Kokkuvõte Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneering u avalik ust arutelu st Jõelähtme 19 .04 .2022 Algus : 1 5 .00 Osavõtjad (koos andmetega eraldi lehel vt lisa 1) Ülle Kunnus, planeerija Ekseeder OÜ Peep Turo, Kostiranna tee 9 Harry Teder, Kostiranna tee 9 Andrei Dõrlov , Pilliroo Denis Mäeots , Pilliroo Rahel Korallus, Pajupõllu (osales veebis, Teams - keskkonnas) Tiina Skolimowski , vallavalitsuse planeeringuspetsialist Juhatas ja kokkuvõtte koostas planeeringuspetsialist Tiina Skolimowski Arutati Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu avalik välj apanek toimus 14.03.–12.04.2022. Väljapaneku jooksul esitas id omapoolsed arvamused ja vastuväited Kostiranna tee 9 maaüksuse omanik ud Tulvi- Hanneli Turo ja Peep Turo ( reg kiri nr 6-4/1887-2). Oma arvamuse esitas 06.04.2022 kod Ero Sõmer ( reg kiri nr 6-4/1887-1 ) Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneering ule ettepanekuga nihutada planeeringuga kavandatavat sildumisrajatist Kostiranna tee 15 maaüksusega kohakuti oleva ja mere paiknevale muulile lähemale. Planeeringuspetsialist tutvustas osavõtjaid ja arutelu alla tuleva i d teema si d . Võttes aluseks Tulvi- Hanneli Turo ja Peep Turo kirja, alustati arutelu kavandatavate hoonete paiknemisest krundil . Kirja p 1.1. nõustu s Kostiranna tee 9 maaüksuse omanik hoonete rajamisega hoonestusalasse, mis on kantud detailplaneeringu joonisele. Kohapeal tõstatus küsimus, et kas planeeringuga kavandatud hoonete paigutus ja võimalik rajamine Pilliroo maaüksusele ei hakka varjama merevaadet teisel e poole teed jääva Pajupõllu maaüksuse hoonest. Pajupõllu maaüksuse omanik Rahel Korallus (osales arutelul läbi veebi) tõdes, et kavandatav hoone jääb sedalaadi paigutuse puhul otse nende maja ette. Planeerija Ül le Kunnus aga selgitas, et ega palju võimalusi ei ole hoonete kavandamiseks, kuna hoonestusala on väike ja samas oli sedalaadi hoonete paigutus kavas ka juba varem kehtestatud detailplaneeringuga. J ooniselt nähtub, et Pajupõllu maaüksusel on hoone võrreldes kehtestatud detailplaneeringuga nihutatud krundi keskele. Lepiti kokku, et otsitakse võimalikke lahendusi ja joonistatakse planeeringu joonisele soovituslik vaatekoridor . Naabrite kirjas p 2.2. rõhutatakse, et nad on kategooriliselt vastu planeeringu joonisel näidatud kuni 110 m pikkuse ja 2 m laiuse sildumisrajatise kavandamisele. Kirjas on soovitus, et k ui vaatamata teadmisele, et rand on väga pikalt madal ja sildumisrajatise ehitamine sellisel kujul on ebaotstarbekas, aga pääs u merele soovitakse siiski rajada, peaks planeeritav rajatis olema väga hästi keskkonnaga s eonduv ja miljööväärtust mitte kahandav. Naabrite arvates võiks Pilliroo mü omanik kaaluda lautri ehitamist samasse asukohta, kuhu praegu on sildumisrajatis kavandatud. Kuna s ildumisrajatise rajamine antud piirkonda detailp laneeringus etteantud kujul tek i ta s küsimusi veelgi , tehti ettepanek kaasata vastava ala spetsialist juba detailplaneeringu koostamise ajal konsultandina juurde, et saada erapooletu arvamus antud rajatise sobiv use kohta sh asukoha, pikkuse ja laiuse osas . Samas o li ehitusvaldkonna osakonna koosolekul arutelu all sama küsimus, kus jõu ti omakorda järeldusele , et kuna Kostiranna tee 15 kinnistu kohal merre rajatud sildumisrajatis (muul) on sama pikkusega , mis detailplaneeringuga on kavandatud Pilliroo maaüksusele , võib oletada , et lühema sildumisrajatise (nt lautri) kavandamine ei tarvitse antud asu kohas olla otstarbekas. Naabrite kirja s pöörati tähelepanu Pilliroo kinnistu omaniku aktiivse le tegevuse le oma maaüksusel, meres ning rannas. Toodi näiteid lubamatutest tegevustest veekaitsevööndis: pinnasetööde teostamist, süvendi kaevamist, puude istutamist sh Kostiranna tee 9 merepoolse vaate ette. Valla palneeringuspetsialisti ja planeerija poolt selgitati, et enne uue detailplaneeringu kehtestamist ei tohi suuremaid ehitustegevusi maaüksusel läbi viia, isegi mitte alal kehtiva detailplaneeringu alusel ja eriti veekaitsevööndis. Samuti tuletati huvitatud isikule meelde, et temale 2017 aastal väljastatud vee-erikasutusluba ei kehti enam alates jaanuarist 2022. Pilliroo maaüksuse omanik ei soovinud tunnistada, et t em a tegevus oma kinnistul on lubamatu ja seadustega vastuolus. Samas oli tal omakorda etteheiteid naabrit ele väidetava prahi ladustamise osa s tema maaüksusel e . Planeeringuspetsialist ja planeerija püüdsid selgitada, et eelpool nimetatud tegevused ei puuduta otseselt detailplaneeringu lahendust ja selle üle otsustamist. Nimetatu kuulub kas valla järelevalve ametniku ja/või keskkonnainspektsiooni töö valdkonda. Otsustati kohtuda (võimalusel, vajadusel) kohapeal, et tutvuda olukorraga. Otsustati Detailplaneeringu edas ise menetlusega oo dat a, kun iks Keskkonnaamet võtab seisukoha vallapoolsele kirjale vastamiseks, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamiseks. Kuna osa naabrite vastuväiteid ei puudutanud otseselt detailplaneeringuga kavandatut, siis otsustati ära oodata ka Keskkonnaameti seisukohad , et peale seda pakkuda lõplikud lahendid , millede alusel on detailplaneeringu menetlemist võimalik jätkata . Kaaluda planeeritava ala kohapealset külastust koos kõigi huvitatud osapooltega. Kõlama jäi soovitus huvitatud isikule kaasata sildumisrajatise kavandamiseks juurde spetsialist juba detailplaneeringu koostamise ajal konsultandina, et saada erapooletu arvamus antud rajatise kavandamise osas merre. O tsitakse võimalikke lahendusi Pajupõllu kinnistul paiknevast hoonest merevaate säilimiseks ja näidatakse planeeringu joonisele soovituslik vaatekoridor.
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Austatud Tulvi- Hanneli ja Peep Turo
[email protected] ;
[email protected] 27.04.2022 nr 6-4/1887-3 Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused Olete kasutanud (vastavalt PlanS § 127 lg 2) õigust olla kaasatud Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu koostamisse isikuna, kelle õigusi võib menetletav planeering puudutada. O ma 14.04.2022 kirjas (valla dokumendiregistris nr 6-4/1887-1 ) olete esitanud kirjalikku arvamus t koostatavale Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringule . Naabermaaüksuse Kostiranna tee 9 ( end Türnpuu ) omanikuna olete tundnud huvi nii koostatava detailplaneeringu lahenduste vastu kui ka vahendanud omapoolseid tähelepanekuid tegevustest Pilliroo maaüksusel , mis T eie arvates võib tuua kaasa pöördumatut kahju ranna ala iseloomulikule loodus likule kooslusele ja keskkonnale üldisemalt. 1. Olet e oma kirjas nõus tunud , et hooneid võib Pilliroo maaüksusele ehitada kavandatud hoonestusalale viisil ja mahus nagu planeeringu joonisel o n kajastatud. Jõelähtme Vallavalitsus nõustub , et koos planeerijaga on leitud parim võimalikest asukohtadest hoonete kavandamisel kinnistule. Hoonete paigutus kattub suurel määral alal kehtiva detailplaneeringuga määratust. 2. T e ei ole nõus, et muudetakse maapinna absoluutkõrgusi veekaitsevööndis, täidetakse vee rannakaitseala ja muudetakse looduslikku maapinna kallet. Arusaadavalt mõjutavad ka ldajoone ja rannamuutmise tööd t eid kui naaberkinnistu omanikke, kuna Kostiranna tee 9 m aaüksus ( end Türnpuu ) piirneb vahetult kahest küljest Pilliroo m aaüksuse ga. Teie poolt kirjeldatud naabrite tegevused Pilliroo maaüksusel, sellega piirneval merealal, rannas sh veekaitse- ja ehituskeeluvööndis, o n illustreeritud hulga fotode ga. Jõelähtme Vallavalitsus suhtub täie tõsidusega asjaolusse, kui maaüksusel toimub tegevus, mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega sh looduskaitse - ja veeseadusega. Samas rõhutame , et käesoleval juhul on tegemist detailplaneeringu koostamise ja menetlusega ning Jõelähtme Vallavalitsus planeeringu korraldajana annab hinnanguid ja võtab vastu otsuse i d, mis on seotud koostatava detailplaneeringu ja selles pakutud lahenditega . Nii ei ole detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ja maapinna kõrguse muutmist veekaitsevööndis, ranna ehituskeeluvööndis, mis ei oleks eelnevalt kokku lepitud Keskkonnaametiga ja oleks vastuolus seadustega. D etailplaneeringu seletuskirjas on täpsustatud, et e hituskeeluvööndisse loata ladustatud paekivid likvideeritakse ning taastatakse looduslik olukord. Sildumisrajatise ehitamise ajal rajatakse ehitustööde teostamiseks ajutine juurdepääs , rakendatakse juurdepääsu aluse pinnase säilimiseks kaitsemeetmeid ning ehitustööde lõppedes taastatakse rannal endine olukord . 3. Olet e kategooriliselt vastu 110 m pikkuse ja 2m laiuse sildumisrajatise ehitamisele detailplaneeringus esitatud kujul. Olete teinud ettepaneku rajada Pill iroo randa pigem lautrikoht, mille puhul oleks Teie meelest sobivama randumisrajatisega. Jõelähtme Vallavalitsus on nõustunud detailplaneeringu koostamise menetluse käigus välja selgitama võimalused ühe majapidamise tarbeks sildumiskoha (paatide vettelaskmise ja paadihoiukoha) rajamiseks. M erre ehitamisel tulenev süvendamise vajadus on tingitud asukoha spetsiifikast ja merepõhja geoloogiast. Sildumisrajatise ehitamise eelduseks on ehitusprojekt i olemasolu vastavat pädevust omavalt projekteerijalt . Vallavalitsus soovitas huvitatud isikul kaasata vastava t pädevust omav spetsialist juba detailplaneeringu koostamise ajal konsultandina, et saada erapooletu ja professionaalne arvamus antud rajatise kavandamise l . Rajatava s ildumisrajatise tegelik pikkus ja laius selg itatakse välja projekteerimise käigus. Sildumisrajatise ehitamine saab toimuda alles peale detailplaneeringu kehtestamist, ehitusprojekti valmimist ja sellele ehitusloa taotlemist ja saamist. Teie poolt pakutud lautri koha rajamine ei pak u eeldatavalt maaomanikule soovitud tulemust paatide randumiseks ja hoidmiseks. Palume Teil tutvuda Jõelähtme V allavalitsuse vastustega ja and a teada, kas saite Teid rahuldavad selgitused. Vastavalt PlanS § 136 lg 5 võib a valiku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest detailplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastasel korral esitab Jõelähtme Vallavalitsus d etailplaneering u heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile koos avalikul väljapanekul saabunud kirjalik e arvamus te ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht adega nende arvestamata jätmise kohta Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Tiina Skolimowski
[email protected] 605 4851
Jõelähtme vallavalitsus vallavanem Andr u s Umboja teadmiseks: Keskkonnaamet Rahandusministeerium Meie 13. 05.2022.a. Seisukoht Jõelähtme valla 27.04.2022 kir ja nr 6-4/1887-3 osas. Asjaolud. 1. Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu raames soovib Pilliroo kinnistu omanik tõsta maapinna absoluutkõrgust veekaitsevööndis, täita vee - rannakaitseala ja muuta looduslikku maapinna kallet ning rajada 110 m pikkuse ja 2 m laiuse sildumisrajatise ,mille tegelik pikkus ja laius selgitatakse välja projekteerimise käigus (22.08.2017 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus on pikkuseks isegi 117 meetrit). 2. A llakirjutanu d on kirjalikult selgelt väljendanud , et on nii maapinna tõstmise ja kalde muutmise kui ka sildumisrajatise rajamise vastu. 3. Jõelähtme vallavalitsus saatis allakirjutanu tele 27.04.2022 kirja nr 6-4/1887-3, millises justkui selgitas, mis vastavaid tegevusi detailplaneeringu raames siiski vaja teha on. 4. Maapinna tõstmist põhjendas vald asjaoluga, et planeeritud pole ainsatki sellist tegevust, mis pole varasemalt kokku lepitud Keskkonnaametiga. 5. Sildumisrajatise rajamise vajadust põhjendas vald järgmiselt: 5.1. süvendamise vajadus on tingitud asukoha spetsiifikast ning merepõhja geoloogiast 5.2. sildumisrajatist on vaja kuna allakirjutanu te pakutud lautrikoha rajamine ei paku eeldatavalt maaomanikule soovitud tulemust paatide randumiseks ja hoidmiseks. 6. Kirjaga palus vald ühtlasi teada anda kas allakirjutanu d sai d kirjaga antud selgituste näol oma küsimusteleammendavad vastused viidates PlanS § 136 lg 5 võimalusele oma vastuväidetest loobuda. 7. Käesolevaga allaki r j u tanu d anna vad teada oma seisukoha valla selgitustele. Seisukoht maapinna tõstmise osas . 8. Allakirjutanu d ei loobu oma seisukohast maapinna tõstmise ebavajalikkuse juures. Ei maaomanik ega vald pole põhjendanud ega esil e tõstnud, millised on need maao m aniku huvi d , millised kaaluvad üle kehtestatud looduskaitselised regulatsioonid e. vastamata on tegelikult tänaseni järgmised küsimused: 8.1. miks on vaja muuta maapinna absoluutkõrgusi veekaitsevööndis ? 8.2. miks on vaja täi t a vee rannakaitseala , sellega hävitada kogu kinnistu territooriumil roostik ja muu ta looduslikku maapinna kallet ? 9. K ui sildumiskohani teed ei rajata, siis milline on see põhjendus, milline muudab kogu rannajoone kaitstava osa terviklikkust? Antud piirkonnas on rannaäärne roostik üks selge rohekoridor lindudele ja loomadele, millise kaitsvas varjus toimub mh liikumine kogu rannajoone ulatuses. Kuna maapinna tõstmine sisuliselt lõhub kogu olemasoleva rannajoone loodusliku mitmekesisuse, siis milline maaomaniku huvi kaalub selle kaitsva loodusliku rohekoridori püsiva lõhkumise? Nendele küsimustele kogu planeeringumenetlus sisulisi vastuseid ei anna. 10. Veelgi enam –vald oma tegevuses korduvalt tugineb 22.08.2017 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule . Vaatame siis lähemalt seda eelhinnangut: 10.1. hinnangu kohaselt /……..Jõelähtme valla territoorium üleujutusohuga riskipiirkondade hulka ei kuulu. Jõelähtme uue üldplaneeringu koostamise raames viidi läbi „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring“. Uuringu käigus määrati korduva üleujutusega ala piir. Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille mullastikust ja taimestikust on võimalik järeldada, et tegemist on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. Uuringu kohaselt ei ole Pilliroo kinnistu hoonestusala näol tegemist üleujutusohuga alaga …../ . Eeltoodu pinnalt on võimalik järeldada , et ühelt poolt mingit ohtu ja teiselt poolt mingi reaalset vajadust maapinna tõstmiseks pole. 10.2. kinnistu maapinda soovitakse tõsta selgelt sildumisrajatise kõrval toimuva süvendamise tulemusel saadava materjali arvel. Kuhu see siis pannakse? Vastuse annab toosama eelhinnang - /…..Kinnistul kasvava roostiku asemele rajatakse osaliselt sildumisrajatis, hoonestuse rajamiseks võib olla vajalik osaline kõrghaljastuse likvideerimine …../. Seega kaob pilliroog sildum i srajatise osas . Vaatame aga seda eeluuringut edasi - /……Täidetav rannaäärne ala on kaetud roostikuga…./;/……Rannale laotatav süvendatav pinnas mõjutab olemasolevat pinnast, eelkõige muldasid kui taimestiku kasvusubstraati, kattes need enda alla . Täidetav ala on valdavalt väheväärtuslik roostik …../ Seega tegelikult kaob detailplaneeringu järgi kogu roostik kinnistult. 11. Eelhinna n g aga ei sisalda mingeid andmeid selle kohta, millist mõju roostiku kadumine tegelikult kaasa toob kohalikule faunale. Eelhinnang pole kaitsealal olevat looduslikku fooni üldse uurinud ja on üldistavalt nimetanud kogu roostikku ärimehelikult “väheväärtuslikuks”. Tegelikult pole detailplaneeringu raames roostiku kadumisega üldse selle mõju loodusele selgeks tehtud. Keegi pole selle järgi isegi küsinud. 12. Siinkohal jää vad allakirjutanu d selle juurde, et Kostiranna kaldaalad on olnud sajandite vältel kasutusel karja- ja heinamaana, esindades seega pärandkooslusi, millised on Eesti maastikupildis ohtlikult vähenemas. Rannaala pillirookeskkond on koduks paljudele liikidele. Linnustiku liigikus on kasvanud viimastel aastatel, kuna puudub rannahäiritus ja veelindudele on tekkinud soodne pesitsus- ja elamispaik. Roostikus pesitsevad hall- ja hõbehaigrud , kühmnokk-luiged, mitmed erinevad pardiliigid ( sinikaelpart, tuttvart ), hallhaned,roo-ritsiklinnud , öise tegutsemisega rooruik , naeru-, hõbe- ja kalakajakad , randtiirud . Tihedas roostikus on lindudel piisavalt varjevõimalusi. Sügisel ja kevadel kasutavad roostikku puhkepaigana läbirändavad linnud . Viimase aasta jooksul on siia tekkinud merikotkaste pesakond, kes armastavad just selles roostikus toituda ja elutseda. Roostikus käivad toitumas ja varjepaiku otsimas liigid, kes ka kitsalt roostikuliigid pole. Kalade noorjärgud (eriti haugid) ja väiksemad kalad kasutavad roostikuvabaveealasid, et suurte röövkalade eest varju ja sobivat toitu leida. 13. Roostikes elutsevad ka putukad, näiteks: 13.1. Roomailase vastne elab roo varre sees üle kaks talve enne täiskasvanuks saamist. 13.2. Tirdid toituvad taimemahladest ja mitu liiki elavad ainult pillirool. 13.3. Viljakärblane Liparalucens muneb pilliroo varre tippu ning sinna kujuneb pahk, mille sees vastne areneb. 13.4. Roomardikate vastsed elavad veetaimede juurtele või veealustele vartele ja lehtedele kinnitunud kookonites hingates erilise toru abil taimedes liikuvat õhku ja toitudes taimeosadest . 1 4 . Samuti t uleks kindlasti säilitada need üksikud kõrghaljastusse kuuluvad põlispuud, mis asetsevad allakirjutanute krundiga külgneval merepoolsel alal, so veekaitsevööndis. Ranna - ja kalda piiranguvööndi eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste, antud juhul üksikute puude ja pilliroo säilitamine ning inimtegevuse kahjuliku mõju piiramine. Puittaimestiku juurestik kindlustab kalda nõlva ja vähendab erosiooni. Puude vari piirab veetaimestiku vohamist ja pakub varju vee-elustikule. Ükski puu pole haige ega nõua mahavõtmist. Samuti peab selles piirkonnas säilima algne taimekooslus ehk pilliroog ja allakirjutanud on vastu, et sinna istutatakse pahatahtlikult puud ja põõsad, mis rikuksid allakirjutanu te õigust merevaatele. 1 5 . Eriti irooniliseks muudab aga kavandatav tegevuse asjaolu, et kavandatav tegevus kaotab kinnistule ainuomase tunnuse- pilliroo. Tegemist on ju kinnistuga, mille nimi on PILLIROO .T eisisõnu on see koht ajalooliselt olnud just silmapaistev oma pilliroo poolest, millise hävitamist kinnistu omanik soovib ja millise hävitamisega nüüd vald nõustub. 1 6 . K okkvõ t v a lt pole planeeringumenetluses toodud esile AINSATKI mõistlikku põhjendust, millise kohaselt on maapinna tõstmisega kaasuv pilliroo kadumine Pilliroo kinnistult põhjendatav. Milleks siis neid piiranguid mere ääres üldse vaja on, kui nende eesmärgi aluseid põhimõtteid planeeringumenetluses isegi ei kaaluta ? 1 7 . Jõelähtme valla arengukava aastateks 2018-2025 järgi on territooriumi planeerimisel oluline lähtuda eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, luua puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond, kus valla atraktiivsusele on olulised arhitektuur ja funktsionaalsus ning elamurajoonid on seotud tööstuse, puhke- ja rohealadega . Seega on valla kohustus neid rohealasid ka planeeringumenetluses jälgida. 1 8 . Sama dokumendi kohaselt vallapoolne külakogukondade arengule kaasa aitamine käib läbi külade arengukavades välja toodud probleemide võimaluste piires lahendamise, külaseltside investeeringute kaasfinantseerimise ning kogukonnategevuseks tarvilike rajatiste rajamiseks vajalike maaüksuste munitsipaliseerimise. Tähtsustamist vajab lähenemine, kus külade taristu (ühistegevuse- ja sportimisvõimalused) rajamine ja korrastamine toimub läbi lähedaste külakogukondade ühiskasutamise korraldamise. Samuti ainuomase rannakülade elukeskkonna ja rannakalanduse säilitamise . Seega on ka valla vaatest mõistlik küsida, et kas on oluline, et ajaloolisel Pilliroo maatükil ka pilliroogu üldse on. Kas see on rannakülade elukeskkonna säilitamine? Kindlasti keegi tulevikus hakkab küsima, et miks selle l kinnistu l selline nimi on. Ja vald on siis see, kes selle ajaloolise muutuse looduses on ellu lubanud. 19. Tuletame nüüd siinkohal meelde valla põhjendust taotluse planeeritud tegevuse osas – selleks oli - planeeritud pole ainsatki sellist tegevust, mis pole varasemalt kokku lepitud Keskkonnaametiga . Ka Keskkonnaamet oma 20.09.2019 kirjas nr 6-2/19/9119-5 Jõelähtme vallale selgitab, et sellisel kujul /… täitmise teel looduskooslused hävitatakse…/. Kas tõesti menetlejad teadlikult hävitavad loodust (sh kogu pilliroo kinnistu ulatuses) ? Seisukoht sildumisrajatise rajamise osas . 20 . Allakirjutanu d jää vad ka oma seisukoha juurde sildumisrajatise osas. Oma seis u koh a d o n allakirju tanu d varasema ltkoondanudkokkuvõtvalt alljärg n eval t : 20 .1. põh j endamatu on nii suures mahus süvendamine 20 .2. põhjendamatu on kohtkindla (kividele toetuva ja täidetud) muulisarnase rajatise loomine planeeritud mahus ja asukohta. 21. Arusaamatu on senini sellises mahus süvendamise vajadus. Ühestki planeeringumenetluses olevast dokumendist ei kajastu sellise mahu põhjendust- milline on see vajadus, et just sellises mahus tuleb süvendustöid teostada? Kas maaomanik kavatseb oma kinnistule igapäevaselt randuda ja hoida seal selliseid aluseid, millise süvis eeldab selliseid sügavusi? Kas maaomanik on vastavad põhjendused valda esitanud, et vald on pidanud neid kaaluma ja leidnud, et need on põhjendatud? Mille alusel sellised järeldused on tehtud? Mille põhjal ja millistel kaalutlustel otsustas vald, et sellises mahus süvendamine on põhjendatud? Sisuliselt toetub kogu planeering algselt Pilliroo sadama rekonstrueerimisele mõeldud plaani alusel. Kuigi sadama rajamise plaanist on justkui loobutud, on rajatise mahud jäänud samaks kui algselt sadamana planeeritud rajatisel. Seega, kui samas mahus rajatis algselt oli planeeritud teenindama avalikust sadamateenuse järgi, siis nüüd on mingil väga salapärasel moel põhjendatud samas mahus sadamakaina planeeritud rajatise rajamine vaid isiklikku tarbimisse? Kas isikliku tarbimise maht on sama kui see olnuks sadamateenuse osutajana? Kui sadama rajamisest loobuti, kuidas rajatise maht ja mõõtmed saavad samaks jääda ? Milline on sellise kaalutluse põhjendus? 22. Allakirjutanu d tunne vad , et osa planeeringumenetlusest ei ole tegelikult avalik, kuna vald selgelt omab rohkem infot, kui ava l ikkusele seda välja laseb paista . Kuidas muidu vald jõuab järeldusele, et /..pakutud lautrikoha rajamine ei paku eeldatavalt maaomanikule soovitud tulemust paatide randumiseks ja hoidmiseks…/ . Kuidas vald sai asuda maaomaniku huve eeldama? Maaomaniku huve kaitsma? Millistele eeldustele vald siinkohal tugine b ? Milliseid andmeid ja infot vald tegelikult valdab, et ta oskab eeldada, et pakutud lahendus ei kata maaomaniku vajadusi? Kas Pilliroo kinnistu omanik kavatseb seal randuda ja hoida aluseid millised on 110 m pikad? Või aluseid, mill i ste kogupikkus on 110 m? Miks vald siinkohal varjab planeeringumenetluses olulist infot? Milline on valla tegelik kaalutlus pakutud lautrikoha ja soovitud sildumisrajatise vahel otsustamisel? Nagu eeltoodust näha, ei vastanud valla 27.04.2022 kiri nr 6-4/1887-3 ühelegi küsimusele, pigem tõstatas täiendavalt uusi küsimusi ja küsitavusi. 23. Igal juhul jääb siinkohal mulje, et mõi s te „sildumisrajatis“ taha „p e idetakse“ siiski sadama rajamine. Selliselt on kogu planeeringus muutunud vaid rajatise nimi, mitte aga mahud või iseloom. Ka Keskkonnaamet oma 01.07.2019 kirjas nr 6-2/19/9119-2 Jõelähtme vallale on selgitanud, et /….Keskkonnaameti hinnangul on detailplaneeringuga kavandatava rajatise puhul tegemist siiski sadamaga, kuna rajatisel on selgelt nähtav akvatoorium ning vette on kavandatud rajada sadamale iseloomulikud rajatised (nt muul ja lainemurdja) sh sildumisrajatis. Sadamaseaduse § 2 punktis 1 on defineeritud sadam järgmiselt: sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Antud rajatis on planeeritud muuhulgas ka sildumiseks ning maismaale kavandatav kaldakindlustus on kindlasti sadama sihtotstarbeline ehitis. See, et sadamas ei osutata tasulisi teenuseid, ei tähenda, et tegemist ei ole sadamaga, sest ka isiklikuks tarbeks ja sõprade/tuttavate tarbeks võimaldatud sildumine on teenus. Detailplaneeringu seletuskirjas tuleb välja tuua, et tegemist on sadamaga mitte sildumiskohaga. …/ . H ilisemalt oma 19.04.2021 kirjas nr 6-2/21/5879-2 vallale on Kes k konnaamet küll täpsustanud oma seisukohta, andes võimaluse rajada sadam /….sildumisrajatisena, mis ei kuulu sadamaseaduse regulatsiooni alla, mis omakorda tähendab, et rajamisele eelnevalt on vajalik üldplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering ning rannajoonest maismaa poole jäävate ehitiste osas ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku küsimine…./ . Samas on selge, et tegemist on vaid formaalsusega , kus mõistet „sadam“ üritatakse vältida vaid seepärast, et rajatis ei satuks Sadamaseaduse reguleerimisalasse .K una rajatakse sadamale omased rajatised- akvatoorium ja vette on kavandatu d rajada sadamale iseloomulikud rajatised, seisneb planeeritava rajatise ja „sadama“vahe vaid selles detailis, et omanik ei kavatse täna seal hakata osutama sadamateenust. Maaomaniku kavatsus on aga sadamarajatise olemasolu puhul vaid meelemuutuse (suva) küsimus. Kui maaomanik oma meelt muudab ja sadamat soovib rajada, on sellele juba kaunis keeruline vastu võidelda, kui sadama rajamine ei too kaasa füüsilises looduses mi ngit muutust ja tegemist on vaid formaalsusega. Sellise tegevusega võetaks e aga (mh ka allakirjutanutelt) sisuliselt võimalus vaielda sadama tekkimise vastu tulevikus. 24. Selliselt jääb arusaamatuks, miks planeeringumenetluses mõistetega manipuleeritakse, miks on vaja luua ettekujutus, et tegemist ei ole sadamaga, kui tegelikult on ikkagi (oma mahult ja olemuselt) tegemist sadamaga? Igal juhul on planeering mõistete kasutamisel vastuoluline ning selgitamist vajab see, et kui tegemist ei ole sadamaga, siis kas sadamale iseloomulikud rajatised ja mahud on ka tegelikult põhjendatud ? 2 5 . Planeeringumenetlus on vastuoluline ka oma ajalookäsitluse tõttu. Selliselt on menetlusse esitatud sadamarajatise joonis (Asendiplaan 1-2), milline on tööna pealkirjastatud kui „Pilliroo sadama rekonstrueerimine “, millisega jääb justkui mulje, et tegemist on juba ajalooliselt olemasoleva rajatise rekonstrueerimisega. Allakirjutanud rõhutavad, et antud kohas pole kunagi olnud ei sadamat, kaid, muuli ega paatide randumiskohta. Seal ei rekonstrueerita midagi vaid luuakse uut rajatist. Seega ei tegeleta piirkonnas ajaloolise lautrikoha vms taastamisega, milline iseenesest võiks olla Jõelähtme valla üldplaneeringuga (tuleneb seletuskirjast) kooskõlas olev tegevus. Kuna aga ajaloolist randumiskohta, lautrit vms selles piirkonnas pole ja ka ei näe valla üldplaneering sadama rajamist sellesse piirkonda, on vajalik valla poolt siiski põhjendada, miks on vaja üldplaneeringut selles osas muuta. Ka K es k konnaamet on viidatud puudusele oma 01.07.2019 kirjas nr 6-2/19/9119-2 Jõelähtme vallale viidanud. Seega on selge, et põhjendus - maaomanik vajab seda - ei ole ainuüksi piisav. 26. Aga sellega vastuolud ei piirdu. Arusaamatuks jääb kuidas Keskkonnaamet ühelt poolt on oma kirjades vallale asunud samaaegselt seisukohale, et /… täitmise teel looduskooslused hävitatakse…/ (20.09.2019 kiri nr 6-2/19/9119-5) ja /…ei kaasne täiendavat negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele, sh looduskooslustele…/ (04.05.2022 kiri nr 7-13/22/4970-3). O n siis negatiivne mõju looduskooslusele või ei ole? 27. Veelgi enam - Keskkonnaameti 04.05.2022 kirjas nr 7-13/22/4970-3 toodu kirjas amet selgelt sedastab mh järgmist / …Esitatud detailplaneeringuga ei taotletaning Keskkonna ameti poolt ei ole antud nõusolekut EKV vähendamiseks isiklikuks tarbeks sildumisrajatise rajamiseks…../ samas dokumendis aga amet sedastab, et /…EKV vähendamisega Pilliroo DP s taotletud ulatuses ei kaasne täiendavat negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele, sh looduskooslustele võrreldes Lepiku Mihkli DP alusel ning vastuvõetud ÜP alusel antud nõusolekutega EKV vähendamiseks…./ . Nende kahe tõdemuse koostoimes jääb allakirjutanutele arusaamatuks, kas planeeringu raames on siis K es k konnaamet andnud kooskõlastuse EKV vähendamiseks isiklikuks tarbeks sildumisrajatise rajamiseks või mitte. Seega on jätkuvalt planeeringumenetlus vastuoluline ja segane sest Jõelähtme vallavalitsus oma 27.04.2022 kirjas nr 6-4/1887-3 sedastab selgelt, et /….Nii ei ole detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevust ja maapinna kõrguse muutmist veekaitsevööndis, ranna ehituskeeluvööndis, mis ei oleks eelnevalt kokku lepitud Keskkonnaametiga ja oleks vastuolus seadustega…./ Viimatine aga tähendab, et kohaliku omavalitsuse arvates on Keskkonnaamet andnud nõusoleku EKV vähendamiseks isiklikuks tarbeks sildumisrajatise rajamiseks. On siis või ei ole? 2 8 . Planeeringumenetluses on ka tuginetud ebaõigetele andmetele. Selliselt nt Keskkonnaameti 04.05.2022 kirjas nr 7-13/22/4970-3 lk 4 on amet olnud seisukohal, et / …Maa ameti geoportaali ajalooliste kaartide rakenduse esitatud 1931 34 aasta skemaatilise kaardi kohaselt on kinnistu põhjaosas asunud varasemalt vähemalt kaks hoonet. Ranna alad antud piirkonnas on olnud samuti ajalooliselt hoonestatud ning inimtegevusest mõjutatud. Lagedaid alasid kasutati põllu ja karjamaana, traditsioonilise maakasutuse taandudes on hakanud lagedad alad osaliselt võsastuma…../ . Väide, et need 2 hoonet asusid Pilliroo kinnistu põhjaosas , ei vasta aga tegelikkusele, tegemist on veaga kaardi lugemisel. Üks kõne all olev hoone on allakirjutanute talu aastast 1890 ja teine on Pilliroo kinnistu kõrval Kostiranna tee 15 territooriumil asunud hoone. Pilliroo kinnistul pole ajalooliselt asunud kunagi ühtegi talu. 2 9 . Sildumisrajatis vs lauter. Allakirjutanu d on seisukohal, et põhjendamatu on „pimesi“ lubada maaomanikul rajada 110 m kohtkindel 2 meetri laiune (kividele paigutatud ja täidetud) sadamakailaadne rajatis soovitud asukohta. Mitte keegi pole kaalunud ega uurinud (sh pole seda tehtud eelpool viidatud Eelhinnangus) sellise rajatise võimalikku mõju piirkonnale. Plaane vaadates on selge, et koos juba olemasoleva vahetus läheduses oleva sadamakailaadse rajatisega Tallinna pool moodustatakse piirkonda sisuliselt Pilliroo kinnistu ulatuses U-tähe kujuline nö kauss. Sellise tegevuse ga suletakse läänest ka igasugu sed seni olemas olnud hoovus ed ja tekitatakse olukord kus kahe nö muuli vahel ves i hakkab seisma. 30 . Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruan des on viitamata konkreetselt Käsmu sadamale tõdetud mh järgmist: / …Vesiehitiste (sh muulide/kaide) rajamine rannikumerre võib vastavate tingimuste esinemise korral muuta piirkonna lainetuse- ja hoovuserežiimi, mis teisese mõjuna võib tuua kaasa veevahetuse nõrgenemise ning „seisva veega“ piirkondade kujunemise, põhjustada muutusi setete liikumises ja tuua kaasa muutusi rannaprotsessides. Need mõjud avalduvad pikaajaliselt objekti toimimisel…./ . Seega kahtlus selles, et vesi võib jääda vesiehituste rajamisel seisma, on põhjendatud. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks ka Keskkonnaameti 04.05.2022 kirjas nr 7-13/22/4970-3 toodud kaalutlus, millise kohaselt EKV vähendamisega Pilliroo DPs taotletud ulatuses ei kaasne täiendavat negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele, sh looduskooslustele võrreldes Lepiku Mihkli DP alusel ning vastuvõetud ÜP alusel antud nõusolekutega EKV vähendamiseks. 3 1 . Pilliroo kinnistu puhul pole keegi uurinud, kas hoovuste seisma jäämine konkreetse vesiehitise tõttu (110 meetrit!) on tõenäoline või ei. V ee seisma jäämine toob aga kaasa uued probleemid piirkonda. EKK Tallinna sademevee väljalasude seire (töö nr 1-6/53) kohaselt mõjuvad seisvad veekogud halvasti vee hapnikureziimile. 3 2 . 5. oktoobril 2020 Eesti mereteadlaste poolt ekspeditsiooni TalTechi uurimislaevaga „Salme alustasid“ käigus uuriti mh L äänemere hapnikutaset ning selle käigus o n sedastanud mh TalTechi mereteadlane Urmas Raudsepp, et /…hapnikuvaegusega kaasneb ka põhjaloomastiku puudumine../. Seega hävitab selline lahendus, milline toob kaasa hoovuste katkemise (ja milline omakorda toob kaasa seisva vee ) tegelikult lõppkokkvõttes põhjaloomastiku seisvas vees. (viide artiklile siin - https://taltech.ee/uudised/soome-lahes-hapnikuvaegusest-tekkinud-surnud-tsoonid-laienenud ) . 3 3 . Üheks tagajärjeks võib olla see, et sette pinnal asuva kaitsva oksüdeeritud kihi kadumise tõttu lahustub setetest vette rauda, mangaani ja mitmeid teisi, sh toksilisi metalle. Näiteks soodustab hapnikupuudus metüülelavhõbeda eritumist vette (Herrin et al., 1998). Hapnikupuudus soodustab samuti metaani, aga ka väga mürgiste gaaside väävelvesiniku ja ammoniaagi eraldumist vette. Fosfori siseringlus kiireneb ja aitab kaasa suvistele sinivetikate poolt põhjustatud massilistele veeõitsengutele – toimub sisemine reostumine, mis omakorda kiirendab eutrofeerumist (Boström et al., 1988; Ahlgren et al., 1994). (allikas - https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3838/Ptk.5.pdf?sequence=7&isAllowed=y ) 3 4 . Wikipedia andmetel on e utrofeerumine ehk eutrofikatsioon (<eu + kreeka trophē 'toit') tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. 3 5 . Lõpptagajärjena toob selline seisev vesi kaasa selle, et elustiku puudumise tõttu toimub sinna piirkonda aastatepikkune l adestumine millin e laseb kogu selle nö „sopi“ üldse kinni kasvada. Selliselt aga ka o b kahe nn „muuli„ vahel aastatega üldse vesi ja vesi taandub piirkonnani , kus see hoovuste ajel jälle liikuda saab. 3 6 . E eltoodu d kahtluseid kinnitab ka endine TTÜ M eresüsteemide I nstituudi vanemteadu r , mereteadlane Ants Erm , PhD oma 1 1.05. 2022 allakirjutanutele saadetud kirjas. Kirjas mereteadlane selgitab, et kuigi uue rajatise keskkonnamõju ei ole mere ega ranniku jaoks oluline – olemasoleva muuli toimefront lükkub lihtsalt ~60 m edelasse, hakkab kahe kai vaheline ala täis kasvama nii taimestikku kui vetikaid ning lagunevad taimed ja vetikad võivad levitada ebameeldivat haisu. Spetsialist ei näe ka 110 meetri pikkusel sildumisrajatisel praktilist mõtet. Esmalt saaks sama otstarvet saab täita ka olemasolev muul ning väikelaevu (paate) saab planeeritaval süvendataval alal hoida vaid vaikse, ehk ka mõõduka tuulega, tugeva tuulega ei paku need rajatised kaitset – laine lööb üle kaide. (Lisa 1 kiri). Seega mingit merekaitset rajatav nn sildumisrajatis tegelikkuses ei paku . 3 7 . Ülaltoodud loogikale tuginevalt on selgelt olemas põhjendatud kahtlus oluliselt suures keskkonnaalases negatiivses mõjus, milli ne kaasne b hoovuse sulgemi sega . Neid kahtluseid pole planeeringumenetluses senini kõrvaldatud , neid pole üldse uuritud , ei maaomaniku, ega kohaliku omavalitsuse ja tegelikult ka Keskkonnaameti poolt. Pilliroo kinnistu omaniku p õhjendamatu soosimine 3 8 . Ülaltoodust jääb mulje, et planeeringumenetluses on Pilliroo kinnistu omanikku põhjendamatult soositud. Talle on antud põhjendamatuid eeliseid – lubatud rajada sadamaväärne ehitis, selleks reaalset tõenduslikku vajadust või põhjust omamata. Menetlejad pole ka teinud reaalset kaalutlust hävitatava looduse ning maaomaniku tegeliku vajaduse vahel. Kohalik omavali t sus teab täpselt, millised on maaomaniku eeldatavad vajadused neid menetluses tegelikult avamata. Sisuliselt on manipuleeritud menetluse avalikkusega, kuivõrd osad olulised nüansid (sh omaniku tegelikud eeldatavad vajadused) jäävad menetluses osaliste eest varjatuks. Menetlejad on asunud maaomaniku huvide kaitsele, seda nii „sadama“ mõiste kasutamisel planeeringumenetluses, kui ka reaalses tegevusetuses. Siinkohal tegevusetus seisneb just selle kaalutluse puudumises, et kui tegemist ei ole sadamaga, kas siis sadamaväärsed mahud on ikka põhjendatud. 3 9 . Samuti ei selgu ühestki planeeringudokumendist, milline on see Pilliroo kinnistu omaniku vajadus, et seda ei kata ei läheduses asu v Koljunuki sadam, mis on tõhus, toimiv ja sobilik alternatiivne lahendus pääsuks merele ega ka alternatiivselt olemasoleva kai kasutamine ja edasi arendamine vajadustele vastavaks. Hämmastav on, et menetlejad pole neid võimalusi üldse kaalunudki. Kas see kaalutlus on neil tehtud juba avaliku menetluse väliselt (teades, millised on maaomaniku eeldatavad vajadused )? J ällegi peegeldub siinkohal põhjendamatu soosimise elemente. 40 . Selline soosimine peegeldub ka muus Pilliroo kinnistu omanikuga seonduvas tegevuses. Selliselt on sisuliselt lastud Pilliroo maaomanikul omavoliliselt loodust reostada ning s e lles osas on menetlejad olnud olulisel määral tegevusetud. Pilliroo kinnistu omaniku poolt 2020 a mais teostati ebaseaduslik süvendustöö rannas, millise osas Keskkonnainspektsioon alustas väärteomenetlust (keskkonnainspektsiooni kiri 29.05.2020 nr 10-4/20/3020-2), kus viidati Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 rikkumisele. Samas on väärteomenetluse sisuline kasu nullilähedane. Keskkonnaspetsialist käis 18.04.2020 ja tutvus olukorraga kohapeal. Maaomanik küll k ivihunnikud likvideeris kuid maaomanikku pole kohustatud looduslik olukord rannas taastada. See aga tähendab seda, et veel tänagi on ebaseaduslik süvendustöö rannas (kaevetööd Läänemeres) alles ning Pilliroo kinnistu omanik tegutseb justkui karistamatult. Miks menetlejad lasevad sellisel olukorral jätkuda? Miks ei kohustata P illiroo maaomaniku taastama endine olukord? 4 1 . Tahes-tahtmata jääb mulje, et menetlejad lasevad Pilliroo kinnistu omanikul sisuliselt teha mida tema tahab. Selline, igal kinnistu rannaalaga seotud (ka ebaseaduslikul) tegevusel on millegipärast menetlejate vaikiv aktsept ja asjaolu, et maaomaniku soovide põhjendatust ja tõendatust ei uurita , annab võimaluse järeldada, et Pilliroo kinnistu omanikku menetlejad põhjendamatult ikkagi soosivad. Kokkuvõtvalt 4 2 . Kokkuvõtvalt jäävad allakirjutanud oma seisukoha juurde, millise kohaselt pole põhjendatud pilliroo ja sellega seoses oleva elukeskkonna hävitamine Pilliroo kinnistult, millise tooks kaasa pinnase tõstmine ja selle pinnasega p illiroo matmine. Pilliroo kinnistu omanik võib oma kinnistul pinda tõsta oma hoonete vahetus läheduses, mitte aga matta sellega pilliroogu. 4 3 . Ka jäävad allakirjutanud oma seisukoha juurde, millise kohaselt pole min g ilgi moel põhjendatud selli s te rajatiste rajamine, millised katkestavad piirkonnas hoovused vees ja toovad kaasa nn “seisva vee“. See ökoloogiline minikatastroof, millise selline tegevus k a asa toob, on selline, millel on nii keskkonnaalane kui ka (kinnistute)piiriülene mõju nii kaotatud loodusliku vaate kui erituva lõhna (seisva vee tõttu laguneva vetika haisu) tõttu. Arvame, et ka Pilliroo kinnistu omanik ise on oma soovides lühinägelik ega saa aru, mida tema tegevus tegelikult kaasa toob. 4 4 . Olemasolevate andmete pinnalt saab jätkuvalt olla nõus vaid lauteri rajamisega, milline ei katkesta piirkonnas looduslikke hoovuseid ega tekita nn „seisvat vett“. 4 5 . Ülaltoodust on näha, et valla 27.04.2022 kirjas nr 6-4/1887-3 vald tegelikult ei vastanud allakirjutanute küsimustele. Lugupidamisega Tulvi-Hanneli Turo Peep Turo
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Austatud Tulvi- Hanneli ja Peep Turo
[email protected] ; Teie: 16.05 .2022 nr 6-4/1887- 5
[email protected] M eie:1 8 .0 7 .2022 nr 6-4/1887- 7 Vastused Kostiranna küla Pilli roo maaüksuse detailplaneeringule esitatud täiendava tele kirjalik ele arvamus tele Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasite Kostiranna tee 9 maaüksuse omanikena 14.04.2022 omapoolsed seisukohad ja vastuväited koostatavale detailplaneeringule, väljendades sh omapoolset kriitikat huvitatud isiku, maaomaniku senise tegevuse üle oma maaüksusel kirjaga nr 6-4/1887-2. Vastuseks Jõelähtme Vallavalitsuse 27.04.2022 poolt saadetud selgitustele (kiri nr 6-4/1887-3) esitasite teie omapoolsed täiendavad arvamused ja küsimused. Käesolevaga edastame Jõelähtme Vallavalitsuse poolsed se isukohad kokkuvõtvalt vastavalt teie poolt välja toodud kolmele peateemale. Seisukoht maapinna tõstmise osas ( teie kirjas p 8-19) Olete oma kirjas esitanud täiendavad seisukohad seoses Pilliroo maaüksusel , ranna veekaitsevööndis teostatud ja plaanitavate ehitustegevus t e sh maapinna muutmise, tõstmise osas. Jõelähtme Vallavalitsus täpsustab, et selle planeeringu menetlemisel on tehtud tihedat koo stööd Keskkonnaametiga ja lähtut ud nende kui pädeva ametkonna seisukohtadest. Teadaolevalt väljastas Keskkonnaamet 13.01.2017 korraldusega nr 1-3/17/110 osaühingule Vikk-Ko vee erikasutusloa nr L.VV/328678 kehtivusega kuni 5 aastat Pilliroo maaüksusele sada ma rajamiseks. Väljastatud vee erikasutusloas ja selle l i sas nr 1 (eelhinnang) välja toodul mahtudel ja tegevustel o li juba tol hetkel mõningane vastuolu . Vee erikasutusloas kirjeldati kava süvenda maks merre sadama akvatoorium ja faarvaater mahus kuni 2 000 m 3 ning paiguta maks ve ekogu põhja pinnast ning uputades veekogusse tahkeid aineid (looduslikud materjalid, betoon) mahus kuni 3 800 m 3 . Vee erikasutusloa lisas nr 1 oli kavandatava tegevuse iseloomuks märgitud lisaks eelnevale, et süvendatud pinnas on kavas paigutada Pilliroo kinnistule madalamate kohtade täiteks. Koostatava Pilliroo detailplaneeringu seletuskirja s ( p 4.2, lk 7) oli kirj utatud , et planeeringuga kavandatakse sildumisrajatise (muul/lainemurdja, kaldakindlustus, paadisild) ehitamist ning selleks vajalike süvendustööde lubatav maht on ca 2 000 m³ ja et väljakaevatav pinnas paigutatakse kaldale ja kasutatakse territooriumi täitmiseks (mahuga kuni 3 800 m³). Käesolevaks ajaks on 2017 aastal väljastatud vee erikasutusloa 5-aastane kehti vusaeg lõppenud ja läbi koostatava detailplaneeringu pole kavas Pilliroo maaüksusele sadamat rajada. Seega, k ui peale detailplaneeringu k ehtestamist kavandatakse sildumisrajatise ehitamist, eelneb sellele projekti koostamine pädeva isiku poolt , taotleda tuleb uus vee erikasutusluba . Sõltuvalt sildumisrajatise asukohast, suurusest ja konstruktsioonist määratakse vastavalt ka uued mahud. Keskkonnaamet on oma 04.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/4970-3 pööranud tähelepanu, et veeseaduse kohaselt on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie , pinnase kahjustamine ja muu (ehitus) tegevus , mis põhjustab ranna erosiooni ja/või hajuheidet . T oetudes Maa-ameti kaardirakenduses toodud ortofotodele on Keskkonnaamet teinud järelduse, et ehitustegevuseks ettevalmistavate tegevustega alustati Pilliroo maaüksusel kehtiva Lepiku-Mihkli detailplaneeringu alusel 2012. aastal ja, et 2018. aastal tegevus hoogustus ning ehituskeeluvööndis toimusid tegevused alal ka siis kui Lepiku- Mihkli detailplaneeringu alusel ranna ehituskeeluvööndi vähenda miseks nõusolekut ei antud. Siit järelduvalt on Jõelähtme Vallavalitsus sei s ukohal , et koostatav a Pilliroo detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on veekaitsevööndis se ebaseaduslikult rajatud ehitiste likvideeri mine ja võimalikult endisaegse olukorra taastamine . See puudutab sh ka veekaitsevööndisse rajatud ca 5x17 m suurust basseini. 2. S eisukoht sildumisrajatise rajamise osas ( teie kirjas p 20-37) Olete oma kirjas esitanud täiendavad seisu kohad seoses Pilliroo maaüksusega kohakuti merre kavandatava sildumisrajatise osas. Olete lisanud kirjale ka TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteaduri, mereteadlase Ants Erm, PhD arvamuse . Jõelähtme Vallavalitsus on käesoleva detailplaneeringu algatamisest peale lähtunud asjaolust, et huvitatud isikul ehk Pilliroo maaüksuse omanikul on kavas koostatava detailplaneeringuga muuta alal seni kehtivat detailplaneeringut mh sildumisrajatise rajamise kava osas. Kavandatava sildumisrajatise täpne asukoht, suurus ja konstruktsioon selguvad peale detailplaneeringu kehtestamist ja pädeva projekteerija poolt projekti koostamise käigus. Jõelähtme Vallavalitsusel ei ole alust arvata, et projekteerija kavandab ja huvitatud isik asub rajama ehitist, mis on eos vale asukoha, suuruse ja konstruktsiooniga, kuna riskid sh ka materiaalsed kulud võivad osutuda liiga suurteks. T eie poolt kirjale lisatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteaduri, mereteadlase Ants Erm, PhD arvamus võib osutuda tänuväärseks sisendiks k a sildumisrajatise kavandamisel. Peab lihtsalt märkima veelkord, et ka siin on järelduste tegemise aluseks olnud mõneti ekslikud algandmed nt Pilliroo sadama rekonstrueerimise teema ei ole enam käeoleva detailplaneeringu osa . Hu vitatud isiku põhjendamatu soos imine (teie kirjas p 38-45) Olete väljendanud arvamust, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt toimub Pilliroo kinnistu omaniku põhjendamatu soosimine . S elle kinni tuseks olete toonud veelkord näiteid Pilliroo maaüksuse omaniku tegevuse osas oma kinnistul sh veekaitsevööndis ja rannas ning olete siinjuures kriitiline valla tegevusetuse osas. Jõelähtme Vallavalitsus täpsustab, et on oluline vahet teha detailplaneeringu koostamisel, selle seadusjärgsel menetlemisel ja maaomaniku reaalsel tegevusel oma maaüksusel. Viimase osas algatas Keskkonnainspektsioon (29.05.2020 kiri nr 10-4/20/3020-2) väärteomenetluse looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel, mille kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Jõelähtme Vallavalitsus ei saa nõustuda teie poolse arvamusavaldusega, et valla poolt toimub Pilliroo kinnistu omaniku põhjendamatu soosimine. Selleks , et saada objektiivset hinnangut väljakujune nud olukorras on oluline esitada Pilliroo maaüksuse detailplaneering vastavalt planeerimisseaduse § 138 heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile koos avalikul väljapanekul saabunud kirjalike arvamustega detailplaneeringu lahendite kohta ning korraldaja ehk Jõelähtme Vallavalitsuse poolse te põhjendatud seisukoh tadega nende le . Tavapäraselt organiseerib järelevalvet teostav ministeerium ko kkusaamise Rahandusministeeriumis , kutsudes kohale kõik osapooled ja kus on võimalik väljendada veel kord omapoolseid seisukohti ja avaldada arvamust menetletava detailplaneeringu osas . Ministeeriumi poolt kujundatav seisukoht jääb Jõelähtme Vallavalitsuse le aluseks Pillriroo maaüksuse detailplaneeringu edasise menetlu se jätkamisel . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Põldma abi vallavanem vallavanema ülesannetes
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium
[email protected] 01.08 .2022 nr 6-4 / 4547 Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Käesolevaga esitame Teile Vabariigi V alitsuse seaduse § 105 12 lg 2 ja planeerimisseaduse § 1 38 lg 1 kohaselt heakskiidu andmiseks Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu ( koostaja Ekseeder OÜ , töö nr töö 80-18 ) . Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatati Jõelähtme Vallavalitsuse 21.12.2017 korraldusega nr 1137 „Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu alaks määrati ca 1,5 ha. Taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks esitas Nikolai Dõrlov 25.08.2017. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Pilliroo kinnistule ehitusõiguse määramine ühe eluhoone ja seda teenindavate kolme abihoone (saun, kuur, paadikuur) ning muuhulgas sildumisrajatise rajamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse lahendamine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik Nikolai Dõrlov ja töövõtja Ekseeder OÜ, keda esindab juhatuse liige Ülle Kunnus, on sõlminud 18.12.2017 Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu tehniline koostamise lepingu nr 2-10.12/25-2017. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt asub planeeritav maa-ala hajaasustusalas , mille maakasutuse juhtotstarve on alal kehtiva Kostiranna küla Lepiku-Mihkli maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 30.09.2010 otsusega nr 109) määratud elamumaa. Tulenevalt Keskkonnaameti seisukohast (29.05.2017 kiri nr 6 5/17/5674-2) ja asjaolust, et uue koostatava ja kehtestatava detailplaneeringuga muutub kehtetuks alal varem kehtinud detailplaneering sh planeeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus, teeb käesolev detailplaneering ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas ca 65 m võrra. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna planeeritava krundi naabermaaüksusel paiknevad olemasolevad hooned käesoleva planeeringuga kavandatud Pilliroo maaüksuse hoonestusalast veepiirile tunduvalt lähemal, sh Kostiranna tee 9 maaüksusel 26 m ja Kostiranna tee 15 maaüksusel 44 m kaugusel tavalisest veepiirist. Pilliroo kinnistule kavandatud hoonestusala jääb piirkonnas väljakujunenud ehitusjoonega võrrelduna merest kaugemale. Jõelähtme Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 02.04.2019 kirjaga nr 7-3/1055 riigihalduse ministrile täiendavate kooskõlastuste määramiseks, kes oma 03.05.2019 kirjaga nr 14-11/2301-2 määras täiendavaks asutuseks Keskkonnaameti, kellega koostöös tuli välja selgitada täiendavate keskkonnaalaste abinõude seadmise vajadus ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus. Jõelähtme Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 27.05.2019 kirjaga nr 7-3/1780 Keskkonnametile kooskõlastamiseks, kes 01.07.2019 kirjaga nr 6-2/19/9119-2 kooskõlastas detailplaneeringu tingimuslikult, et kui detailplaneeringut täiendatakse ja parandatakse kirjas olnud märkuste põhjal, siis loeb Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastatuks. Jõelähtme Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 330 peatati Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse (24504:004:1137) detailplaneeringu menetlus, kuni Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamise lõppotsuse tegemiseni. Keskkonnaamet tegi otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise osas ja edasta s sellekohase materjali vallavalitsusele kirjaga 03.07.2020 nr 7-13/20/11317. Nimetatud otsusega on Kostiranna külas sh Pilliroo maaüksuse osas kavas vähendada ehituskeeluvööndi piiri kuni 20 meetrini. Sellest tulenevalt teavitas Jõelähtme Vallavalitsus 21.12.2020 kirjaga nr 7-3/ 4960 huvitatud isikut ja planeerijat Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu jätkamise võimalusest. Jõelähtme Vallavalitsus küsis Keskkonnameti seisukohta detailplaneeringu koostamise ja menetluse jätkamiseks 19.03.2021 kirjaga nr 7-3/1079, milles selgitas muuhulgas, et planeeritavale maaüksusele ei kavandata sadama rajamist, vaid sildumiskohta ühe majapidamise tarbeks. Keskkonnaamet edastas oma seisukohad 19.04.2021 kirjaga nr 6-2/21/5879-2 koos selgitusega, et kui Jõelähtme Vallavalitsus arvestab kirjas toodud tingimustega ning Keskkonnaameti 20.09.2019 kirjas tooduga, saab antud detailplaneeringu menetlusega jätkata. Nimetatud otsusega kinnita s Keskkonnaamet, et kuna hoonestatud kinnistud on juba pikaajalise inimtegevuse tõttu mõjutatud ning intensiivses kasutuses, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisega veekaitsevööndi piirile või osaliselt veekaitsevööndis paiknevate olemasolevate hoonete ulatuses näha ette täiendavat ja olulist negatiivset mõju mereranna looduskooslustele. Samuti ei kaasne kahe hoonestatud kinnistu vahel paikneva hoonestamata Pilliroo kinnistul õuemaa kõlvikutega kinnistutega sarnasele kaugusele ehitamisel olulist negatiivset mõju rannal asuvatele looduskooslustele, sest Pilliroo kinnistul ei ole oluliselt säilinud looduskooslusi ja osaliselt on tegemist tehisliku alaga. Täiendatud ja täpsustatud detailplaneering saadeti ametkondadele veel kord läbi vaatamiseks ja täiendavaks kooskõlastamiseks. Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiametiga 03.11.2021, Kaitseministeeriumiga 16.11.2021, Muinsuskaitseametiga 24.11.2021, Politsei- ja Piirivalveametiga 25.11.2021 ning Päästeametiga 13.12.2021. Jõelähtme Vallavalitsus esitas Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu 06.12.2021 kirjaga nr 7-3/5722 Rahandusministeeriumile täiendavate isikute ja asutustega koostöö vajaduste määramiseks, lähtuvalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 4. Rahandusministeerium oma 22.12.2021 kirjaga nr 14-11/8616-2 ei pidanud vajalikuks detailplaneeringu koostamisel määrata täiendavaid kooskõlastusi muude asutustega, kuivõrd planeeringudokumentatsioonist nähtuvalt on vald ise määranud asjassepuutuvad asutused ja isikud, keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Jõelähtme vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 37 jätkati Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu menetlust, võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Sellest teavitati Harju Elus 04.03.2022 ja vallalehes nr 296 veebruaris 2022 ja ametkondi ( 15.03.2022 kirjaga nr 6-4/2108 ) ning puudutatud isikuid ( 03.03.2022 kirjaga nr 6-4/1887 ). Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.03.–12.04.2022. Väljapaneku jooksul esitasid omapoolsed arvamused ja vastuväited Kostiranna tee 9 maaüksuse omanikud Tulvi- Hanneli Turo ja Peep Turo ( reg kiri nr 6-4/1887-2). Oma arvamuse esitas 06.04.2022 kod Ero Sõmer ( reg kiri nr 6-4/1887-1) Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringule ettepanekuga nihutada planeeringuga kavandatavat sildumisrajatist Kostiranna tee 15 maaüksusega kohakuti oleva ja mere paiknevale muulile lähemale. 19.aprillil 2022 algusega kell 15.00 toimus Jõelähtme vallamajas Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu. K oosolekul osalesid planeeringuspetsialist Tiina Skolimowski, naaberkinnistu Kostiranna tee omanik Peep Turo koos Harry Teder iga , huvitatud isik Andrei Dõrlov koos Denis Mäeots aga , naaberkinnistu Pajupõllu o manik Rahel Korallus ( veebis) ja planeerija Ülle Kunnus ( Ekseeder OÜ ). Avalikul arutelul tutvustas detailplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja põhjendas detailplaneeringu koostamis el valitud lahendusi ning vastas muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele . Lisaks kirjas olnud arvamustele detailplaneeringu lahendite kohta, pööras naaberkinnistu omanik arutelul tähelepanu ka Pilliroo maaüksuse omaniku aktiivsele tegevusele oma maal , meres ning rann as. Toodi näiteid lubamatutest tegevustest veekaitsevööndis: pinnasetööde teostamist, süvendi kaevamist, puude istutamist sh Kostiranna tee 9 merepoolse vaate ette. Valla palneeringuspetsialisti ja planeerija poolt selgitati, et enne uue detailplaneeringu kehtestamist ei tohi suuremaid ehitustegevusi maaüksusel läbi viia, isegi mitte alal kehtiva detailplaneeringu alusel ja eriti veekaitsevööndis. Samas selgitati, et eelpool nimetatud tegevused ei puuduta otseselt detailplaneeringu lahendust ja selle üle otsustamist. Samuti tuletati huvitatud isikule meelde, et temale 2017 aastal väljastatud vee-erikasutusluba ei kehti enam alates jaanuarist 2022. Vallavalitsus teavitas nii hu vitatud kui ka puudutatud isikuid , et kui arutelul ülesse jäänud vastuolude suhtes kokkuleppele ei jõuta, esitatakse detailplaneering järelevalve menetlusse riigihalduse ministrile. Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta ilmus teade ajalehes Harju Elu 29.04.2022 ja aprillikuu vallalehes nr 298. Keskkonnaamet andis 04.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/4970-3 nõusoleku EKV vähendamiseks Pilliroo kinnistul 35 meetrini 1 meetri samakõrgusjoonest. Kuigi v astavalt PlanS § 136 lg 5 on avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isikul võimalus loobuda oma esitatud arvamustest, teatades sellest detailplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis avaliku väljapaneku jooksul arvamusi esitanud naaberkinnistu oman ik ud seda võimalust ei kasutanud , vaid esitasid 16.05.2022 täiendavad seisukohad kirjaga ( reg nr 6-4/1887-5) koos mereteadlas e Ants Erm iga (Erm) , PhD , endine TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteaduri arvamusega. Jõelähtme Vallavalitsus ei pea perspektiivseks täiendava EKV vähendamise taotlemist Keskkonnaametilt veekaitsevööndisse ebaseaduslikult rajatud ehitiste seadustamiseks ja on seisukohal, et koostatava Pilliroo detailplaneeringu edukaks kehtestamiseks tuleb planeeringulahenduses näha ette eel nimetatud rajatiste lammutamine/ likvideerimine , ehk e hituseelse olukorra taastamine. N aaberkinnistu Kostiranna tee 9 omanike Tulvi- Hanneli Turo ja Peep Turo poolt esitatud kirjad , Jõelähtme Vallavalitsuse vastus kir jad neile nin g kokkuvõte avaliku st arutelu st on esitatud lisa de na. Detailplaneeringu dokumentatsioon on leitav allpool olevalt lingilt : https://www.dropbox.com/sh/3duwhbrp6ix60aw/AACVA5plmcc_1TC1ub9RYLk7a?dl=0 Lisa d: 1. N aaberkinnistu Kostiranna tee 9 omanike kirjad ( registreeritud valla dokumendiregistris 14.04.2022 nr 6-4/-2 ja 1 6.05.2022 nr 6-4/1887-5 ) 2 . Jõelähtme Vallavalitsuse vastuskirjad arvamust esitanud isikutele ( registreeritud valla dokumendiregistris 27.04.2022 nr 6-4/1887-3 ja 1 8 .0 7 .2022 nr 6-4/1887- 7 ) 3 . Kokkuvõte 19.04.2022 kell 15.00 Jõelähtme vallamajas toimunud a valiku st arutelu st Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja V allavanem Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist , 6054855
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.08.2022 09:55
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Kostiranna küla Pilliroo maaüksuse detailplaneeringu esitamine
heakskiitmiseks
TereKäesolevaga edastame kirja nr. 6-4/4547.LugupidamisegaKristy
Tannkantselei
[email protected]