KÄSKKIRI /kuupäev digiallkirjas/ nr 99
Välisministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2021. a kohta
Riigivaraseaduse § 98 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi
põhimäärus“ § 20 punkti 1 ja § 21 alusel :
1. Kinnitada Välisministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2021. a kohta
(lisatud).
2. Avalike suhete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Reinsalu
minister
Lisa: Välisministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne 2021. a kohta
Liina Link, 6377 245, liina,
[email protected]
Välisministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruanne
2021. a kohta
Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus) on ainus sihtasutus, milles
Välisministeerium teostas 2021. aastal asutajaõigusi.
2021. a oli keskuse esimene majandusaasta. Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse
korraldusele 05.04.2021 nr 139 „Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus
asutamiseks ja Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 1. juulil 2021 ühendati keskus
SA Eesti Idapartnerluse Keskusega (EIPK).
Keskuse asutamise eesmärk oli luua rakendusüksus, mis tugevdab Eesti arengukoostööd, keskendudes
strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes
sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre.
Keskuse eesmärgiks on kasvatada rahvusvaheliste koostööprojektidega tegelemise kompetentsi ning
selle kaudu suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö elluviimisel. Samuti on eesmärgiks
arengukoostööd majandushuvidega paremini sidustada ning kaasata projektidesse senisest rohkem Eesti
kodanikuühiskonna, avaliku ja erasektori kogemust. Tõhusam arengukoostöö, laiaulatuslikud projektid
ning valdkonna kompetentsi parem koondamine toovad omakorda kaasa Eesti arengukoostöö suurema
nähtavuse.
Keskuse ühendamisel EIPK-iga oli eesmärgiks tagada, et keskusele kanduks üle EIPK-i kompetents,
konkurentsivõime rahvusvaheliste hangete turul, käimasolevad koostööprojektid ning hea maine
koostööpartnerite hulgas, Eestis ja EL-i idanaabruse sihtriikides, laiendamaks EIPK-i senist tegevust
ning osalemaks lähiaastatel järjest mahukamates väliskoostöö projektides. Oluliseks kaalutluseks
keskuse ühendamisel EIPK-iga oli ka eesmärk läbida võimalikult kiiresti ametlik atesteerimine Euroopa
Komisjonis, nn sambahindamine, mis on EL-i rahaliste vahendite kasutamise eelduseks ning
arengukoostöö doonorite jaoks oluliseks kvaliteedimärgiks.
Keskuse põhikirjaline eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning
luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2021. a määrusega nr
122 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ anti keskusele alates 01.01.2022 üle
arengukoostöö ning humanitaarabi ja arengukoostöö ning konfliktide ennetamise lõimimisprojektide
korraldamine. Vastavalt määrusele viib keskus neid projekte ellu, kaasates kolmanda, avaliku ja
erasektori kogemust, sealhulgas annab toetust arengukoostööprojektidele taotlusvooru kaudu või
kaasfinantseeringuga projektidele. 01.01.2022 andis Välisministeerium keskusele üle 137 käimasoleva
projekti lepingud.
Keskuse tegevuse eesmärgid 2022. aastaks on sätestatud Välisministeeriumi ja keskuse vahel
31.12.2021 sõlmitud lepingus. Lepingu täitmist monitoorib Välisministeeriumi arengukoostöö ja
humanitaarabi osakond, kaasates teisi Välisministeeriumi üksuseid.
Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab
Välisministeerium. 2021. ja 2022. aastal oli kolm nõukogu liiget Välisministeeriumist, üks
Rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist.
Hinnang tegevusele
Keskuse finantsnäitajad 2021
Varad, tuh EUR 1 574
Tulud, tuh EUR 1 502
Kulud, tuh EUR 1 453
Töötajaid aasta lõpus 22
Tööjõukulu osakaal, % 45%
Juhtimiskulu osakaal, % 3,4%
Keskuse eesmärgiks 2021. aastal oli tegevuse käivitamine ning 1. jaanuaril 2022 arengukoostöö
rakendustasandi korraldamise rolli ülevõtmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine. See hõlmas
muuhulgas vajaliku personali värbamist, mh Aafirka tegevussuuna käivitamiseks vajaliku meeskonna
kui ka administratiivsete töökohtade – raamatupidaja, personalijuhi, kvaliteedijuhi, juristi,
hankespetsialisti, kommunikatsioonispetsialisti – loomist. Samuti oli eesmärgiks sisekordade ning
Euroopa Komisjoni hindamisnõueteks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamine ja kehtestamine.
2021. aasta lõpuks olid välja töötatud ja kinnitatud keskuse teabehalduse kord ja dokumentide
liigitusskeem, üldised töökorralduse reeglid, töötervishoiu- ja tööohutusalane juhend ning koosolekute
pidamise kord. 2021. aastal valmistati ette ka lähetuskord, andmekaitsekord, isikuandmete kaitse
põhimõtted ja raamatupidamise sise-eeskiri. Bilansipäevajärgselt on välja töötatud korrad
arengukoostöö elluviimiseks.
Alates 1. jaanuarist 2022 on keskus hallanud käimasolevate projektide portfelli ning on esimesel
poolaastal kuulutanud välja 2 taotlusvooru.
2022. aastal on jätkumas väljakutseterikas töö organisatsiooni arendamiseks, nendest olulisemateks võib
pidada järgmisi suundi:
EL sambahindamise protsessi käivitamine ning ettevalmistused muude välisrahastajate nõuetele
vastavuse saavutamiseks.
Töö strateegiliste partneritega - Saksamaa, Belgia jm riikide arengukoostööagentuurid, muud
potentsiaalsed välisdoonorid, suurendamaks välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö
elluviimisel.
Eesti arengukoostöövaldkonna kompetentsi koondamine, olemasolevate partneritega koostöö
nende kaasamiseks üha võimestatuma arengukoostöö teostamiseks.
Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja
olulisemad tähelepanekud
Keskuse 2021. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud.
Keskuses ei ole 2021. ega 2022. aastal läbi viidud erikontrolle.
Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta
Välisministeeriumi seisukoht on, et keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste
eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused 2021. ja 2022. aastal on
lähtunud keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende saavutamiseks on keskuse juhtkond
läbi viimas edasisi tegevusi.