednesday, October 13, 2021 12:10 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere
Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m.
Külgnähtavust määrama ei pea.
Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele ka e servast. Kui aga see kavandada
riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.
Lugupidamisega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM
To: Anna Palusalu <
[email protected]>
Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/105-15
Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)
detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,
Hiiumaa vald) 21 juulil kell 15:00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
75
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Otsa_Tagukyla-DP-MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus Ilma tärkandmeteta
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Tärkandmed seotud
muutmisettepanek positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_kv_ekv
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
76
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
Aprill 2022
1 2 3 4 5 6
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
77
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Töö nr. 21 - 46
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 03.08.2022 14:45
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: 8-2/105-17 Otsa DP kooskõlastamine
From: <> Sent: Wednesday, August 3, 2022 2:00 PMTo: Urve Pill
<>; ; ; ; Subject: 8-2/105-17 Otsa DP kooskõlastamine
Tere.
Edastan Hiiumaa valla, Taguküla, Otsa mü
detailplaneeringu.LugupidamisegaAnne Sarapuusekretär462 2888
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
Maaeluministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected] 03.08.2022 nr 8-2/105-17
Otsa maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine
Saadame kooskõlastamisele Hiiumaa valla Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heli Tuisk
sotsiaaltööspetsialist
osavallavanema ülesannetes
Lisad: Otsa maaüksuse detailplaneering, töö nr 21-46
Merilin Kaevandes 462 2882
[email protected]
_______________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 21 - 46
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 16. september 2021. a. nr. 280
Huvitatud isik: FRED KOTKAS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 2022. a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 2022. a. nr. .........
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Otsa maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
Kärdla, august 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10
1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................................... 10
1.9 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11
1.10 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14
1.11 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14
1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 14
1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 18
1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 19
1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 19
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 21
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 22
2.3 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 23
2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 5000 ........................................................... 24
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 26
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 28
3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 29
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................ 31
Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“ ......................................................................... 33
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta.“ .............................................................................................................. 38
Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“ ............................................................................................................ 44
Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“ .................................................................. 45
Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“ ...................................................................................... 46
3.4 Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu
detailplaneeringu algatamise otsusele.“ ........................................................................................................... 47
3.5 Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“ .................. 50
3.6 Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu
algatamise kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“ ............................................................................................... 54
3.7 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 23. september 2021. a. nr. 8-2/105-8 „Otsa maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 55
3.8 Hiiumaa Vallavalitsuse 23. september 2021. a. kodulehe väljavõte „Tagukülas Otsa maaüksuse detail-
planeeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .......... 56
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3
3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 24. september 2021. a. ................................................... 57
3.10 Dagopen OÜ ja Transpordiameti e-kirjavahetus 11.-13. oktoober 2021. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v.
Hiiu mk.).“ ......................................................................................................................................................... 58
3.11 Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla
Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ ......................................................................................... 59
3.12 Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“ ..... 60
Lisa „Asendiplaan Otsa.“ ................................................................................................................................. 63
3.13 Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“ ............................................................ 64
3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse 12. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik väljapanek.“ .................................................................................................................. 66
3.15 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 13. mai 2022. a. ............................................................... 67
3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 02. juuni 2022. a. nr. 8-42/105-14 „Otsa detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 68
3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 69
3.18 Transpordiameti e-kiri 16. juuni 2022. a. „Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................. 70
3.19 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus teatis 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/105-15 „Otsa detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 71
3.20 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 28. juuni 2022. a. ............................................................. 72
3.21 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.
Protokoll 21. juuli 2022. a. ................................................................................................................................ 73
3.22 Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja
eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad 21. juuli 2022. a. ...................................................................... 74
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 66
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 66
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 68
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel .........................................................................................................................
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat Otsa maaüksust, katastritunnusega
36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6.01 ha ja registriosa nr. 289333.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone
püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine
hoonetele ning üldplaneeringu muutmine ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.).
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.).
5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.).
6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.).
7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.).
8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3).
10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32).
11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 16. september 2021. a. nr. 280 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde.
Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse lähteseisukohad.“
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta.“
Lisa 3 „Otsa kinnistu planeeringuala.“
Lisa 4 „Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus Otsa kinnistul.“
Lisa 5 „Taguküla Otsa maaüksuse lahendusskeem.“
12. Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4686-2 „Seisukoht Tagukülas asuva Otsa kinnistu
detailplaneeringu algatamise otsusele.“
13. Keskkonnaameti kiri 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 „Otsa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha esitamine.“
14. Maaeluministeeriumi kiri 05. august 2021. a. nr. 4.1-5/1478-1 „Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise
kohta Tagukülas Otsa maaüksusel.“
15. Transpordiameti kiri 15. oktoober 2021. a. nr. 7.1-2/21/22989-2 „Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“
16. Telia Eesti AS 22. oktoober 2022. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685.“
Lisa „Asendiplaan Otsa.“
17. Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. „Tehnilised tingimused 391000.“
18. Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500,
töö nr. AP20_114.
19. Elle Roosaluste poolt 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava".
20. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava".
21. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
5
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2022)
Otsa maaüksus asub Taguküla külas riigitee 12149 Kassari surnuaia tee ja Õunaku lahe vahelisel maa-alal.
Maaüksus piirneb lõunast Rannaotsa maaüksusega (tunnus 36801:001:0768, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
6.13 ha), läänest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2421, sihtotstarve transpordimaa 100%,
pindala 4044 m²), loodest 12149 Kassari surnuaia tee maaüksusega (tunnus 20501:001:0180, sihtotstarve transpordimaa
100%, pindala 3147 m²), põhjaloodest Liivaniidi maaüksusega (tunnus 36802:003:0016, sihtotstarve maatulundusmaa
100%, pindala 4.21 ha), põhjakirdest Ristitee maaüksusega (tunnus 36802:003:0325, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 35.54 ha) ja idast Väinamere Õunaku lahega.
Maa-ameti andmetel on Otsa maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 2.73 ha,
metsamaa 2.56 ha, õuemaa 0.46 ha ja muu maa 0.26 ha
Planeeringuala on hoonestatud, ehitisregistri andmetel on maaüksusel elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115,
ehitisealune pind 84 m², maht 204 m³), kuur (ehitisregistri kood 115004116, ehitisealune pind 64 m², maht 143 m³), kuur
(ehitisregistri kood 115004117, ehitisealune pind 30 m², maht 75 m³), vana saun (ehitisregistri kood 115004118,
ehitisealune pind 17 m², maht 50 m³), uus saun (ehitisregistri kood 115012227, ehitisealune pind 28 m², maht 58 m³),
kuivkäimla (ehitisregistri kood 220378267, ehitisealune pind 1 m²) ja puurkaev (ehitisregistri kood 221379173, ehitisealune
pind 0.1 m², sügavus -20 m).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Otsa maaüksusel kitsendusi geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine), riigitee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, 0,4
kV õhuliin ning osaliselt ranna või kalda piirangud: veekogu kallasrada, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda
piiranguvöönd ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate
ametiasutustega.
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508), osaliselt Käina lahe-Kassari
maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala,
Taguküla sihtkaitsevööndisse (tunnus KLO1101394). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja
Väinamere loodusalana. Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja
rannaniidud (1630*). Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III
kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. Maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on
II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann
(Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi
territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad.
Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid
maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, kus tuleb arvestada
rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
6
Otsa maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav
maaüksus Taguküla külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi pole planeeringualal
juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Taguküla on kogu Kassari hõredamini asustatud küla.
Kuid Taguküla alale jääb suhteliselt suur osa kogu saare suvemajadest. Selline võiks olla ka küla arengusuund.
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata
planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
- Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m);
- Ranna veekaitsevöönd (ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m);
- Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133);
- Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605);
- II kategooria kaitsealused taimed: randsoodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-
kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum).
- III kategooria kaitsealused taimed: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (registrikood: KLO9310584).
- Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070) (registrikood: ELP0020015) ja Rannaniit (1630*) (registrikood:
ELP0020134).
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m).
- 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge);
- 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele seatakse vajadusel juurdepääsu reaalservituut Liivaniidi ja Otsa
maaüksustele teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks.
5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate
kitsendustega.
6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja
piirangutest.
7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja
maaüksuste sihtotstarvetest.
8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike
üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
7
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud
Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta
juhtotstarbeta maa-alal.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes
osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni viie abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele
alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist laiendades
olemasoleva õueala piiri lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused
sisse üldplaneeringusse.
Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Taguküla küla
on kogu Kassari hõredamini asustatud küla, kuid sinna küla piirkonda on koondunud aastaringselt asustatud
majapidamised. Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks.
Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja
elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate
hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Taguküla
külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum-
)suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on
analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala
mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu
kohaselt on Otsa maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest.
01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist.
Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Otsa maaüksusel
ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad osaliselt Otsa maaüksuse hoonestusala ja tervikuna naaber-maaüksuseid teenindav
olemasolev juurdepääsutee Väinamere Õunaku lahe ranna ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist.
Otsa maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 4,95 ha ulatuses) Väinamere Õunaku lahe ranna
ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala suurus on Otsa maaüksusel 2200 m² suurune
ehituskeeluvööndisse jääva hoonestusala osa. Ranna ehituskeeluvööndisse jääva Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste
juurdepääsutee suurus on ca 335 m², mida võib laiendada või rekonstrueerida seaduses ette nähtud korras.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Otsa
maaüksusele ühte hoonestusala, mis kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub olemasolevate
hoonetega vana talukoht ja ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud hoonestusala jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu
üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere
vahele jääb ca 453 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.
• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
8
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis.
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a
määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja
maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste
püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17
sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud
üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5
punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal
puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna
hoonestusala on planeeritud olemasolevale hoonestatud õuemaale.
• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid
kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub juba olemasoleval hoonestatud
õuemaal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.
• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal
ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse
„Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii põhju kui lõuna poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 400 m
kaugusele mere rannast.
• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja
lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust.
Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. juuli 2021. a. nr. 6-5/21/13924-2 järgi on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid
puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja
Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
Planeeringuala sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall
soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Planeeringuala piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria
taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi ja Taguküla sihtkaitsevöönd kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on
käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku (kõrg-)haljastuse säilitamine.
Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole üldjuhul vajalik kadakate/puude raie planeeritava hoonestusala juures, kuna
hoonestusala on planeeritud sisuliselt olemasolevale kasutusest väljas olevale õuemaale.
Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde
lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist.
Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 0,0 – 4,1 m, planeeritud hoonestusalal 2,44 –
3,10 m ja üksikul tõusul kuni 3,79 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest olemasoleva õuemaa täpsustamine ning
selle maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi
muutmata.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
9
Planeeringualal on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Hoonestuse
püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas -
suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb rohumaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on
planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule. Hoonestusala laiendamine väljapool hoonestusala ehituskeeluvööndisse,
suureneb hoonestusala ca 34% ehk ca 2200 m².
Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi
vähendamise põhimõtetega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub riigimaantee ääres ja maaüksusele viib kui ka
läbib olemasolevad juurdepääsuteed, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud.
Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või
kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu
juhtfunktsiooni pole määratud.
Taguküla küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused
asuvad ca 220 m kaugusel põhjakirde suunal ja ca 180 m kaugusel kagu suunal. Suur osa Taguküla küla hoonestatud
maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim
mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Taguranna maaüksus, mille hoonestus asub ca 180 m kaugusel
planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca
360 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-
1938“ andmetele tuginedes Otsa maaüksusest ca 0,43 km põhja pool, Ristete maaüksusel (tunnus 36802:003:0950). Sealne
hoonestus jääb merest ca 400 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Otsa maaüksusest ca 0,65 km lõunakagu
pool, Tammsepa maaüksusel (tunnus 36802:003:1680). Sealne hoonestus jääb merest ca 620 m kaugusele.
Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Otsa maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus
planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 453 m.
Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned.
Planeeritud Otsa maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud,
mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat
looduskeskkonda.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Elamumaa hoonete kompleks, üks üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2
ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja
kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m.
Detailplaneering näeb ette elamu-tuulekoda (ehitisregistri kood 115004115) rekonstrueerimise suvemajaks ja esialgu uus
saun (ehitisregistri kood 115012227) säilimise. Kuna teised hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole
majanduslikult otstarbekas, siis näeb planeeringulahendus nende hoonete likvideerimise lammutamise teel.
Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi
materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud
hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
10
1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Otsa 6,01 Üksikelamu maa, EP 15% Maatulundusmaa 100%
Looduslik maa, HL 85%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.
Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära metsamaa keskel olevat õuemaana
kasutatavat maa-ala.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue ja ka rekonstrueeritavate hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse
projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise
võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate
puudega.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Otsa maaüksuse ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 6 (1 üksikelamu ja 5 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 1100 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul
- 8,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/-
Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus
näiteks katuseterrassi rajamiseks)
35⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 8 m
20⁰ - 45⁰ kõrvalhoonel kõrgusega kuni 5 m
materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog
tüüp - pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 6,01 ha
2. Planeeritava maaüksuse suurus - 6,01 ha
2
3. Ehitisealune pind kokku - 600 m
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 1
1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
Planeeritaval maa-alal hoonestusala ümber ja maaüksuse keskosas kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga.
Domineerivaks puuliigiks on maaüksuse hoonestusala ümber okaspuud ja rannapoolsel osal lehtpuud. Lehtpuu metsa all
kasvab peamiselt võsa. Vaatamata sellele, et enamus puude asukoht tundub süstemaatilisena, on siiski alust eeldada, et
puud on hakanud kasvama spontaanselt ja ei ole istutatud.
Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse.
Hoonestusalal on soovitav näidata koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Valitud üksikuid lehtpuid või
-põõsaid võib alles jätta. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
11
võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid.
Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini
esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete
ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks
kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel).
Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte
vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega
puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike
tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta.
Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber
ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete
lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur.
1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.9.1 Veevarustus
Maaüksusel olemasolev salvkaev on kasutusest väljas ja see suletakse vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a.
määruses nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja
kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu
ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise
teatise vormid“ sätestatule.
Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla
baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.9.2 Reoveekanalisatsioon
Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub
planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal ja hoonestusalast merepoolne maa-ala on keskmiselt
kaitstud ala. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
1
saasteainesisalduse piirväärtused “ § 8 lõike 1 punkt 2 ja punkt 4sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse
veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning
põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades
Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:
- kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee
mehaanilist puhastamist;
- kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise
omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Mehaaniline omapuhasti
on lubatud, kui imbsüsteem rajatakse hoonestusala piirist merepoolsele alale, kus on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.
Kui omapuhasti imbsüsteem rajatakse hoonestusalale, mis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis on vajalik bioloogilise
omapuhasti paigaldus. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise
omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m.
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
12
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.9.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ redaktsioonist.
1.9.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV
maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 28. oktoober 2021. a. koostatud „Tehnilised tingimused 391000“.
Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva 0,4 kV õhuliini masti nr. 2 vahetusse lähedusse uue jaotuskilbi rajamise, millest
on planeeritud eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV
liitumiskilp, naaber-maaüksuse juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse
aadress.
1.9.5 Sidevarustus
Planeergualal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Lähimad sidevõrgu liinirajatised asuvad teisel pool 12149 Kassari surnuaia
teed: Telia Eesti AS’ile kuuluvad side maakaabelliin ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus’ele (ELA_SA) kuuluv
sidekanalisatsioon.
Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 22. oktoober 2021. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud
„Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35708685“.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
13
Sidevarustuse liitumispunkt on Kanepiaia maaüksuse (tunnus 36802:003:1660) ees olev ELA_SA’le kuuluvast sidekaev
026YK01, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi
sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru
nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda
planeeritava sõidutee alale.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid
kooskõlastatult Transpordiametiga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks,
tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti
ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul.
Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase
garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud)
puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat
garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised
punktid:
1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist
(Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik
tööd tuleb teostada käsitööna.
3. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt
[email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris
kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.
4. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud
ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
5. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis
tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
- mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;
- puude istutamine ja langetamine;
- vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru,
kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine
ja varumine;
- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või
tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
6. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde
teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS
Connecto Eesti järelevalvajaga.
Sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja
tööprojekt tuleb kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA
SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.
1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või
eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna
kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,4 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
14
1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.11 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt
kasutada olemasoleva mahasõiduga piki rekonstrueeritavat juurdepääsuteed või Otsa maaüksuse põhjapiiril Liivaniidi
maaüksusel asuvat juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete
ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius
vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Otsa maaüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale
juurdepääsuks kasutada 12149 Kassari surnuaia tee riigiteelt rekonstrueeritavat mahasõitu.
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha
kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond, juurdepääsutee ja võimaliku
kuivhüdrandi asukohaga on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil.
Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt
Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere
loodusalana.
Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari piiranguvööndis
on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
15
Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade
säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning
vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või
tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lisaks on kaitse-eeskirja
kohaselt Taguküla sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks.
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut.
Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja rannaniidud (1630*), mille
kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste
esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Rannaniitu on soovitatav hooldada karjatamise teel või niites üks kord
vegetatsiooniperioodi jooksul, et hoida ära ala võsastumine ning suurendada taimestiku liigirikkust. Rannaniidul peaks
karjatamise tulemusena olema vähemalt pool karjatatavast alast madalaks söödud.
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt 2020. a. koostatud "Rannaniitude hoolduskava" järgselt on rannaniidu hooldamise
üldised nõuded:
Hoolduses olevatel rannaniitudel on välistatud väetamine, külvamine ja kuivendamine, samuti loomade lisasöötmine ja
antibiootikumidega ravimine. Kui loomad haigestuvad, siis tuleb nad ravimite võtmise ajaks rannaniidult ära viia.
Hekseldamise (v.a karjatamisjärge hekseldamise) keelamine poollooduslikel kooslustel on teaduslikult põhjendatud nõue,
sest võrreldes traditsioonilise majandamisega kahandab hekseldamine oluliselt poollooduslike niidukoosluste
loodusväärtust ning mõjub halvasti suuremale osale elustikurühmadest. Põllumajanduse väliste mõjurite osas tuleb silmas
pidada, et rannaniitudele ei püstitata ehitisi ning lindude pesitsusajal võib olla vajalik piirata ala külastust. Rannaniitu tuleb
karjatada intensiivsemalt ranna äärest, samuti on oluline tagada piisav karjatamine lompides ja kraavide kallastel, et need ei
roostuks.
Kuigi rannaniitudele on valdavalt sobivaimaks majandusviisiks karjatamine, siis tegelikult on rannaniite traditsiooniliselt ka
niidetud. Paljudel rannaniitudel on tänagi niitmine sobivaks majandamise ja hooldamise viisiks. Niitmine sobib mitmetele
kõrgekasvulistele taimedele nt. emaputk, niidu-kuremõõk, lindudest eelistavad niitmise eelset kõrgemat rohustut näiteks
tutkad.
- Niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi.
- kivise rannaäärega niit, mis on traktoriga ligipääsmatu, see ranna osa tuleks trimmerdada.
- Niiskete niidualade puhul peavad niidumasinad olema võimalikult kerged, et ei jätaks niidukamarasse roopaid.
- Traktoriga niitmine sobib pideva hooldusmeetmena kõrgematele ja vähem kivisematele aladele.
- Pärast niitmist on soovitatav niidetud aladel ka loomi ädalas karjatada.
- Kuna lindude põhiline järelkasv tuleb järelkurnadest, siis on oluline, et niitmisaeg arvestaks järelkurna pesa
hülgamise ajaga. Selliseks niitmiskuupäevaks sobib 15.juuli. Kui aga ala kaitse-eesmärgiks on kõrgekasvulised
taimeliigid, mis vajavad varasemat niitmist, siis on soovitatavaks niitmispäevaks 1. juuli või muu kuupäev, mida
konkreetsele alale on määranud liigi ekspert.
- Rannaniidu niitmine peaks eelkõige toimuma selleks, et alalt koguda loomadele sööta, seetõttu on loomulik, et
niidetud biomassi ei jäeta alale vedelema ka mitte purustatud kujul.
Puiskarjamaade hooldamise peamiseks viisiks on karjatamine. Kui karjamaa ei ole veel korralikult taastunud või
karjatamiskoormus on väike ning loomad on söönud taimi valikuliselt, mistõttu on jäänud kasvama kõrgemakasvulised liigid
(angervaks, luht-kastevars, ohakad jt.), tuleb karjamaa sügisel üle niita. Kui niite kogus on suur, tuleb see ära koristada.
Puiskarjamaade hooldamise peamised soovitused ja tingimused on:
1) karjatada tuleb olenevalt niidu iseloomust koormusega 0,3-1,0 lü/ha;
2) karjatamiskoormus sõltub järgmistest teguritest:
a) koosluse tüübist;
b) mulla iseloomust (määrab tallamistaluvuse);
c) kariloomade liigist, tõust, vanusest;
d) karjatamise ajast ja kestusest (karjatamisperioodi algul võib koormus olla suurem, hiljem väiksem);
e) ilmastikust;
3) tuleb vältida nii üle- kui alakarjatamist (alakarjatamisel hakkavad domineerima ärasöömata liigid, ülekarjatamisel
hävib niidukamar, saavad kahjustada puud);
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
16
4) sobiva karjatamiskoormuse puhul on ca pool karjamaad madalmurus (soovitatav rohustu kõrgus kuivadel niitudel
karjatamisperioodi lõpus kuni 3 cm, niisketel niitudel kuni 5 cm);
5) vajaduse korral tuleb koormust reguleerida karjakoplitega;
6) kuna erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike (veised eelistavad suuremaid ja mahlasemaid taimi, lambad
rohundeid ja vähekaredaid liike, lambad, kitsed ja hobused söövad ka puude lehti ja koort), siis on soovitatav
karjatada koos või vaheldumisi erinevaid loomaliike;
7) karjamaa ei tohi olla ühenduses kultuurrohumaadega;
8) loomadele ei tohi anda lisasööta;
9) lisarajatised –varjualused, joogikohad –tuleb seada karjamaa vähemväärtuslikku piirkonda, tehes nii võimalikult
väikest kahju niidukamarale (Jürgens, Sammul 2004a).
10) loomade joogikohti tuleb vahetada vältimaks nende ümbruse ulatuslikke mullakahjustusi.
Analoogselt puisniitudega tuleb ka puiskarjamaadel jälgida puitaimestiku tihedust ja seisundit. Putukate, lindude, seente-
sammalde-samblike liigirikkuse seisukohast on oluline säilitada vanu puid ka siis, kui nad on juba poolkuivanud. Puurinde
järjepidevuse huvides tuleb jätta puistu harvendamisel kasvama ka noori puid, et need ajapikku asendaksid surnud isendeid
(vaata lisaks Elle Roosalus 2019. a. koostatud "Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava").
Otsa maaüksuse piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria
taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Otsa maaüksuse sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide randsoodahein (Suaeda maritima), hall
soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
kasvukohad. II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse
loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
Planeeritav hoonestusala jääb II kaitsekategooria linnu elupaigast ca 180 m kaugusele. Arvestades ümbruskonna asustust,
siis Otsa maaüksusele kavandatud hoonestuse püstitamise ja hilisema kasutamise mõju linnuliigile on eeldatavasti väike.
Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse
kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada
detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda
projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35
lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi
laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui
korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune
samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest
lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1
m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna
ehituskeeluvööndisse, endise talu õuemaa ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul.
Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on
ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri
hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste
säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
17
eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel
tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.
Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt
on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus
tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest
mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123.
Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt
kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle
kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal
põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel
lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal
kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on
määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede
ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit.
Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa
istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele.
- Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks
koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist
ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori
männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke
Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat
harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks
arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta
või lammutada.
Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine
(säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:
- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet,
kavandamisel.
- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud
aladel ei langeks alla 80%.
- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist.
Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja
niiskusrežiimi muutmine.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
1
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
18
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49 ning asub osaliselt riigitee kaitsevööndis.
Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole
riigitee kaitsevööndit.
Juurdepääsuna planeeringualale kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid ristumiskohti
riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil.
Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või
eraldi teeprojekti koosseisus.
Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib
nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2).
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos selle kaitsevööndi ulatusega on riigitee alusele maaüksusele
planeeritud riigiteega ristuv planeeritud sidekanalisatsioon, mis tuleb projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö.
hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise
vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed
„Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus
leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri
16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.9.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
19
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Juurdepääsuks Rannaotsa ja Taguranna maaüksustele on Liivaniidi ja Otsa maaüksustele planeeritud juurdepääsuservituudi
seadmise vajadus teed kasutavate Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises
servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava
kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete
alusel.
Kuna naaber-maaüksuste juurdepääsuteele on planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus, siis ei ole vajadust
eraldi transpordimaa maaüksust juurdepääsuteele moodustada. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni
(päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike
kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.14 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks.
2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude
valdajate kasuks.
3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude
parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;
4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine;
5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
7. Hoonestuse püstitamine;
8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Mai 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
20
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
M 1 : 1 000 000
0m
40
TINGMÄRGID:
0m PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
20
MUINSUSKAITSEALA PIIR
MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS
RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE
(PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
LAUTRI KOHT
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000
mustvalget rasterkaarte nr. 62133 ja nr. 62134.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 13.04.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd
Puiskarjamaa (9070) Registrikood: KLO1101394
ELP0020015 Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
Rannaniit (1630*)
ELP0020134
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd
Registrikood: KLO1100141
Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
ROHUMAA
KATASTRIÜKSUSE PIIR
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR
LEHTPUU
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
OKASPUU (KUUSK)
POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR
PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR OKASPUU (MÄND) MÄRKUSED:
SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR ÜKSIK KADAKAS VÕI PÕÕSAS 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
PUURIVI 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan
HOONE tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333.
SALVKAEV 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul.
MUSTKATTEGA TEE 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
KRUUSKATTEGA TEE 10 KV KAABELLIIN
TEERADA 0,4 KV KAABELLIIN
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
LIIKLUSMÄRK HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
SIDE JÄTKUKAEV Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
METS JUHATAJA OBJEKT
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
VALITUD HAJUSKÕRGUSED MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
KADASTIK, VÕSA JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
MURU, HOOLDATUD ROHUMAA JOONIS
KUUPÄEV 13.04.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS PÕHILISED ARHITEKTUURINÕ UD ED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
TINGMÄRGID Olemasoleva krundi
Krundi
lubatud ehitise-
2
Hoonete
suurim
Krundi
kasutamise
Hoonete lubatud maa-
Katusekalle,
suurim suletud
2
Parkimiskohtade arv Tule-
Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus alune pind (m ) suurim lubatud pealne/maa- brutopind (m ) püsivus-
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS (ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass
(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) krundil /osakaal % kokku
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI VÄLISPIIR pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR (kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni)
PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT
Otsa 1 6,01 600 - 6 EP / 15 Põhihoonel 2/ - Põhihoone 1.100 600 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta;
TVK
(üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel) HL / 85 8,0 (11,3), põhimahul
PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste kasuks;
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA 8,0 (11,3). viilkatus. - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m;
KALLASRADA Kõrvalpinnal
1 ÜKSIKELAMUST REKONSTRUEERITAV KÕRVALHOONE (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m) - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
lubatud - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
2 OLEMASOLEV KÕRVALHOONE ASUKOHT (Ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m) 20°-45°, - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
3 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) pult- või - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel;
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK viilkatus.
4 PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m;
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) Kõrvalhoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m;
12149 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 20°-45°, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR
pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas;
PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE LOODUSKAITSEALA
p3 SA viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE 1630* POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508;
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd, registrikood KLO1101394;
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141;
OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood RAH0000133;
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m) - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood RAH0000605;
R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m)
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR - Poollooduslikud kooslus: Puiskarjamaa (9070), registrikood ELP0020015;
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT - Poollooduslikud kooslus: Rannaniit (1630*), registrikood ELP0020134;
3x190m PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK
PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
(omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)
LIKVIDEERITAV OBJEKT - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT
PK - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.
OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) Kokku 6,01 600 6 1.100 600 3 3
OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
JK PLANEERITUD JAOTUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
(jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)
LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Registrikood: KLO1000508
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitsevöönd
Puiskarjamaa (9070) Registrikood: KLO1101394
ELP0020015 Natura 2000 Väinamere linnuala
Registrikood: RAH0000133
Natura 2000 Väinamere loodusala
Registrikood: RAH0000605
Rannaniit (1630*)
ELP0020134
90 m
3x 1
4 52 .93
RK
NU
LM
SK O
VU
1 0.00
H TA
NÄ
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
25 Registrikood: KLO1000508
.71
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd
1 13 .48 Registrikood: KLO1100141
LK Natura 2000 Väinamere linnuala
JK R =1 0
12149 m Registrikood: RAH0000133
3 Natura 2000 Väinamere loodusala
200.00
Registrikood: RAH0000605
1
28.55
REKONSTRUEERITAV
OLEMASOLEV MAHASÕIT
m³
4
5 .0
30
30.00 TVK
168.92
p3 1
SA
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT
.00
(kuvatud skemaatilisel eesmärgil, topo-geodeetiline
50
30
alusplaan koos tehnovõrkudega tuleb . 00 4
tuleb koostada projekteerimise staadiumis) 2
36.52
0 m
19 4
3x
10.00
K 149.11
UR
N
LM
KO
US
AV
10.00
HT
NÄ
15% EP, 85% HL TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 21 - 46
8,0 m
600 m² 6 tk. KOOSKÕLASTUSED:
2/-
6,01 ha 3 1. 2.
"OTSA"
Hoonestusala ca 8662 m²
3. 4.
PLANEERITUD
JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1
Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga
KRUNDI EHITUSÕIGUS MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
EP ÜKSIKELAMU MAA 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
tugipeenar sõidutee tugipeenar HL LOODUSLIK MAA 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 21. juuli 2021. a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan
tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_114 ning Maa-ameti vektorkaarti nr. 61333.
5% 2.5% 5%
1:2 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul.
1 :2 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
KÕRGUS EHITISE-
MEETRITES HOONETE
ALUNE ARV KRUNDIL
SUURIM PIND TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
KORRUSELISUS
tee telg
PARKIMIS- HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 21 - 46
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
KRUNDI SUURUS KOHTADE
0,5 3,0 0,5 ARV ÕUES
JUHATAJA OBJEKT
"KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
HOONESTUSALA SUURUS MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 01.08.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
TINGMÄRGID
PLANEERITUD MAA-ALA PIIR
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest)
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI
MUUTMISETTEPANEK
EHITUSKEELUVÖÖND
(VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE)
Ph SIHTKAITSEVÖÖND
PIIRANGUVÖÖND
DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA-
KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA
E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL
E 1
Ph PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE MAA
L HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA)
PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA)
L KÜLADE PIIRID
MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.)
Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering"
Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Taguküla sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO1101394);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Sk1 TELLIJA
Sk JUHATAJA
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaits. – E 15/2002
OBJEKT
Sadama 15
Kärdla 92412
Hiiumaa
Kreutzwaldi 24
Tallinn 10147
Harjumaa
tel: 46 320 24
[email protected]
www.dagopen.ee
TÖÖ NR. 21 - 46
L ARHITEKT JAAN KUUSEMETS TAGUKÜLAS ASUVA OTSA
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
E 1 TEET ELSTEIN
JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
KUUPÄEV 13.04.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 4
ETTEPANEKU PLAAN
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
25
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
August 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26
FOTO 1: Vaade Otsa maaüksuse juurdepääsu teele riigiteelt kirde suunal.
FOTO 2: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale edela poolsest nurgast kirde suunal.
FOTO 3: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kagu poolsest nurgast põhjaloode suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 27
FOTO 4: Vaade Otsa maaüksuse hoonestusalale kirde poolsest nurgast läänedela suunal.
FOTO 5: Vaade Otsa maaüksust läbivale Rannaotsa ja Taguranna maaüksuste juurdepääsule põhja suunal.
FOTO 6: Vaade Otsa maaüksuse rannaäärsele maa-alale idakirde suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 28
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 17.06.2021
[email protected] Meie 28.06.2021 nr 14-11/4686-2
Seisukoht Tagukülas asuva Otsa
kinnistu detailplaneeringu
algatamise otsusele
Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 06.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse
Tagukülas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu,
detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud.
Planeeringuala on Otsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu (36801:001:0767) suurusega
6 ha, kõlvikuliselt koosseisult valdavalt looduslik rohumaa ja metsamaa. Ala on hoonestatud,
alal on elamu-tuulekoda, kaks kuuri, kaks sauna ja kuivkäimla.
Planeeringu eesmärk on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ja viie abihoone
püstitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste
paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete
tingimuste määramine. Planeeringualale on juurdepääs riigimaanteelt Kassari surnuaia teelt
(12149).
Otsa maaüksus jääb kogu ulatuses Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari
piiranguvööndisse ja osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Taguküla
sihtkaitsevööndisse. Maaüksus asub Natura 2000 Väinamere linnualal ja Natura 2000
Väinamere loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liigi esinemise tõenäosus.
Lähteseisukohtade kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd
Keskkonnaametiga.
Planeeringualal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 30.
Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare,
üldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega
maa-alale. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Otsa kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt asub
planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku tuumalal ning
Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on
tehtud ettepanek Kassari väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks määramiseks.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtuslike maastike hooldussoovitusi, samuti väärtuslike maastike, puhkealade ja
rohelise võrgustiku arengu põhimõtteid ja kasutustingimusi.
3. Alal on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 301. Palume
detailplaneeringu koostamisel teha koostööd Maaeluministeeriumiga.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Enne
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, peab kohalik
omavalitsus kaaluma, milline on detailplaneeringu algatamise eesmärk ja vajadus ning
kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Palume kaalutlus ja selgitus
detailplaneeringu algatamise otsusesse lisada.
Juhul, kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, peab PlanS § 142
lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava
osa muudatuste ettepanek.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga
seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus
1
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 17.06.2021 nr 8-2/105-2
Meie 19.07.2021 nr 6-5/21/13924-2
Otsa detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse kohta seisukoha
esitamine
Palusite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Otsa maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“1 ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele 2 .
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Taguküla külas asuvat hoonestatud3 Otsa kinnistut 4 .
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja viie
abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude
ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,
arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvöö nd i
vähendamine.
Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulis t
keskkonnamõju5 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine
ei ole eeldatavalt vajalik6 .
Siiski teeme esitatud materjalide kohta järgnevad märkused, millega palume arvestada.
1. Kaitstavad loodusobjektid
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale7 , paiknedes osaliselt
Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Taguküla sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura
1
Otsuse eelnõuga koos esitati Lisa 2 „EELHINNANG Hiiumaa vallas Tagukülas Otsa maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (edaspidi eelhinnangu eelnõu)
2
Otsuse eelnõu Lisa 1 „Tagukülas asuva Otsa maaüksuse detailp laneeringu lähteseisukohad“
3
Ehitisregistri andmetel asuvad Otsa kinnistul hooned: elamu-tuulekoda, kaks kuuri, vana saun, uus saun; ja rajatis
kuivkäimla. Ehitised paiknevad olemasoleval õuemaal.
4
Katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 2 mõistes
6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
7
Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-
eeskiri)
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana 8 ja Väinamere loodusalana9 .
Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme
säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning
tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.
Taguküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, kadastike, loopealsete ja
kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja
puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade
ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse10 . Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti11 ) nõusolekul tee ja tehnovõrgu
rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd12 . Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt Taguküla
sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee rajamine kinnistu tarbeks 13 .
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada
detailplaneeringut14 .
Planeeringualal on osaliselt inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (Natura kood 9070) ja
rannaniidud (1630*), mille kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ja Väinamere
loodusala kaitse-eesmärgiks. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja
põõsarinde kujundamine ning harvendamine15 .
Detailplaneeringus tuleb käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning
lisada hooldussoovitused ja –tingimused (konsulteerides näiteks Keskkonnaameti maahoolduse
büroo spetsialistiga Kaie Sarv).
Otsa kinnistu piiranguvööndisse jäävas osas on väikeses ulatuses keskkonnaregistrisse kantud
III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) kasvuala. III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on
keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas 16 .
Otsa kinnistu sihtkaitsevööndisse jäävas osas on II kaitsekategooria taimeliikide rand-
soodahein (Suaeda maritima), hall soolmalts (Halimione pedunculata), rand-kesakann (Sagina
maritima) ja peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) kasvukohad. II kaitsekategoor ia
taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud 17 .
Samuti jäävad Taguküla sihtkaitsevööndi territooriumile kaitsealuste linnuliikide mustsaba -
vigle (Limosa limosa) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsusalad. Mõlemad nimetatud
liigid on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine
ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on
keelatud18 .
Eelhinnangu eelnõus tuleb käsitleda tegevuse võimalikku mõju lisaks veripunasele koldrohule
8
Keskkonnaregistri kood RAH0000133
9
Keskkonnaregistri kood RAH0000605
10
Kaitse-eeskiri § 8 lg 1 p 1
11
Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1
12
Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 1
13
Kaitse-eeskiri § 10 lg 2 p 2
14
LKS § 14 lg 1 p 5
15
Kaitse-eeskiri § 11 ja § 16
16
LKS § 55 lg 8
17
LKS § 55 lg 7
18
LKS § 55 lg 6
2 (4)
ka teistele kaitsealustele liikidele, vaatamata sellele, et hoonestusala ei kavandata
sihtkaitsevööndisse. Samuti lisada planeeringu võimalik mõju rannaniidul rohkearvulise lt
peatuvatele rändlindudele.
Arvestades, et detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt planeeritakse hoonestusa la
võimalikult suures osas olemasolevale õuealale ja vanale taluasemele, kus ei esine kaitstavaid
elupaigatüüpe ega kaitsealuste liikide elupaiku, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt
ebasoodsat mõju Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale ja Natura 2000 võrgustiku aladele.
Planeerimismenetluse käigus tuleb arvestada keskkonnatingimustega ning vältida otsest või
kaudset negatiivset mõju loodusväärtustele ja keskkonnale.
2. Ranna ehituskeeluvöönd
Otsa kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud
looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit19 . Korduva
üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja
ehituskeeluvööndi laiusest . Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
20
üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt
üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest21 .
Otsa kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale
iseloomulik taimestik (rannaniidud).
Kuna Kassari üldplaneeringuga22 ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud
piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgus-
joonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri kõrgusjoonest arvestatuna jääb Otsa kinnistu osaliselt
ranna ehituskeeluvööndisse.
Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 23 . Ranna
ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke
ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-
ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest24 . Ehituskeeluvööndi vähendamine võib
toimuda Keskkonnaameti nõusolekul25 .
Detailplaneeringu lähteseisukohtades ja eelhinnangu eelnõus on kirjas, et elamukr und i
hoonestusala kavandatakse suuremas osas olemasolevale õuealale, kus asub vana talu koht ja
ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-aladele. Samas puudub detailplaneeringu eskiislahendus, kust oleks näha,
millisele alale hoonestusala kavandatakse.
Arvestades, et Otsa maaüksuse detailplaneeringu üheks ülesandeks on ranna ehituskeeluvöö nd i
vähendamine, siis tuleks eelhinnangus käsitleda ka kavandatava tegevuse mõju keskkonnale,
sh ranna kaitse eesmärkidele26 , ning vajadusel teha ettepanek hoonestusala paiknemisele või
selle asukoha valiku kriteeriumitele.
Tingimusel, et planeeringus arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega ning ehitustegevust ei
19
LKS § 38 lg 1 p 1
20
LKS § 35 lg 4
21
LKS § 35 lg 31
22
Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32
23
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3
24
LKS § 40 lg 1
25
LKS § 40 lg 3
26 Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
3 (4)
kavandata väärtuslikele looduskooslustele, ei välista Keskkonnaamet hoonestusala laienda mist
Otsa kinnistu olemasoleva õuemaaga piirnevale alale, mis on ajalooliselt olnud inimtegevuse st
mõjutatud ning varasemalt kasutatud põllumaana.
Kui planeeringu koostamisel arvestatakse ranna kaitse eesmärkidega, ei avalda kavandatav
tegevus ebasoodsat mõju rannale.
3. Üldised märkused
Palume otsuse ja eelhinnangu eelnõusse KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alustena lisada
KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1 ja 3, kuna tegemist on Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega
nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
4 (4)
Pilvi Post Teie: 21.07.2021 nr 8-2/105-5
Käina Osavald
Meie: 05.08.2021 nr 4.1-5/1478-1
Seisukoha andmine detailplaneeringu algatamise
kohta Tagukülas Otsa maaüksusel
Austatud proua Post
Soovite Maaeluministeeriumi arvamust ning vajadusel ettepanekuid Hiiumaa Vallavalitsuse
korralduse eelnõule „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Käina Osavallas Tagukülas asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, registriosa
289333) suurus on 6,01 ha. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa ning sinna kavandatakse
üksikelamu ja abihoonete ehitust koos sinna juurdekuuluvate tehnovõrkude ja muu vajaliku
paigutusega. Lisatud dokumentidest selgub, et hoonestusala planeeritakse suures osas
olemasolevale õuealale ning ehitustegevust kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning
poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-aladele ei planeerita.
Nõustume Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise“ eelnõu lisa 1 punktis
4 toodud lähteseisukohtadega ning Maaeluministeeriumil täiendavaid ettepanekuid
lähteseisukohtadele ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Kristine Hindriks
625 6187
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, asutused ja
puudutatud isikud 23.09.2021 nr 8-2/105-8
Otsa maaüksuse detailplaneeringu
koostamise algatamise teade
Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 16.09.2021 otsusega nr 280 Tagukülas
asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767, pindala 6,01 ha, sihtotstarve
maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise
hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset
keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja kaitsealadele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsa maaüksusel ehitusõiguse määramine, teede ja
liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Otsa
maaüksusel. Otsa maaüksuse detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa,
Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa
vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
Käina osavalla vanem
Merilin Kaevandes
[email protected], 462 2882
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Anna Palusalu <
[email protected]>
Kuupäev: 13/10/2021, 12:09
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m.
Külgnähtavust määrama ei pea.
Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele ka e servast. Kui aga see kavandada riigiteealusele
maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.
Lugupidamisega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM
To: Anna Palusalu <
[email protected]>
Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
Dagopen OÜ koostab Hiiumaal Taguküla külas Otsa maaüksuse detailplaneeringut.
Kuna Transpordiame seisukoh pole veel väljastatud, siis küsin ennetavalt:
- Kas nähtavuskolmnurga määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h nähtavuskauguse
lähtetaset erandlik?.
- Kas külgnähtavuse määramisel on lubatud kasutada projektkiirusel 70 km/h lähtetaset erandlik, kuna
maaüksus asub Käina lahe-Kassari maas kukaitsealal ja maantee nõlva kalle on lauge?.
- Kas on lubatud riigimaantee serva, kuni 2,5 m kaugusele tee servast, planeerida tuletõrje veevõtukoha
kuivhüdrant?
... vastavalt "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, ngimused ning kord" § 6 lõige 6 (h ps://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020)
Manuses lisatud eskiisplaani väljavõte.
Parimat,
--
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
Käina Osavalla Valitsus Teie 23.09.2021 nr 8-2/105-8
[email protected]
Meie 15.10.2021 nr 7.1-2/21/22989-2
Seisukohade väljastamine Taguküla Otsa
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Taguküla Otsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 36801:001:0767,
edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12149 Kassari surnuaia tee km 0,43-0,49. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 161 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 0,45. Täiendavaid
ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (3x190m). Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
8. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
9. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr
71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning
vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja
lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse vajaduse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
58507716,
[email protected]
2 (2)
TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�35708685
Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering
Kliendinumber 277964
Isikukood/Registrikood 10058058
Nimi DAGOpen�OÜ
Kontaktisik Teet�Elstein�telefon�5034055
e-post
[email protected]
Aadress SADAMA�TN�15,�KÄRDLA�LINN,�HIIUMAA�VALD�92412,�HIIU
MAAKOND
Ehitise�nimetus�ja�asukoha TAGUKÜLAS�ASUVA�OTSA�MAAÜKSUSE�DETAILPLANEERING
kirjeldus
Ehitise�sihtotstarve Eramu
Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt Sidesõlm�KSS
Objekti�haardeulatus kuni�50m
Olemasolev�sidevõrk Teatame�Teile,�et�detailplaneeringuga�haarataval�alal�Telia�Eesti�AS-
ile�kuuluvad�sideliinirajatised�puuduvad.�Võimalik�liituda�ELA_SA-le
kuuluva�optilise�võrguga.
Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja
projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas:
Tehnilise�lahenduse Näha�ette�asukohad�sideliinirajatistele.�Planeerida
kirjeldus sidekanalisatsiooni�põhitrassi�ehitus�lähtuvana�Eesti�Lairiba
Arenduse�Sihtasutusele�(ELA_SA)�kuuluvast�sidekaevust�026YK01.
Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS/OPTO�tüüpi�sidekaevusid.
Sidetrassi�nõutav�sügavus�pinnases�0,7m,�teekatte�all�1m.
Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava�sõidutee
alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia�Eesti
liinirajatiste�kaitseks,�tagamaks�nende�säilivus�ehitustööde�käigus.
Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused.
Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile
• Majandus-�ja�taristuministri�14.�aprilli�2016.�a�määrus�nr�34�"Topo-geodeetilisele�uuringule�ja
teostusmõõdistamisele�esitatavad�nõuded"
• Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele"
• Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4."
• Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks
liinirajatiste�kaitsevööndis"
Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega.
Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�514�9537
Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega
omandamise�kohustust.
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
Täiendavad�tehnilised�nõudmised
Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�enne�ehitusloa/-teatise�menetlust
Ehitisregistris�Teliale�kooskõlastamiseks�Ehitajate�portaali�(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/)�kaudu.
Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�22.10.2021
ning�on�kehtivad�kuni�21.10.2022
Koostaja: Väljastaja:
Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Telia�Eesti�AS
Martin�Lilles Martin�Lilles
e-post:�
[email protected] esindab�volikirja�alusel
telefon:�+37255665975
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
Koostas: Martin Lilles Koostatud: 22.10.2021 1:2000 Lk. 1
Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495
telia.ee,
[email protected],
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED 391000
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
DAGOpen OÜ 10058058
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond
Telefon e-post
522 9032
[email protected];
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Teet Elstein
Telefon e-post
503 4055
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Otsa Taguküla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
36801:001:0767
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 391000
KLIENDI TEGEVUSED
1. Uuest planeeritud jaotuskilbist (masti nr. 2 vahetus läheduses) näha ette uuele objektile välja eraldi
fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piiriile 0,4 kV liitumiskilp.
Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ
elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 28.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 28.10.2023
5334 0756 |
[email protected]
2/2
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 02.06.2022 nr 8-42/105-14
Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)
detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,
Hiiumaa vald) 20 juunil kell 15:00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Teema: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Anna Palusalu <
[email protected]>
Kuupäev: 16/06/2022, 13:15
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Transpordiame juhendi „Nõuded tehnovõrkude ja -raja ste teemaale kavandamisel“ järgi peaks
hüdrant asuma tee ka est 5 m kaugusel. Kas seda annaks ikkagi vähemalt 5m peale viia (riigitee
ka e servast)?
Siseministri määruses toodud 2,5 m on tagatud erateest, seal jääb päästetehnika seisma.
Tervitustega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
From: Anna Palusalu
Sent: Wednesday, October 13, 2021 12:10 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: RE: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere
Nähtavuskolmnurga mõõtmed tulenevalt juhisest võivad olla 3x190m.
Külgnähtavust määrama ei pea.
Kuivhüdrandi võib siin kavandada 2,5 m kaugusele ka e servast. Kui aga see kavandada
riigiteealusele maale, tuleb arvestada ka IKÕ seadmise kohustusega.
Lugupidamisega
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakond
taristu kooskõlastuse üksus
+372 5850 7716
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Monday, October 11, 2021 2:55 PM
To: Anna Palusalu <
[email protected]>
Subject: Otsa DP (Taguküla k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Otsa detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/105-15
Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
Käina Osavalla Valitsus korraldab Taguküla Otsa maaüksuse (katastritunnus 36801:001:0767)
detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,
Hiiumaa vald) 21 juulil kell 15:00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
75
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Otsa_Tagukyla-DP-MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus Ilma tärkandmeteta
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Tärkandmed seotud
muutmisettepanek positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_kv_ekv
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
76
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 21 - 46
Aprill 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
Aprill 2022
1 2 3 4 5 6
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
77
TAGUKÜLAS ASUVA OTSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Töö nr. 21 - 46
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
KÄSKKIRI
Käina 6. juuli 2022 nr 4-2.1/54
Osavallavanema asendamine
puhkusel viibimise ajal
Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 5 ja Hiiumaa valla osavaldade
põhimääruse § 17 lõikest 1
1.Määran enda asendajaks, 18.07 –05..08.2022, sotsiaaltöö spetsialisti Heli Tuisu (Tuisk).
2. maksta Heli Tuisule osavallavanema asendamise eest lisatasu 200 eurot.
.
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Tutvunud ja nõus:
(allkirjastatud digitaalselt)
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
KÄSKKIRI
Käina 6. juuli 2022 nr 4-2.1/54
Osavallavanema asendamine
puhkusel viibimise ajal
Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 5 ja Hiiumaa valla osavaldade
põhimääruse § 17 lõikest 1
1.Määran enda asendajaks, 18.07 –05..08.2022, sotsiaaltöö spetsialisti Heli Tuisu (Tuisk).
2. maksta Heli Tuisule osavallavanema asendamise eest lisatasu 200 eurot.
.
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Tutvunud ja nõus:
(allkirjastatud digitaalselt)