EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Regulation ( EU) No 691/2011 of the European Parliament and of the Council of 6 July 2011 on European environmental economic accounts set s out a comm on framework for collecti ng , compil ing , transmi tting and evaluati ng European environmental economic accounts . It was amended by Regulation (EU) No 538/2014 . The Regulation covers six modules: air emissions accounts, environmental ly related taxes by economic activity , economy-wide material flow accounts, environmental protection expenditure accounts, environmental goods and services sector accounts , and physical energy flow account s. Article 10 of the Regulation list s potential new modules to be introduced later based on Commission proposals. This proposal introduces three new environmental account modules already provided for under Article 10 : forest accounts, ecosystem accounts , and environmental subsidies and similar transfers accounts . The main objective of the proposal is to extend the scope of the European environmental economic accounts to provide better information for the European Green Deal, a growth strategy that aims to transform the EU into a fair and prosperous society, with a modern, resource-efficient and competitive economy. Environmental economic accounts are a multipurpose statistical framework bringing together economic and environmental information. They measure the contribution of the environment to the economy and the impact of the economy on the environment in a consistent and compatible way with macro economic statistics (national accounts). Users analyse and use environmental economic accounts in modelling and outlooks and for preparing policy proposals and reporting on policy implementation and impact. The new modules will make more integrated datasets available for such purposes . Ecosystem accounts integrate biodiversity and natural capital consideration s with mainstream economic questions on resource allocation and sustainability . F orest accounts specifically measure forest area and its available share for timber extraction and trace their changes over time. Environmental subsidies and similar transfers accounts identify and quantify domestic fiscal policy measures and non-EU resources that support the Green Deal through economic activities and products , protecting the environment and safeguarding natural resourc es. The three proposed modules respond to and are underpinned by international statistical standards: the System of Environmental Economic Accounts (SEEA) Central Framework and SEEA Ecosystem Accounts. The United Nations Statistical Commission adopted the SEEA Central Framework as an international statistical standard at its 43 rd session in February 2012 and the SEEA Ecosystem Accounts at its 52 nd session in March 2021. The new modules are fully in line with the SEEA. For several years , many Member States have gained experience in compil ing and reporting on forest accounts and environmental subsidies and similar transfers data . This has happened through regular voluntary data collections of the Commission ( Eurostat ) and pilot studies that helped test the feasibility of introducing ecosystem accounts into the EU . This experience was shared with all other Member States. F or environmental subsidies and similar transfers accounts, some of the requirements have already been covered through mandatory reporting of environmental protection expenditure accounts. A more comprehensive and streamlined reporting on environmental subsidies and similar transfers will draw upon this experience and – once in place – provide the data on transfers required for environmental protection expenditure accounts. Th is proposal complements changes set out in Commission Delegated Regulation (EU) 2022/125 . Th e changes to the scope and deadlines for reporting data for the current modules of European environmental economic accounts ensure that the data better respond to user s’ needs. The proposal also updates references to the 1995 edition of the European System of Accounts (ESA95) . They are replaced by references to the 2010 edition of the European System of Accounts (ESA2010) set out in Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council . This initiative is not part of the r egulatory f itness and performance p rogramme (REFIT). • Consistency with existing policy provisions in the policy area Regulation (EU) No 691/2011 sets out a common framework for collecti ng , compil ing , transmi tting and evaluati ng environmental economic accounts in the EU to set up satellite accounts to complement the European System of Accounts (ESA 2010 ) . Recital 16 of the Regulation states the different sets of environmental economic accounts are u nder development and at different stages of maturity and stresses the need for a modular structure , providing sufficient flexibility, for example , to introduc e additional modules. Article 3 of the Regulation sets out a list of modules of the environmental economic accounts to be compiled within the common framework. For each module, a separate annex to the Regulation describes the o bjectives, coverage, characteristics for data compilation and reporting, the first reference year, frequency and transmission deadlines , and reporting tables. Commission Delegated Regulation (EU) 2022/125 update d the annexes for the ex isting six modules of European environmental economic accounts to shorten the time between which some of the data are reported, add more characteristics to the list , and streamline the reporting tables. Article 10 of the Regulation list s new environmental economic account modules that could be introduced based on Commission proposal s , includ ing the three new modules in this proposal . The three modules are also listed as development areas in the European s trategy for e nvironmental economic a ccounts for 2019-2023, which was endorsed by the European Statistical System Committee . Article 4 of the Regulation sets out that the Commission must test the feasibility of introducing new environmental economic account modules through voluntary pilot studies by Member States. For this reason, s everal pilot studies have been carried out for the three proposed modules, testing the feasibility of compiling the data. For forest accounts and environmental subsidies and similar transfers, some Member States already compile and report annual data to the Commission ( Eurostat ) on a voluntary basis . Environmental accounting uses existing data for compiling the accounts. Better use will be made of information from existing data collection s . • Consistency with other EU policies Environmental economic accounts bring together economic and environmental information, measuring the contribution of the environment to the economy and the impact of the economy on the environment. This proposal provides information for the European Green Deal by integrating environmental sustainability considerations for economic policy purposes . The data produced under this Regulation will also contribute to European Semester greening initiatives , mainstreaming sustainability in all EU policies , and monitoring the UN’s 2030 Agenda on S ustainable D evelopment. The proposal for the forest accounts module is in line with climate and forest resource policies . As part of the European Green Deal, t he Commission presented the n ew EU f orest s trategy for 2030 as one of its flagship initiatives. The s trategy recogni s es the central and multifunctional role of forests and the contribution of forestry ( and the entire forest-based value chain ) to achieving a sustainable and climate - neutral economy by 2050 and preserving lively and prosperous rural communities. It also announced for 2023 a legislative initiative on forest monitoring and strategic plans. The forest accounts module supports the EU f orest s trategy for 2030 and the future forest monitoring initiative and connects forest policies with policies on climate, energy and the bio - economy. The ecosystem accounts module provides data to describe progress in one of the six priority objectives of the e nvironment a ction p rogramme to 2030 : protect ing , preserv ing and restor ing biodiversity and enhanc ing natural capital . Th is module also contributes to monitoring implementation of the EU nature restoration plan, part of the EU b iodiversity s trategy for 2030. Economic instruments for pollution control and natural resource management, such as environmental subsidies, are increasingly important EU environmental policy tools , and there is considerable interest in obtaining more information about their use and effectiveness. The environmental subsidies and similar transfers module contributes to monitoring implementation of the European Green Deal . This includ es greening national budgets , informing of the real price for the environment , supporting the EU’s energy transition and climate targets for 2030 , and carrying out renewable energy, biodiversity, waste management and circular economy policies . Regulation (EU) No 549/2013 set out the current version of the European System of Accounts (ESA 2010) , and the European environmental economic accounts should refer to this version . 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for this proposal is Article 33 8(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) . In line with the ordinary legislative procedure, Parliament and the Council adopt measures to ensure that statistics are produced to enable the EU perform its role. The statistics must meet certain standards of impartiality, reliability, objectivity, scientific independence, cost-effectiveness and statistical confidentiality without putting an excessive burden on businesses , authorities and citizens . The objective of this proposal i s to ensure international comparability of environmental economic accounts by extending the scope of Regulation (EU) No 691/2011 to additional modules listed under Article 10. This article explicitly provides for adding new modules and provides a candidate list. The first three modules on this list were already added under Regulation (EU) No 538/2014. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The subsidiarity principle applies to the extent that the proposal does not fall within the EU’s exclusive competence. Action at EU level is justified. First, European statistics must be comparable across Member States and in order to derive EU totals calculated from Member State totals . Second, the environment has a transnational scale and nature. And third , some uses of the environmental economic accounts go beyond the EU, such as the Sustainable Development Goals, and so the EU must apply global standards. The proposed act concerns a European Economic Area matter and should therefore extend to the Area . • Proportionality The proposal complies with the proportionality principle. Member States must produce the new environmental economic accounts using common specifications, based on the international SEEA standard s and then transmit the data to the Commission (Eurostat) for validation and dissemination. I n line with the principle of proportionality, the proposed regulation does not go beyond what is necessary to achieve its objective . • Choice of the instrument A regulation is the most appropriate instrument g iven the objective and content of the proposal and the fact that it amend s an existing regulation. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation Based on Commission standards, Eurostat’s system for evaluating existing legislation, including the European s tatistical p rogramme ’s evaluation , was followed and formed a central part of the whole process. In addition , surveys are carried out every year to find out more about users, their needs and how satisfied they are with Eurostat services. Eurostat uses e valuation results to improve process es for producing statistical information and output. The results feed into different strategic plans, such as the Eurostat work programme and management plan. • Stakeholder consultations The proposal has been discussed with the European Statistical System, and the technical details with data producers and users through written consultations . It was also discussed in task forces and in the working groups on e nvironmental economic a ccounts and on m onetary environmental statistics and accounts in May 2020 and May 2021 . In addition, the underlying issues were discussed in meetings of the d irectors for sectoral and environmental statistics and accounts in July and October 2021 . The same group was also consult ed in writing in December 2021 . All t hese consultations led to technical improvements and simplifications. • Collection and use of expertise The Commission (Eurostat) consulted the European Statistical System Committee because the national statistical institutes (NSIs) are responsible for coordinating all national activities on European statistics. • Impact assessment An impact assessment was deemed unnecessary for the following reasons . F irst, Regulation (EU) No 691/2011 already exists as a policy tool for the initiative . I n particular , Article 10 explicitly provides for the possibility of adding new thematic accounts and list s potential modules. Second , around 30 pilot studies on the new topics have been carried out by Member States with the Commission ’s (Eurostat) financial support ( in line with Art icle 4) . Lastly , experience has been gained over the last 5 years fro m voluntary data collection on forest and environmental subsidies accounts . In conclusion, there is a sound evidence base and experience has been built up over the years. • Regulatory fitness and simplification The Commission is strong ly commit ted to simplify or reduce burden whenever it amend s a ny legislation . Environmental accounting produce s high-quality statistics by reusing available data and limiting the administrative burden on businesses and the public . This is achieved by integrating existing source data and combining them into robust estimates and indicators based on international standards. • Fundamental rights Not applicable . 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposal does not change the implication s of Regulation (EU) No 691/2011 for the EU budget , in particular from Article 4 . 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements Article 7 of Regulation (EU) No 691/2011 requires Member States to produce quality reports and transmit them to the Commission (Eurostat). Eurostat uses the quality reports, among other inputs, to validate the quality of the transmitted data . Th e quality report rules will also apply to the three new modules. Under Article 10 of Regulation (EU) No 691/2011 , the Commission submit s to Parliament and the Council a report on the implementation of the Regulation every 3 years . • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal This proposal contains three a rticles and one a nnex . Article 1 specifies the amendments to be introduced to Regulation (EU) No 691/2011. T he amendments are described below. Article 2 – Definitions Article 2(7) to (9) defines forest accounts, environmental subsidies and similar transfers and ecosystem accounts. Article 3 (1) – Modules Three new modules are added t o the list of modules of European environmental economic accounts in subparagraphs ( g) to ( i), with references to the Annexes specifying their objectives, coverage, and reporting obligations. Article 3 (4a) – Delegated powers A new sub- paragraph 3(4a) empower s the Commission to adopt a delegated act to decide on which of the ecosystem services , already included in the reporting tables in S ection 5 of Annex IX monetary values , will be reported . The provisions in Annex IX set ecosystem services in physical and monetary units. The ecosystem services in monetary units will be a subset of the ecosystem services in physical units . Article 5(2) – Data collection Member States can use innovative approaches other than those already set out in Article 5(2). Article 8 – Derogations I ncludes the possibility to r equest a derogation f rom reporting data for the three new modules. Article 9 – D elegation procedure Exten ds the delegated powers by adding a reference to the new Article 3(4a) . Article 10 – Report and review U pdate s a reas to include in the implementation report of this Regulation to Parliament and the Council. Annex IV – Environmental protection expenditure accounts D elet es ‘environmental protection transfers (received/paid)’ characteristic from Annex IV because it will be collected under the new Annex VIII . N ew annexes Three new annexes are added to the Regulation : Annex VII for forest accounts, Annex VIII for environmental subsidies and similar transfers accounts , and Annex IX for ecosystem accounts . References to EU-27 and ESA2010 Replace s all references of ‘ EU-28 ’ by ‘ EU-27 ’ and ‘ ESA95 ’ by ‘ ESA2010 ’ . Article 2 of the proposal repeals Member States ’ obligation to report data on environmental protection transfers ( set out in the existing Annex IV on environmental protection expenditure accounts ) as soon as the more comprehensive and streamlined set of data on environmental subsidies and similar transfers is delivered under Annex VIII . This ensures that double reporting is avoided. Article 3 sets the date of entry into force and direct applicability of this Regulation . Article 1 (7) must exceptionally apply from 2025 , as t he collection of the ‘environmental protection transfers (received/paid)’ characteristic in Annex VIII only starts in 2025 ( see Section 4 in Annex VIII) . 2022/0210 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Regulation (EU) No 691/2011 as regards introducing new environmental economic accounts modules (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 338(1) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Decision No 2022/591 of the European Parliament and of the Council of 6 April 2022 laying down a General Union Environment Action Programme to 2030 confirmed that sound information on the key trends, pressures and drivers for environmental change is essential for the development of effective policy, its implementation, and the empowerment of citizens. Instruments should be developed with a view to enhancing public awareness of the environmental effects of economic activity. Environmental economic accounts is one such instruments. (2) Article 10 of Regulation (EU) No 691/2011 of the European Parliament and of the Council provides that the Commission is to report on the implementation of that Regulation to the European Parliament and the Council and, if appropriate , taking into account the findings of the pilot studies referred to in Article 4(2) of Regulation (EU) No 691/2011 to propose the introduction of new environmental economic accounts modules, such as environmentally related transfers (subsidies), forest accounts and ecosystem services accounts . (3) The new modules are to contribute directly to Union ’s policy priorities of green growth and resource efficiency. (4) The United Nations Statistical Commission adopted the System of Environmental-Economic Accounting ( ‘ SEEA ’ ) central framework as an international statistical standard at its 43 rd s ession in February 2012 and the SEEA Ecosystem Accounting (chapters 1 to 7 describing the accounting framework and the physical accounts ) at its 52 nd session in March 2021 . The new modules set out by this Regulation are fully in line with the SEEA. (5) In order t o carry out its tasks under the Treaties, especially those related to the environment, sustainability and climate change, the Union should have relevant, comprehensive and reliable information. Evidence‐based decision‐making requires statistics that meet high‐quality criteria, as set out in Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council , in accordance with the ir objectives . (6) In order t o better monitor progress towards a green, competitive and resilient circular economy and to monitor progress towards the Sustainable Development Goals in a Union context, additional data is required . (7) The conclusions of the Economic and Financial Affairs Council on E uropean statistics held on 6 November 2020 encourage the European statistical system to respond to the emerging information demands set out by the European Green Deal, including those related to the review and enlargement of the programme of European environmental economic accounts . (8) In 2019, t he European Court of Auditors published a s pecial r eport No 2019/16 entitled “ European Environmental Economic Accounts : usefulness for policymakers can be improved ” . That report points to a need for more complete data on forests and ecosystems and for full implementation of forest accounts . (9) Article 5(2) of Regulation (EU) No 691/2011 lists the sources that Member States may use to estimate the e nvironmental e conomic a ccounts. In order to ensure flexibility and to reduce the administrative burden on respondents , N ational S tatistical I nstitute s and other national authorities , Member States should be allowed to use innovative approaches. Member States should always inform the Commission and provide details as regards t he quality of those approaches for the Commission to assess the quality of the data . (10) As the Union currently consists of 27 Member States, it is appropriate to refer to ‘ EU -27 ’ . (11) The list of possible future European e nvironmental e conomic a ccounts listed in Article 10 of Regulation (EU) No 691/2011 needs to be updated to align them to the current policy priorities of the Union. (12) The European System of Accounts 1995 (ESA95) was replaced by the European System of Accounts 2010 (‘ESA 2010’) set up by Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council . (13) ‘ESA 2010’ contains the reference framework of common standards, definitions, classifications and accounting rules for drawing up the accounts of the Member States for the statistical requirements of the Union. (14) In order to take into accoun t the current state of development of methodologies to valu e ecosystem services , the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in order to supplement the Regulation by establish ing for which of the ecosystem services already included in the reporting tables in section 5 o f Annex IX monetary values should be reported, the first reference year as well as a list of acceptable methods for establishing th o se monetary values. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during the preparatory work, including at expert level, and that those consultations are conducted in accordance with the principles laid down in the Inter-institutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member State s’ experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (15) Since the objectives of this Regulation, namely the introduction of new environmental accounts modules into the current legal framework for European statistics on EEEA, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of consistency and comparability, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on the European Union. In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives. (16) The European Statistical System Committee has been consulted , HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Article 1 Regulation (EU) No 691/2011 is amended as follows: (1) in Article 2, the following points are added : ‘ (7) ‘ forest accounts ’ means assets accounts for forest resources , comprising wooded land and timber on wooded land, and economic activity accounts for forestry and logging ; (8) ‘ environmental subsidies and similar transfers ’ means current and capital transfers, as defined in ESA 2010 , intended to support activities protecting the environment and safeguarding national resources and related products ; (9) ‘ ecosystem accounts ’ means a set of accounts designed to provide consistent information on extent and condition of ecosystems and on the flows of services from these ecosystems to society .’ ; (2) Article 3 is amended as follows: (a) in paragraph 1 , the following points are added: ‘(g) a module for forest accounts, as set out in Annex VII; (h) a module for environmental subsidies and similar transfers accounts, as set out in Annex VIII; (i) a module for ecosystem accounts, as set out in Annex IX.’ (b) the following new paragraph 4a is inserted: ‘ 4a . The Commission (Eurostat) shall carry out a methodological and feasibility study on the monetary valuation of ecosystem services. Based on the results of this study, the Commission may supplement this Regulation in order to define, by means of a delegated act, for which of the ecosystem services already included in the reporting tables in section 5 of Annex IX monetary values shall be reported, the first reference year as well as a list of acceptable methods for establishing these monetary values. ’ ; ( 3 ) in Article 5 , paragraph 2, the following text is added: ‘(d) any other relevant sources, methods or innovative approaches insofar as they allow for the production of statistics that are comparable and compliant with the applicable specific quality requirements. Member States which decide to use the sources, methods or innovative approaches referred to in point (d) shall inform the Commission (Eurostat) during the year preceding the reference year during which the source, method or innovative approach will be introduced, and shall provide details concerning the quality of the data obtained . ’ ; ( 4 ) i n Article 8 , paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. For the purposes of obtaining a derogation under paragraph 1 for Annexes VII, VIII and IX, the Member State concerned shall present a duly justified request to the Commission no later than [ OPOCE , please insert exact date which is 24 months after the entry into force of this Regulation ] .’ ; ( 5 ) Article 9 is amended as follows: (a) paragraph s 2 and 3 are replaced by the following: ‘2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 3(3), (4) and (4a) shall be conferred on the Commission for a period of five years from 11 August 2011. The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not later than nine months before the end of the 5-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such extension not later than three months before the end of each period. 3. The delegation of power referred to in Article 3(3), (4) and (4a) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. ’ (b) paragraph 5 is replaced by the following: ‘5. A delegated act adopted pursuant to Article 3(3), (4) and (4a) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or the Council. ’ ; ( 6 ) in Article 10, the first hyphen point is replaced by the following: ‘ - for introducing new environmental economic account modules, such as Water Accounts (quantitative and qualitative), Resource Management Expenditure Accounts , Subsidies or support measures potentially harmful for the environment and Waste Accounts’ ; ( 7 ) in Annex IV, section 3, the words ‘environmental protection transfers (received/paid)’ shall be deleted ; ( 8 ) a ll references to ‘ EU-28 ’ and the term ‘ESA 95’ shall be replaced by EU-27 and by ‘ESA 2010’ respectively throughout the text and the A nnex es . ( 9 ) A nnexes VII , VIII and IX , as set out in the Anne x to this Regulation, are added to Regulation (EU) No 691/2011. Article 2 The data on environmental protection transfers (received/paid) formerly submitted pursuant to Annex IV shall be submitted under Annex VIII. Member States shall no longer provide data on environmental protection transfers (received/paid) pursuant to Annex IV. Article 3 This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Point (7) of Article 1 shall apply from 1 January 2025. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President
ANNEX ‘ ANNEX VI I FOREST ACCOUNTS Section 1 OBJECTIVES Forest accounts record and present data on forest resources and economic activity in the forestry and logging industry in a way that is fully compatible with the data reported under the European System of Accounts ( ESA ) . F orest accounts provide complementary information and use concepts adapted to the particular nature of forests and of the forestry and logging industry. This Annex defines the data to be collected, compiled, transmitted and evaluated for forest accounts by Member States. Section 2 COVERAGE Forest accounts record the stocks and flows of forest resources (wooded land and timber) and economic activity in the forestry and logging industry , including production of roundwood and the extraction and gathering of wild growing non-wood forest products . Section 3 LIST OF CHARACTERISTICS Member States shall produce forest accounts according to the characteristics described in this Section . Asset accounts of wooded land and timber. Wooded land is defined as the sum of the three point s below. Forest available for wood supply: Forest s where any environmental, social or economic restrictions do not have a significant impact on the current or potential supply of wood. These restrictions can be established by legal rules, managerial/owner’s decisions or because of other reasons . Forest not available for wood supply is all forests that ar e not considered available for w ood supply according to point a). These are f orest s where environmental, social, economic or legal restrictions prevent any significant wood supply. It includes (a) forest s with legal restrictions or restrictions resulting from other political decisions that totally exclude or severely limit wood supply for reasons such as environmental or biodiversity conservation ( protection forest , national parks, nature reserves and other protected areas such as those of special environmental, scientific, historical, cultural or spiritual interest ) ; (b) forest s where physical productivity or wood quality is too low or harvesting and transport costs are too high to justify wood harvesting, apart from occasional cuttings for auto-consumption. Other wooded land . ‘ Forest ’ is defined as l and spanning more than 0.5 hectares with trees higher than five met res and a canopy cover of more than 10 % or trees able to reach these thresholds in situ. It does not include land that is predominantly under agricultural land use or trees in urban settings, such as city parks, alleys and gardens . ‘ Other wooded land ’ is defined as l and not classified as f orest, spanning more than 0.5 hectares; with trees higher than five met res and a canopy cover of 5-10 % or trees able to reach these thresholds in situ; or with a combined cover of shrubs, bushes and trees greater than 10 % . It does not include land that is predominantly under agricultural land use or trees in urban settings, such as city parks, alleys and gardens . ‘ Net annual increment of tim b er ’ is defined as the average annual volume growth of live trees . It is calculated from the live tree stock (growing stock) available at the start of the year less the average annual mortality . ‘ Removals ’ are defined as the volume of all trees, living or dead, that are felled and removed from the forest, other wooded land or other felling sites. It includes unsold roundwood stored at the forest roadside. It also includes natural losses that are recovered, removals during the year of wood felled in an earlier period, removals of non-stem wood ( such as stumps and branches ), and removal of trees killed or damaged by natural causes ( known as natural losses), e.g. fire, wind, insects and diseases. It does not include non-woody biomass or any wood that is left in the forest and not removed during the year , e.g. stumps, branches , tree tops and felling residues (harvesting waste). ‘ Irretrievable losses ’ are defined as felling residues and all fellings from windthrow that cannot be removed from the forest, and timber lost through forest fires. Economic accounts reporting economic activity in the forestry and logging industry . The forest and logging industry is defined as all local kind - of - activity units ( local KAU ) which perform activities classified under NACE Rev. 2 division A02. The following characteristics, using the ESA definitions , shall be reported: o utput ; o f which: output for own final use i ntermediate consumption ; g ross value added ; c onsumption of fixed capital ; Other taxes on production ; Other subsidies on production ; c ompensation of employees ; g ross fixed capital formation and acquisitions less disposals of non-financial non-produced assets ; c hanges in inventories ; c apital transfer . Member States shall report employment in the forestry and logging industry in thousand annual work units (AWUs) as defined under Regulation (EC) No 138/2004 of the European Parliament and of the Council . Section 4 FIRST REFERENCE YEAR, FREQUENCY AND TRANSMISSION DEADLINES Statistics shall be compiled and transmitted on a yearly basis. St atistics shall be transmitted within 21 months of the end of the reference year. In order to meet user needs for complete and timely datasets, the Commission (Eurostat) shall produce, as soon as sufficient country data becomes available, estimates for the EU totals for the main aggregates of this module. The Commission (Eurostat) shall, wherever possible, produce and publish estimates for data that have not been transmitted by Member States within the deadline specified in point 2. The first reference year is 202 3. In the first data transmission, Member States shall include annual data from 2022 to the first reference year. In each subsequent data transmission to the Commission, Member States shall provide annual data for the years n - 2, n - 1 and n, where n is the reference year. Member States shall resubmit data for years from 2022 onwards whenever the data are revised. Member States may provide any available d ata for the years preceding 202 2 . Section 5 REPORTING TABLES For the characteristics laid down in S ection 3, the following information shall be reported: Area of wooded land, broken down by: f orest available for wood supply ; f orest not available for wood supply ; o ther wooded land . Each of those categories shall be further broken down by: o pening area at the beginning of the reference year ; a fforestation and other increase s ; d eforestation and other decrease s ; s tatistical reclassification ; c losing area at the end of the reference year . Data shall be reported in thousand hectares . Volume of timber, broken down by : f orest available for wood supply ; f orest not available for wood supply ; o ther wooded land. Forest available for wood supply shall be further broken down by: o pening stock at the beginning of the reference year ; n et increment ; r emovals; i rretrievable losses ; s tatistical reclassification ; b alancing item; c losing stock at the end of the reference year . Forest not available for wood supply and other wooded land shall be further broken down by: o pening stock at the beginning of the reference year; r emovals; o ther changes (between opening and closing stocks); c losing stock at the end of the reference year. Data shall be reported in over - bark , in thousand m 3 . V alue of timber , broken down by : f orest available for wood supply; f orest not available for wood supply; o ther wooded land. Forest available for wood supply s hall be further broken down by: o pening stock at the beginning of the reference year ; n et increment ; r emovals ; i rretrievable losses ; r evaluation ; s tatistical reclassification ; b alancing item; c losing stock at the end of the reference year . Forest not available for wood supply and other wooded land shall be further broken down by: o pening stock at the beginning of the reference year; r emovals; o ther changes (between opening and closing stocks); c losing stock at the end of the reference year. Data shall be reported in million national currency . For e conomic account s , o utput referred to in S ection 3 shall be reported according to the following breakdown , with products defined in terms of the c lassification of p roducts by a ctivity v er sion 2.1 : l ive forest tree plants (product 02.10.11) and tree seeds (product 02.10.12) ; f orest trees, defined as the sum of the net increment of timber in cultivated forests ( product 02.10.30) and sales of timber from uncultivated forests ; w ood in the rough ( product 02.20.1), comprising the following items to be reported in two separate rows: f uel wood ( product s 02.20.14 and 02.20.15) ; l ogs, i.e. the sum of logs of coniferous wood ( product 02.20.11), logs of non-coniferous wood except tropical wood ( product 02.20.12) , and logs of tropical wood ( product 02.20.13) . w ild growing non-wood products ( product 02.30) ; Services characteristic of the forestry and logging activity defined as forest tree nursery services ( product 02.10.2), support services to forestry ( product 02.4 ) , and any other services provided by a local k ind - of -a ctivity u nit (KAU) of the forestry industry ; o ther products from related secondary activities in the local KAU, such as mushrooms and truffles (01.13.8), other berries, fruit of genus vaccinium n.e.c. (01.25.19), natural rubber (01.29.10), other wood in rough including split poles and pickets (16.10.39), wood charcoal (20.14.72), nature reserve services including wildlife preservation services (91.04.12) , and any other product produced by a local KAU. Intermediate consumption of forestry and logging industry referred to in Section 3 shall be reported according to the following breakdown , with products defined in terms of the c lassification of p roducts by a ctivity v er sion 2.1 : the sum of live forest tree plants ( product 02.10.11) , forest tree seeds ( product 02.10.12) , and forest trees ( product 02.10.3) used to produce timber; the sum of energy and lubricants, including electricity ( product 35.11.10), motor spirit (gasoline) ( product 19.20.21), natural gas – liquefied or in a gaseous state ( product 06.20.10), lubricating petroleum oils and heavy preparations n.e.c. ( product 19.20.29) , and other similar products; the sum of services characteristic of forestry and logging, including forest tree nursery services ( product 02.10.2), support services to forestry ( product 02.4) , and any other services provided by a local KAU of the forestry and logging industry; o ther goods and services not accounted for in any of the variables of intermediate consumption above. Changes in inventories of the forestry and logging industry referred to in Section 3 shall be reported according to the following breakdown: c hanges in work-in-progress on cultivated biological assets ; o ther changes in inventories. All characteristics shall be reported in million national currency. Section 6 MAXIMUM DURATION OF THE TRANSITIONAL PERIODS For implementation of the provisions of this Annex, the maximum duration of the transitional period is 2 years from the first transmission deadline. ANNEX VI II ENVIRONMENTAL SUBSIDIES AND SIMILAR TRANSFERS ACCOUNTS Section 1 OBJECTIVES Environmental subsidies and similar transfers accounts collect and present data on current and capital transfers intended to support activities that protect the environment and natural resources , including the production and use of environmental products, in a way that is compatible with the concepts and definitions of the European System of Accounts (ESA 2010). This Annex defines the data to be collected, compiled, transmitted and evaluated for environmental subsidies and similar transfers accounts by the Member States. These data are also used for compiling national environmental protection expenditure as set out in Annex IV . Section 2 COVERAGE The environmental subsidies and similar transfers accounts record unrequited payments from general government to other institutional sectors (within the domestic economy and to the rest of the world) and from non-residents (rest of the world), for the purpose of protecting the environment or reducing the use and extraction of natural resources. Section 3 LIST OF CHARACTERISTICS Member States shall produce environmental subsidies and similar transfers accounts according to the following characteristics: s ubsidies (ESA code D.3); o ther current transfers (ESA codes D.6 and D.7); c apital transfers (ESA code D.9). All data shall be reported in million national currency. Section 4 FIRST REFERENCE YEAR, FREQUENCY AND TRANSMISSION DEADLINES Statistics shall be compiled and transmitted on a yearly basis. Statistics shall be transmitted within 24 months of the end of the reference year. In order to meet user needs for complete and timely datasets, the Commission (Eurostat) shall produce, as soon as sufficient country data becomes available, estimates for the EU totals for the main aggregates of this module. The Commission (Eurostat) shall, wherever possible, produce and publish estimates for data that have not been transmitted by Member States within the deadline specified in point 2. The first reference year is 2023 . In the first data transmission, Member States shall include annual data from 2022 to the first reference year. In each data transmission to the Commission, Member States shall pro vide annual data for the years n - 2, n - 1 and n , where n is the reference year. Member States shall resubmit data for years from 2022 onwards whenever the data are revised. Member States may provide any available d ata for the years preceding 202 2 . Section 5 REPORTING TABLES For the characteristics referred to in Section 3, data shall be reported by: p aying institutional sector, as follows: g eneral government ; r est of the world . r eceiving institutional sector, as follows: g eneral government ; c orporations ; h ouseholds ; n on-profit institutions serving households ; r est of the world . For each of the above reporting categories, data shall be reported by classes of the classification of environmental protection activities (CEPA) and the classification of resource management activities (CReMA) , grouped as follows: CEPA 1 ; CEPA 2 ; CEPA 3 ; CEPA 4 ; CEPA 5 ; CEPA 6 ; s um of CEPA 7, CEPA 8 and CEPA 9 ; CReMA 10 ; CReMA 11 ; CReMA 13 ; CReMA 13A ; CReMA 13B ; CReMA 13C; CReMA 14 ; s um of CReMA 12, CReMA 15 and CReMA 16 . T ransfers receivable by corporations from general government grouped by the sum of all CEPA classes (CEPA 1 - 9) and all CReMA classes (CReMA 10 - 16) should be further grouped according to the classification of economic activities NACE Rev. 2 as follows: NACE A – a griculture , forestry and fishing ; NACE B – m ining and quarrying ; NACE C – m anufacturing ; NACE D – e lectricity , gas, steam and air-conditioning supply ; NACE E – w ater supply, sewerage, waste management and remediation ; NACE F – c onstruction ; NACE G – w holesale and retail trade, repair of motor vehicles and motorcycles ; NACE H – t ransportation and storage ; NACE I-U – o ther NACE sections . The CEPA classes referred to in point s 2 and 3 are as set out in Annex IV; the CReMA classes are as set out in Annex V . Section 6 MAXIMUM DURATION OF THE TRANSITIONAL PERIODS For implementation of the provisions of this Annex, the maximum duration of the transitional period is 2 years from the first transmission deadline. ANNEX IX ECOSYSTEM ACCOUNTS Section 1 OBJECTIVES Ecosystem accounts present data on the extent and condition of ecosystem assets and the services they provide to society and the economy . The data are in line with the SEEA Ecosystem Accounting and compatible with the data reported under the European System of Accounts . Ecosystem accounts use existing information where possible, including from earth observation, environmental reporting and other data sources. Section 2 COVERAGE Ecosystem accounts record the extent of ecosystems, the condition of ecosystems , and the flow s of ecosystem services. Ecosystem extent is the size of ecosystem s in area. Ecosystem extent accounts cover terrestrial (including freshwater) and marine ecosystems in the national territory. Ecosystem condition is the quality of an ecosystem measured in terms of its abiotic, biotic and landscape characteristics, by ecosystem types. Ecosystem services are the benefits ecosystem s provides to economic and other human activit ies . They include (i) provisioning, (ii) regulating and maintenance, and (iii) cultural services. Ecosystem services accounts record the actual supply and use of ecosystem services provided by the ecosystems in the national territory. Thematic accounts are accounts that organise data according to specific policy themes such as biodiversity, climate change, oceans and urban areas. Section 3 LIST OF CHARACTERISTICS Member States shall produce ecosystem accounts according to the following characteristics . Ecosystem extent accounts recording the area and change in area for each ecosystem type within the national territory. Member States shall report ecosystem extent accounts in thousand hectares. As a component of the ecosystem extent accounts, a conversion matrix record ing conversions between ecosystem types between two points in time, in hectares. Ecosystem condition accounts recording ecosystem characteristics as follows: for settlements and other artificial areas: g reen areas in cities and adjacent towns and suburbs shall be reported in % of total area, calculated for the entire area of the cities and adjacent towns and suburbs , including all ecosystem types in th at area ; c oncentration of particulate matter , with a diameter up to 2.5 μm in cities , shall be reported in μg/m 3 as a national average for the reporting period . for cropland: s oil organic carbon stock in topsoil shall be reported in tonne/ha, as a national average for the reporting period . for grassland: s oil organic carbon stock in topsoil shall be reported in tonne/ha, as a national average for the reporting period . for cropland and grassland together: c ommon farmland bird index shall be reported as a national aggregate index for the reporting period . for forest and woodland: d ead wood shall be reported in m 3 /ha, as a national a verage for the reporting period; t ree cover density shall be reported in %, as a national average for the reporting period . for coastal beaches, dunes and wetlands : t he share of a rtificial impervious area cover , present in coastal area that includes ecosystem type coastal beaches, dunes and wetlands shall be reported in % as a national average for the reporting period . Cities, towns and suburbs are l ocal a dministrative u nits, categorised according to the degree of urbanisation typology set out under Regulation (EU) 2017/2391. Ecosystem services accounts recording the supply and use of ecosystem services in supply and use tables. The supply table shall record the supply of ecosystem services from ecosystems to society. The use table shall record the use of ecosystem services by the type of use as defined in S ection 5. The supply and use tables shall be reported in the following physical units . Provisioning services Crop provision, defined as the ecosystem contribution to plant growth as approximated by the amount of harvested crops for different uses . This includ es food and fibre production, fodder and energy, and grazed biomass, as set out under Annex III, T able A, S ection 1.1 and S ection 1.2 . Pollination, defined as the ecosystem contribution by wild pollinators to the production of the crops above . The contributions shall be reported in tonnes of pollinator-dependent crops that can be attributed to wild pollinators, by type of crop for the main types of pollinator-dependent crops comprising fruit trees, berries, tomatoes, oilseeds and ‘other’ . Wood provision, defined as the ecosystem contribution to the growth of trees and other woody biomass , shall be reported as net increment as defined in Annex VII in over-bark, in thousand m 3 . Regulating and maintenance services Air filtration is defined as the ecosystem contribution to filtering air-borne pollutants through the deposition, uptake, fixing and storage of pollutants by ecosystem components ( particularly trees ). This mitigates the harmful effects of the pollutants . T he contributions shall be reported i n tonnes of particulate matter a d sorbed . Global climate regulation is defined as the ecosystem contribution to reducing concentrations of greenhouse gases in the atmosphere through the removal (net sequestration) of carbon from the atmosphere and the retention (storage) of carbon in ecosystems. The contributions shall be reported in terms of tonnes of net sequestration of carbon and tonnes of organic carbon stored in terrestrial ecosystems , including above ground and below ground in the first 0.3 met res of the soil (including in peatlands) . Local climate regulation is defined as the ecosystem contribution to regulati ng ambient atmospheric conditions in urban areas through vegetation that improves the living conditions of people and supports economic production . It shall be expressed and reported as the reduction of temperature in cities , due to the effect of urban vegetation , in degrees Celsius on days exceeding 25 degrees Celsius. Cultural services Nature-based tourism-related services are defined as the ecosystem contribution, in particular through the biophysical characteristics and qualities of ecosystems, that enable people to use and enjoy the environment through direct, in-situ, physical and experiential interactions with the environment . These contributions shall be reported in number of overnight stays in hotels, hostels, camping grounds, etc. that can be attributed to visits to ecosystems. Ecosystem accounts shall use the following table of ecosystem types: Category E cosystem type 1 Settlements and other artificial areas 2 Cropland 3 Grassland (pastures, semi-natural and natural grassland) 4 Forest and woodland 5 Heathland and shrub 6 Sparsely vegetated ecosystems 7 Inland wetlands 8 Rivers and canals 9 Lakes and reservoirs 10 Marine inlets and transitional waters 11 Coastal beaches , dunes and wetlands 12 Marine ecosystems ( coastal waters , shelf and open ocean) Section 4 FIRST REFERENCE YEAR, FREQUENCY AND TRANSMISSION DEADLINES Statistics shall be compiled and transmitted: every 3 years for ecosystem extent and ecosystem condition accounts. The data shall refer to a representative average for the reference year, and to the conversion matrix to the change in the 3 years between 2 reference years ; on a yearly basis for ecosystem services accounts. Statistics shall be transmitted within 24 months of the end of the reference year. In order to meet user needs for complete and timely datasets, the Commission (Eurostat) shall produce, as soon as sufficient country data become available, estimates for the EU totals. The Commission (Eurostat) shall, wherever possible, produce and publish estimates for data that have not been transmitted by Member States within the deadline specified in point 2. The first reference year is 2024. For the conversion matrix , the first reference year is 2027. In the first data transmission, Member States shall include data from 2024 for extent and condition accounts and for ecosystem services supply and use tables in physical units. For the conversion matrix , the data shall show the changes between 2024 and 2027. In each subsequent data transmission to the Commission, Member States shall provide ecosystem services annual data for the years n - 1 and n; and extent and condition accounts data for years n - 3 and n, where n is the reference year. Member States shall resubmit data from 2024 onwards whenever the data are revised. Member States may provide any available data for the years preceding 2024. Section 5 REPORTING TABLES Ecosystem extent accounts: For all ecosystem types referred to in S ection 3, data in the first transmission shall be reported for the first reference year. For all subsequent data transmissions, data shall be reported as follows: e xtent in the previous reference year; a dditions; r eductions; e xtent in the current reference year. The conversion matrix shall report conversions between all ecosystem types referred to in S ection 3 between the previous and current reference year. Ecosystem services accounts: For ecosystem services referred to in S ection 3 , data shall be reported in supply and use tables as follows: Supply table recording the annual supply of the services as referred to in S ection 3 by all ecosystem types as referred to in S ection 3 , except categories 10 and 12 ; Use table recording the use of ecosystem services according to the following breakdown : i ntermediate consumption by i ndustries; g overnment final consumption; h ouseholds final consumption; g ross capital formation; e xports. A Member State is not obliged to report d ata if its total land area does not exceed 0.1% of the EU’s total land area. Section 6 MAXIMUM DURATION OF THE TRANSITIONAL PERIODS For implementation of the provisions of this Annex, the maximum duration of the transitional period is 2 years from the first transmission deadline. ’
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruses (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta on sätestatud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik. Määrust muudeti määrusega (EL) nr 538/2014 . Määrus hõlmab kuut moodulit: õhuheitmete arvepidamine, keskkonnamaksud majandustegevusalade lõikes, kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine, keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine ning füüs ilise energiavoo arvepidamine. Määruse artiklis 10 on loetletud võimalikud uued moodulid, mis võetakse kasutusele hiljem komisjoni ettepanekute põhjal. Käesoleva ettepanekuga võetakse kasutusele kolm uut keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit, mis on juba nimetatud artiklis 10: metsa arvepidamine, ökosüsteemi arvepidamine, keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamine. Ettepaneku peamine eesmärk on laiendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ulatust, et anda paremat teavet Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks, mis on majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks . Keskkonnamajanduslik arvepidamine on mitmeotstarbeline statistiline raamistik, mis koondab majandus- ja keskkonnateavet. Sellega mõõdetakse keskkonna mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale viisil, mis on kooskõlas makromajandusliku statistikaga (rahvamajanduse arvepidamine). Kasutajad analüüsivad ja kasutavad keskkonnamajanduslikku arvepidamist modelleerimisel ja prognooside koostamisel ning poliitikaettepanekute ettevalmistamisel ja poliitika rakendamise ja mõju kohta aru andmisel. Uute moodulitega tehakse selleks kättesaadavaks terviklikumad andmekogumid. Ökosüsteemi arvepidamine integreerib bioloogilise mitmekesisuse ja looduskapitali aspektid peamistesse majanduslikesse küsimustesse ressursside jaotamise ja kestlikkuse kohta. Metsa arvepidamine mõõdab konkreetselt metsaalasid ja olemasolevate raiemahtude osakaalu ning jälgib nende muutumist aja jooksul. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse riigisisesed eelarvepoliitika meetmed ja ELi-välised ressursid, mis toetavad rohelist kokkulepet majandustegevuse ja toodete kaudu ning kaitsevad keskkonda ja loodusvarasid. Kolm kavandatud moodulit vastavad rahvusvahelistele statistikastandarditele (keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskne raamistik ja SEEA ökosüsteemi kontod) ja põhinevad neil. ÜRO statistikakomisjon võttis SEEA keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istungil, mis toimus 2012. aasta jaanuaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Uued moodulid on täielikult kooskõlas SEEAga. Paljud liikmesriigid on aastate jooksul omandanud kogemusi metsa arvepidamise ning keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete andmete kogumisel ja nende esitamisel. See on toimunud komisjoni (Eurostati) korrapärase vabatahtliku andmekogumise ja prooviuuringute kaudu, mis on aidanud katsetada ökosüsteemi arvepidamise kasutuselevõtmise teostatavust ELis. Seda kogemust jagati kõigi teiste liikmesriikidega. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise puhul on mõned nõuded juba kaetud keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohustusliku esitamisega. Keskkonnatoetusi ja samalaadseid siirdeid käsitlev põhjalikum ja sujuvam aruandlus tugineb sellele kogemusele ja annab hiljem keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks vajal ike andmeid siirete kohta. Käesolev ettepanek täiendab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/125 sätestatud muudatusi. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise praeguste moodulite andmete esitamise ulatuse ja tähtaegade muutmine tagab, et andmed vastavad paremini kasutajate vajadustele. Ettepanekuga ajakohastatakse ka viiteid Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA95) 1995. aasta väljaandele. Need asendatakse viidetega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013 Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA2010) 2010. aasta väljaande kohta esitatud. Algatus ei kuulu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alla. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Määruses (EL) nr 691/2011 on sätestatud ELi keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik satelliitkontode loomiseks, et täiendada Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA 2010). Määruse põhjenduses 16 on märgitud, et keskkonnamajandusliku arvepidamise erinevad kogumid on väljatöötamisel ja erinevas küpsusjärgus, ning rõhutatakse vajadust luua piisavalt paindlik moodulite struktuur, mis muu hulgas võimaldab luua täiendavaid mooduleid. Määruse artiklis 3 on sätestatud keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite loetelu, mis tuleb koostada ühise raamistiku kohaselt. Iga mooduli puhul kirjeldatakse määruse eraldi lisas eesmärke, katvust, näitajaid, mille kohta tuleb andmeid koguda ja edastada, esimest arvestusaasta, sagedust ja edastamistähtaegu ning aruandetabeleid. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/125 ajakohastati Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kuut olemasolevat moodulit käsitlevaid lisasid, et lühendada andmete edastamise ajavahemikku, lisada loetellu rohkem näitajaid ja ühtlustada aruandetabeleid . Määruse artiklis 10 on loetletud uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, mida võiks komisjoni ettepanekute põhjal kasutusele võtta, sealhulgas käesoleva ettepaneku kolm uut moodulit. Need kolm moodulit on loetletud arenguvaldkondadena ka Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegias aastateks 2019–2023, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks kiitis. Määruse artiklis 4 on sätestatud, et komisjon peab liikmesriikide vabatahtlike prooviuuringute abil kontrollima uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite kasutuselevõtu teostatavust. Sel põhjusel on kolme kavandatud mooduli kohta tehtud mitu prooviuuringut, millega katsetati andmete kogumise teostatavust. Mõned liikmesriigid juba koguvad ja esitavad vabatahtlikult komisjonile (Eurostatile) iga aasta andmeid metsa arvepidamise ja keskkonnatoetuste ning samalaadsete siirete kohta. Keskkonnaalast arvepidamist tehakse juba olemasolevate andmete põhjal. Olemasolevatest andmekogumistest saadud teavet hakatakse paremini ära kasutama. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Keskkonnamajanduslik arvepidamine koondab ühte majandus- ja keskkonnateabe ning mõõdab keskkonna mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale. Käesoleva ettepanekuga antakse teavet Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks, integreerides keskkonnasäästlikkuse kaalutlused majanduspoliitika eesmärkidesse. Käesoleva määruse raames kogutud andmed aitavad kaasa ka Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise algatustele, kestlikkuse arvestamisele kõigis ELi poliitikavaldkondades ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 järelevalvele. Ettepanek metsa arvepidamise mooduli kohta on kooskõlas kliima- ja metsaressursside poliitikaga. Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest esitas komisjon ühe juhtalgatusena ELi uue metsastrateegia aastani 2030 . Selles tunnistatakse metsade keskset ja mitmeotstarbelist rolli ning metsanduse (ja kogu metsapõhise väärtusahela) rolli kestliku ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisel 2050. aastaks ning elujõuliste ja jõukate maakogukondade säilitamisel. Lisaks kuulutas komisjon 2023. aastaks välja seadusandliku algatuse metsade seire ja strateegiakavade kohta. Metsa arvepidamise moodul toetab ELi metsastrateegiat aastani 2030 ja tulevast metsade seire algatust ning ühendab metsapoliitika kliima-, energia- ja biomajanduse poliitikaga. Ökosüsteemi arvepidamise moodul annab andmeid, et kirjeldada edusamme, mis on tehtud 2030. aastani kestva keskkonnaalase tegevusprogrammi ühes kuuest prioriteetsest eesmärgist : kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada looduskapitali. See moodul aitab jälgida ka ELi looduse taastamise kava rakendamist, mis on ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia osa. Saastekontrolli ja loodusvarade majandamise majanduslikud vahendid, nagu keskkonnatoetused, on üha olulisemad ELi keskkonnapoliitika vahendid ning nende kasutamise ja tõhususe kohta on suur huvi saada rohkem teavet. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete moodul aitab jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist. See hõlmab riikide eelarvete keskkonnahoidlikumaks muutmist, teabe andmist keskkonna tegeliku hinna kohta, ELi energiasüsteemi ümberkujundamise ja 2030. aasta kliimaeesmärkide toetamist ning taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, jäätmekäitluse ja ringmajanduse poliitika elluviimist. Määruses (EL) nr 549/2013 on sätestatud Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA 2010) kehtiv versioon ning Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises tulek s viidata sellele versioonile. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1. Kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu meetmed statistika koostamise tagamiseks, et võimaldada ELil oma rolli täita. Statistika peab vastama teatavatele erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele, ilma et see koormaks liigselt ettevõtjaid, ametiasutusi ja kodanikke. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada keskkonnamajandusliku arvepidamise rahvusvaheline võrreldavus, laiendades määruse (EL) nr 691/2011 kohaldamisala artiklis 10 loetletud täiendavate moodulite võrra. Kõnealuses artiklis sätestatakse selgesõnaliselt uute moodulite lisamine ja esitatakse kandidaatide nimekiri. Selle loetelu kolm esimest moodulit lisati juba määrusega (EL) nr 538/2014. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse siis, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmesriikide koguandmete põhjal. Teiseks on keskkonnal piiriülene ulatus ja laad. Kolmandaks ulatuvad keskkonnamajandusliku arvepidamise mõned kasutusviisid, näiteks kestliku arengu eesmärgid, EList kaugemale ja seega peab EL kohaldama ülemaailmseid standardeid. Kavandatav õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud küsimust ja seetõttu tuleks selle kohaldamist laiendada ka EMP-le. • Proportsionaalsus Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Liikmesriigid peavad koostama uue keskkonnamajandusliku arvepidamise, kasutades ühiseid spetsifikatsioone, mis põhinevad rahvusvahelistel SEEA standarditel, ning seejärel edastama andmed komisjonile (Eurostatile) valideerimiseks ja levitamiseks. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei minda kavandatud määruses selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. • Vahendi valik Määrus on kõige sobivam vahend, arvestades ettepaneku eesmärki ja sisu ning asjaolu, et sellega muudetakse kehtivat määrust. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Tuginedes komisjoni normidele, järgiti Eurostati olemasolevate õigusaktide, sealhulgas Euroopa statistikaprogrammi hindamise süsteemi, mis moodustas kogu protsessi keskse osa. Lisaks korraldatakse igal aastal uuringuid, et saada rohkem teavet kasutajate, nende vajaduste ja selle kohta, kui rahul nad Eurostati teenustega on. Eurostat kasutab hindamistulemusi, et parandada statistilise teabe ja väljundite koostamise protsessi. Tulemusi kasutatakse erinevates strateegilistes kavades, näiteks Eurostati tööprogrammis ja juhtimiskavas. • Konsulteerimine sidusrühmadega Ettepanekut on arutatud Euroopa statistikasüsteemiga ning tehnilisi üksikasju andmetootjate ja -kasutajatega kirjalike konsultatsioonide käigus. Seda arutati ka 2020. aasta ja 2021. aasta mais töökondades ning keskkonnamajandusliku arvepidamise ning keskkonnaalase rahandusstatistika ja arvepidamise töörühmades. Lisaks arutati selle aluseks olevaid küsimusi 2021. aasta juulis ja oktoobris toimunud sektori- ja keskkonnastatistika ja arvepidamise valdkonna direktorite koosolekutel. Sama rühmaga konsulteeriti kirjalikult ka 2021. aasta detsembris. Kõigi nende konsultatsioonide käigus tehti tehnilisi täiendusi ja lihtsustusi. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon (Eurostat) konsulteeris Euroopa statistikasüsteemi komiteega, sest riiklikud statistikaametid vastutavad kogu riikliku tegevuse koordineerimise eest Euroopa statistika valdkonnas. • Mõju hindamine Mõju hindamist ei peetud vajalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks on algatuse poliitilise vahendina määrus (EL) nr 691/2011 juba olemas. Eelkõige on artiklis 10 selgesõnaliselt ette nähtud võimalus lisada uusi temaatilisi valdkondi ja loetletud võimalikud moodulid. Teiseks on liikmesriigid komisjoni (Eurostati) rahalisel toetusel (kooskõlas artikliga 4) teinud uute teemadega ligikaudu 30 prooviuuringut. Viimase viie aasta jooksul on saadud kogemusi vabatahtlikust andmete kogumisest metsa ja keskkonnatoetuste arvepidamise kohta. Kokkuvõttes on olemas usaldusväärne tõendusbaas ja aastate jooksul on saadud küllaldaselt kogemusi. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Komisjon püüab õigusaktide muutmisel alati pöörata tähelepanu menetluste lihtsustamisele ja koormuse vähendamisele. Keskkonnaalane arvepidamine annab kvaliteetset statistikat, taaskasutades kättesaadavaid andmeid ning vähendades ettevõtjate ja üldsuse halduskoormust. See saavutatakse olemasolevate lähteandmete integreerimisega ja nende ühendamisega rahvusvahelistel standarditel põhinevatesse usaldusväärsetesse hinnangutesse ja näitajatesse. • Põhiõigused Ei kohaldata. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei muuda määruse (EL) nr 691/2011, eriti selle artikli 4 mõju ELi eelarvele. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid koostama kvaliteediaruanded ja edastama need komisjonile (Eurostatile). Eurostat kasutab edastatud andmete kvaliteedi kinnitamiseks muu hulgas kvaliteediaruandeid. Kvaliteediaruande eeskirju kohaldatakse ka kolme uue mooduli suhtes. Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 10 kohaselt esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Käesolev ettepanek sisaldab kolme artiklit ja ühte lisa. Artiklis 1 esitatakse määrusesse (EL) nr 691/2011 tehtavad muudatused. Muudatusi on kirjeldatud allpool. Artikkel 2 – Mõisted Artikli 2 lõigetes 7–9 määratletakse metsa arvepidamine, keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded ning ökosüsteemi arvepidamine. Artikli 3 lõige 1 – Moodulid Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite loetellu lisatakse alapunktidega g–i kolm uut moodulit koos viidetega lisadele, milles täpsustatakse nende eesmärgid, ulatus ja esitamise kord. Artikli 3 lõige 4a – Delegeeritud volitused Artikli 3 uue lõikega 4a antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et otsustada, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelites juba sisalduvate ökosüsteemi teenuste kohta rahalised väärtused esitatakse. IX lisas on sätestatud ökosüsteemi teenused füüsilistes ja rahaühikutes. Ökosüsteemi teenused rahaühikutes on füüsilistes ühikutes väljendatud ökosüsteemi teenuste alamhulk. Artikli 5 lõige 2 – Andmete kogumine Liikmesriigid võivad kasutada muid uuenduslikke lähenemisviise lisaks nendele, mis on artikli 5 lõikes 2 juba sätestatud. Artikkel 8 – Erandid Sisaldab võimalust taotleda erandit andmete esitamisest kolme uue mooduli puhul. Artikkel 9 – Delegeerimine Laiendatakse delegeeritud volitusi, lisades viite uuele artikli 3 lõikele 4a. Artikkel 10– Aruandlus ja läbivaatamine Ajakohastatakse valdkondi, mis tuleb lisada käesoleva määruse rakendamist käsitlevasse aruandesse, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. IV lisa – Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine IV lisast jäetakse välja näitaja „keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud)“, sest selle kohta kogutakse andmeid uue VIII lisa alusel. Uued lisad Määrusele lisatakse kolm uut lisa: VII lisa metsa arvepidamise kohta, VIII lisa keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise kohta ning IX lisa ökosüsteemi arvepidamise kohta. Viited EL 27-le ja ESA 2010-le Asendatakse kõik „EL 28“ viited viitega „EL 27“ ja „ESA95“ viited viitega „ESA2010“. Ettepaneku artikliga 2 tunnistatakse kehtetuks liikmesriikide kohustus esitada andmed keskkonnakaitsesiirete kohta (mis on sätestatud olemasolevas IV lisas keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohta) niipea, kui VIII lisa kohaselt on esitatud põhjalikumad ja ühtlustatumad andmed keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete kohta. Sellega välditakse topeltaruandlust. Artiklis 3 on sätestatud määruse jõustumise aeg ja otsekohaldatavus. Artikli 1 lõiget 7 tuleb erandkorras kohaldada alates 2025. aastast, kuna VIII lisas sätestatud „keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud)“ kogumine algab alles 2025. aastal (vt VIII lisa 4. jagu). 2022/0210 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprill 2022. aasta otsuses nr 2022/591 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030) kinnitati, et usaldusväärne teave keskkonnamuutuste peamiste suundumuste, mõju ja põhjuste kohta on hädavajalik, et oleks võimalik arendada tõhusat poliitikat ja seda rakendada ning suurendada kodanike mõjuvõimu. Tuleks töötada välja vahendid, et suurendada avalikkuse teadlikkust majandustegevuse keskkonnamõjudest. Üks selline vahend on keskkonnamajanduslik arvepidamine. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 artiklis 10 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse määruse rakendamise kohta, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 691/2011 artikli 4 lõikes 2 osutatud prooviuuringute tulemusi, et teha ettepanek võtta kasutusele uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu keskkonnaga seotud siirded (subsiidiumid), metsa arvepidamine ja ökosüsteemi teenuste arvepidamine. (3) Uued moodulid aitavad otseselt kaasa liidu poliitiliste prioriteetide saavutamisele, milleks on keskkonnahoidlik majanduskasv ja ressursitõhusus. (4) ÜRO statistikakomisjon võttis keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istun gil, mis toimus 2012. aasta veebruaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise (peatükid 1–7, mis kirjeldavad arvepidamist naturaalühikutes) oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Käesoleva määrusega ette nähtud uued moodulid on SEEAga täielikult kooskõlas. (5) Selleks et täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, on liidul vaja asjakohast, terviklikku ja usaldusväärset teavet. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja oma eesmärgile ja kvaliteetse statistika kriteeriumidele vastavat statistikat, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 . (6) Selleks et paremini jälgida edusamme rohelise, konkurentsivõimelise ja vastupanuvõimelise ringmajanduse suunas ning edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel liidu kontekstis, on vaja täiendavaid andmeid. (7) 6. novembril 2020 toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldustes Euroopa statistika kohta kutsutakse Euroopa statistikasüsteemi üles vastama Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud uutele teabenõuetele, sealhulgas nendele, mis on seotud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise programmi läbivaatamise ja laiendamisega. (8) 2019. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande nr 2019/16 „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“ . Aruandes juhitakse tähelepanu vajadusele saada täielikumaid andmeid metsade ja ökosüsteemide kohta ning täielikult rakendada metsa arvepidamine. (9) Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 5 lõikes 2 on loetletud allikad, mida liikmesriigid võivad kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamiseks. Selleks et tagada paindlikkus ja vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada uuenduslikke lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid alati komisjoni teavitama ja esitama üksikasjad nende lähenemisviiside kvaliteedi kohta, et komisjon saaks hinnata andmete kvaliteeti. (10) Kuna liit koosneb praegu 27 liikmesriigist, on asjakohane viidata „EL 27-le“. (11) Määruse (EL) nr 691/2011 artiklis 10 sätestatud võimaliku tulevase Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise loetelu tuleb ajakohastada, et viia see kooskõlla liidu praeguste poliitiliste prioriteetidega. (12) Euroopa arvepidamise süsteem 1995 (ESA95) asendati Euroopa arvepidamise süsteemiga 2010 (ESA 2010), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 . (13) „ESA 2010“ sisaldab ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja raamatupidamiseeskirjade võrdlusraamistikku liikmesriikide raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks kooskõlas liidu statistikanõuetega. (14) Selleks et võtta arvesse ökosüsteemi teenuste hindamise metoodika arengu praegust seisu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust, määrates kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelitesse juba kantud ökosüsteemi teenuste rahalistest väärtustest tuleks teatada, esimese arvestusaasta ja rahaliste väärtuste määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (15) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on uute keskkonnaalaste moodulite lisamine Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise statistika kehtivasse õigusraamistikku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda sidususe ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (16) Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust (EL) nr 691/2011 muudetakse järgmiselt. (1) Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid: 7) „metsa arvepidamine“ – metsaressursside arvepidamine, mis hõlmab metsamaad ja metsamaal olevat puitu, ning majandustegevuse arvepidamine metsanduse ja metsaraie kohta; 8) „keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded“ – ESA 2010 määratluse kohased jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ning riigi ressursside ja nendega seotud toodete kaitsmist; 9) „ökosüsteemi arvepidamine“ – arvepidamine, mille eesmärk on anda järjepidevat teavet ökosüsteemide ulatuse ja seisundi kohta ning teenuste voogude kohta nendest ökosüsteemidest ühiskonda.“ (2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: (a) lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid: „g) metsa arvepidamise moodul, mis on toodud VII lisas; h) keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise moodul, mis on toodud VIII lisas; i) ökosüsteemi arvepidamise moodul, mis on toodud IX lisas.“; (b) lisatakse uus lõige 4a: „4a. Komisjon (Eurostat) viib läbi metoodilise ja teostatavusuuringu ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse hindamise kohta. Kõnealuse uuringu tulemuste põhjal võib komisjon käesolevat määrust täiendada, et määrata delegeeritud õigusaktiga kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelites juba sisalduvate ökosüsteemi teenuste kohta tuleb esitada rahalised väärtused, esimese vaatlusaasta ja rahaliste väärtuste kindlaks määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu.“ (3) Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst: „d) kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid, kui nad võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning vastavad kohaldatavatele konkreetsetele kvaliteedinõuetele. Liikmesriik, kes otsustab kasutada punktis d osutatud allikat, meetodit või uuenduslikku lähenemisviisi, teatab sellest komisjonile (Eurostatile) selle aasta jooksul, mis eelneb arvestusaastale, mil allikas, meetod või uuenduslik lähenemisviis kasutusele võetakse, ning esitab saadud andmete kvaliteedi üksikasjad.“ (4) Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Selleks et saada VII, VIII ja IX lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt [ Euroopa Liidu Väljaannete Talitus , palun lisada täpne kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ] nõuetekohaselt põhjendatud taotluse .“ (5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: (a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. augustist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. “; (b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Artikli 3 lõigete 3, 4 ja 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ (6) Artikli 10 esimene taane asendatakse järgmisega: „– võtta kasutusele uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu vee arvepidamine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), ressursside haldamise kulutuste arvepidamine, toetused või toetusmeetmed, mis võivad kahjustada keskkonda ja jäätmemajandust“. (7) IV lisa 3. jaos jäetakse välja sõnad „keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud)“. (8) Kogu tekstis ja lisades asendatakse kõik viited EL 28-le viidetega EL 27-le ja mõiste „ESA 95“ mõistega „ESA 2010“. (9) Määrusesse (EL) nr 691/2011 lisatakse lisad VII, VIII ja IX vastavalt käesoleva määruse lisale. Artikkel 2 Varem IV lisa kohaselt esitatud andmed keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud) kohta esitatakse nüüd VIII lisa kohaselt. Liikmesriigid ei esita enam andmeid keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud) kohta vastavalt IV lisale. Artikkel 3 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikli 1 punkti 7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja
LISA „VII LISA METSA ARVEPIDAMINE 1. jagu EESMÄRGID Metsa arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed metsaressursside ja majandustegevuse kohta metsanduses ja raietööstuses viisil, mis on täielikult kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) raames esitatavate andmetega. Metsa arvepidamine annab täiendavat teavet ja selles kasutatakse mõisteid, mis on kohandatud metsade ning metsan duse ja raietööstuse eripärale. Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad metsa arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. 2. jagu KATVUS Metsa arvepidamises kirjendatakse metsaressursside (metsamaa ja puit) varusid ja vooge ning majandustegevust metsanduse ja raietööstuses, sealhulgas ümarpuidu tootmine ning looduslike mittepuiduliste metsasaaduste väljavedu ja kogumine. 3. jagu NÄITAJATE LOETELU Liikmesriigid koostavad metsa arvepidamise vastavalt käesolevas jaos kirjeldatud näitajatele. Metsamaa ja puidu arvepidamine. Metsamaa on määratletud allpool esitatud kolme punkti summana. Puiduga varustamiseks kättesaadav mets: metsad, mille mis tahes keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud piirangud ei mõjuta oluliselt praegust või võimalikku puiduga varustamist. Neid piiranguid võib kehtestada õigusnormidega, juhtkonna/omaniku otsustega või muudel põhjustel. Metsad, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadavad, on kõik metsad, mida ei peeta punkti a kohaselt puiduga varustamiseks kättesaadavaks. Need on metsad, mille keskkonnaalased, sotsiaalsed, majanduslikud või õiguslikud piirangud takistavad märkimisväärset puiduga varustamist. See hõlmab a) õiguslike piirangutega metsi või metsi, mille puhul piirangud tulenevad muudest poliitilistest otsustest, mis täielikult välistavad puiduga varustamise või piiravad seda märkimisväärselt keskkonna või bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega seotud põhjustel (kaitsemets, rahvuspargid, looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks keskkonnaalase, teadusliku, ajaloolise, kultuurilise või spirituaalse tähendusega alad); b) metsi, mille füüsiline tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või mille raie- ja transpordikulud on liiga suured, et õigustada metsaraiet, välja arvatud aeg-ajalt oma tarbeks mõeldud puude langetamine. Muu metsamaa. „Mets“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või puud, mis suudavad oma kasvukohas kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nag u linnapargid, alleed ja aiad). „Muu metsamaa“ – üle 0,5 hektari suurune maa, mis ei ole liigitatud metsaks, ja kus kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 5–10 %, või puud, mis suudavad oma kasvukohas kõnealuste künnisteni jõuda; või mille kaetus põõsaste, võsa ja puudega on suurem kui 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nag u linnapargid, alleed ja aiad). „Puidu aastane netojuurdekasv“ – eluspuude mahu keskmine aastane suurenemine. See arvutatakse aasta alguses olemasoleva eluspuuvaru (kasvavad puud) põhjal, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus. „Eemaldamine“ – kõigi metsast, muult metsamaalt või muudelt raiealadelt langetatud ja eemaldatud elusate või surnud puude maht. Siia kuulub ka müümata ümarpuit, mida hoitakse metsatee ääres. See hõlmab ka taastatud looduslikke kadusid, varasemal perioodil langetatud puidu eemaldamist aasta jooksul, muu puidu (nt kändude ja oksade) eemaldamist ning looduslikel põhjustel (looduslike kadudena) (nt tulekahju, tuul, putukad ja haigused) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. See ei hõlma puitu mittesisaldavat biomassi ega puitu, mis jäetakse metsa ja mida aasta jooksul ei eemaldata, nt kännud, oksad, ladv ad ja raiejäägid (raiejäätmed). „Taastamatud kaod“ – raiejäägid ning kõik tuuleheited- ja murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit. Majandustegevuse arvepidamine, mis kajastab majandustegevust metsanduses ja raietööstuses. Metsanduses ja raietööstus on defineeritud kui kõik kohalikud tegevusalaüksused, mis tegelevad NACE Rev. 2 osa A02 alla kuuluvate tegevusaladega. Esitatakse järgmised näitajad, kasutades ESA määratlusi: toodang millest: toodang enda lõpptarbeks vahetarbimine; kogulisandväärtus; põhivara kulum; muud tootmismaksud; muud tootmissubsiidiumid; hüvitised töötajatele; kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine; varude muutus; kapitalisiirded. Liikmesriigid esitavad andmed metsanduse ja raietööstuse tööhõive kohta tuhandetes aasta tööühikutes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 . 4. jagu ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal. Statistika edastatakse 21 kuu jook sul pärast arvestusaasta lõppu. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. Esimene arvestusaasta on 2023. Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2022. aastast esimese arvestusaastani. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed aastate n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed aastate kohta alates 2022. aastast. Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2022. aastale eelnevate aastate kohta. 5. jagu ARUANDETABELID Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse järgmised andmed. Metsamaa pindala, jaotatuna järgmiselt: puiduga varustamiseks kättesaadav mets; mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav; muu metsamaa. Kõik need kategooriad jaotatakse omakorda järgmiselt: algpindala arvestusaasta alguses; metsastamine ja muud suurenemised; raadamine ja muud vähenemised; statistiline ümberliigitamine; lõpp-pindala arvestusaasta lõpus. Andmed esitatakse tuhandetes hektarites. Puidu maht, jaotatuna järgmiselt: puiduga varustamiseks kättesaadav mets; mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav; muu metsamaa. Puiduga varustamiseks kättesaadav mets jaotatakse omakorda järgmiselt: algvaru arvestusaasta alguses; netojuurdekasv; eemaldamised; taastamatud kaod; statistiline ümberliigitamine; tasakaalustav kirje; lõppvaru arvestusaasta lõpus. Mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav ja muu metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt: algvaru arvestusaasta alguses; eemaldamised; muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel); lõppvaru arvestusaasta lõpus. Andmed esitatakse tuhandetes m 3 , koorega puude kohta. Puidu väärtus, jaotatuna järgmiselt: puiduga varustamiseks kättesaadav mets; mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav; muu metsamaa. Puiduga varustamiseks kättesaadav mets jaotatakse omakorda järgmiselt: algvaru arvestusaasta alguses; netojuurdekasv; eemaldamised; taastamatud kaod; ümberhindamine; statistiline ümberliigitamine; tasakaalustav kirje; lõppvaru arvestusaasta lõpus. Mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav ja muu metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt: algvaru arvestusaasta alguses; eemaldamised; muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel); lõppvaru arvestusaasta lõpus. Andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites). Majandusliku arvepidamise puhul esitatakse 3. jaos osutatud toodang vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1: metsapuude istikud (toode 02.10.11) ja puuseemned (toode 02.10.12); metsapuud, mis on määratletud majandatava metsa puidu netojuurdekasvu (toode 02.10.30) ja mittemajandatavatest metsadest pärit puidu müügi summana; töötlemata puit (toode 02.20.1), mis koosneb järgmistest toodetest, mis esitatakse kahes eraldi reas: küttepuit (tooted 02.20.14 ja 02.20.15); palgid, st okaspuupalkide (toode 02.20.11), lehtpuupalkide (v.a troopiline puit) (toode 02.20.12) ja troopilise puidu palkide (toode 02.20.13) summa. looduslikud mittepuidulised saadused (toode 02.30); metsandusele ja raietegevusele iseloomulikud teenused, mis on määratletud kui metsapuid kasvatavate puukoolide teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsatööstuse kohaliku tegevusalaüksuse osutatavad teenused; muud tooted, mis on saadud seotud kõrvaltegevustest kohalikus tegevusalaüksuses, näiteks seened ja trühvlid (01.13.8), mujal liigitamata muud marjad, perekonna vaccinium marjad (01.25.19), looduslik kautšuk (01.29.10), muu töötlemata puit, sh lõhestatud teibad ja vaiad (16.10.39), puusüsi (20.14.72), looduskaitsealade, sh loodusreservaatide teenused (91.04.12), ning kõik muud kohaliku tegevusalaüksuse toodetud tooted. 3. jaos osutatud metsanduse ja raietööstuse vahetoodang esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1: puidu tootmiseks kasutatud metsapuude istikute (toode 02.10.11), metsapuuseemnete (toode 02.10.12) ja me tsapuude (toode 02.10.3) summa; energia ja määrdeainete, sealhulgas elekter (toode 35.11.10), mootoribensiin (bensiin) (toode 19.20.21), veeldatud või gaasilises olekus maagaas (toode 06.20.10), mujal klassifitseerimata määrdeõlid ja rasked destillaadid (toode 19.20.29), ning mu ude samalaadsete toodete summa; metsandusele ja raietegevusele iseloomulike teenuste summa, sealhulgas metsapuid kasvatavate puukoolide teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsanduse ja raietööstuse kohaliku tegevu salaüksuse osutatavad teenused; muud tooted ja teenused, mida ei ole arvestatud ühegi eespool nimetatud vahetarbimise muutuja all. 3. jaos osutatud metsanduse ja raietööstuse varude muutused esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele: lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus; muu varude muutus. Kõik näitajad esitatakse r iigi omavääringus (miljonites). 6. jagu ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega. VIII LISA KESKKONNATOETUSTE JA SAMALAADSETE SIIRETE ARVEPIDAMINE 1. jagu EESMÄRGID Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises kogutakse andmeid jooksvate ja kapitalisiirete kohta, mille eesmärk on toetada keskkonda ja loodusvarasid kaitsvaid tegevusi, sealhulgas keskkonnatoodete tootmist ja kasutamist, ning esitatakse need viisil, mis on kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2 010) mõistete ja määratlustega. Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. Neid andmeid kasutatakse ka riiklike keskkonnakaitsekulutuste koostamiseks vastavalt IV lisale. 2. jagu KATVUS Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises kirjendatakse valitsemissektorilt muudele institutsionaalsetele sektoritele (sisemajanduses ja välismaailmas) ja mitteresidentide (välismaailm) tehtud vastuteenustega kompenseerimata makseid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda või vähendada loodusvar ade kasutamist ja kaevandamist. 3. jagu NÄITAJATE LOETELU Liikmesriigid koostavad keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise, lähtudes järgmistest näitajatest: subsiidiumid (ESA kood D.3); muud jooksvad siirded (ESA koodid D.6 ja D.7); kapitalisiirded (ESA kood D.9). Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites). 4. jagu ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal. Statistika edastatakse 24 kuu jook sul pärast arvestusaasta lõppu. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. Esimene arvestusaasta on 2023. Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2022. aastast esimese arvestusaastani. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n–2, n–1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed aastate kohta alates 2022. aastast Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2022. aastale eelnevate aastate kohta. 5. jagu ARUANDETABELID Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi: maksev institutsionaalne sektor järgmiselt: valitsemissektor; välismaailm. makse saav institutsionaalne sektor järgmiselt: valitsemissektor; ettevõtted; kodumajapidamised; kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid; välismaailm. Iga eespool nimetatud aruandluskategooria kohta esitatakse andmed keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) ja ressursi haldamise tegevusalade klassifikaatori (CReMA) klasside järgi, mis on liigitatud järgmiselt: CEPA 1; CEPA 2; CEPA 3; CEPA 4; CEPA 5; CEPA 6; CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa; CReMA 10; CReMA 11; CReMA 13; CReMA 13A; CReMA 13B; CReMA 13C; CReMA 14; CReMA 12, CReMA 15 ja CReMA 16 summa. Siirded, mis ettevõtted valitsemissektorilt saavad ja mis on summeeritud kõigi CEPA klasside (CEPA 1–9) ja kõigi CReMA klasside (CReMA 10–16) alusel, tuleks liigitada majanduse tegevusalade klassifikaatori NACE Rev. 2 kohaselt järgmiselt: NACE A – Põllumajan dus, metsamajandus ja kalapüük; NACE B – Mäetööstus; NACE C – Töötlev tööstus; NACE D – Elektrienergia, gaasi, auru ja kondi tsioneeritud õhuga varustamine; NACE E – Veevarustus, kanalisats ioon, jäätme- ja saastekäitlus; NACE F – Ehitus; NACE G – Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõi dukite ja mootorrataste remont; NACE H – Veondus ja laondus; NACE I-U – Muud NACE jaod. Punktides 2 ja 3 osutatud CEPA klassid on esitatud IV lisas. CReMA klassid on esitatud V lisas. 6. jagu ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega. IX LISA ÖKOSÜSTEEMI ARVEPIDAMINE 1. jagu EESMÄRGID Ökosüsteemi arvepidamine sisaldab andmeid ökosüsteemi varade ulatuse ja seisundi ning teenuste kohta, mida ta ühiskonnale ja majandusele pakub. Andmed on kooskõlas SEEA ökosüsteemi arvepidamisega ja ühilduvad Euroopa arvepidamise süsteem i raames esitatavate andmetega. Ökosüsteemi arvepidamises kasutatakse võimaluse korral olemasolevat teavet, sealhulgas Maa seirest, keskkonnaaruandlusest ja muudest andmeallikatest saadud teavet. 2. jagu KATVUS Ökosüsteemi arvepidamine kajastab ökosüsteemide ulatust ja seisundit ning ökosüsteemi teenuste voogusid. Ökosüsteemi ulatuse all peetakse silmas piirkonna ökosüsteemide suurust. Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine hõlmab maismaa (sealhulgas magevee) ja mere ökosüsteeme riigi territooriumil. Ökosüsteemi seisund on ökosüsteemi kvaliteet, mida mõõdetakse abiootiliste, biootiliste ja maastikunäitajate al usel ökosüsteemi liikide kaupa. Ökosüsteemi teenused on kasu, mida ökosüsteemid annavad majandustegevusele ja muule inimtegevusele. Nende hulka kuuluvad i) varustamine, ii) reguleerimine ja säilitamine ning iii) kultuurilised teenused. Ökosüsteemi teenuste arvepidamine kajastab ökosüsteemi teenuste tegelikku pakkumist ja k asutamist riigi territooriumil. Temaatiline arvepidamine on arvepidamine, milles rühmitatakse andmed vastavalt konkreetsetele poliitikavaldkondadele, nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutuse d, ookeanid ja linnapiirkonnad. 3. jagu NÄITAJATE LOETELU Liikmesriigid koostavad ökosüsteemi arvepidamise, lähtudes järgmistest näitajatest: Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine kajastab pindala ja pindala muutust iga ökosüsteemitüübi puhul riigi territooriumil. Liikmesriigid esitavad andmed ökosüsteemi ulatuse kohta tuhandetes hektarites. Ökosüsteemi ulatuse arvepidamise komponendiks on üleminekumaatriks, mis kajastab ökosüsteemi tüüpide vahelisi üleminekuid kahe ajapunkti vahel (hektarites). Ökosüsteemi seisundi arvepidamine, mis kajastab ök osüsteemi näitajaid järgmiselt: asulate ja muu tehismaa puhul: haljasalad linnades ning nendega piirnevates väikelinnades ja eeslinnades esitatakse protsendina linnade ning nendega piirnevate väike- ja eeslinnade kogupindalast, sealhulgas kõik selle piirkonna ökosüsteemitüübid; kuni 2,5 μm läbimõõduga tahkete osakeste kontsentratsioon linnades esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena (μg/m³); põllumaa puhul: mulla ülemise kihi orgaanilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta; rohumaa puhul: mulla ülemise kihi orgaa nilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta; põllumaa ja rohumaa puhul koos: põllumajandusmaa levinud linnuliikide indeks esitatakse aruandeperioodi riigi koondindeksina; metsa ja metsamaa puhul: lagupuit esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena kuupmeetrites hektari kohta; puukatte tihedus esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena protsentides. Mereäärsete randa de, luidete ja märgalade puhul: tehisliku läbilaskmatu ala osakaal rannikualal, mis hõlmab ökosüsteemi tüüpi rannikuäärsed rannad, luited ja märgalad, esitatakse aruandlusperioodi riigi keskmisena prot sentides. Linnad, väikelinnad ja eeslinnad on kohalikud haldusüksused, mis on liigitatud vastavalt määruses (EL) 2017/2391 sätestatud linnastumise määra tüpoloogiale. Ökosüsteemi teenuste arvepidamine kajastab ökosüsteemi teenuste pakkumist ja kasutamist pakkumise ja kasutamise tabelites. Pakkumise tabelis kirjendatakse ökosüsteemi teenuste osutamine ökosüsteemidest ühiskonnale. Kasutamise tabelis kirjendatakse ökosüsteemi teenuste kasutamine kasutusliikide kaup a, nagu on määratletud 5. jaos. Pakkumise ja kasutamise tabelid esitatakse järgmistes füüsilistes ühikutes. Varustavad teenused: põllukultuuridega varustamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus taimekasvu, mis arvutatakse eri kasutusotstarbeks koristatud põllukultuuride koguse põhjal. See hõlmab toidu ja kiu tootmist, sööta ja energiat ning karjamaa biomassi vastavalt III lisa tabeli A punktidele 1.1 ja 1.2; tolmeldamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus looduslike tolmeldajate näol eespool nimetatud põllukultuuride kasvatamisse. Panused esitatakse selliste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride tonnides, mida saab seostada looduslike tolmeldajatega, ning seda tehakse põllukultuuride liikide kaupa peamiste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride puhul, mis hõlmavad viljapuid, marju, tomateid, õliseemneid ja „muud“; puiduga varustamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus puude ja muu puitbiomassi kasvu, esitatakse koorega puude netojuurdekasvuna, nagu määratletud VII lisas, tuhandetes kuupmeetrites. Reguleerivad ja säilitavad teenused: õhu filtreerimine on määratletud kui ökosüsteemi panus õhus levivate saasteainete filtreerimisse sadestumise, omastamise, sidumise ja säilitamise kaudu ökosüsteemi komponentide (eelkõige puude) poolt. See leevendab saasteainete kahjulikku mõju. Kogused esitatakse absorbeeritud tahkete osakeste tonnides; ülemaailmne kliimaregulatsioon on määratletud kui ökosüsteemi panus atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamisse süsiniku atmosfäärist eemaldamise (netosidumise) ja süsiniku omastamise (säilitamise) kaudu ökosüsteemides. Panused esitatakse süsiniku netosidumise tonnides ja maismaaökosüsteemides, sealhulgas mulla peal ja mulla all (esimesed 0,3 meetrit, k.a turbaaladel) talletatud orgaanilise süsiniku tonnides; kohaliku kliima reguleerimise all mõeldakse ökosüsteemi panust ümbritseva õhu tingimuste reguleerimisse linnapiirkondades taimestiku kaudu, mis parandab inimeste elutingimusi ja toetab majanduslikku tootmist. Seda väljendatakse ja see esitatakse linna taimestiku mõjust tingitud temperatuuri alanemisena linnades (Celsiuse kraadides) päevadel, mil õhutemperatuur ületab 25 °C. Kultuurilised teenused: looduspõhised turismiga seotud teenused on määratletud kui ökosüsteemi panus, eelkõige ökosüsteemide biofüüsikaliste omaduste kaudu, mis võimaldab inimestel keskkonda kasutada ja nautida otsese kohapealse füüsilise ja kogemusliku koostoime kaudu keskkonnaga. Need panused esitatakse hotellides, hostelites, kämpingutes, telkimisplatsidel jne ööbimiste arvuna, mida võib seostada ö kosüsteemi külastamisega. Ökosüsteemi arvepidamises kasutatakse järgmist ökosüsteemi tüüpide tabelit: Kategooria Ökosüsteemi tüüp 1 Asulad ja muud tehismaa 2 Põllumaa 3 Rohumaa (karjamaad, poollooduslik ja looduslik rohumaa) 4 Mets ja metsamaa 5 Nõmmed ja põõsastikud 6 Hõreda taimkattega ökosüsteemid 7 Sisemaa märgalad 8 Jõed ja kanalid 9 Järved ja reservuaarid 10 Mereabajad ja üleminekuveed 11 Mereäärsed rannad, luited ja märgalad 12 Mereökosüsteemid (rannikuveed, mandrilava ja avameri) 4. jagu ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD Statistikat koostatakse ja edastatakse järgmiselt: ökosüsteemi ulatuse ja ökosüsteemi seisundi arvepidamise kohta iga kolme aasta järel. Andmed viitavad arvestusaasta representatiivsele keskmisele ja üleminekumaatriksile muutuste kohta kahe arvestusaasta vah ele jääva kolme aasta jooksul; ökosüsteemi teenuste arvepidamise kohta igal aastal. Statistika edastatakse 24 kuu jook sul pärast arvestusaasta lõppu. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast piisavate riikide andmete saamist koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. Esimene arvestusaasta on 2024. Üleminekumaatriksi esimene arvestu saasta on 2027. Esimest korda andmeid esitades lisavad liikmesriigid 2024. aasta andmed ökosüsteemi ulatuse ja seisundi arvepidamise ning ökosüsteemi teenuste pakkumise ja kasutamise tabeli kohta füüsilistes ühikutes. Üleminekumaatriksi puhul peavad andmed näitama muutusi ajavahemikul 2024–2027. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid ökosüsteemi teenuste andmed aastate n-1 ja n kohta; ning ulatuse ja seisundi arvepidamise andmed aastate n-3 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed alates 2024. aastast Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2024. aastale eelnevate aastate kohta. 5. jagu ARUANDETABELID Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine: kõigi 3. jaos osutatud ökosüsteemi tüüpide puhul esitatakse esmakordsel andmeedastusel andmed esimese arvestusaasta kohta. Kõigi järgmiste andmeedastuste puhul esitatakse andmed järgmiselt: ulatus eelmisel arvestusaastal; lisandumised; vähenemised: ulatus jooksval arvestusaastal. Üleminekumaatriksis esitatakse andmed kõikide 3. jaos osutatud ökosüsteemi tüüpide vaheliste üleminekute kohta eelmise ja jooksva arvestusaasta vahel. Ökosüsteemi teenuste arvepidamine: 3. jaos osutatud ökosüsteemi teenuste puhul esitatakse andmed pakkumise ja kasutamise tabelites järgmiselt: pakkumise tabel, milles esitatakse 3. jaos osutatud teenuste aastane pakkumine kõikide 3. jaos nimetatud ökosüsteemi tüüpide kaupa, välj a arvatud kategooriad 10 ja 12; kasutamise tabel, milles esitatakse ökosüsteemi teenuste kasutamine vastavalt järgmisele jaotusele: vahetarbimine tegevusalade kaupa; valitsussektori lõpptarbimine: kodumajapidamiste lõpptarbimine: kapitali kogumahutus; eksport. Liikmesriik ei ole kohustatud andmeid esitama, kui tema kogupindala ei ületa 0,1 % ELi kogupindalast. 6. jagu ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.“
ANDMED Nimetus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL)
ALGATUSE nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
KOHTA
Eelnõu nr COM(2022) 329 Esitamise kuupäev: 11.07.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus
1
RKKTS § 152 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE p2
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE
Kuupäev
07.09 KOK, 15.09 EL menetluse
ESITAMINE VV ajakava
KEM (sisendi
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Kaasata kõik asjasse puutuvad
MENETLUS min RM ministeeriumid andmise tähtaeg huvigrupid partnerid ja huvigrupid
29.08)
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUV Euroopa Komisjon on tulnud välja eelnõuga, millega täiendatakse Euroopa
ÕTE keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühise
EELÕU raamistiku kehtestanud määrust. Keskkonnamajanduslik arvepidamine on mitmeotstarbeline
SISUST statistiline raamistik, mis koondab majandus- ja keskkonnateavet. Sellega mõõdetakse keskkonna
JA mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale viisil, mis on kooskõlas makromajandusliku
EESMÄR statistikaga (rahvamajanduse arvepidamine).
KIDEST Esialgne määrus sisaldab kuut moodulit: õhuheitmete arvepidamine, keskkonnamaksud
majandustegevusalade lõikes, kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine,
keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine ning
füüsilise energiavoo arvepidamine.
Määruse artiklis 10 on loetletud võimalikud uued moodulid, mis võetakse kasutusele hiljem
komisjoni ettepanekute põhjal. Käesoleva täiendusettepanekuga võetaksegi kasutusele kolm uut
keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit:
- metsa arvepidamine;
- ökosüsteemi arvepidamine ja
- keskkonnatoetuste arvepidamine.
Määruse muudatustega kaasneb eelarveline mõju, mistõttu on vajalik koostada algatuse kohta VV
seisukohad. Eestis tegeleb uute arvepidamiste arendamisega Statistikaamet, kes on selleks
kasutanud statistikagrandi abi ning teinud koostööd teadlaste, KEM ja RM ekspertidega.
VÕIMALIKUD SOTS-
MAJ. MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 08/02/2022 Muudetud: 02.08.2022
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 6.1.1/22-0440 - COM(2022) 329 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 02.08.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 05.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ceed8ac9-17f2-4e5d-bd62-a8d53d1df6e8
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ceed8ac9-17f2-4e5d-bd62-a8d53d1df6e8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-01477
Resolutsiooni teema: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse
määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust
(EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega (COM
(2022) 329)
EISi toimiku nr: 22-0440
Tähtaeg: 05.09.2022
Adressaat: Keskkonnaministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 29.08.2022
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.09.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.09.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.09.2022.
Kinnitaja: Ele Raik, Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
ülesannetes
Kinnitamise kuupäev: 02.08.2022
Resolutsiooni koostaja: Christina Rees
[email protected], 693 5201